| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/204-2 |
| Registreeritud | 20.07.2026 |
| Sünkroonitud | 21.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Vastutaja | Pille Tees (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Haridus- ja Teadusministeerium Teie: 02.07.2026 nr HTM/26-0785/-1K
Meie: 20.07.2026 nr 1-7/204-2
Vabariigi Valitsuse määruse
„Tõlkeandmekogu põhimäärus" eelnõu
kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Siseministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Tõlkeandmekogu
põhimäärus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) alltoodud tähelepanekutega arvestamisel:
1. Andmete kaitse ja turvameetmete proportsionaalsus
Eelnõu § 5 kohaselt peavad tõlkevärava turvameetmed tagama konfidentsiaalsuse turvaklassi
S3, tervikluse turvaklassi T3 ja käideldavuse turvaklassi K2 ning tõlkevärava kaitsetarve on
väga suur.
Siseministeerium nõustub, et tõlkeväravas töödeldavate andmete kaitse on oluline, arvestades,
et tõlgitav teave võib sisaldada isikuandmeid, eriliiki isikuandmeid, juurdepääsupiiranguga
teavet või muud tundlikku teavet. Samas on andmete kaitseks rakendatavate meetmete
proportsionaalsus samuti oluline, kuna kõrgendatud turvanõuete rakendamine võib kaasa tuua
märkimisväärse tehnilise, korraldusliku ja rahalise koormuse. Konfidentsiaalsuse turvaklass S3
eeldab tavapäraselt andmete krüpteerimist ja mitmetasandilist autentimist ning seda
rakendatakse üldjuhul ülisalajase iseloomuga teabe kaitseks.
Palume seletuskirjas täiendavalt põhjendada eelkõige konfidentsiaalsuse turvaklassi S3 valikut
ja selle proportsionaalsust. Seletuskirjas on märgitud, et tõlkeväravas võib töödelda muu hulgas
terviseandmeid, süüteoandmeid ja maksuandmeid, kuid täiendavalt vajab selgitamist, miks on
kogu andmekogu puhul vajalik just S3 taseme konfidentsiaalsus ning kas kõigi
andmekoosseisude ja kasutusjuhtude puhul on selline kaitsetase põhjendatud.
Samuti palume hinnata, kas eelnõus sätestatud turvanõuded ja kavandatav turvaklass on
omavahel piisavas kooskõlas. Kui andmekogule nähakse ette väga suur kaitsetarve ja
konfidentsiaalsuse turvaklass S3, peaks eelnõust või seletuskirjast selgemalt nähtuma, millised
tehnilised ja korralduslikud meetmed selle taseme tagamiseks rakendatakse. Näiteks ei ole
eelnõus praegu selgelt käsitletud andmete varundamist, taastamist, juurdepääsude regulaarset
kontrolli ega muid kõrgendatud kaitsetarbega andmekogu pidamisel olulisi meetmeid.
2 (3)
Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada selliselt, et kavandatud turvaklass, selle põhjendus ning
turvaklassist tulenevad nõuded oleksid omavahel loogilises ja kontrollitavas seoses.
2. Mõistete ja rollide selgus
Eelnõus kasutatakse mitut omavahel seotud mõistet ja rolli, sealhulgas „kasutajaasutus“,
„andmeandja“, „andmete esitaja“, „lõppkasutaja“, „tõlkepartner“, „kaasvastutav töötleja“,
„haldaja“ ja „volitatud töötleja“. Kuigi osa mõisteid on eelnõus sisustatud, võib rollide ja
vastutuse jaotus jääda adressaadile ebaselgeks, kuna sarnaseid või osaliselt kattuvaid rolle
kirjeldatakse eri sätetes erinevate mõistete kaudu.
Palume eelnõus ja seletuskirjas mõistete kasutus läbivalt üle vaadata ning vajadusel
struktuursemalt selgitada, milline isik või asutus millises rollis tegutseb, milliseid andmeid ta
esitab või töötleb ning mille eest ta vastutab. See on oluline nii andmekaitseõigusliku vastutuse,
juurdepääsuõiguste haldamise kui ka andmete õigsuse ja turvameetmete rakendamise
seisukohalt.
Samuti juhime tähelepanu eelnõu § 10 lõikele 1, mille kohaselt tagab kasutajaasutus, et
isikuandmed ja juurdepääsupiiranguga andmed ei satu avalikku tõlkemällu, ning haldaja ei
kontrolli juurdepääsupiirangu kohast rakendamist. Palume täpsustada, kuidas jaguneb selle
kohustuse täitmisel vastutus kasutajaasutuse, haldaja ja volitatud töötleja vahel. Kasutajaasutus
saab küll kehtestada sisemised reeglid ja juhised, kuid nende tehniline rakendamine sõltub
tõlkevärava funktsionaalsusest ja volitatud töötleja tagatud tehnilistest lahendustest. Seetõttu
palume selgitada, milliste tehniliste ja korralduslike meetmetega tagatakse, et kasutajaasutuse
kehtestatud piirangud tegelikult välistavad isikuandmete ja juurdepääsupiiranguga teabe
sattumise avalikku tõlkemällu.
Lisaks palume seletuskirjas täiendavalt kirjeldada, millest on lähtutud kaasvastutavate
töötlejate rollide kujundamisel ning kuidas on kavandatud isikuandmete kaitse üldmääruse
artikli 26 kohase ühise vastutuse rakendamine praktikas. Eelkõige palume selgitada, kuidas on
kavandatud kaasvastutavate töötlejate omavaheline vastutuse jaotus ning millisel viisil
tagatakse, et ühise vastutuse põhimõtted on kaasvastutavate töötlejate vahel ühtselt kokku
lepitud ja andmesubjektidele teatavaks tehtud. Kuigi seletuskirjas on märgitud, et
kaasvastutavad töötlejad lepivad ühise vastutuse korralduses omavahel kokku, ei nähtu eelnõust
ega seletuskirjast piisava selgusega, kuidas on tagatud sellise kokkuleppe sõlmimine ning
ühetaoline rakendumine kõigi kaasvastutavate töötlejate suhtes.
3. Andmete säilitamine ja kustutamine
Eelnõu § 14 lõikes 3 sätestatakse logiandmete säilitamise tähtaeg, mille kohaselt säilitatakse
logi kaks aastat kande või päringu tegemisest arvates ning säilitustähtaja möödumisel
logiandmed kustutatakse.
Samas ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast piisava selgusega, millistel alustel ja kui kaua
säilitatakse andmekogu põhiandmeid, sealhulgas tõlketöid, tõlgitavat teavet, lisa- ja
taustamaterjale ning tõlkemälusid. Arvestades, et eelnõu § 7 kohaselt võivad tõlgitav teave,
lisa- ja taustamaterjalid ning tõlkemälu tõlkesegmendid sisaldada isikuandmeid ja eriliiki
isikuandmeid, on säilitamise põhimõtete selge reguleerimine andmekaitse seisukohalt oluline.
Palume eelnõus või seletuskirjas täpsustada andmete säilitamise, kustutamise, anonüümimise
ja vajadusel arhiveerimise põhimõtteid. Eelkõige palume selgitada, kui kaua säilitatakse
3 (3)
tõlketöid ja tõlkemälusid, kes otsustab nende säilitamise või kustutamise, kas erinevatele
tõlkemälude liikidele kohalduvad erinevad säilitamispõhimõtted ning kuidas tagatakse, et
isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on vajalik tõlkevärava eesmärkide täitmiseks.
4. Logimine, juurdepääs ja muud turvanõuded
Eelnõu § 14 reguleerib tõlkeväravas andmete sisestamise, muutmise ja päringute logimist ning
logi säilitamise tähtaega. Arvestades eelnõu §-s 5 kavandatud väga suurt kaitsetarvet ja
turvaklasse, palume hinnata, kas logimise regulatsioon on piisavalt detailne ning kooskõlas
kavandatud turvatasemega.
Palume eelnõus või seletuskirjas täiendavalt selgitada, kas ja kuidas toimub juurdepääsuõiguste
regulaarne kontroll, logide kontrollimine, turvaintsidentidele reageerimine, andmete
varundamine ja taastamine. Kui need küsimused on reguleeritud muudes dokumentides või
infoturbemeetmete kaudu, palume sellele seletuskirjas viidata. Praegusel kujul võib jääda
ebaselgeks, kas eelnõus sätestatud regulatsioon on piisav kavandatud väga suure kaitsetarbega
andmekogu pidamiseks.
5. Keelelised ja normitehnilised täpsustused
Palume üle vaadata järgmised keelelised ja normitehnilised küsimused.
Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 4 on sätestatud, et kaasvastutav töötleja „tagab isikuandmetega
seotud rikkumisest järelevalveasutuse teavitamise ja vajadusel andmesubjektile, edastades
/…/“. Sätte sõnastus vajab parandamist. Eeldatavalt on mõeldud, et kaasvastutav töötleja tagab
isikuandmetega seotud rikkumisest järelevalveasutuse ja vajadusel andmesubjekti teavitamise.
Palume sätte sõnastust vastavalt täpsustada.
Eelnõu § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatakse kasutajaasutuse andmetena „regulaarsed tööajad
(nädalapäevad ja kellaajad)“. Seletuskirjas on sama sätte selgitamisel kasutatud väljendit
„asutuse regulaarsete töötajate andmed“. Palume seletuskirja parandada, kuna eelnõu tekstist
nähtuvalt on tegemist regulaarsete tööaegade, mitte regulaarsete töötajate andmetega.
Eelnõu § 6 lõike 4 punktis 5 nimetatakse tõlkevärava lõppkasutaja andmetena „töö- ja
puhkeajad“. Seletuskirjas kasutatakse sama andmekoosseisu selgitamisel nii väljendit „töö- ja
puhkeaeg“ kui ka „töö- ja puhkuseaeg“. Palume terminikasutus ühtlustada, kuna puhkeaeg ja
puhkus või puhkuseaeg on õiguslikult erineva tähendusega mõisted.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Pille Tees
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vabariigi Valitsuse määruse „Tõlkeandmekogu põhimäärus“ eelnõu | 03.07.2026 | 3 | 1-7/204-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium |
| PPA arvamus AvTS ja KeeleS muutmise eelnõu kohta. | 17.07.2024 | 1 | 1-7/144-5 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |