Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 30.06.2026 nr JDM/26-0778/-1K

Meie: 20.07.2026 nr 1-7/202-2

Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr

111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-

toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine

Lugupeetud minister

Siseministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 „E-toimiku

süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu

(edaspidi eelnõu) alltoodud tähelepanekutega arvestamisel:

1. Statistikakeskkonna ja andmete töötlemise andmekaitsealased küsimused

Eelnõu kohaselt töödeldakse statistikakeskkonnas andmeid pseudonüümitud kujul, välja

arvatud ametniku nimi, isikukood ja töötamise andmed, mida töödeldakse isikustatud kujul.

Seletuskirjas on märgitud, et selline lahendus võimaldab analüüsida kohtute töökoormust ning

toetada õiguspoliitiliste otsuste tegemist.

Palume seletuskirjas täiendavalt põhjendada, miks on nimetatud eesmärkide saavutamiseks

vajalik töödelda ametniku andmeid isikustatud kujul, sealhulgas isikukoodi. Eelkõige palume

selgitada, miks ei oleks võimalik sama eesmärki saavutada väiksema andmemahuga või

pseudonüümitud identifikaatori abil. See võimaldaks paremini hinnata kavandatava

andmetöötluse vastavust isikuandmete minimaalsuse põhimõttele.

Samuti sätestatakse eelnõus, et statistikakeskkonnas töödeldakse andmeid pseudonüümitud

kujul, kuid eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, millistel põhimõtetel pseudonüümimine toimub

ning kuidas on korraldatud juurdepääs isikustatud andmetele. Palume seletuskirja täiendada

lühikese kirjeldusega pseudonüümimise põhimõtetest ning selgitada, millistel juhtudel ja kellel

on võimalik juurde pääseda isikustatud andmetele. See aitab hinnata, kas kavandatud tehnilised

ja korralduslikud meetmed on piisavad ning vastavad isikuandmete kaitse nõuetele.

Lisaks palume seletuskirjas kajastada, kas eelnõu ettevalmistamisel hinnati andmekaitsealase

mõjuhinnangu koostamise vajadust ning millisele järeldusele selles küsimuses jõuti. Eelnõuga

lisatakse andmekoosseisu muuhulgas töökoormuse ja kohtuasjade jagamisega seotud andmeid,

nagu „nõude koormus“, „määramise koormus“ ja „määramise erimärked“. Need andmed

võivad puudutada ametnike või menetlejate töökoormuse, töösoorituse, spetsialiseerumise ja

2 (6)

ülesannete jaotuse analüüsimist. Seetõttu palume seletuskirjas muuhulgas selgitada, kas ja

kuidas on hinnatud kavandatava andmetöötluse mõju ametnike ja menetlejate privaatsusele

ning töökorraldusele. Selline täiendus suurendab eelnõu läbipaistvust ning võimaldab paremini

hinnata andmekaitseliste riskide läbikaalumist.

Eelnõuga sõnastatakse ümber § 13 ning nähakse ette, et säilitamistähtaja möödumisel andmed

kustutatakse, anonüümitakse või antakse üle Rahvusarhiivile. Seletuskirjas on märgitud, et

anonüümimise tulemusena ei tohi andmesubjekte olla võimalik otseselt ega kaudselt tuvastada.

Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, kuidas tagatakse e-toimiku süsteemis sisalduvate

andmete tegelik ja tagasipöördumatu anonüümimine. Menetlusandmed võivad sisaldada

detailseid asjaolusid, sealhulgas kuriteo- või vaidluse kirjeldusi, mis võivad isikut kaudselt

tuvastatavaks muuta ka pärast otseste tunnuste eemaldamist. Seetõttu palume selgitada, milliste

põhimõtete, tehniliste standardite või kontrollimeetmete alusel hinnatakse, et anonüümimine on

piisav ning andmesubjekt ei ole enam otseselt ega kaudselt tuvastatav.

2. Eelnõus kasutatavate mõistete ja viidete ühtlus ning süsteemi koosseis

Eelnõuga muudetakse e-toimiku süsteemi ülesehitust ning võetakse kasutusele või muudetakse

mitme süsteemi osa kirjeldust. Palume eelnõus ja seletuskirjas üle vaadata kasutatavate

mõistete järjepidevus ning selgelt eristada e-toimiku süsteemi koosseisu kuuluvad sisemised

komponendid eraldiseisvatest välistest infosüsteemidest, mis on e-toimikuga üksnes liidestatud.

Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 7 kasutatakse sõnastust „muud e-toimiku süsteemiga liidestatud

infosüsteemid ja tehnilised komponendid“. Samas kehtiva määruse § 3 lõikes 2, mida eelnõuga

ei muudeta, kasutatakse mõistet „e-toimiku süsteemiga liidestatud teine andmekogu“ ning

viidatakse nendele koos e-toimiku süsteemi liidesega kui põhisüsteemile. Palume kasutada

samu või omavahel selgelt seostatud mõisteid, et vältida erinevate terminite kasutamisest

tulenevat tõlgendussegadust. Märgime, et praegune sõnastus võib tekitada ebaselgust süsteemi

ülesehituse ja vastutuse jaotuse osas. Infosüsteem või andmekogu ei peaks õiguslikult ega

loogiliselt koosnema temaga väliselt liidestatud eraldiseisvatest infosüsteemidest. Näiteks

väärteomenetluse portaal või muud menetlusasutuste infosüsteemid võivad e-toimikuga X-tee

kaudu andmeid vahetada, kuid see ei tähenda tingimata, et need infosüsteemid on e-toimiku

süsteemi osad. Kui liidestatud infosüsteeme käsitada e-toimiku süsteemi osadena, võib see

muuta ebaselgeks ka vastutava ja volitatud töötlejate vastutuse piirid.

Seetõttu palume täpsustada, kas eelnõus kasutatav mõiste „väärteomenetluse liides“ tähendab

e-toimiku süsteemi sisemist tehnilist komponenti, näiteks API-t või integratsioonikihti, või

hõlmab see ka menetleja kasutatavat eraldiseisvat kasutajaliidest või infosüsteemi. Palume

eelnõu § 2 lõike 1 punktide 4 ja 7 sõnastust täpsustada selliselt, et e-toimiku süsteemi sisemised

komponendid oleksid selgelt eristatud välistest liidestatud infosüsteemidest. Samuti palume

kaaluda § 2 lõike 1 punktis 7 kasutatud sõnastuse asendamist näiteks sõnastusega „liidesed

teiste infosüsteemidega“, kui eesmärk on viidata üksnes tehnilisele andmevahetusele.

Samuti kasutatakse eelnõu § 2 lisatavas lõikes 1¹ mõistet „keskandmekogu“, kuid kehtivas

määruses sellist mõistet ei kasutata ning seletuskirjas ei ole selle tähendust eraldi avatud.

Määruse tekstis kasutatakse seni eelkõige mõistet „põhisüsteem“. Palume eelnõus või

seletuskirjas selgitada mõiste „keskandmekogu“ tähendust ja selle seost põhisüsteemi ning

statistikakeskkonnaga või kasutada määruses läbivalt juba kehtivas regulatsioonis kasutatavaid

mõisteid.

3 (6)

Lisaks palume täpsustada eelnõu § 1 lõike 2 punktis 3 kasutatud mõistet „menetlejad“. Sõnastus

näib lähtuvat menetlusseadustikest, kuid erinevates menetlusliikides võib mõiste sisustamine

erineda. Näiteks kriminaalmenetluse seadustiku § 16 lõike 1 kohaselt on menetlejad kohus,

prokuratuur ja uurimisasutus. Kuna eelnõus nimetatakse samas punktis eraldi ka kohtuid ja teisi

seaduses sätestatud asutusi, palume seletuskirjas selgitada, keda mõeldakse eelnõus

„menetlejate“ all ning kuidas see mõiste suhestub kohtute ja teiste asutuste eraldi nimetamisega.

3. Kehtivate sätete ja viidete kooskõla eelnõuga

Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõiked 3 ja 4. Samas ei muudeta määruse

§ 15 lõiget 3¹, mis viitab § 3 lõikes 4 nimetatud e-toimiku süsteemiga liidestatud andmekogule.

Palume eelnõus üle vaadata määruse § 15 lõike 3¹ sõnastus ning vajadusel seda muuta, et vältida

viidet kehtetuks tunnistatavale sättele.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 4 lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejate loetelu ja

nende järjekorda. Seetõttu palume määruses läbivalt üle vaadata kõik viited § 4 lõike 2

punktidele, kuna need ei pruugi pärast muudatuse jõustumist enam olla õiged. Näiteks kehtiva

määruse § 17 lõikes 1 viidatakse kriminaalmenetluses salastatud andmetele juurdepääsu puhul

§ 4 lõike 2 punktides 1–4 ja 6 nimetatud volitatud töötlejatele. Samuti viitab § 18 lõige 1

väärteomenetluses salastatud andmetele juurdepääsu puhul § 4 lõike 2 punktidele 1, 3, 5 ja 6.

Kuna eelnõuga muutub § 4 lõike 2 punktide sisu ja järjestus, võib tekkida olukord, kus

juurdepääsuõigused ei vasta enam eelnõu eesmärgile ega senisele töökorraldusele. Näiteks

võivad kohtuvälised menetlejad pärast muudatust jääda väärteomenetluses enda salastatud

andmetele juurdepääsuta, kui viited jäetakse muutmata.

Analoogne probleem tekib ka kriminaalmenetluses salastatud andmetele juurdepääsu osas:

kehtiva loetelu järgi tähendab § 17 lõike 1 punkt 6 julgeolekuasutusi, eelnõu uue loetelu järgi

aga vanglaid ja arestimajasid. Kui sätet ei muudeta, kaotaksid julgeolekuasutused juurdepääsu

kriminaalmenetluses salastatud andmetele, samal ajal kui vanglad ja arestimajad saaksid sellise

juurdepääsu, ilma et see oleks eelnõu eesmärk.

Palume seetõttu kontrollida ja vajadusel korrigeerida kõik põhimääruses olevad sisemised

viited § 4 lõike 2 punktidele.

Lisaks palume koos kõnealuse määruse muutmisega üle vaadata ka justiitsministri 30. aprilli

2010. a määrus nr 14 „E-toimiku süsteemi kriminaalmenetluse liidese ja väärteomenetluse

liidese kasutajate registreerimise kord“. Nimetatud määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 viidatakse samuti

Vabariigi Valitsuse määruse nr 111 § 4 lõike 2 punktidele. Kuna eelnõuga muudetakse § 4

lõikes 2 nimetatud asutuste loetelu ja järjekorda, ei pruugi ka nimetatud määruse viited pärast

muudatuse jõustumist enam õiged olla.

4. Väärteomenetluse liidese tehniline volitatud töötleja

Eelnõu kohaselt täiendatakse määruse § 4 lõikega 4, mille järgi on väärteomenetluse liidese

tehniliseks volitatud töötlejaks Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

Seletuskirjas ei ole selle muudatuse vajadust ega sisu selgitatud. Meile teadaolevalt hakkab

väärteomenetluse portaali arendama Justiits- ja Digiministeerium. SMIT-i roll

väärteomenetluse liidese tehnilise volitatud töötlejana vajab seejuures oluliselt selgemat

reguleerimist. Praegu nimetatakse SMIT väärteomenetluse liidese tehniliseks volitatud

töötlejaks, kuid eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, mida see sisuliselt tähendab. Jääb

ebaselgeks, kas SMIT peab liidest arendama, haldama, majutama, pakkuma kasutajatuge,

tagama andmeturbe või täitma muud tehnilist ülesannet. Kui Justiits- ja Digiministeerium

4 (6)

eeldab SMIT-ilt konkreetseid tegevusi, tuleb need eelnõus ja seletuskirjas selgelt välja tuua.

Praegune sõnastus on liiga üldine ega võimalda hinnata ülesannete ulatust, vastutust ega

ressursivajadust.

Samuti palume täpsustada, mida mõeldakse eelnõus mõistega „tehniline volitatud töötleja“.

Isikuandmete kaitse õiguses kasutatakse mõisteid vastutav töötleja ja volitatud töötleja ning

mõiste „tehniline volitatud töötleja“ sisu ei ole eelnõus ega seletuskirjas avatud. Termini

„tehniline“ lisamine ei selgita iseenesest, millised on selle töötleja ülesanded ega millised

isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 28 tulenevad nõuded talle kohalduvad.

Määruse §-s 6 sätestatud volitatud töötleja kohustused on suunatud eelkõige andmeid sisuliselt

töötlevatele menetlusasutustele, kes kasutavad e-toimikut oma seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Kui Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse roll seisneb näiteks

infosüsteemi majutamises, rakenduse administreerimises, logide haldamises, tehnilises toes või

arendustöödes, ei ole tal võimalik ega asjakohane vastutada andmete sisulise, menetlusliku

eesmärgipärasuse eest samal viisil nagu menetlusasutustel.

Seetõttu palume eelnõus või seletuskirjas selgelt eristada sisulise volitatud töötleja ja tehnilist

taristut või teenust pakkuva volitatud töötleja ülesanded ning vastutuse piirid.

Samuti palume selgitada, kas ja millises ulatuses mõjutab nimetatud muudatus olemasolevaid

arendus-, haldus- või teenuseosutamise kokkuleppeid ning milline on rollijaotus vastutava

töötleja, volitatud töötlejate, tehnilist taristut või teenust pakkuva asutuse ja võimalike

arenduspartnerite vahel ning milline haldus- või finantskoormus muudatusega

Siseministeeriumi valitsemisalale kaasneb.

5. Volitatud töötleja kohustuste sõnastus

Eelnõu § 6 lõike 1 punktis 6 nähakse ette, et volitatud töötleja tagab, et andmeid töötlevad

üksnes „sellise õigusega isikud“ vastavalt õigusaktides sätestatud eesmärgile ja ulatusele.

Palume täpsustada, millist õigust peetakse silmas sõnadega „sellise õigusega“. Sätte selguse

huvides võiks kaaluda sõnastust, mis viitab otseselt seadusest, muust õigusaktist või antud

juurdepääsuõigusest tulenevale õigusele töödelda andmeid konkreetse ülesande täitmiseks

vajalikus ulatuses.

Eelnõuga lisatavas § 6 lõikes 2 on sätestatud, et volitatud töötleja määrab oma pädevusse

kuuluvate isikuandmete töötlemise eest vastutavad isikud ning tagab andmesubjekti õiguste

teostamise seaduses sätestatud korras. Sätte sõnastus võib tekitada ebaselgust, kas volitatud

töötleja pädevusse kuuluvad isikuandmed või vastutavad isikud. Palume sätte sõnastust

täpsustada.

6. Andmesubjekti juurdepääsuõiguse piiramine

Eelnõuga täiendatakse § 16 lõigetega 6–8, mille kohaselt võib andmesubjekti õigust tutvuda

tema kohta kogutud andmetega piirata üksnes seaduses sätestatud alusel ja ulatuses,

juurdepääsupiirang peab olema põhjendatud ja tähtajaline ning piirangu aluse äralangemise

korral tuleb andmesubjektile võimaldada juurdepääs tema kohta kogutud andmetele.

Palume täpsustada kavandatava lõike 8 tähendust ja praktilist rakendamist. Jääb ebaselgeks, kas

sättega soovitakse panna asutusele kohustus teavitada andmesubjekti, kelle varasem andmetega

tutvumise taotlus jäeti piirangu tõttu rahuldamata, sellest, et piirangu alus on hiljem ära

5 (6)

langenud, või üksnes sätestada üldine põhimõte, et piirangu puudumisel tuleb andmetega

tutvumist võimaldada.

Samuti palume hinnata, kas lõikes 8 sätestatu on vajalik eraldi reguleerida, arvestades, et lõige

6 juba seob andmesubjekti juurdepääsuõiguse piiramise seaduses sätestatud aluse ja ulatusega.

Kui juurdepääsupiirangu alused ja tähtajad tulenevad seadusest, ei saa ametnik neid iseseisvalt

määrata ega laiendada. Seetõttu võib piisata lõikes 6 sätestatud üldpõhimõttest, mille kohaselt

võib andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega piirata üksnes seaduses

sätestatud alusel ja ulatuses.

7. Logimise regulatsiooni täpsustamine

Eelnõuga sõnastatakse ümber § 22 ning sätestatakse logi minimaalse andmekoosseisuna muu

hulgas „töödeldud andmete viide“. Palume seletuskirjas selgitada, mida selle all mõeldakse.

Selgitus on vajalik, et oleks arusaadav, kas tegemist on viitega konkreetsele menetlusele,

dokumendile, andmeobjektile, andmeväljale või muule tehnilisele identifikaatorile.

Samuti palume hinnata, kas sätte sõnastus tagab piisava selguse logi tõendusväärtuse ja

kontrollitavuse seisukohalt. Logimise eesmärgi täitmiseks peab olema võimalik tuvastada,

milliste andmetega konkreetne toiming tehti, kuid samal ajal tuleb vältida logidesse

põhjendamatult ulatusliku isikuandmete koopia tekkimist.

8. Rahapesu Andmebüroo juurdepääsu kontrollitavus

Eelnõuga täiendatakse määruse § 18¹ lõikega 7, mille kohaselt võimaldatakse Rahapesu

Andmebüroo ametnikule juurdepääs e-toimiku süsteemi andmetele ulatuses, mis on vajalik

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Kuigi kavandatav juurdepääs on seotud seadusest tulenevate ülesannete täitmisega, palume

seletuskirjas selgitada, kuidas tagatakse sellise juurdepääsu eesmärgipärasus ja hilisem

kontrollitavus. Eelkõige palume hinnata, kas süsteemis tuleb tehniliselt ette näha kohustus

märkida päringu tegemisel viide konkreetsele menetlusele, ülesandele või muu põhjendus, mis

võimaldaks vastutaval töötlejal logide kontrollimisel hinnata päringu õiguspärasust ja

eesmärgipärasust.

Nimetatud juurdepääs antakse konkreetse avaliku ülesande täitmiseks, mitte menetleja rollis.

Seetõttu palume seletuskirjas laiemalt põhjendada, miks on Rahapesu Andmebüroo ülesannete

täitmiseks vajalik anda juurdepääs e-toimiku andmetele kavandatud ulatuses ning kas eesmärki

oleks võimalik saavutada kitsama andmetöötluse või tehnilise lahendusega, mis ei eelda

juurdepääsu menetluse sisulistele andmetele.

Siseministeerium on varasemalt juhtinud tähelepanu vajadusele leida taustakontrollide

tegemiseks piiratum päringulahendus, mis võimaldaks kontrollida asjakohase andme olemasolu

ilma menetlusandmete sisule juurdepääsu andmata. Ühe võimaliku lahendusena on kaalutud

liidestumist Euroopa Liidu Prüm II mehhanismi vabatahtliku elemendiga EPRIS (European

Police Records Index System), mis toimib hit/no-hit põhimõttel, mille puhul päringu tegija saab

esmase jah/ei-vastuse, ning sisuline teave küsitakse vajaduse korral eraldi õigusliku aluse ja

põhjendatud vajaduse alusel.

Kui eelnõuga nähakse Rahapesu Andmebüroole ette eraldi juurdepääs e-toimiku andmetele

konkreetse avaliku ülesande täitmiseks, palume samas loogikas käsitleda ka taustakontrollide

6 (6)

piiratud päringulahenduse vajadust ning hinnata, kas selline lahendus võiks vähendada vajadust

anda juurdepääs menetlusandmete sisule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pille Tees

[email protected]