| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-3/4802-2 |
| Registreeritud | 20.07.2026 |
| Sünkroonitud | 21.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
| Toimik | 8-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Konkurentsiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Konkurentsiamet |
| Vastutaja | Maarja Roht (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Vabakutsete talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Maksejõuetuse teenistus/ Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected]
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Kristen Michal
Vabariigi Valitsuse juht
Teie: 18.06.2026 nr 8-3/4802-1
Meie: 20.07.2026 nr 12-1/2026-074-2
Maksejõuetuse teenistuse seisukohad pankrotiseaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsusele, 18.06.2026
I Sissejuhatus
Maksejõuetuse teenistus tänab Teid võimaluse eest esitada seisukohad pankrotiseaduse muutmise
seaduse väljatöötamiskavatsusele. Me peame oluliseks, et maksejõuetusvaldkonna arenguid
käsitletakse süsteemselt ja digiriigile omaselt ajakohasena ning lähtutakse nii olulisest avalikust
huvist kui ka võlgnike, võlausaldajate, töötajate, tarbijate ja Eesti ettevõtluskeskkonna
pikaajalistest vajadustest.
Me oleme enda seisukohad samadel põhimõtetel kujundanud ja Teile varem esitanud, eelkõige
03.03.2025 kirjaga nr 12-1/2025-007-2, 27.05.2025 kirjaga nr 12-1/2025-018-2, 25.03.2026
kirjaga nr 12-1/2026-007-2 ja 06.05.2026 kirjaga nr 12-1/2026-012-1. Me jääme neis kirjades
väljendatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid käesolevas arvamuses täies ulatuses
korrata.
Meie tänane seisukoht keskendub eeskätt väljatöötamiskavatsusest välja jäänud olulistele
küsimustele ja kriitilistele asjaoludele, mis meie hinnangul vajavad eelnõu edasisel
ettevalmistamisel täiendavat käsitlemist.
Meile esitatud väljatöötamiskavatsus käsitleb probleeme üksnes pankrotihalduri
kutsekorraldusliku küsimusena. See on liiga kitsas käsitlus. Meie hinnangul peavad Vabariigi
Valitsuse juht ja mitmed ministrid koostöös tegelema oluliselt laiemate probleemidega, alustades
näiteks sellest, kelle valitsemisalasse valdkond Vabariigi Valitsuse seaduse järgi kuulub ning
kes üldse on maksejõuetusasju kohtuväliselt menetlev üksikmenetleja Eestis st kellena tuleb
järelevalveorganitel õiguslikult ja sisuliselt käsitleda ajutisi haldureid, pankrotihaldureid,
saneerimisnõustajaid ja usaldusisikuid. Teatud mööndustega võib siia menetlejate ehk
järelevalvesubjektide nimekirja lisada ka SHS § 44 nimetatud võlanõustaja. Meie arvates ei ole
nende menetlejate ülesannete näol juba aastakümneid tegemist kutsega, vaid ametiga, mis omab
avaliku võimu volitusi haldusväliste isikute õiguste ja vabaduste üle. Paraku ametikandjad sellist
staatust ise ei tunnista, mistõttu haldusjärelevalve teostamine nende üle on Eestis muutunud
farsiks. Selline killustunud kaos järelevalves ei ole õigusriigile sobilik.
Kindlasti on vaja leida vastus küsimustele, mida vajab võlausaldaja ning kuidas mõjutada
võlgnikku, sh tuleb detailselt kaardistada nii füüsilisest isikust kui juriidilisest isikust avaliku
2 (10)
teenuse saajate n-ö klientide vajadused hetkel lisandväärtust mittetoovate erinevat liiki
maksejõustusmenetluste vastu. Kuidas peavad ministeeriumid maksejõuetusteenused ümber
disainima, et võlausaldajad sooviksid maksejõuetusteenuseid kasutada (rahastada) ning saaksid
nende teenuste kaudu oma raha võlgnikult tagasi ning võlgnikud õpiksid teistmoodi ühiskonnas
käituma ja elama. Me teenistuses leiame, et Eestil puudub hetkel mistahes tehnoloogiline
takistus menetlusprotsessi loomiseks, kus 15-20 minutiga (nt analoogselt juriidiliste isikute
asutamisega) otsustatakse andmete pinnalt, kas juriidiline isik on pankrotis või mitte.
Takistused on pigem valitsuses prioriteetide seadmises ja seadusandja õigusloome kvaliteedis.
Seejärel vajab lahendamist küsimus, mitut kohtuvälist ja kohtus (sh (äri)registripidajana või
tegelike kasusaajate registripidajana) töötavat maksejõuetusmenetlejat ehk riikliku järelevalve
teostajat Eesti aus ettevõtluskeskkond ja turvaline ühiskond laiemalt vajab (nt aastaks 2029
teatud EL direktiivide ülevõtmisel)ning milliste pädevuste, väärtuste, oskuste, teadmiste ning
(digi-, küberturbe- ja uurimis)kogemusega Eesti maksejõuetusmenetlejad peavad ühes
asutuses ekspertidena töötama.
Me leiame, et Eestil tuleb tehisintellektiajastu kiirete muudatustega kaasas käia ning muuhulgas
arvestada füüsilisest isikust ja juriidilisest isikust võlgnike levinud käitumisega, kus raha ja varad
(nt tulevikus EU Inc osalus) minutitega üle riigipiiride liiguvad, aga Eesti järelevalve- ja
õiguskaitseorganitel reageerimiseks seni pädevus puudub.
Maksejõuetuse teenistus leiab, et Eestil on juba alates Euroopa Liiduga ühinemisest 2004. aastal
olnud vajadus kokku leppida piiriüleste maksejõuetusmenetluste põhimõtetes (nt
territoriaalsus- või universaalsusprintsiibi kohaldamises) ning luua õigusnormid ja sõlmida
õigusabilepingud, mis võimaldaksid piiriüleseid maksejõuetusjuhtumeid ennetada ning
menetleda kiiresti ja tõhusalt, eelkõige suhetes kolmandate riikidega. Kõigi riikide kodanikel
on võimalik siseneda Eesti ettevõtluskeskkonda, asutades uue Eesti äriühingu ligikaudu 15
minutiga, ning alustada seejärel majandustegevust ja tehingute tegemist. (vt Pea iga teise Eesti
idufirma asutamisel osalevad e-residendid ).
Samas on üldteada, et e-residendi staatuse äravõtmine ehk Eestis väljastatud digitaalse
isikutunnistuse kehtetuks tunnistamine ei lõpeta automaatselt selle isiku poolt varem asutatud või
juhitud Eestis registreeritud äriühingu tegevust. Selline juriidiline isik võib jätkata tegevust ka
olukorras, kus tal puudub vara ning on tekkinud võlad, põhjustades seeläbi kahju võlausaldajatele
ning suurendades registripidaja, järelevalveasutuste ja maksuhalduri halduskoormust. Näiteks
puudub Eestis täna enam kui 20 000 juriidilisel isikul juhtimis- ja esindusorgan (juhatus)
(vt Juhatus ja juhatuse liikmed | e-Äriregister). Samuti ei ole 50% IT- ja sidevaldkonna
ettevõtetest (umbes 6200 ettevõtet) avalikkusele Äriregistri kaudu esitanud 2025.
majandusaasta aruannet (vt Aruannete esitamise seis 2025 | e-Äriregister). Üle 30% IT- ja
sidevaldkonna ettevõtetest on esitamata jätnud ka 2024. majandusaasta aruande
(vt Aruannete esitamise seis 2024 | e-Äriregister).
Maksejõuetusmenetluste edukus ei sõltu enam üksnes üksikmenetleja individuaalsest
pädevusest, vaid järjest enam institutsionaalsest võimekusest koguda, töödelda ja analüüsida
suuri andmemahte, teha koostööd teiste riigiasutustega, kasutada keerukaid infosüsteeme, täita
Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi ning avastada järjest keerukamaid
majanduskuritegusid ja maksejõuetusmenetluste kuritarvitusi.
Me leiame, et viimase kümnendi jooksul on maksejõuetusmenetluste sisu ja võlgnike
käitumine kohtutes ja kohtuvälistes menetlustes oluliselt muutunud. Kui varasemalt seisnes
3 (10)
pankrotihalduri töö valdavalt pankrotivara kindlakstegemises, arestimises, enampakkumiste
korraldamises, valitsemises ning võlausaldajate nõuete menetlemises ja väljamaksete tegemises,
siis tänapäeval eeldavad maksejõuetusmenetlused üha sagedamini teadmisi piiriülesest õigusest,
finantsanalüüsist, rahapesu tõkestamisest, sanktsioonirežiimidest, tegelike kasusaajate
tuvastamisest, digitaalsete tõendite kogumisest ning keerukate ettevõtlusstruktuuride
analüüsimisest. Samal ajal on olulise avaliku huviga pankrotimenetlustes märkimisväärselt
suurenenud ka nõuded isikuandmete kaitsele, infosüsteemide turvalisusele ning andmete
töötlemise õiguspärasusele.
Meie hinnangul ei ole seetõttu enam võimalik hinnata maksejõuetusmenetluste korraldust üksnes
ühe inimese – st VTK-s märgitud pankrotihalduri - kutsekorralduse kaudu. Lahendamist vajav
probleem on kujunenud meie riigi institutsionaalse võimekuse küsimuseks. Vabariigi
Valitsuse juhil ja ministritel tuleb koostöös hinnata, kas senine peamiselt füüsilistest isikutest
sõltuv üle 30 aasta kestnud toimemudel võimaldab ka tulevikus täita avalikust huvist tulenevaid
keerulisi ülesandeid kõrgel kvaliteeditasemel, mida eeldavad nii Eesti ettevõtluskeskkond, laiem
Eesti avalikkus kui ka Euroopa Liidu õigusruum.
II Teenistuse haldusjärelevalve tulemused kinnitavad süsteemseid kitsaskohti
Me teeme (ajutiste) pankrotihaldurite üle seadusest tulenevat haldusjärelevalvet eesmärgiga
tagada maksejõuetusmenetluste õiguspärasus, professionaalsus ning avaliku huvi kaitse.
Teenistuse aastatepikkune järelevalvepraktika võimaldab hinnata mitte üksnes üksikuid rikkumisi,
vaid ka nende korduvust, ulatust ning mõju maksejõuetusmenetluste toimimisele tervikuna.
Meie hinnangul ei näita haldusjärelevalve tulemused üksnes üksikute menetlejate eksimusi, vaid
viitavad olemasoleva toimemudeli sisemistele piirangutele. Me oleme tegevusaruannetes
järjepidevalt kirjeldanud korduvaid puudusi, mis ilmnevad erinevate menetlejate tegevuses
sõltumata nende töökogemusest või menetluse liigist. Need puudused puudutavad eeskätt
menetluste kvaliteedi ebaühtlust, dokumenteerimiskohustuse täitmist, menetlusotsuste
põhjendatust, võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, huvide konfliktide ennetamist
ning seadusest tulenevate hoolsuskohustuste täitmist. Haldusjärelevalves tuvastatud puudusi ei saa
käsitada üksnes kutsealase täienduskoolituse või distsiplinaarmeetmete küsimusena. Mitmed
rikkumised on olemuselt seotud asjaoluga, et ebakvaliteetne õigusloome ning keerukad
maksejõuetusmenetlused eeldavad samaaegselt mitme erineva valdkonna teadmisi ning
märkimisväärset administratiivset võimekust. Praktikas tähendab see digioskusi, finantsanalüüsi,
äriühingute struktuuride hindamist, (digitaalsete) tõendite kogumist ja säilitamist, piiriüleste
õigussuhete analüüsi, rahapesu ja sanktsioonide regulatsiooni tundmist ning ulatuslike
isikuandmete töötlemist. Lisandub dialoog menetlusosalistega, uurimisorganite, teenistuse ja
kohtutega. Sellise ülesannete kogumi täitmine üksiku füüsilisest isikust menetleja poolt muutub
järjest keerulisemaks.
Meie hinnangul väärib eraldi tähelepanu ka asjaolu, et haldusjärelevalves ilmnevad puudused ei
avalda mõju üksnes konkreetsele pankrotimenetlusele. Maksejõuetusmenetluse kvaliteedil on
otsene mõju võlausaldajate usaldusele, ettevõtluskeskkonna toimimisele, maksulaekumisele
ning majanduskuritegude avastamise võimalikkusele. Menetluse käigus tegemata jäänud
toiminguid või õigel ajal kogumata tõendeid ei ole sageli võimalik hiljem taastada ning
seetõttu võivad puudused kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi.
Me leiame, et haldusjärelevalve käigus on korduvalt ilmnenud vajadus kasutada järjest
keerukamaid (võõrkeelseid) andmeallikaid, tehisaru ning teha koostööd Maksu- ja Tolliameti,
4 (10)
Rahapesu Andmebüroo, (välismaiste) kohtute, (välismaiste) registrite, (välismaiste)
makseasutuste, krediidiasutuste, notarite ning välisriikide muude ametiasutustega. Selline koostöö
eeldab püsivat institutsionaalset võimekust, ühtseid tööprotsesse ning tehnilist taristut, mida ei ole
Eestil võimalik üles ehitada üksikute sõltumatute (erasektori) menetlejate tasandil.
Meie hinnangul kinnitab senine haldusjärelevalve praktika, et olemasoleva toimemudeli
probleemid ei tulene eelkõige üksikute praktikute professionaalsuse puudumisest. Vastupidi –
teenistus tunnustab pankrotihaldurite ja teiste maksejõuetuspraktikute keerukat ning iseseisvat
vastutusrikast tööd. Samas näitab järelevalve, et ka kõrge professionaalse tasemega kogenud
menetlejad seisavad üha sagedamini silmitsi ülesannetega, mille täitmine eeldab
organisatsioonilist, tehnoloogilist ja kiireloomulist põhjalikku analüütilist võimekust, mida
üksikisik ei saa mõistlikult tagada.
Me peame seetõttu vajalikuks hinnata, kas olemasolev toimemudel võimaldab tulevikus täita neid
avalikke ülesandeid, mida riik maksejõuetusmenetluste kaudu täitma peab ja soovib, või on
vajalik liikuda organisatsiooniliselt märkimisväärselt tugevama ja püsivama lahenduse suunas, et
tagada Eestis mistahes maksejõuetusmenetluste kiirus ja kvaliteet.
III Maksejõuetusmenetluste muutunud olemus ning vajadus riigi tugeva institutsionaalse
võimekuse järele
Meie hinnangul on viimase kümnendi jooksul maksejõuetusmenetluste sisu oluliselt muutunud.
Kui varasemalt keskendusid menetlused peamiselt võlgniku vara valitsemisele, nõuete
tunnustamisele ning vara realiseerimisele, siis tänapäeval on maksejõuetusmenetlused
lahutamatult seotud puuduva vara (piiriülese) otsimise, majanduskuritegevuse ennetamise,
piiriülese koostöö, digitaalsete tõendite kogumise ning keerukate ettevõtlusstruktuuride
analüüsimisega.
Kaasaegses maksejõuetusmenetluses tuleb üha sagedamini hinnata tegelike kasusaajate rolli,
seotud isikute vahelisi tehinguid, piiriüleseid varade liikumisi, rahvusvahelisi kontsernistruktuure
ning digitaalsete maksevahendite kasutamist. Lisaks tuleb arvestada rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise regulatsiooniga, rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamisega ning
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise koostöö järjest kasvava tähtsusega.
Me peame oluliseks rõhutada, et selliste ülesannete täitmine ei ole enam üksnes õiguslik küsimus.
Praktikas eeldavad need finantsanalüüsi, kohtuekspertiisi metoodikate tundmist, digitaalse
tõendusmaterjali säilitamise oskusi, andmeanalüüsi, küberturbe põhimõtete mõistmist ning
võimekust kasutada erinevaid riiklikke ja rahvusvahelisi infosüsteeme. Maksejõuetusmenetluse
kvaliteet sõltub seega üha enam sellest, kas menetlejal on võimalik kasutada multidistsiplinaarse
meeskonna teadmisi ja tehnilist tuge.
Samaaegselt on märkimisväärselt kasvanud ka nõuded isikuandmete kaitsele.
Maksejõuetusmenetluste käigus töödeldakse ulatuslikus mahus isikuandmeid, finantsandmeid,
panga- ja maksusaladusi ning muid tundlikke andmeid. Samal ajal on maksejõuetusmenetlus
olulise avaliku huviga. Euroopa Liidu andmekaitseõigus ning infoturbe nõuded eeldavad
terviklikke andmehalduse, juurdepääsu kontrolli, logimise, riskijuhtimise ja küberturbe lahendusi.
Meie hinnangul on järjest keerulisem eeldada, et selliseid kohustusi suudavad võrdsel tasemel
täita sajad iseseisvalt tegutsevad füüsilisest isikust menetlejad.
5 (10)
Olukorda muudab veelgi keerukamaks Euroopa Liidu õiguse areng. Väljatöötamisel ja
rakendamisel olevad digitaalse andmevahetuse ning maksejõuetusmenetluste infokeskkonda
puudutavad lahendused, sealhulgas direktiiviga (EL) 2026/799 seotud nõuded, suurendavad
oluliselt vajadust ühiste infosüsteemide, turvalise andmevahetuse, standardiseeritud
menetlusprotsesside ning märkimisväärse IT-arendusvõimekuse järele. Tegemist ei ole enam
üksikute tarkvaralahenduste kasutuselevõtuga, vaid tervikliku digitaalse taristu loomise ja
ülalpidamisega.
Meie hinnangul ei ole realistlik eeldada, et sellise ulatusega tehnilisi, organisatsioonilisi ja
õiguslikke nõudeid on võimalik pikaajaliselt täita sadade üksikpraktikute mudeli raames. Avaliku
võimu ülesannete täitmine peab olema kiire, kvaliteetne ja jätkusuutlik ka olukorras, kus
menetlused muutuvad keerukamaks, andmemaht kasvab ning Euroopa Liidu õigus seab
liikmesriikidele järjest ulatuslikumaid kohustusi.
Eeltoodust tulenevalt leiame me, et maksejõuetusmenetluste edasist arengut tuleb käsitleda
eelkõige riigi institutsionaalse võimekuse küsimusena. Avaliku huvi, võlausaldajate õiguste tõhusa
kaitse ning majanduskuritegevuse ennetamise seisukohalt on põhjendatud hinnata sellise
organisatsioonilise toimemudeli kujundamist, mis võimaldab koondada menetlusliku,
finantsanalüütilise, tehnoloogilise ja rahvusvahelise koostöö kompetentsi ühtsesse, jätkusuutlikku
ning kõrgete kvaliteedistandarditega kompetentsikeskusesse (riiklikku järelevalveorganisse).
IV Euroopa Liidu õigusest, digitaliseerimisest ja andmekaitsest tulenevad uued nõuded
eeldavad institutsionaalselt tugevamat menetlusmudelit
Meie arvates tuleb väljatöötamiskavatsuse edasisel menetlemisel senisest põhjalikumalt hinnata
Euroopa Liidu õiguse arengut ning selle mõju maksejõuetusmenetluste korraldusele. Kui Teie
senine arutelu on keskendunud eelkõige pankrotihaldurite kutse jätkusuutlikkusele, siis
lähiaastatel kujuneb määravaks küsimuseks riigi võimekus täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid
uusi kohustusi ning tagada nende ühetaoline rakendamine.
Euroopa Liidu maksejõuetusõiguse areng on viimastel aastatel olnud suunatud liikmesriikide
koostöö tugevdamisele, menetluste suuremale läbipaistvusele, digitaalse andmevahetuse
laiendamisele ning piiriüleste menetluste tõhustamisele. Nimetatud arengud tähendavad, et
maksejõuetusmenetlused ei ole enam üksnes siseriiklikud haldus-, tsiviil- ja kriminaalmenetlused,
vaid üha enam Euroopa Liidu ühise õigusruumi osa, mille toimimine sõltub usaldusväärsest,
turvalisest ja standardiseeritud andmevahetusest.
Me peame oluliseks juhtida Teie tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded
ei piirdu üksnes õigusnormide rakendamisega. Nende täitmine eeldab ulatuslikku tehnilist ja
organisatsioonilist võimekust, sealhulgas infosüsteemide arendamist, registrite omavahelist
liidestamist, turvalist elektroonilist andmevahetust, digitaalsete töövoogude kujundamist
ning pidevat infoturbe ja küberturvalisuse tagamist.
Meie hinnangul suureneb see koormus märkimisväärselt seoses direktiivist (EL) 2026/799
tulenevate kohustustega. Direktiivi rakendamine eeldab täiendavate digitaalsete lahenduste
väljatöötamist, ulatuslikku andmete ristkasutust ning suuremat koostööd erinevate riiklike
registrite ja Euroopa Liidu infosüsteemidega. Sellega kaasneb vältimatult märkimisväärne IT-
6 (10)
arenduskoormus ning vajadus tagada lahenduste vastavus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti
infoturbe- ja andmekaitsenõuetele.
Rõhutame, et infosüsteemide arendamine ei ole ühekordne investeering, vaid püsiv tegevus.
Digitaalsed menetluskeskkonnad vajavad regulaarset arendamist, turvapaikade rakendamist,
kasutajahalduse ajakohastamist, logimise korraldamist, auditeerimist ning pidevat tehnilist tuge.
Samuti tuleb tagada süsteemide töökindlus, talitluspidevus ning valmisolek reageerida
küberturbeintsidentidele. Sellise võimekuse ülesehitamine ja säilitamine eeldab püsivat
organisatsiooni, kelle käsutuses on vajalikud tehnilised, õiguslikud ja administratiivsed ressursid.
Lisaks tehnilistele nõuetele tuleb arvestada isikuandmete kaitsega seotud kohustusi.
Maksejõuetusmenetluste käigus töödeldakse suures ulatuses isikuandmeid, sealhulgas võlgnike,
võlausaldajate, juhatuse liikmete, töötajate, lepingupartnerite ja teiste menetlusega seotud isikute
andmeid. Menetluste käigus võib töödelda ka finantsandmeid, maksekäitumise andmeid, panga- ja
maksusaladusi ning teatud juhtudel eriliigilisi isikuandmeid. Selline andmetöötlus peab vastama
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele ning Eesti õiguses kehtestatud nõuetele.
Meie hinnangul ei seisne andmekaitse üksnes õigusliku aluse olemasolus. Praktikas tähendab see
vajadust tagada selged juurdepääsuõigused, andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine,
turvaline säilitamine, logimine, kasutajate autentimine, andmekaitsealane riskijuhtimine
ning regulaarne infoturbe kontroll. Need kohustused eeldavad spetsialiseeritud teadmisi ja
püsivat tehnilist tuge ning ei ole realistlikult täidetavad üksnes iga üksikmenetleja
(pankrotihalduri) enda organisatsiooniliste vahenditega.
Juhime tähelepanu ka sellele, et maksejõuetusmenetlused on üha sagedamini seotud teiste riiklike
infosüsteemide ning õiguskaitseasutuste tegevusega. Efektiivne koostöö Maksu- ja Tolliameti,
Rahapesu Andmebüroo, kohtute, äriregistri, kinnistusraamatu, makseasutuste, krediidiasutuste
ning välisriikide pädevate asutustega eeldab ühtseid tehnilisi lahendusi, selgeid
andmevahetusprotsesse ning kõrgel tasemel infoturvet. Selliste lahenduste arendamine
killustatud menetlusmudeli tingimustes sadade üksikmenetlejatega ei ole meie hinnangul ei
majanduslikult ega organisatsiooniliselt otstarbekas.
Me leiame, et väljatöötamiskavatsuse mõjuanalüüsis tuleks senisest põhjalikumalt hinnata
Euroopa Liidu õigusest tulenevate digitaalsete kohustuste rakendamise tegelikku maksumust ning
nende mõju maksejõuetusmenetluste korraldusele. Samuti tuleks hinnata, kas olemasolev
peamiselt füüsilistest isikutest sõltuv toimemudel suudab tagada kõigi nende kohustuste täitmise
ka järgmise kümnendi jooksul.
Meie hinnangul viitavad nii Euroopa Liidu õigusruumi areng kui ka Eesti halduspraktika sellele,
et maksejõuetusmenetluste tulevik sõltub üha vähem üksikmenetleja individuaalsest pädevusest
ning üha enam organisatsiooni võimest tagada kvaliteetne andmehaldus, tehnoloogiline
valmisolek, infoturve ja rahvusvaheline koostöö. Sellest tulenevalt peame põhjendatuks hinnata
sellise institutsionaalse toimemudeli kujundamist, mis võimaldab koondada vajalikud teadmised,
tehnilised ressursid ja tugifunktsioonid ühte riiklikku kompetentsikeskusesse (riikliku järelevalve
organisse).
V Euroopa Liidu rahapesuvastase õigusraamistiku areng suurendab vajadust
institutsionaalse võimekuse järele
7 (10)
Me peame vajalikuks juhtida Teie tähelepanu ka Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise
õigusraamistiku ulatuslikule arengule. Direktiiv (EL) 2019/1153 ning Euroopa Liidu 2024. aasta
rahapesuvastane õiguspakett, sealhulgas direktiiv (EL) 2024/1640, näitavad selgelt Euroopa Liidu
seadusandja suunda – finantsinformatsiooni kiirem, turvalisem ja piiriüleselt integreeritud
kasutamine raske kuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks, avastamiseks
ning uurimiseks.
Direktiiviga (EL) 2024/1640 nähakse ette liikmesriikide kesksete pangakontoregistrite
ühendamine Euroopa pangakontoregistrite ühendussüsteemi (BARIS) kaudu. Selle eesmärk on
võimaldada pädevatel asutustel seaduses sätestatud juhtudel tõhusamalt tuvastada piiriüleseid
pangakontosid ja finantsvarasid ning toetada raske kuritegevuse ja ebaseadusliku vara
kindlakstegemist. Süsteemi toimimine eeldab usaldusväärseid infosüsteeme, turvalist
andmevahetust, ulatuslikku logimist ning kõrgel tasemel andmekaitse- ja küberturbenõuete
järgimist.
Kuigi maksejõuetusmenetluse läbiviija ei pruugi olla nimetatud direktiivides otseselt pädeva
asutusena, suureneb tema praktiline roll olukordades, kus maksejõuetusmenetlused on seotud
(rahvusvaheliselt) vara varjamise, rahapesu, fiktiivsete tehingute, piiriüleste äriühingute
varijuhtimise või muu raske majanduskuritegevusega. Sellistes menetlustes muutub otsustavaks
suutlikkus teha kiiresti koostööd õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate riigiasutustega ning
kasutada õiguspäraselt erinevatest registritest ja infosüsteemidest pärinevat teavet.
Meie hinnangul tähendab see, et maksejõuetusmenetluste kvaliteedi hindamisel ei saa enam
lähtuda üksnes üksikmenetleja õiguslikust pädevusest. Sama oluline on organisatsiooniline
suutlikkus tagada turvaline andmetöötlus, tehniline valmisolek, ühtsed tööprotsessid ning
koostöö teiste riigiasutustega. Need ülesanded eeldavad püsivat institutsionaalset võimekust,
mida on oluliselt otstarbekam kujundada ühtses kompetentsikeskuses kui killustatud
üksikpraktikute süsteemis.
VI Kokkuvõte ja meie ettepanekud
Me tunnustame väljatöötamiskavatsuse eesmärki tugevdada maksejõuetuspraktikute ametialast
jätkusuutlikkust ning ajakohastada pankrotihaldurite tegevuse õiguslikke aluseid. Samas nähtub
nii teenistuse pikaajalisest haldusjärelevalve praktikast kui ka Euroopa Liidu õigusruumi arengust,
et maksejõuetusmenetluste kvaliteeti ei määra enam üksnes üksikmenetleja kutsealane pädevus.
Menetluste edukus sõltub järjest enam institutsionaalsest võimekusest tagada kvaliteetne
andmetöötlus, kaasaegsed infosüsteemid, kõrgel tasemel andmekaitse, finantsanalüüs,
rahvusvaheline koostöö ning suutlikkus avastada ja tõkestada keerukaid majanduskuritegusid.
Me oleme oma varasemates seisukohtades (27.05.2025 kiri nr 12-1/2025-018-2, 25.03.2026 kiri
nr 12-1/2026-007-2 ning 06.05.2026 kiri nr 12-1/2026-012-1) järjepidevalt juhtinud Teie
tähelepanu sellele, et maksejõuetusmenetluste edasist arengut tuleb käsitleda laiemalt kui üksnes
pankrotihaldurite kutse korraldamise küsimusena. Käesolev väljatöötamiskavatsus kinnitab
teenistuse hinnangul veel kord, et senine toimemudel on jõudnud arengufaasi, kus üksnes
kutsekorralduslike muudatustega ei ole riigil võimalik saavutada soovitud kvaliteedihüpet ning
võlausaldajaid kaitsta.
8 (10)
Peame vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liidu õigusest tulenevad uued kohustused, sealhulgas
digitaalsete menetluslahenduste arendamine, piiriülese andmevahetuse laienemine, rahapesu
tõkestamise õigusraamistiku areng ning isikuandmete kaitse järjest kõrgemad standardid
suurendavad riigi kohustust tagada maksejõuetusmenetluste ühtlane kvaliteet ja usaldusväärsus.
Samuti tuleb arvestada, et maksejõuetusmenetlused moodustavad olulise osa riigi
majandusjulgeoleku, ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ning finantskuritegevuse vastase
võimekuse tervikust.
Meie hinnangul ei ole pikaajalises perspektiivis realistlik eeldada, et nimetatud ülesannete
täitmine jääb valdavalt üksikute füüsilisest isikust pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja
usaldusisikute kanda. Selline toimemudel ei võimalda piisavalt kiiresti koondada erialast
kompetentsi, arendada ühiseid infosüsteeme, tagada küberturvet, täita andmekaitsenõudeid ega
kujundada ühtset menetluspraktikat olukorras, kus menetluste keerukus ja Euroopa Liidu õigusest
tulenevad kohustused pidevalt suurenevad.
Me leiame, et maksejõuetusmenetluste edasisel reformimisel tuleks hinnata võimalusi koondada
menetlusvõimekus järk-järgult ühtsesse riiklikku kompetentsikeskusesse, nagu seda on teinud
teised edumeelsed riigid. Selline organisatsiooniline lahendus võimaldaks koondada õigusalase,
finantsanalüütilise, raamatupidamisalase, digitaalse tõendamise, infosüsteemide arendamise,
andmekaitse ning rahvusvahelise koostöö kompetentsi, tagades samal ajal ühtlasema
menetluspraktika ja tõhusama avaliku järelevalve.
Meie hinnangul ei tähendaks selline areng pankrotihaldurite või teiste maksejõuetuspraktikute
rolli vähendamist, vaid nendele mõeldud sotsiaalsete tagatiste ja professionaalse pädevuse
rakendamist tugevama institutsionaalse võimekuse raames. Kaasaegsete
maksejõuetusmenetluste edukas läbiviimine eeldab üha enam multidistsiplinaarseid meeskondi,
kus õiguslikud teadmised on ühendatud finantsanalüüsi, digitaalsete tehnoloogiate, andmekaitse,
küberturbe ning rahvusvahelise koostöö oskustega.
Sellest tulenevalt teeb teenistus Teile järgmised ettepanekud:
a) Arvestada väljatöötamiskavatsuse edasisel koostamisel teenistuse varasemates
seisukohtades esitatud ettepanekutega, mis on esitatud 27.05.2025 kirjaga nr 12-1/2025-
018-2, 25.03.2026 kirjaga nr 12-1/2026-007-2 ning 06.05.2026 kirjaga nr 12-1/2026-012-
1.
b) Täiendada mõjude analüüsi hinnanguga Euroopa Liidu õigusest tulenevate digitaalsete,
tehnoloogiliste, andmekaitseliste ja rahapesu tõkestamise nõuete mõjust
maksejõuetusmenetluste korraldusele.
c) Hinnata eraldi hetkel olemasoleva üle 30 aasta kehtinud menetlusmudeli jätkusuutlikkust
olukorras, kus maksejõuetusmenetlused on üha tihedamalt seotud finantskuritegevuse
ennetamise, piiriülese koostöö, digitaalsete tõendite ning keerukate infosüsteemide
kasutamisega.
d) Analüüsida riikliku kompetentsikeskuse loomise võimalikkust või muid organisatsioonilisi
lahendusi koostöös teiste riigiasutustega, mis võimaldavad koondada menetlusliku,
tehnoloogilise ja analüütilise võimekuse ning tagada Euroopa Liidu õigusest tulenevate
kohustuste täitmine aastaks 2028-2029.
Eeltoodust lähtuvalt tuleb meie hinnangul koostatud väljatöötamiskavatsust käsitleda esimese
etapina maksejõuetusvaldkonna laiemas institutsionaalses ja sisulises reformis. Sellest tulenevalt
pidasime vajalikuks hinnata mitte üksnes pankrotihaldurite kutsekorraldust, vaid kogu
9 (10)
maksejõuetusmenetluste süsteemi pikaajalist korraldust ja riigi võimekust täita sellest valdkonnast
tulenevaid avalikke ülesandeid.
Me oleme valmis osalema väljatöötamiskavatsuse edasisel arendamisel ning jagama oma
haldusjärelevalve praktikast, analüütilisest tööst ja rahvusvahelisest koostööst tulenevaid teadmisi
ja kogemusi, et kujundada Eestis maksejõuetusmenetluste toimemudel, mis on ühtaegu kiire,
kvaliteetne, professionaalse kogenud personaliga, jätkusuutlik ning vastab nii olulise avaliku huvi
(võlausaldajate) kui ka Euroopa Liidu õigusest tulenevatele ootustele.
Meie kirjale on lisatud võrdlustabelid.
Lugupidamisega
Maksejõuetuse teenistuse nimel
(digiallkirjastatud)
Signe Viimsalu
juhataja
.
Tabel nr 1 - valdkonna arengu mahajäämus Eestis
1990. aastatel väljamõeldud toimemudel 2026. aasta tegelikkus, st toimemudel min. nõuetega
Paberdokumendid Digitaalsed tõendid ja e-toimik
Kohalik vara Piiriülene vara ja kontsernid
Lihtne raamatupidamine Keerukad finantsstruktuurid
Üksik kohtuvaidlus Rahapesu, sanktsioonid, krüptovara
Vähe andmeid Suured andmemahud ja registrite ristkasutus
Paberarhiiv Küberturve, GDPR, logimine
Kohalik koostöö Euroopa Liidu andmevahetus ja BARIS
Tabel nr 2 - miks riiklik kompetentsikeskus?
Võrdluskriteerium Füüsilisest isikust pankrotihaldur /
saneerimisnõustaja / usaldusisik
Maksejõuetusmenetleja riiklikus
kompetentsikeskuses
Õiguslik staatus Iseseisev tegevus, tegutseb oma nimel ja
vastutusel
Avaliku teenistuse või asutuse
koosseisus töötaja (menetleja)
Töökorraldus Korraldab tööaja ja töömahu iseseisvalt (nt
õhtusel ajal teiste äride kõrvalt)
Täistööaeg (nt 40 tundi nädalas),
tagatud menetlusvõimekus kogu
tööajal
Tasustamine
Tasu sõltub menetlustest ja kohtu määratud
tasust, mida kooskõlastavad erinevad
järelevalvajad; tulu laekub läbi büroo (OÜ),
millest makstakse dividende või töötasu
Fikseeritud igakuine töötasu koos
avaliku teenistuse sotsiaalsete
tagatistega
Sotsiaalsed garantiid Sõltuvad menetleja enda korraldusest Puhkus, haigushüvitis, pensioni- ja
sotsiaalkindlustus, töötervishoid
Asendatavus
Menetlus sõltub konkreetsest isikust;
äraoleku või töövõimetuse korral võivad
tekkida viivitused, sest ülesandeid tuleb
täita isiklikult
Menetlusi saab vajadusel asutuses
kolleegide vahel ümber korraldada,
töö järjepidevus on tagatud puhkuse
ja töövõimetuse ajal
10 (10)
Meeskonnatöö Vajadusel ostab teenuseid sisse või kasutab
oma büroo ressursse
Juristid, finantsanalüütikud,
audiitorid, IT-spetsialistid, uurijad,
andmekaitsespetsialistid ja teised
eksperdid töötavad ühes asutuses
IT-võimekus Lahendused hangib ja rahastab iga haldur
(büroo) ise
Keskne infosüsteem, ühtne
dokumendihaldus, andmeanalüütika,
küberturbe ja IT-tugi
Andmekaitse ja
infoturve Vastutus lasub üksikmenetlejal (bürool)
Keskne infoturbe juhtimine,
andmekaitse spetsialistid, ühtsed
protseduurid ja auditid
Rahvusvaheline
koostöö
Sõltub menetleja kogemusest ja
kontaktidest erasektoris
Keskne kompetents ning püsiv
koostöövõrgustik riigiasutuste ja
välispartneritega
Majanduskuritegevuse
avastamine
Sõltub menetleja individuaalsest
kogemusest ja leidlikest võimalustest
kasutada eksperte
Püsiv koostöö Maksu- ja Tolliameti,
Rahapesu Andmebüroo, Politsei- ja
Piirivalveameti ning prokuratuuriga;
analüütiline tugi ja ühtne metoodika
Kvaliteedijuhtimine Kutse- ja järelevalvesüsteem, levinud
"ringkaitse" katuseorganisatsioonides
Organisatsioonisisene
kvaliteedikontroll, sisekontroll,
tööprotsesside standardiseerimine
ning Riigikontrolliga parem lõimitus
Oluline avaliku huvi
kaitse menetlustes
Põhineb üksikmenetleja maailmavaatel,
suhtumisel ja professionaalsusel
Põhineb organisatsiooni
institutsionaalsel võimekusel ja
avaliku võimu toimimise põhimõtetel
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
Maksejõuetuse teenistus/ Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected]
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Kristen Michal
Vabariigi Valitsuse juht
Teie: 18.06.2026 nr 8-3/4802-1
Meie: 20.07.2026 nr 12-1/2026-074-2
Maksejõuetuse teenistuse seisukohad pankrotiseaduse muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsusele, 18.06.2026
I Sissejuhatus
Maksejõuetuse teenistus tänab Teid võimaluse eest esitada seisukohad pankrotiseaduse muutmise
seaduse väljatöötamiskavatsusele. Me peame oluliseks, et maksejõuetusvaldkonna arenguid
käsitletakse süsteemselt ja digiriigile omaselt ajakohasena ning lähtutakse nii olulisest avalikust
huvist kui ka võlgnike, võlausaldajate, töötajate, tarbijate ja Eesti ettevõtluskeskkonna
pikaajalistest vajadustest.
Me oleme enda seisukohad samadel põhimõtetel kujundanud ja Teile varem esitanud, eelkõige
03.03.2025 kirjaga nr 12-1/2025-007-2, 27.05.2025 kirjaga nr 12-1/2025-018-2, 25.03.2026
kirjaga nr 12-1/2026-007-2 ja 06.05.2026 kirjaga nr 12-1/2026-012-1. Me jääme neis kirjades
väljendatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid käesolevas arvamuses täies ulatuses
korrata.
Meie tänane seisukoht keskendub eeskätt väljatöötamiskavatsusest välja jäänud olulistele
küsimustele ja kriitilistele asjaoludele, mis meie hinnangul vajavad eelnõu edasisel
ettevalmistamisel täiendavat käsitlemist.
Meile esitatud väljatöötamiskavatsus käsitleb probleeme üksnes pankrotihalduri
kutsekorraldusliku küsimusena. See on liiga kitsas käsitlus. Meie hinnangul peavad Vabariigi
Valitsuse juht ja mitmed ministrid koostöös tegelema oluliselt laiemate probleemidega, alustades
näiteks sellest, kelle valitsemisalasse valdkond Vabariigi Valitsuse seaduse järgi kuulub ning
kes üldse on maksejõuetusasju kohtuväliselt menetlev üksikmenetleja Eestis st kellena tuleb
järelevalveorganitel õiguslikult ja sisuliselt käsitleda ajutisi haldureid, pankrotihaldureid,
saneerimisnõustajaid ja usaldusisikuid. Teatud mööndustega võib siia menetlejate ehk
järelevalvesubjektide nimekirja lisada ka SHS § 44 nimetatud võlanõustaja. Meie arvates ei ole
nende menetlejate ülesannete näol juba aastakümneid tegemist kutsega, vaid ametiga, mis omab
avaliku võimu volitusi haldusväliste isikute õiguste ja vabaduste üle. Paraku ametikandjad sellist
staatust ise ei tunnista, mistõttu haldusjärelevalve teostamine nende üle on Eestis muutunud
farsiks. Selline killustunud kaos järelevalves ei ole õigusriigile sobilik.
Kindlasti on vaja leida vastus küsimustele, mida vajab võlausaldaja ning kuidas mõjutada
võlgnikku, sh tuleb detailselt kaardistada nii füüsilisest isikust kui juriidilisest isikust avaliku
2 (10)
teenuse saajate n-ö klientide vajadused hetkel lisandväärtust mittetoovate erinevat liiki
maksejõustusmenetluste vastu. Kuidas peavad ministeeriumid maksejõuetusteenused ümber
disainima, et võlausaldajad sooviksid maksejõuetusteenuseid kasutada (rahastada) ning saaksid
nende teenuste kaudu oma raha võlgnikult tagasi ning võlgnikud õpiksid teistmoodi ühiskonnas
käituma ja elama. Me teenistuses leiame, et Eestil puudub hetkel mistahes tehnoloogiline
takistus menetlusprotsessi loomiseks, kus 15-20 minutiga (nt analoogselt juriidiliste isikute
asutamisega) otsustatakse andmete pinnalt, kas juriidiline isik on pankrotis või mitte.
Takistused on pigem valitsuses prioriteetide seadmises ja seadusandja õigusloome kvaliteedis.
Seejärel vajab lahendamist küsimus, mitut kohtuvälist ja kohtus (sh (äri)registripidajana või
tegelike kasusaajate registripidajana) töötavat maksejõuetusmenetlejat ehk riikliku järelevalve
teostajat Eesti aus ettevõtluskeskkond ja turvaline ühiskond laiemalt vajab (nt aastaks 2029
teatud EL direktiivide ülevõtmisel)ning milliste pädevuste, väärtuste, oskuste, teadmiste ning
(digi-, küberturbe- ja uurimis)kogemusega Eesti maksejõuetusmenetlejad peavad ühes
asutuses ekspertidena töötama.
Me leiame, et Eestil tuleb tehisintellektiajastu kiirete muudatustega kaasas käia ning muuhulgas
arvestada füüsilisest isikust ja juriidilisest isikust võlgnike levinud käitumisega, kus raha ja varad
(nt tulevikus EU Inc osalus) minutitega üle riigipiiride liiguvad, aga Eesti järelevalve- ja
õiguskaitseorganitel reageerimiseks seni pädevus puudub.
Maksejõuetuse teenistus leiab, et Eestil on juba alates Euroopa Liiduga ühinemisest 2004. aastal
olnud vajadus kokku leppida piiriüleste maksejõuetusmenetluste põhimõtetes (nt
territoriaalsus- või universaalsusprintsiibi kohaldamises) ning luua õigusnormid ja sõlmida
õigusabilepingud, mis võimaldaksid piiriüleseid maksejõuetusjuhtumeid ennetada ning
menetleda kiiresti ja tõhusalt, eelkõige suhetes kolmandate riikidega. Kõigi riikide kodanikel
on võimalik siseneda Eesti ettevõtluskeskkonda, asutades uue Eesti äriühingu ligikaudu 15
minutiga, ning alustada seejärel majandustegevust ja tehingute tegemist. (vt Pea iga teise Eesti
idufirma asutamisel osalevad e-residendid ).
Samas on üldteada, et e-residendi staatuse äravõtmine ehk Eestis väljastatud digitaalse
isikutunnistuse kehtetuks tunnistamine ei lõpeta automaatselt selle isiku poolt varem asutatud või
juhitud Eestis registreeritud äriühingu tegevust. Selline juriidiline isik võib jätkata tegevust ka
olukorras, kus tal puudub vara ning on tekkinud võlad, põhjustades seeläbi kahju võlausaldajatele
ning suurendades registripidaja, järelevalveasutuste ja maksuhalduri halduskoormust. Näiteks
puudub Eestis täna enam kui 20 000 juriidilisel isikul juhtimis- ja esindusorgan (juhatus)
(vt Juhatus ja juhatuse liikmed | e-Äriregister). Samuti ei ole 50% IT- ja sidevaldkonna
ettevõtetest (umbes 6200 ettevõtet) avalikkusele Äriregistri kaudu esitanud 2025.
majandusaasta aruannet (vt Aruannete esitamise seis 2025 | e-Äriregister). Üle 30% IT- ja
sidevaldkonna ettevõtetest on esitamata jätnud ka 2024. majandusaasta aruande
(vt Aruannete esitamise seis 2024 | e-Äriregister).
Maksejõuetusmenetluste edukus ei sõltu enam üksnes üksikmenetleja individuaalsest
pädevusest, vaid järjest enam institutsionaalsest võimekusest koguda, töödelda ja analüüsida
suuri andmemahte, teha koostööd teiste riigiasutustega, kasutada keerukaid infosüsteeme, täita
Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi ning avastada järjest keerukamaid
majanduskuritegusid ja maksejõuetusmenetluste kuritarvitusi.
Me leiame, et viimase kümnendi jooksul on maksejõuetusmenetluste sisu ja võlgnike
käitumine kohtutes ja kohtuvälistes menetlustes oluliselt muutunud. Kui varasemalt seisnes
3 (10)
pankrotihalduri töö valdavalt pankrotivara kindlakstegemises, arestimises, enampakkumiste
korraldamises, valitsemises ning võlausaldajate nõuete menetlemises ja väljamaksete tegemises,
siis tänapäeval eeldavad maksejõuetusmenetlused üha sagedamini teadmisi piiriülesest õigusest,
finantsanalüüsist, rahapesu tõkestamisest, sanktsioonirežiimidest, tegelike kasusaajate
tuvastamisest, digitaalsete tõendite kogumisest ning keerukate ettevõtlusstruktuuride
analüüsimisest. Samal ajal on olulise avaliku huviga pankrotimenetlustes märkimisväärselt
suurenenud ka nõuded isikuandmete kaitsele, infosüsteemide turvalisusele ning andmete
töötlemise õiguspärasusele.
Meie hinnangul ei ole seetõttu enam võimalik hinnata maksejõuetusmenetluste korraldust üksnes
ühe inimese – st VTK-s märgitud pankrotihalduri - kutsekorralduse kaudu. Lahendamist vajav
probleem on kujunenud meie riigi institutsionaalse võimekuse küsimuseks. Vabariigi
Valitsuse juhil ja ministritel tuleb koostöös hinnata, kas senine peamiselt füüsilistest isikutest
sõltuv üle 30 aasta kestnud toimemudel võimaldab ka tulevikus täita avalikust huvist tulenevaid
keerulisi ülesandeid kõrgel kvaliteeditasemel, mida eeldavad nii Eesti ettevõtluskeskkond, laiem
Eesti avalikkus kui ka Euroopa Liidu õigusruum.
II Teenistuse haldusjärelevalve tulemused kinnitavad süsteemseid kitsaskohti
Me teeme (ajutiste) pankrotihaldurite üle seadusest tulenevat haldusjärelevalvet eesmärgiga
tagada maksejõuetusmenetluste õiguspärasus, professionaalsus ning avaliku huvi kaitse.
Teenistuse aastatepikkune järelevalvepraktika võimaldab hinnata mitte üksnes üksikuid rikkumisi,
vaid ka nende korduvust, ulatust ning mõju maksejõuetusmenetluste toimimisele tervikuna.
Meie hinnangul ei näita haldusjärelevalve tulemused üksnes üksikute menetlejate eksimusi, vaid
viitavad olemasoleva toimemudeli sisemistele piirangutele. Me oleme tegevusaruannetes
järjepidevalt kirjeldanud korduvaid puudusi, mis ilmnevad erinevate menetlejate tegevuses
sõltumata nende töökogemusest või menetluse liigist. Need puudused puudutavad eeskätt
menetluste kvaliteedi ebaühtlust, dokumenteerimiskohustuse täitmist, menetlusotsuste
põhjendatust, võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, huvide konfliktide ennetamist
ning seadusest tulenevate hoolsuskohustuste täitmist. Haldusjärelevalves tuvastatud puudusi ei saa
käsitada üksnes kutsealase täienduskoolituse või distsiplinaarmeetmete küsimusena. Mitmed
rikkumised on olemuselt seotud asjaoluga, et ebakvaliteetne õigusloome ning keerukad
maksejõuetusmenetlused eeldavad samaaegselt mitme erineva valdkonna teadmisi ning
märkimisväärset administratiivset võimekust. Praktikas tähendab see digioskusi, finantsanalüüsi,
äriühingute struktuuride hindamist, (digitaalsete) tõendite kogumist ja säilitamist, piiriüleste
õigussuhete analüüsi, rahapesu ja sanktsioonide regulatsiooni tundmist ning ulatuslike
isikuandmete töötlemist. Lisandub dialoog menetlusosalistega, uurimisorganite, teenistuse ja
kohtutega. Sellise ülesannete kogumi täitmine üksiku füüsilisest isikust menetleja poolt muutub
järjest keerulisemaks.
Meie hinnangul väärib eraldi tähelepanu ka asjaolu, et haldusjärelevalves ilmnevad puudused ei
avalda mõju üksnes konkreetsele pankrotimenetlusele. Maksejõuetusmenetluse kvaliteedil on
otsene mõju võlausaldajate usaldusele, ettevõtluskeskkonna toimimisele, maksulaekumisele
ning majanduskuritegude avastamise võimalikkusele. Menetluse käigus tegemata jäänud
toiminguid või õigel ajal kogumata tõendeid ei ole sageli võimalik hiljem taastada ning
seetõttu võivad puudused kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi.
Me leiame, et haldusjärelevalve käigus on korduvalt ilmnenud vajadus kasutada järjest
keerukamaid (võõrkeelseid) andmeallikaid, tehisaru ning teha koostööd Maksu- ja Tolliameti,
4 (10)
Rahapesu Andmebüroo, (välismaiste) kohtute, (välismaiste) registrite, (välismaiste)
makseasutuste, krediidiasutuste, notarite ning välisriikide muude ametiasutustega. Selline koostöö
eeldab püsivat institutsionaalset võimekust, ühtseid tööprotsesse ning tehnilist taristut, mida ei ole
Eestil võimalik üles ehitada üksikute sõltumatute (erasektori) menetlejate tasandil.
Meie hinnangul kinnitab senine haldusjärelevalve praktika, et olemasoleva toimemudeli
probleemid ei tulene eelkõige üksikute praktikute professionaalsuse puudumisest. Vastupidi –
teenistus tunnustab pankrotihaldurite ja teiste maksejõuetuspraktikute keerukat ning iseseisvat
vastutusrikast tööd. Samas näitab järelevalve, et ka kõrge professionaalse tasemega kogenud
menetlejad seisavad üha sagedamini silmitsi ülesannetega, mille täitmine eeldab
organisatsioonilist, tehnoloogilist ja kiireloomulist põhjalikku analüütilist võimekust, mida
üksikisik ei saa mõistlikult tagada.
Me peame seetõttu vajalikuks hinnata, kas olemasolev toimemudel võimaldab tulevikus täita neid
avalikke ülesandeid, mida riik maksejõuetusmenetluste kaudu täitma peab ja soovib, või on
vajalik liikuda organisatsiooniliselt märkimisväärselt tugevama ja püsivama lahenduse suunas, et
tagada Eestis mistahes maksejõuetusmenetluste kiirus ja kvaliteet.
III Maksejõuetusmenetluste muutunud olemus ning vajadus riigi tugeva institutsionaalse
võimekuse järele
Meie hinnangul on viimase kümnendi jooksul maksejõuetusmenetluste sisu oluliselt muutunud.
Kui varasemalt keskendusid menetlused peamiselt võlgniku vara valitsemisele, nõuete
tunnustamisele ning vara realiseerimisele, siis tänapäeval on maksejõuetusmenetlused
lahutamatult seotud puuduva vara (piiriülese) otsimise, majanduskuritegevuse ennetamise,
piiriülese koostöö, digitaalsete tõendite kogumise ning keerukate ettevõtlusstruktuuride
analüüsimisega.
Kaasaegses maksejõuetusmenetluses tuleb üha sagedamini hinnata tegelike kasusaajate rolli,
seotud isikute vahelisi tehinguid, piiriüleseid varade liikumisi, rahvusvahelisi kontsernistruktuure
ning digitaalsete maksevahendite kasutamist. Lisaks tuleb arvestada rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise regulatsiooniga, rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamisega ning
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise koostöö järjest kasvava tähtsusega.
Me peame oluliseks rõhutada, et selliste ülesannete täitmine ei ole enam üksnes õiguslik küsimus.
Praktikas eeldavad need finantsanalüüsi, kohtuekspertiisi metoodikate tundmist, digitaalse
tõendusmaterjali säilitamise oskusi, andmeanalüüsi, küberturbe põhimõtete mõistmist ning
võimekust kasutada erinevaid riiklikke ja rahvusvahelisi infosüsteeme. Maksejõuetusmenetluse
kvaliteet sõltub seega üha enam sellest, kas menetlejal on võimalik kasutada multidistsiplinaarse
meeskonna teadmisi ja tehnilist tuge.
Samaaegselt on märkimisväärselt kasvanud ka nõuded isikuandmete kaitsele.
Maksejõuetusmenetluste käigus töödeldakse ulatuslikus mahus isikuandmeid, finantsandmeid,
panga- ja maksusaladusi ning muid tundlikke andmeid. Samal ajal on maksejõuetusmenetlus
olulise avaliku huviga. Euroopa Liidu andmekaitseõigus ning infoturbe nõuded eeldavad
terviklikke andmehalduse, juurdepääsu kontrolli, logimise, riskijuhtimise ja küberturbe lahendusi.
Meie hinnangul on järjest keerulisem eeldada, et selliseid kohustusi suudavad võrdsel tasemel
täita sajad iseseisvalt tegutsevad füüsilisest isikust menetlejad.
5 (10)
Olukorda muudab veelgi keerukamaks Euroopa Liidu õiguse areng. Väljatöötamisel ja
rakendamisel olevad digitaalse andmevahetuse ning maksejõuetusmenetluste infokeskkonda
puudutavad lahendused, sealhulgas direktiiviga (EL) 2026/799 seotud nõuded, suurendavad
oluliselt vajadust ühiste infosüsteemide, turvalise andmevahetuse, standardiseeritud
menetlusprotsesside ning märkimisväärse IT-arendusvõimekuse järele. Tegemist ei ole enam
üksikute tarkvaralahenduste kasutuselevõtuga, vaid tervikliku digitaalse taristu loomise ja
ülalpidamisega.
Meie hinnangul ei ole realistlik eeldada, et sellise ulatusega tehnilisi, organisatsioonilisi ja
õiguslikke nõudeid on võimalik pikaajaliselt täita sadade üksikpraktikute mudeli raames. Avaliku
võimu ülesannete täitmine peab olema kiire, kvaliteetne ja jätkusuutlik ka olukorras, kus
menetlused muutuvad keerukamaks, andmemaht kasvab ning Euroopa Liidu õigus seab
liikmesriikidele järjest ulatuslikumaid kohustusi.
Eeltoodust tulenevalt leiame me, et maksejõuetusmenetluste edasist arengut tuleb käsitleda
eelkõige riigi institutsionaalse võimekuse küsimusena. Avaliku huvi, võlausaldajate õiguste tõhusa
kaitse ning majanduskuritegevuse ennetamise seisukohalt on põhjendatud hinnata sellise
organisatsioonilise toimemudeli kujundamist, mis võimaldab koondada menetlusliku,
finantsanalüütilise, tehnoloogilise ja rahvusvahelise koostöö kompetentsi ühtsesse, jätkusuutlikku
ning kõrgete kvaliteedistandarditega kompetentsikeskusesse (riiklikku järelevalveorganisse).
IV Euroopa Liidu õigusest, digitaliseerimisest ja andmekaitsest tulenevad uued nõuded
eeldavad institutsionaalselt tugevamat menetlusmudelit
Meie arvates tuleb väljatöötamiskavatsuse edasisel menetlemisel senisest põhjalikumalt hinnata
Euroopa Liidu õiguse arengut ning selle mõju maksejõuetusmenetluste korraldusele. Kui Teie
senine arutelu on keskendunud eelkõige pankrotihaldurite kutse jätkusuutlikkusele, siis
lähiaastatel kujuneb määravaks küsimuseks riigi võimekus täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid
uusi kohustusi ning tagada nende ühetaoline rakendamine.
Euroopa Liidu maksejõuetusõiguse areng on viimastel aastatel olnud suunatud liikmesriikide
koostöö tugevdamisele, menetluste suuremale läbipaistvusele, digitaalse andmevahetuse
laiendamisele ning piiriüleste menetluste tõhustamisele. Nimetatud arengud tähendavad, et
maksejõuetusmenetlused ei ole enam üksnes siseriiklikud haldus-, tsiviil- ja kriminaalmenetlused,
vaid üha enam Euroopa Liidu ühise õigusruumi osa, mille toimimine sõltub usaldusväärsest,
turvalisest ja standardiseeritud andmevahetusest.
Me peame oluliseks juhtida Teie tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded
ei piirdu üksnes õigusnormide rakendamisega. Nende täitmine eeldab ulatuslikku tehnilist ja
organisatsioonilist võimekust, sealhulgas infosüsteemide arendamist, registrite omavahelist
liidestamist, turvalist elektroonilist andmevahetust, digitaalsete töövoogude kujundamist
ning pidevat infoturbe ja küberturvalisuse tagamist.
Meie hinnangul suureneb see koormus märkimisväärselt seoses direktiivist (EL) 2026/799
tulenevate kohustustega. Direktiivi rakendamine eeldab täiendavate digitaalsete lahenduste
väljatöötamist, ulatuslikku andmete ristkasutust ning suuremat koostööd erinevate riiklike
registrite ja Euroopa Liidu infosüsteemidega. Sellega kaasneb vältimatult märkimisväärne IT-
6 (10)
arenduskoormus ning vajadus tagada lahenduste vastavus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti
infoturbe- ja andmekaitsenõuetele.
Rõhutame, et infosüsteemide arendamine ei ole ühekordne investeering, vaid püsiv tegevus.
Digitaalsed menetluskeskkonnad vajavad regulaarset arendamist, turvapaikade rakendamist,
kasutajahalduse ajakohastamist, logimise korraldamist, auditeerimist ning pidevat tehnilist tuge.
Samuti tuleb tagada süsteemide töökindlus, talitluspidevus ning valmisolek reageerida
küberturbeintsidentidele. Sellise võimekuse ülesehitamine ja säilitamine eeldab püsivat
organisatsiooni, kelle käsutuses on vajalikud tehnilised, õiguslikud ja administratiivsed ressursid.
Lisaks tehnilistele nõuetele tuleb arvestada isikuandmete kaitsega seotud kohustusi.
Maksejõuetusmenetluste käigus töödeldakse suures ulatuses isikuandmeid, sealhulgas võlgnike,
võlausaldajate, juhatuse liikmete, töötajate, lepingupartnerite ja teiste menetlusega seotud isikute
andmeid. Menetluste käigus võib töödelda ka finantsandmeid, maksekäitumise andmeid, panga- ja
maksusaladusi ning teatud juhtudel eriliigilisi isikuandmeid. Selline andmetöötlus peab vastama
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele ning Eesti õiguses kehtestatud nõuetele.
Meie hinnangul ei seisne andmekaitse üksnes õigusliku aluse olemasolus. Praktikas tähendab see
vajadust tagada selged juurdepääsuõigused, andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine,
turvaline säilitamine, logimine, kasutajate autentimine, andmekaitsealane riskijuhtimine
ning regulaarne infoturbe kontroll. Need kohustused eeldavad spetsialiseeritud teadmisi ja
püsivat tehnilist tuge ning ei ole realistlikult täidetavad üksnes iga üksikmenetleja
(pankrotihalduri) enda organisatsiooniliste vahenditega.
Juhime tähelepanu ka sellele, et maksejõuetusmenetlused on üha sagedamini seotud teiste riiklike
infosüsteemide ning õiguskaitseasutuste tegevusega. Efektiivne koostöö Maksu- ja Tolliameti,
Rahapesu Andmebüroo, kohtute, äriregistri, kinnistusraamatu, makseasutuste, krediidiasutuste
ning välisriikide pädevate asutustega eeldab ühtseid tehnilisi lahendusi, selgeid
andmevahetusprotsesse ning kõrgel tasemel infoturvet. Selliste lahenduste arendamine
killustatud menetlusmudeli tingimustes sadade üksikmenetlejatega ei ole meie hinnangul ei
majanduslikult ega organisatsiooniliselt otstarbekas.
Me leiame, et väljatöötamiskavatsuse mõjuanalüüsis tuleks senisest põhjalikumalt hinnata
Euroopa Liidu õigusest tulenevate digitaalsete kohustuste rakendamise tegelikku maksumust ning
nende mõju maksejõuetusmenetluste korraldusele. Samuti tuleks hinnata, kas olemasolev
peamiselt füüsilistest isikutest sõltuv toimemudel suudab tagada kõigi nende kohustuste täitmise
ka järgmise kümnendi jooksul.
Meie hinnangul viitavad nii Euroopa Liidu õigusruumi areng kui ka Eesti halduspraktika sellele,
et maksejõuetusmenetluste tulevik sõltub üha vähem üksikmenetleja individuaalsest pädevusest
ning üha enam organisatsiooni võimest tagada kvaliteetne andmehaldus, tehnoloogiline
valmisolek, infoturve ja rahvusvaheline koostöö. Sellest tulenevalt peame põhjendatuks hinnata
sellise institutsionaalse toimemudeli kujundamist, mis võimaldab koondada vajalikud teadmised,
tehnilised ressursid ja tugifunktsioonid ühte riiklikku kompetentsikeskusesse (riikliku järelevalve
organisse).
V Euroopa Liidu rahapesuvastase õigusraamistiku areng suurendab vajadust
institutsionaalse võimekuse järele
7 (10)
Me peame vajalikuks juhtida Teie tähelepanu ka Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise
õigusraamistiku ulatuslikule arengule. Direktiiv (EL) 2019/1153 ning Euroopa Liidu 2024. aasta
rahapesuvastane õiguspakett, sealhulgas direktiiv (EL) 2024/1640, näitavad selgelt Euroopa Liidu
seadusandja suunda – finantsinformatsiooni kiirem, turvalisem ja piiriüleselt integreeritud
kasutamine raske kuritegevuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks, avastamiseks
ning uurimiseks.
Direktiiviga (EL) 2024/1640 nähakse ette liikmesriikide kesksete pangakontoregistrite
ühendamine Euroopa pangakontoregistrite ühendussüsteemi (BARIS) kaudu. Selle eesmärk on
võimaldada pädevatel asutustel seaduses sätestatud juhtudel tõhusamalt tuvastada piiriüleseid
pangakontosid ja finantsvarasid ning toetada raske kuritegevuse ja ebaseadusliku vara
kindlakstegemist. Süsteemi toimimine eeldab usaldusväärseid infosüsteeme, turvalist
andmevahetust, ulatuslikku logimist ning kõrgel tasemel andmekaitse- ja küberturbenõuete
järgimist.
Kuigi maksejõuetusmenetluse läbiviija ei pruugi olla nimetatud direktiivides otseselt pädeva
asutusena, suureneb tema praktiline roll olukordades, kus maksejõuetusmenetlused on seotud
(rahvusvaheliselt) vara varjamise, rahapesu, fiktiivsete tehingute, piiriüleste äriühingute
varijuhtimise või muu raske majanduskuritegevusega. Sellistes menetlustes muutub otsustavaks
suutlikkus teha kiiresti koostööd õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate riigiasutustega ning
kasutada õiguspäraselt erinevatest registritest ja infosüsteemidest pärinevat teavet.
Meie hinnangul tähendab see, et maksejõuetusmenetluste kvaliteedi hindamisel ei saa enam
lähtuda üksnes üksikmenetleja õiguslikust pädevusest. Sama oluline on organisatsiooniline
suutlikkus tagada turvaline andmetöötlus, tehniline valmisolek, ühtsed tööprotsessid ning
koostöö teiste riigiasutustega. Need ülesanded eeldavad püsivat institutsionaalset võimekust,
mida on oluliselt otstarbekam kujundada ühtses kompetentsikeskuses kui killustatud
üksikpraktikute süsteemis.
VI Kokkuvõte ja meie ettepanekud
Me tunnustame väljatöötamiskavatsuse eesmärki tugevdada maksejõuetuspraktikute ametialast
jätkusuutlikkust ning ajakohastada pankrotihaldurite tegevuse õiguslikke aluseid. Samas nähtub
nii teenistuse pikaajalisest haldusjärelevalve praktikast kui ka Euroopa Liidu õigusruumi arengust,
et maksejõuetusmenetluste kvaliteeti ei määra enam üksnes üksikmenetleja kutsealane pädevus.
Menetluste edukus sõltub järjest enam institutsionaalsest võimekusest tagada kvaliteetne
andmetöötlus, kaasaegsed infosüsteemid, kõrgel tasemel andmekaitse, finantsanalüüs,
rahvusvaheline koostöö ning suutlikkus avastada ja tõkestada keerukaid majanduskuritegusid.
Me oleme oma varasemates seisukohtades (27.05.2025 kiri nr 12-1/2025-018-2, 25.03.2026 kiri
nr 12-1/2026-007-2 ning 06.05.2026 kiri nr 12-1/2026-012-1) järjepidevalt juhtinud Teie
tähelepanu sellele, et maksejõuetusmenetluste edasist arengut tuleb käsitleda laiemalt kui üksnes
pankrotihaldurite kutse korraldamise küsimusena. Käesolev väljatöötamiskavatsus kinnitab
teenistuse hinnangul veel kord, et senine toimemudel on jõudnud arengufaasi, kus üksnes
kutsekorralduslike muudatustega ei ole riigil võimalik saavutada soovitud kvaliteedihüpet ning
võlausaldajaid kaitsta.
8 (10)
Peame vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liidu õigusest tulenevad uued kohustused, sealhulgas
digitaalsete menetluslahenduste arendamine, piiriülese andmevahetuse laienemine, rahapesu
tõkestamise õigusraamistiku areng ning isikuandmete kaitse järjest kõrgemad standardid
suurendavad riigi kohustust tagada maksejõuetusmenetluste ühtlane kvaliteet ja usaldusväärsus.
Samuti tuleb arvestada, et maksejõuetusmenetlused moodustavad olulise osa riigi
majandusjulgeoleku, ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ning finantskuritegevuse vastase
võimekuse tervikust.
Meie hinnangul ei ole pikaajalises perspektiivis realistlik eeldada, et nimetatud ülesannete
täitmine jääb valdavalt üksikute füüsilisest isikust pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate ja
usaldusisikute kanda. Selline toimemudel ei võimalda piisavalt kiiresti koondada erialast
kompetentsi, arendada ühiseid infosüsteeme, tagada küberturvet, täita andmekaitsenõudeid ega
kujundada ühtset menetluspraktikat olukorras, kus menetluste keerukus ja Euroopa Liidu õigusest
tulenevad kohustused pidevalt suurenevad.
Me leiame, et maksejõuetusmenetluste edasisel reformimisel tuleks hinnata võimalusi koondada
menetlusvõimekus järk-järgult ühtsesse riiklikku kompetentsikeskusesse, nagu seda on teinud
teised edumeelsed riigid. Selline organisatsiooniline lahendus võimaldaks koondada õigusalase,
finantsanalüütilise, raamatupidamisalase, digitaalse tõendamise, infosüsteemide arendamise,
andmekaitse ning rahvusvahelise koostöö kompetentsi, tagades samal ajal ühtlasema
menetluspraktika ja tõhusama avaliku järelevalve.
Meie hinnangul ei tähendaks selline areng pankrotihaldurite või teiste maksejõuetuspraktikute
rolli vähendamist, vaid nendele mõeldud sotsiaalsete tagatiste ja professionaalse pädevuse
rakendamist tugevama institutsionaalse võimekuse raames. Kaasaegsete
maksejõuetusmenetluste edukas läbiviimine eeldab üha enam multidistsiplinaarseid meeskondi,
kus õiguslikud teadmised on ühendatud finantsanalüüsi, digitaalsete tehnoloogiate, andmekaitse,
küberturbe ning rahvusvahelise koostöö oskustega.
Sellest tulenevalt teeb teenistus Teile järgmised ettepanekud:
a) Arvestada väljatöötamiskavatsuse edasisel koostamisel teenistuse varasemates
seisukohtades esitatud ettepanekutega, mis on esitatud 27.05.2025 kirjaga nr 12-1/2025-
018-2, 25.03.2026 kirjaga nr 12-1/2026-007-2 ning 06.05.2026 kirjaga nr 12-1/2026-012-
1.
b) Täiendada mõjude analüüsi hinnanguga Euroopa Liidu õigusest tulenevate digitaalsete,
tehnoloogiliste, andmekaitseliste ja rahapesu tõkestamise nõuete mõjust
maksejõuetusmenetluste korraldusele.
c) Hinnata eraldi hetkel olemasoleva üle 30 aasta kehtinud menetlusmudeli jätkusuutlikkust
olukorras, kus maksejõuetusmenetlused on üha tihedamalt seotud finantskuritegevuse
ennetamise, piiriülese koostöö, digitaalsete tõendite ning keerukate infosüsteemide
kasutamisega.
d) Analüüsida riikliku kompetentsikeskuse loomise võimalikkust või muid organisatsioonilisi
lahendusi koostöös teiste riigiasutustega, mis võimaldavad koondada menetlusliku,
tehnoloogilise ja analüütilise võimekuse ning tagada Euroopa Liidu õigusest tulenevate
kohustuste täitmine aastaks 2028-2029.
Eeltoodust lähtuvalt tuleb meie hinnangul koostatud väljatöötamiskavatsust käsitleda esimese
etapina maksejõuetusvaldkonna laiemas institutsionaalses ja sisulises reformis. Sellest tulenevalt
pidasime vajalikuks hinnata mitte üksnes pankrotihaldurite kutsekorraldust, vaid kogu
9 (10)
maksejõuetusmenetluste süsteemi pikaajalist korraldust ja riigi võimekust täita sellest valdkonnast
tulenevaid avalikke ülesandeid.
Me oleme valmis osalema väljatöötamiskavatsuse edasisel arendamisel ning jagama oma
haldusjärelevalve praktikast, analüütilisest tööst ja rahvusvahelisest koostööst tulenevaid teadmisi
ja kogemusi, et kujundada Eestis maksejõuetusmenetluste toimemudel, mis on ühtaegu kiire,
kvaliteetne, professionaalse kogenud personaliga, jätkusuutlik ning vastab nii olulise avaliku huvi
(võlausaldajate) kui ka Euroopa Liidu õigusest tulenevatele ootustele.
Meie kirjale on lisatud võrdlustabelid.
Lugupidamisega
Maksejõuetuse teenistuse nimel
(digiallkirjastatud)
Signe Viimsalu
juhataja
.
Tabel nr 1 - valdkonna arengu mahajäämus Eestis
1990. aastatel väljamõeldud toimemudel 2026. aasta tegelikkus, st toimemudel min. nõuetega
Paberdokumendid Digitaalsed tõendid ja e-toimik
Kohalik vara Piiriülene vara ja kontsernid
Lihtne raamatupidamine Keerukad finantsstruktuurid
Üksik kohtuvaidlus Rahapesu, sanktsioonid, krüptovara
Vähe andmeid Suured andmemahud ja registrite ristkasutus
Paberarhiiv Küberturve, GDPR, logimine
Kohalik koostöö Euroopa Liidu andmevahetus ja BARIS
Tabel nr 2 - miks riiklik kompetentsikeskus?
Võrdluskriteerium Füüsilisest isikust pankrotihaldur /
saneerimisnõustaja / usaldusisik
Maksejõuetusmenetleja riiklikus
kompetentsikeskuses
Õiguslik staatus Iseseisev tegevus, tegutseb oma nimel ja
vastutusel
Avaliku teenistuse või asutuse
koosseisus töötaja (menetleja)
Töökorraldus Korraldab tööaja ja töömahu iseseisvalt (nt
õhtusel ajal teiste äride kõrvalt)
Täistööaeg (nt 40 tundi nädalas),
tagatud menetlusvõimekus kogu
tööajal
Tasustamine
Tasu sõltub menetlustest ja kohtu määratud
tasust, mida kooskõlastavad erinevad
järelevalvajad; tulu laekub läbi büroo (OÜ),
millest makstakse dividende või töötasu
Fikseeritud igakuine töötasu koos
avaliku teenistuse sotsiaalsete
tagatistega
Sotsiaalsed garantiid Sõltuvad menetleja enda korraldusest Puhkus, haigushüvitis, pensioni- ja
sotsiaalkindlustus, töötervishoid
Asendatavus
Menetlus sõltub konkreetsest isikust;
äraoleku või töövõimetuse korral võivad
tekkida viivitused, sest ülesandeid tuleb
täita isiklikult
Menetlusi saab vajadusel asutuses
kolleegide vahel ümber korraldada,
töö järjepidevus on tagatud puhkuse
ja töövõimetuse ajal
10 (10)
Meeskonnatöö Vajadusel ostab teenuseid sisse või kasutab
oma büroo ressursse
Juristid, finantsanalüütikud,
audiitorid, IT-spetsialistid, uurijad,
andmekaitsespetsialistid ja teised
eksperdid töötavad ühes asutuses
IT-võimekus Lahendused hangib ja rahastab iga haldur
(büroo) ise
Keskne infosüsteem, ühtne
dokumendihaldus, andmeanalüütika,
küberturbe ja IT-tugi
Andmekaitse ja
infoturve Vastutus lasub üksikmenetlejal (bürool)
Keskne infoturbe juhtimine,
andmekaitse spetsialistid, ühtsed
protseduurid ja auditid
Rahvusvaheline
koostöö
Sõltub menetleja kogemusest ja
kontaktidest erasektoris
Keskne kompetents ning püsiv
koostöövõrgustik riigiasutuste ja
välispartneritega
Majanduskuritegevuse
avastamine
Sõltub menetleja individuaalsest
kogemusest ja leidlikest võimalustest
kasutada eksperte
Püsiv koostöö Maksu- ja Tolliameti,
Rahapesu Andmebüroo, Politsei- ja
Piirivalveameti ning prokuratuuriga;
analüütiline tugi ja ühtne metoodika
Kvaliteedijuhtimine Kutse- ja järelevalvesüsteem, levinud
"ringkaitse" katuseorganisatsioonides
Organisatsioonisisene
kvaliteedikontroll, sisekontroll,
tööprotsesside standardiseerimine
ning Riigikontrolliga parem lõimitus
Oluline avaliku huvi
kaitse menetlustes
Põhineb üksikmenetleja maailmavaatel,
suhtumisel ja professionaalsusel
Põhineb organisatsiooni
institutsionaalsel võimekusel ja
avaliku võimu toimimise põhimõtetel
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|