Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Siseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie 22.06.2026 nr 1.1-10.1/2696-1

Krediiditeaberegistri põhimääruse

esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks rahandusministri määruse

„krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu.

Palume eelnõu kohta tagasiside edastada 31.07.2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

kantsler

Lisa: 1. Põhimääruse eelnõu

2. Põhimääruse eelnõu seletuskiri

Mirjam Rannula 5646 7227

[email protected]

2

Lisaadressaadid:

Andmekaitse Inspektsioon

B2 Impact OÜ

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Krediidiandjate Liit

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Võlanõustajate Liit

FinanceEstonia MTÜ

Finantsinspektsioon

Heimondo Estonia OÜ

Julianus Inkasso OÜ

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Notarite Koda

Riigi Infosüsteemi Amet

Statistikaamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

OÜ GS Core

1

EELNÕU

Juuni, 2026

MÄÄRUS

............2026 nr ...

Krediiditeaberegistri

põhimäärus

Määrus kehtestatakse krediiditeabe jagamise seaduse § 6 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Krediiditeaberegistri mõiste ja nimi

(1) Krediiditeaberegister on krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu.

(2) Registri ingliskeelne nimi on Register of Credit Information.

§ 2. Krediiditeaberegistri turvaklass ja turbeaste

Registri turvaklass on K2T1S2 ja turbeaste on kõrge (H).

2. peatükk

Krediiditeaberegistri pooled

§ 3. Vastutav töötleja ja volitatud töötleja

(1) Krediiditeaberegistri vastutav töötleja on Rahandusministeerium.

(2) Krediiditeaberegistri volitatud töötleja on isik, kellele on krediiditeabe jagamise seaduse §

12 alusel antud ainuisikuline õigus krediiditeaberegistrit pidada (edaspidi registripidaja).

§ 4. Vastutava töötleja ülesanded

Vastutav töötleja:

1) juhib krediiditeaberegistri pidamist, andes registripidajale selleks vajalikke juhiseid ja

korraldusi;

2) arendab registrit koostöös registripidajaga;

3) kontrollib registripidaja tegevust tema ülesannete täitmisel;

4) kontrollib, kas registripidaja isikuandmete töötlemine vastab nõuetele, küsib selgitusi ja teeb

ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;

5) täidab muid talle seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

2

§ 5. Volitatud töötleja ülesanded

Volitatud töötleja:

1) tagab registriteenuse nõuetekohase osutamise, sealhulgas andmete kogumise, haldamise ja

säilitamise;

2) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest;

3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;

4) peab arvestust andmete väljastamise aja ja viisi, väljastatud andmete koosseisu ning

andmesaajate üle;

5) tagab registri nõuetekohase arendamise, testimise ja hooldamise;

6) tagab registri käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt

küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri

kehtestatud määruses sätestatud nõuetele;

7) korraldab registri turvaauditite ja Eesti Infoturbestandardi järgimise auditite tellimise,

koostamise ja vastuvõtmise ning tagab auditite märkuste, tähelepanekute ja soovituste täitmise;

8) annab loa isiku või asutuse liidestamiseks registriga, kontrollides eelnevalt õigusliku aluse

olemasolu asjakohasust ja tehnilist võimekust ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise;

9) vastutab teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab tehnilise toe

toimimise;

10) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks;

11) teavitab vastutavat töötlejat teenuseintsidentidest ning registris andmete töötlemisel

avastatud rikkest ja rikkumistest viivitamata ning võtab otsekohe tarvitusele kõik vajalikud

abinõud intsidendi lahendamiseks, rikke kõrvaldamiseks või rikkumise lõpetamiseks;

12) teavitab krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud andmesaajaid viivitamata registri

toimimist takistavatest asjaoludest, registri muutmise või arendamise kavatsusest ning registri

pidamist ja kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest, samuti

annab muud vajalikku teavet;

13) teavitab registris või sellega seotud teenustes rikke esinemise korral puudutatud pooli rikke

olemusest ja rikke kõrvaldamise võimalikust tähtajast;

14) nõustab ja juhendab krediiditeabe andjaid ja andmesaajaid registri kasutamisega seotud

küsimustes;

15) tagab tehnilise toe registrisse kandmata jäetud andmete registrisse kandmiseks ja ebaõigete

andmete parandamiseks;

16) haldab registri seadeid ja juurdepääsuõigusi;

17) tagab säilitamistähtaegade möödumisel andmete ja logide kustutamise;

18) tagab, et tema töötajatel on juurdepääs registriandmetele üksnes töökohustuste täitmiseks

määratud ulatuses;

19) täidab muid talle seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning vastutava

töötleja juhiseid ja korraldusi.

§ 6. Krediiditeabe andja ülesanded

Krediiditeabe andja:

1) vastutab registrisse kantud andmete õigsuse ja ajakohasuse ning andmetöötluse

seaduslikkuse eest, ühtlasi teostab järelevalvet oma kasutajate üle;

2) annab registripidajale selgitusi registrisse esitatud andmete kohta;

3) koostöös registripidaja või vastutava töötlejaga kannab registrisse sinna kandmata jäänud

andmed ja parandab ebaõiged andmed;

4) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri

turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed

ning rakendab neid järjepidevalt.

3

3. peatükk

Krediiditeaberegistri andmed, nendele juurdepääs ja andmesubjekti õigused

§ 7. Krediiditeaberegistri andmed

(1) Krediiditeaberegistrisse kantakse krediiditeabe kohta järgmised andmed:

1) tarbija üldandmed – ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral

sünniaeg;

2) krediiditeabe andja üldandmed – nimetus või ees- ja perekonnanimi, registrikood või

isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning krediiditeabe andja asukohariigi

kahetäheline maakood;

3) krediidi füüsilisest isikust käendaja andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle

puudumise korral sünniaeg ning käendusest tuleneva kohustuse suurus täiseurodes või sendi

täpsusega;

4) tarbijakrediidilepingu üldandmed – number, sõlmimise kuupäev ja lõppemise tähtpäev;

5) krediidiliik – elamukinnisvaraga seotud krediit, sõiduki liising, muu vara liising, vara ost

järelmaksuga, krediitkaardilaen, arvelduskrediit ja muu rahaline krediit;

6) krediidi maksimaalne summa täiseurodes või sendi täpsusega;

7) krediidijääk või nõudejääk täiseurodes või sendi täpsusega;

8) krediidi tagasimakse graafiku tüüp – annuiteetmaksed, võrdsed põhiosamaksed, osaline

amortisatsioon, ühekordne tagasimakse laenuperioodi lõpus ja muud tagasimaksed;

9) krediidi intressimäära tüüp – fikseeritud ja fikseerimata;

10) tarbijakrediidilepingus kokku lepitud järgmise tagasimakse suurus täiseurodes või sendi

täpsusega, arvates andmete viimasest uuendamisest krediiditeaberegistris;

11) krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise edasilükkamise ajavahemik;

12) tarbijakrediidilepingus kokku lepitud kohustuse täitmisega viivitamise fakt, kui tarbija

kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud 14 päeva;

13) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamise või tarbijakrediidilepingu kolmanda

isiku poolt ülevõtmise fakt – nõude loovutamine võlaõigusseaduse § 164 või lepingu

ülevõtmine võlaõigusseaduse § 179 tähenduses.

(2) Krediiditeaberegistri tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja

kantakse tarbija kohta:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

3) avalduse esitamise kuupäev.

(3) Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud päringu

vastuses asendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed unikaalse

numbriga, mis ei võimalda krediiditeabe andjat tuvastada.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 loetletud krediidiliikide määramisel võetakse

aluseks rahandusministri 19. detsembri 2015.a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile

esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali

aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ lisa 3 punkt 4.1.

(5) Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud päringu

vastuses kuvatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 12 ja 13 nimetatud andmete puhul

väärtusena „Tühi väli“, kui andmed puuduvad või kui on saabunud krediiditeabe jagamise

seaduse § 10 lõigetes 4 või 5 sätestatud tähtpäev.

4

§ 8. Registriandmetele juurdepääsu andmine

(1) Registriandmetele tagatakse otsejuurdepääs:

1) infosüsteemide andmevahetuskihi või muu sarnase andmevahetusplatvormi kaudu;

2) volitatud töötleja määratud viisil ja kasutajaõiguste alusel.

(2) Andmete väljastamine registrist tagatakse:

1) ühekordse andmepäringuna taotluse alusel;

2) poolte vahel sõlmitud lepingu alusel.

(3) Juurdepääsu taotlemisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil märgitakse,

milliste andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel soovib andmesaaja hakata päringuid tegema.

(4) Päringu tegija märgib päringu tegemisel päringu tegemise õigusliku aluse ja selgituse.

(5) Isikud, kellel on krediiditeaberegistris sisalduvatele andmetele juurdepääsuõigus

andmesubjekti nõusolekul, saavad andmetele juurdepääsu nõusolekuga antud ulatuses avaliku

teabe seaduse §-s 436 sätestatud andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu

vahendusel.

(6) Registripidajal on õigus andmetele juurdepääsu piirata või keelata, kui andmevahetuse tõttu

võib tekkida või on tekkinud krediiditeaberegistri konfidentsiaalsuse või tervikluse vähenemise

risk.

§ 9. Andmesubjekti õigused

(1) Andmesubjektil on registris õigus tutvuda enda kohta registrisse kantud andmetega,

sealhulgas andmete töötlemise logiga.

(2) Andmesubjektile juurdepääsu tagamiseks kasutatakse riigi autentimisteenust.

(3) Andmesubjektil on õigus teha registri vahendusel avaldus enda kandmiseks

tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja.

4. peatükk

Andmete parandamine

§ 10. Ebaõigete andmete parandamine ja täiendamine

(1) Registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja ajakohasena hoidmise eest vastutab

krediiditeabe andja.

(2) Andmete muutmiseks esitab krediiditeabe andja registripidajale uued andmed viivitamata

või teavitab registripidajat vajadusest esitatud andmeid muuta kohe pärast vea ilmnemist.

(3) Registripidajal on õigus teha krediiditeabe andjale järelepärimine, kui on tekkinud kahtlus

andmete õigsuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Minister

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

1

Juuni, 2026

SELETUSKIRI

Rahandusministri määruse „Krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse krediiditeaberegistri põhimäärus. 10.06.2026võeti Riigikogus vastu

krediiditeabe jagamise seadus1 , mille ühe keskse osana reguleeritakse krediiditeaberegistri

loomist, pidamist ja toimimist ning sellega seotud nõudeid. Krediiditeaberegister on riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille vastutav töötleja on Rahandusministeerium.

Andmekogu pidamine delegeeritakse halduslepingu ja kontsessioonilepingu alusel

eraõiguslikule juriidilisele isikule (registripidaja).

Krediiditeaberegistri peamine eesmärk on koondada andmeid inimese finantskohustuste kohta

ning toetada seeläbi krediidiandjat krediidivõimelisuse hindamisel, võimaldades talle

juurdepääsu ajakohasele ja usaldusväärsele teabele inimese finantskohustuste kohta. Õiged ja

ajakohased andmed aitavad täita krediidivõimelisuse hindamise laiemat eesmärki – ennetada

ülelaenamise ja makseraskuste tekkimise riski.

Krediiditeaberegistrisse kogutakse andmeid üksnes Finantsinspektsiooni või teise riigi

järelevalveasutuse tegevusloa alusel tegutsevatelt ettevõtjatelt, et tagada registris sisalduvate

andmete usaldusväärsus ja kvaliteet. Krediiditeabe andjateks on:

1) krediidiasutused;

2) krediidiandjad;

3) nn ühisrahastusplatvormid;

4) välisriigi krediidiasutuse või krediidiandja Eestis asutatud filiaalid;

5) krediidiinkassod.

Lisaks krediidivõimelisuse hindamiseks vajalike andmete koondamisele ja krediidiandjatele

kättesaadavaks tegemisele luuakse registri kaudu tarbijale mugav võimalus saada terviklik

ülevaade oma finantskohustustest. Samuti võimaldatakse tarbijal esitada kasutajasõbralikul

viisil avaldus enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate

nimekirja (nn laenukeelu nimekirja). Registri kaudu tagatakse tarbijale ka läbipaistev ülevaade

sellest, kes, millal ja millisel eesmärgil on tema andmeid registrist küsinud.

Registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab krediiditeabe andja. Registris sisalduvate

andmete usaldusväärsus tagatakse nii seadusest tulenevate andmete esitamise kohustuste kui ka

ajakohastamise nõuete kaudu.

Käesoleva eelnõuga kehtestatakse krediiditeaberegistri põhimäärus, milles sätestatakse muu

hulgas:

1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis;

3) andmetele juurdepääsu võimaldamise kord;

4) tehnilised ja korralduslikud kaitsemeetmed; 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9da932aa-06d9-4eaa-ad47-be8fdaddc7d3/krediiditeabe- jagamise-seadus/

2

5) muud registri toimimiseks vajalikud korralduslikud küsimused.

Määrus kehtestatakse krediiditeabe jagamise seaduse § 6 lõike 5 alusel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja koostanud Rahandusministeeriumi

finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Mirjam Rannula (5646 7227,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Heleri Piip (telefon 5303 2849; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

õigusekspertiisi on teinud personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

(telefon 5885 1493; e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahv 1 – krediiditeaberegistri mõiste ja nimetus Eelnõu § 1 lõikes 1 määratletakse krediiditeaberegister krediiditeabe jagamise seaduse alusel

asutatud riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna. Sätte eesmärk on selgelt määratleda registri

õiguslik staatus ning rõhutada registri kuuluvust riigi infosüsteemi. Registri kuulumine riigi

infosüsteemi tagab muu hulgas sellele kohalduvad nõuded andmekaitse, infoturbe, andmete

tervikluse, järelevalve ja läbipaistvuse osas.

Lõikes 2 sätestatakse registri ingliskeelne nimetus Register of Credit Information. Ühtse

ingliskeelse nimetuse kasutamine aitab tagada õigusselguse ning väldib registri nimetuse

erinevat tõlgendamist või tõlkimist.

Paragrahv 2 – krediiditeaberegistri turvaklass ja turbeaste

Paragrahvis sätestatakse krediiditeaberegistri turvaklass ja turbeaste, mis on määratud

küberturvalisuse seaduse (KüTS) § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruse

„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kohaselt. Nõuete eesmärk on tagada

infosüsteemides ja andmekogudes töödeldavate andmete piisav turvalisuse tase ning maandada

andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavusega seotud riske. Krediiditeaberegistri

infosüsteemi turbeaste on kõrge.

Krediiditeaberegistri turvaklass on K2T1S2. Hinnates krediiditeaberegistri kättesaadavust

kasutajatele, on registri lubatud summaarne seisak nädalas kuni 2 tundi ja käideldavuse

turvaosaklass seega K2. Kuna registris töödeldavate andmete õigsuse eest vastutab andmete

esitaja, saab andmeid kontrollida. Kuna kasutajaid, kes saavad teha süsteemis muudatusi, on

vähe, pole vajalik pidev kontroll. Ajakohasuse kontrolle tehakse erijuhtudel ja vastavalt

vajadusele. Tervikluse turvaosaklass on sellest tulenevalt T1. Kuna registri osade andmete

kasutamine on lubatud ainult kindlatele kasutajagruppidele ja juurdepääs teabele on lubatav

juurdepääsu taotleva isiku teadmisvajaduse korral, on konfidentsiaalsuse turvaosaklassiks

põhjendatud määrata S2. Võttes arvesse registris sisalduvate andmete tundlikku iseloomu, on

põhjendatud määrata turbeastmeks kõrge.

Paragrahv 3 – vastutav ja volitatud töötlejad

Krediiditeaberegistri vastutav töötleja on Rahandusministeerium (lõige 1) ja volitatud töötleja

isik, kellele on krediiditeabe jagamise seaduse §-i 12 alusel antud ainuisikuliselt õigus

krediiditeaberegistrit pidada (registripidaja).

Paragrahv 4 – vastutava töötleja ülesanded

Sättes loetletakse vastutava töötleja peamised ülesanded ja kohustused seoses

krediiditeaberegistriga. Rahandusministeerium juhib krediiditeaberegistri pidamist, andes

3

registripidajale juhiseid ja korraldusi; arendab koostöös registripidajaga registrit; kontrollib

registripidaja tegevust ja isikuandmete töötlemise nõuetelevastavust, küsib selgitusi, teeb

ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning täidab muid vastutavale töötlejale seaduse või

muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

Mitmed vastutava töötleja ülesanded delegeeritakse registripidajale.

Paragrahv 5 – volitatud töötleja ülesanded

Paragrahviga sätestatakse krediiditeaberegistri volitatud töötleja ülesanded.Volitatud töötleja

on registripidaja, kes tagab registri igapäevase toimimise ning registriteenuse osutamise

kooskõlas krediiditeabe jagamise seadusest, isikuandmete kaitse õigusest, küberturvalisuse

nõuetest ja muudest asjakohastest õigusaktidest tulenevate nõuetega.

Registripidaja ülesannete sätestamise eesmärk on tagada krediiditeaberegistri järjepidev,

turvaline ja õiguspärane toimimine olukorras, kus andmekogu pidamine on delegeeritud

kontsessioonilepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule. Arvestades registris

töödeldavate andmete tundlikkust ja nende olulisust krediidivõimelisuse hindamisel ning

isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid, peab volitatud töötleja ülesannete ring

olema selgelt määratletud ning hõlmama nii tehnilisi, organisatsioonilisi kui ka õiguslikke

kohustusi.

Registripidaja keskseks ülesandeks on registriteenuse nõuetekohase toimimise tagamine,

sealhulgas andmete kogumine, haldamine ja säilitamine ning registri arendamise, testimise ja

hooldamise korraldamine. Sellega tagatakse registri töökindlus, kasutusmugavus ja võimekus

vastata õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning registri kasutajate vajadustele. Samuti peab

registripidaja tegema vastutavale töötlejale ettepanekuid registri edasiarendamiseks,

võimaldades registrit ajakohastada vastavalt tehnoloogia arengule, kasutuspraktikale ja

õigusruumi muutustele.

Olulise osa registripidaja ülesannetest moodustavad isikuandmete kaitse ja andmetöötluse

õiguspärasusega seotud kohustused. Volitatud töötleja vastutab andmetöötlustoimingute

õiguspärasuse ning isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest, sh selle eest, et

registriandmeid töödeldakse üksnes õiguspärasel eesmärgil, vajalikus ulatuses ja üksnes selleks

õigustatud isikute poolt. Registris sisalduvate andmete tundlikkust arvestades on oluline tagada

ka see, et registripidaja enda töötajate juurdepääs andmetele oleks piiratud üksnes tööülesannete

täitmiseks vajalikus ulatuses.

Paragrahvis nähakse ette ka kohustused, mis on vajalikud registri läbipaistvuse ja

kontrollitavuse tagamiseks. Selleks peab registripidaja pidama arvestust andmete väljastamise

aja, koosseisu, andmesaajate ning väljastamise viisi üle. Vastav logimine on vajalik nii

andmesubjektide õiguste tagamiseks kui ka võimalike rikkumiste või vaidluste korral

tagantjärele kontrolli võimaldamiseks. See võimaldab muu hulgas tagada tarbijale ülevaate

sellest, kes, millal ja millisel eesmärgil on tema andmeid registrist kasutanud.

Eraldi on rõhutatud volitatud töötleja ülesandeid infoturbe ja küberturvalisuse tagamisel.

Registripidaja peab tagama registri käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse

kooskõlas KüTS-is kehtestatud nõuetega. Selleks korraldab registripidaja muu hulgas registri

turvaauditite tellimise ja läbiviimise ning tagab auditites tehtud soovituste rakendamise.

Sellised meetmed on vajalikud, et vähendada andmeleketest, teenusekatkestustest või

volitamata juurdepääsust tulenevaid riske.

4

Registripidajal on oluline roll ka registrile juurdepääsu korraldamisel. Registriga liidestamine

ja juurdepääsuõiguste andmine ei toimu automaatselt, vaid registripidaja kontrollib eelnevalt

õigusliku aluse olemasolu ning isiku või asutuse tehnilist võimekust registri kasutamiseks.

Samuti on volitatud töötlejal õigus juurdepääsuõigus ära võtta, kui selleks esineb alus. Vastav

regulatsioon aitab tagada, et registrile pääsevad ligi üksnes selleks õigustatud ja tehniliselt

valmis osapooled.

Paragrahvis sätestatakse ka teenuse toimepidevuse tagamisega seotud kohustused.

Registripidaja vastutab teenuseintsidentide lahendamise, tehnilise toe osutamise ning registri

andmeandjate teavitamise eest olukordades, kus registri toimimist takistavad asjaolud võivad

mõjutada andmete esitamise või kasutamise võimalikkust. Õigeaegne teavitamine on vajalik

krediidivõimelisuse hindamise protsessi toimimise tagamiseks ning registri kasutajate

õiguspäraste ootuste kaitseks.

Lõpuks nähakse ette üldklausel, mille kohaselt täidab registripidaja ka muid seadusest, muudest

õigusaktidest või vastutava töötleja juhistest tulenevaid ülesandeid. Selline regulatsioon

võimaldab tagada registri paindliku toimimise ning reageerida tulevikus tekkivatele

praktilistele vajadustele ilma, et iga üksik ülesanne peaks olema õigusaktis ammendavalt ette

nähtud.

Kuigi registri igapäevane pidamine ja tehniline haldamine on delegeeritud registripidajale,

säilib Rahandusministeeriumil registri üle sisuline kontrollifunktsioon. Rahandusministeerium

kontrollib registripidaja tegevuse õiguspärasust, vastavust õigusaktidele, registri eesmärkidele

ning sõlmitud halduslepingule ja kontsessioonilepingule. See hõlmab muu hulgas järelevalvet

registri toimimise, andmetöötluse õiguspärasuse, infoturbe nõuete täitmise ning teenuse

kvaliteedi üle. Rahandusministeeriumi kontrollifunktsioon on vajalik, et tagada riigi

infosüsteemi kuuluva andmekogu toimimine kooskõlas avalike huvidega ja et registripidaja

täidab talle pandud ülesandeid nõuetekohaselt.

Paragrahv 6 – krediiditeabe andja ülesanded

Paragrahviga sätestatakse krediiditeabe andja ülesanded krediiditeaberegistri andmete

esitamisel. Krediiditeabe andjal on keskne roll registris sisalduvate andmete kvaliteedi,

usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamisel, kuna registri toimimise eelduseks on õigete, ja

ajakohaste andmete olemasolu.

Paragrahvi kohaselt vastutab krediiditeabe andja registripidajale edastatud andmete õigsuse,

ajakohasuse ning andmetöötluse seaduslikkuse eest. Vastava kohustuse eesmärk on tagada, et

krediidivõimelisuse hindamisel tuginetakse usaldusväärsele teabele, mis kajastab inimese

finantskohustusi tegelikkusele vastavalt. Arvestades krediiditeaberegistri eesmärki toetada

vastutustundlikku laenamist ja ennetada ülelaenamise riske, on oluline, et registris sisalduvad

andmed oleksid ajakohased ning kajastaksid tegelikku olukorda võimalikult täpselt. Kuna

registripidajal puudub sisuline võimalus hinnata iga üksiku krediidisuhte aluseks olevaid

faktilisi asjaolusid, lasub andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutus eeskätt krediiditeabe

andjal kui tarbijaga krediidisuhtes oleval isikul.

Lisaks nähakse ette krediiditeabe andja kohustus teostada järelevalvet oma kasutajate üle.

Selline kohustus on vajalik, et tagada registri kasutamine üksnes õiguspärasel eesmärgil ja

selleks volitatud isikute poolt. Praktikas tähendab see, et krediiditeabe andja peab rakendama

5

sisemisi kontrollimehhanisme ning tagama, et registrile juurdepääsu omavad töötajad või muud

kasutajad kasutavad registrit üksnes seaduses ettenähtud tingimustel.

Paragrahvis sätestatakse ka krediiditeabe andja koostöökohustus registripidaja ja vastutava

töötlejaga. Selle kohaselt peab krediiditeabe andja vajaduse korral andma registrisse esitatud

andmete kohta selgitusi ning osalema registrisse kandmata jäänud või ebaõigete andmete

parandamises. Vastav kohustus aitab tagada registri andmekvaliteedi ning võimaldab

võimalikele vigadele või tehnilistele tõrgetele kiiresti reageerida. Kuna registris sisalduv teave

mõjutab otseselt inimese krediidivõimelisuse hindamist, peab ebaõigete või puudulike andmete

parandamine toimuma tõhusalt ja viivitamata.

Eraldi nähakse ette krediiditeabe andja kohustus rakendada registri turvanõuetele vastavaid

organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Kohustuse eesmärk on tagada

andmete käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus kogu andmetöötlusahela vältel, sealhulgas

andmete registrisse edastamisel ja registri kasutamisel. Arvestades registris töödeldavate

andmete tundlikkust, on vajalik, et krediiditeabe andjad rakendaksid järjepidevalt piisavaid

turvameetmeid, mis vähendavad volitamata juurdepääsu, andmete muutmise või kadumise

riske.

Paragrahvis sätestatud ülesannete kogum toetab krediiditeaberegistri üldeesmärki tagada

krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatavate andmete kvaliteet, usaldusväärsus ja turvalisus.

Samuti aitab see kaasa avalikkuse ja turuosaliste usalduse kujundamisele registri suhtes.

Paragrahv 7 – krediiditeaberegistri andmed Lõikes 1 täpsustatakse krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud krediiditeaberegistrisse

kantavate andmete koosseisu. Sätte eesmärk on konkretiseerida seaduses sätestatud

andmekategooriaid ning tagada krediidivõimelisuse hindamiseks vajalike andmete ühtne,

võrreldav ja piisavalt täpne arusaam andmete sisust.

Registrisse kantavate andmete koosseis on kujundatud lähtudes krediiditeaberegistri eesmärgist

toetada krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist ajakohase, asjakohase ja usaldusväärse

teabe kaudu. Samal ajal on andmekoosseisu määratlemisel lähtutud isikuandmete töötlemise

minimaalsuse põhimõttest ehk registrisse kogutakse üksnes andmeid, mis on vajalikud tarbija

olemasolevate finantskohustuste ulatuse, struktuuri ja täitmisega seotud asjaolude hindamiseks.

Registrisse ei koguta andmeid, mille töötlemine ei ole krediidivõimelisuse hindamise eesmärgi

saavutamiseks vajalik, sealhulgas näiteks tarbija sissetulekuandmeid, mida krediidiandja

kontrollib muudest allikatest.

Paragrahvis sätestatud andmekoosseis hõlmab esiteks tarbija, krediiditeabe andja ning vajaduse

korral füüsilisest isikust käendaja identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Vastavad andmed on

vajalikud krediidisuhte korrektseks sidumiseks konkreetse isikuga ning olukordade vältimiseks,

kus krediidikohustus omistatakse ekslikult valele isikule. Krediiditeabe andja identifitseerimine

on vajalik ka selleks, et võimaldada kontrollida andmete päritolu ning vajaduse korral pöörduda

andmete täpsustamiseks või parandamiseks õige andmeandja poole.

Teiseks sisaldab andmekoosseis tarbijakrediidilepingu põhiandmeid, sealhulgas lepingu liiki,

krediidi maksimaalset summat, krediidijääki või nõudejääki, tagasimakse tingimusi ning

intressimäära tüüpi. Need andmed võimaldavad krediidiandjal hinnata tarbija olemasolevate

finantskohustuste mahtu, kestust ja struktuuri ning kujundada tervikliku ülevaate tarbija võetud

krediidikohustustest. Näiteks võimaldavad andmed krediidijäägi, tagasimaksegraafiku tüübi ja

6

järgmise maksekohustuse suuruse kohta hinnata tarbija regulaarset finantskoormust ning

olemasolevate kohustuste mõju tema tagasimaksevõimele.

Paragrahvis nähakse ette ka krediidikohustuse täitmisega seotud asjaolude kajastamine,

sealhulgas maksekohustuse täitmisega viivitamise fakt ning maksete edasilükkamise

ajavahemik. Vastavate andmete eesmärk on anda krediidiandjale varajane indikatsioon

võimalikest makseraskustest ning toetada seeläbi vastutustundlikku laenamist ja ülelaenamise

ennetamist. Kohustuse täitmisega viivitamise fakti kajastatakse juhul, kui tarbija kohustuse

täitmise tähtpäevast on möödunud vähemalt 14 päeva, mis aitab vältida lühiajalistest või

tehnilistest viivitustest tulenevat ebaproportsionaalset mõju tarbija krediidivõimelisuse

hindamisele.

Samuti nähakse ette andmete kogumine olukordades, kus tarbijakrediidilepingust tulenev nõue

on loovutatud või leping on üle võetud kolmanda isiku poolt. Vastava teabe kajastamine on

vajalik krediidisuhte järjepidevuse ja registri andmete terviklikkuse tagamiseks, eelkõige

olukordades, kus krediidiandja vahetub näiteks nõude loovutamise või krediidiportfelli

võõrandamise tulemusena. Selline lahendus aitab vältida olukorda, kus registris kajastatud

krediidikohustused muutuksid ebatäpseks või osaliselt jälgitamatuks.

Paragrahvis sätestatud andmekoosseis on ammendav ning selle eesmärk on tagada õigusselgus

selle kohta, milliseid andmeid krediiditeaberegistris töödelda võib. Seejuures ei saa

põhimäärusega registrisse kogutavate andmete ringi laiendada väljapoole krediiditeabe

jagamise seaduses sätestatud andmekategooriaid, vaid põhimäärus üksnes konkretiseerib

andmete tehnilist ja sisulist koosseisu.

Punktis 2 sätestatud asukohariigi kahetähelise maakoodi puhul tuleks aluseks võtta

rahvusvahelise standardi EVS-EN ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide

tabel.

Võrreldes krediiditeabe jagamise seadusega on andmekoosseise täpsustatud järgmistes

punktides:

1) punktis 3 täpsustatakse, et kohustuse suurust tähistatakse täiseurodes või sendi täpsusega;

2) punktis 5 tuuakse esile konkreetsed krediidiliigid – elamukinnisvaraga seotud krediit,

sõiduki liising, muu vara liising, vara ost järelmaksuga, krediitkaardilaen,

arvelduskrediit, muu rahaline krediit. Krediidiliikide klassifitseerimisel on lähtutud

rahandusministri 19.12.2015.a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja

või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid,

koostamise metoodika ja esitamise kord“ lisa 3 punktist 4.1 (vt ka põhimääruse § 7 lõiget 4).

Selle õigusakti alusel on turuosaliste jaoks kujunenud selge arusaam krediidiliikide

klassifitseerimisest;

3) punktis 6 täpsustatakse, et krediidi maksimaalne summa väljendatakse täiseurodes või

sendi täpsusega;

4) punktis 7 täpsustatakse, et krediidijääk või nõudejääk väljendatakse täiseurodes või sendi

täpsusega;

5) punktis 8 tuuakse esile krediidi tagasimaksegraafiku tüübid – annuiteetmaksed, võrdsed

põhiosamaksed, osaline amortisatsioon, ühekordne tagasimakse laenuperioodi lõpus, muud

tagasimaksed;

6) punktis 9 täpsustatakse, et krediidi intressimäära tüüpideks on fikseeritud ja fikseerimata

määrad;

7

7) punktis 10 täpsustatakse, et tarbijakrediidilepingus kokku lepitud järgmise tagasimakse

suurus tuleb väljendada täiseurodes või sendi täpsusega;

8) punktis 13 täpsustatakse, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamise või

tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmise fakti puhul peetakse silmas nõude

loovutamist võlaõigusseaduse § 164 või lepingu ülevõtmist võlaõigusseaduse § 179

tähenduses.

Lõikes 2 täpsustatakse krediiditeaberegistri tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega

tarbijate nimekirja kantavate andmete koosseisu. Andmekoosseisu eesmärk on võimaldada

üheselt tuvastada tarbija, kes on avaldanud soovi piirata enda suhtes uute

tarbijakrediidilepingute sõlmimist, ning tagada avalduse õige ja ajakohane arvestamine

krediidivõimelisuse hindamise protsessis.

Nimekirja kantakse tarbija identifitseerimiseks vajalikud minimaalsed andmed – ees- ja

perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg. Vastavad andmed on

vajalikud selleks, et välistada tarbija ekslik tuvastamine ning tagada piirangu kohaldumine

üksnes selle isiku suhtes, kes on vastava avalduse esitanud. Isikukoodi puudumise korral

kasutatakse alternatiivse identifikaatorina sünniaega, mis võimaldab tagada regulatsiooni

kohaldamise ka nende isikute puhul, kellel Eesti isikukood puudub.

Lisaks kantakse nimekirja avalduse esitamise kuupäev. See aitab tagada selgust piirangu

kehtivuse ning selle rakendumise aja osas, võimaldades krediidiandjal hinnata, kas tarbija

suhtes kehtib krediidilepingu sõlmimise piirang krediidivõimelisuse hindamise ajal. Avalduse

esitamise kuupäev võimaldab vajaduse korral kontrollida ka piirangu rakendamise järjepidevust

ning lahendada võimalikke vaidlusi piirangu kehtivusega seotud asjaolude üle.

Lõikes 3 sätestatakse krediiditeabe andja identiteedi kuvamise erisus krediiditeabe jagamise

seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule väljastatavas päringu vastuses. Sätte kohaselt

ei kuvata sel juhul päringu tegijale krediiditeabe andja tuvastamist võimaldavaid andmeid, vaid

need asendatakse unikaalse numbriga, mis ei võimalda krediiditeabe andjat otseselt tuvastada.

Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

kättesaadavus ning teiselt poolt krediiditeabe andjate õigustatud huvi vältida registri kasutamist

eesmärkidel, mis ei ole seotud krediidivõimelisuse hindamisega. Krediidivõimelisuse

hindamiseks ei ole üldjuhul vajalik teada, milline konkreetne krediidiandja või krediidiinkasso

on registrisse andmed esitanud, vaid oluline on teave tarbija olemasolevate finantskohustuste

ulatuse, struktuuri ja täitmise kohta.

Krediiditeabe andja identiteedi varjamine aitab vähendada riski, et registriandmeid kasutatakse

näiteks ärilise teabe kogumiseks, konkurentide kliendibaasi või portfellide kaardistamiseks või

muul eesmärgil, mis väljub krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud eesmärkidest. Samuti

aitab see vältida olukordi, kus registrist saadud teavet kasutatakse turuosaliste vahelise

konkurentsi mõjutamiseks.

Samas ei kahjusta krediiditeabe andja identiteedi asendamine unikaalse numbriga registri

põhieesmärki ehk krediidivõimelisuse hindamise kvaliteeti, kuna krediidiotsuse tegemiseks

vajalikud andmed tarbija finantskohustuste kohta jäävad päringu tegijale endiselt nähtavaks.

Unikaalse numbri kasutamine võimaldab vajaduse korral siduda sama krediiditeabe andja poolt

esitatud andmeid omavahel, ilma et krediiditeabe andja isik avalduks.

8

Seega on tegemist meetmega, mis aitab kaasa andmete eesmärgipärase kasutamise tagamisele

ning vähendab registri väärkasutuse riski, säilitades samal ajal registri funktsionaalsuse

krediidivõimelisuse hindamisel.

Lõikes 4 sätestatakse krediidiliikide määratlemise alus krediiditeaberegistris kasutatava

liigituse ühtsuse tagamiseks. Sätte kohaselt lähtutakse § 6 lõike 1 punktis 5 nimetatud

krediidiliikide määratlemisel rahandusministri 19.12.2015.a määruse nr 50

„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja

või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ lisa 3

punktis 4.1 sätestatud liigitusest. Vastavalt viidatud punktile on krediidiliikideks

elamukinnisvaraga seotud krediit, sõiduki liising, muu vara liising, vara ost järelmaksuga ja

muu rahaline krediit.

Viide olemasolevale õigusaktile on vajalik, et tagada krediidiliikide ühtne tõlgendamine ja

kasutamine kõigi krediiditeaberegistri osaliste poolt. Kuna krediiditeaberegistri eesmärk on

võimaldada krediidivõimelisuse hindamisel kasutada võrreldavaid ja standardiseeritud

andmeid, on oluline vältida olukorda, kus erinevad krediiditeabe andjad liigitavad samasisulisi

krediiditooteid erinevalt. Ühtne liigitus aitab tagada registriandmete võrreldavuse, kvaliteedi ja

töökindluse.

Samuti võimaldab see vältida samade mõistete erinevat sisustamist erinevate õigusaktide

tasandil. Rahandusministri viidatud määruses kasutatav krediidiliikide klassifikatsioon on

finantssektoris juba kasutusel ning turuosalistele tuttav, mistõttu vähendab sellele tuginemine

halduskoormust ning lihtsustab registri rakendamist ja andmete esitamise protsessi.

Sätte eesmärk ei ole luua uusi krediidiliikide kategooriaid, vaid tagada krediiditeaberegistri

andmete esitamisel ühtne arusaam juba olemasolevate krediidiliikide sisust. See aitab kaasa

krediidivõimelisuse hindamise kvaliteedile ning toetab registri eesmärki võimaldada ajakohast

ja võrreldavat ülevaadet tarbija finantskohustustest.

Lõikes 5 täpsustatakse krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule

väljastatava päringu vastuse kuvamisloogikat määruse § 6 lõike 1 punktides 12 (viivitamise

fakt) ja 13 (nõude loovutamise fakt) nimetatud andmete osas. Sätte kohaselt kuvatakse

kohustuse täitmisega viivitamise fakti ning nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise fakti

puudutavate andmete asemel tühi väli juhul, kui vastavad andmed puuduvad või kui on

saabunud krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõigetes 4 või 5 sätestatud tähtpäev (möödunud

on 45 päeva nende andmete edastamisest registrisse).

Sätte eesmärk on tagada registriandmete ühetaoline ja neutraalne kuvamine olukorras, kus

krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohane teave puudub või selle kuvamiseks seaduses ette

nähtud ajavahemik on lõppenud. Tühja välja kuvamine välistab olukorra, kus päringu tegija

võiks teha tarbija suhtes põhjendamatuid järeldusi üksnes seetõttu, et teatud andmeväljal

puudub väärtus või andmete säilitamise tähtaeg on möödunud.

Kohustuse täitmisega viivitamise fakti ja nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise fakti

kajastamine on ajaliselt piiratud ning seotud krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud

eesmärgipärase töötlemise tingimustega. Pärast seaduses sätestatud tähtpäeva saabumist ei ole

vastava teabe arvestamine krediidivõimelisuse hindamisel enam põhjendatud. Seetõttu nähakse

ette, et päringu vastuses ei kuvata aegunud andmete kohta negatiivset või positiivset märget,

vaid neutraalne tühi väli.

9

Selline lahendus toetab andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid ning aitab

tagada, et krediidivõimelisuse hindamisel kasutatakse üksnes asjakohast ja ajakohast teavet.

Samuti vähendab see riski, et tarbijale avaldub ebaproportsionaalne mõju ajalooliste või enam

mitteasjakohaste asjaolude tõttu.

Ühtlasi tähendab tühja välja kuvamine seda, et päringu tegija ei saa eristada olukorda, kus

vastavat asjaolu ei ole kunagi esinenud, olukorrast, kus asjaolu esines, kuid selle kuvamiseks

ettenähtud tähtaeg on möödunud. Selline lähenemine aitab tugevdada tarbija õiguste kaitset

ning toetab seaduses sätestatud andmete piiratud säilitamise loogikat.

Paragrahv 8 – registriandmetele juurdepääsu andmine

Lõikes 1 sätestatakse registriandmetele otsejuurdepääsu võimaldamise viisid. Sätte eesmärk on

tagada krediiditeaberegistri andmete turvaline, kontrollitud ja eesmärgipärane kasutamine,

võimaldades registri kasutamist nii automatiseeritud andmevahetuse kaudu kui ka

kasutajaõigustel põhineva juurdepääsu alusel.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt tagatakse registriandmetele otsejuurdepääs infosüsteemide

andmevahetuskihi või muu sarnase andmevahetusplatvormi kaudu. Sätte eesmärk on

võimaldada registri tõhusat ja turvalist kasutamist eelkõige krediidivõimelisuse hindamise

protsessis, kus päringute tegemine peab olema kiire, standardiseeritud ja tehniliselt töökindel.

Viide infosüsteemide andmevahetuskihile hõlmab eelkõige X-tee kasutamist, kuid regulatsioon

on kujundatud tehnoloogianeutraalselt, võimaldamaks kasutada ka muid samaväärseid

andmevahetuslahendusi. Sellist lähenemist võimaldab krediiditeabe jagamise seaduse § 6 lõige

2, mille kohaselt ei pea registri andmevahetust korraldama riigi infosüsteemi andmevahetuskihi

kaudu. See on vajalik, et tagada registri toimimise paindlikkus ja tagada, et kõik kohustatud

turuosaliselt saaksid registriga liidestuda, sõltumata kasutatavast platvormist. Samas peab ka

X-teele sarnane andmevahetusplatvorm tagama andmevahetuse turvalisuse, autenditavuse,

jälgitavuse ning vastavuse krediiditeabe jagamise seadusest ja küberturvalisuse nõuetest

tulenevatele tingimustele.

Lõike 1 punktis 2 sätestatakse võimalus tagada registriandmetele juurdepääs volitatud töötleja

määratud kasutajaõiguste alusel ja viisil. Selline lahendus on vajalik eelkõige olukordades, kus

registri kasutamine eeldab individuaalset kasutajapõhist ligipääsu või kus automatiseeritud

andmevahetuslahenduse kasutamine ei ole asjakohane või tehniliselt võimalik. Kasutajaõiguste

määramisel lähtub volitatud töötleja seadusest tulenevatest juurdepääsu alustest ning vajadusest

tagada, et registriandmetele pääsevad ligi üksnes selleks õigustatud isikud ulatuses, mis on

vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Lõikes 2 sätestatakse registriandmete väljastamise viisid. Sätte eesmärk on tagada

registriandmete kättesaadavus krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud õigustatud isikutele

viisil, mis on ühtaegu turvaline, kontrollitav ning vastab registri kasutamise praktilistele

vajadustele.

Lõike 2 punkti 1 kohaselt tagatakse andmete väljastamine registrist ühekordse andmepäringuna

taotluse alusel. See on vajalik eelkõige juhtudel, kus registri kasutamine toimub

üksikjuhtumipõhiselt ning puudub vajadus püsiva või automatiseeritud andmevahetuse järele.

Ühekordse päringu tegemise võimalus tagab paindlikkuse registri kasutamisel ning võimaldab

õigustatud isikutel saada konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalikku teavet ilma püsiva

10

liidestuseta registriga. Samuti aitab taotluspõhine lahendus tagada, et andmete väljastamine

toimub üksnes õiguspärase huvi või seadusest tuleneva aluse olemasolul.

Lõike 2 punktis 2 nähakse ette võimalus väljastada andmeid poolte vahel sõlmitud lepingu

alusel. Vastav lahendus on vajalik eelkõige krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis

1 nimetatud isikute puhul, kes kasutavad registrit regulaarselt krediidivõimelisuse hindamise

eesmärgil ning kelle tegevus eeldab pidevat, standardiseeritud ja tehniliselt integreeritud

juurdepääsu registriandmetele. Lepingu sõlmimine võimaldab täpsustada registri kasutamise

tehnilisi, organisatsioonilisi ja turvalisusega seotud tingimusi, sealhulgas kasutajaõigusi,

autentimise viise, teenustasemeid, tehnilisi nõudeid ning poolte vastutust registri kasutamisel.

Lepingu alusel juurdepääsu võimaldamine aitab tagada ka registriandmete turvalise kasutamise

ning võimaldab volitatud töötlejal kontrollida, et registrit kasutatakse üksnes seaduses

sätestatud eesmärkidel ja tingimustel. See on eriti oluline arvestades registris töödeldavate

andmete tundlikkust ning võimalikku mõju tarbija krediidivõimelisuse hindamisele.

Lõikes 3 sätestatakse nõuded registriandmetele juurdepääsu taotlemisel. Sätte kohaselt peab

juurdepääsu taotlev isik või asutus märkima, milliste andmete kohta soovitakse päringuid teha

ning millisel õiguslikul alusel vastavat juurdepääsu taotletakse.

Registriandmetele juurdepääs võimaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik krediiditeabe

jagamise seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Kuna krediiditeaberegister sisaldab

tundlikke finantskohustusi puudutavaid andmeid, peab enne juurdepääsu võimaldamist olema

võimalik hinnata nii taotleja õigust andmetele ligi pääseda kui ka taotletava andmestiku ulatuse

põhjendatust.

Õigusliku aluse märkimise kohustus võimaldab volitatud töötlejal kontrollida, kas taotlejal on

krediiditeabe jagamise seadusest või muust õigusaktist tulenev õigus registriandmeid kasutada

ning kas taotletav juurdepääs vastab seaduses sätestatud eesmärgile. Andmete ulatuse

täpsustamine aitab omakorda tagada isikuandmete minimaalsuse põhimõtte järgimise,

võimaldades ligipääsu üksnes nendele andmetele, mis on taotleja ülesannete täitmiseks

vajalikud.

Säte toetab ka registri kasutamise läbipaistvust ja kontrollitavust, võimaldades volitatud

töötlejal hinnata juurdepääsu põhjendatust juba enne kasutaja liidestamist või kasutajaõiguste

andmist. Selline eelkontroll aitab vähendada registriandmete väärkasutuse riski ning tagada, et

juurdepääsuõigused kujundatakse vastavalt kasutaja tegelikule vajadusele ja seadusest

tulenevale pädevusele.

Lõikes sätestatud nõue on vajalik ka selleks, et võimaldada diferentseeritud juurdepääsuõiguste

rakendamist. Kõigil registri kasutajatel ei ole põhjendatud vajadust kõigile registris

sisalduvatele andmetele ligipääsuks ning seetõttu peab juurdepääsu ulatus olema seotud

kasutaja õigusliku staatuse ja registri kasutamise eesmärgiga.

Lõikes 4 sätestatakse päringu tegija kohustus märkida registrisse päringu tegemisel selgitus

päringu õigusliku aluse kohta. Sätte eesmärk on tagada registriandmete kasutamise

läbipaistvus, kontrollitavus ja eesmärgipärasus ning võimaldada hiljem kontrollida, kas

registriandmete kasutamine toimus seaduslikul alusel.

Krediiditeaberegister sisaldab andmeid tarbija finantskohustuste kohta, mistõttu peab iga päring

olema seotud konkreetse seadusest tuleneva õiguse või ülesande täitmisega. Õigusliku aluse ja

11

selgituse märkimise kohustus aitab tagada, et registriandmeid ei kasutata üldiseks huvist kantud

päringute tegemiseks ega eesmärkidel, mis ei ole krediiditeabe jagamise seadusega lubatud.

Praktikas tähendab see, et päringu tegija peab päringu tegemise hetkel põhjendama, millisel

seadusest tuleneval alusel ja eesmärgil ning miks andmeid küsitakse, näiteks

krediidivõimelisuse hindamiseks seoses konkreetse tarbijakrediiditaotlusega.

Sättel on oluline roll registri kasutamise tagantjärele kontrollitavuse tagamisel. Päringu

tegemise selgituste fikseerimine võimaldab vajaduse korral kontrollida nii volitatud töötlejal,

vastutaval töötlejal kui ka pädevatel järelevalveasutustel, kas registri kasutamine oli

õiguspärane ning vastas andmete töötlemise eesmärgile. Samuti aitab vastav teave tagada

tarbija õigusi, võimaldades talle anda ülevaate sellest, kes, millal ja millisel alusel on tema

andmeid registrist küsinud.

Lõikega 5 kehtestatakse krediiditeaberegistri andmetele juurdepääsu kord isikute puhul, kelle

õigus registriandmeid kasutada põhineb andmesubjekti nõusolekul. Sätte kohaselt

võimaldatakse sellistele isikutele juurdepääs registriandmetele üksnes andmesubjekti antud

nõusoleku ulatuses ning avaliku teabe seaduse § 436 alusel loodud andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu vahendusel.

Sätte eesmärk on tagada, et andmesubjekti nõusolekul põhinev juurdepääs registriandmetele

toimuks turvaliselt, kontrollitavalt ja üheselt tõendataval viisil. Kuna krediiditeaberegister

sisaldab tundlikke andmeid, peab olema võimalik usaldusväärselt tuvastada nii nõusoleku

olemasolu, selle ulatus kui ka see, kellele ja millistel tingimustel andmesubjekt on juurdepääsu

võimaldanud.

Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamine võimaldab tagada nõusolekute

keskse, standardiseeritud ja tehniliselt usaldusväärse haldamise. Selline lahendus vähendab

riski, et nõusolekuid hallatakse erinevate süsteemide kaudu ebaühtlaselt või viisil, mis

raskendab hilisemat kontrolli. Samuti võimaldab see tagada, et registriandmetele pääseb ligi

üksnes ulatuses, milleks andmesubjekt on selgesõnaliselt nõusoleku andnud.

Sätte kohaselt on juurdepääs piiratud nõusolekuga määratud ulatusega. See tähendab, et

andmesubjekt saab määrata, milliste andmete või millise eesmärgi jaoks nõusolek antakse, ning

registri kasutaja ei või saada juurdepääsu laiemale andmehulgale kui see, milleks nõusolek on

antud. Selline lahendus toetab isikuandmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid

ning tugevdab andmesubjekti kontrolli tema kohta töödeldavate andmete üle.

Ühtlasi aitab andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamine tagada registri

kasutamise läbipaistvust ja hilisemat kontrollitavust, kuna võimalik on tuvastada, millal, kellele

ja millises ulatuses nõusolek anti ning kas registriandmete kasutamine vastas andmesubjekti

tahtele.

Lõikes 6 sätestatakse registripidaja õigus piirata või keelata juurdepääs krediiditeaberegistri

andmetele olukorras, kus andmevahetusega kaasneb või võib kaasneda risk registri

konfidentsiaalsusele või terviklusele. Säte võimaldaks registripidajal rakendada viivitamatuid

kaitsemeetmeid krediiditeaberegistri turvalisuse tagamiseks ning ennetada olukordi, mis võivad

kahjustada registri toimimist.

Registri konfidentsiaalsuse kahjustamise risk võib seisneda näiteks volitamata juurdepääsu

ohus, turvanõuetele mittevastavas andmevahetuses või olukorras, kus esineb põhjendatud

12

kahtlus andmete võimalikuks lekkeks või väärkasutuseks. Registri tervikluse risk võib seisneda

selles, et andmevahetuse tulemusena võivad registrisse sattuda ebaõiged, moonutatud või

tehnilise vea tõttu kahjustatud andmed.

Sättega antakse registripidajale võimalus reageerida kiiresti ja paindlikult olukordades, kus

registri turvalisus võib olla ohustatud, ilma et oleks vajalik eelnev pikem menetlus või mingi

täiendava menetlusliku otsuse ootamine. Arvestades krediiditeaberegistri rolli

krediidivõimelisuse hindamisel, võib ka lühiajaline turvarike või andmete tervikluse kahjustus

mõjutada märkimisväärselt krediidiotsuste kvaliteeti ning tarbijate õigusi. Seetõttu peab

registripidajal olema õigus võtta tarvitusele ennetavaid meetmeid juba riski tekkimise kahtluse

korral.

Juurdepääsu piiramine või keelamine peab olema proportsionaalne ning kestma üksnes seni,

kuni risk on kõrvaldatud või piisavalt maandatud.

Paragrahv 9 – andmesubjekti õigused

Normiga sätestatakse andmesubjekti õigused krediiditeaberegistri kasutamisel ning tingimused

nende õiguste teostamiseks. See aitab tagada andmesubjektile läbipaistva ülevaate tema kohta

registris töödeldavatest andmetest, võimaldada kontrollida andmete kasutamise õiguspärasust

ning anda tarbijale võimalus kasutada registrit enda finantskäitumise teadlikuks juhtimiseks.

Lõike 1 kohaselt on andmesubjektil õigus tutvuda registri vahendusel enda kohta töödeldud

andmetega, sealhulgas andmete töötlemise logiga. Vastava õiguse eesmärk on tagada

andmesubjektile ülevaade sellest, milliseid tema finantskohustusi puudutavaid andmeid

registris töödeldakse ning kas andmete töötlemine toimub õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt.

Andmete töötlemise logiga tutvumise võimalus on oluline läbipaistvuse ja kontrollitavuse

tagamiseks, võimaldades andmesubjektil saada teavet selle kohta, kes, millal ja millisel

õiguslikul alusel on tema kohta registrist päringuid teinud. Selline lahendus aitab tugevdada

andmesubjekti kontrolli tema kohta töödeldavate andmete üle ning suurendab usaldust

krediiditeaberegistri toimimise vastu.

Inimese õigus saada mugaval ja kasutajasõbralikul viisil ülevaade enda kohta tehtud päringutest

ning andmete töötlemise logidest tagatakse andmejälgija või muu samaväärse tehnilise

lahenduse kaudu. Kui registri andmevahetus toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu,

võimaldatakse ülevaade andmejälgija vahendusel. Samas ei pruugi krediiditeaberegistri

andmevahetus toimuda üksnes infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu ning registri

toimimisel võib kasutada ka muud sarnast andmevahetusplatvormi. Kuna andmejälgija

funktsionaalsus on seotud infosüsteemide andmevahetuskihi logidega, tuleb muude tehniliste

lahenduste kasutamise korral tagada andmesubjektile samaväärne võimalus tutvuda tema kohta

tehtud päringute ja andmete töötlemise asjaoludega registri kaudu või muu kasutajasõbraliku

lahenduse abil.

Oluline on tagada, et andmesubjekti õigus saada ülevaade enda kohta töödeldavatest andmetest

ja nende kasutamisest ei sõltuks registri tehnilisest arhitektuurist ega kasutatavast

andmevahetuslahendusest. Olenemata kasutatavast tehnoloogilisest lahendusest peab

andmesubjektile olema tagatud lihtne, arusaadav ja usaldusväärne võimalus kontrollida, kes,

millal ja millisel õiguslikul alusel on tema andmeid registrist kasutanud.

Lõikes 2 sätestatakse, et andmesubjektile juurdepääsu tagamiseks kasutatakse riigi

autentimisteenust. Vastava nõude eesmärk on tagada andmesubjekti usaldusväärne tuvastamine

13

enne registris sisalduvatele andmetele juurdepääsu võimaldamist. Arvestades registris

töödeldavate andmete tundlikkust, on vajalik kasutada kõrge turvalisuse tasemega

autentimislahendust, mis vähendab identiteedivarguse, volitamata juurdepääsu või andmete

väärkasutuse riski. Riigi autentimisteenuse kasutamine tagab ühtlasi ühtse, laialdaselt

kasutatava ja usaldusväärse ligipääsulahenduse.

Lõike 3 kohaselt on andmesubjektil õigus teha registri vahendusel avaldus enda kandmiseks

tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja. Vastava õiguse eesmärk on

võimaldada tarbijal vabatahtlikult piirata enda suhtes uute tarbijakrediidilepingute sõlmimist

olukorras, kus ta soovib ennetada impulsiivset laenamist, maandada ülelaenamise riski või

kaitsta end võimalike kuritarvituste eest, sealhulgas identiteedivarguse juhtudel. Registri kaudu

avalduse esitamise võimaldamine tagab tarbijale mugava, kiire ja kasutajasõbraliku viisi

vastava õiguse realiseerimiseks ning toetab krediiditeabe jagamise seaduse eesmärki edendada

vastutustundlikku laenamist ja laenuvõtmist.

Paragrahv 10 – ebaõigete andmete parandamine ja täiendamine

Paragrahviga 9 sätestatakse registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete

ajakohasena hoidmise põhimõtted ning vastutuse jaotus krediiditeabe andja ja registripidaja

vahel. Sätte eesmärk on tagada krediiditeaberegistris sisalduvate andmete õigsus, ajakohasus ja

usaldusväärsus, kuna registriandmeid kasutatakse krediidivõimelisuse hindamisel ning need

võivad mõjutada oluliselt tarbija võimalusi krediiti saada.

Lõike 1 kohaselt vastutab registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ning andmete

ajakohasena hoidmise eest krediiditeabe andja. Vastutus piirneb krediiditeabe andja

registripidajale edastatud andmetega. Vastava lahenduse eesmärk on siduda vastutus selle

isikuga, kes andmed registripidajale esitab ning kellel on olemas ainuõige teadmine

krediidisuhte tegelikest asjaoludest. Kuna registripidajal puudub üldjuhul võimalus hinnata

krediidisuhtest tulenevate andmete sisulist õigsust või kontrollida krediidilepingute täitmisega

seotud faktilisi asjaolusid, lasub vastutus andmete kvaliteedi eest eeskätt krediiditeabe andjal.

Lõikes 2 nähakse ette krediiditeabe andja kohustus esitada registripidajale viivitamata uued

andmed või teavitada registripidajat vajadusest andmeid muuta kohe pärast vea ilmnemist. Sätte

eesmärk on tagada võimalikult kiire reageerimine olukordades, kus registrisse kantud andmed

osutuvad ebaõigeks, puudulikuks või aegunuks. Arvestades registris sisalduvate andmete mõju

krediidiotsustele, võib ka lühiajaline ebaõige või ajakohastamata teave mõjutada tarbija

krediidivõimelisuse hindamist. Seetõttu on oluline, et krediiditeabe andja võtaks vea

ilmnemisel viivitamata tarvitusele meetmed andmete parandamiseks või uuendamiseks.

Lõikes 3 sätestatakse registripidaja õigus teha krediiditeabe andjale järelepärimisi olukorras,

kus on tekkinud kahtlus andmete õigsuses. Vastava õiguse eesmärk on tagada registri

andmekvaliteet ning võimaldada registripidajal kiirelt reageerida olukordades, kus

registriandmete põhjal ilmnevad võimalikud vastuolud, tehnilised vead või muud asjaolud, mis

võivad viidata ebaõigetele andmetele. Tegemist ei ole krediiditeabe andja vastutuse

ülevõtmisega registripidaja poolt, vaid täiendava kontrollimehhanismiga, mis aitab vähendada

ebaõigete andmete püsimise riski registris ning toetab registri usaldusväärsust.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete

kaitse üldmäärus), kuivõrd eelnõus reguleeritakse isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi,

sealhulgas andmetöötluse logide säilitamist. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

14

4. Määruse mõjud

Määrusega ei kaasne olulisi muid täiendavaid mõjusid võrreldes seaduses kirjeldatud

mõjudega. Määruse mõju seisneb eelkõige krediiditeaberegistri toimimise praktiliste tingimuste

täpsustamises ning krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud regulatsiooni rakendamise

võimaldamises. Määrusega luuakse eeldused registri turvaliseks, läbipaistvaks ja tõhusaks

toimimiseks, toetades seeläbi vastutustundlikku laenamist, krediidivõimelisuse kvaliteetset

hindamist ja ülelaenamise riskide ennetamist. Samuti aitab määrus kaasa andmesubjektide

õiguste paremale tagamisele, võimaldades neil saada mugavalt ülevaade enda kohta

töödeldavatest andmetest ja registri kasutamisest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Vastavalt krediiditeabe jagamise seadusele peab krediiditeaberegister täiemahulist tööd

alustama 01.03.2029. a. Selle eelduseks on krediiditeaberegistri pidaja leidmiseks

hankemenetluse ettevalmistamine ja läbiviimine ning registri toimimiseks vajalike lepinguliste,

organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste loomine. Registripidaja valimise järel tuleb tagada

registri tehniline arendamine, liidestuste loomine krediiditeabe andjate ja registri kasutajatega,

testimine ning registri kasutuselevõtt kooskõlas krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud

tähtaegadega. Samuti eeldab määruse rakendamine registri kasutajate, sealhulgas krediiditeabe

andjate, tehnilist valmisolekut andmete esitamiseks ja registri kasutamiseks.

Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid püsivaid riigieelarvelisi kulusid

krediiditeaberegistri pidamiseks, kuna registripidamise ülesanne delegeeritakse krediiditeabe

jagamise seaduse alusel kontsessioonilepingu kaudu registripidajale. Registri arendamise,

haldamise, hooldamise ja registriteenuse osutamisega seotud kulud kannab registripidaja

vastavalt kontsessioonilepingu tingimustele, küsides registriteenuste kasutamise eest tasu.

Riigile võivad kaasneda piiratud ulatusega kulud seoses hankemenetluse ettevalmistamise ja

läbiviimisega, sealhulgas hankedokumentide ettevalmistamisega. Tegemist on ühekordsete

rakenduskuludega.

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi tulusid. Kaudse mõjuna võib määrus

aidata kaasa vastutustundlikuma laenamise praktika kujunemisele, krediidivõimelisuse

kvaliteetsemale hindamisele ja ülelaenamise riskide vähenemisele, millel võib pikemas

perspektiivis olla positiivne mõju finantskeskkonna stabiilsusele ja tarbijakaitsele, samuti

kohalike omavalitsusete tegevusele (võlanõustamisteenused).

6. Määruse jõustumine

Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamisele enne krediiditeabe jagamise seaduse jõustumist,

et anda huvirühmadele piisav aeg kavandatava regulatsiooniga tutvumiseks ning võimalike

rakenduslike küsimuste ja ettepanekute esitamiseks. Varajane kooskõlastamine aitab tagada, et

määruses sätestatavad tehnilised ja korralduslikud nõuded on normiadressaatidele arusaadavad

ja praktikas rakendatavad.

Määrus kehtestatakse seaduse jõustumisel ning määrus kavandatakse jõustuma üldises korras

(haldusmenetluse seaduse § 93 lõige 2).

15

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Statistikaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigi Infosüsteemi Ametile,

Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Krediidiandjate Liidule, Eesti Pangaliidule,

FinanceEstoniale, Eesti Võlanõustajate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Finantsinspektsioonile, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale, Notarite Kojale, B2 Impact OÜ-le, Heimondo Estonia OÜ-le,

Julianus Inkasso OÜ-le, ja OÜ-le GS Core.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Siseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie 22.06.2026 nr 1.1-10.1/2696-1

Krediiditeaberegistri põhimääruse

esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks rahandusministri määruse

„krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu.

Palume eelnõu kohta tagasiside edastada 31.07.2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

kantsler

Lisa: 1. Põhimääruse eelnõu

2. Põhimääruse eelnõu seletuskiri

Mirjam Rannula 5646 7227

[email protected]

2

Lisaadressaadid:

Andmekaitse Inspektsioon

B2 Impact OÜ

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Krediidiandjate Liit

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Võlanõustajate Liit

FinanceEstonia MTÜ

Finantsinspektsioon

Heimondo Estonia OÜ

Julianus Inkasso OÜ

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Notarite Koda

Riigi Infosüsteemi Amet

Statistikaamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

OÜ GS Core

1

EELNÕU

Juuni, 2026

MÄÄRUS

............2026 nr ...

Krediiditeaberegistri

põhimäärus

Määrus kehtestatakse krediiditeabe jagamise seaduse § 6 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Krediiditeaberegistri mõiste ja nimi

(1) Krediiditeaberegister on krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu.

(2) Registri ingliskeelne nimi on Register of Credit Information.

§ 2. Krediiditeaberegistri turvaklass ja turbeaste

Registri turvaklass on K2T1S2 ja turbeaste on kõrge (H).

2. peatükk

Krediiditeaberegistri pooled

§ 3. Vastutav töötleja ja volitatud töötleja

(1) Krediiditeaberegistri vastutav töötleja on Rahandusministeerium.

(2) Krediiditeaberegistri volitatud töötleja on isik, kellele on krediiditeabe jagamise seaduse §

12 alusel antud ainuisikuline õigus krediiditeaberegistrit pidada (edaspidi registripidaja).

§ 4. Vastutava töötleja ülesanded

Vastutav töötleja:

1) juhib krediiditeaberegistri pidamist, andes registripidajale selleks vajalikke juhiseid ja

korraldusi;

2) arendab registrit koostöös registripidajaga;

3) kontrollib registripidaja tegevust tema ülesannete täitmisel;

4) kontrollib, kas registripidaja isikuandmete töötlemine vastab nõuetele, küsib selgitusi ja teeb

ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;

5) täidab muid talle seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

2

§ 5. Volitatud töötleja ülesanded

Volitatud töötleja:

1) tagab registriteenuse nõuetekohase osutamise, sealhulgas andmete kogumise, haldamise ja

säilitamise;

2) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest;

3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest;

4) peab arvestust andmete väljastamise aja ja viisi, väljastatud andmete koosseisu ning

andmesaajate üle;

5) tagab registri nõuetekohase arendamise, testimise ja hooldamise;

6) tagab registri käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt

küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri

kehtestatud määruses sätestatud nõuetele;

7) korraldab registri turvaauditite ja Eesti Infoturbestandardi järgimise auditite tellimise,

koostamise ja vastuvõtmise ning tagab auditite märkuste, tähelepanekute ja soovituste täitmise;

8) annab loa isiku või asutuse liidestamiseks registriga, kontrollides eelnevalt õigusliku aluse

olemasolu asjakohasust ja tehnilist võimekust ning otsustab juurdepääsuõiguse äravõtmise;

9) vastutab teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab tehnilise toe

toimimise;

10) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks;

11) teavitab vastutavat töötlejat teenuseintsidentidest ning registris andmete töötlemisel

avastatud rikkest ja rikkumistest viivitamata ning võtab otsekohe tarvitusele kõik vajalikud

abinõud intsidendi lahendamiseks, rikke kõrvaldamiseks või rikkumise lõpetamiseks;

12) teavitab krediiditeabe andjaid ja registriga liidestatud andmesaajaid viivitamata registri

toimimist takistavatest asjaoludest, registri muutmise või arendamise kavatsusest ning registri

pidamist ja kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest, samuti

annab muud vajalikku teavet;

13) teavitab registris või sellega seotud teenustes rikke esinemise korral puudutatud pooli rikke

olemusest ja rikke kõrvaldamise võimalikust tähtajast;

14) nõustab ja juhendab krediiditeabe andjaid ja andmesaajaid registri kasutamisega seotud

küsimustes;

15) tagab tehnilise toe registrisse kandmata jäetud andmete registrisse kandmiseks ja ebaõigete

andmete parandamiseks;

16) haldab registri seadeid ja juurdepääsuõigusi;

17) tagab säilitamistähtaegade möödumisel andmete ja logide kustutamise;

18) tagab, et tema töötajatel on juurdepääs registriandmetele üksnes töökohustuste täitmiseks

määratud ulatuses;

19) täidab muid talle seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning vastutava

töötleja juhiseid ja korraldusi.

§ 6. Krediiditeabe andja ülesanded

Krediiditeabe andja:

1) vastutab registrisse kantud andmete õigsuse ja ajakohasuse ning andmetöötluse

seaduslikkuse eest, ühtlasi teostab järelevalvet oma kasutajate üle;

2) annab registripidajale selgitusi registrisse esitatud andmete kohta;

3) koostöös registripidaja või vastutava töötlejaga kannab registrisse sinna kandmata jäänud

andmed ja parandab ebaõiged andmed;

4) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri

turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed

ning rakendab neid järjepidevalt.

3

3. peatükk

Krediiditeaberegistri andmed, nendele juurdepääs ja andmesubjekti õigused

§ 7. Krediiditeaberegistri andmed

(1) Krediiditeaberegistrisse kantakse krediiditeabe kohta järgmised andmed:

1) tarbija üldandmed – ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral

sünniaeg;

2) krediiditeabe andja üldandmed – nimetus või ees- ja perekonnanimi, registrikood või

isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning krediiditeabe andja asukohariigi

kahetäheline maakood;

3) krediidi füüsilisest isikust käendaja andmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle

puudumise korral sünniaeg ning käendusest tuleneva kohustuse suurus täiseurodes või sendi

täpsusega;

4) tarbijakrediidilepingu üldandmed – number, sõlmimise kuupäev ja lõppemise tähtpäev;

5) krediidiliik – elamukinnisvaraga seotud krediit, sõiduki liising, muu vara liising, vara ost

järelmaksuga, krediitkaardilaen, arvelduskrediit ja muu rahaline krediit;

6) krediidi maksimaalne summa täiseurodes või sendi täpsusega;

7) krediidijääk või nõudejääk täiseurodes või sendi täpsusega;

8) krediidi tagasimakse graafiku tüüp – annuiteetmaksed, võrdsed põhiosamaksed, osaline

amortisatsioon, ühekordne tagasimakse laenuperioodi lõpus ja muud tagasimaksed;

9) krediidi intressimäära tüüp – fikseeritud ja fikseerimata;

10) tarbijakrediidilepingus kokku lepitud järgmise tagasimakse suurus täiseurodes või sendi

täpsusega, arvates andmete viimasest uuendamisest krediiditeaberegistris;

11) krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise edasilükkamise ajavahemik;

12) tarbijakrediidilepingus kokku lepitud kohustuse täitmisega viivitamise fakt, kui tarbija

kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud 14 päeva;

13) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamise või tarbijakrediidilepingu kolmanda

isiku poolt ülevõtmise fakt – nõude loovutamine võlaõigusseaduse § 164 või lepingu

ülevõtmine võlaõigusseaduse § 179 tähenduses.

(2) Krediiditeaberegistri tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja

kantakse tarbija kohta:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

3) avalduse esitamise kuupäev.

(3) Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud päringu

vastuses asendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed unikaalse

numbriga, mis ei võimalda krediiditeabe andjat tuvastada.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 loetletud krediidiliikide määramisel võetakse

aluseks rahandusministri 19. detsembri 2015.a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile

esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali

aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ lisa 3 punkt 4.1.

(5) Krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku tehtud päringu

vastuses kuvatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 12 ja 13 nimetatud andmete puhul

väärtusena „Tühi väli“, kui andmed puuduvad või kui on saabunud krediiditeabe jagamise

seaduse § 10 lõigetes 4 või 5 sätestatud tähtpäev.

4

§ 8. Registriandmetele juurdepääsu andmine

(1) Registriandmetele tagatakse otsejuurdepääs:

1) infosüsteemide andmevahetuskihi või muu sarnase andmevahetusplatvormi kaudu;

2) volitatud töötleja määratud viisil ja kasutajaõiguste alusel.

(2) Andmete väljastamine registrist tagatakse:

1) ühekordse andmepäringuna taotluse alusel;

2) poolte vahel sõlmitud lepingu alusel.

(3) Juurdepääsu taotlemisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil märgitakse,

milliste andmete kohta ja millisel õiguslikul alusel soovib andmesaaja hakata päringuid tegema.

(4) Päringu tegija märgib päringu tegemisel päringu tegemise õigusliku aluse ja selgituse.

(5) Isikud, kellel on krediiditeaberegistris sisalduvatele andmetele juurdepääsuõigus

andmesubjekti nõusolekul, saavad andmetele juurdepääsu nõusolekuga antud ulatuses avaliku

teabe seaduse §-s 436 sätestatud andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu

vahendusel.

(6) Registripidajal on õigus andmetele juurdepääsu piirata või keelata, kui andmevahetuse tõttu

võib tekkida või on tekkinud krediiditeaberegistri konfidentsiaalsuse või tervikluse vähenemise

risk.

§ 9. Andmesubjekti õigused

(1) Andmesubjektil on registris õigus tutvuda enda kohta registrisse kantud andmetega,

sealhulgas andmete töötlemise logiga.

(2) Andmesubjektile juurdepääsu tagamiseks kasutatakse riigi autentimisteenust.

(3) Andmesubjektil on õigus teha registri vahendusel avaldus enda kandmiseks

tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja.

4. peatükk

Andmete parandamine

§ 10. Ebaõigete andmete parandamine ja täiendamine

(1) Registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja ajakohasena hoidmise eest vastutab

krediiditeabe andja.

(2) Andmete muutmiseks esitab krediiditeabe andja registripidajale uued andmed viivitamata

või teavitab registripidajat vajadusest esitatud andmeid muuta kohe pärast vea ilmnemist.

(3) Registripidajal on õigus teha krediiditeabe andjale järelepärimine, kui on tekkinud kahtlus

andmete õigsuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Minister

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

1

Juuni, 2026

SELETUSKIRI

Rahandusministri määruse „Krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse krediiditeaberegistri põhimäärus. 10.06.2026võeti Riigikogus vastu

krediiditeabe jagamise seadus1 , mille ühe keskse osana reguleeritakse krediiditeaberegistri

loomist, pidamist ja toimimist ning sellega seotud nõudeid. Krediiditeaberegister on riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille vastutav töötleja on Rahandusministeerium.

Andmekogu pidamine delegeeritakse halduslepingu ja kontsessioonilepingu alusel

eraõiguslikule juriidilisele isikule (registripidaja).

Krediiditeaberegistri peamine eesmärk on koondada andmeid inimese finantskohustuste kohta

ning toetada seeläbi krediidiandjat krediidivõimelisuse hindamisel, võimaldades talle

juurdepääsu ajakohasele ja usaldusväärsele teabele inimese finantskohustuste kohta. Õiged ja

ajakohased andmed aitavad täita krediidivõimelisuse hindamise laiemat eesmärki – ennetada

ülelaenamise ja makseraskuste tekkimise riski.

Krediiditeaberegistrisse kogutakse andmeid üksnes Finantsinspektsiooni või teise riigi

järelevalveasutuse tegevusloa alusel tegutsevatelt ettevõtjatelt, et tagada registris sisalduvate

andmete usaldusväärsus ja kvaliteet. Krediiditeabe andjateks on:

1) krediidiasutused;

2) krediidiandjad;

3) nn ühisrahastusplatvormid;

4) välisriigi krediidiasutuse või krediidiandja Eestis asutatud filiaalid;

5) krediidiinkassod.

Lisaks krediidivõimelisuse hindamiseks vajalike andmete koondamisele ja krediidiandjatele

kättesaadavaks tegemisele luuakse registri kaudu tarbijale mugav võimalus saada terviklik

ülevaade oma finantskohustustest. Samuti võimaldatakse tarbijal esitada kasutajasõbralikul

viisil avaldus enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate

nimekirja (nn laenukeelu nimekirja). Registri kaudu tagatakse tarbijale ka läbipaistev ülevaade

sellest, kes, millal ja millisel eesmärgil on tema andmeid registrist küsinud.

Registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab krediiditeabe andja. Registris sisalduvate

andmete usaldusväärsus tagatakse nii seadusest tulenevate andmete esitamise kohustuste kui ka

ajakohastamise nõuete kaudu.

Käesoleva eelnõuga kehtestatakse krediiditeaberegistri põhimäärus, milles sätestatakse muu

hulgas:

1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis;

3) andmetele juurdepääsu võimaldamise kord;

4) tehnilised ja korralduslikud kaitsemeetmed; 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9da932aa-06d9-4eaa-ad47-be8fdaddc7d3/krediiditeabe- jagamise-seadus/

2

5) muud registri toimimiseks vajalikud korralduslikud küsimused.

Määrus kehtestatakse krediiditeabe jagamise seaduse § 6 lõike 5 alusel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja koostanud Rahandusministeeriumi

finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Mirjam Rannula (5646 7227,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Heleri Piip (telefon 5303 2849; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

õigusekspertiisi on teinud personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

(telefon 5885 1493; e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahv 1 – krediiditeaberegistri mõiste ja nimetus Eelnõu § 1 lõikes 1 määratletakse krediiditeaberegister krediiditeabe jagamise seaduse alusel

asutatud riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguna. Sätte eesmärk on selgelt määratleda registri

õiguslik staatus ning rõhutada registri kuuluvust riigi infosüsteemi. Registri kuulumine riigi

infosüsteemi tagab muu hulgas sellele kohalduvad nõuded andmekaitse, infoturbe, andmete

tervikluse, järelevalve ja läbipaistvuse osas.

Lõikes 2 sätestatakse registri ingliskeelne nimetus Register of Credit Information. Ühtse

ingliskeelse nimetuse kasutamine aitab tagada õigusselguse ning väldib registri nimetuse

erinevat tõlgendamist või tõlkimist.

Paragrahv 2 – krediiditeaberegistri turvaklass ja turbeaste

Paragrahvis sätestatakse krediiditeaberegistri turvaklass ja turbeaste, mis on määratud

küberturvalisuse seaduse (KüTS) § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruse

„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kohaselt. Nõuete eesmärk on tagada

infosüsteemides ja andmekogudes töödeldavate andmete piisav turvalisuse tase ning maandada

andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavusega seotud riske. Krediiditeaberegistri

infosüsteemi turbeaste on kõrge.

Krediiditeaberegistri turvaklass on K2T1S2. Hinnates krediiditeaberegistri kättesaadavust

kasutajatele, on registri lubatud summaarne seisak nädalas kuni 2 tundi ja käideldavuse

turvaosaklass seega K2. Kuna registris töödeldavate andmete õigsuse eest vastutab andmete

esitaja, saab andmeid kontrollida. Kuna kasutajaid, kes saavad teha süsteemis muudatusi, on

vähe, pole vajalik pidev kontroll. Ajakohasuse kontrolle tehakse erijuhtudel ja vastavalt

vajadusele. Tervikluse turvaosaklass on sellest tulenevalt T1. Kuna registri osade andmete

kasutamine on lubatud ainult kindlatele kasutajagruppidele ja juurdepääs teabele on lubatav

juurdepääsu taotleva isiku teadmisvajaduse korral, on konfidentsiaalsuse turvaosaklassiks

põhjendatud määrata S2. Võttes arvesse registris sisalduvate andmete tundlikku iseloomu, on

põhjendatud määrata turbeastmeks kõrge.

Paragrahv 3 – vastutav ja volitatud töötlejad

Krediiditeaberegistri vastutav töötleja on Rahandusministeerium (lõige 1) ja volitatud töötleja

isik, kellele on krediiditeabe jagamise seaduse §-i 12 alusel antud ainuisikuliselt õigus

krediiditeaberegistrit pidada (registripidaja).

Paragrahv 4 – vastutava töötleja ülesanded

Sättes loetletakse vastutava töötleja peamised ülesanded ja kohustused seoses

krediiditeaberegistriga. Rahandusministeerium juhib krediiditeaberegistri pidamist, andes

3

registripidajale juhiseid ja korraldusi; arendab koostöös registripidajaga registrit; kontrollib

registripidaja tegevust ja isikuandmete töötlemise nõuetelevastavust, küsib selgitusi, teeb

ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning täidab muid vastutavale töötlejale seaduse või

muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

Mitmed vastutava töötleja ülesanded delegeeritakse registripidajale.

Paragrahv 5 – volitatud töötleja ülesanded

Paragrahviga sätestatakse krediiditeaberegistri volitatud töötleja ülesanded.Volitatud töötleja

on registripidaja, kes tagab registri igapäevase toimimise ning registriteenuse osutamise

kooskõlas krediiditeabe jagamise seadusest, isikuandmete kaitse õigusest, küberturvalisuse

nõuetest ja muudest asjakohastest õigusaktidest tulenevate nõuetega.

Registripidaja ülesannete sätestamise eesmärk on tagada krediiditeaberegistri järjepidev,

turvaline ja õiguspärane toimimine olukorras, kus andmekogu pidamine on delegeeritud

kontsessioonilepingu alusel eraõiguslikule juriidilisele isikule. Arvestades registris

töödeldavate andmete tundlikkust ja nende olulisust krediidivõimelisuse hindamisel ning

isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid, peab volitatud töötleja ülesannete ring

olema selgelt määratletud ning hõlmama nii tehnilisi, organisatsioonilisi kui ka õiguslikke

kohustusi.

Registripidaja keskseks ülesandeks on registriteenuse nõuetekohase toimimise tagamine,

sealhulgas andmete kogumine, haldamine ja säilitamine ning registri arendamise, testimise ja

hooldamise korraldamine. Sellega tagatakse registri töökindlus, kasutusmugavus ja võimekus

vastata õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning registri kasutajate vajadustele. Samuti peab

registripidaja tegema vastutavale töötlejale ettepanekuid registri edasiarendamiseks,

võimaldades registrit ajakohastada vastavalt tehnoloogia arengule, kasutuspraktikale ja

õigusruumi muutustele.

Olulise osa registripidaja ülesannetest moodustavad isikuandmete kaitse ja andmetöötluse

õiguspärasusega seotud kohustused. Volitatud töötleja vastutab andmetöötlustoimingute

õiguspärasuse ning isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest, sh selle eest, et

registriandmeid töödeldakse üksnes õiguspärasel eesmärgil, vajalikus ulatuses ja üksnes selleks

õigustatud isikute poolt. Registris sisalduvate andmete tundlikkust arvestades on oluline tagada

ka see, et registripidaja enda töötajate juurdepääs andmetele oleks piiratud üksnes tööülesannete

täitmiseks vajalikus ulatuses.

Paragrahvis nähakse ette ka kohustused, mis on vajalikud registri läbipaistvuse ja

kontrollitavuse tagamiseks. Selleks peab registripidaja pidama arvestust andmete väljastamise

aja, koosseisu, andmesaajate ning väljastamise viisi üle. Vastav logimine on vajalik nii

andmesubjektide õiguste tagamiseks kui ka võimalike rikkumiste või vaidluste korral

tagantjärele kontrolli võimaldamiseks. See võimaldab muu hulgas tagada tarbijale ülevaate

sellest, kes, millal ja millisel eesmärgil on tema andmeid registrist kasutanud.

Eraldi on rõhutatud volitatud töötleja ülesandeid infoturbe ja küberturvalisuse tagamisel.

Registripidaja peab tagama registri käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse

kooskõlas KüTS-is kehtestatud nõuetega. Selleks korraldab registripidaja muu hulgas registri

turvaauditite tellimise ja läbiviimise ning tagab auditites tehtud soovituste rakendamise.

Sellised meetmed on vajalikud, et vähendada andmeleketest, teenusekatkestustest või

volitamata juurdepääsust tulenevaid riske.

4

Registripidajal on oluline roll ka registrile juurdepääsu korraldamisel. Registriga liidestamine

ja juurdepääsuõiguste andmine ei toimu automaatselt, vaid registripidaja kontrollib eelnevalt

õigusliku aluse olemasolu ning isiku või asutuse tehnilist võimekust registri kasutamiseks.

Samuti on volitatud töötlejal õigus juurdepääsuõigus ära võtta, kui selleks esineb alus. Vastav

regulatsioon aitab tagada, et registrile pääsevad ligi üksnes selleks õigustatud ja tehniliselt

valmis osapooled.

Paragrahvis sätestatakse ka teenuse toimepidevuse tagamisega seotud kohustused.

Registripidaja vastutab teenuseintsidentide lahendamise, tehnilise toe osutamise ning registri

andmeandjate teavitamise eest olukordades, kus registri toimimist takistavad asjaolud võivad

mõjutada andmete esitamise või kasutamise võimalikkust. Õigeaegne teavitamine on vajalik

krediidivõimelisuse hindamise protsessi toimimise tagamiseks ning registri kasutajate

õiguspäraste ootuste kaitseks.

Lõpuks nähakse ette üldklausel, mille kohaselt täidab registripidaja ka muid seadusest, muudest

õigusaktidest või vastutava töötleja juhistest tulenevaid ülesandeid. Selline regulatsioon

võimaldab tagada registri paindliku toimimise ning reageerida tulevikus tekkivatele

praktilistele vajadustele ilma, et iga üksik ülesanne peaks olema õigusaktis ammendavalt ette

nähtud.

Kuigi registri igapäevane pidamine ja tehniline haldamine on delegeeritud registripidajale,

säilib Rahandusministeeriumil registri üle sisuline kontrollifunktsioon. Rahandusministeerium

kontrollib registripidaja tegevuse õiguspärasust, vastavust õigusaktidele, registri eesmärkidele

ning sõlmitud halduslepingule ja kontsessioonilepingule. See hõlmab muu hulgas järelevalvet

registri toimimise, andmetöötluse õiguspärasuse, infoturbe nõuete täitmise ning teenuse

kvaliteedi üle. Rahandusministeeriumi kontrollifunktsioon on vajalik, et tagada riigi

infosüsteemi kuuluva andmekogu toimimine kooskõlas avalike huvidega ja et registripidaja

täidab talle pandud ülesandeid nõuetekohaselt.

Paragrahv 6 – krediiditeabe andja ülesanded

Paragrahviga sätestatakse krediiditeabe andja ülesanded krediiditeaberegistri andmete

esitamisel. Krediiditeabe andjal on keskne roll registris sisalduvate andmete kvaliteedi,

usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamisel, kuna registri toimimise eelduseks on õigete, ja

ajakohaste andmete olemasolu.

Paragrahvi kohaselt vastutab krediiditeabe andja registripidajale edastatud andmete õigsuse,

ajakohasuse ning andmetöötluse seaduslikkuse eest. Vastava kohustuse eesmärk on tagada, et

krediidivõimelisuse hindamisel tuginetakse usaldusväärsele teabele, mis kajastab inimese

finantskohustusi tegelikkusele vastavalt. Arvestades krediiditeaberegistri eesmärki toetada

vastutustundlikku laenamist ja ennetada ülelaenamise riske, on oluline, et registris sisalduvad

andmed oleksid ajakohased ning kajastaksid tegelikku olukorda võimalikult täpselt. Kuna

registripidajal puudub sisuline võimalus hinnata iga üksiku krediidisuhte aluseks olevaid

faktilisi asjaolusid, lasub andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutus eeskätt krediiditeabe

andjal kui tarbijaga krediidisuhtes oleval isikul.

Lisaks nähakse ette krediiditeabe andja kohustus teostada järelevalvet oma kasutajate üle.

Selline kohustus on vajalik, et tagada registri kasutamine üksnes õiguspärasel eesmärgil ja

selleks volitatud isikute poolt. Praktikas tähendab see, et krediiditeabe andja peab rakendama

5

sisemisi kontrollimehhanisme ning tagama, et registrile juurdepääsu omavad töötajad või muud

kasutajad kasutavad registrit üksnes seaduses ettenähtud tingimustel.

Paragrahvis sätestatakse ka krediiditeabe andja koostöökohustus registripidaja ja vastutava

töötlejaga. Selle kohaselt peab krediiditeabe andja vajaduse korral andma registrisse esitatud

andmete kohta selgitusi ning osalema registrisse kandmata jäänud või ebaõigete andmete

parandamises. Vastav kohustus aitab tagada registri andmekvaliteedi ning võimaldab

võimalikele vigadele või tehnilistele tõrgetele kiiresti reageerida. Kuna registris sisalduv teave

mõjutab otseselt inimese krediidivõimelisuse hindamist, peab ebaõigete või puudulike andmete

parandamine toimuma tõhusalt ja viivitamata.

Eraldi nähakse ette krediiditeabe andja kohustus rakendada registri turvanõuetele vastavaid

organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Kohustuse eesmärk on tagada

andmete käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus kogu andmetöötlusahela vältel, sealhulgas

andmete registrisse edastamisel ja registri kasutamisel. Arvestades registris töödeldavate

andmete tundlikkust, on vajalik, et krediiditeabe andjad rakendaksid järjepidevalt piisavaid

turvameetmeid, mis vähendavad volitamata juurdepääsu, andmete muutmise või kadumise

riske.

Paragrahvis sätestatud ülesannete kogum toetab krediiditeaberegistri üldeesmärki tagada

krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatavate andmete kvaliteet, usaldusväärsus ja turvalisus.

Samuti aitab see kaasa avalikkuse ja turuosaliste usalduse kujundamisele registri suhtes.

Paragrahv 7 – krediiditeaberegistri andmed Lõikes 1 täpsustatakse krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud krediiditeaberegistrisse

kantavate andmete koosseisu. Sätte eesmärk on konkretiseerida seaduses sätestatud

andmekategooriaid ning tagada krediidivõimelisuse hindamiseks vajalike andmete ühtne,

võrreldav ja piisavalt täpne arusaam andmete sisust.

Registrisse kantavate andmete koosseis on kujundatud lähtudes krediiditeaberegistri eesmärgist

toetada krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist ajakohase, asjakohase ja usaldusväärse

teabe kaudu. Samal ajal on andmekoosseisu määratlemisel lähtutud isikuandmete töötlemise

minimaalsuse põhimõttest ehk registrisse kogutakse üksnes andmeid, mis on vajalikud tarbija

olemasolevate finantskohustuste ulatuse, struktuuri ja täitmisega seotud asjaolude hindamiseks.

Registrisse ei koguta andmeid, mille töötlemine ei ole krediidivõimelisuse hindamise eesmärgi

saavutamiseks vajalik, sealhulgas näiteks tarbija sissetulekuandmeid, mida krediidiandja

kontrollib muudest allikatest.

Paragrahvis sätestatud andmekoosseis hõlmab esiteks tarbija, krediiditeabe andja ning vajaduse

korral füüsilisest isikust käendaja identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Vastavad andmed on

vajalikud krediidisuhte korrektseks sidumiseks konkreetse isikuga ning olukordade vältimiseks,

kus krediidikohustus omistatakse ekslikult valele isikule. Krediiditeabe andja identifitseerimine

on vajalik ka selleks, et võimaldada kontrollida andmete päritolu ning vajaduse korral pöörduda

andmete täpsustamiseks või parandamiseks õige andmeandja poole.

Teiseks sisaldab andmekoosseis tarbijakrediidilepingu põhiandmeid, sealhulgas lepingu liiki,

krediidi maksimaalset summat, krediidijääki või nõudejääki, tagasimakse tingimusi ning

intressimäära tüüpi. Need andmed võimaldavad krediidiandjal hinnata tarbija olemasolevate

finantskohustuste mahtu, kestust ja struktuuri ning kujundada tervikliku ülevaate tarbija võetud

krediidikohustustest. Näiteks võimaldavad andmed krediidijäägi, tagasimaksegraafiku tüübi ja

6

järgmise maksekohustuse suuruse kohta hinnata tarbija regulaarset finantskoormust ning

olemasolevate kohustuste mõju tema tagasimaksevõimele.

Paragrahvis nähakse ette ka krediidikohustuse täitmisega seotud asjaolude kajastamine,

sealhulgas maksekohustuse täitmisega viivitamise fakt ning maksete edasilükkamise

ajavahemik. Vastavate andmete eesmärk on anda krediidiandjale varajane indikatsioon

võimalikest makseraskustest ning toetada seeläbi vastutustundlikku laenamist ja ülelaenamise

ennetamist. Kohustuse täitmisega viivitamise fakti kajastatakse juhul, kui tarbija kohustuse

täitmise tähtpäevast on möödunud vähemalt 14 päeva, mis aitab vältida lühiajalistest või

tehnilistest viivitustest tulenevat ebaproportsionaalset mõju tarbija krediidivõimelisuse

hindamisele.

Samuti nähakse ette andmete kogumine olukordades, kus tarbijakrediidilepingust tulenev nõue

on loovutatud või leping on üle võetud kolmanda isiku poolt. Vastava teabe kajastamine on

vajalik krediidisuhte järjepidevuse ja registri andmete terviklikkuse tagamiseks, eelkõige

olukordades, kus krediidiandja vahetub näiteks nõude loovutamise või krediidiportfelli

võõrandamise tulemusena. Selline lahendus aitab vältida olukorda, kus registris kajastatud

krediidikohustused muutuksid ebatäpseks või osaliselt jälgitamatuks.

Paragrahvis sätestatud andmekoosseis on ammendav ning selle eesmärk on tagada õigusselgus

selle kohta, milliseid andmeid krediiditeaberegistris töödelda võib. Seejuures ei saa

põhimäärusega registrisse kogutavate andmete ringi laiendada väljapoole krediiditeabe

jagamise seaduses sätestatud andmekategooriaid, vaid põhimäärus üksnes konkretiseerib

andmete tehnilist ja sisulist koosseisu.

Punktis 2 sätestatud asukohariigi kahetähelise maakoodi puhul tuleks aluseks võtta

rahvusvahelise standardi EVS-EN ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide

tabel.

Võrreldes krediiditeabe jagamise seadusega on andmekoosseise täpsustatud järgmistes

punktides:

1) punktis 3 täpsustatakse, et kohustuse suurust tähistatakse täiseurodes või sendi täpsusega;

2) punktis 5 tuuakse esile konkreetsed krediidiliigid – elamukinnisvaraga seotud krediit,

sõiduki liising, muu vara liising, vara ost järelmaksuga, krediitkaardilaen,

arvelduskrediit, muu rahaline krediit. Krediidiliikide klassifitseerimisel on lähtutud

rahandusministri 19.12.2015.a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja

või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid,

koostamise metoodika ja esitamise kord“ lisa 3 punktist 4.1 (vt ka põhimääruse § 7 lõiget 4).

Selle õigusakti alusel on turuosaliste jaoks kujunenud selge arusaam krediidiliikide

klassifitseerimisest;

3) punktis 6 täpsustatakse, et krediidi maksimaalne summa väljendatakse täiseurodes või

sendi täpsusega;

4) punktis 7 täpsustatakse, et krediidijääk või nõudejääk väljendatakse täiseurodes või sendi

täpsusega;

5) punktis 8 tuuakse esile krediidi tagasimaksegraafiku tüübid – annuiteetmaksed, võrdsed

põhiosamaksed, osaline amortisatsioon, ühekordne tagasimakse laenuperioodi lõpus, muud

tagasimaksed;

6) punktis 9 täpsustatakse, et krediidi intressimäära tüüpideks on fikseeritud ja fikseerimata

määrad;

7

7) punktis 10 täpsustatakse, et tarbijakrediidilepingus kokku lepitud järgmise tagasimakse

suurus tuleb väljendada täiseurodes või sendi täpsusega;

8) punktis 13 täpsustatakse, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamise või

tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmise fakti puhul peetakse silmas nõude

loovutamist võlaõigusseaduse § 164 või lepingu ülevõtmist võlaõigusseaduse § 179

tähenduses.

Lõikes 2 täpsustatakse krediiditeaberegistri tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega

tarbijate nimekirja kantavate andmete koosseisu. Andmekoosseisu eesmärk on võimaldada

üheselt tuvastada tarbija, kes on avaldanud soovi piirata enda suhtes uute

tarbijakrediidilepingute sõlmimist, ning tagada avalduse õige ja ajakohane arvestamine

krediidivõimelisuse hindamise protsessis.

Nimekirja kantakse tarbija identifitseerimiseks vajalikud minimaalsed andmed – ees- ja

perekonnanimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg. Vastavad andmed on

vajalikud selleks, et välistada tarbija ekslik tuvastamine ning tagada piirangu kohaldumine

üksnes selle isiku suhtes, kes on vastava avalduse esitanud. Isikukoodi puudumise korral

kasutatakse alternatiivse identifikaatorina sünniaega, mis võimaldab tagada regulatsiooni

kohaldamise ka nende isikute puhul, kellel Eesti isikukood puudub.

Lisaks kantakse nimekirja avalduse esitamise kuupäev. See aitab tagada selgust piirangu

kehtivuse ning selle rakendumise aja osas, võimaldades krediidiandjal hinnata, kas tarbija

suhtes kehtib krediidilepingu sõlmimise piirang krediidivõimelisuse hindamise ajal. Avalduse

esitamise kuupäev võimaldab vajaduse korral kontrollida ka piirangu rakendamise järjepidevust

ning lahendada võimalikke vaidlusi piirangu kehtivusega seotud asjaolude üle.

Lõikes 3 sätestatakse krediiditeabe andja identiteedi kuvamise erisus krediiditeabe jagamise

seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule väljastatavas päringu vastuses. Sätte kohaselt

ei kuvata sel juhul päringu tegijale krediiditeabe andja tuvastamist võimaldavaid andmeid, vaid

need asendatakse unikaalse numbriga, mis ei võimalda krediiditeabe andjat otseselt tuvastada.

Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

kättesaadavus ning teiselt poolt krediiditeabe andjate õigustatud huvi vältida registri kasutamist

eesmärkidel, mis ei ole seotud krediidivõimelisuse hindamisega. Krediidivõimelisuse

hindamiseks ei ole üldjuhul vajalik teada, milline konkreetne krediidiandja või krediidiinkasso

on registrisse andmed esitanud, vaid oluline on teave tarbija olemasolevate finantskohustuste

ulatuse, struktuuri ja täitmise kohta.

Krediiditeabe andja identiteedi varjamine aitab vähendada riski, et registriandmeid kasutatakse

näiteks ärilise teabe kogumiseks, konkurentide kliendibaasi või portfellide kaardistamiseks või

muul eesmärgil, mis väljub krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud eesmärkidest. Samuti

aitab see vältida olukordi, kus registrist saadud teavet kasutatakse turuosaliste vahelise

konkurentsi mõjutamiseks.

Samas ei kahjusta krediiditeabe andja identiteedi asendamine unikaalse numbriga registri

põhieesmärki ehk krediidivõimelisuse hindamise kvaliteeti, kuna krediidiotsuse tegemiseks

vajalikud andmed tarbija finantskohustuste kohta jäävad päringu tegijale endiselt nähtavaks.

Unikaalse numbri kasutamine võimaldab vajaduse korral siduda sama krediiditeabe andja poolt

esitatud andmeid omavahel, ilma et krediiditeabe andja isik avalduks.

8

Seega on tegemist meetmega, mis aitab kaasa andmete eesmärgipärase kasutamise tagamisele

ning vähendab registri väärkasutuse riski, säilitades samal ajal registri funktsionaalsuse

krediidivõimelisuse hindamisel.

Lõikes 4 sätestatakse krediidiliikide määratlemise alus krediiditeaberegistris kasutatava

liigituse ühtsuse tagamiseks. Sätte kohaselt lähtutakse § 6 lõike 1 punktis 5 nimetatud

krediidiliikide määratlemisel rahandusministri 19.12.2015.a määruse nr 50

„Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja

või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ lisa 3

punktis 4.1 sätestatud liigitusest. Vastavalt viidatud punktile on krediidiliikideks

elamukinnisvaraga seotud krediit, sõiduki liising, muu vara liising, vara ost järelmaksuga ja

muu rahaline krediit.

Viide olemasolevale õigusaktile on vajalik, et tagada krediidiliikide ühtne tõlgendamine ja

kasutamine kõigi krediiditeaberegistri osaliste poolt. Kuna krediiditeaberegistri eesmärk on

võimaldada krediidivõimelisuse hindamisel kasutada võrreldavaid ja standardiseeritud

andmeid, on oluline vältida olukorda, kus erinevad krediiditeabe andjad liigitavad samasisulisi

krediiditooteid erinevalt. Ühtne liigitus aitab tagada registriandmete võrreldavuse, kvaliteedi ja

töökindluse.

Samuti võimaldab see vältida samade mõistete erinevat sisustamist erinevate õigusaktide

tasandil. Rahandusministri viidatud määruses kasutatav krediidiliikide klassifikatsioon on

finantssektoris juba kasutusel ning turuosalistele tuttav, mistõttu vähendab sellele tuginemine

halduskoormust ning lihtsustab registri rakendamist ja andmete esitamise protsessi.

Sätte eesmärk ei ole luua uusi krediidiliikide kategooriaid, vaid tagada krediiditeaberegistri

andmete esitamisel ühtne arusaam juba olemasolevate krediidiliikide sisust. See aitab kaasa

krediidivõimelisuse hindamise kvaliteedile ning toetab registri eesmärki võimaldada ajakohast

ja võrreldavat ülevaadet tarbija finantskohustustest.

Lõikes 5 täpsustatakse krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikule

väljastatava päringu vastuse kuvamisloogikat määruse § 6 lõike 1 punktides 12 (viivitamise

fakt) ja 13 (nõude loovutamise fakt) nimetatud andmete osas. Sätte kohaselt kuvatakse

kohustuse täitmisega viivitamise fakti ning nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise fakti

puudutavate andmete asemel tühi väli juhul, kui vastavad andmed puuduvad või kui on

saabunud krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõigetes 4 või 5 sätestatud tähtpäev (möödunud

on 45 päeva nende andmete edastamisest registrisse).

Sätte eesmärk on tagada registriandmete ühetaoline ja neutraalne kuvamine olukorras, kus

krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohane teave puudub või selle kuvamiseks seaduses ette

nähtud ajavahemik on lõppenud. Tühja välja kuvamine välistab olukorra, kus päringu tegija

võiks teha tarbija suhtes põhjendamatuid järeldusi üksnes seetõttu, et teatud andmeväljal

puudub väärtus või andmete säilitamise tähtaeg on möödunud.

Kohustuse täitmisega viivitamise fakti ja nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise fakti

kajastamine on ajaliselt piiratud ning seotud krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud

eesmärgipärase töötlemise tingimustega. Pärast seaduses sätestatud tähtpäeva saabumist ei ole

vastava teabe arvestamine krediidivõimelisuse hindamisel enam põhjendatud. Seetõttu nähakse

ette, et päringu vastuses ei kuvata aegunud andmete kohta negatiivset või positiivset märget,

vaid neutraalne tühi väli.

9

Selline lahendus toetab andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid ning aitab

tagada, et krediidivõimelisuse hindamisel kasutatakse üksnes asjakohast ja ajakohast teavet.

Samuti vähendab see riski, et tarbijale avaldub ebaproportsionaalne mõju ajalooliste või enam

mitteasjakohaste asjaolude tõttu.

Ühtlasi tähendab tühja välja kuvamine seda, et päringu tegija ei saa eristada olukorda, kus

vastavat asjaolu ei ole kunagi esinenud, olukorrast, kus asjaolu esines, kuid selle kuvamiseks

ettenähtud tähtaeg on möödunud. Selline lähenemine aitab tugevdada tarbija õiguste kaitset

ning toetab seaduses sätestatud andmete piiratud säilitamise loogikat.

Paragrahv 8 – registriandmetele juurdepääsu andmine

Lõikes 1 sätestatakse registriandmetele otsejuurdepääsu võimaldamise viisid. Sätte eesmärk on

tagada krediiditeaberegistri andmete turvaline, kontrollitud ja eesmärgipärane kasutamine,

võimaldades registri kasutamist nii automatiseeritud andmevahetuse kaudu kui ka

kasutajaõigustel põhineva juurdepääsu alusel.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt tagatakse registriandmetele otsejuurdepääs infosüsteemide

andmevahetuskihi või muu sarnase andmevahetusplatvormi kaudu. Sätte eesmärk on

võimaldada registri tõhusat ja turvalist kasutamist eelkõige krediidivõimelisuse hindamise

protsessis, kus päringute tegemine peab olema kiire, standardiseeritud ja tehniliselt töökindel.

Viide infosüsteemide andmevahetuskihile hõlmab eelkõige X-tee kasutamist, kuid regulatsioon

on kujundatud tehnoloogianeutraalselt, võimaldamaks kasutada ka muid samaväärseid

andmevahetuslahendusi. Sellist lähenemist võimaldab krediiditeabe jagamise seaduse § 6 lõige

2, mille kohaselt ei pea registri andmevahetust korraldama riigi infosüsteemi andmevahetuskihi

kaudu. See on vajalik, et tagada registri toimimise paindlikkus ja tagada, et kõik kohustatud

turuosaliselt saaksid registriga liidestuda, sõltumata kasutatavast platvormist. Samas peab ka

X-teele sarnane andmevahetusplatvorm tagama andmevahetuse turvalisuse, autenditavuse,

jälgitavuse ning vastavuse krediiditeabe jagamise seadusest ja küberturvalisuse nõuetest

tulenevatele tingimustele.

Lõike 1 punktis 2 sätestatakse võimalus tagada registriandmetele juurdepääs volitatud töötleja

määratud kasutajaõiguste alusel ja viisil. Selline lahendus on vajalik eelkõige olukordades, kus

registri kasutamine eeldab individuaalset kasutajapõhist ligipääsu või kus automatiseeritud

andmevahetuslahenduse kasutamine ei ole asjakohane või tehniliselt võimalik. Kasutajaõiguste

määramisel lähtub volitatud töötleja seadusest tulenevatest juurdepääsu alustest ning vajadusest

tagada, et registriandmetele pääsevad ligi üksnes selleks õigustatud isikud ulatuses, mis on

vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Lõikes 2 sätestatakse registriandmete väljastamise viisid. Sätte eesmärk on tagada

registriandmete kättesaadavus krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud õigustatud isikutele

viisil, mis on ühtaegu turvaline, kontrollitav ning vastab registri kasutamise praktilistele

vajadustele.

Lõike 2 punkti 1 kohaselt tagatakse andmete väljastamine registrist ühekordse andmepäringuna

taotluse alusel. See on vajalik eelkõige juhtudel, kus registri kasutamine toimub

üksikjuhtumipõhiselt ning puudub vajadus püsiva või automatiseeritud andmevahetuse järele.

Ühekordse päringu tegemise võimalus tagab paindlikkuse registri kasutamisel ning võimaldab

õigustatud isikutel saada konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalikku teavet ilma püsiva

10

liidestuseta registriga. Samuti aitab taotluspõhine lahendus tagada, et andmete väljastamine

toimub üksnes õiguspärase huvi või seadusest tuleneva aluse olemasolul.

Lõike 2 punktis 2 nähakse ette võimalus väljastada andmeid poolte vahel sõlmitud lepingu

alusel. Vastav lahendus on vajalik eelkõige krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis

1 nimetatud isikute puhul, kes kasutavad registrit regulaarselt krediidivõimelisuse hindamise

eesmärgil ning kelle tegevus eeldab pidevat, standardiseeritud ja tehniliselt integreeritud

juurdepääsu registriandmetele. Lepingu sõlmimine võimaldab täpsustada registri kasutamise

tehnilisi, organisatsioonilisi ja turvalisusega seotud tingimusi, sealhulgas kasutajaõigusi,

autentimise viise, teenustasemeid, tehnilisi nõudeid ning poolte vastutust registri kasutamisel.

Lepingu alusel juurdepääsu võimaldamine aitab tagada ka registriandmete turvalise kasutamise

ning võimaldab volitatud töötlejal kontrollida, et registrit kasutatakse üksnes seaduses

sätestatud eesmärkidel ja tingimustel. See on eriti oluline arvestades registris töödeldavate

andmete tundlikkust ning võimalikku mõju tarbija krediidivõimelisuse hindamisele.

Lõikes 3 sätestatakse nõuded registriandmetele juurdepääsu taotlemisel. Sätte kohaselt peab

juurdepääsu taotlev isik või asutus märkima, milliste andmete kohta soovitakse päringuid teha

ning millisel õiguslikul alusel vastavat juurdepääsu taotletakse.

Registriandmetele juurdepääs võimaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik krediiditeabe

jagamise seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Kuna krediiditeaberegister sisaldab

tundlikke finantskohustusi puudutavaid andmeid, peab enne juurdepääsu võimaldamist olema

võimalik hinnata nii taotleja õigust andmetele ligi pääseda kui ka taotletava andmestiku ulatuse

põhjendatust.

Õigusliku aluse märkimise kohustus võimaldab volitatud töötlejal kontrollida, kas taotlejal on

krediiditeabe jagamise seadusest või muust õigusaktist tulenev õigus registriandmeid kasutada

ning kas taotletav juurdepääs vastab seaduses sätestatud eesmärgile. Andmete ulatuse

täpsustamine aitab omakorda tagada isikuandmete minimaalsuse põhimõtte järgimise,

võimaldades ligipääsu üksnes nendele andmetele, mis on taotleja ülesannete täitmiseks

vajalikud.

Säte toetab ka registri kasutamise läbipaistvust ja kontrollitavust, võimaldades volitatud

töötlejal hinnata juurdepääsu põhjendatust juba enne kasutaja liidestamist või kasutajaõiguste

andmist. Selline eelkontroll aitab vähendada registriandmete väärkasutuse riski ning tagada, et

juurdepääsuõigused kujundatakse vastavalt kasutaja tegelikule vajadusele ja seadusest

tulenevale pädevusele.

Lõikes sätestatud nõue on vajalik ka selleks, et võimaldada diferentseeritud juurdepääsuõiguste

rakendamist. Kõigil registri kasutajatel ei ole põhjendatud vajadust kõigile registris

sisalduvatele andmetele ligipääsuks ning seetõttu peab juurdepääsu ulatus olema seotud

kasutaja õigusliku staatuse ja registri kasutamise eesmärgiga.

Lõikes 4 sätestatakse päringu tegija kohustus märkida registrisse päringu tegemisel selgitus

päringu õigusliku aluse kohta. Sätte eesmärk on tagada registriandmete kasutamise

läbipaistvus, kontrollitavus ja eesmärgipärasus ning võimaldada hiljem kontrollida, kas

registriandmete kasutamine toimus seaduslikul alusel.

Krediiditeaberegister sisaldab andmeid tarbija finantskohustuste kohta, mistõttu peab iga päring

olema seotud konkreetse seadusest tuleneva õiguse või ülesande täitmisega. Õigusliku aluse ja

11

selgituse märkimise kohustus aitab tagada, et registriandmeid ei kasutata üldiseks huvist kantud

päringute tegemiseks ega eesmärkidel, mis ei ole krediiditeabe jagamise seadusega lubatud.

Praktikas tähendab see, et päringu tegija peab päringu tegemise hetkel põhjendama, millisel

seadusest tuleneval alusel ja eesmärgil ning miks andmeid küsitakse, näiteks

krediidivõimelisuse hindamiseks seoses konkreetse tarbijakrediiditaotlusega.

Sättel on oluline roll registri kasutamise tagantjärele kontrollitavuse tagamisel. Päringu

tegemise selgituste fikseerimine võimaldab vajaduse korral kontrollida nii volitatud töötlejal,

vastutaval töötlejal kui ka pädevatel järelevalveasutustel, kas registri kasutamine oli

õiguspärane ning vastas andmete töötlemise eesmärgile. Samuti aitab vastav teave tagada

tarbija õigusi, võimaldades talle anda ülevaate sellest, kes, millal ja millisel alusel on tema

andmeid registrist küsinud.

Lõikega 5 kehtestatakse krediiditeaberegistri andmetele juurdepääsu kord isikute puhul, kelle

õigus registriandmeid kasutada põhineb andmesubjekti nõusolekul. Sätte kohaselt

võimaldatakse sellistele isikutele juurdepääs registriandmetele üksnes andmesubjekti antud

nõusoleku ulatuses ning avaliku teabe seaduse § 436 alusel loodud andmenõusoleku ja volituste

haldamise andmekogu vahendusel.

Sätte eesmärk on tagada, et andmesubjekti nõusolekul põhinev juurdepääs registriandmetele

toimuks turvaliselt, kontrollitavalt ja üheselt tõendataval viisil. Kuna krediiditeaberegister

sisaldab tundlikke andmeid, peab olema võimalik usaldusväärselt tuvastada nii nõusoleku

olemasolu, selle ulatus kui ka see, kellele ja millistel tingimustel andmesubjekt on juurdepääsu

võimaldanud.

Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamine võimaldab tagada nõusolekute

keskse, standardiseeritud ja tehniliselt usaldusväärse haldamise. Selline lahendus vähendab

riski, et nõusolekuid hallatakse erinevate süsteemide kaudu ebaühtlaselt või viisil, mis

raskendab hilisemat kontrolli. Samuti võimaldab see tagada, et registriandmetele pääseb ligi

üksnes ulatuses, milleks andmesubjekt on selgesõnaliselt nõusoleku andnud.

Sätte kohaselt on juurdepääs piiratud nõusolekuga määratud ulatusega. See tähendab, et

andmesubjekt saab määrata, milliste andmete või millise eesmärgi jaoks nõusolek antakse, ning

registri kasutaja ei või saada juurdepääsu laiemale andmehulgale kui see, milleks nõusolek on

antud. Selline lahendus toetab isikuandmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid

ning tugevdab andmesubjekti kontrolli tema kohta töödeldavate andmete üle.

Ühtlasi aitab andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu kasutamine tagada registri

kasutamise läbipaistvust ja hilisemat kontrollitavust, kuna võimalik on tuvastada, millal, kellele

ja millises ulatuses nõusolek anti ning kas registriandmete kasutamine vastas andmesubjekti

tahtele.

Lõikes 6 sätestatakse registripidaja õigus piirata või keelata juurdepääs krediiditeaberegistri

andmetele olukorras, kus andmevahetusega kaasneb või võib kaasneda risk registri

konfidentsiaalsusele või terviklusele. Säte võimaldaks registripidajal rakendada viivitamatuid

kaitsemeetmeid krediiditeaberegistri turvalisuse tagamiseks ning ennetada olukordi, mis võivad

kahjustada registri toimimist.

Registri konfidentsiaalsuse kahjustamise risk võib seisneda näiteks volitamata juurdepääsu

ohus, turvanõuetele mittevastavas andmevahetuses või olukorras, kus esineb põhjendatud

12

kahtlus andmete võimalikuks lekkeks või väärkasutuseks. Registri tervikluse risk võib seisneda

selles, et andmevahetuse tulemusena võivad registrisse sattuda ebaõiged, moonutatud või

tehnilise vea tõttu kahjustatud andmed.

Sättega antakse registripidajale võimalus reageerida kiiresti ja paindlikult olukordades, kus

registri turvalisus võib olla ohustatud, ilma et oleks vajalik eelnev pikem menetlus või mingi

täiendava menetlusliku otsuse ootamine. Arvestades krediiditeaberegistri rolli

krediidivõimelisuse hindamisel, võib ka lühiajaline turvarike või andmete tervikluse kahjustus

mõjutada märkimisväärselt krediidiotsuste kvaliteeti ning tarbijate õigusi. Seetõttu peab

registripidajal olema õigus võtta tarvitusele ennetavaid meetmeid juba riski tekkimise kahtluse

korral.

Juurdepääsu piiramine või keelamine peab olema proportsionaalne ning kestma üksnes seni,

kuni risk on kõrvaldatud või piisavalt maandatud.

Paragrahv 9 – andmesubjekti õigused

Normiga sätestatakse andmesubjekti õigused krediiditeaberegistri kasutamisel ning tingimused

nende õiguste teostamiseks. See aitab tagada andmesubjektile läbipaistva ülevaate tema kohta

registris töödeldavatest andmetest, võimaldada kontrollida andmete kasutamise õiguspärasust

ning anda tarbijale võimalus kasutada registrit enda finantskäitumise teadlikuks juhtimiseks.

Lõike 1 kohaselt on andmesubjektil õigus tutvuda registri vahendusel enda kohta töödeldud

andmetega, sealhulgas andmete töötlemise logiga. Vastava õiguse eesmärk on tagada

andmesubjektile ülevaade sellest, milliseid tema finantskohustusi puudutavaid andmeid

registris töödeldakse ning kas andmete töötlemine toimub õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt.

Andmete töötlemise logiga tutvumise võimalus on oluline läbipaistvuse ja kontrollitavuse

tagamiseks, võimaldades andmesubjektil saada teavet selle kohta, kes, millal ja millisel

õiguslikul alusel on tema kohta registrist päringuid teinud. Selline lahendus aitab tugevdada

andmesubjekti kontrolli tema kohta töödeldavate andmete üle ning suurendab usaldust

krediiditeaberegistri toimimise vastu.

Inimese õigus saada mugaval ja kasutajasõbralikul viisil ülevaade enda kohta tehtud päringutest

ning andmete töötlemise logidest tagatakse andmejälgija või muu samaväärse tehnilise

lahenduse kaudu. Kui registri andmevahetus toimub infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu,

võimaldatakse ülevaade andmejälgija vahendusel. Samas ei pruugi krediiditeaberegistri

andmevahetus toimuda üksnes infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu ning registri

toimimisel võib kasutada ka muud sarnast andmevahetusplatvormi. Kuna andmejälgija

funktsionaalsus on seotud infosüsteemide andmevahetuskihi logidega, tuleb muude tehniliste

lahenduste kasutamise korral tagada andmesubjektile samaväärne võimalus tutvuda tema kohta

tehtud päringute ja andmete töötlemise asjaoludega registri kaudu või muu kasutajasõbraliku

lahenduse abil.

Oluline on tagada, et andmesubjekti õigus saada ülevaade enda kohta töödeldavatest andmetest

ja nende kasutamisest ei sõltuks registri tehnilisest arhitektuurist ega kasutatavast

andmevahetuslahendusest. Olenemata kasutatavast tehnoloogilisest lahendusest peab

andmesubjektile olema tagatud lihtne, arusaadav ja usaldusväärne võimalus kontrollida, kes,

millal ja millisel õiguslikul alusel on tema andmeid registrist kasutanud.

Lõikes 2 sätestatakse, et andmesubjektile juurdepääsu tagamiseks kasutatakse riigi

autentimisteenust. Vastava nõude eesmärk on tagada andmesubjekti usaldusväärne tuvastamine

13

enne registris sisalduvatele andmetele juurdepääsu võimaldamist. Arvestades registris

töödeldavate andmete tundlikkust, on vajalik kasutada kõrge turvalisuse tasemega

autentimislahendust, mis vähendab identiteedivarguse, volitamata juurdepääsu või andmete

väärkasutuse riski. Riigi autentimisteenuse kasutamine tagab ühtlasi ühtse, laialdaselt

kasutatava ja usaldusväärse ligipääsulahenduse.

Lõike 3 kohaselt on andmesubjektil õigus teha registri vahendusel avaldus enda kandmiseks

tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja. Vastava õiguse eesmärk on

võimaldada tarbijal vabatahtlikult piirata enda suhtes uute tarbijakrediidilepingute sõlmimist

olukorras, kus ta soovib ennetada impulsiivset laenamist, maandada ülelaenamise riski või

kaitsta end võimalike kuritarvituste eest, sealhulgas identiteedivarguse juhtudel. Registri kaudu

avalduse esitamise võimaldamine tagab tarbijale mugava, kiire ja kasutajasõbraliku viisi

vastava õiguse realiseerimiseks ning toetab krediiditeabe jagamise seaduse eesmärki edendada

vastutustundlikku laenamist ja laenuvõtmist.

Paragrahv 10 – ebaõigete andmete parandamine ja täiendamine

Paragrahviga 9 sätestatakse registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete

ajakohasena hoidmise põhimõtted ning vastutuse jaotus krediiditeabe andja ja registripidaja

vahel. Sätte eesmärk on tagada krediiditeaberegistris sisalduvate andmete õigsus, ajakohasus ja

usaldusväärsus, kuna registriandmeid kasutatakse krediidivõimelisuse hindamisel ning need

võivad mõjutada oluliselt tarbija võimalusi krediiti saada.

Lõike 1 kohaselt vastutab registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ning andmete

ajakohasena hoidmise eest krediiditeabe andja. Vastutus piirneb krediiditeabe andja

registripidajale edastatud andmetega. Vastava lahenduse eesmärk on siduda vastutus selle

isikuga, kes andmed registripidajale esitab ning kellel on olemas ainuõige teadmine

krediidisuhte tegelikest asjaoludest. Kuna registripidajal puudub üldjuhul võimalus hinnata

krediidisuhtest tulenevate andmete sisulist õigsust või kontrollida krediidilepingute täitmisega

seotud faktilisi asjaolusid, lasub vastutus andmete kvaliteedi eest eeskätt krediiditeabe andjal.

Lõikes 2 nähakse ette krediiditeabe andja kohustus esitada registripidajale viivitamata uued

andmed või teavitada registripidajat vajadusest andmeid muuta kohe pärast vea ilmnemist. Sätte

eesmärk on tagada võimalikult kiire reageerimine olukordades, kus registrisse kantud andmed

osutuvad ebaõigeks, puudulikuks või aegunuks. Arvestades registris sisalduvate andmete mõju

krediidiotsustele, võib ka lühiajaline ebaõige või ajakohastamata teave mõjutada tarbija

krediidivõimelisuse hindamist. Seetõttu on oluline, et krediiditeabe andja võtaks vea

ilmnemisel viivitamata tarvitusele meetmed andmete parandamiseks või uuendamiseks.

Lõikes 3 sätestatakse registripidaja õigus teha krediiditeabe andjale järelepärimisi olukorras,

kus on tekkinud kahtlus andmete õigsuses. Vastava õiguse eesmärk on tagada registri

andmekvaliteet ning võimaldada registripidajal kiirelt reageerida olukordades, kus

registriandmete põhjal ilmnevad võimalikud vastuolud, tehnilised vead või muud asjaolud, mis

võivad viidata ebaõigetele andmetele. Tegemist ei ole krediiditeabe andja vastutuse

ülevõtmisega registripidaja poolt, vaid täiendava kontrollimehhanismiga, mis aitab vähendada

ebaõigete andmete püsimise riski registris ning toetab registri usaldusväärsust.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete

kaitse üldmäärus), kuivõrd eelnõus reguleeritakse isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi,

sealhulgas andmetöötluse logide säilitamist. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

14

4. Määruse mõjud

Määrusega ei kaasne olulisi muid täiendavaid mõjusid võrreldes seaduses kirjeldatud

mõjudega. Määruse mõju seisneb eelkõige krediiditeaberegistri toimimise praktiliste tingimuste

täpsustamises ning krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud regulatsiooni rakendamise

võimaldamises. Määrusega luuakse eeldused registri turvaliseks, läbipaistvaks ja tõhusaks

toimimiseks, toetades seeläbi vastutustundlikku laenamist, krediidivõimelisuse kvaliteetset

hindamist ja ülelaenamise riskide ennetamist. Samuti aitab määrus kaasa andmesubjektide

õiguste paremale tagamisele, võimaldades neil saada mugavalt ülevaade enda kohta

töödeldavatest andmetest ja registri kasutamisest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Vastavalt krediiditeabe jagamise seadusele peab krediiditeaberegister täiemahulist tööd

alustama 01.03.2029. a. Selle eelduseks on krediiditeaberegistri pidaja leidmiseks

hankemenetluse ettevalmistamine ja läbiviimine ning registri toimimiseks vajalike lepinguliste,

organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste loomine. Registripidaja valimise järel tuleb tagada

registri tehniline arendamine, liidestuste loomine krediiditeabe andjate ja registri kasutajatega,

testimine ning registri kasutuselevõtt kooskõlas krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud

tähtaegadega. Samuti eeldab määruse rakendamine registri kasutajate, sealhulgas krediiditeabe

andjate, tehnilist valmisolekut andmete esitamiseks ja registri kasutamiseks.

Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid püsivaid riigieelarvelisi kulusid

krediiditeaberegistri pidamiseks, kuna registripidamise ülesanne delegeeritakse krediiditeabe

jagamise seaduse alusel kontsessioonilepingu kaudu registripidajale. Registri arendamise,

haldamise, hooldamise ja registriteenuse osutamisega seotud kulud kannab registripidaja

vastavalt kontsessioonilepingu tingimustele, küsides registriteenuste kasutamise eest tasu.

Riigile võivad kaasneda piiratud ulatusega kulud seoses hankemenetluse ettevalmistamise ja

läbiviimisega, sealhulgas hankedokumentide ettevalmistamisega. Tegemist on ühekordsete

rakenduskuludega.

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi tulusid. Kaudse mõjuna võib määrus

aidata kaasa vastutustundlikuma laenamise praktika kujunemisele, krediidivõimelisuse

kvaliteetsemale hindamisele ja ülelaenamise riskide vähenemisele, millel võib pikemas

perspektiivis olla positiivne mõju finantskeskkonna stabiilsusele ja tarbijakaitsele, samuti

kohalike omavalitsusete tegevusele (võlanõustamisteenused).

6. Määruse jõustumine

Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamisele enne krediiditeabe jagamise seaduse jõustumist,

et anda huvirühmadele piisav aeg kavandatava regulatsiooniga tutvumiseks ning võimalike

rakenduslike küsimuste ja ettepanekute esitamiseks. Varajane kooskõlastamine aitab tagada, et

määruses sätestatavad tehnilised ja korralduslikud nõuded on normiadressaatidele arusaadavad

ja praktikas rakendatavad.

Määrus kehtestatakse seaduse jõustumisel ning määrus kavandatakse jõustuma üldises korras

(haldusmenetluse seaduse § 93 lõige 2).

15

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Statistikaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigi Infosüsteemi Ametile,

Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Krediidiandjate Liidule, Eesti Pangaliidule,

FinanceEstoniale, Eesti Võlanõustajate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Finantsinspektsioonile, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale, Notarite Kojale, B2 Impact OÜ-le, Heimondo Estonia OÜ-le,

Julianus Inkasso OÜ-le, ja OÜ-le GS Core.