Hr Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]
Meie 20.07.2026 nr. 1- 45

Järelepärimine kollektiivlepingute andmekogu toimimise kohta

I. Sissejuhatus
1. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on meremehi ning teisi mere- ja transpordisektori töötajaid esindav ametiühing. EMSA on sõlminud ja haldab mitut kollektiivlepingut laevandus, parvlaevandus- ja laevatoitlustussektoris ning osaleb pidevalt kollektiivläbirääkimistel nii ettevõtte kui ka sektori tasandil.
2. Pöördume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kui kollektiivlepingute andmekogu vastutava töötleja poole seoses sellega, et kollektiivlepingute andmekogu (veebis klak.sm.ee) ei ole juba aastaid nõuetekohaselt toiminud. Meile teadaolevalt ei ole andmekogu tänaseni töökorda seatud ega ole avalikustatud ka selle taastamise ajakava.
II. Asjaolud
3. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 41 lõike 6 kohaselt on kollektiivlepingute andmekogu vastutav töötleja alates 1. juulist 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Andmekogu peetakse sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a määruse nr 4 „Kollektiivlepingute andmekogu põhimäärus“ alusel.
4. Andmekogu avalikus veebikeskkonnas on viimased sissekanded tehtud 31. jaanuaril 2022, s.o enam kui neli aastat tagasi. Kollektiivlepinguid ei ole võimalik andmekogus iseseisvalt registreerida; avalehe teate kohaselt palutakse lepingud saata e-posti aadressil [email protected], mis viitab endiselt Sotsiaalministeeriumile, kuigi vastutus andmekogu eest on üle läinud MKM-le. Muu hulgas ei kajastu andmekogus EMSA pärast 2022. aasta jaanuari sõlmitud kollektiivlepingud.
5. Seega ei võimalda andmekogu praegu uute kollektiivlepingute registreerimist, ei kajasta ajakohaseid andmeid kehtivate lepingute kohta ega täida oma seadusest tulenevaid eesmärke.
III. Toimiva andmekogu olulisus
6. KLS § 41 lõike 1 kohaselt peetakse andmekogu kehtivate kollektiivlepingute säilitamiseks, lepingupooltele nende kättesaadavaks tegemiseks, statistiliste andmete saamiseks ning poolte kokkuleppel laiendatud kollektiivlepingu tingimuste avaldamiseks. Avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 järgi vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest vastutav töötleja ning andmekogu põhimääruse § 11 kohaselt tuleb andmekogu kasutamise takistused ja tõrked kõrvaldada ning andmekogu töö taastada ja tagada. Olukord, kus seadusega ette nähtud riiklik andmekogu on aastaid sisuliselt mittetoimiv, ei ole nende nõuetega kooskõlas ega vasta ka põhiseaduse §-st 14 tulenevale hea halduse põhimõttele.
7. Toimiv andmekogu on eelkõige õiguskindluse küsimus. Töötajad, tööandjad ja töötajate esindajad peavad saama usaldusväärselt kontrollida, millised kollektiivlepingud kehtivad, kes on nende pooled ning milline on lepingute kehtivusaeg. Selline teave on vajalik muu hulgas töövaidluste lahendamisel, ettevõtte ülemineku ja teenuseosutaja vahetumise olukordades ning kollektiivsete töötülide ennetamisel. Eriti oluline on avalik kättesaadavus laiendatud kollektiivlepingute puhul, mille tingimused kehtivad ka lepinguvälistele tööandjatele ja töötajatele, just nende tingimuste avaldamine on KLS § 41 lõike 1 järgi andmekogu üks eesmärke. Kui riigi keskne register seda teavet ei anna, kannatab kõigi tööturu osapoolte õigusselgus.
8. Toimiv andmekogu on ühtlasi eeldus riigi enda kohustuste täitmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus, artikli 4 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr on alla 80%, kehtestama kollektiivläbirääkimisi soodustavate tingimuste raamistiku ning tegevuskava, milles esitatakse selge ajakava ja konkreetsed meetmed hõlmatuse järkjärguliseks suurendamiseks; artikli 10 lõike 2 kohaselt tuleb Euroopa Komisjonile iga kahe aasta järel esitada andmed muu hulgas kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määra kohta. Euroopa Kohus kinnitas 11. novembri 2025. a otsusega kohtuasjas C-19/23 direktiivi kehtivust muu hulgas just kollektiivläbirääkimiste edendamist puudutavas osas. Kuna kollektiivlepingutega kaetus on Eestis ministeeriumi enda hinnangul ligikaudu 19%, on need kohustused Eestile täies mahus siduvad. Ilma toimiva andmekoguta puudub riigil usaldusväärne alus hõlmatuse mõõtmiseks, komisjonile aruandluseks ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks.
9. Ministeerium on probleemi ka ise möönnud: 24. septembril 2025 kinnitatud kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskavas 2025–2027 on esimese prioriteedina nimetatud kollektiivlepingute andmekogu uuendamine ja arendamine eesmärgiga tagada toimiv andmekogu, milles kollektiivlepinguid puudutav teave on osapooltele kättesaadav, lepinguid on lihtne registreerida ja statistika kogumine on tõhus. Seega tundub, et lahtine on üksnes küsimus, millal see tegelikult juhtub.
IV. Küsimused
10. Eeltoodust tulenevalt palume ministeeriumil vastata järgmistele küsimustele:
10.1. Millal taastatakse kollektiivlepingute andmekogu täielik toimimine, sealhulgas võimalus kollektiivlepinguid elektrooniliselt registreerida ja avalikkusel ajakohaste andmetega tutvuda?
10.2. Kas vahepealsel perioodil e-posti teel esitatud kollektiivlepingud ja nende andmed on säilinud ning kas ja millal kantakse need andmekogusse tagantjärele?
10.3. Kuidas peavad kollektiivlepingu pooled kuni andmekogu töö taastamiseni lepinguid registreerimiseks esitama ning kust on seni võimalik saada ajakohast teavet kehtivate, sealhulgas laiendatud kollektiivlepingute kohta?
Täiendavalt oleme huvitatud ka teavest, kuidas tagab MKM kuni andmekogu töö taastamiseni direktiivi (EL) 2022/2041 artikli 10 kohaseks aruandluseks vajalike andmete kogumise kollektiivlepingutega hõlmatuse kohta ning kelle otsesel vastutusel antud andmete kogumine täna on.

Vastuse õigeaegse laekumise eest ette tänades ja
lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Lember
Juhatuse esimees
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

Hr Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]
Meie 20.07.2026 nr. 1- 45

Järelepärimine kollektiivlepingute andmekogu toimimise kohta

I. Sissejuhatus
1. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on meremehi ning teisi mere- ja transpordisektori töötajaid esindav ametiühing. EMSA on sõlminud ja haldab mitut kollektiivlepingut laevandus, parvlaevandus- ja laevatoitlustussektoris ning osaleb pidevalt kollektiivläbirääkimistel nii ettevõtte kui ka sektori tasandil.
2. Pöördume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kui kollektiivlepingute andmekogu vastutava töötleja poole seoses sellega, et kollektiivlepingute andmekogu (veebis klak.sm.ee) ei ole juba aastaid nõuetekohaselt toiminud. Meile teadaolevalt ei ole andmekogu tänaseni töökorda seatud ega ole avalikustatud ka selle taastamise ajakava.
II. Asjaolud
3. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 41 lõike 6 kohaselt on kollektiivlepingute andmekogu vastutav töötleja alates 1. juulist 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Andmekogu peetakse sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a määruse nr 4 „Kollektiivlepingute andmekogu põhimäärus“ alusel.
4. Andmekogu avalikus veebikeskkonnas on viimased sissekanded tehtud 31. jaanuaril 2022, s.o enam kui neli aastat tagasi. Kollektiivlepinguid ei ole võimalik andmekogus iseseisvalt registreerida; avalehe teate kohaselt palutakse lepingud saata e-posti aadressil [email protected], mis viitab endiselt Sotsiaalministeeriumile, kuigi vastutus andmekogu eest on üle läinud MKM-le. Muu hulgas ei kajastu andmekogus EMSA pärast 2022. aasta jaanuari sõlmitud kollektiivlepingud.
5. Seega ei võimalda andmekogu praegu uute kollektiivlepingute registreerimist, ei kajasta ajakohaseid andmeid kehtivate lepingute kohta ega täida oma seadusest tulenevaid eesmärke.
III. Toimiva andmekogu olulisus
6. KLS § 41 lõike 1 kohaselt peetakse andmekogu kehtivate kollektiivlepingute säilitamiseks, lepingupooltele nende kättesaadavaks tegemiseks, statistiliste andmete saamiseks ning poolte kokkuleppel laiendatud kollektiivlepingu tingimuste avaldamiseks. Avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 järgi vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest vastutav töötleja ning andmekogu põhimääruse § 11 kohaselt tuleb andmekogu kasutamise takistused ja tõrked kõrvaldada ning andmekogu töö taastada ja tagada. Olukord, kus seadusega ette nähtud riiklik andmekogu on aastaid sisuliselt mittetoimiv, ei ole nende nõuetega kooskõlas ega vasta ka põhiseaduse §-st 14 tulenevale hea halduse põhimõttele.
7. Toimiv andmekogu on eelkõige õiguskindluse küsimus. Töötajad, tööandjad ja töötajate esindajad peavad saama usaldusväärselt kontrollida, millised kollektiivlepingud kehtivad, kes on nende pooled ning milline on lepingute kehtivusaeg. Selline teave on vajalik muu hulgas töövaidluste lahendamisel, ettevõtte ülemineku ja teenuseosutaja vahetumise olukordades ning kollektiivsete töötülide ennetamisel. Eriti oluline on avalik kättesaadavus laiendatud kollektiivlepingute puhul, mille tingimused kehtivad ka lepinguvälistele tööandjatele ja töötajatele, just nende tingimuste avaldamine on KLS § 41 lõike 1 järgi andmekogu üks eesmärke. Kui riigi keskne register seda teavet ei anna, kannatab kõigi tööturu osapoolte õigusselgus.
8. Toimiv andmekogu on ühtlasi eeldus riigi enda kohustuste täitmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus, artikli 4 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr on alla 80%, kehtestama kollektiivläbirääkimisi soodustavate tingimuste raamistiku ning tegevuskava, milles esitatakse selge ajakava ja konkreetsed meetmed hõlmatuse järkjärguliseks suurendamiseks; artikli 10 lõike 2 kohaselt tuleb Euroopa Komisjonile iga kahe aasta järel esitada andmed muu hulgas kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määra kohta. Euroopa Kohus kinnitas 11. novembri 2025. a otsusega kohtuasjas C-19/23 direktiivi kehtivust muu hulgas just kollektiivläbirääkimiste edendamist puudutavas osas. Kuna kollektiivlepingutega kaetus on Eestis ministeeriumi enda hinnangul ligikaudu 19%, on need kohustused Eestile täies mahus siduvad. Ilma toimiva andmekoguta puudub riigil usaldusväärne alus hõlmatuse mõõtmiseks, komisjonile aruandluseks ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks.
9. Ministeerium on probleemi ka ise möönnud: 24. septembril 2025 kinnitatud kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskavas 2025–2027 on esimese prioriteedina nimetatud kollektiivlepingute andmekogu uuendamine ja arendamine eesmärgiga tagada toimiv andmekogu, milles kollektiivlepinguid puudutav teave on osapooltele kättesaadav, lepinguid on lihtne registreerida ja statistika kogumine on tõhus. Seega tundub, et lahtine on üksnes küsimus, millal see tegelikult juhtub.
IV. Küsimused
10. Eeltoodust tulenevalt palume ministeeriumil vastata järgmistele küsimustele:
10.1. Millal taastatakse kollektiivlepingute andmekogu täielik toimimine, sealhulgas võimalus kollektiivlepinguid elektrooniliselt registreerida ja avalikkusel ajakohaste andmetega tutvuda?
10.2. Kas vahepealsel perioodil e-posti teel esitatud kollektiivlepingud ja nende andmed on säilinud ning kas ja millal kantakse need andmekogusse tagantjärele?
10.3. Kuidas peavad kollektiivlepingu pooled kuni andmekogu töö taastamiseni lepinguid registreerimiseks esitama ning kust on seni võimalik saada ajakohast teavet kehtivate, sealhulgas laiendatud kollektiivlepingute kohta?
Täiendavalt oleme huvitatud ka teavest, kuidas tagab MKM kuni andmekogu töö taastamiseni direktiivi (EL) 2022/2041 artikli 10 kohaseks aruandluseks vajalike andmete kogumise kollektiivlepingutega hõlmatuse kohta ning kelle otsesel vastutusel antud andmete kogumine täna on.

Vastuse õigeaegse laekumise eest ette tänades ja
lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Lember
Juhatuse esimees
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

Hr Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]
Meie 20.07.2026 nr. 1- 45

Järelepärimine kollektiivlepingute andmekogu toimimise kohta

I. Sissejuhatus
1. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on meremehi ning teisi mere- ja transpordisektori töötajaid esindav ametiühing. EMSA on sõlminud ja haldab mitut kollektiivlepingut laevandus, parvlaevandus- ja laevatoitlustussektoris ning osaleb pidevalt kollektiivläbirääkimistel nii ettevõtte kui ka sektori tasandil.
2. Pöördume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kui kollektiivlepingute andmekogu vastutava töötleja poole seoses sellega, et kollektiivlepingute andmekogu (veebis klak.sm.ee) ei ole juba aastaid nõuetekohaselt toiminud. Meile teadaolevalt ei ole andmekogu tänaseni töökorda seatud ega ole avalikustatud ka selle taastamise ajakava.
II. Asjaolud
3. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 41 lõike 6 kohaselt on kollektiivlepingute andmekogu vastutav töötleja alates 1. juulist 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Andmekogu peetakse sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a määruse nr 4 „Kollektiivlepingute andmekogu põhimäärus“ alusel.
4. Andmekogu avalikus veebikeskkonnas on viimased sissekanded tehtud 31. jaanuaril 2022, s.o enam kui neli aastat tagasi. Kollektiivlepinguid ei ole võimalik andmekogus iseseisvalt registreerida; avalehe teate kohaselt palutakse lepingud saata e-posti aadressil [email protected], mis viitab endiselt Sotsiaalministeeriumile, kuigi vastutus andmekogu eest on üle läinud MKM-le. Muu hulgas ei kajastu andmekogus EMSA pärast 2022. aasta jaanuari sõlmitud kollektiivlepingud.
5. Seega ei võimalda andmekogu praegu uute kollektiivlepingute registreerimist, ei kajasta ajakohaseid andmeid kehtivate lepingute kohta ega täida oma seadusest tulenevaid eesmärke.
III. Toimiva andmekogu olulisus
6. KLS § 41 lõike 1 kohaselt peetakse andmekogu kehtivate kollektiivlepingute säilitamiseks, lepingupooltele nende kättesaadavaks tegemiseks, statistiliste andmete saamiseks ning poolte kokkuleppel laiendatud kollektiivlepingu tingimuste avaldamiseks. Avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 järgi vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest vastutav töötleja ning andmekogu põhimääruse § 11 kohaselt tuleb andmekogu kasutamise takistused ja tõrked kõrvaldada ning andmekogu töö taastada ja tagada. Olukord, kus seadusega ette nähtud riiklik andmekogu on aastaid sisuliselt mittetoimiv, ei ole nende nõuetega kooskõlas ega vasta ka põhiseaduse §-st 14 tulenevale hea halduse põhimõttele.
7. Toimiv andmekogu on eelkõige õiguskindluse küsimus. Töötajad, tööandjad ja töötajate esindajad peavad saama usaldusväärselt kontrollida, millised kollektiivlepingud kehtivad, kes on nende pooled ning milline on lepingute kehtivusaeg. Selline teave on vajalik muu hulgas töövaidluste lahendamisel, ettevõtte ülemineku ja teenuseosutaja vahetumise olukordades ning kollektiivsete töötülide ennetamisel. Eriti oluline on avalik kättesaadavus laiendatud kollektiivlepingute puhul, mille tingimused kehtivad ka lepinguvälistele tööandjatele ja töötajatele, just nende tingimuste avaldamine on KLS § 41 lõike 1 järgi andmekogu üks eesmärke. Kui riigi keskne register seda teavet ei anna, kannatab kõigi tööturu osapoolte õigusselgus.
8. Toimiv andmekogu on ühtlasi eeldus riigi enda kohustuste täitmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus, artikli 4 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr on alla 80%, kehtestama kollektiivläbirääkimisi soodustavate tingimuste raamistiku ning tegevuskava, milles esitatakse selge ajakava ja konkreetsed meetmed hõlmatuse järkjärguliseks suurendamiseks; artikli 10 lõike 2 kohaselt tuleb Euroopa Komisjonile iga kahe aasta järel esitada andmed muu hulgas kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määra kohta. Euroopa Kohus kinnitas 11. novembri 2025. a otsusega kohtuasjas C-19/23 direktiivi kehtivust muu hulgas just kollektiivläbirääkimiste edendamist puudutavas osas. Kuna kollektiivlepingutega kaetus on Eestis ministeeriumi enda hinnangul ligikaudu 19%, on need kohustused Eestile täies mahus siduvad. Ilma toimiva andmekoguta puudub riigil usaldusväärne alus hõlmatuse mõõtmiseks, komisjonile aruandluseks ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks.
9. Ministeerium on probleemi ka ise möönnud: 24. septembril 2025 kinnitatud kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskavas 2025–2027 on esimese prioriteedina nimetatud kollektiivlepingute andmekogu uuendamine ja arendamine eesmärgiga tagada toimiv andmekogu, milles kollektiivlepinguid puudutav teave on osapooltele kättesaadav, lepinguid on lihtne registreerida ja statistika kogumine on tõhus. Seega tundub, et lahtine on üksnes küsimus, millal see tegelikult juhtub.
IV. Küsimused
10. Eeltoodust tulenevalt palume ministeeriumil vastata järgmistele küsimustele:
10.1. Millal taastatakse kollektiivlepingute andmekogu täielik toimimine, sealhulgas võimalus kollektiivlepinguid elektrooniliselt registreerida ja avalikkusel ajakohaste andmetega tutvuda?
10.2. Kas vahepealsel perioodil e-posti teel esitatud kollektiivlepingud ja nende andmed on säilinud ning kas ja millal kantakse need andmekogusse tagantjärele?
10.3. Kuidas peavad kollektiivlepingu pooled kuni andmekogu töö taastamiseni lepinguid registreerimiseks esitama ning kust on seni võimalik saada ajakohast teavet kehtivate, sealhulgas laiendatud kollektiivlepingute kohta?
Täiendavalt oleme huvitatud ka teavest, kuidas tagab MKM kuni andmekogu töö taastamiseni direktiivi (EL) 2022/2041 artikli 10 kohaseks aruandluseks vajalike andmete kogumise kollektiivlepingutega hõlmatuse kohta ning kelle otsesel vastutusel antud andmete kogumine täna on.

Vastuse õigeaegse laekumise eest ette tänades ja
lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Lember
Juhatuse esimees
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

Hr Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]
Meie 20.07.2026 nr. 1- 45

Järelepärimine kollektiivlepingute andmekogu toimimise kohta

I. Sissejuhatus
1. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on meremehi ning teisi mere- ja transpordisektori töötajaid esindav ametiühing. EMSA on sõlminud ja haldab mitut kollektiivlepingut laevandus, parvlaevandus- ja laevatoitlustussektoris ning osaleb pidevalt kollektiivläbirääkimistel nii ettevõtte kui ka sektori tasandil.
2. Pöördume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kui kollektiivlepingute andmekogu vastutava töötleja poole seoses sellega, et kollektiivlepingute andmekogu (veebis klak.sm.ee) ei ole juba aastaid nõuetekohaselt toiminud. Meile teadaolevalt ei ole andmekogu tänaseni töökorda seatud ega ole avalikustatud ka selle taastamise ajakava.
II. Asjaolud
3. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 41 lõike 6 kohaselt on kollektiivlepingute andmekogu vastutav töötleja alates 1. juulist 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Andmekogu peetakse sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a määruse nr 4 „Kollektiivlepingute andmekogu põhimäärus“ alusel.
4. Andmekogu avalikus veebikeskkonnas on viimased sissekanded tehtud 31. jaanuaril 2022, s.o enam kui neli aastat tagasi. Kollektiivlepinguid ei ole võimalik andmekogus iseseisvalt registreerida; avalehe teate kohaselt palutakse lepingud saata e-posti aadressil [email protected], mis viitab endiselt Sotsiaalministeeriumile, kuigi vastutus andmekogu eest on üle läinud MKM-le. Muu hulgas ei kajastu andmekogus EMSA pärast 2022. aasta jaanuari sõlmitud kollektiivlepingud.
5. Seega ei võimalda andmekogu praegu uute kollektiivlepingute registreerimist, ei kajasta ajakohaseid andmeid kehtivate lepingute kohta ega täida oma seadusest tulenevaid eesmärke.
III. Toimiva andmekogu olulisus
6. KLS § 41 lõike 1 kohaselt peetakse andmekogu kehtivate kollektiivlepingute säilitamiseks, lepingupooltele nende kättesaadavaks tegemiseks, statistiliste andmete saamiseks ning poolte kokkuleppel laiendatud kollektiivlepingu tingimuste avaldamiseks. Avaliku teabe seaduse § 434 lõike 1 järgi vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest vastutav töötleja ning andmekogu põhimääruse § 11 kohaselt tuleb andmekogu kasutamise takistused ja tõrked kõrvaldada ning andmekogu töö taastada ja tagada. Olukord, kus seadusega ette nähtud riiklik andmekogu on aastaid sisuliselt mittetoimiv, ei ole nende nõuetega kooskõlas ega vasta ka põhiseaduse §-st 14 tulenevale hea halduse põhimõttele.
7. Toimiv andmekogu on eelkõige õiguskindluse küsimus. Töötajad, tööandjad ja töötajate esindajad peavad saama usaldusväärselt kontrollida, millised kollektiivlepingud kehtivad, kes on nende pooled ning milline on lepingute kehtivusaeg. Selline teave on vajalik muu hulgas töövaidluste lahendamisel, ettevõtte ülemineku ja teenuseosutaja vahetumise olukordades ning kollektiivsete töötülide ennetamisel. Eriti oluline on avalik kättesaadavus laiendatud kollektiivlepingute puhul, mille tingimused kehtivad ka lepinguvälistele tööandjatele ja töötajatele, just nende tingimuste avaldamine on KLS § 41 lõike 1 järgi andmekogu üks eesmärke. Kui riigi keskne register seda teavet ei anna, kannatab kõigi tööturu osapoolte õigusselgus.
8. Toimiv andmekogu on ühtlasi eeldus riigi enda kohustuste täitmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus, artikli 4 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr on alla 80%, kehtestama kollektiivläbirääkimisi soodustavate tingimuste raamistiku ning tegevuskava, milles esitatakse selge ajakava ja konkreetsed meetmed hõlmatuse järkjärguliseks suurendamiseks; artikli 10 lõike 2 kohaselt tuleb Euroopa Komisjonile iga kahe aasta järel esitada andmed muu hulgas kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määra kohta. Euroopa Kohus kinnitas 11. novembri 2025. a otsusega kohtuasjas C-19/23 direktiivi kehtivust muu hulgas just kollektiivläbirääkimiste edendamist puudutavas osas. Kuna kollektiivlepingutega kaetus on Eestis ministeeriumi enda hinnangul ligikaudu 19%, on need kohustused Eestile täies mahus siduvad. Ilma toimiva andmekoguta puudub riigil usaldusväärne alus hõlmatuse mõõtmiseks, komisjonile aruandluseks ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks.
9. Ministeerium on probleemi ka ise möönnud: 24. septembril 2025 kinnitatud kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskavas 2025–2027 on esimese prioriteedina nimetatud kollektiivlepingute andmekogu uuendamine ja arendamine eesmärgiga tagada toimiv andmekogu, milles kollektiivlepinguid puudutav teave on osapooltele kättesaadav, lepinguid on lihtne registreerida ja statistika kogumine on tõhus. Seega tundub, et lahtine on üksnes küsimus, millal see tegelikult juhtub.
IV. Küsimused
10. Eeltoodust tulenevalt palume ministeeriumil vastata järgmistele küsimustele:
10.1. Millal taastatakse kollektiivlepingute andmekogu täielik toimimine, sealhulgas võimalus kollektiivlepinguid elektrooniliselt registreerida ja avalikkusel ajakohaste andmetega tutvuda?
10.2. Kas vahepealsel perioodil e-posti teel esitatud kollektiivlepingud ja nende andmed on säilinud ning kas ja millal kantakse need andmekogusse tagantjärele?
10.3. Kuidas peavad kollektiivlepingu pooled kuni andmekogu töö taastamiseni lepinguid registreerimiseks esitama ning kust on seni võimalik saada ajakohast teavet kehtivate, sealhulgas laiendatud kollektiivlepingute kohta?
Täiendavalt oleme huvitatud ka teavest, kuidas tagab MKM kuni andmekogu töö taastamiseni direktiivi (EL) 2022/2041 artikli 10 kohaseks aruandluseks vajalike andmete kogumise kollektiivlepingutega hõlmatuse kohta ning kelle otsesel vastutusel antud andmete kogumine täna on.

Vastuse õigeaegse laekumise eest ette tänades ja
lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Lember
Juhatuse esimees
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing