Vastus pöördumisele
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 11-1/2044-2 |
| Registreeritud | 17.07.2026 |
| Sünkroonitud | 21.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine |
| Sari | 11-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 11-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | MAXIMA Eesti OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | MAXIMA Eesti OÜ |
| Vastutaja | Dana Kadanik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Tere, Anni!
Täname Teid pöördumise eest! (pöördumine lisatud manusesse)
Vastame Teie küsimusele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda puudutavas osas. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) üldise kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes on pädev täiendavaid selgitusi andma Justiits- ja Digiministeerium
kui seaduse väljatöötaja. Jagan Justiits- ja Digiministeeriumi eelnõu koostaja kontakti (lisatud kirja koopiasse), kust saate abi kirja teise osa küsimustele, mis puudutavad teadete säilitamiskohustust.
Alljärgnevalt selgitame TÕRTKS kohaldumist töötervishoiu ja tööohutuse poole pealt.
TÕRTKS kohaldub Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamisele üksnes seaduse §-s 2 nimetatud valdkondades. TÕRTKS-i kohaldatavus ei sõltu sellest, kes on teavitaja või kaitset vajav isik, vaid sellest, kas teavitatav rikkumine kuulub just
seaduse §-s 2 loetletud valdkondade hulka. Nimetatud loetelus ei ole töötervishoidu ega tööohutust eraldi nimetatud, seega ei ole töökeskkonna või tööohutuse teated TÕRTKS kohaldamisalas.
Viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-39-11 käsitleb võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamist töötajale töösuhtes. Lahendis käsitletud põhimõtted puudutavad töölepingu tüüptingimuste kehtivuse hindamist, kuid ei ole oma olemuselt ülekantavad töökeskkonna-
ja tööohutuse küsimustele.
Samas ei tähenda TÕRTKS-i mittekohaldumine, et töötaja oleks töökeskkonnaga seotud probleemidest teavitamisel kaitseta. Töölepingu seaduse (TLS) § 2
prim näeb ette, et tööandja ei tohi kohelda töötajat ebasoodsalt seetõttu, et töötaja toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat tema õiguste kaitsel. TLS § 3 lisab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise
eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) näeb ette tööandjale kohustuse tagada töötajale ohutu töökeskkond ja neutraliseerida TTOS §-des 6–9
prim loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju (TTOS § 13 lg 1 p 6 prim). TTOS § 14 lg 5 p 7
annab töötajale õiguse juhtida tähelepanu töökeskkonna puudustele ning pöörduda nende lahendamiseks tööandja, töötajate esindajate või Tööinspektsiooni poole. Tööinspektsiooni
poole saab töötaja pöörduda sh läbi anonüümse vihjeliini, samuti pakub Tööinspektsioon nõustamisjuristide teenust ning töökeskkonna konsultantide nõustamist. Psühhosotsiaalsete ohutegurite osas on võimalik pöörduda Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultandi
poole, kes aitab otsida lahendust töökeskkonnas tõusetunud väljakutsetele.
Andke märku, kui on tekkinud täiendavaid küsimusi.
Lugupidamisega
|
Dana Kadanik-Liiv
nõunik Töösuhete ja töökeskkonna osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium +372 5912 6091 [email protected] www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn |
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Selgitustaotlus
Pöördun seoses Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) sisustamisega.
Varasemalt (27.03.2026) pöördusin samasisulise taotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole, kes 08.06.2026 vastas, et kuigi Justiits- ja Digiministeerium töötas välja TÕRTKS eelnõu, ei ole siiski kõik selle rakendamisega seotud küsimused nende vastutusalas ja märkis, et rahvatervise kui ka tarbijakaitse valdkonna osas hinnangu andmine selle kohta, kas rikkumine kuulub Euroopa Liidu õiguse ning ühes sellega ka TÕRTKS kohaldamisalasse, peab andma selle konkreetse valdkonna eest vastutav ministeerium. Seetõttu on käesolev pöördumine adresseeritud teile.
Esiteks soovin täpsustust küsimuses, kas nimetatud seaduse kohaldamisalasse võib kuuluda ka ohutu töökeskkonna tagamisega seotud rikkumistest teavitamine olukorras, kus tegemist on töötaja õigusega töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisele.
Küsimus tõusetub eelkõige seoses Riigikohtu on lahendiga nr 3-2-1-39-11 (p 12), kus kohus leidis, et töötajat võib teatud kontekstis käsitleda tarbijana. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised (sh psühhosotsiaalsete ohtude maandamata jätmine) võiksid kuuluda teavitaja kaitse seaduse reguleerimisalasse näiteks tarbijakaitse või muude Euroopa Liidu õiguse valdkondade kaudu, mille eesmärk on kaitsta isikute tervist ja ohutust.
• Kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised kuuluvad TÕRTKS-i esemelisse kohaldamisalasse?
• Kas ja millistel tingimustel võiks töötajat käsitleda tarbijana selliselt, et tööohutusega seotud rikkumised kvalifitseeruksid Euroopa Liidu õiguse rikkumisena nimetatud seaduse tähenduses?
Teiseks kohustab TÕRTKS § 10 lõige 3 säilitama rikkumisteate kolm aastat alates tagasiside andmisest. Samas direktiivi art 18 lõike 1 kohaselt ei säilitata teateid kauem, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et täita direktiiviga kehtestatud nõudeid või muid liidu või liikmesriigi õiguse kehtestatud nõudeid. Liikmesriikide praktikad teadete säilitamise tähtaja osas on erinevad. Siiski tulenevalt isikuandmete töötlemise põhimõtetest, sh säilitamise piirangu põhimõttest, ei pruugi olla kõikide teadete säilitamine kolme aasta ulatuses põhjendatud. Kuna vilepuhumise kanalile saadetakse ekslikult ka muud infot, nt üldiseid kliendikaebusi üksikjuhtumi kohta, mis ei mahu TÕRTKS-i sisulisse kohaldamisalasse, oleks nende teadete säilitamine, eriti koos isikut tuvastada võimaldavate andmetega, ülemäärane. Seetõttu palun selgitada:
• Kas kõik vilepuhumise kanalile tulnud teated tuleb säilitada kolm aastat või ainult need, mis kuuluvad ka sisuliselt TÕRTKS-i kohaldamisalasse?
• Kui vilepuhumise kanalile saabub teade, mis ei lange TÕRTKS-i kohaldamisalasse, siis kas teate saatjat tuleb sellest teavitada ning kas sellisel juhul ei pea järgima TÕRTKS-s sätestatud vastamise korda?
Lõpetuseks juhin tähelepanu, et TÕRTKS § 15 lõike 2 sõnastus, mis viitab võimalusele andmesubjektide õigusi piirata, ei vasta IKÜM art 23 nõuetele, sest ei sätesta lõikes 2 loetletuid kohustuslikke elemente. Kui TÕRKTS § 15 lõike 2 mõte on see, et andmesubjekt ei saa nõuda teavet ja koopiat oma isikuandmetest, mis sisaldab ka teise inimese isikuandmeid, siis see olukord peaks olema niigi kaetud IKÜM art 15 lõikega 4.
Lugupidamisega
Anni Pavlenko
Juriidilise osakonna juht
MAXIMA Eesti OÜ
[email protected]
Selgitustaotlus
Pöördun seoses Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) sisustamisega.
Varasemalt (27.03.2026) pöördusin samasisulise taotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole, kes 08.06.2026 vastas, et kuigi Justiits- ja Digiministeerium töötas välja TÕRTKS eelnõu, ei ole siiski kõik selle rakendamisega seotud küsimused nende vastutusalas ja märkis, et rahvatervise kui ka tarbijakaitse valdkonna osas hinnangu andmine selle kohta, kas rikkumine kuulub Euroopa Liidu õiguse ning ühes sellega ka TÕRTKS kohaldamisalasse, peab andma selle konkreetse valdkonna eest vastutav ministeerium. Seetõttu on käesolev pöördumine adresseeritud teile.
Esiteks soovin täpsustust küsimuses, kas nimetatud seaduse kohaldamisalasse võib kuuluda ka ohutu töökeskkonna tagamisega seotud rikkumistest teavitamine olukorras, kus tegemist on töötaja õigusega töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisele.
Küsimus tõusetub eelkõige seoses Riigikohtu on lahendiga nr 3-2-1-39-11 (p 12), kus kohus leidis, et töötajat võib teatud kontekstis käsitleda tarbijana. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised (sh psühhosotsiaalsete ohtude maandamata jätmine) võiksid kuuluda teavitaja kaitse seaduse reguleerimisalasse näiteks tarbijakaitse või muude Euroopa Liidu õiguse valdkondade kaudu, mille eesmärk on kaitsta isikute tervist ja ohutust.
• Kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised kuuluvad TÕRTKS-i esemelisse kohaldamisalasse?
• Kas ja millistel tingimustel võiks töötajat käsitleda tarbijana selliselt, et tööohutusega seotud rikkumised kvalifitseeruksid Euroopa Liidu õiguse rikkumisena nimetatud seaduse tähenduses?
Teiseks kohustab TÕRTKS § 10 lõige 3 säilitama rikkumisteate kolm aastat alates tagasiside andmisest. Samas direktiivi art 18 lõike 1 kohaselt ei säilitata teateid kauem, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et täita direktiiviga kehtestatud nõudeid või muid liidu või liikmesriigi õiguse kehtestatud nõudeid. Liikmesriikide praktikad teadete säilitamise tähtaja osas on erinevad. Siiski tulenevalt isikuandmete töötlemise põhimõtetest, sh säilitamise piirangu põhimõttest, ei pruugi olla kõikide teadete säilitamine kolme aasta ulatuses põhjendatud. Kuna vilepuhumise kanalile saadetakse ekslikult ka muud infot, nt üldiseid kliendikaebusi üksikjuhtumi kohta, mis ei mahu TÕRTKS-i sisulisse kohaldamisalasse, oleks nende teadete säilitamine, eriti koos isikut tuvastada võimaldavate andmetega, ülemäärane. Seetõttu palun selgitada:
• Kas kõik vilepuhumise kanalile tulnud teated tuleb säilitada kolm aastat või ainult need, mis kuuluvad ka sisuliselt TÕRTKS-i kohaldamisalasse?
• Kui vilepuhumise kanalile saabub teade, mis ei lange TÕRTKS-i kohaldamisalasse, siis kas teate saatjat tuleb sellest teavitada ning kas sellisel juhul ei pea järgima TÕRTKS-s sätestatud vastamise korda?
Lõpetuseks juhin tähelepanu, et TÕRTKS § 15 lõike 2 sõnastus, mis viitab võimalusele andmesubjektide õigusi piirata, ei vasta IKÜM art 23 nõuetele, sest ei sätesta lõikes 2 loetletuid kohustuslikke elemente. Kui TÕRKTS § 15 lõike 2 mõte on see, et andmesubjekt ei saa nõuda teavet ja koopiat oma isikuandmetest, mis sisaldab ka teise inimese isikuandmeid, siis see olukord peaks olema niigi kaetud IKÜM art 15 lõikega 4.
Lugupidamisega
Anni Pavlenko
Juriidilise osakonna juht
MAXIMA Eesti OÜ
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastame käesolevaga MAXIMA Eesti OÜ selgitustaotluse seoses Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) sisustamisega.
Tervitades/Best Regards
Anni Pavlenko
Õigusosakonna juht/ Head of Legal Department
MAXIMA EESTI OÜ
Aiandi 13/2
EE-12918 Tallinn
Eesti / Estonia
+372 5184812
Selle kirja saite MAXIMA Eesti OÜ e-posti süsteemilt ja see on ette nähtud ainult adressaadile. Kirjas ja selle lisades olev informatsioon võib olla konfidentsiaalne ja selle kasutamine või avaldamine on piiratud. Kui Te saite selle kirja eksituse tõttu, informeerime, et selle kirja ja tema lisade avaldamine teistele isikutele, kopeerimine ja muul viisil levitamine on rangelt keelatud ja võib olla seadusevastane. Palume tagastada see kiri ja kõik lisad saatjale e-posti teel ning kustutada see kiri koos kõikide lisadega. MAXIMA Eesti OÜ ametliku tegevusega mitteseotud arvamused, järeldused ja muu informatsioon ei saa olla tõlgendatav kui ettevõtte poolt esitatav või toetatav. Privaatsusteatis. Sellele elektroonilisele kirjale rakenduvate MAXIMA Eesti OÜ privaatsuspõhimõtetega saate tutvuda sellel lingil.
This message has been sent by e-mail system of MAXIMA Eesti OÜ and it is intended for the addressee only. It may contain confidential or legally privileged information. If you received this e-mail in error, you are hereby notified that any disclosure, copying, distribution of this information is strictly prohibited and may be unlawful. Please return this e-mail without producing, distributing or retaining copies thereof. Opinions, conclusions and other information in this message that do not relate to the official business of MAXIMA Eesti OÜ shall be understood as neither given nor endorsed by it. Personal data notice. Information about Privacy policy of MAXIMA Eesti OÜ that is applied to this electronic message can be reached here.
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ANNI PAVLENKO
PNOEE-48909210252
2026-06-08 09:05:09
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Selgitustaotlus
Pöördun seoses Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) sisustamisega.
Varasemalt (27.03.2026) pöördusin samasisulise taotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole, kes 08.06.2026 vastas, et kuigi Justiits- ja Digiministeerium töötas välja TÕRTKS eelnõu, ei ole siiski kõik selle rakendamisega seotud küsimused nende vastutusalas ja märkis, et rahvatervise kui ka tarbijakaitse valdkonna osas hinnangu andmine selle kohta, kas rikkumine kuulub Euroopa Liidu õiguse ning ühes sellega ka TÕRTKS kohaldamisalasse, peab andma selle konkreetse valdkonna eest vastutav ministeerium. Seetõttu on käesolev pöördumine adresseeritud teile.
Esiteks soovin täpsustust küsimuses, kas nimetatud seaduse kohaldamisalasse võib kuuluda ka ohutu töökeskkonna tagamisega seotud rikkumistest teavitamine olukorras, kus tegemist on töötaja õigusega töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisele.
Küsimus tõusetub eelkõige seoses Riigikohtu on lahendiga nr 3-2-1-39-11 (p 12), kus kohus leidis, et töötajat võib teatud kontekstis käsitleda tarbijana. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised (sh psühhosotsiaalsete ohtude maandamata jätmine) võiksid kuuluda teavitaja kaitse seaduse reguleerimisalasse näiteks tarbijakaitse või muude Euroopa Liidu õiguse valdkondade kaudu, mille eesmärk on kaitsta isikute tervist ja ohutust.
• Kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised kuuluvad TÕRTKS-i esemelisse kohaldamisalasse?
• Kas ja millistel tingimustel võiks töötajat käsitleda tarbijana selliselt, et tööohutusega seotud rikkumised kvalifitseeruksid Euroopa Liidu õiguse rikkumisena nimetatud seaduse tähenduses?
Teiseks kohustab TÕRTKS § 10 lõige 3 säilitama rikkumisteate kolm aastat alates tagasiside andmisest. Samas direktiivi art 18 lõike 1 kohaselt ei säilitata teateid kauem, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et täita direktiiviga kehtestatud nõudeid või muid liidu või liikmesriigi õiguse kehtestatud nõudeid. Liikmesriikide praktikad teadete säilitamise tähtaja osas on erinevad. Siiski tulenevalt isikuandmete töötlemise põhimõtetest, sh säilitamise piirangu põhimõttest, ei pruugi olla kõikide teadete säilitamine kolme aasta ulatuses põhjendatud. Kuna vilepuhumise kanalile saadetakse ekslikult ka muud infot, nt üldiseid kliendikaebusi üksikjuhtumi kohta, mis ei mahu TÕRTKS-i sisulisse kohaldamisalasse, oleks nende teadete säilitamine, eriti koos isikut tuvastada võimaldavate andmetega, ülemäärane. Seetõttu palun selgitada:
• Kas kõik vilepuhumise kanalile tulnud teated tuleb säilitada kolm aastat või ainult need, mis kuuluvad ka sisuliselt TÕRTKS-i kohaldamisalasse?
• Kui vilepuhumise kanalile saabub teade, mis ei lange TÕRTKS-i kohaldamisalasse, siis kas teate saatjat tuleb sellest teavitada ning kas sellisel juhul ei pea järgima TÕRTKS-s sätestatud vastamise korda?
Lõpetuseks juhin tähelepanu, et TÕRTKS § 15 lõike 2 sõnastus, mis viitab võimalusele andmesubjektide õigusi piirata, ei vasta IKÜM art 23 nõuetele, sest ei sätesta lõikes 2 loetletuid kohustuslikke elemente. Kui TÕRKTS § 15 lõike 2 mõte on see, et andmesubjekt ei saa nõuda teavet ja koopiat oma isikuandmetest, mis sisaldab ka teise inimese isikuandmeid, siis see olukord peaks olema niigi kaetud IKÜM art 15 lõikega 4.
Lugupidamisega
Anni Pavlenko
Juriidilise osakonna juht
MAXIMA Eesti OÜ
[email protected]
Selgitustaotlus
Pöördun seoses Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) sisustamisega.
Varasemalt (27.03.2026) pöördusin samasisulise taotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole, kes 08.06.2026 vastas, et kuigi Justiits- ja Digiministeerium töötas välja TÕRTKS eelnõu, ei ole siiski kõik selle rakendamisega seotud küsimused nende vastutusalas ja märkis, et rahvatervise kui ka tarbijakaitse valdkonna osas hinnangu andmine selle kohta, kas rikkumine kuulub Euroopa Liidu õiguse ning ühes sellega ka TÕRTKS kohaldamisalasse, peab andma selle konkreetse valdkonna eest vastutav ministeerium. Seetõttu on käesolev pöördumine adresseeritud teile.
Esiteks soovin täpsustust küsimuses, kas nimetatud seaduse kohaldamisalasse võib kuuluda ka ohutu töökeskkonna tagamisega seotud rikkumistest teavitamine olukorras, kus tegemist on töötaja õigusega töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisele.
Küsimus tõusetub eelkõige seoses Riigikohtu on lahendiga nr 3-2-1-39-11 (p 12), kus kohus leidis, et töötajat võib teatud kontekstis käsitleda tarbijana. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised (sh psühhosotsiaalsete ohtude maandamata jätmine) võiksid kuuluda teavitaja kaitse seaduse reguleerimisalasse näiteks tarbijakaitse või muude Euroopa Liidu õiguse valdkondade kaudu, mille eesmärk on kaitsta isikute tervist ja ohutust.
• Kas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised kuuluvad TÕRTKS-i esemelisse kohaldamisalasse?
• Kas ja millistel tingimustel võiks töötajat käsitleda tarbijana selliselt, et tööohutusega seotud rikkumised kvalifitseeruksid Euroopa Liidu õiguse rikkumisena nimetatud seaduse tähenduses?
Teiseks kohustab TÕRTKS § 10 lõige 3 säilitama rikkumisteate kolm aastat alates tagasiside andmisest. Samas direktiivi art 18 lõike 1 kohaselt ei säilitata teateid kauem, kui see on vajalik ja proportsionaalne, et täita direktiiviga kehtestatud nõudeid või muid liidu või liikmesriigi õiguse kehtestatud nõudeid. Liikmesriikide praktikad teadete säilitamise tähtaja osas on erinevad. Siiski tulenevalt isikuandmete töötlemise põhimõtetest, sh säilitamise piirangu põhimõttest, ei pruugi olla kõikide teadete säilitamine kolme aasta ulatuses põhjendatud. Kuna vilepuhumise kanalile saadetakse ekslikult ka muud infot, nt üldiseid kliendikaebusi üksikjuhtumi kohta, mis ei mahu TÕRTKS-i sisulisse kohaldamisalasse, oleks nende teadete säilitamine, eriti koos isikut tuvastada võimaldavate andmetega, ülemäärane. Seetõttu palun selgitada:
• Kas kõik vilepuhumise kanalile tulnud teated tuleb säilitada kolm aastat või ainult need, mis kuuluvad ka sisuliselt TÕRTKS-i kohaldamisalasse?
• Kui vilepuhumise kanalile saabub teade, mis ei lange TÕRTKS-i kohaldamisalasse, siis kas teate saatjat tuleb sellest teavitada ning kas sellisel juhul ei pea järgima TÕRTKS-s sätestatud vastamise korda?
Lõpetuseks juhin tähelepanu, et TÕRTKS § 15 lõike 2 sõnastus, mis viitab võimalusele andmesubjektide õigusi piirata, ei vasta IKÜM art 23 nõuetele, sest ei sätesta lõikes 2 loetletuid kohustuslikke elemente. Kui TÕRKTS § 15 lõike 2 mõte on see, et andmesubjekt ei saa nõuda teavet ja koopiat oma isikuandmetest, mis sisaldab ka teise inimese isikuandmeid, siis see olukord peaks olema niigi kaetud IKÜM art 15 lõikega 4.
Lugupidamisega
Anni Pavlenko
Juriidilise osakonna juht
MAXIMA Eesti OÜ
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|