EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/26-0829 - "Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord" ja "Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja saatekirja esitamise kord"

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: 
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 03.08.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff9c185f-148f-44f6-baaa-df9fc318c90f 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff9c185f-148f-44f6-baaa-df9fc318c90f?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

EELNÕU
14.07.2026

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2026. a nr

Jäätmearuande andmekoosseis ja
aruande esitamise kord

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 117 lõike 12 alusel.

§ 1. Reguleerimisala ja terminid

(1) Määrusega kehtestatakse jäätmearuande (edaspidi aruanne) andmekoosseis ja esitamise kord.

(2) Aruanne sisaldab andmeid keskkonnakaitseluba omava isiku (edaspidi aruande esitaja) jäätmekäitluskohas kvartali jooksul toimunud jäätmealase tegevuse kohta.

§ 2. Aruande esitamine

(1) Aruande esitaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi (edaspidi  andmekogu) kaudu aruande eelneva kvartali jooksul jäätmekäitluskohas toimunud jäätmealase tegevuse kohta.

(2) Aruanne esitatakse hiljemalt iga kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

(3) Aruanne esitatakse iga jäätmekäitluskoha kohta eraldi.

(4) Jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punkti 3 alusel Keskkonnaametis registreeritud sadamates asuvate jäätmete kogumiskohtade ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaama ja jäätmepunkti korral, kus kogutakse üksnes kohaliku omavalitsuse üksusega jäätmejaama või jäätmepunkti haldamiseks sõlmitud lepingus nimetatud jäätmeid ja lepingus nimetatud koguses ning ei tehta muid jäätmekäitlustoiminguid, võib aruande esitada pärast jäätmete jäätmekäitlejale üleandmist.

§ 3. Aruande andmekoosseis

(1) Aruanne sisaldab järgmisi andmeid aruande esitaja ja jäätmekäitluskoha kohta:
1) aruande esitaja ärinimi või eesnimi ja perekonnanimi, registrikood või isikukood;
2) jäätmekäitluskoha nimetus, kood, aadress.

(2) Aruanne sisaldab järgmist teavet jäätmete iseloomustamiseks:
1) jäätmekood jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmete proovivõtu ning liigitamise korra ja jäätmenimistu kohaselt;
2) püsivaid orgaanilisi saasteaineid (edaspidi POS-id) sisaldada võivate jäätmete korral teave jäätmete POS-ide sisalduse kohta;
3) settelaadsete jäätmete korral keskmine kuivainesisaldus massiprotsentides.

(3) Aruanne sisaldab järgmist teavet aruande esitaja jäätmekäitluskohas toimunud jäätmealase tegevuse kohta:
1) aasta ja periood, mille kohta aruanne esitatakse;
2) aruande esitaja tegevuse tulemusel tekkinud jäätmete kogus, välja arvatud jäätmekäitluse tulemusel tekkinud (sekundaarsed) jäätmed;
3) jäätmekäitluse tulemusel tekkinud (sekundaarsete) jäätmete kogus;
4) muu sissetulek, sealhulgas selgitus tekkepõhjuste kohta;
5) taaskasutatud jäätmete kogus ja jäätmete taaskasutamistoimingu kood jäätmeseaduse § 15 lõike 8 alusel kehtestatud taaskasutamistoimingute nimistu kohaselt;
6) jäätmekoodidega 03 03 11, 19 08 05 ja 19 08 12 ning nende jäätmekoodide alla kuuluvate vastavate kaheksakohaliste jäätmekoodidega tähistatud jäätmete R10 toiminguga taaskasutamise korral reoveesette kasutusviis;
7) kõrvaldatud jäätmete kogus ja jäätmete kõrvaldamistoimingu kood jäätmeseaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kõrvaldamistoimingute nimistu kohaselt;
8) muu väljaminek, sealhulgas selgitus tekkepõhjuste kohta;
9) toimingu lõpetamise kuupäev;
10) kommentaar.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud info esitatakse iga jäätmeliigi kohta eraldi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5, 7 ja 8 nimetatud info esitatakse kilogrammides koos koguse määramise meetodiga.

(6) Jäätmeseaduse § 1171 lõikes 1 nimetatud jäätmeveo saatekirjas sisalduvate andmete alusel kannab andmekogu aruandesse iga jäätmeliigi kohta teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele antud jäätmete kogused ning partneri nime.

(7) Jäätmete riikidevahelise veo korral kannab andmekogu jäätmeseaduse § 110 lõikes 1 ja § 114¹ lõikes 1 nimetatud saatedokumentides sisalduvate andmete alusel aruandesse iga jäätmeliigi kohta imporditud jäätmete kogused, jäätmeid üle andnud isiku ärinime, registrikoodi ja päritoluriigi ning eksporditud jäätmete kogused, jäätmeid vastu võtnud isiku ärinime, registrikoodi ja sihtkohariigi.

(8) Andmekogu arvutab aruande esitaja aruandeperioodi kohta esitatud andmete ning käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud andmete alusel iga jäätmeliigi kohta laoseisu perioodi alguses ja perioodi lõpus ning kannab vastava info aruandesse.

§ 4. Aastaaruanne ja andmete kandmine Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse

(1) Andmekogu loob aruande esitaja poolt eelmise kalendriaasta kohta esitatud andmete ning käesoleva määruse § 3 lõigetes 6 ja 7 nimetatud andmete alusel iga aasta 1. veebruaril aruande esitaja eelmise kalendriaasta jäätmealase tegevuse aastaaruande.

(2) Isiku puhul, kes on kohustatud andma aru jäätmete ülekannetest väljapoole tegevuskohta andmete kandmiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse (E-PRTR) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1–17), artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt, loetakse nimetatud kohustus täidetuks käesoleva määruse alusel kalendriaasta kohta esitatud andmete ning jäätmeseaduse § 1171 lõikes 1 nimetatud jäätmeveo saatekirjade ning jäätmeseaduse § 110 lõikes 1 ja § 114¹ lõikes 1 nimetatud saatedokumentides sisalduvate andmete põhjal.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete alusel koondab ja töötleb Keskkonnaagentuur E-PRTR aruandluseks vajalikud andmed ning korraldab nende esitamise ja avalikustamise Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2019/1741, millega kehtestatakse selliste andmete vorm ja esitamise sagedus, mille liikmesriigid teevad kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 (mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ) kohase aruandluse jaoks (ELT L 267, 21.10.2019, lk 3–8), ja Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2022/142, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/1741 seoses tootmismahtu käsitleva aruandlusega ja parandatakse seda rakendusotsust (ELT L 23, 2.2.2022, lk 25–32), kohaselt.

§ 5. Aruandes puuduste kõrvaldamine

(1) Kui järelevalve käigus või aruannetes esitatud andmete töötlemisel tekib kahtlus, et esitatud andmed ei ole täielikud või õiged, juhib Keskkonnaamet või Keskkonnaagentuur puudustele tähelepanu ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

(2) Kui puudusi Keskkonnaameti või Keskkonnaagentuuri määratud tähtajaks ei kõrvaldata, loetakse aruandekohustus täitmata ning puudustega aruanne või aruanded esitamata jäetuks.

§ 6. Rakendussäte

2026. aasta aruande esitamisele kohaldatakse kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud jäätmeseaduse redaktsiooni ja selle §-i 117 lõike 1 alusel kehtestatud jäätmearuande esitamise korda.

§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine
 
Keskkonnaministri 23.01.2020. a määrus nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ (RT I, 21.12.2022, 24) tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.



Kuldar Leis
Minister Marten Kokk
Kantsler

Taristuministri määruse
„Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Taristuministri määrus „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ kehtestatakse jäätmeseaduse § 117 lõike 12 alusel. Eelnõukohane määrus kehtestatakse keskkonnaministri 23. jaanuari 2020 määruse nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 8) asemele.

Eelnõu koostamine on seotud uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile üleminekuga ning jäätmeseaduse muudatustega, mis võeti vastu jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.01.2026, 4). Nimetatud seadus jõustus 17. jaanuaril 2026, kuid selle jäätmearuandlust ja jäätmeveo saatekirju puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2027.

Alates 1. jaanuarist 2027 minnakse üle uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile, mille raames luuakse kõigile jäätmetele saatekirjade süsteem ning jäätmearuanded ja jäätmeveo saatekirjad ühendatakse terviklikuks digitaalseks lahenduseks. Sealhulgas hõlmatakse edaspidi jäätmeveo saatekirjade süsteemi tavajäätmete vedu. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (edaspidi ka andmekogu) kaudu seotakse jäätmete üleandmise, veo, vastuvõtmise ja jäätmekäitluskohas toimunud tegevuse andmed senisest terviklikumaks andmestikuks. Lahendus vähendab dubleerivat andmete esitamist, parandab andmekvaliteeti ning muudab jäätmeandmed ajakohasemaks ja läbipaistvamaks.

Uue jäätmeandmete esitamise süsteemi kohaselt esitatakse jäätmearuanne senise aastapõhise aruande asemel kvartaalselt. Olulise muudatusena esitab aruande esitaja jäätmearuandes edaspidi andmed üksnes jäätmekäitluskohas toimunud jäätmealase tegevuse kohta. Andmed teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele üle antud jäätmete, samuti imporditud ja eksporditud jäätmete kohta kannab andmekogu aruandesse automaatselt jäätmeveo saatekirjades ning jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentides sisalduvate andmete alusel. Tegemist on olulise muudatusega võrreldes varasema jäätmearuandlusega, kus nimetatud andmed pidi aruandesse kandma aruande esitaja ise. Muudatuse eesmärk on vähendada aruande esitaja halduskoormust ja vältida andmete dubleerivast sisestamisest tulenevaid eksimusi.

Määrus on vaja kehtestada uuesti, kuna 1. jaanuaril 2027 jõustuvate jäätmeseaduse muudatustega muutub jäätmeandmete esitamise õiguslik ja tehniline korraldus tervikuna.

Mõju halduskoormusele

Uus jäätmeandmete esitamise süsteem vähendab halduskoormust eelkõige andmete dubleerimise vähendamise ja protsesside automatiseerimise kaudu. Suurim muutus seisneb selles, et aruande esitajal ei ole enam vaja käsitsi koondada ja aruandes uuesti esitada jäätmeveo saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentidega hõlmatud jäätmete vastuvõtmise, üleandmise, impordi ja ekspordi andmeid, kuna andmekogu kannab need andmed aruandesse vastaval saatekirjal või veodokumendil sisalduvate andmete alusel. See vähendab nii ajakulu kui ka vigade tekkimise tõenäosust ning parandab seeläbi andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust.
 

Kuigi aruandlus muutub formaalselt tihedamaks, kuna aastaaruande asemel esitatakse aruanne kord kvartalis, muutub iga aruande koostamine sisuliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Aruandes esitatakse andmed eelkõige käitluskohas toimunud tegevuste, sealhulgas jäätmete tekke, taaskasutamise, kõrvaldamise ning muu sissetuleku ja muu väljamineku kohta. Seetõttu ei tähenda aruandlussageduse kasv eelduslikult proportsionaalset halduskoormuse kasvu.
 
Lühiajaliselt võib halduskoormus suureneda seoses uue süsteemiga kohanemisega, sealhulgas koolituste, IT-lahenduste kohandamise ja tööprotsesside muutmisega. Pikaajaliselt viib ühtne digitaalne lahendus eeldatavasti siiski halduskoormuse vähenemiseni, sest saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentidega seotud andmed liiguvad süsteemis automaatselt, väheneb vajadus andmete käsitsi sisestamiseks ja hilisemaks parandamiseks ning paraneb ülevaade ja kontroll jäätmete liikumise üle.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ehitusjäätmete ja digitaliseerimise valdkonna juht Görel Grauding (tel 626 2897, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (tel 514 6333, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Käthlin Oeselg (tel 626 0798, [email protected]) ja Annemari Vene (tel 605 0063, [email protected]).

1.3. Märkused

Määrus asendab senist jäätmeseaduse § 117 lõike 1 alusel antud keskkonnaministri 23.01.2020 määrust nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ (RT I, 21.12.2022, 24).

Eelnõu on seotud jäätmeseaduse muudatustega, mis võeti vastu jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.01.2026, 4) ja mille jäätmearuandlust ning jäätmeveo saatekirju puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2027.

Eelnõu moodustab sisulise terviku taristuministri määruse „Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja saatekirja esitamise kord“ eelnõuga, kuna edaspidi kasutatakse jäätmeveo saatekirjade andmeid jäätmearuannete eeltäitmisel.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord. Võrreldes määrusega nr 8 muutub eelkõige aruande esitamise sagedus ja kord ning esitatavate andmete koosseis. Lisaks luuakse aruannete puhul seos jäätmeveo saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentidega.

Kehtiva korra kohaselt esitatakse jäätmearuanne üks kord aastas. Uue korra kohaselt esitatakse aruanne üks kord kvartalis. Aruandluse muutmine kvartaalseks võimaldab saada senisest ajakohasemaid andmeid. Aruande esitamise tähtaeg seotakse jäätmeveo saatekirjade kinnitamise tähtajaga, et võimaldada jäätmeveo saatekirjadelt asjakohaste andmete automaatset aruandesse kandmist.

Olulise muudatusena esitatakse aruandes edaspidi andmed üksnes jäätmekäitluskohas toimunud jäätmealase tegevuse kohta. Teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele üle antud jäätmete kogused, samuti imporditud ja eksporditud jäätmete kogused koos asjaomaste isikute andmetega kannab andmekogu aruandesse jäätmeveo saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentide alusel. Selline lahendus vähendab aruande esitaja sisestatavate andmete hulka, väldib sama teabe dubleerivat esitamist ja vähendab andmete sisestamisest tulenevate vigade tekkimise võimalust. Samuti võimaldab see siduda jäätmete üleandmise, veo, vastuvõtmise ja jäätmekäitluskohas toimunud tegevuste andmed terviklikuks andmestikuks.

Jäätmearuanded esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS alamsüsteemina loodavas jäätmeinfosüsteemis PISTRIK.

Jäätmearuannetega kogutakse statistilise suunitlusega andmeid jäätmete tekke ja käitlemise kohta täitmaks riigile seatud statistilisi eesmärke.

Eelnõukohane määrus koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõukohase määruse esimeses paragrahvis sätestatakse määruse reguleerimisala ja terminid.

Lõikes 1 nähakse ette, et määrusega kehtestatakse jäätmearuande andmekoosseis ja esitamise kord.

Lõike 2 kohaselt sisaldab aruanne andmeid keskkonnakaitseluba omava isiku jäätmekäitluskohas toimunud jäätmealase tegevuse kohta.

Uuendusena esitatakse eelnõukohase määruse järgi aruandes andmed üksnes jäätmekäitluskohas toimunud jäätmealase tegevuse kohta. Samas teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele üle antud jäätmete kogused, samuti imporditud ja eksporditud jäätmete kogused, koos jäätmed üle andnud või vastu võtnud isikute andmetega kannab aruandesse andmekogu automaatselt jäätmeveo saatekirjas sisalduvate andmete ning jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentides sisalduvate andmete alusel. Tegemist on olulise muudatusega võrreldes varasema jäätmearuandlusega, kus nimetatud andmed pidi aruandesse kandma aruande esitaja ise.

Muudatuse eesmärk on vähendada aruande esitaja halduskoormust ja vältida andmete dubleerivast sisestamisest tulenevaid eksimusi.

Eelnõukohase määruse teises paragrahvis sätestatakse aruande esitamise kord.

Lõike 1 kohaselt esitatakse aruanne keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Keskkonnaotsuste infosüsteemi luuakse alamsüsteemina jäätmeinfosüsteem PISTRIK, mis koondab kogu jäätmeandmestiku. Aruanne hõlmab eelneva kvartali jooksul jäätmekäitluskohas toimunud jäätmealast tegevust. Võrreldes varasema aastapõhise aruandlusega minnakse üle kvartaliaruannetele, mis võimaldab saada ajakohasemaid andmeid jäätmete käitlemise kohta.

Lõikes 2 sätestatakse aruande esitamise tähtaeg, milleks on iga kvartalile järgneva kuu kümnes kuupäev, st aruanne tuleb esitada hiljemalt iga kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks (k.a). Aruandlusperiood on kvartal ja aruandes kajastatakse vaid selle perioodi jooksul jäätmekäitluskohas toimunud jäätmealane tegevus. Kvartalile järgneva kuu kümnenda kuupäevani antav aeg on ette nähtud aruandeperioodi andmete koondamiseks, kontrollimiseks ja vajaduse korral täpsustamiseks. Samuti on arvestatud jäätmeveo saatekirjade esitamise ja kinnitamise protsessiga, mille kohaselt kinnitatakse saatekirjale kantud andmed hiljemalt kümnendal päeval jäätmeveo lõppemisest. Aruanne esitatakse hiljemalt sätestatud tähtajaks, kuid andmekogu võimaldab andmeid aruandesse kanda kogu aruandeperioodi vältel, sealhulgas reaalajalähedaselt masin-masin liidestuse või iseteeninduskeskkonna kaudu.

Lõike 3 kohaselt esitatakse aruanne iga jäätmekäitluskoha kohta eraldi.

Uuendusena esitatakse mobiilsete jäätmekäitluskohtade kohta, näiteks hoonete lammutusobjektid, aruanne iga objekti kohta, kus võetakse jäätmed ringlusse või kasutatakse tagasitäiteks (taaskasutamistoimingud R5m või R5t). Samuti esitatakse edaspidi reoveesette põllumajanduses kasutamise korral aruanne iga põllu kohta eraldi.

Lõikes 4 sätestatakse jäätmearuande esitamise tähtaja erisus jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punkti 3 alusel Keskkonnaametis registreeritud sadamates asuvate jäätmete kogumiskohtadele ning kohaliku omavalitsuse üksuste jäätmejaamadele ja jäätmepunktidele. Nimetatud jäätmekäitluskohtade puhul võib aruande esitada pärast jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale.

Jäätmejaamadele ja jäätmepunktidele kehtib nimetatud erisus üksnes juhul, et seal ei tehta muid jäätmekäitlustoiminguid lisaks jäätmete kogumisele ning kogutakse üksnes kohaliku omavalitsuse üksusega jäätmejaama või jäätmepunkti haldamiseks sõlmitud lepingus nimetatud jäätmeid ja lepingus sätestatud koguses.

Eelnõukohase määruse kolmandas paragrahvis sätestatakse aruande andmekoosseis.

Lõikes 1 sätestatakse aruande esitaja ja jäätmekäitluskoha üldandmed, mis on vajalikud aruande sidumiseks konkreetse isiku ja tegevuskohaga. Aruande esitaja eesnimi ja perekonnanimi ning isikukood esitatakse üksnes keskkonnakaitseluba omava füüsilise isiku puhul. Kui isik ei oma keskkonnakaitseluba, siis ta aruannet esitama ei pea. Isikukood on vajalik selleks, et siduda aruanne konkreetse isiku ja tegevuskohaga. Juriidiliste isikute puhul luuakse see seos registrikoodi kaudu.

Lõikes 2 sätestatakse andmed, mis esitatakse jäätmete iseloomustamiseks. Kõigi jäätmete kohta esitatakse jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ kohane jäätmekood. Selliste jäätmete puhul, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid (edaspidi POS-id) esitatakse jäätmearuandes edaspidi teave jäätmete POS-ide sisalduse kohta ning märgitakse, kas teave põhineb analüüsimisel või muul hinnangul. POS-idega seotut reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019). Settelaadsete jäätmete korral tuleb esitada ka jäätmete keskmine kuivainesisaldus massiprotsentides. Nimekiri jäätmeliikidest, mille puhul tuleb esitada lisainfo POS-ide sisalduse kohta või keskmine kuivainesisaldus, avaldatakse andmekogus.

Lõikes 3 sätestatakse andmed, mis tuleb esitada jäätmekäitluskohas toimunud jäätmekäitluse kohta. Aruannet esitades tuleb välja tuua aasta ja periood (kvartal), mille kohta aruanne esitatakse. Aruandes esitatakse andmed tekkinud jäätmekoguste kohta. Sealjuures eristatakse aruande esitaja tegevuse tulemusel tekkinud jäätmed, mis ei ole tekkinud jäätmekäitluse tulemusel (nt kontoris tekkinud pakendid, biojäätmed ja segaolmejäätmed) ning jäätmekäitluse tulemusel tekkinud nn sekundaarsed jäätmed (nt jäätmete sorteerimise vms toimingu tulemusel tekkinud uued jäätmeliigid). Samuti esitatakse aruandes taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmete kogused koos vastavate taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu koodidega, mis on sätestatud jäätmeseaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määruses nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“. Jäätmekoodidega 03 03 11, 19 08 05 ja 19 08 12 ning nende jäätmekoodide alla kuuluvate vastavate kaheksakohaliste jäätmekoodidega tähistatud jäätmete taaskasutamisel pinnastöötluses põllumajanduses kasutamise eesmärgil või keskkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks (taaskasutamistoiming R10) tuuakse aruandes täiendavalt välja reoveesette kasutusviis: kasutamine haljastuses, põllumajanduses või rekultiveerimisel. Lisaks esitatakse aruandes muu sissetuleku ja muu väljamineku kogused koos selgitusega tekkepõhjuste kohta (märgumine, niiskuskadu vms). Aruandesse on kõigi tegevuste puhul võimalik lisada ka kommentaar. Kommentaari lisamine on vabatahtlik, välja arvatud muu sissetuleku ja muu väljamineku korral, kui see on tingitud muudest põhjustest kui märgumine või niiskuskadu. Sellisel juhul tuleb kommentaarilahtrisse lisada selgitus selle kohta, milles muu sissetulek või muu väljaminek seisnes. Kõigi tegevuste puhul lisatakse aruandesse uuendusena toimingu lõpetamise kuupäev.

Lõike 4 kohaselt esitatakse jäätmete iseloomustus ja teave aruande esitaja jäätmekäitluskohas toimunud jäätmealase tegevuse kohta iga jäätmeliigi kohta eraldi.

Lõikes 5 täpsustatakse, et info jäätmekoguste kohta esitatakse edaspidi tonnide asemel kilogrammides. Lisaks jäätmete koguse kilogrammides esitamisele tuleb aruandes edaspidi välja tuua koguse määramise meetod: kaalutud (jäätmete kogus on saadud kaalumise teel), arvutatud (jäätmete kogus on arvutatud konteineri mõõtmete ja erikaalu vms alusel) või hinnanguline (nt visuaalselt hinnatud).

Lõike 6 kohaselt kannab andmekogu jäätmeseaduse § 1171 lõikes 1 nimetatud jäätmeveo saatekirjas sisalduvate andmete alusel vastava peale- või mahalaadimiskoha aruandesse iga jäätmeliigi kohta teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele antud jäätmete kogused ning jäätmed üle andnud või vastu võtnud partneri nime. Aruandesse kantud andmetes vigade ilmnemise korral tuleb muuta vastavat jäätmeveo saatekirja. Tegemist on olulise muudatusega võrreldes varasema jäätmearuandlusega, kus nimetatud andmed pidi aruandesse kandma aruande esitaja ise. Muudatuse eesmärk on vähendada aruande esitaja halduskoormust ja vältida andmete dubleerivast sisestamisest tulenevaid eksimusi.

Lõike 7 kohaselt kannab andmekogu jäätmete riikidevahelise veo korral vastava peale- või mahalaadimiskoha aruandesse jäätmeseaduse § 110 lõikes 1 ja § 114¹ lõikes 1 nimetatud saatedokumentides sisalduvate andmete alusel iga jäätmeliigi kohta imporditud jäätmete kogused, jäätmeid üle andnud isiku ärinime, registrikoodi ja päritoluriigi ning eksporditud jäätmete puhul jäätmete kogused, jäätmeid vastu võtnud isiku ärinime, registrikoodi ja sihtkohariigi. Aruandesse kantud andmetes vigade ilmnemise korral tuleb muuta vastavat saatedokumenti. Tegemist on olulise muudatusega võrreldes varasema jäätmearuandlusega, kus nimetatud andmed pidi aruandesse kandma aruande esitaja ise. Muudatuse eesmärk on vähendada aruande esitaja halduskoormust ja vältida andmete dubleerivast sisestamisest tulenevaid eksimusi.

Lõike 8 kohaselt arvutab andmekogu aruande esitaja poolt aruandeperioodi kohta esitatud andmete ning jäätmeveo saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentide andmete alusel iga jäätmeliigi kohta arvestusliku laoseisu perioodi alguses ja perioodi lõpus ning kannab vastava info jäätmearuandesse. Aruandesse kantud andmetes vigade ilmnemise korral tuleb muuta vastavat jäätmeveo saatekirja, jäätmete riikidevahelise veo saatedokumenti või aruandeperioodi kohta esitatud andmeid. Tegemist on olulise muudatusega võrreldes varasema jäätmearuandlusega, kus laoseisu andmed pidi aruandesse kandma aruande esitaja ise. Muudatuse eesmärk on vähendada aruande esitaja halduskoormust ja vältida andmete dubleerivast sisestamisest tulenevaid eksimusi.

Eelnõukohase määruse neljandas paragrahvis käsitletakse aastaaruandeid ning sätestatakse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse (E-PRTR) andmete esitamisega seotud kohustuse täitmise kord.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt on teatavatel isikutel kohustus esitada andmeid jäätmete ülekannete kohta väljapoole tegevuskohta. Nimetatud andmed hõlmavad muu hulgas teavet jäätmete ülekannete kohta väljapoole tegevuskohta, sealhulgas jäätmete kogust, käitlustoimingut, koguse määramise meetodit ning ohtlike jäätmete puhul ka teavet jäätmete vastuvõtja ja käitlemiskoha kohta.

Lõike 1 kohaselt loob andmekogu aruande esitaja poolt eelmise kalendriaasta kohta esitatud andmete ning jäätmeveo saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentide andmete alusel iga aasta 1. veebruaril aruande esitaja eelmise kalendriaasta jäätmealase tegevuse aastaaruande. Aastaaruanded on Keskkonnaagentuurile vajalikud jäätmekäitluse riigi koondite loomiseks ja jäätmestatistika koostamiseks ning Euroopa Liidu õigusest ja muudest Eestile kohalduvatest rahvusvahelistest kohustustest tulenevate aruandlus- ja andmeedastuskohustuste täitmiseks. Samuti kasutatakse aastaaruande andmeid kohaliku omavalitsuse üksuste olmejäätmete liigiti kogumise määra arvutamisel ja omavalitsusüksustele seatud olmejäätmete liigiti kogumise sihtarvu täitmise hindamisel.

Lõikes 2 käsitletakse E-PRTR aruandlust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 166/2006 artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt on teatavatel isikutel kohustus esitada andmeid jäätmete ülekannete kohta väljapoole tegevuskohta. Nimetatud andmed hõlmavad muu hulgas teavet jäätmete ülekannete kohta väljapoole tegevuskohta, sealhulgas jäätmete kogust, käitlustoimingut, koguse määramise meetodit ning ohtlike jäätmete puhul ka teavet jäätmete vastuvõtja ja käitlemiskoha kohta. Lõike 2 kohaselt ei esitata nimetatud andmeid eraldi aruandena, vaid kohustus loetakse täidetuks eelnõukohase määruse alusel kalendriaasta kohta esitatud andmete ning isiku kohta jäätmeseaduse § 1171 lõikes 1 nimetatud jäätmeveo saatekirjades ning jäätmeseaduse § 110 lõikes 1 ja § 114¹ lõikes 1 nimetatud jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentides esitatud andmete põhjal.

Lõike 3 kohaselt korraldab E-PRTR aruandluseks vajalike andmete koondamise ja töötlemise Keskkonnaagentuur. Andmete koondamine toimub andmeanalüütiliste lahenduste abil, mille käigus koondatakse aruande esitaja poolt kalendriaasta kohta esitatud aruande andmed ning aruande esitaja tegevusega seotud andmed jäätmeveo saatekirjadelt ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentidelt kalendriaasta kohta ühtseks andmestikuks. Samuti korraldab Keskkonnaagentuur koondatud andmete esitamise ja avalikustamise Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2019/1741 ja selle muutmise rakendusotsuse 2022/142 kohaselt. Selline lähenemine võimaldab kasutada olemasolevaid andmeid ning väldib ettevõtte jaoks lisaandmete esitamise kohustust.

Eelnõukohase määruse viiendas paragrahvis sätestatakse aruandes puuduste kõrvaldamise kord.

Lõikes 1 sätestatakse, et juhul kui järelevalve käigus tekib kahtlus, et jäätmearuandes esitatud andmed ei ole täielikud või õiged, juhib Keskkonnaamet puudustele tähelepanu ning määrab aruande esitajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Keskkonnaagentuur saab puudustele tähelepanu juhtida ja määrata aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja eelkõige juhul, kui esitatud andmete töötlemisel riiklike koondite koostamisel tekib kahtlus, et aruandes esitatud andmed ei ole täielikud või õiged. Sealjuures rakendatakse andmekogus erinevaid automaatkontrolle, mis annavad aruande esitajale aruande sisestamisel asjakohaseid hoiatusi ja veateateid. See vähendab oluliselt aruannetes vigade esinemise tõenäosust ning eelduslikult tekib vajadus aruandes puuduste kõrvaldamiseks vaid üksikutel juhtudel.

Lõike 2 kohaselt loetakse juhul, kui esitatud aruandes ilmnenud puudusi Keskkonnaameti või Keskkonnaagentuuri määratud tähtajaks ei kõrvaldata, aruandekohustus täitmata jäetuks ning puudustega aruanne või aruanded esitamata jäetuks. Sätte eesmärk on välistada tõlgendus, mille kohaselt võiks puudustega aruande esitamine olla käsitatav aruandekohustuse täitmisena.

Eelnõukohase määruse kuuendas paragrahvis esitatakse õigusselguse tagamiseks rakendussäte, mille kohaselt esitatakse 2026. aasta jäätmearuanne 2026. aastal kehtinud jäätmearuande esitamise korra ehk kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud jäätmeseaduse redaktsiooni ja selle §-i 117 lõike 1 alusel kehtestatud jäätmearuande esitamise korra alusel.

Eelnõukohase määruse seitsmenda paragrahviga tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a määrus nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“
(RT I, 21.12.2022, 24).

Eelnõukohase määruse kaheksanda paragrahviga sätestatakse määruse jõustumise aeg, mis on 1. jaanuaril 2027. Jõustumistähtaeg on seotud uue jäätmeandmete esitamise süsteemi kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2027.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu jäätmeõiguse üldiste eesmärkidega, eelkõige jäätmete tekke, liikumise ja käitlemise kohta arvestuse pidamise ning jäätmevoogude jälgitavuse tagamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ jäätmete kohta sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et pädevatel asutustel oleks vajalik teave jäätmete tekke ja käitlemise kohta. Eelnõus ei ole vastuolusid teiste Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõju

Määruse mõju tuleb vaadata koos taristuministri määruse „Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja saatekirja esitamise kord“ eelnõu ja jäätmeseaduse nende muudatuste mõjuga, mis võeti vastu jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.01.2026, 4), kuna uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile ülemineku mõju tekib nende koostoimes.

Määruse peamine mõju avaldub keskkonnakaitseluba omavatele isikutele, kellel on kohustus esitada jäätmearuanne, isikutele, kes tegelevad jäätmete veoga majandus- või kutsetegevusena, jäätmete üleandjatele ning edasimüüjatele.

Võrreldes kehtiva korraga muutub aruande esitamine sagedasemaks, kuna aastaaruannetelt minnakse üle kvartaliaruannetele. Samas väheneb aruande esitaja esitatavate andmete hulk, kuna teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele üle antud jäätmete kogused, samuti imporditud ja eksporditud jäätmete kogused koos asjaomaste isikute andmetega kannab andmekogu aruandesse jäätmeveo saatekirjadel ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentidel esitatud andmete alusel ning neid andmeid ei pea aruande esitaja edaspidi aruandesse enam ise sisestama. Samuti arvutab andmekogu aruande esitaja poolt aruandeperioodi kohta esitatud andmete ning jäätmeveo saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentide andmete alusel iga jäätmeliigi kohta arvestusliku laoseisu perioodi alguses ja perioodi lõpus ning kannab selle info jäätmearuandesse.

Kõige suurem mõju on ettevõtetele, kes tegelevad tavajäätmete veoga ning ohtlike jäätmete vedajatele, kes varem digitaalseid veodokumente ei kasutanud, aga peavad need edaspidi kasutusele võtma. Samas võimaldab digitaalsete jäätmeveo saatekirjade kasutuselevõtt ettevõtjatel vähendada edaspidi halduskoormust ning samuti tekib ettevõtetel võimalus sisemiste äriprotsesside, näiteks arvelduste ja jäätmete üle arvestuse pidamise automatiseerimiseks digitaliseerimise abil. Lisaks võimaldab uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile üleminek loobuda senistest jäätmeveo aruannetest. Kuna edaspidi tuleb jäätmeveo saatekiri esitada nii ohtlike jäätmete kui ka tavajäätmete veo korral, on jäätmeveo aruannetes seni esitatud andmed riigile kättesaadavad saatekirjade kaudu. Seetõttu ei ole põhjendatud nõuda jäätmevedajatelt samade andmete esitamist eraldi jäätmeveo aruandena.

Uuendusena tuleb juhul, kui jäätmeid ostetakse või müüakse enne vedu, kanda jäätmete ostmise ja müümise andmed saatekirjale. Edasimüüjatele kaasneb selle muudatusega lisakoormus saatekirja esitamisest, kuid eeldatavasti ei ole tegemist olulise mõjuga, kuna jäätmeseaduse kohaselt peavad edasimüüjad keskkonnakaitseluba omavate isikutena juba praegu pidama pidevat arvestust oma tegevusega seotud jäätmete kohta.

Uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile üleminekul suuremate jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtjate halduskoormus eeldatavasti väheneb, kuna edaspidi saab andmeid esitada ka masinliidese kaudu ning senised dubleerivad protsessid asenduvad automaatse andmeliikumisega riigi ja ettevõtjate andmekogude vahel. Väiksemate jäätmekäitlejate puhul, kes kasutavad iseteeninduskeskkonda, jääb halduskoormus pigem samaks, kuid jaotub aasta peale ühtlasemalt.

Määrus avaldab positiivset mõju andmete kvaliteedile ja ajakohasusele. Kvartaalne aruandlus ja tavajäätmete veo saatekirjade hõlmamine jäätmeveo saatekirjade süsteemi parandab jäätmevoogude jälgitavust ja võimaldab saada ajakohasemaid andmeid. Samuti vähendab jäätmeveo saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentide andmete alusel aruannete eeltäitmine andmete dubleerivast sisestamisest tulenevaid vigu ning parandab seeläbi andmete kvaliteeti. Lisaks loovad muudatused ettevõtetele paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks ning uute ärimudelite loomiseks jäätmekäitlussektoris.

Avaliku sektori töökoormus võib uue süsteemi kasutuselevõtu esimestel aastatel suureneda, kuna samaaegselt toimub uue süsteemi rakendamine ja edasiarendamine ning eelmise aruandeperioodi kohta esitatud aruannete kontrollimine kehtiva korra alusel. Pärast üleminekuperioodi (orienteerivalt kaks aastat) on oodata avaliku sektori töökoormuse vähenemist, kuna andmekogus rakendatavad automaatkontrollid ja analüütikavahendid võimaldavad andmeid tõhusamalt kontrollida ja kasutada. Määrusel on positiivne mõju jäätmepoliitika kujundamisele ja järelevalvele, kuna muudatus aitab tagada ajakohased ja usaldusväärsed andmed otsuste tegemiseks ning järelevalve tõhusamaks suunamiseks ja tegemiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine on seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS alamsüsteemina loodava jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtuga, mille kaudu hakatakse esitama jäätmeveo saatekirju ja jäätmearuandeid.

Peamised määruse rakendamiseks vajalikud riigipoolsed tegevused on seotud jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamise, kasutuselevõtu, ülalpidamise ja edasiarendustega ning esimesel aastal kasutajate aktiivse juhendamise ja toetamisega. Jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendustöödeks on aastateks 2024–2028 sõlmitud tarkvaraarenduse raamleping mahuga kuni 1 miljon eurot.

Ettevõtjale võivad kulud tekkida eelkõige juhul, kui ettevõttel puuduvad digilahendused andmete esitamiseks, kuid ettevõte soovib edaspidi andmete esitamiseks kasutada masinliidest. Tasuta iseteeninduskeskkonna kasutamise võimalus võimaldab väiksematel andmeesitajatel esitada andmeid ilma eraldi tarkvaraarendust tegemata. Samuti on saatekirjade esitamisel võimalik kasutada eri teenusepakkujate lahendusi. Aruannete puhul säilib andmekogus andmete Exceli vormist importimise võimalus. Masinliidese kaudu andmete edastamiseks vajaliku investeeringu suurust on keeruline üheselt hinnata, kuna see oleneb suuresti ettevõtte olemasoleva andmehalduse digitaliseeritusest. Masinliidese arendus maksab suurusjärgus 15 000 eurot. Majandustarkvara juurutamise kulu kõikide äriteenuste ja -protsesside ulatuses, arvestades ettevõtte erisustega ja koos vajalike masinliidestega, võib ulatuda mitmesaja tuhande euroni, kuid sellisel juhul saab ühtlasi rääkida ettevõtte üldisest konkurentsivõime suurendamisest digitaliseerimise abil, mitte kitsalt riigile andmete esitamisest. Ettevõtete finantskoormuse vähendamiseks töötas Kliimaministeerium välja jäätmete ringlussevõtu võime suurendamise toetuse meetme. Toetusmeetmega toetati muu hulgas jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning jäätmeandmete loomiseks vajalike seadmete soetamist. Lisaks on ettevõtetel võimalik sõltuvalt kavandatava projekti sisust taotleda toetust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) kaudu pakutavatest digitaliseerimise ja reaalajamajanduse toetusmeetmetest. Nende meetmete kaudu toetatakse muu hulgas ettevõtte vajadustele vastava tarkvara kasutuselevõttu ja liidestamist, äriprotsesside automatiseerimist ning andmevahetuse ja andmepõhise aruandluse tarkvara arendamist. EIS-i reaalajamajanduse toetuste eesmärk on soodustada andmete automaatset, turvalist ja ühtses vormingus liikumist ning vähendada ettevõtete käsitööd andmete sisestamisel ja edastamisel. Sellised toetusmeetmed aitavad ettevõtetel investeeringuid teha väiksemate kuludega.

Määruse rakendamisest otsest tulu riigieelarvesse ei kavandata. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS alamsüsteemina loodava jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt loob eeldused ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu OJS ja keskkonnaotsuste infosüsteemi senise jäätmearuande esitamise mooduli sulgemiseks ning võimaldab seeläbi vähendada infotehnoloogiliste lahenduste ülalpidamiskulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. Jõustumistähtaeg on seotud uue jäätmeandmete esitamise süsteemi kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2027.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Autolammutuste Liidule, Ragn-Sells AS-ile, Eesti Keskkonnateenused AS-ile, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-ile, Eesti Energia AS-ile, Enefit Green AS-ile, Enefit Industry OÜ-le, Enefit Power OÜ-le, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le, VKG Oil AS-ile, VKG Kaevandused OÜ-le, Green Marine AS-ile, Epler & Lorenz AS-ile, EcoPro AS-ile, OÜ-le PAIKRE, OÜ-le AMESTOP, RP Pakend OÜ-le, Karimek OÜ-le, AS-ile Kuusakoski, MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus, Sibelco Green Solutions Estonia OÜ-le, Weerec OÜ-le, OÜ-le Tootjavastutusorganisatsioon, OÜ-le Eesti Pandipakend, OÜ-le Eesti Pakendiringlus, MTÜ-le Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ-le Geodata Arendus, Waybiller OÜ-le, Astro Baltics OÜ-le.

Keskkonnaotsuste infosüsteemi alamsüsteemina loodava jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamiseks on loodud ettevõtete töörühm, kuhu kuuluvad Eesti Keskkonnateenused AS, Ragn-Sells AS, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Energia AS-i kontserni kuuluvad ettevõtted (sh Enefit Green AS, Enefit Industry OÜ ja Enefit Power OÜ), Green Marine AS, Epler & Lorenz AS, EcoPro AS, Osaühing PAIKRE, OÜ AMESTOP, RP Pakend OÜ, Karimek OÜ, AS Kuusakoski, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, Sibelco Green Solutions Estonia OÜ, Weerec OÜ, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, OÜ Eesti Pandipakend, OÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Inversion Software OÜ, OÜ Geodata Arendus, Waybiller OÜ, Astro Baltics OÜ, Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ning Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Töörühmas käsitletakse jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamise, andmevahetuse ja tööprotsessidega seotud küsimusi, sealhulgas küsimusi, millel on puutumus eelnõukohases määruses käsitletavate andmekoosseisude ja andmete esitamise korraga. Eelnõu koostamisel on arvestatud töörühmas käsitletud teemade ja protsessi käigus töörühmalt saadud sisendiga.

Lisaks on jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamisse eraldi arutelude kaudu kaasatud asjassepuutuvaid huvirühmi ja osalisi, sealhulgas tootjavastutusorganisatsioonid, kohaliku omavalitsuse üksused, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Autolammutuste Liit jt.

EELNÕU
14.07.2026



TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2026. a nr

Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja
saatekirja esitamise kord

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 1171 lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala ja terminid

(1) Määrusega kehtestatakse jäätmeveo saatekirja (edaspidi saatekiri) andmekoosseis ning esitamise kord.

(2) Saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate jäätmete liigi, koguse ja põhiomaduste ning jäätmete üleandja, muu isiku, edasimüüja, vedaja ja vastuvõtja kohta.

(3) Koondsaatekiri on dokument, mis sisaldab mitme saatekirja andmeid.

(4) Koondsaatekirjale kohaldatakse käesolevas määruses saatekirja kohta sätestatud andmekoosseisu nõudeid.

(5) Muu isikuna käsitatakse käesoleva määruse mõistes tellijaid ja teisi jäätmete üleandmise või veo korraldamisega seotud osalisi, kes korraldavad enda nimel jäätmete üleandmist või vedu, kuid ei ole jäätmete üleandjad, edasimüüjad ega vedajad.

(6) Saatekiri ja koondsaatekiri on jäätmealase arvestuse algdokumendid jäätmeseaduse § 116 mõistes.

(7) Jäätmete riikidevahelise veo korral asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L, 2024/1157, 30.04.2024), lisas IB või VII esitatud saatedokument käesoleva paragrahvi lõike 2 kohast saatekirja.

§ 2. Saatekirja esitamine

(1) Saatekiri esitatakse enne jäätmeveo algust keskkonnaotsuste infosüsteemi (edaspidi andmekogu) kaudu.

(2) Saatekirja esitab:
1) korraldatud jäätmeveo korral vedaja;
2) jäätmete enne vedu ostmise või müümise korral edasimüüja;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhul juriidilisest isikust või keskkonnakaitseluba omav füüsilisest isikust üleandja, vedaja või vastuvõtja omavahelise kokkuleppe kohaselt.

(3) Jäätmeseaduse § 1171 lõikes 3 nimetatud juhul esitab saatekirja jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist.

(4) Kaevandamisjäätmete ning põlevkivi põletamisel ja termilisel töötlemisel tekkivate jäätmete veo korral sama ettevõtja tegevuskohtade vahel või samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate tegevuskohtade vahel, kui veo osapooled ning lähte- ja sihtkohad on samad, võib kvartali jooksul toimunud vedude andmed esitada ühe koondsaatekirjana.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koondsaatekiri esitatakse hiljemalt iga kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

(6) Jäätmeseaduse § 987 lõike 2 punkti 3 alusel Keskkonnaametis registreeritud sadamates asuvate jäätmete kogumiskohtade puhul ning füüsilistelt isikutelt jäätmete vastuvõtmisel kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamas või jäätmepunktis võib jäätmete vastuvõtja esitada saatekirja koondsaatekirjana, millel märgitakse vähemalt käesoleva määruse § 3 lõikes 8 nimetatud andmed, üleandja liik ja kohaliku omavalitsuse üksus, kust jäätmed pärinevad.

(7) Saatekirja loomisel annab andmekogu sellele ainulaadse registreerimisnumbri, mis jääb muutumatuks saatekirja loomisest arhiveerimiseni.

(8) Vedaja peab tagama riiklikule järelevalvajale saatekirja elektroonilise kättesaadavuse või selle võimaluse puudumise korral esitama saatekirja väljatrüki.

§ 3. Saatekirja andmekoosseis

(1) Saatekiri sisaldab järgmisi andmeid üleandja kohta:
1) üleandja liik;
2) ärinimi, eesnimi ja perekonnanimi või laeva nimi;
3) registrikood, isikukood või laeva IMO number;
4) aadress;
5) välismaa isiku riik või laeva lipuriik;
6) telefon;
7) e-posti aadress;
8) pealelaadimiskoht keskkonnakaitseluba omava isiku korral;
9) pealelaadimiskoha aadress;
10) pealelaadimiskoha aadressi täpsustus;
11) üleandmise aeg;
12) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo korral korraldatud jäätmeveo piirkond.

(2) Füüsilisest isikust jäätmete üleandja kohta, kellel ei ole keskkonnakaitseluba, kantakse saatekirjale üleandja andmetest üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 9 ja 11 ning asjakohasel juhul punktides 5 ja 12 nimetatud andmed.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik viib jäätmed ise jäätmekäitlejale, kantakse saatekirjale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud pealelaadimiskoha aadressi asemel kohaliku omavalitsuse üksus, kust jäätmed pärinevad.

(4) Saatekiri sisaldab järgmisi andmeid muu isiku ja edasimüüja kohta:
1) isiku liik;
2) ärinimi või eesnimi ja perekonnanimi;
3) registrikood või isikukood;
4) aadress;
5) välismaa isiku riik;
6) telefon;
7) e-posti aadress.

(5) Saatekiri sisaldab järgmisi andmeid vedaja kohta:
1) vedaja liik;
2) ärinimi, eesnimi ja perekonnanimi;
3) registrikood, isikukood või laeva IMO number;
4) aadress;
5) välismaa isiku riik või laeva lipuriik;
6) telefon;
7) e-posti aadress;
8) tasulise veoseveo korral autojuhi täisnimi;
9) tasulise veoseveo korral autojuhi isikukood või sünnikuupäev;
10) veoki registrinumber;
11) haagise registrinumber;
12) veose brutokaal.

(6) Kui jäätmete vedamisel kasutatakse alltöövõtjast vedajat, kantakse saatekirjale lisaks käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–7 nimetatud andmed alltöövõtjast vedaja kohta.

(7) Saatekiri sisaldab järgmisi andmeid vastuvõtja kohta:
1) vastuvõtja liik;
2) ärinimi või eesnimi ja perekonnanimi;
3) registrikood või isikukood;
4) telefon;
5) e-posti aadress;
6) mahalaadimiskoht;
7) mahalaadimiskoha aadress;
8) vastuvõtmise aeg.

(8) Saatekiri sisaldab järgmist teavet jäätmete iseloomustamiseks:
1) jäätmekood jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmete liigitamise korra ja jäätmenimistu kohaselt;
2) kogus kilogrammides;
3) koguse määramise meetod;
4) maht liitrites;
5) püsivaid orgaanilisi saasteaineid (edaspidi POS-id) sisaldada võivate jäätmete korral teave jäätmete POS-ide sisalduse kohta;
6) ohtlike jäätmete korral jäätmete ohtlikud omadused;
7) settelaadsete jäätmete korral keskmine kuivainesisaldus massiprotsentides;
8) jäätmetekkekoht;
9) pakendi liik;
10) pakendi kogus;
11) kommentaar.

(9) Saatekiri sisaldab järgmist teavet ohtliku veose kohta:
1) ÜRO number;
2) aine nimetus;
3) ohumärgise number;
4) pakendigrupp, kui see on veosele määratud;
5) sildid;
6) tunneli piirangu kood, kui see on veosele määratud;
7) ohuplakat, kui selle kasutamine on nõutav.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teave esitatakse saatekirjal iga üleandja kohta iga jäätmeliigi kaupa eraldi ning lõikes 9 nimetatud teave iga üleandja kohta eraldi.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6, 7 ja 10, lõigete 4 ja 5 punktides 6 ja 7, lõike 7 punktides 4 ja 5 ning lõike 8 punktides 8 ja 11 nimetatud andmete esitamine saatekirjal on vabatahtlik.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 4 nimetatud andmete esitamine saatekirjal on vabatahtlik, välja arvatud juhul, kui pakendijäätmeid veetakse korraldatud jäätmeveo raames pakendiseaduse § 15¹ lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta.

(13) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 9 ja 10 nimetatud andmete esitamine saatekirjal on vabatahtlik, välja arvatud juhul, kui tegemist on ohtliku veosega ja jäätmed on pakendatud.

§ 4. Saatekirja kinnitamine

(1) Jäätmete üleandmist ja vastuvõtmist tõendatakse saatekirja kinnitamisega andmekogus või masinliidese kaudu kinnituse lisamisega.

(2) Saatekirja kinnitavad sellele kantud järgmised isikud:
1) keskkonnakaitseluba omav üleandja, kui saatekiri on seotud tema keskkonnakaitseloale kantud jäätmekäitluskohaga;
2) edasimüüja;
3) vedaja, kui ta on saatekirja koostaja;
4) vastuvõtja.

(3) Korraldatud jäätmeveo korral kinnitavad saatekirja vedaja ja vastuvõtja.

(4) Jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine loetakse lõpetatuks hetkest, mil käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud osalised on saatekirjale kantud andmed andmekogus kinnitanud või esitanud masinliidese kaudu ettevõtte infosüsteemist asjakohase kinnituse andmed.

(5) Saatekirjale kantud andmed kinnitatakse hiljemalt kümnendal päeval jäätmeveo lõppemisest arvates. Käesoleva määruse paragrahvi 2 lõikes 4 nimetatud koondsaatekirjale kantud andmed kinnitatakse hiljemalt iga kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

(6) Kui saatekirja kinnitab isik, kes on jäätmeseaduse § 117 kohaselt kohustatud esitama jäätmearuande, kannab andmekogu saatekirjas sisalduvate andmete alusel selle isiku vastava peale- või mahalaadimiskoha jäätmearuandesse iga jäätmeliigi kohta teistelt isikutelt saadud või teistele isikutele antud jäätmete kogused ning partneri ärinime.

(7) Kui saatekirjale kantud andmeid ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtajaks kinnitatud, loetakse saatekirja esitamise kohustus täitmata ja saatekiri esitamata jäetuks.

(8) Kui jäätmete kogus peale- ja mahalaadimiskohas määratakse kaalumise teel, on saatekirja kinnitamisel lubatud kaaluerinevus kuni 1% jäätmeliigi kohta.

§ 5. Kinnitatud saatekirjale kantud andmete parandamine

Kinnitatud saatekirjale kantud andmeid saab muuta üksnes saatekirja koostaja.

§ 6. Ligipääs saatekirjale kantud andmetele

(1) Saatekirja koostajal on ligipääs kõigile saatekirjale kantud andmetele.

(2) Saatekirjale kantud jäätmeveo osalisel on ligipääs nende saatekirjale kantud jäätmeveo osaliste andmetele, kellega ta konkreetses jäätmeveos otseselt kokku puutub. Saatekirjale kantud vastuvõtjal, vedajal ja alltöövõtjast vedajal on alati ligipääs ka käesoleva määruse § 3 lõike 8 punktides 1–7 ja 9–11 nimetatud teabele. Vedajal ja alltöövõtjast vedajal on lisaks ligipääs käesoleva määruse § 3 lõikes 9 nimetatud teabele.

(3) Saatekirjale kantud muul isikul on ligipääs andmetele samas ulatuses kui üleandjal.

(4) Saatekirja koostaja võib saatekirjale kantud vastuvõtja nõusolekul anda saatekirjale kantud üleandjale ligipääsu vastuvõtja andmetele ja saatekirjale kantud üleandja nõusolekul anda saatekirjale kantud vastuvõtjale ligipääsu üleandjate andmetele, arvestades vajadust kaitsta isikuandmeid ja ärisaladust.

(5) Ligipääsu andmisega kinnitab saatekirja koostaja, et  käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaomane osaline on andnud nõusoleku oma andmete edastamiseks ja avaldamiseks teisele poolele.

(6) Saatekirja koostaja peab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaomase osalise nõusolekut säilitama vähemalt viis aastat.


§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.



Kuldar Leis
Minister Marten Kokk
Kantsler

Taristuministri määruse
„Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja saatekirja esitamise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Taristuministri määrus „Jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja saatekirja esitamise kord“ kehtestatakse jäätmeseaduse § 1171 lõike 6 alusel. Eelnõukohane määrus kehtestatakse keskkonnaministri 15. jaanuari 2021 määruse nr 4 „Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ (edaspidi määrus nr 4) asemele.

Eelnõu koostamine on seotud uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile üleminekuga ning jäätmeseaduse muudatustega, mis võeti vastu jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.01.2026, 4). Nimetatud seadus jõustus 17. jaanuaril 2026, kuid selle jäätmearuandlust ja jäätmeveo saatekirju käsitlevad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2027.

1. jaanuaril 2027 minnakse üle uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile, mille raames luuakse kõigile jäätmetele saatekirjade süsteem ning jäätmearuanded ja jäätmeveo saatekirjad ühendatakse terviklikuks digitaalseks lahenduseks. Sealhulgas hõlmatakse edaspidi jäätmeveo saatekirjade süsteemi tavajäätmete vedu. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (edaspidi ka andmekogu) kaudu seotakse jäätmete üleandmise, veo, vastuvõtmise ja jäätmekäitluskohas toimunud tegevuse andmed senisest terviklikumaks andmestikuks. Lahendus vähendab andmete dubleerivat esitamist, parandab andmekvaliteeti ning muudab jäätmeandmed ajakohasemaks ja läbipaistvamaks.

Uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile üleminekul võetakse kõigi jäätmevedude korral kasutusele digitaalsed jäätmeveo saatekirjad. See tähendab, et jäätmeveo saatekiri tuleb edaspidi koostada sõltumata sellest, kas veetakse tavajäätmeid või ohtlikke jäätmeid. Eraldi ohtlike jäätmete saatekirju senisel kujul enam ei nõuta. Olulise muudatusena kannab andmekogu saatekirjadel sisalduvad andmed teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele üle antud jäätmete kohta pärast saatekirja kinnitamist selle peale- või mahalaadimiskoha jäätmearuandesse. Lisaks kannab andmekogu jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentides sisalduvate andmete alusel jäätmearuannetesse jäätmete impordi ja ekspordi info. Tegemist on olulise muudatusega võrreldes varasema jäätmearuandlusega, kus nimetatud andmed pidi aruandesse kandma aruande esitaja ise. Muudatuse eesmärk on vähendada aruande esitaja halduskoormust ja vältida andmete dubleerivast sisestamisest tulenevaid eksimusi.

Määrus on vaja kehtestada, kuna 1. jaanuaril 2027 jõustuvate jäätmeseaduse muudatustega muutub jäätmeandmete esitamise õiguslik ja tehniline korraldus tervikuna.

Mõju halduskoormusele

Määruse mõju halduskoormusele on kahetasandiline. Lühiajaliselt halduskoormus suureneb, eelkõige nende ettevõtjate jaoks, kellel ei ole seni olnud kohustust jäätmeveo saatekirja koostada. Suurim muutus puudutab tavajäätmete vedu ja jäätmete edasimüümist, mille puhul muutub jäätmeveo saatekirja koostamine edaspidi kohustuslikuks. Samuti kaasneb uue digitaalse süsteemi kasutuselevõtuga vajadus kohandada tööprotsesse ja vajaduse korral IT-lahendusi. Halduskoormuse suurenemist leevendab asjaolu, et ohtlike jäätmete veol on saatekirja koostamise kohustus olemas ka kehtiva korra järgi. Samuti tuleb tasulise veoseveo korral vedajal koostada veodokument autoveoseaduse (edaspidi AutoVS) alusel ning jäätmeveo saatekiri on käsitletav AutoVS-i kohase veodokumendina.

Pikaajaliselt aitab digitaalne jäätmeveo saatekirjade süsteem halduskoormuse kasvu tasakaalustada ja teatud juhtudel seda vähendada. Saatekirjadel sisalduvaid andmeid kasutatakse edaspidi jäätmearuannete eeltäitmiseks, mistõttu ei pea jäätmekäitlejad jäätmete vastuvõtmise, üleandmise, impordi ja ekspordi andmeid käsitsi koondama ega aruannetes sisestama. Jäätmevedajate jaoks vähendab halduskoormust ka see, et edaspidi ei pea jäätmevedajad enam esitama jäätmearuannet, vaid andmete esitamise kohustus täidetakse jäätmeveo saatekirjade kaudu.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ehitusjäätmete ja digitaliseerimise valdkonna juht Görel Grauding (tel 626 2897, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (tel 514 6333, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Käthlin Oeselg (tel 626 0798, [email protected]) ja Annemari Vene (tel 605 0063, [email protected]).

1.3. Märkused

Määrus asendab senist jäätmeseaduse § 64 lõike 5 alusel antud keskkonnaministri 15. jaanuari 2021. a määrust nr 4 „Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseis ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord“ (RT I, 19.01.2021, 14).

Eelnõu on seotud jäätmeseaduse muudatustega, mis võeti vastu jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.01.2026, 4) ja mille jäätmearuandlust ning jäätmeveo saatekirju puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2027.

Eelnõu moodustab sisulise terviku taristuministri määruse „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ eelnõuga, kuna edaspidi kasutatakse jäätmeveo saatekirjade andmeid jäätmearuannete eeltäitmisel.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase määrusega on kavandatud kehtestada jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja saatekirja esitamise kord. Võrreldes määrusega nr 4 on uus kord laiem, hõlmates lisaks senisele ohtlike jäätmete veole jäätmeveo saatekirjade süsteemi ka tavajäätmete veo. Lisaks seotakse jäätmeveo saatekirjad jäätmearuannetega.

Kehtiva korra kohaselt on saatekirja esitamise nõue seotud ohtlike jäätmete veoga. Uue korra kohaselt tuleb jäätmeveo saatekiri esitada ka tavajäätmete veo korral. Saatekirjade süsteemi laiendamine tavajäätmetele võimaldab saada senisest ajakohasemaid andmeid jäätmete üleandmise, veo ja vastuvõtmise kohta ning kasutada saatekirjadele kantud andmeid jäätmearuannete täitmisel. Selline lahendus vähendab aruande esitaja sisestatavate andmete hulka, väldib sama teabe dubleerivat esitamist ja vähendab andmete sisestamisest tulenevate vigade tekkimise võimalust. Samuti võimaldab see siduda jäätmete üleandmise, veo, vastuvõtmise ja jäätmekäitluskohas toimunud tegevuste andmed terviklikuks andmestikuks.

Eelnõus sätestatakse saatekirjale kantud andmetele ligipääsu kord. Ligipääsuõigused on määratud selliselt, et saatekirjale kantud osalistele oleksid kättesaadavad nende rolli täitmiseks vajalikud andmed, vältides samal ajal põhjendamatut juurdepääsu teiste osaliste andmetele, sealhulgas isikuandmetele ja ärisaladusena käsitatavale teabele.

Jäätmeveo saatekirjad esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS alamsüsteemina loodavas jäätmeinfosüsteemis PISTRIK.

Jäätmeveo saatekirjadega kogutakse andmeid jäätmete üleandmise, veo ja vastuvõtmise kohta. Saatekirjade andmeid kasutatakse muu hulgas jäätmevoogude jälgitavuse tagamiseks ning jäätmearuannete eeltäitmiseks.

Eelnõukohane määrus koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõukohase määruse esimeses paragrahvis sätestatakse määruse reguleerimisala ja terminid.

Lõikes 1 nähakse ette, et määrusega kehtestatakse jäätmeveo saatekirja andmekoosseis ja esitamise kord.

Lõike 2 kohaselt on saatekiri dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate jäätmete liigi, koguse ja põhiomaduste ning jäätmete üleandja, muu isiku, edasimüüja, vedaja ja vastuvõtja kohta. Saatekiri on jäätmete liikumise jälgimise seisukohast keskne dokument, millele kantud andmeid kasutatakse ka jäätmearuandluses teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele üle antud jäätmete koguste kajastamiseks.

Lõike 3 kohaselt on koondsaatekiri dokument, mis sisaldab rohkem kui ühe saatekirja andmeid. Koondsaatekirja kasutamine võimaldab määruses sätestatud juhtudel esitada mitme saatekirja andmed koondatult, vähendades sellega andmete esitamisega seotud halduskoormust olukordades, kus iga veo kohta eraldi saatekirja esitada ei ole mõistlik ega proportsionaalne.

Lõikes 4 täpsustatakse, et koondsaatekirjale kohaldatakse määruses saatekirja kohta sätestatud andmekoosseisu nõudeid.

Lõikes 5 täpsustatakse isikud, keda käsitatakse määruse tähenduses muu isikuna. Muu isikuna käsitatakse tellijaid ning teisi jäätmete üleandmist või vedu enda nimel korraldavaid osalisi, kes ei ole jäätmete üleandjad, edasimüüjad ega vedajad. Muu isiku andmete saatekirjale kandmine on vajalik, et saatekirjal oleks võimalik kajastada ka nende isikute andmeid, kelle kaudu jäätmete üleandmine või vedu korraldatakse ning see isik näeks andmeid üleandjaga samas ulatuses. Näiteks on vaja esitada muu isiku andmed, kui jäätmete veo tellib haldusfirma, mitte tegelik jäätmetekitaja. Sellisel juhul märgitakse saatekirjale üleandjana tegelik jäätmetekitaja ja tellijana haldusfirma. Selline lahendus toetab jäätmealase arvestuse ja järelevalve kvaliteeti, kuna saatekirjal kajastuvad ka need jäätmete liikumise korraldamisega seotud isikud, kelle andmed muidu jäätmearuandluses ei kajastuks.

Lõikes 6 sätestatakse, et saatekiri ja koondsaatekiri on jäätmealase arvestuse algdokumendid jäätmeseaduse § 116 mõistes. See tähendab, et saatekirja ja koondsaatekirja andmed on osa jäätmete kohta peetavast arvestusest ning neid peab säilitama ja saama kontrollida jäätmeseaduse §-s 116 sätestatud korras.

Lõikes 7 sätestatakse, et jäätmete riikidevahelise veo korral asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1157 lisas IB või VII esitatud saatedokument eelnõukohase määruse § 1 lõike 2 kohast saatekirja. Erand on vajalik, kuna jäätmete riikidevaheline vedu on reguleeritud eespool nimetatud Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega, milles on sätestatud riikidevahelise jäätmesaadetisega seotud menetlus, dokumendivormid ja andmekoosseis. Seetõttu ei ole põhjendatud nõuda sama jäätmesaadetise kohta lisaks ka kavandatud määruse kohase saatekirja koostamist.

Eelnõukohase määruse teises paragrahvis sätestatakse saatekirja esitamise kord.

Lõike 1 kohaselt esitatakse saatekiri enne jäätmeveo algust keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Keskkonnaotsuste infosüsteemi luuakse alamsüsteemina jäätmeinfosüsteem PISTRIK, mis koondab kogu jäätmeandmestiku.

Lõike 2 kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo puhul saatekirja vedaja. Korraldatud jäätmeveo puhul toimub jäätmete vedu kohaliku omavalitsuse üksuse määratud kindlas veopiirkonnas ning vedaja teenindab üldjuhul paljusid jäätmevaldajaid. Vedajal on lisaks kogutavate jäätmete andmetele terviklik teave teenindatava veopiirkonna, veoringi, veo tegeliku toimumise ja muude veoringi korraldamisega seotud asjaolude kohta, mille kohta vastuvõtjal ei pruugi infot olla. Seetõttu on põhjendatud, et korraldatud jäätmeveo puhul esitab saatekirja vedaja. Kui jäätmeid ostetakse või müüakse enne vedu, esitab saatekirja edasimüüja. Sellises olukorras on edasimüüja jäätmete üleandmise, vedamise ja vastuvõtmise korraldamisel keskne lüli, kellel on saatekirja koostamiseks vajalik terviklik teave. Teistel jäätmeveo osalistel ei pruugi olla kõiki saatekirja koostamiseks vajalikke andmeid, kuna tehingu- ja veoahelat puudutav teave võib olla edasimüüja ärisaladus. Muudel juhtudel võib saatekirja esitada nii vedaja, üleandja kui ka vastuvõtja selle järgi, kuidas osalised kokku lepivad. Üleandja saab saatekirja esitada üksnes juhul, kui tegemist on juriidilise isikuga või keskkonnakaitseluba omava füüsilise isikuga. Selline paindlikkus saatekirja koostamisel võimaldab arvestada erinevate ärimudelite ja tööprotsessidega. Saatekirja koostab sellisel juhul see osaline, kellel on konkreetse veo asjaolusid arvestades kõige täpsem teave saatekirja koostamiseks või kelle tööprotsessi saatekirja koostamine kõige paremini sobib.

Lõike 3 kohaselt esitab jäätmeseaduse § 117¹ lõikes 3 nimetatud juhul saatekirja jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist. Paragrahvi 1171 lõike 3 järgi ei kohaldata nõuet, et saatekiri tuleb esitada enne veo algust füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate, juriidilise isiku suhtes isiku enda tegevuses tekkivate ja päästeasutuse suhtes päästetööl kogutud jäätmete vedamise korral. Nimetatud juhtudel koostab saatekirja jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist.

Lõikes 4 sätestatakse erand kaevandamisjäätmete ning põlevkivi põletamisel ja termilisel töötlemisel tekkivate jäätmete korral. Kui nimetatud jäätmeid veetakse sama ettevõtja tegevuskohtade vahel või samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate tegevuskohtade vahel ning veo osalised ning lähte- ja sihtkohad on samad, on selliste vedude kohta lubatud esitada koondsaatekiri, milles kajastatakse eelmise kvartali vedude andmed.

Erand on ette nähtud suuremahuliste ja korduvate jäätmevedude jaoks, kui jäätmeid veetakse regulaarselt samast jäätmete tekkekohast samasse käitluskohta. Erand hõlmab lisaks autoveole jäätmete transportimist linttranspordiga ja muul sarnasel viisil. See säte hõlmab lisaks sama ettevõtja tegevuskohtade vahelisele veole ka vedu samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate tegevuskohtade vahel. Kontserni mõiste sisustamisel lähtutakse äriseadustiku §-st 6. Äriseadustiku § 6 lõike 3 kohaselt moodustab emaettevõtja koos tütarettevõtjatega kontserni. Sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, millal loetakse äriühing emaettevõtjaks ja teine äriühing tütarettevõtjaks. Kontserni hõlmamine on vajalik, kuna jäätmete teke ja käitlus võivad toimuda sama ettevõtlusgrupi eri äriühingute tegevuskohtades, kuigi jäätmevoog on sama kontserni sisene ja korduv. Sellistel juhtudel ei anna iga üksiku veo kohta eraldi saatekirja koostamine jäätmete liikumise jälgimise seisukohast olulist lisandväärtust, kuid suurendaks ebaproportsionaalselt ettevõtjate halduskoormust.

Lõikes 5 sätestatakse lõikes 4 nimetatud koondsaatekirja esitamise tähtaeg. Koondsaatekiri tuleb esitada hiljemalt iga kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks (k.a). Tähtaeg on seotud eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatud saatekirja andmete kinnitamise tähtajaga, milleks on kümme päeva, ning jäätmearuande esitamise tähtpäevaga, mis on samuti kvartalile järgneva kuu kümnes kuupäev. Koondsaatekirja esitamise tähtaja määramisel on arvestatud ka sellega, et kvartali lõpus toimunud veod oleks võimalik koondsaatekirjale kanda ning veo osalistel oleks vajaduse korral aega andmeid kontrollida ja täiendada. Samal ajal peab koondsaatekiri olema esitatud selliselt, et kõik nõutud jäätmeveo osalised saaksid saatekirja hiljemalt iga kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks kinnitatud ja saatekirja andmed jõuaksid andmekogus õigeaegselt jäätmearuandesse.

Lõikes 6 sätestatakse saatekirja esitamise erand Keskkonnaametis registreeritud sadamates asuvate jäätmete kogumiskohtade puhul ning füüsilistelt isikutelt jäätmete vastuvõtmisel kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamas või jäätmepunktis. Juriidilistelt isikutelt jäätmete vastuvõtmisel kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamas või jäätmepunktis tuleb koostada saatekiri üldises korras ja määruses sätestatud andmekoosseisuga. Sadamates asuvates jäätmete kogumiskohtades võetakse vastu peamiselt väikelaevadel tekkivaid jäätmeid, näiteks pakendeid, biolagunevaid jäätmeid ja muid liigiti kogutavaid jäätmeid. Üldjuhul on tegemist mehitamata kogumiskohtadega, kus jäätmeid kogutakse jäätmete üleandja kohta isikustatud andmete üle arvestust pidamata. Samuti selguvad sellises kogumiskohas vastuvõetud jäätmete kogused üldjuhul alles üleandmisel jäätmekäitlejale. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamades ja jäätmepunktides võetakse jäätmeid vastu peamiselt füüsilistelt isikutelt. Jäätmeid üle andnud isikute üle peetakse kohati küll arvestust, eelkõige selleks, et tuvastada, kas tegemist on sama kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuga, kuid vastuvõetud jäätmeid üldjuhul ei kaaluta ning sarnaselt sadamates asuvatele jäätmete kogumispunktidele selguvad jäätmejaamades ja jäätmepunktides vastu võetud jäätmekogused üldjuhul alles jäätmekäitlejale üleandmisel. Nimetatud juhtudel on lubatud esitada koondsaatekiri, milles kajastatakse üleandja liik, jäätmete päritolu kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning eelnõukohase määruse § 3 lõikes 8 nimetatud andmed jäätmete iseloomustamiseks. Selline andmekoosseis tagab riigile vajaliku teabe jäätmete päritolu kohta kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuid väldib liigset isikuandmete kogumist ja halduskoormust, kui isikustatud üleandjapõhine arvestus ei ole vajalik ega proportsionaalne.

Lõikes 7 sätestatakse, et andmekogu annab saatekirjale ainulaadse registreerimisnumbri, mis jääb muutumatuks kõigi saatekirjaga andmekogus tehtavate toimingute korral alates saatekirja loomisest kuni selle säilitamise ja arhiveerimiseni. Registreerimisnumber võimaldab saatekirja andmekogus üheselt tuvastada ning siduda kõik saatekirja alusel tehtavad toimingud sama dokumendiga.

Lõike 8 järgi peab vedaja tagama järelevalve tegijale saatekirja elektroonilise kättesaadavuse või saatekirja elektrooniliselt kättesaadavaks tegemise võimaluse puudumise korral esitama selle väljatrüki. Nõue on vajalik, et veo ajal oleks võimalik kontrollida jäätmeveo põhiandmeid, sealhulgas veo osalisi, veetavate jäätmete liiki jms. Selline teave on oluline nii jäätmeveo õiguspärasuse kontrollimiseks kui ka selleks, et oleks teada, milliseid jäätmeid veetakse ja millised nõuded nende vedamisele kohalduvad. Elektroonilise kättesaadavuse tagamine on peamine viis saatekirja esitamiseks, väljatrüki esitamine on ette nähtud üksnes juhuks, kui saatekirja elektrooniliselt kättesaadavaks teha ei ole võimalik.

Eelnõukohase määruse kolmandas paragrahvis sätestatakse saatekirja andmekoosseis.

Sätestatud andmekoosseis võimaldab tuvastada jäätmeveo osalised, kirjeldada veetavaid jäätmeid ning tagada jäätmevoogude jälgitavus. Andmekoosseis sisaldab muu hulgas AutoVS-i §-i 29 kohase veodokumendi põhiandmeid ja jäätmeveo saatekirja käsitatakse AutoVS-i kohase veodokumendina. AutoVS-i §-s 29 nimetatud andmed on jaotatud saatekirjal eri andmeplokkidesse ning sisaldavad andmeid üleandja, vedaja, autojuhi, veoki ja haagise, vastuvõtja, peale- ja mahalaadimiskoha ning veetavate jäätmete kohta.

Lõikes 1 sätestatakse üleandja kohta saatekirjale kantavad andmed. Üleandja andmed on vajalikud selleks, et tuvastada isik, kes jäätmed käitlemiseks üle annab, ning jäätmete üleandmise aeg ja koht. Üleandja andmete hulka kuuluvad üldised isiku tuvastamise andmed, kontaktandmed, pealelaadimiskoha andmed (keskkonnakaitseloale kantud tegevuskoha nimetus ning pealelaadimiskoha aadress, sealhulgas vajaduse korral pealelaadimiskoha aadressi täpsustus, näiteks sadamakai number, haigla korpuse tunnus vms) ning jäätmete üleandmise kuupäev ja kellaaeg. Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo korral tuleb märkida ka korraldatud jäätmeveo piirkond. Üleandja kontaktandmete esitamine on lõike 11 kohaselt vabatahtlik.

Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse erandid füüsilisest isikust jäätmete üleandjate andmete kogumisel. Erandid kehtivad üksnes sellistele füüsilisest isikutest jäätmete üleandjatele, kellel ei ole keskkonnakaitseluba. Lõike 2 kohaselt kantakse füüsilisest isikust jäätmete üleandja puhul saatekirjale üleandja andmetest üksnes isiku liik, pealelaadimiskoha aadress ja üleandmise aeg. Välisriigi füüsilise isiku puhul lisatakse saatekirjale veel riik ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo korral korraldatud jäätmeveo piirkond. Välisriigi füüsilise isiku puhul on riigi info lisamine vajalik eelkõige selleks, et võimaldada isiku tuvastamist andmekogusse sisselogimisel EL-i liikmesriigi välja antud kõrge turvalisuse tasemega eID vahendi abil, mida eIDAS taristu toetab. Isiku tuvastamiseks on vältimatult vaja teada eID väljastanud riiki. Samuti aitab füüsilise isiku sidumine riigiga vältida olukorda, kus eri riikides sarnase mustriga isikukoodide kasutamise tõttu võib ühe riigi füüsiline isik pääseda ekslikult ligi teise riigi sama isikukoodiga füüsilise isiku andmetele. Lõikes 3 täpsustatakse, et kui füüsiline isik viib jäätmed ise jäätmekäitlejale, kantakse saatekirjale pealelaadimiskoha aadressi asemel kohaliku omavalitsuse üksus, kust jäätmed pärinevad.

Lõikes 4 sätestatakse muu isiku ja edasimüüja kohta esitatavad andmed. Muu isiku andmed kantakse saatekirjale juhul, kui jäätmete üleandmist või vedu korraldab isik, kes ei ole jäätmete üleandja, edasimüüja ega vedaja (nt haldusfirma). 

Lisaks sätestatakse lõikes 4 edasimüüja kohta esitatavad andmed. Kui jäätmeid ostetakse ja müüakse enne vedu korduvalt, kantakse saatekirjale üksnes viimase edasimüüja andmed. Edasimüüja osaleb jäätmete liikumise ahelas jäätmete ostmise ja müümise kaudu, kuid ei osale jäätmete füüsilises üleandmises, veos ega vastuvõtmises. Kuna saatekiri kajastab eelkõige jäätmete füüsilist liikumist üleandjalt vedaja kaudu vastuvõtjale, on edasimüüja andmete eraldi kajastamine vajalik selleks, et jäätmete liikumise ahel oleks tervikuna jälgitav ka siis, kui jäätmete omand liigub enne tegelikku vedu mitme isiku vahel. Selline lahendus aitab vältida olukorda, kus jäätmete liikumise kohta esitatud andmetes tekib lünk ja jäätmete liikumise ahel ei ole enam tervikuna jälgitav.

Muu isiku ja edasimüüja kontaktandmete esitamine on lõike 11 kohaselt vabatahtlik.

Lõikes 5 sätestatakse vedaja kohta esitatavad andmed. Vedaja andmete hulka kuuluvad vedaja üldandmed, kontaktandmed, autojuhi andmed, veoki ja haagise registrinumber ning veose brutokaal. Vedaja kontaktandmete esitamine on lõike 11 kohaselt vabatahtlik. Autojuhi isikuandmete, sealhulgas nime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünnikuupäeva esitamise nõue tuleneb AutoVS-i § 29 lõikes 5 elektroonilise veodokumendi sisule sätestatud nõuetest. Nimetatud andmete kogumine on vajalik veosega seotud isiku tuvastamiseks ning järelevalve tegemiseks. Isikuandmeid töödeldakse üksnes ulatuses, mis on vajalik jäätmeveo nõuetekohaseks dokumenteerimiseks ja järelevalveks.

Lõikes 6 täpsustatakse andmed, mis tuleb saatekirjale kanda, kui jäätmete vedamisel kasutatakse alltöövõtjast vedajat. Alltöövõtjast vedaja kasutamise korral kantakse saatekirjale lisaks vedaja andmetele alltöövõtjast vedaja üldandmed. Alltöövõtja kontaktandmete esitamine on lõike 11 kohaselt vabatahtlik.

Lõikes 7 sätestatakse vastuvõtja kohta esitatavad andmed. Vastuvõtja kontaktandmete esitamine on lõike 11 kohaselt vabatahtlik.

Lõikes 8 sätestatakse andmed, mis esitatakse jäätmete iseloomustamiseks. Kõigi jäätmete kohta esitatakse jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ kohane jäätmekood. Lisaks esitatakse jäätmete kogus kilogrammides ja koguse määramise meetod: kaalutud, arvutatud või hinnanguline. Selliste jäätmete puhul, mis võivad sisaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid (edaspidi POS-id), esitatakse saatekirjal teave jäätmete POS-ide sisalduse kohta ning märgitakse, kas teave põhineb analüüsimisel või muul hinnangul. POS-e reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019). Settelaadsete jäätmete korral tuleb esitada ka jäätmete keskmine kuivainesisaldus massiprotsentides.

Ohtlike jäätmete korral esitatakse teave jäätmete ohtlike omaduste ehk HP-koodide kohta. Jäätmete ohtlikud omadused ja nendele vastavad HP-koodid on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas, millega asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ III lisa. Ohtlike jäätmete andmeid ja ohtliku veose andmeid esitatakse saatekirjal eraldi andmeplokkidena, kuna ohtlike jäätmete vedu ei ole alati ohtlik veos AutoVS-i § 35 tähenduses. Ohtliku veose kohta esitatavad andmed on sätestatud lõikes 9. Vabatahtliku andmeväljana võib esitada jäätmete mahu liitrites, jäätmetekkekoha ja kommentaari. Pakendi liik ja pakendi kogus on üldjuhul vabatahtlikud andmed, kuid ohtliku veose korral on nende saatekirjale märkimine kohustuslik.

Lõikes 9 sätestatakse ohtliku veose kohta esitatavad andmed. Ohtliku veose andmed esitatakse juhul, kui veetavad jäätmed on ohtlik veos AutoVS-i ja ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) tähenduses. Sellisel juhul kantakse saatekirjale ÜRO number, aine nimetus, ohumärgise number ja sildid. Pakendigrupp, tunneli piirangu kood ja ohuplakat kantakse saatekirjale juhul, kui need on konkreetse veose puhul määratud või nõutud.

Lõike 10 kohaselt esitatakse sama paragrahvi lõikes 8 nimetatud teave saatekirjal iga jäätmete üleandja kohta iga jäätmeliigi kaupa eraldi ning lõikes 9 nimetatud teave iga jäätmete üleandja kohta eraldi. See on vajalik, kuna ühel saatekirjal võib kajastuda mitu üleandjat ning iga üleandja kohta võib olla märgitud mitu jäätmeliiki. Andmete selguse ja jälgitavuse tagamiseks esitatakse jäätmekood, kogus, koguse määramise meetod ning muud jäätmeid iseloomustavad andmed iga üleandja ja iga jäätmeliigi kohta eraldi. Kui tegemist on ohtliku veosega, esitatakse iga üleandja kohta veel lõikes 9 nimetatud ohtliku veose andmed. Selline andmete esitamise viis võimaldab siduda jäätmeid iseloomustavad andmed ja ohtliku veose andmed konkreetse üleandja, pealelaadimiskoha ja üleandmise ajaga.

Lõikes 11 täpsustatakse andmevälju, mille täitmine saatekirjal on vabatahtlik. Vabatahtlikud andmeväljad on eelkõige kontaktandmed, täiendavad asukoha- või veoseandmed ning sellised andmed, mis võivad olla jäätmeveo osalistele vajalikud, kuid mille esitamine ei ole jäätmeveo dokumenteerimise, jäätmevoogude jälgitavuse või järelevalve seisukohast vältimatult vajalik.

Lõike 12 kohaselt on maht liitrites üldjuhul vabatahtlik andmeväli. Kohustuslikuna tuleb maht liitrites esitada üksnes juhul, kui pakendijäätmeid veetakse kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo raames pakendiseaduse § 15¹ lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskohta.

Lõike 13 kohaselt on lõike 8 punktides 9 ja 10 nimetatud pakendi liik ja pakendi kogus üldjuhul vabatahtlikud andmed. Kohustuslikuna tuleb pakendi liik ja pakendi kogus esitada üksnes juhul, kui tegemist on ohtliku veosega ning jäätmed antakse veoks üle pakendatult.

Eelnõukohase määruse neljandas paragrahvis sätestatakse saatekirja kinnitamise kord.

Lõike 1 kohaselt tõendatakse jäätmete üleandmist ja vastuvõtmist saatekirja kinnitamisega andmekogus või masinliidese kaudu kinnituse lisamisega.

Lõikes 2 sätestatakse osalised, kes peavad saatekirja kinnitama. Üleandja kinnitab saatekirja juhul, kui tegemist on keskkonnakaitseluba omava üleandjaga ja saatekiri on seotud tema keskkonnakaitseloale kantud jäätmekäitluskohaga. Vedaja kinnitab saatekirja juhul, kui ta on saatekirja koostaja. Edasimüüja ja vastuvõtja kinnitavad saatekirja alati.

Lõikes 3 sätestatakse erand, mille kohaselt kinnitavad kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo puhul saatekirja vedaja ja vastuvõtja.

Lõike 4 kohaselt loetakse jäätmete üleandmine ja vastuvõtmine lõpetatuks hetkest, mil kõik nõutud osalised on saatekirjale kantud andmed kinnitanud.

Lõikes 5 sätestatakse kinnitamise tähtaeg, milleks on kümme päeva jäätmeveo lõppemisest. Jäätmeveo käigus ei pruugi kõik saatekirja koostamiseks vajalikud andmed olla kohe lõplikult teada või kontrollitud. Näiteks võib jäätmete täpne kaal selguda alles vastuvõtja juures kaalumisel või pärast andmete võrdlemist erinevate jäätmeveo osaliste vahel. Saatekirjade kinnitamise tähtaeg on valitud selliselt, et see võimaldaks saatekirja osalistel vajaduse korral andmeid kontrollida ja täiendada. Samuti on tähtaja määramisel arvestatud sellega, et kõik nõutud jäätmeveo osalised saaksid kvartali lõpus tehtud vedude kohta koostatud saatekirjad iga kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks kinnitatud ja saatekirja andmed jõuaksid andmekogu kaudu õigeaegselt asjaomase peale- või mahalaadimiskoha jäätmearuandesse. Eelnõukohase määruse § 2 lõikes 4 nimetatud koondsaatekirja puhul ei arvestata kinnitamise tähtaega iga üksiku veo lõppemisest, vaid selle koondsaatekirja eripärast lähtudes tuleb koondsaatekiri esitada ning veo osalistel kinnitada hiljemalt kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.

Lõikes 6 sätestatakse saatekirja andmete kandmine jäätmearuandesse juhul, kui saatekirja on kinnitanud jäätmete üleandja või vastuvõtja, kellel on kohustus esitada jäätmeseaduse §-s 117 nimetatud jäätmearuanne. Sellisel juhul kannab andmekogu saatekirjas sisalduvate andmete alusel saatekirja kinnitanud isiku vastava peale- või mahalaadimiskoha jäätmearuandesse iga jäätmeliigi kohta teistelt isikutelt saadud või teistele isikutele antud jäätmete kogused ning partneri ärinime.

Lõike 7 kohaselt loetakse juhul, kui kõik nõutud osalised ei ole saatekirja tähtajaks kinnitanud, saatekirja esitamise kohustus täitmata ja saatekiri esitamata jäetuks. Sätte eesmärk on välistada tõlgendus, mille kohaselt võiks andmekogusse esitatud kinnitamata või pooleliolevat saatekirja käsitada saatekirja esitamise kohustuse täitmisena.

Lõikes 8 sätestatakse lubatud kaaluerinevus jäätmete koguse määramisel, kui jäätmeid kaalutakse nii peale- kui mahalaadimiskohas. Jäätmete kaalumisel võib esineda erinevusi, mis tulenevad muu hulgas kaalude mõõtetäpsusest, kalibreerimisest, keskkonnatingimustest (nt niiskuskadu või märgumine jäätmete veol) ning kaalumise tehnilisest korraldusest. Seetõttu ei ole alati võimalik tagada, et peale- ja mahalaadimiskohas määratud jäätmete kogused langevad täielikult kokku. Seetõttu on saatekirja kinnitamisel lubatud kuni 1% kaaluerinevus jäätmeliigi kohta. Lubatud hälve rakendub iga jäätmeliigi suhtes eraldi, mis on oluline eelkõige juhul, kui ühe veosega veetakse mitut jäätmeliiki. Selline lähenemine võimaldab arvestada mõõtemääramatusest tulenevaid erinevusi, säilitades samas andmete usaldusväärsuse ja jäätmevoogude jälgitavuse.

Eelnõukohase määruse viiendas paragrahvis sätestatakse kinnitatud saatekirjale kantud andmete parandamise üldine kord.

Kinnitatud saatekirjale kantud andmeid saab muuta üksnes saatekirja koostaja. Kui kinnitatud saatekirjale kantud andmetes ilmneb viga, eemaldab saatekirja koostaja andmete parandamiseks saatekirja kinnituse ning kinnitab saatekirja pärast andmete parandamist uuesti. Selline lahendus võimaldab saatekirjale kantud andmetes vigade ilmnemisel saatekirja parandada, kuid tagab, et kinnitatud saatekirja muutmise õigus on piiratud saatekirja koostajaga.

Eelnõukohase määruse kuuendas paragrahvis sätestatakse ligipääs saatekirjale kantud andmetele.

Saatekirjale kantud andmed võivad sisaldada nii isikuandmeid kui ka ärisaladusena käsitatavat teavet.

Saatekirjad võivad sisaldada isikuandmeid eelkõige kolmel juhul. Esiteks võivad isikuandmed olla füüsilisest isikust jäätmete üleandjaga seotud teave, kui saatekirjale kantakse jäätmete pealelaadimiskoha aadress või kohaliku omavalitsuse üksus, kust jäätmed pärinevad. Füüsilisest isikust üleandja puhul, kellel ei ole keskkonnakaitseluba, ei kanta saatekirjale isiku nime, isikukoodi ega kontaktandmeid, vaid üksnes jäätmete päritolu ja üleandmisega seotud miinimumandmed. Seega ei ole andmed isikuga lihtsalt seostatavad, kuigi pealelaadimiskoha aadress seda põhimõtteliselt võimaldab.

Teiseks töödeldakse keskkonnakaitseluba omava füüsilise isiku isikuandmeid. Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmete käitlemiseks, sh vedamiseks ja edasimüümiseks, vajalik keskkonnakaitseluba. Keskkonnakaitseloa omajaks võib olla ka füüsiline isik. Sellisel juhul on isikuandmed vajalikud, et siduda tegevus konkreetse keskkonnakaitseloaga ning tuvastada saatekirjale kantud osaline. Keskkonnakaitseloa ja selle omaja andmed on andmekogusse juba eelnevalt kantud ning saatekirjal nende andmete töötlemine on vajalik vastava keskkonnakaitseloaga seose loomiseks.

Kolmandaks kantakse tasulise veoseveo korral saatekirjale autojuhi andmed, sealhulgas autojuhi täisnimi ning isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev. Autojuhi andmete kogumine on seotud AutoVS-i § 29 lõikes 5 elektroonilise veodokumendi sisule sätestatud nõuetega ning selle eesmärk on tagada veoga seotud isikute tuvastamine ning võimaldada pädevatel asutustel kontrollida veotegevuse õiguspärasust ja nõuetele vastavust.

Isikuandmete töötlemise alus tuleneb jäätmeseaduse § 1171 lõikest 6, mille kohaselt kehtestatakse eelnõukohase määrusega jäätmeveo saatekirja andmekoosseis, sealhulgas isiku üldandmed, ning saatekirja esitamise kord. Saatekirja osalistele ei anta ligipääsu isikuandmetele suuremas ulatuses, kui on vajalik konkreetse jäätmeveo korraldamiseks. Näiteks peab vedaja teadma jäätmete peale- ja mahalaadimiskohta ning vastuvõtja peab teadma vastuvõetavate jäätmete päritolu ja omadusi. Samad andmed peavad olema kättesaadavad ka saatekirja koostajale, kui koostajaks ei ole vedaja, kuna need andmed kantakse saatekirjale ning on vajalikud jäätmeveo nõuetekohaseks dokumenteerimiseks. Kavandatud määrusega ei nähta ette saatekirjale kantud isikuandmete avalikustamist, saatekirjale kantud andmeid kasutatakse avalikkusele suunatud jäätmealase teabe esitamisel vajaduse korral üksnes koondatud kujul, konkreetsete isikute andmeid ei avalikustata.

Ärisaladusena käsitatavaks teabeks võivad saatekirjal olla eelkõige jäätmeveo osaliste ärisuhete ja lepingupartnerite andmed, jäätmete üleandmise ja vastuvõtmise ahel, peale- ja mahalaadimiskohad ning muu teave, mille põhjal võib koos jäätmete liigi ja koguse andmetega olla võimalik teha järeldusi ettevõtja klientide, tarnijate, käitluspartnerite, jäätmevoogude, tegevusmahtude või ärimudeli kohta. Selline teave võib olla äriliselt tundlik näiteks olukorras, kus jäätmeid ostetakse või müüakse enne vedu või kus jäätmeveos osalevad mitu üksteisega lepinguliselt seotud osalist. Samas on nimetatud andmete kogumine vajalik, et tagada jäätmete liikumise jälgitavus. Samuti on need andmed vajalikud jäätmeveo nõuetekohaseks dokumenteerimiseks, saatekirja koostamiseks ja kinnitamiseks, jäätmearuannete eeltäitmiseks ning järelevalve tegemiseks. Ärisaladusena käsitatava teabe kaitseks on ligipääs saatekirjale kantud andmetele piiratud selliselt, et kõiki saatekirjale kantud andmeid näeb üksnes saatekirja koostaja ning jäätmeveo osalisel on andmekogus ligipääs üksnes nende osaliste andmetele, kellega ta konkreetse jäätmeveo käigus otseselt kokku puutub, ning ulatuses, mis on vajalik konkreetse jäätmeveo korraldamiseks, kinnitamiseks või kontrollimiseks. Tegemist on andmetega, mis on osalisele konkreetse jäätmeveo korraldamise ja veo tõttu vältimatult teada, näiteks peab vedaja teadma, kust jäätmed peale laaditakse ja kellele need üle antakse. Seega ei anta andmekogus ligipääsu sellisele infole, mida jäätmeveo osaline ilma saatekirja koostamiseta ei omaks, vaid üksnes nendele andmetele, mis on seotud tema enda rolliga konkreetses jäätmeveos. Saatekirja koostaja võib üleandja ja vastuvõtja andmetele ligipääsu laiendada üksnes emma-kumma osalise nõusolekul.

Saatekirjale kantud vedajale, alltöövõtjast vedajale ja vastuvõtjale on nähtav ka jäätmeid iseloomustav teave, välja arvatud jäätmetekkekoht, kuna nimetatud osalistel peab jäätmete nõuetekohaseks veoks või käitlemiseks olema piisavalt teavet jäätmete kohta. Vedajale ja alltöövõtjast vedajale tehakse lisaks nähtavaks ohtliku veose kohta esitatud teave.

Selline lahendus võimaldab tagada jäätmevoogude liikumise läbipaistvuse ja jäätmete kohta vajaliku teabe kättesaadavuse, tagades samal ajal isikuandmete ja ärisaladuse kaitse.

Lõikes 1 sätestatakse, et saatekirja koostajal on ligipääs kõigile saatekirjale kantud andmetele. Saatekirja koostajal on ligipääs kõigile saatekirjale kantud andmetele, kuna saatekirja koostamine eeldab kõigi jäätmeveoga seotud andmete koondamist, kontrollimist ja andmekogusse esitamist. Samuti on määruse § 5 kohaselt kinnitatud saatekirjale kantud andmete parandamise õigus üksnes saatekirja koostajal. Selleks, et saatekirja koostaja saaks tagada saatekirjale kantud andmete terviklikkuse, õigsuse ja ajakohasuse ning vajaduse korral teha parandusi, peab tal olema ligipääs kõigile saatekirjale kantud andmetele.

Lõike 2 kohaselt on igal jäätmeveo osalisel ligipääs nende osaliste andmetele, kellega ta jäätmeveo käigus otseselt kokku puutub. Osalisele tehakse nähtavaks need andmed, mida tal on vaja konkreetse jäätmeveo korraldamiseks, kinnitamiseks või kontrollimiseks. Andmekogus ei anta automaatset ligipääsu selliste teiste osaliste andmetele, kellega tal konkreetse veo käigus otsest kokkupuudet ei ole. Lisaks sätestatakse lõikes 2, et jäätmeid iseloomustav teave, välja arvatud jäätmete tekkekoht, on alati nähtav saatekirjale kantud vedajale, alltöövõtjast vedajale ja vastuvõtjale. Jäätmeliik, kogus ja muud jäätmeid iseloomustavad andmed on vedajale, alltöövõtjast vedajale ja vastuvõtjale vajalikud selleks, et neil oleks olemas piisav teave jäätmete nõuetekohaseks veoks ja käitlemiseks. Vedajale ja alltöövõtjast vedajale on täiendavalt nähtav ka ohtliku veose kohta esitatud teave.

Lõikes 3 täpsustatakse, et saatekirjale kantud muul isikul on üleandjaga sarnased ligipääsuõigused. Muu isik võib olla näiteks tellija, kelle kaudu jäätmete üleandmine või vedu korraldatakse. Kuna muu isik on seotud jäätmete üleandmise või veo korraldamisega, on põhjendatud anda talle üleandjaga sarnane ligipääs nendele andmetele, mis on vajalikud jäätmete üleandmise või veo korraldamiseks.

Lõike 4  kohaselt võib saatekirja koostaja anda üleandjale ligipääsu vastuvõtja andmetele või vastuvõtjale ligipääsu üleandja andmetele üksnes asjaomase osalise nõusolekul. Säte võimaldab andmetele ligipääsu laiendada olukorras, kus see on konkreetse jäätmeveo korraldamiseks või osalistel andmete kontrollimiseks vajalik ning asjaomane osaline on sellega nõus. Selline lahendus annab osalistele paindlikkuse, kuid väldib automaatset ja põhjendamatut ligipääsu andmetele, mille nägemiseks neil otsest vajadust ei ole. Piirangu eesmärk on kaitsta jäätmeveo osaliste isikuandmeid ja ärihuve ning tagada, et teavet ei avaldata ulatuses, mis ei ole jäätmeveo nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik.

Saatekirjale kantud andmed võivad sisaldada füüsilisest isikust ettevõtjate või teiste füüsiliste isikute isikuandmeid, mille töötlemisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Eelkõige tuleb lähtuda eesmärgipärasuse, andmete minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Samuti võivad saatekirjale kantud andmed, sealhulgas teave jäätmeveos osalejate ärisuhete, klientide, koostööpartnerite, jäätmevoogude või muude ettevõtlusega seotud asjaolude kohta, sõltuvalt konkreetsest juhtumist kujutada endast ärisaladust. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse kohaselt on ärisaladuse avaldamine või kasutamine üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekuta keelatud. Seetõttu nähakse ette, et teise osalise andmetele juurdepääsu andmine toimub üksnes asjaomase osalise eelneval nõusolekul.

Nõusoleku nõude eesmärk on vältida olukorda, kus jäätmeveo osalistel tekib põhjendamatu ligipääs teabele, mis võib kahjustada teiste osaliste eraelu puutumatust, konkurentsipositsiooni või muid õigustatud huve.

Lõike 5 kohaselt kinnitab saatekirja koostaja ligipääsu andmisega, et asjaomane osaline on andnud nõusoleku oma andmete edastamiseks ja avaldamiseks teisele poolele.

Lõikes 6 sätestatakse, et saatekirja koostaja peab üleandja või vastuvõtja nõusoleku kinnitust säilitama vähemalt viis aastat. See tähtaeg on määratud lähtuvalt asjaolust, et jäätmeveo saatekirja ja koondsaatekirja puhul on tegemist jäätmealase arvestuse algdokumentidega jäätmeseaduse § 116 mõistes ning jäätmeseaduse § 116 lõike 3 kohaselt jäätmealase arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitada vähemalt viis aastat.

Eelnõukohase määruse seitsmendas paragrahvis sätestatakse määruse jõustumise aeg, mis on 1. jaanuar 2027. Jõustumistähtpäev on seotud uue jäätmeandmete esitamise süsteemi kasutuselevõtuga samal kuupäeval.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu jäätmeõiguse üldiste eesmärkidega, eelkõige jäätmete tekke, liikumise ja käitlemise kohta arvestuse pidamise ning jäätmevoogude jälgitavuse tagamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ jäätmete kohta sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et pädevatel asutustel oleks vajalik teave jäätmete tekke ja käitlemise kohta. Jäätmete riikidevahelise veo korral arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006. Jäätmete riikidevahelise veo korral ei koostata sama veo kohta riigisisest jäätmeveo saatekirja, vaid kasutatakse EL-i jäätmesaadetiste õigusaktides ette nähtud dokumente.

Eelnõus ei ole vastuolusid teiste Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõju

Määruse mõju tuleb vaadata koos taristuministri määruse „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ eelnõu ja jäätmeseaduse nende muudatuste mõjuga, mis võeti vastu jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.01.2026, 4), kuna uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile ülemineku mõju tekib nende koostoimes.

Määruse peamine mõju avaldub keskkonnakaitseluba omavatele isikutele, kellel on kohustus esitada jäätmearuanne, isikutele, kes tegelevad jäätmete veoga majandus- või kutsetegevusena, jäätmete üleandjatele ning edasimüüjatele.

Võrreldes kehtiva korraga muutub aruande esitamine sagedasemaks, kuna aastaaruannetelt minnakse üle kvartaliaruannetele. Samas väheneb aruande esitaja esitatavate andmete hulk, kuna teistelt isikutelt saadud ja teistele isikutele üle antud jäätmete kogused, samuti imporditud ja eksporditud jäätmete kogused koos asjaomaste isikute andmetega kantakse andmekogus aruandesse jäätmeveo saatekirjadel ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentidel esitatud andmete alusel ning neid andmeid ei pea aruande esitaja edaspidi aruandesse enam ise sisestama. Samuti arvutab andmekogu aruande esitaja poolt aruandeperioodi kohta esitatud andmete ning jäätmeveo saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentide andmete alusel iga jäätmeliigi kohta arvestusliku laoseisu perioodi alguses ja perioodi lõpus ning kannab info jäätmearuandesse.

Kõige suurem mõju on ettevõtetele, kes tegelevad tavajäätme veoga, ning ohtlike jäätmete vedajatele, kes varem digitaalseid veodokumente ei kasutanud, aga peavad need edaspidi kasutusele võtma. Samas võimaldab digitaalsete jäätmeveo saatekirjade kasutuselevõtt vähendada edaspidi selliste ettevõtete halduskoormust ning samuti tekib ettevõtetel digitaliseerimise abil võimalus sisemiste äriprotsesside, näiteks arvelduste ja jäätmete üle arvestuse pidamise automatiseerimiseks. Lisaks võimaldab uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile üleminek loobuda senistest jäätmeveo aruannetest. Kuna edaspidi tuleb jäätmeveo saatekiri esitada nii ohtlike jäätmete kui ka tavajäätmete veo korral, on jäätmeveo aruannetes seni esitatud andmed riigile kättesaadavad saatekirjade kaudu. Seetõttu ei ole põhjendatud nõuda jäätmevedajatelt samade andmete esitamist eraldi jäätmeveo aruandena.

Uuendusena tuleb juhul, kui jäätmeid ostetakse või müüakse enne vedu, kanda jäätmete ostmise ja müümise andmed saatekirjale. Edasimüüjatele kaasneb selle muudatusega lisakoormus saatekirja esitamisest, kuid eeldatavasti ei ole tegemist olulise mõjuga, kuna jäätmeseaduse kohaselt peavad edasimüüjad keskkonnakaitseluba omavate isikutena juba praegu pidama pidevat arvestust oma tegevusega seotud jäätmete kohta.

Uuele jäätmeandmete esitamise süsteemile üleminekul suuremate jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtjate halduskoormus eeldatavasti väheneb, kuna edaspidi saab andmeid esitada ka masinliidese kaudu ning senised dubleerivad protsessid asenduvad automaatsema andmeliikumisega riigi ja ettevõtjate andmekogude vahel. Väiksemate jäätmekäitlejate, kes kasutavad iseteeninduskeskkonda, halduskoormus jääb pigem samaks, kuid jaotub aasta peale ühtlasemalt.

Määrus avaldab positiivset mõju andmete kvaliteedile ja ajakohasusele. Kvartaalne aruandlus ja tavajäätmete jäätmeveo saatekirjade hõlmamine jäätmeveo saatekirjade süsteemi parandab jäätmevoogude jälgitavust ja võimaldab saada ajakohasemaid andmeid. Samuti vähendab jäätmeveo saatekirjade ja jäätmete riikidevahelise veo saatedokumentide andmete alusel aruannete eeltäitmine andmete dubleerivast sisestamisest tulenevaid vigu ning parandab seeläbi andmete kvaliteeti. Lisaks loovad muudatused ettevõtetele paremad võimalused ausaks ja läbipaistvaks konkurentsiks ning uute ärimudelite loomiseks jäätmekäitlussektoris.

Avaliku sektori töökoormus võib uue süsteemi kasutuselevõtu esimestel aastatel suureneda, kuna samaaegselt toimub uue süsteemi rakendamine ja edasiarendamine ning eelmise aruandeperioodi kohta esitatud aruannete kontrollimine kehtiva korra alusel. Pärast üleminekuperioodi (orienteerivalt kaks aastat) on oodata avaliku sektori töökoormuse vähenemist, kuna andmekogus rakendatavad automaatkontrollid ja analüütikavahendid võimaldavad andmeid tõhusamalt kontrollida ja kasutada. Määrusel on positiivne mõju jäätmepoliitika kujundamisele ja järelevalvele, kuna muudatus aitab tagada ajakohased ja usaldusväärsed andmed otsuste tegemiseks ning järelevalve tõhusamaks suunamiseks ja tegemiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine on seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS alamsüsteemina loodava jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtuga, mille kaudu hakatakse esitama jäätmeveo saatekirju ja jäätmearuandeid.

Peamised määruse rakendamiseks vajalikud riigipoolsed tegevused on seotud jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamise, kasutuselevõtu, ülalpidamise ja edasiarendustega ning esimesel aastal kasutajate aktiivse juhendamise ja toetamisega. Jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendustöödeks on aastateks 2024–2028 sõlmitud tarkvaraarenduse raamleping mahuga kuni 1 miljon eurot.

Ettevõtjatele võivad kulud tekkida eelkõige juhul, kui neil puuduvad digilahendused andmete esitamiseks, kuid soovivad edaspidi andmete esitamiseks kasutada masinliidest. Tasuta iseteeninduskeskkonna kasutamise võimalus võimaldab väiksematel andmeesitajatel esitada andmeid ilma eraldi tarkvaraarendust tegemata. Samuti on saatekirjade esitamisel võimalik kasutada erinevate teenusepakkujate lahendusi. Aruannete puhul säilib PISTRIK-us andmete Exceli vormist importimise võimalus. Masinliidese kaudu andmete edastamiseks vajaliku investeeringu suurust on keeruline üheselt hinnata, kuna see oleneb suuresti ettevõtte olemasoleva andmehalduse digitaliseeritusest. Masinliidese arendus maksab ligikaudu 15 000 eurot. Majandustarkvara juurutamise kulu kõikide äriteenuste ja -protsesside ulatuses, arvestades ettevõtte erisustega ja koos vajalike masinliidestega, võib ulatuda mitmesaja tuhande euroni, kuid sellisel juhul saab ühtlasi rääkida ettevõtte üldisest konkurentsivõime suurendamisest digitaliseerimise abil, mitte kitsalt riigile andmete esitamisest.

Ettevõtete finantskoormuse vähendamiseks töötas Kliimaministeerium välja jäätmete ringlussevõtu võime suurendamise toetuse meetme. Toetusmeetmega toetati muu hulgas jäätmeandmete loomise, haldamise, kasutamise ja riigile esitamisega seotud digilahendusi ning jäätmeandmete loomiseks vajalike seadmete soetamist. Lisaks on ettevõtetel võimalik sõltuvalt kavandatava projekti sisust taotleda toetust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) kaudu pakutavatest digitaliseerimise ja reaalajamajanduse toetusmeetmetest. Nende meetmete kaudu toetatakse muu hulgas ettevõtte vajadustele vastava tarkvara kasutuselevõttu ja liidestamist, äriprotsesside automatiseerimist ning andmevahetuse ja andmepõhise aruandluse tarkvara arendamist. EIS-i reaalajamajanduse toetuste eesmärk on soodustada andmete automaatset, turvalist ja ühtses vormingus liikumist ning vähendada ettevõtete käsitööd andmete sisestamisel ja edastamisel. Sellised toetusmeetmed aitavad ettevõtetel vajalikke investeeringuid teha väiksemate kuludega.

Määruse rakendamisest otsest tulu riigieelarvesse ei kavandata. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS alamsüsteemina loodava jäätmeinfosüsteemi PISTRIK kasutuselevõtt loob eeldused ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu OJS ja keskkonnaotsuste infosüsteemi senise jäätmearuande esitamise mooduli sulgemiseks ning võimaldab seeläbi vähendada infotehnoloogiliste lahenduste ülalpidamiskulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. Jõustumistähtpäev on seotud uue jäätmeandmete esitamise süsteemi kasutuselevõtuga samal kuupäeval.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Autolammutuste Liidule, Ragn-Sells AS-ile, Eesti Keskkonnateenused AS-ile, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-ile, Eesti Energia AS-ile, Enefit Green AS-ile, Enefit Industry OÜ-le, Enefit Power OÜ-le, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le, VKG Oil AS-ile, VKG Kaevandused OÜ-le, Green Marine AS-ile, Epler & Lorenz AS-ile, EcoPro AS-ile, OÜ-le PAIKRE, OÜ-le AMESTOP, RP Pakend OÜ-le, Karimek OÜ-le, AS-ile Kuusakoski, MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus, Sibelco Green Solutions Estonia OÜ-le, Weerec OÜ-le, OÜ-le Tootjavastutusorganisatsioon, OÜ-le Eesti Pandipakend, OÜ-le Eesti Pakendiringlus, MTÜ-le Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ-le Geodata Arendus, Waybiller OÜ-le, Astro Baltics OÜ-le.

Keskkonnaotsuste infosüsteemi alamsüsteemina loodava jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamiseks on loodud ettevõtete töörühm, kuhu kuuluvad Eesti Keskkonnateenused AS, Ragn-Sells AS, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Energia AS-i kontserni kuuluvad ettevõtted (sh Enefit Green AS, Enefit Industry OÜ ja Enefit Power OÜ), Green Marine AS, Epler & Lorenz AS, EcoPro AS, Osaühing PAIKRE, OÜ AMESTOP, RP Pakend OÜ, Karimek OÜ, AS Kuusakoski, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, Sibelco Green Solutions Estonia OÜ, Weerec OÜ, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, OÜ Eesti Pandipakend, OÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Inversion Software OÜ, OÜ Geodata Arendus, Waybiller OÜ, Astro Baltics OÜ, Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ning Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Töörühmas käsitletakse jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamise, andmevahetuse ja tööprotsessidega seotud küsimusi, sealhulgas küsimusi, millel on puutumus eelnõukohases määruses käsitletavate andmekoosseisude ja andmete esitamise korraga. Eelnõu koostamisel on arvestatud töörühmas käsitletud teemade ja protsessi käigus töörühmalt saadud sisendiga.

Lisaks on jäätmeinfosüsteemi PISTRIK arendamisse eraldi arutelude kaudu kaasatud asjassepuutuvaid huvirühmi ja osalisi, sealhulgas tootjavastutusorganisatsioonid, kohaliku omavalitsuse üksused, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Autolammutuste Liit jt.