Taristuministri määruse
„Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja saatekirja esitamise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Taristuministri määrus „Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja saatekirja esitamise kord“ kehtestatakse jäätmeseaduse § 1171 lõike 6 alusel. Eelnõukohane määrus kehtestatakse keskkonnaministri 15. jaanuari 2021 määruse nr 4 „Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ (edaspidi määrus nr 4) asemele.
Eelnõu koostamine on seotud uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile üleminekuga ning jäätmeseaduse muudatustega, mis võeti vastu jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.01.2026, 4). Nimetatud seadus jõustus 17. jaanuaril 2026, kuid selle jäätmearuandlust ja jäätmeveo saatekirju käsitlevad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2027.
1. jaanuaril 2027 minnakse üle uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile, mille raames luuakse kõigile jäätmetele saatekirjade süsteem ning jäätmearuanded ja jäätmeveo saatekirjad ühendatakse terviklikuks digitaalseks lahenduseks. Sealhulgas hõlmatakse edaspidi jäätmeveo saatekirjade süsteemi tavajäätmete vedu. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (edaspidi ka andmekogu) kaudu seotakse jäätmete üleandmise, veo, vastuvõtmise ja jäätmekäitluskohas toimunud tegevuse andmed senisest terviklikumaks andmestikuks. Lahendus vähendab andmete dubleerivat esitamist, parandab andmekvaliteeti ning muudab jäätmeandmed ajakohasemaks ja läbipaistvamaks.
Uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile üleminekul võetakse kõigi jäätmevedude korral kasutusele digitaalsed jäätmeveo saatekirjad. See tähendab, et jäätmeveo saatekiri tuleb edaspidi koostada sõltumata sellest, kas veetakse tavajäätmeid või ohtlikke jäätmeid. Eraldi ohtlike jäätmete saatekirju senisel kujul enam ei nõuta. Olulise muudatusena kannab andmekogu saatekirjadel sisalduvad andmed teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele üle antud jäätmete kohta pärast saatekirja kinnitamist selle peale- või mahalaadimiskoha jäätmearuandesse. Lisaks kannab andmekogu jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentides sisalduvate andmete alusel jäätmearuannetesse jäätmete impordi ja ekspordi info. Tegemist on olulise muudatusega võrreldes varasema jäätmearuandlusega, kus nimetatud andmed pidi aruandesse kandma aruande esitaja ise. Muudatuse eesmärk on vähendada aruande esitaja halduskoormust ja vältida andmete dubleerivast sisestamisest tulenevaid eksimusi.
Määrus on vaja kehtestada, kuna 1. jaanuaril 2027 jõustuvate jäätmeseaduse muudatustega muutub jäätmeandmete esitamise õiguslik ja tehniline korraldus tervikuna.
Mõju halduskoormusele
Määruse mõju halduskoormusele on kahetasandiline. Lühiajaliselt halduskoormus suureneb, eelkõige nende ettevõtjate jaoks, kellel ei ole seni olnud kohustust jäätmeveo saatekirja koostada. Suurim muutus puudutab tavajäätmete vedu ja jäätmete edasimüümist, mille puhul muutub jäätmeveo saatekirja koostamine edaspidi kohustuslikuks. Samuti kaasneb uue digitaalse süsteemi kasutuselevõtuga vajadus kohandada tööprotsesse ja vajaduse korral IT-lahendusi. Halduskoormuse suurenemist leevendab asjaolu, et ohtlike jäätmete veol on saatekirja koostamise kohustus olemas ka kehtiva korra järgi. Samuti tuleb tasulise veoseveo korral vedajal koostada veodokument autoveoseaduse (edaspidi AutoVS) alusel ning jäätmeveo saatekiri on käsitletav AutoVS-i kohase veodokumendina.
Pikaajaliselt aitab digitaalne jäätmeveo saatekirjade süsteem halduskoormuse kasvu tasakaalustada ja teatud juhtudel seda vähendada. Saatekirjadel sisalduvaid andmeid kasutatakse edaspidi jäätmearuannete eeltäitmiseks, mistõttu ei pea jäätmekäitlejad jäätmete vastuvõtmise, üleandmise, impordi ja ekspordi andmeid käsitsi koondama ega aruannetes sisestama. Jäätmevedajate jaoks vähendab halduskoormust ka see, et edaspidi ei pea jäätmevedajad enam esitama jäätmearuannet, vaid andmete esitamise kohustus täidetakse jäätmeveo saatekirjade kaudu.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ehitusjäätmete ja digitaliseerimise valdkonna juht Görel Grauding (tel 626 2897,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (tel 514 6333,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Käthlin Oeselg (tel 626 0798,
[email protected]) ja Annemari Vene (tel 605 0063,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus asendab senist jäätmeseaduse § 64 lõike 5 alusel antud keskkonnaministri 15. jaanuari 2021. a määrust nr 4 „Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ (RT I, 19.01.2021, 14).
Eelnõu on seotud jäätmeseaduse muudatustega, mis võeti vastu jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.01.2026, 4) ja mille jäätmearuandlust ning jäätmeveo saatekirju puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2027.
Eelnõu moodustab sisulise terviku taristuministri määruse „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ eelnõuga, kuna edaspidi kasutatakse jäätmeveo saatekirjade andmeid jäätmearuannete eeltäitmisel.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohase määrusega on kavandatud kehtestada jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja saatekirja esitamise kord. Võrreldes määrusega nr 4 on uus kord laiem, hõlmates lisaks senisele ohtlike jäätmete veole jäätmeveo saatekirjade süsteemi ka tavajäätmete veo. Lisaks seotakse jäätmeveo saatekirjad jäätmearuannetega.
Kehtiva korra kohaselt on saatekirja esitamise nõue seotud ohtlike jäätmete veoga. Uue korra kohaselt tuleb jäätmeveo saatekiri esitada ka tavajäätmete veo korral. Saatekirjade süsteemi laiendamine tavajäätmetele võimaldab saada senisest ajakohasemaid andmeid jäätmete üleandmise, veo ja vastuvõtmise kohta ning kasutada saatekirjadele kantud andmeid jäätmearuannete täitmisel. Selline lahendus vähendab aruande esitaja sisestatavate andmete hulka, väldib sama teabe dubleerivat esitamist ja vähendab andmete sisestamisest tulenevate vigade tekkimise võimalust. Samuti võimaldab see siduda jäätmete üleandmise, veo, vastuvõtmise ja jäätmekäitluskohas toimunud tegevuste andmed terviklikuks andmestikuks.
Eelnõus sätestatakse saatekirjale kantud andmetele ligipääsu kord. Ligipääsuõigused on määratud selliselt, et saatekirjale kantud osalistele oleksid kättesaadavad nende rolli täitmiseks vajalikud andmed, vältides samal ajal põhjendamatut juurdepääsu teiste osaliste andmetele, sealhulgas isikuandmetele ja ärisaladusena käsitatavale teabele.
Jäätmeveo saatekirjad esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS alamsüsteemina loodavas jäätmeinfosüsteemis PISTRIK.
Jäätmeveo saatekirjadega kogutakse andmeid jäätmete üleandmise, veo ja vastuvõtmise kohta. Saatekirjade andmeid kasutatakse muu hulgas jäätmevoogude jälgitavuse tagamiseks ning jäätmearuannete eeltäitmiseks.
Eelnõukohane määrus koosneb seitsmest paragrahvist.
Eelnõukohase määruse esimeses paragrahvis sätestatakse määruse reguleerimisala ja terminid.
Lõikes 1 nähakse ette, et määrusega kehtestatakse jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja esitamise kord.
Lõike 2 kohaselt on saatekiri dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate jäätmete liigi, koguse ja põhiomaduste ning jäätmete üleandja, muu isiku, edasimüüja, vedaja ja vastuvõtja kohta. Saatekiri on jäätmete liikumise jälgimise seisukohast keskne dokument, millele kantud andmeid kasutatakse ka jäätmearuandluses teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele üle antud jäätmete koguste kajastamiseks.
Lõike 3 kohaselt on koondsaatekiri dokument, mis sisaldab rohkem kui ühe saatekirja andmeid. Koondsaatekirja kasutamine võimaldab määruses sätestatud juhtudel esitada mitme saatekirja andmed koondatult, vähendades sellega andmete esitamisega seotud halduskoormust olukordades, kus iga veo kohta eraldi saatekirja esitada ei ole mõistlik ega proportsionaalne.
Lõikes 4 täpsustatakse, et koondsaatekirjale kohaldatakse määruses saatekirja kohta sätestatud andmekoosseisu nõudeid.
Lõikes 5 täpsustatakse isikud, keda käsitatakse määruse tähenduses muu isikuna. Muu isikuna käsitatakse tellijaid ning teisi jäätmete üleandmist või vedu enda nimel korraldavaid osalisi, kes ei ole jäätmete üleandjad, edasimüüjad ega vedajad. Muu isiku andmete saatekirjale kandmine on vajalik, et saatekirjal oleks võimalik kajastada ka nende isikute andmeid, kelle kaudu jäätmete üleandmine või vedu korraldatakse ning see isik näeks andmeid üleandjaga samas ulatuses. Näiteks on vaja esitada muu isiku andmed, kui jäätmete veo tellib haldusfirma, mitte tegelik jäätmetekitaja. Sellisel juhul märgitakse saatekirjale üleandjana tegelik jäätmetekitaja ja tellijana haldusfirma. Selline lahendus toetab jäätmealase arvestuse ja järelevalve kvaliteeti, kuna saatekirjal kajastuvad ka need jäätmete liikumise korraldamisega seotud isikud, kelle andmed muidu jäätmearuandluses ei kajastuks.
Lõikes 6 sätestatakse, et saatekiri ja koondsaatekiri on jäätmealase arvestuse algdokumendid jäätmeseaduse § 116 mõistes. See tähendab, et saatekirja ja koondsaatekirja andmed on osa jäätmete kohta peetavast arvestusest ning neid peab säilitama ja saama kontrollida jäätmeseaduse §-s 116 sätestatud korras.
Lõikes 7 sätestatakse, et jäätmete riikidevahelise veo korral asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1157 lisas IB või VII esitatud saatedokument eelnõukohase määruse § 1 lõike 2 kohast saatekirja. Erand on vajalik, kuna jäätmete riikidevaheline vedu on reguleeritud eespool nimetatud Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega, milles on sätestatud riikidevahelise jäätmesaadetisega seotud menetlus, dokumendivormid ja andmekoosseis. Seetõttu ei ole põhjendatud nõuda sama jäätmesaadetise kohta lisaks ka kavandatud määruse kohase saatekirja koostamist.
Eelnõukohase määruse teises paragrahvis sätestatakse saatekirja esitamise kord.
Lõike 1 kohaselt esitatakse saatekiri enne jäätmeveo algust keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Keskkonnaotsuste infosüsteemi luuakse alamsüsteemina jäätmeinfosüsteem PISTRIK, mis koondab kogu jäätmeandmestiku.
Lõike 2 kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo puhul saatekirja vedaja. Korraldatud jäätmeveo puhul toimub jäätmete vedu kohaliku omavalitsuse üksuse määratud kindlas veopiirkonnas ning vedaja teenindab üldjuhul paljusid jäätmevaldajaid. Vedajal on lisaks kogutavate jäätmete andmetele terviklik teave teenindatava veopiirkonna, veoringi, veo tegeliku toimumise ja muude veoringi korraldamisega seotud asjaolude kohta, mille kohta vastuvõtjal ei pruugi infot olla. Seetõttu on põhjendatud, et korraldatud jäätmeveo puhul esitab saatekirja vedaja. Kui jäätmeid ostetakse või müüakse enne vedu, esitab saatekirja edasimüüja. Sellises olukorras on edasimüüja jäätmete üleandmise, vedamise ja vastuvõtmise korraldamisel keskne lüli, kellel on saatekirja koostamiseks vajalik terviklik teave. Teistel jäätmeveo osalistel ei pruugi olla kõiki saatekirja koostamiseks vajalikke andmeid, kuna tehingu- ja veoahelat puudutav teave võib olla edasimüüja ärisaladus. Muudel juhtudel võib saatekirja esitada nii vedaja, üleandja kui ka vastuvõtja selle järgi, kuidas osalised kokku lepivad. Üleandja saab saatekirja esitada üksnes juhul, kui tegemist on juriidilise isikuga või keskkonnakaitseluba omava füüsilise isikuga. Selline paindlikkus saatekirja koostamisel võimaldab arvestada erinevate ärimudelite ja tööprotsessidega. Saatekirja koostab sellisel juhul see osaline, kellel on konkreetse veo asjaolusid arvestades kõige täpsem teave saatekirja koostamiseks või kelle tööprotsessi saatekirja koostamine kõige paremini sobib.
Lõike 3 kohaselt esitab jäätmeseaduse § 117¹ lõikes 3 nimetatud juhul saatekirja jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist. Paragrahvi 1171 lõike 3 järgi ei kohaldata nõuet, et saatekiri tuleb esitada enne veo algust füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate, juriidilise isiku suhtes isiku enda tegevuses tekkivate ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete vedamise korral. Nimetatud juhtudel koostab saatekirja jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist.
Lõikes 4 sätestatakse erand kaevandamisjäätmete ning põlevkivi põletamisel ja termilisel töötlemisel tekkivate jäätmete korral. Kui nimetatud jäätmeid veetakse sama ettevõtja tegevuskohtade vahel või samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate tegevuskohtade vahel ning veo osalised ning lähte- ja sihtkohad on samad, on selliste vedude kohta lubatud esitada koondsaatekiri, milles kajastatakse eelmise kvartali vedude andmed.
Erand on ette nähtud suuremahuliste ja korduvate jäätmevedude jaoks, kui jäätmeid veetakse regulaarselt samast jäätmete tekkekohast samasse käitluskohta. Erand hõlmab lisaks autoveole jäätmete transportimist linttranspordiga ja muul sarnasel viisil. See säte hõlmab lisaks sama ettevõtja tegevuskohtade vahelisele veole ka vedu samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate tegevuskohtade vahel. Kontserni mõiste sisustamisel lähtutakse äriseadustiku §-st 6. Äriseadustiku § 6 lõike 3 kohaselt moodustab emaettevõtja koos tütarettevõtjatega kontserni. Sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, millal loetakse äriühing emaettevõtjaks ja teine äriühing tütarettevõtjaks. Kontserni hõlmamine on vajalik, kuna jäätmete teke ja käitlus võivad toimuda sama ettevõtlusgrupi eri äriühingute tegevuskohtades, kuigi jäätmevoog on sama kontserni sisene ja korduv. Sellistel juhtudel ei anna iga üksiku veo kohta eraldi saatekirja koostamine jäätmete liikumise jälgimise seisukohast olulist lisandväärtust, kuid suurendaks ebaproportsionaalselt ettevõtjate halduskoormust.
Lõikes 5 sätestatakse lõikes 4 nimetatud koondsaatekirja esitamise tähtaeg. Koondsaatekiri tuleb esitada hiljemalt iga kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks (k.a). Tähtaeg on seotud eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatud saatekirja andmete kinnitamise tähtajaga, milleks on kümme päeva, ning jäätmearuande esitamise tähtpäevaga, mis on samuti kvartalile järgneva kuu kümnes kuupäev. Koondsaatekirja esitamise tähtaja määramisel on arvestatud ka sellega, et kvartali lõpus toimunud veod oleks võimalik koondsaatekirjale kanda ning veo osalistel oleks vajaduse korral aega andmeid kontrollida ja täiendada. Samal ajal peab koondsaatekiri olema esitatud selliselt, et kõik nõutud jäätmeveo osalised saaksid saatekirja hiljemalt iga kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks kinnitatud ja saatekirja andmed jõuaksid andmekogus õigeaegselt jäätmearuandesse.
Lõikes 6 sätestatakse saatekirja esitamise erand Keskkonnaametis registreeritud sadamates asuvate jäätmete kogumiskohtade puhul ning füüsilistelt isikutelt jäätmete vastuvõtmisel kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamas või jäätmepunktis. Juriidilistelt isikutelt jäätmete vastuvõtmisel kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamas või jäätmepunktis tuleb koostada saatekiri üldises korras ja määruses sätestatud andmekoosseisuga. Sadamates asuvates jäätmete kogumiskohtades võetakse vastu peamiselt väikelaevadel tekkivaid jäätmeid, näiteks pakendeid, biolagunevaid jäätmeid ja muid liigiti kogutavaid jäätmeid. Üldjuhul on tegemist mehitamata kogumiskohtadega, kus jäätmeid kogutakse jäätmete üleandja kohta isikustatud andmete üle arvestust pidamata. Samuti selguvad sellises kogumiskohas vastuvõetud jäätmete kogused üldjuhul alles üleandmisel jäätmekäitlejale. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamades ja jäätmepunktides võetakse jäätmeid vastu peamiselt füüsilistelt isikutelt. Jäätmeid üle andnud isikute üle peetakse kohati küll arvestust, eelkõige selleks, et tuvastada, kas tegemist on sama kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuga, kuid vastuvõetud jäätmeid üldjuhul ei kaaluta ning sarnaselt sadamates asuvatele jäätmete kogumispunktidele selguvad jäätmejaamades ja jäätmepunktides vastu võetud jäätmekogused üldjuhul alles jäätmekäitlejale üleandmisel. Nimetatud juhtudel on lubatud esitada koondsaatekiri, milles kajastatakse üleandja liik, jäätmete päritolu kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning eelnõukohase määruse § 3 lõikes 8 nimetatud andmed jäätmete iseloomustamiseks. Selline andmekoosseis tagab riigile vajaliku teabe jäätmete päritolu kohta kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuid väldib liigset isikuandmete kogumist ja halduskoormust, kui isikustatud üleandjapõhine arvestus ei ole vajalik ega proportsionaalne.
Lõikes 7 sätestatakse, et andmekogu annab saatekirjale ainulaadse registreerimisnumbri, mis jääb muutumatuks kõigi saatekirjaga andmekogus tehtavate toimingute korral alates saatekirja loomisest kuni selle säilitamise ja arhiveerimiseni. Registreerimisnumber võimaldab saatekirja andmekogus üheselt tuvastada ning siduda kõik saatekirja alusel tehtavad toimingud sama dokumendiga.
Lõike 8 järgi peab vedaja tagama järelevalve tegijale saatekirja elektroonilise kättesaadavuse või saatekirja elektrooniliselt kättesaadavaks tegemise võimaluse puudumise korral esitama selle väljatrüki. Nõue on vajalik, et veo ajal oleks võimalik kontrollida jäätmeveo põhiandmeid, sealhulgas veo osalisi, veetavate jäätmete liiki jms. Selline teave on oluline nii jäätmeveo õiguspärasuse kontrollimiseks kui ka selleks, et oleks teada, milliseid jäätmeid veetakse ja millised nõuded nende vedamisele kohalduvad. Elektroonilise kättesaadavuse tagamine on peamine viis saatekirja esitamiseks, väljatrüki esitamine on ette nähtud üksnes juhuks, kui saatekirja elektrooniliselt kättesaadavaks teha ei ole võimalik.
Eelnõukohase määruse kolmandas paragrahvis sätestatakse saatekirja andmekoosseis.
Sätestatud andmekoosseis võimaldab tuvastada jäätmeveo osalised, kirjeldada veetavaid jäätmeid ning tagada jäätmevoogude jälgitavus. Andmekoosseis sisaldab muu hulgas AutoVS-i §-i 29 kohase veodokumendi põhiandmeid ja jäätmeveo saatekirja käsitatakse AutoVS-i kohase veodokumendina. AutoVS-i §-s 29 nimetatud andmed on jaotatud saatekirjal eri andmeplokkidesse ning sisaldavad andmeid üleandja, vedaja, autojuhi, veoki ja haagise, vastuvõtja, peale- ja mahalaadimiskoha ning veetavate jäätmete kohta.
Lõikes 1 sätestatakse üleandja kohta saatekirjale kantavad andmed. Üleandja andmed on vajalikud selleks, et tuvastada isik, kes jäätmed käitlemiseks üle annab, ning jäätmete üleandmise aeg ja koht. Üleandja andmete hulka kuuluvad üldised isiku tuvastamise andmed, kontaktandmed, pealelaadimiskoha andmed (keskkonnakaitseloale kantud tegevuskoha nimetus ning pealelaadimiskoha aadress, sealhulgas vajaduse korral pealelaadimiskoha aadressi täpsustus, näiteks sadamakai number, haigla korpuse tunnus vms) ning jäätmete üleandmise kuupäev ja kellaaeg. Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo korral tuleb märkida ka korraldatud jäätmeveo piirkond. Üleandja kontaktandmete esitamine on lõike 11 kohaselt vabatahtlik.
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse erandid füüsilisest isikust jäätmete üleandjate andmete kogumisel. Erandid kehtivad üksnes sellistele füüsilisest isikutest jäätmete üleandjatele, kellel ei ole keskkonnakaitseluba. Lõike 2 kohaselt kantakse füüsilisest isikust jäätmete üleandja puhul saatekirjale üleandja andmetest üksnes isiku liik, pealelaadimiskoha aadress ja üleandmise aeg. Välisriigi füüsilise isiku puhul lisatakse saatekirjale veel riik ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo korral korraldatud jäätmeveo piirkond. Välisriigi füüsilise isiku puhul on riigi info lisamine vajalik eelkõige selleks, et võimaldada isiku tuvastamist andmekogusse sisselogimisel EL-i liikmesriigi välja antud kõrge turvalisuse tasemega eID vahendi abil, mida eIDAS taristu toetab. Isiku tuvastamiseks on vältimatult vaja teada eID väljastanud riiki. Samuti aitab füüsilise isiku sidumine riigiga vältida olukorda, kus eri riikides sarnase mustriga isikukoodide kasutamise tõttu võib ühe riigi füüsiline isik pääseda ekslikult ligi teise riigi sama isikukoodiga füüsilise isiku andmetele. Lõikes 3 täpsustatakse, et kui füüsiline isik viib jäätmed ise jäätmekäitlejale, kantakse saatekirjale pealelaadimiskoha aadressi asemel kohaliku omavalitsuse üksus, kust jäätmed pärinevad.
Lõikes 4 sätestatakse muu isiku ja edasimüüja kohta esitatavad andmed. Muu isiku andmed kantakse saatekirjale juhul, kui jäätmete üleandmist või vedu korraldab isik, kes ei ole jäätmete üleandja, edasimüüja ega vedaja (nt haldusfirma).
Lisaks sätestatakse lõikes 4 edasimüüja kohta esitatavad andmed. Kui jäätmeid ostetakse ja müüakse enne vedu korduvalt, kantakse saatekirjale üksnes viimase edasimüüja andmed. Edasimüüja osaleb jäätmete liikumise ahelas jäätmete ostmise ja müümise kaudu, kuid ei osale jäätmete füüsilises üleandmises, veos ega vastuvõtmises. Kuna saatekiri kajastab eelkõige jäätmete füüsilist liikumist üleandjalt vedaja kaudu vastuvõtjale, on edasimüüja andmete eraldi kajastamine vajalik selleks, et jäätmete liikumise ahel oleks tervikuna jälgitav ka siis, kui jäätmete omand liigub enne tegelikku vedu mitme isiku vahel. Selline lahendus aitab vältida olukorda, kus jäätmete liikumise kohta esitatud andmetes tekib lünk ja jäätmete liikumise ahel ei ole enam tervikuna jälgitav.
Muu isiku ja edasimüüja kontaktandmete esitamine on lõike 11 kohaselt vabatahtlik.
Lõikes 5 sätestatakse vedaja kohta esitatavad andmed. Vedaja andmete hulka kuuluvad vedaja üldandmed, kontaktandmed, autojuhi andmed, veoki ja haagise registrinumber ning veose brutokaal. Vedaja kontaktandmete esitamine on lõike 11 kohaselt vabatahtlik. Autojuhi isikuandmete, sealhulgas nime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünnikuupäeva esitamise nõue tuleneb AutoVS-i § 29 lõikes 5 elektroonilise veodokumendi sisule sätestatud nõuetest. Nimetatud andmete kogumine on vajalik veosega seotud isiku tuvastamiseks ning järelevalve tegemiseks. Isikuandmeid töödeldakse üksnes ulatuses, mis on vajalik jäätmeveo nõuetekohaseks dokumenteerimiseks ja järelevalveks.
Lõikes 6 täpsustatakse andmed, mis tuleb saatekirjale kanda, kui jäätmete vedamisel kasutatakse alltöövõtjast vedajat. Alltöövõtjast vedaja kasutamise korral kantakse saatekirjale lisaks vedaja andmetele alltöövõtjast vedaja üldandmed. Alltöövõtja kontaktandmete esitamine on lõike 11 kohaselt vabatahtlik.
Lõikes 7 sätestatakse vastuvõtja kohta esitatavad andmed. Vastuvõtja kontaktandmete esitamine on lõike 11 kohaselt vabatahtlik.
Lõikes 8 sätestatakse andmed, mis esitatakse jäätmete iseloomustamiseks. Kõigi jäätmete kohta esitatakse jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ kohane jäätmekood. Lisaks esitatakse jäätmete kogus kilogrammides ja koguse määramise meetod: kaalutud, arvutatud või hinnanguline. Selliste jäätmete puhul, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid (edaspidi POS-id), esitatakse saatekirjal teave jäätmete POS-ide sisalduse kohta ning märgitakse, kas teave põhineb analüüsimisel või muul hinnangul. POS-e reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019). Settelaadsete jäätmete korral tuleb esitada ka jäätmete keskmine kuivainesisaldus massiprotsentides.
Ohtlike jäätmete korral esitatakse teave jäätmete ohtlike omaduste ehk HP-koodide kohta. Jäätmete ohtlikud omadused ja nendele vastavad HP-koodid on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas, millega asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ III lisa. Ohtlike jäätmete andmeid ja ohtliku veose andmeid esitatakse saatekirjal eraldi andmeplokkidena, kuna ohtlike jäätmete vedu ei ole alati ohtlik veos AutoVS-i § 35 tähenduses. Ohtliku veose kohta esitatavad andmed on sätestatud lõikes 9. Vabatahtliku andmeväljana võib esitada jäätmete mahu liitrites, jäätmetekkekoha ja kommentaari. Pakendi liik ja pakendi kogus on üldjuhul vabatahtlikud andmed, kuid ohtliku veose korral on nende saatekirjale märkimine kohustuslik.
Lõikes 9 sätestatakse ohtliku veose kohta esitatavad andmed. Ohtliku veose andmed esitatakse juhul, kui veetavad jäätmed on ohtlik veos AutoVS-i ja ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) tähenduses. Sellisel juhul kantakse saatekirjale ÜRO number, aine nimetus, ohumärgise number ja sildid. Pakendigrupp, tunneli piirangu kood ja ohuplakat kantakse saatekirjale juhul, kui need on konkreetse veose puhul määratud või nõutud.
Lõike 10 kohaselt esitatakse sama paragrahvi lõikes 8 nimetatud teave saatekirjal iga jäätmete üleandja kohta iga jäätmeliigi kaupa eraldi ning lõikes 9 nimetatud teave iga jäätmete üleandja kohta eraldi. See on vajalik, kuna ühel saatekirjal võib kajastuda mitu üleandjat ning iga üleandja kohta võib olla märgitud mitu jäätmeliiki. Andmete selguse ja jälgitavuse tagamiseks esitatakse jäätmekood, kogus, koguse määramise meetod ning muud jäätmeid iseloomustavad andmed iga üleandja ja iga jäätmeliigi kohta eraldi. Kui tegemist on ohtliku veosega, esitatakse iga üleandja kohta veel lõikes 9 nimetatud ohtliku veose andmed. Selline andmete esitamise viis võimaldab siduda jäätmeid iseloomustavad andmed ja ohtliku veose andmed konkreetse üleandja, pealelaadimiskoha ja üleandmise ajaga.
Lõikes 11 täpsustatakse andmevälju, mille täitmine saatekirjal on vabatahtlik. Vabatahtlikud andmeväljad on eelkõige kontaktandmed, täiendavad asukoha- või veoseandmed ning sellised andmed, mis võivad olla jäätmeveo osalistele vajalikud, kuid mille esitamine ei ole jäätmeveo dokumenteerimise, jäätmevoogude jälgitavuse või järelevalve seisukohast vältimatult vajalik.
Lõike 12 kohaselt on maht liitrites üldjuhul vabatahtlik andmeväli. Kohustuslikuna tuleb maht liitrites esitada üksnes juhul, kui pakendijäätmeid veetakse kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo raames pakendiseaduse § 15¹ lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta.
Lõike 13 kohaselt on lõike 8 punktides 9 ja 10 nimetatud pakendi liik ja pakendi kogus üldjuhul vabatahtlikud andmed. Kohustuslikuna tuleb pakendi liik ja pakendi kogus esitada üksnes juhul, kui tegemist on ohtliku veosega ning jäätmed antakse veoks üle pakendatult.
Eelnõukohase määruse neljandas paragrahvis sätestatakse saatekirja kinnitamise kord.
Lõike 1 kohaselt tõendatakse jäätmete üleandmist ja vastuvõtmist saatekirja kinnitamisega andmekogus või masinliidese kaudu kinnituse lisamisega.
Lõikes 2 sätestatakse osalised, kes peavad saatekirja kinnitama. Üleandja kinnitab saatekirja juhul, kui tegemist on keskkonnakaitseluba omava üleandjaga ja saatekiri on seotud tema keskkonnakaitseloale kantud jäätmekäitluskohaga. Vedaja kinnitab saatekirja juhul, kui ta on saatekirja koostaja. Edasimüüja ja vastuvõtja kinnitavad saatekirja alati.
Lõikes 3 sätestatakse erand, mille kohaselt kinnitavad kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo puhul saatekirja vedaja ja vastuvõtja.
Lõike 4 kohaselt loetakse jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine lõpetatuks hetkest, mil kõik nõutud osalised on saatekirjale kantud andmed kinnitanud.
Lõikes 5 sätestatakse kinnitamise tähtaeg, milleks on kümme päeva jäätmeveo lõppemisest. Jäätmeveo käigus ei pruugi kõik saatekirja koostamiseks vajalikud andmed olla kohe lõplikult teada või kontrollitud. Näiteks võib jäätmete täpne kaal selguda alles vastuvõtja juures kaalumisel või pärast andmete võrdlemist erinevate jäätmeveo osaliste vahel. Saatekirjade kinnitamise tähtaeg on valitud selliselt, et see võimaldaks saatekirja osalistel vajaduse korral andmeid kontrollida ja täiendada. Samuti on tähtaja määramisel arvestatud sellega, et kõik nõutud jäätmeveo osalised saaksid kvartali lõpus tehtud vedude kohta koostatud saatekirjad iga kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks kinnitatud ja saatekirja andmed jõuaksid andmekogu kaudu õigeaegselt asjaomase peale- või mahalaadimiskoha jäätmearuandesse. Eelnõukohase määruse § 2 lõikes 4 nimetatud koondsaatekirja puhul ei arvestata kinnitamise tähtaega iga üksiku veo lõppemisest, vaid selle koondsaatekirja eripärast lähtudes tuleb koondsaatekiri esitada ning veo osalistel kinnitada hiljemalt kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.
Lõikes 6 sätestatakse saatekirja andmete kandmine jäätmearuandesse juhul, kui saatekirja on kinnitanud jäätmete üleandja või vastuvõtja, kellel on kohustus esitada jäätmeseaduse §-s 117 nimetatud jäätmearuanne. Sellisel juhul kannab andmekogu saatekirjas sisalduvate andmete alusel saatekirja kinnitanud isiku vastava peale- või mahalaadimiskoha jäätmearuandesse iga jäätmeliigi kohta teistelt isikutelt saadud või teistele isikutele antud jäätmete kogused ning partneri ärinime.
Lõike 7 kohaselt loetakse juhul, kui kõik nõutud osalised ei ole saatekirja tähtajaks kinnitanud, saatekirja esitamise kohustus täitmata ja saatekiri esitamata jäetuks. Sätte eesmärk on välistada tõlgendus, mille kohaselt võiks andmekogusse esitatud kinnitamata või pooleliolevat saatekirja käsitada saatekirja esitamise kohustuse täitmisena.
Lõikes 8 sätestatakse lubatud kaaluerinevus jäätmete koguse määramisel, kui jäätmeid kaalutakse nii peale- kui mahalaadimiskohas. Jäätmete kaalumisel võib esineda erinevusi, mis tulenevad muu hulgas kaalude mõõtetäpsusest, kalibreerimisest, keskkonnatingimustest (nt niiskuskadu või märgumine jäätmete veol) ning kaalumise tehnilisest korraldusest. Seetõttu ei ole alati võimalik tagada, et peale- ja mahalaadimiskohas määratud jäätmete kogused langevad täielikult kokku. Seetõttu on saatekirja kinnitamisel lubatud kuni 1% kaaluerinevus jäätmeliigi kohta. Lubatud hälve rakendub iga jäätmeliigi suhtes eraldi, mis on oluline eelkõige juhul, kui ühe veosega veetakse mitut jäätmeliiki. Selline lähenemine võimaldab arvestada mõõtemääramatusest tulenevaid erinevusi, säilitades samas andmete usaldusväärsuse ja jäätmevoogude jälgitavuse.
Eelnõukohase määruse viiendas paragrahvis sätestatakse kinnitatud saatekirjale kantud andmete parandamise üldine kord.
Kinnitatud saatekirjale kantud andmeid saab muuta üksnes saatekirja koostaja. Kui kinnitatud saatekirjale kantud andmetes ilmneb viga, eemaldab saatekirja koostaja andmete parandamiseks saatekirja kinnituse ning kinnitab saatekirja pärast andmete parandamist uuesti. Selline lahendus võimaldab saatekirjale kantud andmetes vigade ilmnemisel saatekirja parandada, kuid tagab, et kinnitatud saatekirja muutmise õigus on piiratud saatekirja koostajaga.
Eelnõukohase määruse kuuendas paragrahvis sätestatakse ligipääs saatekirjale kantud andmetele.
Saatekirjale kantud andmed võivad sisaldada nii isikuandmeid kui ka ärisaladusena käsitatavat teavet.
Saatekirjad võivad sisaldada isikuandmeid eelkõige kolmel juhul. Esiteks võivad isikuandmed olla füüsilisest isikust jäätmete üleandjaga seotud teave, kui saatekirjale kantakse jäätmete pealelaadimiskoha aadress või kohaliku omavalitsuse üksus, kust jäätmed pärinevad. Füüsilisest isikust üleandja puhul, kellel ei ole keskkonnakaitseluba, ei kanta saatekirjale isiku nime, isikukoodi ega kontaktandmeid, vaid üksnes jäätmete päritolu ja üleandmisega seotud miinimumandmed. Seega ei ole andmed isikuga lihtsalt seostatavad, kuigi pealelaadimiskoha aadress seda põhimõtteliselt võimaldab.
Teiseks töödeldakse keskkonnakaitseluba omava füüsilise isiku isikuandmeid. Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmete käitlemiseks, sh vedamiseks ja edasimüümiseks, vajalik keskkonnakaitseluba. Keskkonnakaitseloa omajaks võib olla ka füüsiline isik. Sellisel juhul on isikuandmed vajalikud, et siduda tegevus konkreetse keskkonnakaitseloaga ning tuvastada saatekirjale kantud osaline. Keskkonnakaitseloa ja selle omaja andmed on andmekogusse juba eelnevalt kantud ning saatekirjal nende andmete töötlemine on vajalik vastava keskkonnakaitseloaga seose loomiseks.
Kolmandaks kantakse tasulise veoseveo korral saatekirjale autojuhi andmed, sealhulgas autojuhi täisnimi ning isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev. Autojuhi andmete kogumine on seotud AutoVS-i § 29 lõikes 5 elektroonilise veodokumendi sisule sätestatud nõuetega ning selle eesmärk on tagada veoga seotud isikute tuvastamine ning võimaldada pädevatel asutustel kontrollida veotegevuse õiguspärasust ja nõuetele vastavust.
Isikuandmete töötlemise alus tuleneb jäätmeseaduse § 1171 lõikest 6, mille kohaselt kehtestatakse eelnõukohase määrusega jäätmeveo saatekirja andmekoosseis, sealhulgas isiku üldandmed, ning saatekirja esitamise kord. Saatekirja osalistele ei anta ligipääsu isikuandmetele suuremas ulatuses, kui on vajalik konkreetse jäätmeveo korraldamiseks. Näiteks peab vedaja teadma jäätmete peale- ja mahalaadimiskohta ning vastuvõtja peab teadma vastuvõetavate jäätmete päritolu ja omadusi. Samad andmed peavad olema kättesaadavad ka saatekirja koostajale, kui koostajaks ei ole vedaja, kuna need andmed kantakse saatekirjale ning on vajalikud jäätmeveo nõuetekohaseks dokumenteerimiseks. Kavandatud määrusega ei nähta ette saatekirjale kantud isikuandmete avalikustamist, saatekirjale kantud andmeid kasutatakse avalikkusele suunatud jäätmealase teabe esitamisel vajaduse korral üksnes koondatud kujul, konkreetsete isikute andmeid ei avalikustata.
Ärisaladusena käsitatavaks teabeks võivad saatekirjal olla eelkõige jäätmeveo osaliste ärisuhete ja lepingupartnerite andmed, jäätmete üleandmise ja vastuvõtmise ahel, peale- ja mahalaadimiskohad ning muu teave, mille põhjal võib koos jäätmete liigi ja koguse andmetega olla võimalik teha järeldusi ettevõtja klientide, tarnijate, käitluspartnerite, jäätmevoogude, tegevusmahtude või ärimudeli kohta. Selline teave võib olla äriliselt tundlik näiteks olukorras, kus jäätmeid ostetakse või müüakse enne vedu või kus jäätmeveos osalevad mitu üksteisega lepinguliselt seotud osalist. Samas on nimetatud andmete kogumine vajalik, et tagada jäätmete liikumise jälgitavus. Samuti on need andmed vajalikud jäätmeveo nõuetekohaseks dokumenteerimiseks, saatekirja koostamiseks ja kinnitamiseks, jäätmearuannete eeltäitmiseks ning järelevalve tegemiseks. Ärisaladusena käsitatava teabe kaitseks on ligipääs saatekirjale kantud andmetele piiratud selliselt, et kõiki saatekirjale kantud andmeid näeb üksnes saatekirja koostaja ning jäätmeveo osalisel on andmekogus ligipääs üksnes nende osaliste andmetele, kellega ta konkreetse jäätmeveo käigus otseselt kokku puutub, ning ulatuses, mis on vajalik konkreetse jäätmeveo korraldamiseks, kinnitamiseks või kontrollimiseks. Tegemist on andmetega, mis on osalisele konkreetse jäätmeveo korraldamise ja veo tõttu vältimatult teada, näiteks peab vedaja teadma, kust jäätmed peale laaditakse ja kellele need üle antakse. Seega ei anta andmekogus ligipääsu sellisele infole, mida jäätmeveo osaline ilma saatekirja koostamiseta ei omaks, vaid üksnes nendele andmetele, mis on seotud tema enda rolliga konkreetses jäätmeveos. Saatekirja koostaja võib üleandja ja vastuvõtja andmetele ligipääsu laiendada üksnes emma-kumma osalise nõusolekul.
Saatekirjale kantud vedajale, alltöövõtjast vedajale ja vastuvõtjale on nähtav ka jäätmeid iseloomustav teave, välja arvatud jäätmetekkekoht, kuna nimetatud osalistel peab jäätmete nõuetekohaseks veoks või käitlemiseks olema piisavalt teavet jäätmete kohta. Vedajale ja alltöövõtjast vedajale tehakse lisaks nähtavaks ohtliku veose kohta esitatud teave.
Selline lahendus võimaldab tagada jäätmevoogude liikumise läbipaistvuse ja jäätmete kohta vajaliku teabe kättesaadavuse, tagades samal ajal isikuandmete ja ärisaladuse kaitse.
Lõikes 1 sätestatakse, et saatekirja koostajal on ligipääs kõigile saatekirjale kantud andmetele. Saatekirja koostajal on ligipääs kõigile saatekirjale kantud andmetele, kuna saatekirja koostamine eeldab kõigi jäätmeveoga seotud andmete koondamist, kontrollimist ja andmekogusse esitamist. Samuti on määruse § 5 kohaselt kinnitatud saatekirjale kantud andmete parandamise õigus üksnes saatekirja koostajal. Selleks, et saatekirja koostaja saaks tagada saatekirjale kantud andmete terviklikkuse, õigsuse ja ajakohasuse ning vajaduse korral teha parandusi, peab tal olema ligipääs kõigile saatekirjale kantud andmetele.
Lõike 2 kohaselt on igal jäätmeveo osalisel ligipääs nende osaliste andmetele, kellega ta jäätmeveo käigus otseselt kokku puutub. Osalisele tehakse nähtavaks need andmed, mida tal on vaja konkreetse jäätmeveo korraldamiseks, kinnitamiseks või kontrollimiseks. Andmekogus ei anta automaatset ligipääsu selliste teiste osaliste andmetele, kellega tal konkreetse veo käigus otsest kokkupuudet ei ole. Lisaks sätestatakse lõikes 2, et jäätmeid iseloomustav teave, välja arvatud jäätmete tekkekoht, on alati nähtav saatekirjale kantud vedajale, alltöövõtjast vedajale ja vastuvõtjale. Jäätmeliik, kogus ja muud jäätmeid iseloomustavad andmed on vedajale, alltöövõtjast vedajale ja vastuvõtjale vajalikud selleks, et neil oleks olemas piisav teave jäätmete nõuetekohaseks veoks ja käitlemiseks. Vedajale ja alltöövõtjast vedajale on täiendavalt nähtav ka ohtliku veose kohta esitatud teave.
Lõikes 3 täpsustatakse, et saatekirjale kantud muul isikul on üleandjaga sarnased ligipääsuõigused. Muu isik võib olla näiteks tellija, kelle kaudu jäätmete üleandmine või vedu korraldatakse. Kuna muu isik on seotud jäätmete üleandmise või veo korraldamisega, on põhjendatud anda talle üleandjaga sarnane ligipääs nendele andmetele, mis on vajalikud jäätmete üleandmise või veo korraldamiseks.
Lõike 4 kohaselt võib saatekirja koostaja anda üleandjale ligipääsu vastuvõtja andmetele või vastuvõtjale ligipääsu üleandja andmetele üksnes asjaomase osalise nõusolekul. Säte võimaldab andmetele ligipääsu laiendada olukorras, kus see on konkreetse jäätmeveo korraldamiseks või osalistel andmete kontrollimiseks vajalik ning asjaomane osaline on sellega nõus. Selline lahendus annab osalistele paindlikkuse, kuid väldib automaatset ja põhjendamatut ligipääsu andmetele, mille nägemiseks neil otsest vajadust ei ole. Piirangu eesmärk on kaitsta jäätmeveo osaliste isikuandmeid ja ärihuve ning tagada, et teavet ei avaldata ulatuses, mis ei ole jäätmeveo nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik.
Saatekirjale kantud andmed võivad sisaldada füüsilisest isikust ettevõtjate või teiste füüsiliste isikute isikuandmeid, mille töötlemisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Eelkõige tuleb lähtuda eesmärgipärasuse, andmete minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Samuti võivad saatekirjale kantud andmed, sealhulgas teave jäätmeveos osalejate ärisuhete, klientide, koostööpartnerite, jäätmevoogude või muude ettevõtlusega seotud asjaolude kohta, sõltuvalt konkreetsest juhtumist kujutada endast ärisaladust. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse kohaselt on ärisaladuse avaldamine või kasutamine üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekuta keelatud. Seetõttu nähakse ette, et teise osalise andmetele juurdepääsu andmine toimub üksnes asjaomase osalise eelneval nõusolekul.
Nõusoleku nõude eesmärk on vältida olukorda, kus jäätmeveo osalistel tekib põhjendamatu ligipääs teabele, mis võib kahjustada teiste osaliste eraelu puutumatust, konkurentsipositsiooni või muid õigustatud huve.
Lõike 5 kohaselt kinnitab saatekirja koostaja ligipääsu andmisega, et asjaomane osaline on andnud nõusoleku oma andmete edastamiseks ja avaldamiseks teisele poolele.
Lõikes 6 sätestatakse, et saatekirja koostaja peab üleandja või vastuvõtja nõusoleku kinnitust säilitama vähemalt viis aastat. See tähtaeg on määratud lähtuvalt asjaolust, et jäätmeveo saatekirja ja koondsaatekirja puhul on tegemist jäätmealase arvestuse algdokumentidega jäätmeseaduse § 116 mõistes ning jäätmeseaduse § 116 lõike 3 kohaselt jäätmealase arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitada vähemalt viis aastat.
Eelnõukohase määruse seitsmendas paragrahvis sätestatakse määruse jõustumise aeg, mis on 1. jaanuar 2027. Jõustumistähtpäev on seotud uue jäätmeandmete esitamise süsteemi kasutuselevõtuga samal kuupäeval.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu jäätmeõiguse üldiste eesmärkidega, eelkõige jäätmete tekke, liikumise ja käitlemise kohta arvestuse pidamise ning jäätmevoogude jälgitavuse tagamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ jäätmete kohta sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et pädevatel asutustel oleks vajalik teave jäätmete tekke ja käitlemise kohta. Jäätmete riikidevahelise veo korral arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006. Jäätmete riikidevahelise veo korral ei koostata sama veo kohta riigisisest jäätmeveo saatekirja, vaid kasutatakse EL-i jäätmesaadetiste õigusaktides ette nähtud dokumente.
Eelnõus ei ole vastuolusid teiste Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõju
Määruse mõju tuleb vaadata koos taristuministri määruse „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ eelnõu ja jäätmeseaduse nende muudatuste mõjuga, mis võeti vastu jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.01.2026, 4), kuna uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile ülemineku mõju tekib nende koostoimes.
Määruse peamine mõju avaldub keskkonnakaitseluba omavatele isikutele, kellel on kohustus esitada jäätmearuanne, isikutele, kes tegelevad jäätmete veoga majandus- või kutsetegevusena, jäätmete üleandjatele ning edasimüüjatele.
Võrreldes kehtiva korraga muutub aruande esitamine sagedasemaks, kuna aastaaruannetelt minnakse üle kvartaliaruannetele. Samas väheneb aruande esitaja esitatavate andmete hulk, kuna teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele üle antud jäätmete kogused, samuti imporditud ja eksporditud jäätmete kogused koos asjaomaste isikute andmetega kantakse andmekogus aruandesse jäätmeveo saatekirjadel ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentidel esitatud andmete alusel ning neid andmeid ei pea aruande esitaja edaspidi aruandesse enam ise sisestama. Samuti arvutab andmekogu aruande esitaja poolt aruandeperioodi kohta esitatud andmete ning jäätmeveo saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentide andmete alusel iga jäätmeliigi kohta arvestusliku laoseisu perioodi alguses ja perioodi lõpus ning kannab info jäätmearuandesse.
Kõige suurem mõju on ettevõtetele, kes tegelevad tavajäätme veoga, ning ohtlike jäätmete vedajatele, kes varem digitaalseid veodokumente ei kasutanud, aga peavad need edaspidi kasutusele võtma. Samas võimaldab digitaalsete jäätmeveo saatekirjade kasutuselevõtt vähendada edaspidi selliste ettevõtete halduskoormust ning samuti tekib ettevõtetel digitaliseerimise abil võimalus sisemiste äriprotsesside, näiteks arvelduste ja jäätmete üle arvestuse pidamise automatiseerimiseks. Lisaks võimaldab uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile üleminek loobuda senistest jäätmeveo aruannetest. Kuna edaspidi tuleb jäätmeveo saatekiri esitada nii ohtlike jäätmete kui ka tavajäätmete veo korral, on jäätmeveo aruannetes seni esitatud andmed riigile kättesaadavad saatekirjade kaudu. Seetõttu ei ole põhjendatud nõuda jäätmevedajatelt samade andmete esitamist eraldi jäätmeveo aruandena.
Uuendusena tuleb juhul, kui jäätmeid ostetakse või müüakse enne vedu, kanda jäätmete ostmise ja müümise andmed saatekirjale. Edasimüüjatele kaasneb selle muudatusega lisakoormus saatekirja esitamisest, kuid eeldatavasti ei ole tegemist olulise mõjuga, kuna jäätmeseaduse kohaselt peavad edasimüüjad keskkonnakaitseluba omavate isikutena juba praegu pidama pidevat arvestust oma tegevusega seotud jäätmete kohta.
Uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile üleminekul suuremate jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtjate halduskoormus eeldatavasti väheneb, kuna edaspidi saab andmeid esitada ka masinliidese kaudu ning senised dubleerivad protsessid asenduvad automaatsema andmeliikumisega riigi ja ettevõtjate andmekogude vahel. Väiksemate jäätmekäitlejate, kes kasutavad iseteeninduskeskkonda, halduskoormus jääb pigem samaks, kuid jaotub aasta peale ühtlasemalt.
Määrus avaldab positiivset mõju andmete kvaliteedile ja ajakohasusele. Kvartaalne aruandlus ja tavajäätmete jäätmeveo saatekirjade hõlmamine jäätmeveo saatekirjade süsteemi parandab jäätmevoogude jälgitavust ja võimaldab saada ajakohasemaid andmeid. Samuti vähendab jäätmeveo saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentide andmete alusel aruannete eeltäitmine andmete dubleerivast sisestamisest tulenevaid vigu ning parandab seeläbi andmete kvaliteeti. Lisaks loovad muudatused ettevõtetele paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks ning uute ärimudelite loomiseks jäätmekäitlussektoris.
Avaliku sektori töökoormus võib uue süsteemi kasutuselevõtu esimestel aastatel suureneda, kuna samaaegselt toimub uue süsteemi rakendamine ja edasiarendamine ning eelmise aruandeperioodi kohta esitatud aruannete kontrollimine kehtiva korra alusel. Pärast üleminekuperioodi (orienteerivalt kaks aastat) on oodata avaliku sektori töökoormuse vähenemist, kuna andmekogus rakendatavad automaatkontrollid ja analüütikavahendid võimaldavad andmeid tõhusamalt kontrollida ja kasutada. Määrusel on positiivne mõju jäätmepoliitika kujundamisele ja järelevalvele, kuna muudatus aitab tagada ajakohased ja usaldusväärsed andmed otsuste tegemiseks ning järelevalve tõhusamaks suunamiseks ja tegemiseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine on seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS alamsüsteemina loodava jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtuga, mille kaudu hakatakse esitama jäätmeveo saatekirju ja jäätmearuandeid.
Peamised määruse rakendamiseks vajalikud riigipoolsed tegevused on seotud jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamise, kasutuselevõtu, ülalpidamise ja edasiarendustega ning esimesel aastal kasutajate aktiivse juhendamise ja toetamisega. Jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendustöödeks on aastateks 2024–2028 sõlmitud tarkvaraarenduse raamleping mahuga kuni 1 miljon eurot.
Ettevõtjatele võivad kulud tekkida eelkõige juhul, kui neil puuduvad digilahendused andmete esitamiseks, kuid soovivad edaspidi andmete esitamiseks kasutada masinliidest. Tasuta iseteeninduskeskkonna kasutamise võimalus võimaldab väiksematel andmeesitajatel esitada andmeid ilma eraldi tarkvaraarendust tegemata. Samuti on saatekirjade esitamisel võimalik kasutada erinevate teenusepakkujate lahendusi. Aruannete puhul säilib PISTRIK-us andmete Exceli vormist importimise võimalus. Masinliidese kaudu andmete edastamiseks vajaliku investeeringu suurust on keeruline üheselt hinnata, kuna see oleneb suuresti ettevõtte olemasoleva andmehalduse digitaliseeritusest. Masinliidese arendus maksab ligikaudu 15 000 eurot. Majandustarkvara juurutamise kulu kõikide äriteenuste ja -protsesside ulatuses, arvestades ettevõtte erisustega ja koos vajalike masinliidestega, võib ulatuda mitmesaja tuhande euroni, kuid sellisel juhul saab ühtlasi rääkida ettevõtte üldisest konkurentsivõime suurendamisest digitaliseerimise abil, mitte kitsalt riigile andmete esitamisest.
Ettevõtete finantskoormuse vähendamiseks töötas Kliimaministeerium välja jäätmete ringlussevõtu võime suurendamise toetuse meetme. Toetusmeetmega toetati muu hulgas jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning jäätmeandmete loomiseks vajalike seadmete soetamist. Lisaks on ettevõtetel võimalik sõltuvalt kavandatava projekti sisust taotleda toetust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) kaudu pakutavatest digitaliseerimise ja reaalajamajanduse toetusmeetmetest. Nende meetmete kaudu toetatakse muu hulgas ettevõtte vajadustele vastava tarkvara kasutuselevõttu ja liidestamist, äriprotsesside automatiseerimist ning andmevahetuse ja andmepõhise aruandluse tarkvara arendamist. EIS-i reaalajamajanduse toetuste eesmärk on soodustada andmete automaatset, turvalist ja ühtses vormingus liikumist ning vähendada ettevõtete käsitööd andmete sisestamisel ja edastamisel. Sellised toetusmeetmed aitavad ettevõtetel vajalikke investeeringuid teha väiksemate kuludega.
Määruse rakendamisest otsest tulu riigieelarvesse ei kavandata. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS alamsüsteemina loodava jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt loob eeldused ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu OJS ja keskkonnaotsuste infosüsteemi senise jäätmearuande esitamise mooduli sulgemiseks ning võimaldab seeläbi vähendada infotehnoloogiliste lahenduste ülalpidamiskulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. Jõustumistähtpäev on seotud uue jäätmeandmete esitamise süsteemi kasutuselevõtuga samal kuupäeval.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Autolammutuste Liidule, Ragn-Sells AS-ile, Eesti Keskkonnateenused AS-ile, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-ile, Eesti Energia AS-ile, Enefit Green AS-ile, Enefit Industry OÜ-le, Enefit Power OÜ-le, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le, VKG Oil AS-ile, VKG Kaevandused OÜ-le, Green Marine AS-ile, Epler & Lorenz AS-ile, EcoPro AS-ile, OÜ-le PAIKRE, OÜ-le AMESTOP, RP Pakend OÜ-le, Karimek OÜ-le, AS-ile Kuusakoski, MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus, Sibelco Green Solutions Estonia OÜ-le, Weerec OÜ-le, OÜ-le Tootjavastutusorganisatsioon, OÜ-le Eesti Pandipakend, OÜ-le Eesti Pakendiringlus, MTÜ-le Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ-le Geodata Arendus, Waybiller OÜ-le, Astro Baltics OÜ-le.
Keskkonnaotsuste infosüsteemi alamsüsteemina loodava jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamiseks on loodud ettevõtete töörühm, kuhu kuuluvad Eesti Keskkonnateenused AS, Ragn-Sells AS, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Energia AS-i kontserni kuuluvad ettevõtted (sh Enefit Green AS, Enefit Industry OÜ ja Enefit Power OÜ), Green Marine AS, Epler & Lorenz AS, EcoPro AS, Osaühing PAIKRE, OÜ AMESTOP, RP Pakend OÜ, Karimek OÜ, AS Kuusakoski, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, Sibelco Green Solutions Estonia OÜ, Weerec OÜ, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, OÜ Eesti Pandipakend, OÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Inversion Software OÜ, OÜ Geodata Arendus, Waybiller OÜ, Astro Baltics OÜ, Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ning Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Töörühmas käsitletakse jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamise, andmevahetuse ja tööprotsessidega seotud küsimusi, sealhulgas küsimusi, millel on puutumus eelnõukohases määruses käsitletavate andmekoosseisude ja andmete esitamise korraga. Eelnõu koostamisel on arvestatud töörühmas käsitletud teemade ja protsessi käigus töörühmalt saadud sisendiga.
Lisaks on jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamisse eraldi arutelude kaudu kaasatud asjassepuutuvaid huvirühmi ja osalisi, sealhulgas tootjavastutusorganisatsioonid, kohaliku omavalitsuse üksused, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Autolammutuste Liit jt.