EELNÕU

11.06.2026

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punkti 21 alusel.

(1) Detailplaneeringu algatamise taotluses, mis esitatakse planeeringute andmekogus või

kohaliku omavalitsuse üksusele, esitatakse järgmised andmed:

1) taotleja nimi, isikukood või registrikood, telefoninumber ja e-posti aadress;

2) planeeringu koostamise eesmärk;

3) planeeringuala asukoht.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda ka järgmiste andmete esitamist detailplaneeringu

algatamise taotluses:

1) planeeringuga kavandatava ehitise kirjeldus ja vastavus üldplaneeringule;

2) planeeringuala olemasoleva hoonestuse, maakasutuse, juurdepääsu, tehnovõrkude ja

haljastuse kirjeldus või muu asjakohane teave olemasoleva olukorra kohta;

3) taotletav krundi kasutamise sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve;

4) teave kavandatavate keskkonnamõju põhjustavate ehitiste või tegevuste kohta;

5) servituudi seadmise vajadus;

6) planeeringulahenduse skeem;

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatud vajaduse korral nõuda ka muud asjakohast

teavet.

(4) Kui detailplaneeringu algatamise taotlus esitatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise

kavandamiseks, esitatakse lisaks lõigetes 1-3 loetletud andmetele ruumianalüüs, millest nähtub,

et kõnealuse ehitise kavandamiseks on sobivaim just kõnealune planeeringuala ja teadaolevate

andmete põhjal puuduvad kavandamist välistavad tegurid.

(5) Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

EELNÕU

11.06.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele

esitatavad nõuded“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkvõte

Määruse eesmärk on kehtestada ühtsed nõuded detailplaneeringu algatamise taotlusele, mis

esitatakse planeeringute andmekogus või kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV), ning määrata

taotluses esitatavate andmete koosseis. Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse (PlanS) § 3

lõike 6 punkti 21 alusel. Määrus on seotud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadusega (RT I, 03.06.2026, 3) ning

koostatava planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga1.

Eelnõuga kehtestatakse detailplaneeringu algatamise taotluse kohustuslik andmekoosseis, mis

võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel taotluse menetlemisel kiiremini tuvastada taotluse

eseme ja konteksti ning vajaduse korral küsida lisateavet eelnõus sätestatud ulatuses. Samuti

nähakse ette näitlik loetelu asjaoludest, mis võivad olla taotluse lahendamise seisukohalt

vajalikud ja mille kohta eeldatakse, et taotleja saab nende alusel juba varakult oma ettepaneku

sisu läbi mõelda.

Määruse eesmärk on sätestada, millised andmed on vaja detailplaneeringu algatamiseks KOV-

ile esitada. Eelnõu ettevalmistamisel analüüsiti KOV-ides juba kasutusel olevaid

detailplaneeringu algatamise taotluse vorme ja nõudeid. Analüüs tehti Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumi koostöös 2025. aasta kevadel

Riigikantselei korraldatud ideetalgute, nn innosprindi raames. Analüüsi tulemusena selgus, et

kuigi taotluse kohustuslikku andmekoosseisu ei ole õigusakti tasandil ühtselt kehtestatud,

nõuavad KOV-id praktikas taotlejatelt sarnast teavet, sealhulgas teavet kavandatava ehitise ja

planeeringulahenduse kohta, olemasoleva olukorra kirjeldust, planeeringu eesmärki ja

kasutusotstarvet, vajadusel ka pildimaterjali või skeeme. Praktika on aga KOV-iti erinev (sh

tõlgendus, millised on kohustuslikud ja millised vajaduspõhised andmed), mis tekitab

detailplaneeringu algatamisest huvitatud isikutes asjatut segadust.

Määruse eelnõus sätestatud lisaandmete loetelu tugineb nimetatud praktikaanalüüsile. Eelnõu

eesmärgiks on ühtlustada ja korrastada KOV-ide väljakujunenud praktikas kasutatavaid

nõudeid.

Selline lähenemine vähendab taotluse esitajate ebakindlust esitatava info ulatuses, aitab

ühtlustada menetluspraktikat KOV-ides ja toetab menetlusökonoomiat, kuna vajalik info

esitatakse varakult ja koondatult. Taotluse andmekoosseisu standardiseerimine toetab

planeeringute andmekogu (PLANIS, (PlanS § 41) arendamist ja ruumivaldkonna

digitaliseerimist ning loob eeldused detailplaneeringu algatamise taotluste tulevikus

kohustuslikuks esitamiseks PLANIS-esse või selle kaudu.

1 EIS, toimik 26-0529

Eelnõuga ei muudeta detailplaneeringu algatamise pädevust ega menetluse põhietappe, vaid

täpsustatakse taotluse esitamise infonõudeid.

HÕNTE näeb ette, et halduskoormuse kasvu korral tuleb ette näha ka halduskoormuse

vähendamise muudatused, v.a erandid.

Eelnõus võib halduskoormus üksikjuhtudel suureneda eelkõige taotleja jaoks, kui KOV küsib

lisaandmeid. Samas aitab ühtne minimaalne andmekoosseis ja selgem raamistik vähendada

puudulike taotluste esitamisest tulenevaid korduvaid täpsustamisringe nii taotleja kui ka KOV-

ide jaoks. Üldiselt halduskoormus ei suurene, kuivõrd taotluse esitamise näeb kehtiv PlanS ette

ka käesoleval ajal.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

maa- ja ruumipoliitika osakonna planeeringute õigusnõunik Ahto Pahk (5307 2548;

[email protected]) ning sama osakonna strateegia ja analüüsi nõunik Helen Madison

([email protected]), eelnõu juriidilise kontrolli on teinud õigusosakonna õigusnõunik

Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu lõige 1 sätestab, mis andmed on kohustuslik taotlusega esitada (lõige 1), ning lõikes 2

loetelu andmetest, mille esitamine ei ole kohustuslik. See loetelu on taotluse esitaja jaoks

suunava sisuga.

Lõikessätestatakse, et detailplaneeringu algatamise taotluses tuleb esitada vähemalt taotleja

nimi, isikukood või registrikood, telefoninumber ja e-posti aadress, planeeringu koostamise

eesmärk ning planeeringuala asukoht.

Nimetatud andmed moodustavad minimaalse teabe, mille alusel saab KOV hinnata taotluse

sisu ning alustada otsuse tegemiseks vajalike asjaolude väljaselgitamist, sealhulgas analüüsida,

kas kavandatav tegevus on kooskõlas KOV-i ruumilise arengu eesmärkide ja kehtivate

planeeringutega.

Punkti 1 kohaselt on taotluses vaja esitada taotleja nimi, isiku- või registrikood ja

kontaktandmed. Teave on vajalik taotleja isiku tuvastamiseks, sh kontakteerumiseks taotlusega

seotud küsimustes.

Punkti 2 kohaselt tuleb taotluses kirjeldada planeeringu koostamise eesmärki. Eesmärgi

kirjeldamine on vajalik, et KOV saaks hinnata kavandatava tegevuse sisu ja ulatust ning selle

vastavust ruumilise arengu eesmärkidele ja kehtivatele planeeringutele. Selgelt sõnastatud

eesmärk võimaldab varajases menetlusetapis tuvastada, millist ruumilahendust taotleja soovib

ning mil määral mõjutab see avalikke huve, olemasolevat keskkonda ja planeeringualaga

piirnevaid alasid. See omakorda toetab kaalutletud ja põhjendatud otsuse tegemist

detailplaneeringu algatamise kohta. Lisaks aitab eesmärgi kirjeldamine vähendada vajadust

hilisema täpsustamise järele menetluse käigus, kuna taotluse esitamisel on kavandatava

tegevuse lähteülesanne selgemini kindlaks määratud. Samas jätab see säte piisava

paindlikkuse, kuna eesmärgi kirjeldamine ei tähenda detailplaneeringu algatamise taotleja

soovitud täpse lahenduse kirjeldamist ja KOV-ile on jäetud piisavalt kaalutlusruumi, et otsida

planeeringu koostamisel koostöös planeeringust huvitatud isikuga, planeeringu koostajaga,

asutustega ja kaasatavate isikutega parimat ruumilist lahendust taotlusega püstitatud eesmärgi

saavutamiseks.

Punkti 3 kohaselt tuleb planeeringu algatamise taotluses esitada planeeringuala asukoht.

Planeeringuala asukoha esitamine on vajalik, et KOV saaks hinnata kavandatava tegevuse

ruumilist konteksti ning seost kehtivate planeeringute, maakasutuse tingimuste ja ümbritseva

keskkonnaga. Asukoha andmete põhjal on võimalik tuvastada, millisesse planeeringuolukorda

taotlus asetub (nt kehtiv üldplaneering, detailplaneeringu kohustus, kitsendused), ning hinnata,

kas ja millises ulatuses võib kavandatav tegevus mõjutada naaberalasid, taristut või avalikke

huve.

Lõige 1 sätestab detailplaneeringu algatamise taotluse kohustuslikud miinimumnõuded, kuna

need võimaldavad KOV-il mõista taotletava planeeringu põhiparameetreid sõltumata

planeeringu keerukusest (nt paarismaja vs. suuremahuline tootmishoone).

Eelnõu lõikes 2 sätestatakse KOV-i õigus nõuda detailplaneeringu algatamise taotluse

menetlemisel lisateavet, kui see on vajalik kaalutletud ja põhjendatud otsuse tegemiseks

detailplaneeringu algatamise kohta.

Selline regulatsioon on vajalik, kuna detailplaneeringu algatamise otsustamisel tuleb KOV-il

hinnata mitmeid asjaolusid ja kaaluda erinevaid huve. Vastavalt PlanS § 128 lõikele 2 arvestab

kohalik omavalitsus detailplaneeringu algatamisel mh avalikke huve, piirkonna ruumilise

arengu vajadusi, kehtivaid planeeringuid ja võimalikke mõjusid.

Seetõttu ei ole võimalik kõiki vajalikke andmeid saada määrusega kehtestatud standardse

andmekoosseisu alusel. Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatud paindlikkus võimaldab KOV-il nõuda

asjakohast teavet juurde iga menetluse jaoks asjakohases mahus, arvestades konkreetse juhtumi

eripära. Nii tagatakse kaalutletud ja õiguslikult põhjendatud otsuse tegemine.

Punktis 1 sätestatakse, et vajalik võib olla kavandatava ehitise või tegevuse kirjeldamine, et

KOV saaks hinnata ettepaneku olemust, ulatust ja võimalikku mõju. Lihtsama objekti puhul

võib olla piisav lõikes 1 sätestatud planeeringu eesmärgi kirjeldamine. Kõnesolevas punktis

sätestatud täpsem kirjeldus aitab vajaduse korral paremini mõista, millist ruumilahendust

taotleja kavandab ning kas see on kooskõlas kehtivate planeeringute ja ruumilise arengu

eesmärkidega. Samuti võimaldab see hinnata, kas tegemist võib olla detailplaneeringu

koostamise kohustusega tegevusega või kas on alust algatada menetlus muul viisil, nt

projekteerimistingimuste väljastamisega.

Punktis 2 märgitud teave planeeringuala olemasoleva hoonestuse, maakasutuse, juurdepääsu,

tehnovõrkude ja haljastuse kohta või muu asjakohane teave olemasoleva olukorra kohta võib

olla vajalik, et kohalik omavalitsus mõistaks planeeringuala olemasolevat ruumilist olukorda

ja saaks hinnata kavandatava tegevuse sobivust sellesse. Olemasoleva olukorra kirjeldus aitab

tuvastada võimalikud kitsendused ja asjaolud, millega tuleb algatamise otsustamisel ja edasises

menetluses arvestada.

Punkti 3 kohaselt võib detailplaneeringu algatamise taotlusega nõuda teavet taotletava krundi

kasutamise sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe kohta. Teave võib olla vajalik, et kohalik

omavalitsus saaks hinnata, millist maakasutust ja otstarvet taotleja planeeringuga taotleb ning

kas see on kooskõlas alal kehtiva kõrgema tasandi planeeringutega ja ruumilise arengu

vajadustega. Selged kasutamise sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve aitavad määrata

sisuliselt planeeringu eesmärgi ja vähendavad vajadust hilisema täpsustamise järele

menetluses.

Punkti 4 kohaselt võib detailplaneeringu algatamise taotlusega nõuda teavet kavandatavate

keskkonnamõju põhjustavate ehitiste või tegevuste kohta. Teave võib olla vajalik, et KOV

saaks varakult tuvastada, kas kavandatav tegevus võib kaasa tuua olulisi mõjusid, kas tuleb

algatada keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning kas ja milliseid muid lisauuringuid

või -kooskõlastusi võib edasises menetluses vaja minna. See teave toetab detailplaneeringu

algatamise otsuse tegemisel võimalike mõjude arvestamist ja ootuste paremat juhtimist.

Punkti 5 kohaselt võib detailplaneeringu algatamise taotlusega küsida teadaolevat servituudi

seadmise vajadust. Teave on vajalik, et kohalik omavalitsus saaks hinnata, kas kavandatava

lahenduse elluviimine eeldab juurdepääsu või tehnovõrkudega seotud õiguste tagamist (nt

liikumine, trassid) ning kas selleks võib olla vaja servituudi seadmist. Servituudivajaduse

varajane selgitamine aitab hinnata lahenduse teostatavust ja ennetada hilisemaid takistusi

planeeringu menetluses.

Punkti 6 kohaselt võib detailplaneeringu algatamise taotlusega nõuda planeeringulahenduse

skeemi, et KOV saaks kavandatavast lahendusest üheselt aru ning hinnata selle põhimõttelist

ruumilist loogikat (nt paigutus, mahuline liigendatus, juurdepääsud) juba algatamise etapis.

Eelkõige keerulisemate olukordade puhul vähendab visuaalne esitus tõlgendusriski ning toetab

menetlusökonoomiat, kuna võimaldab taotluse sisu kiiremini ja täpsemalt mõista.

Oluline on siinkohal märkida, et eelnõuga ei peeta skeemi all silmas viimistletud arhitektuurset

eskiisi või ehitusprojekti täpsusega materjale, vaid pigem visandit või üldisemat skemaatilist

kujutust taotletava planeeringu ruumilisest lahendusest. Praktikas on kahetsusväärselt levinud

olukord, kus planeerimismenetluse alguses esitatakse väga täpne ettekujutus lõplikust

lahendusest, ning see tekitab algusest peale pingeid huvitatud isiku ja KOV-i vahel. Lisaks

välistab selline lähenemine sisulise ruumilise kaalumise planeeringu koostamisel. Sätte

eesmärk on lihtsustada seda olukorda, kehtestades vajaduspõhise nõude, mis võimaldaks KOV-

il saada vajalikku sisendit planeeringu algatamiseks, kuid selliselt, et lahendus ei oleks liiga

detailne.

Eelnõu lõike 3 kohaselt võib KOV detailplaneeringu algatamise taotluses põhjendatud

vajaduse korral nõuda ka muud asjakohast teavet. Säte on vajalik, kuna kõiki võimalikke

juhtumeid ja nende eripärasid ei ole võimalik määruses ette näha. Säte võimaldab KOV-il

küsida konkreetse juhtumi puhul lisateavet üksnes siis, kui see on põhjendatult vajalik

kaalutletud ja õiguslikult põhjendatud otsuse tegemiseks detailplaneeringu algatamise kohta,

arvestades sealhulgas avalikke huve, ruumilise arengu vajadusi ja võimalikke mõjusid.

Eelnõu lõikes 4 sätestatakse, et olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamise korral esitatakse

detailplaneeringu algatamise taotluses lisaks lõigetes 1-3 nimetatud andmetele ka ruumilise

mõju analüüs.

Selline nõue tuleneb olulise ruumilise mõjuga ehitise eripärast. Vastavalt PlanS-is sätestatud

olulise ruumilise mõjuga ehitise käsitlusele on tegemist ehitisega, millel võib olla ulatuslik

mõju ümbritsevale ruumile, keskkonnale ja asustusele. Seetõttu ei ole olulise ruumilise mõjuga

ehitise kavandamisel piisav üksnes tavapärane taotluses esitatav teave, vaid vajalik on

detailsem teave, mis võimaldab hinnata kavandatava tegevuse mõju laiemalt. Ruumilise mõju

analüüs koos lõigetes 1-3 nimetatud andmetega annab KOV-ile tervikliku aluse kaalutletud ja

põhjendatud otsuse tegemiseks detailplaneeringu algatamise kohta.

Eelnõu lõikega 5 sätestatakse määruse jõustumise ajaks 2027. aasta 1. juuli, et arvestada

planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga ette nähtud PlanS § 128 lõikes 31 toodud

kohustuse tekkimist ja selle jõustumise aega (samuti 01.07.2027).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohane määrus reguleerib detailplaneeringu algatamise taotluse andmekoosseisu

riigisiseses menetluses ega ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ega rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Muudatused puudutavad peamiselt nelja sihtrühma: KOV-id (78), kes korraldavad

planeeringute koostamist; Maa- ja Ruumiamet; detailplaneeringu algatamise taotluse esitajad,

sh omanikud ja arendajad; elanikud, kogukonnad ja vabaühendused, keda

planeeringulahendused puudutavad.

Eelnõu eesmärk on kehtestada detailplaneeringu algatamise taotluse kohustuslik

andmekoosseis, mis võimaldab KOV-il taotluse menetlemisel kiiremini tuvastada taotluse

eseme ja konteksti ning vajaduse korral küsida lisateavet eelnõus sätestatud ulatuses. Samuti

nähakse ette näitlik loetelu asjaoludest, mis võivad olla taotluse lahendamise seisukohalt

vajalikud. Eesmärk on, et taotleja saab juba varakult oma ettepaneku sisu läbi mõelda.

4.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Oodatav mõju  Selgemad taotluse nõuded vähendavad arusaamatusi ja vajadust korduva täpsustamise

järele taotleja ja KOV-i vahel, mis võib isikute jaoks parandada menetluse

prognoositavust.

 Olulise ruumilise mõjuga ehitise puhul toetab ruumianalüüsi nõue varasemat arutelu

sobivuse üle ning võib vähendada hilisemas menetluses tekkivaid konflikte, kuna

ehitise sobivust hinnatakse juba algatamise lähteinfo põhjal.

Mõju olulisuse hinnang: pigem kaudne/menetluslik, ei mõjuta otseselt demograafilisi

näitajaid.

4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu sisust ei tulene julgeoleku- ega välissuhete mõju, kuna reguleeritakse taotluse

andmekoosseisu KOV-i menetluses.

4.3. Mõju majandusele

Oodatav mõju

 Ühtlustatud taotluse miinimumnõuded võivad vähendada menetluse algjärgus

ebakindlust ja ajakulu (taotluste täiendamise ringid), mis omakorda vähendab

ettevõtjate ja arendajate tehingukulusid (ajakulud, konsultatsioonide lisaringid).

 Teisalt võib lisanduda algne kulu juhtudel, kus KOV kasutab õigust nõuda lisaandmeid

(nt skeem, olemasoleva olukorra kirjeldus), sest taotleja peab koondama rohkem infot

enne või vahetult pärast esitamist.

Mõju olulisuse hinnang: mõju on menetluskulude ja ajakulu kaudu pigem mõõdukas ning

sõltub praktikas KOV-i nõuete rakendamisest.

4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Oodatav mõju  Taotluses võib nõuda teavet kavandatavate keskkonnamõju põhjustavate ehitiste või

tegevuste kohta, mis võimaldab keskkonnariskide varasemat tuvastamist juba

algatamise etapis.

 Olulise ruumilise mõjuga ehitise puhul võib ruumianalüüsi nõue aidata välistada

ebasobivaid asukohti varem (välistavad tegurid).

Mõju olulisuse hinnang: mõju on kaudne (info varasem kättesaadavus), ei karmista otseselt

keskkonnanõudeid.

4.5. Mõju regionaalarengule

Oodatav mõju  Ühtne taotluse andmekoosseis toetab sarnase kvaliteediga menetluspraktikat eri KOV-

ides, mis võib vähendada piirkondlikku ebaühtlust taotluste menetlemise läbipaistvuses

ja ajakulus.

Mõju olulisuse hinnang: pigem kaudne ja kvaliteedistandardit ühtlustav.

4.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Oodatav mõju KOV-ile  Minimaalsed kohustuslikud andmed loovad ühtse lähtekoha taotluse vastuvõtuks ja

esmane kontroll muutub lihtsamaks.

 Loetelu lisaandmetest, mida võib nõuda, annab KOV-ile selgema raamistiku, millist

infot on põhjendatud küsida. Loetelu võib vähendada ootamatuid nõudeid ja parandada

menetlusökonoomiat.

4.7. Muu otsene või kaudne mõju

Oodatav mõju  Taotluse andmekoosseisu ühtlustamine loob aluse detailplaneeringu algatamise

taotluse kohustuslikuks esitamiseks planeeringute andmekogus PLANIS või selle

kaudu. See tähendab KOV-ide jaoks, et detailplaneeringu algatamise taotluse

vastuvõtmiseks ei ole edaspidi vaja välja töötada, ajakohastada ega hallata eraldi

kohalikke taotlusvorme või muid tehnilisi lahendusi. Ühtne riiklik lahendus vähendab

KOV-ide arendus- ja halduskoormust ning toetab taotluste esitamist ja esmast

menetlemist ühtlasemal alusel. KOV saab alustada taotluse menetlemisega, kui see

andmekogu kaudu saabub.

 Paindlikkus tagatakse sellega, et planeeringust huvitatud isik saab siiski esitada taotluse

detailplaneeringu algatamiseks ka KOV-ile, kes esitab selle seejärel andmekogule.

Tegemist on isikute jaoks positiivse mõjuga, kuna edaspidi saab andmeid esitada

mitmekesisemalt.

4.8. Kokkuvõtlik hinnang mõjude olulisusele ja mõjude analüüsi aruande vajadus

HÕNTE § 46 lõike 3 kohaselt lisatakse seletuskirjale eraldi mõjude analüüsi aruanne juhul, kui

kaasnevad olulised mõjud.

Eelnõu sisust tulenevalt on tegu peamiselt menetlusliku standardiseerimisega (taotluse

andmekoosseis), mistõttu mõjud on valdavalt kaudsed ja sõltuvad rakenduspraktikast.

Eelnõuga ei kaasne olulist mõju, mistõttu eraldi mõjude analüüsi aruannet ei koostata.

Käesolevas osas esitatud mõjude analüüs katab HÕNTE § 46 lõikest 1 tulenevad nõuded.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud

HÕNTE kohaselt kirjeldatakse rakendamisega seotud tegevused ja kulud/tulud.

5.1. Riigi tegevused

Määrus kehtestab taotluse nõuded; riigi tasandi uusi korralduslikke tegevusi eelnõu tekstist ei

tulene.

5.2. KOV-i tegevused

KOV-id rakendavad taotluse miinimumnõudeid ja otsustavad vajadusel lisaandmete küsimise

eelnõus loetletud ulatuses. Planeeringute andmekogusse detailplaneeringu taotluse andmete

esitamiseks võib olla vaja luua KOV-ile kuuluva vastava andmekogu ja planeeringute

andmekogu vahel uus liides.

5.3. Kulud ja tulud

Eelnõu ei sätesta tasusid ega tulumehhanisme. Otseseid riigieelarvelisi kulusid eelnõu alusel ei

teki.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustumine nähakse ette 2027. aasta 1. juulil, et arvestada planeerimisseaduse,

ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõuga ette nähtud PlanS § 128 lõikes 31 toodud kohustuse tekkimist ja selle

jõustumise aega (samuti 01.07.2027).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, arvamuse andmiseks Maa- ja Ruumiametile

ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

20.07.2026 nr 2-2/2522-1

Majandus- ja tööstusministri määruse

„Detailplaneeringu algatamise taotlusele

esitatavad nõuded“ eelnõu

kooskõlastamisele esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab kooskõlastamisele majandus- ja

tööstusministri määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Maa- ja Ruumiamet

Ahto Pahk, +372 5307 2548

[email protected]