Ettepanekud üleriigilisse planeeringusse „Eesti 2050“
SA Võrumaa Arenduskeskus esitab üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ kohta järgmised ettepanekud.
1. Punkti 3.1 „Julgeolek ja riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala“ punktis 11 on märgitud, et Kirde- ja Kagu-Eesti piiriäärsetele aladele kuni 30 km kaugusel piirist ei rajata üldjuhul üleriigiliselt kriitilise tähtsusega taristuobjekte.
Ettepanek: Sellise käsitluse korral tuleb üleriigilises planeeringus kirjeldada ka riiklikke tasakaalustavaid meetmeid, mida kavandatakse Kirde- ja Kagu-Eesti piiriäärsetes piirkondades ettevõtluse, elukeskkonna, ühenduste, avalike teenuste kättesaadavuse ning elanikkonna sotsiaalmajandusliku toimetuleku tagamiseks.
Põhjendus: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud raporti „Idapiirialade asukohast tulenevad väljakutsed ja lahendusettepanekud“ (https://agri.ee/uudised/idapiirialade-raport-rahvastikukadu-nouab-riigilt-selget-fookust-ja-terviklikku-lahenemist) kohaselt ei ole idapiirialade küsimus üksnes regionaalarengu probleem, vaid on otseselt seotud Eesti julgeoleku, kriisikindluse ja ühiskondliku vastupanuvõimega. Raportis rõhutatakse, et rahvastikukadu, katkenud majandussidemed, muutunud julgeolekuolukord, nõrgenev ettevõtluskeskkond ja piirkondade negatiivne kuvand vähendavad piiriäärsete alade võimet kriisidele ja julgeolekuohtudele reageerida. Kui riik seab samadele piirkondadele riigikaitselistel kaalutlustel täiendavaid ruumilisi piiranguid, sealhulgas piiranguid kriitilise tähtsusega taristu rajamisele, peab planeering näitama ka seda, kuidas maandatakse nende piirangute kumulatiivset mõju kohalikele elanikele, ettevõtjatele ja omavalitsustele.
2. Punktis 12 on märgitud, et riigikaitseliseks kriisiolukorraks, sh riigikaitseliseks olukorraks valmistumisel on iseseisva kaitsevõime ja kollektiivkaitse seisukohalt oluline maal, õhus ja merel tagada tõhusaks väljaõppeks vajalikud harjutusalad. Harjutusaladega kaasneb tavapäraselt häiring väljaspool ala, mida võimaluste piires leevendatakse. Samaaegselt ajal võivad esineda ka positiivsed mõjud piirkonnale (nt. esmateenuste võrgustiku arenemine, elamuturu elavnemine ja taristu väljaehitamine või kaasajastamine).

Ettepanek: Sõnastada viimane lause järgmiselt: „Samal ajal kavandatakse arendaja, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöös positiivseid sekkumisi piirkonna sotsiaalmajandusliku mõju suurendamiseks, näiteks esmateenuste võrgustiku arendamine, elamuturu elavdamine, taristu ajakohastamine ja ettevõtluskeskkonna tugevdamine.“

Põhjendus: Harjutusväljadel toimuv tegevus on riigikaitse seisukohalt oluline, kuid selle mõju koondub ruumiliselt harjutusväljade lähedal asuvatesse kogukondadesse ja omavalitsustesse. Mõju ei piirdu üksnes mürahäiringute või ajutiste liikumispiirangutega, vaid võib puudutada elukoha atraktiivsust, kinnisvara väärtust, turismi, ettevõtlusinvesteeringuid, inimeste turvatunnet, piirkonna kuvandit ning kohalike omavalitsuste võimet pakkuda kvaliteetseid teenuseid. Idapiirialade raportis rõhutatakse, et idapiirialadel kuhjuvad mitmed mõjud: geopoliitiline ebakindlus, riigikaitselised piirangud, piiri- ja militaarrajatised, negatiivne meediakuvand, investeerimisjulguse vähenemine ning pikaajaline rahvastikukadu. Võru maakonnas lisanduvad sellele Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud häiringud ja tajutav ebakindlus, mis võivad võimendada ääremaastumise tunnet ning vähendada elanike ja ettevõtjate valmisolekut siduda end piirkonnaga pikaajaliselt. Seetõttu ei piisa harjutusaladega kaasnevate mõjude käsitlemisel üksnes tehnilistest leevendusmeetmetest. Planeeringus tuleb sõnastada põhimõte, et riigikaitseliste objektide arendamisega kaasneb arendaja, riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöös kokkulepitud positiivse sotsiaalmajandusliku mõju pakett. See võib hõlmata näiteks kohalike teede ja sideühenduste parandamist, elamufondi ja avaliku ruumi arendamist, ettevõtluskeskkonna tugevdamist, teenuste kättesaadavuse parandamist, kogukondade kriisivalmiduse suurendamist ning piirkonna kuvandi teadlikku parandamist.

3. Leheküljel 20 skeemil 7 on märgitud, et Ida-Virumaal tuleb tagada energia ja muu tehnilise taristu kliimakindlus.

Ettepanek: Lisada skeemile ka Kagu-Eesti ning sõnastada põhimõte järgmiselt: „Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis tuleb tagada energia ja muu tehnilise taristu kliimakindlus.“

Põhjendus: Kagu-Eesti lisamine energia ja muu tehnilise taristu kliimakindluse käsitlusse on vajalik, sest piirkonna taristuline haavatavus on Eesti keskmisest suurem.
Riigikontroll on auditis „Regionaalarengu juhtimine Kagu-Eesti näitel“ (https://www.riigikontroll.ee/auditiaruanded/regionaalarengu-juhtimine-kagu-eesti-naitel) toonud välja, et üle 3 minuti kestvaid elektrikatkestusi on Kagu-Eestis olnud perioodil 2018–2024 suhteliselt enam kui mujal Eestis. Rikete keskmise arvu poolest 1000 tarbimiskoha kohta aastas on kõik kolm Kagu-Eesti maakonda maakondade pingerea tipus ning ületavad Eesti keskmist vähemalt kolmandiku võrra. See tähendab, et isegi juhul, kui rikkeid likvideeritakse nõuetekohaselt, mõjutavad sagedased katkestused oluliselt kohalike elanike igapäevaelu, avalike teenuste toimepidevust, ettevõtete tootmiskindlust, hädaolukordadeks valmisolekut ja piirkonna investeerimisatraktiivsust. Idapiirialade raportis rõhutatakse täiendavalt, et Kagu-Eesti energiataristu on hajus, vananev ja katkestustele tundlik ning piirkonnas on probleemiks ka vaba elektrivõimsuse nappus, mis piirab tootmise laiendamist ja energiamahukate investeeringute kaasamist. Seetõttu tuleb planeeringus nimetada Kagu-Eesti Ida-Virumaa kõrval eraldi piirkonnana, kus energia- ja tehnilise taristu tugevdamine vajab riiklikku prioriteeti ning kus investeeringute kavandamisel tuleb arvestada kliimariskide, katkestuskindluse ja riigikaitseliste piirangute koosmõjuga.

4. Punkt 3.3.2 „Raudtee kui asustuse selgroog“.

Ettepanek: Lisada punkti 3 loetellu Võru–Põlva perspektiivne raudtee.

Põhjendus: Võru linn on ainus Lõuna-Eesti maakonnakeskus, millel puudub reisirongiliiklus. See asetab Võru maakonna elanikud, ettevõtjad ja avalike teenuste kasutajad liikuvuse mõttes ebavõrdsesse olukorda. Üleriigilise planeeringu eelnõus rõhutatakse rööbastranspordi rolli kestliku liikuvuse selgroona. Kui seda põhimõtet rakendatakse valikuliselt ja Võru maakond jääb tuleviku reisirongiliiklusest kõrvale, kinnistab planeering olemasolevat ruumilist ebavõrdsust ning jätab piirkonna liikuvuse mõttes tupikusse. Võru–Põlva perspektiivne raudtee looks ühenduse Tartu ja Tallinna suunaliste liikumisvõimalustega, parandaks tööjõu ja õppijate liikuvust, toetaks turismi, vähendaks sõltuvust autost ning tugevdaks riigi kohalolu piiriäärses regioonis. Põlva–Võru raudtee rajamine on toodud välja ka dokumendis „Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arengulepe“ (https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalsed-arengulepped#dokumendid-ja-viited). Võru–Põlva raudtee lisamine üleriigilisse planeeringusse loob ruumilise eelduse, et kaaluda läbi kõik võimalikud lahendused Võru maakonna keskuse sidumiseks üleriigilise reisirongiliiklusega.

5. Punkti 3.7.4 punktis 4 on märgitud, et põhi- ja tugimaanteid tuleb käsitleda ka kaitsekoridoridena, mis peavad tagama riigikaitselise liikuvuse. Oluline on, et maanteetaristu rajatistel, sealhulgas sildadel, ristmikel ja ristetel, oleks piisav kandevõime rasketehnika liikumiseks.
Ettepanek: Lisada põhimõte Eesti–Vene kontrolljoone äärsete riigi- ja kohalike teede korrastamise kohta.
Põhjendus: Eesti–Vene kontrolljoone äärsete teede korrastamine on oluline riigikaitselise liikuvuse, piirivalve, päästevõimekuse ja kohalike elanike igapäevase liikumisvõimaluse seisukohalt. Üleriigilise planeeringu punktis 3.7.4 rõhutatakse põhi- ja tugimaanteede käsitlemist kaitsekoridoridena ning maanteetaristu kandevõime tagamist rasketehnika liikumiseks. Sama põhimõte tuleb laiendada ka kontrolljoone vahetus läheduses paiknevatele riigi- ja kohalikele teedele, sest kriisiolukorras ei sõltu piirialade toimimine üksnes suurematest maanteedest, vaid ka nendega seotud kõrval-, juurdepääsu- ja ühendusteedest. Nende kaudu toimub piirivalve patrullimine, pääste- ja korrakaitseasutuste ligipääs piirialadele ning vajaduse korral elanike evakuatsioon või abi kohale toimetamine.

6. Lk 42 skeem 10.
Ettepanek: Lisada kaardile Võru–Põlva perspektiivne raudtee. Põhjendus on toodud punktis 4.


7. Punkt 3.8.2, punkt 1.
Ettepanek: Lisada teksti kaldkirjas olev lause: „Energia tootmise ruumiline korraldus muutub – keskne tootmine taastumatutest ressurssidest Ida-Virumaal asendub mitmekesise ja hajusama kliimaneutraalse energiatootmisega ja -salvestusega üle Eesti. Taastuvenergeetika arendamisel võetakse arvesse riigikaitselisi piiranguid. Riigikaitseliste piirangutega aladel leitakse alternatiivseid taastuvenergia tootmise viise. Hajus tootmine elavdab maapiirkondade ettevõtlust ja toetab asustuse säilimist kahanemisega kohanevas maalises asustuses. Välja arendatakse riiklik seiresüsteem tuuleparkide kumulatiivse mõju jälgimiseks.“

Põhjendus: Taastuvenergeetika arendamise riigikaitselised piirangud seavad piirkonnad, kus piirangud kehtivad, majanduslikult ebavõrdsesse olukorda võrreldes piirkondadega, kus on võimalik arendada suuremahulisi tuule- ja päikeseparke. Piirangute mõju ei väljendu üksnes üksikute arendusprojektide ärajäämises, vaid mõjutab ka tööstusinvesteeringute ligimeelitamist, ettevõtete energiakulusid, kohalike omavalitsuste tulubaasi ning elanike energiakindlust. Idapiirialade raportis rõhutatakse, et idapiirialadel on suuremahuline taastuvenergia tootmine mitmel juhul riigikaitseliste piirangute tõttu takistatud, samal ajal kui Kagu-Eesti energiataristu on hajus, vananev ja katkestustele tundlik. Riigikontrolli audit kinnitab, et Kagu-Eestis on elektrivõrgu rikete sagedus Eesti keskmisest suurem ning riigile kuuluva taristu arendamise vajadus on kohati suurem kui mujal Eestis. Seetõttu tuleb planeeringus sõnastada tasakaalustav põhimõte: kui riigikaitselised piirangud välistavad või oluliselt piiravad tavapäraseid taastuvenergia arendusvõimalusi, peab riik koostöös piirkonna partneritega kavandama alternatiivseid lahendusi.


Ettepanekud üleriigilisse planeeringusse „Eesti 2050“
SA Võrumaa Arenduskeskus esitab üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ kohta järgmised ettepanekud.
1. Punkti 3.1 „Julgeolek ja riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala“ punktis 11 on märgitud, et Kirde- ja Kagu-Eesti piiriäärsetele aladele kuni 30 km kaugusel piirist ei rajata üldjuhul üleriigiliselt kriitilise tähtsusega taristuobjekte.
Ettepanek: Sellise käsitluse korral tuleb üleriigilises planeeringus kirjeldada ka riiklikke tasakaalustavaid meetmeid, mida kavandatakse Kirde- ja Kagu-Eesti piiriäärsetes piirkondades ettevõtluse, elukeskkonna, ühenduste, avalike teenuste kättesaadavuse ning elanikkonna sotsiaalmajandusliku toimetuleku tagamiseks.
Põhjendus: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud raporti „Idapiirialade asukohast tulenevad väljakutsed ja lahendusettepanekud“ (https://agri.ee/uudised/idapiirialade-raport-rahvastikukadu-nouab-riigilt-selget-fookust-ja-terviklikku-lahenemist) kohaselt ei ole idapiirialade küsimus üksnes regionaalarengu probleem, vaid on otseselt seotud Eesti julgeoleku, kriisikindluse ja ühiskondliku vastupanuvõimega. Raportis rõhutatakse, et rahvastikukadu, katkenud majandussidemed, muutunud julgeolekuolukord, nõrgenev ettevõtluskeskkond ja piirkondade negatiivne kuvand vähendavad piiriäärsete alade võimet kriisidele ja julgeolekuohtudele reageerida. Kui riik seab samadele piirkondadele riigikaitselistel kaalutlustel täiendavaid ruumilisi piiranguid, sealhulgas piiranguid kriitilise tähtsusega taristu rajamisele, peab planeering näitama ka seda, kuidas maandatakse nende piirangute kumulatiivset mõju kohalikele elanikele, ettevõtjatele ja omavalitsustele.
2. Punktis 12 on märgitud, et riigikaitseliseks kriisiolukorraks, sh riigikaitseliseks olukorraks valmistumisel on iseseisva kaitsevõime ja kollektiivkaitse seisukohalt oluline maal, õhus ja merel tagada tõhusaks väljaõppeks vajalikud harjutusalad. Harjutusaladega kaasneb tavapäraselt häiring väljaspool ala, mida võimaluste piires leevendatakse. Samaaegselt ajal võivad esineda ka positiivsed mõjud piirkonnale (nt. esmateenuste võrgustiku arenemine, elamuturu elavnemine ja taristu väljaehitamine või kaasajastamine).

Ettepanek: Sõnastada viimane lause järgmiselt: „Samal ajal kavandatakse arendaja, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöös positiivseid sekkumisi piirkonna sotsiaalmajandusliku mõju suurendamiseks, näiteks esmateenuste võrgustiku arendamine, elamuturu elavdamine, taristu ajakohastamine ja ettevõtluskeskkonna tugevdamine.“

Põhjendus: Harjutusväljadel toimuv tegevus on riigikaitse seisukohalt oluline, kuid selle mõju koondub ruumiliselt harjutusväljade lähedal asuvatesse kogukondadesse ja omavalitsustesse. Mõju ei piirdu üksnes mürahäiringute või ajutiste liikumispiirangutega, vaid võib puudutada elukoha atraktiivsust, kinnisvara väärtust, turismi, ettevõtlusinvesteeringuid, inimeste turvatunnet, piirkonna kuvandit ning kohalike omavalitsuste võimet pakkuda kvaliteetseid teenuseid. Idapiirialade raportis rõhutatakse, et idapiirialadel kuhjuvad mitmed mõjud: geopoliitiline ebakindlus, riigikaitselised piirangud, piiri- ja militaarrajatised, negatiivne meediakuvand, investeerimisjulguse vähenemine ning pikaajaline rahvastikukadu. Võru maakonnas lisanduvad sellele Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud häiringud ja tajutav ebakindlus, mis võivad võimendada ääremaastumise tunnet ning vähendada elanike ja ettevõtjate valmisolekut siduda end piirkonnaga pikaajaliselt. Seetõttu ei piisa harjutusaladega kaasnevate mõjude käsitlemisel üksnes tehnilistest leevendusmeetmetest. Planeeringus tuleb sõnastada põhimõte, et riigikaitseliste objektide arendamisega kaasneb arendaja, riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöös kokkulepitud positiivse sotsiaalmajandusliku mõju pakett. See võib hõlmata näiteks kohalike teede ja sideühenduste parandamist, elamufondi ja avaliku ruumi arendamist, ettevõtluskeskkonna tugevdamist, teenuste kättesaadavuse parandamist, kogukondade kriisivalmiduse suurendamist ning piirkonna kuvandi teadlikku parandamist.

3. Leheküljel 20 skeemil 7 on märgitud, et Ida-Virumaal tuleb tagada energia ja muu tehnilise taristu kliimakindlus.

Ettepanek: Lisada skeemile ka Kagu-Eesti ning sõnastada põhimõte järgmiselt: „Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis tuleb tagada energia ja muu tehnilise taristu kliimakindlus.“

Põhjendus: Kagu-Eesti lisamine energia ja muu tehnilise taristu kliimakindluse käsitlusse on vajalik, sest piirkonna taristuline haavatavus on Eesti keskmisest suurem.
Riigikontroll on auditis „Regionaalarengu juhtimine Kagu-Eesti näitel“ (https://www.riigikontroll.ee/auditiaruanded/regionaalarengu-juhtimine-kagu-eesti-naitel) toonud välja, et üle 3 minuti kestvaid elektrikatkestusi on Kagu-Eestis olnud perioodil 2018–2024 suhteliselt enam kui mujal Eestis. Rikete keskmise arvu poolest 1000 tarbimiskoha kohta aastas on kõik kolm Kagu-Eesti maakonda maakondade pingerea tipus ning ületavad Eesti keskmist vähemalt kolmandiku võrra. See tähendab, et isegi juhul, kui rikkeid likvideeritakse nõuetekohaselt, mõjutavad sagedased katkestused oluliselt kohalike elanike igapäevaelu, avalike teenuste toimepidevust, ettevõtete tootmiskindlust, hädaolukordadeks valmisolekut ja piirkonna investeerimisatraktiivsust. Idapiirialade raportis rõhutatakse täiendavalt, et Kagu-Eesti energiataristu on hajus, vananev ja katkestustele tundlik ning piirkonnas on probleemiks ka vaba elektrivõimsuse nappus, mis piirab tootmise laiendamist ja energiamahukate investeeringute kaasamist. Seetõttu tuleb planeeringus nimetada Kagu-Eesti Ida-Virumaa kõrval eraldi piirkonnana, kus energia- ja tehnilise taristu tugevdamine vajab riiklikku prioriteeti ning kus investeeringute kavandamisel tuleb arvestada kliimariskide, katkestuskindluse ja riigikaitseliste piirangute koosmõjuga.

4. Punkt 3.3.2 „Raudtee kui asustuse selgroog“.

Ettepanek: Lisada punkti 3 loetellu Võru–Põlva perspektiivne raudtee.

Põhjendus: Võru linn on ainus Lõuna-Eesti maakonnakeskus, millel puudub reisirongiliiklus. See asetab Võru maakonna elanikud, ettevõtjad ja avalike teenuste kasutajad liikuvuse mõttes ebavõrdsesse olukorda. Üleriigilise planeeringu eelnõus rõhutatakse rööbastranspordi rolli kestliku liikuvuse selgroona. Kui seda põhimõtet rakendatakse valikuliselt ja Võru maakond jääb tuleviku reisirongiliiklusest kõrvale, kinnistab planeering olemasolevat ruumilist ebavõrdsust ning jätab piirkonna liikuvuse mõttes tupikusse. Võru–Põlva perspektiivne raudtee looks ühenduse Tartu ja Tallinna suunaliste liikumisvõimalustega, parandaks tööjõu ja õppijate liikuvust, toetaks turismi, vähendaks sõltuvust autost ning tugevdaks riigi kohalolu piiriäärses regioonis. Põlva–Võru raudtee rajamine on toodud välja ka dokumendis „Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arengulepe“ (https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalsed-arengulepped#dokumendid-ja-viited). Võru–Põlva raudtee lisamine üleriigilisse planeeringusse loob ruumilise eelduse, et kaaluda läbi kõik võimalikud lahendused Võru maakonna keskuse sidumiseks üleriigilise reisirongiliiklusega.

5. Punkti 3.7.4 punktis 4 on märgitud, et põhi- ja tugimaanteid tuleb käsitleda ka kaitsekoridoridena, mis peavad tagama riigikaitselise liikuvuse. Oluline on, et maanteetaristu rajatistel, sealhulgas sildadel, ristmikel ja ristetel, oleks piisav kandevõime rasketehnika liikumiseks.
Ettepanek: Lisada põhimõte Eesti–Vene kontrolljoone äärsete riigi- ja kohalike teede korrastamise kohta.
Põhjendus: Eesti–Vene kontrolljoone äärsete teede korrastamine on oluline riigikaitselise liikuvuse, piirivalve, päästevõimekuse ja kohalike elanike igapäevase liikumisvõimaluse seisukohalt. Üleriigilise planeeringu punktis 3.7.4 rõhutatakse põhi- ja tugimaanteede käsitlemist kaitsekoridoridena ning maanteetaristu kandevõime tagamist rasketehnika liikumiseks. Sama põhimõte tuleb laiendada ka kontrolljoone vahetus läheduses paiknevatele riigi- ja kohalikele teedele, sest kriisiolukorras ei sõltu piirialade toimimine üksnes suurematest maanteedest, vaid ka nendega seotud kõrval-, juurdepääsu- ja ühendusteedest. Nende kaudu toimub piirivalve patrullimine, pääste- ja korrakaitseasutuste ligipääs piirialadele ning vajaduse korral elanike evakuatsioon või abi kohale toimetamine.

6. Lk 42 skeem 10.
Ettepanek: Lisada kaardile Võru–Põlva perspektiivne raudtee. Põhjendus on toodud punktis 4.


7. Punkt 3.8.2, punkt 1.
Ettepanek: Lisada teksti kaldkirjas olev lause: „Energia tootmise ruumiline korraldus muutub – keskne tootmine taastumatutest ressurssidest Ida-Virumaal asendub mitmekesise ja hajusama kliimaneutraalse energiatootmisega ja -salvestusega üle Eesti. Taastuvenergeetika arendamisel võetakse arvesse riigikaitselisi piiranguid. Riigikaitseliste piirangutega aladel leitakse alternatiivseid taastuvenergia tootmise viise. Hajus tootmine elavdab maapiirkondade ettevõtlust ja toetab asustuse säilimist kahanemisega kohanevas maalises asustuses. Välja arendatakse riiklik seiresüsteem tuuleparkide kumulatiivse mõju jälgimiseks.“

Põhjendus: Taastuvenergeetika arendamise riigikaitselised piirangud seavad piirkonnad, kus piirangud kehtivad, majanduslikult ebavõrdsesse olukorda võrreldes piirkondadega, kus on võimalik arendada suuremahulisi tuule- ja päikeseparke. Piirangute mõju ei väljendu üksnes üksikute arendusprojektide ärajäämises, vaid mõjutab ka tööstusinvesteeringute ligimeelitamist, ettevõtete energiakulusid, kohalike omavalitsuste tulubaasi ning elanike energiakindlust. Idapiirialade raportis rõhutatakse, et idapiirialadel on suuremahuline taastuvenergia tootmine mitmel juhul riigikaitseliste piirangute tõttu takistatud, samal ajal kui Kagu-Eesti energiataristu on hajus, vananev ja katkestustele tundlik. Riigikontrolli audit kinnitab, et Kagu-Eestis on elektrivõrgu rikete sagedus Eesti keskmisest suurem ning riigile kuuluva taristu arendamise vajadus on kohati suurem kui mujal Eestis. Seetõttu tuleb planeeringus sõnastada tasakaalustav põhimõte: kui riigikaitselised piirangud välistavad või oluliselt piiravad tavapäraseid taastuvenergia arendusvõimalusi, peab riik koostöös piirkonna partneritega kavandama alternatiivseid lahendusi.