Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 8

MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive

kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ muutmine (RT I, 03.07.2025,

2)

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 66 lõike 4 alusel.

Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruses nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord

ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ tehakse järgmised muudatused:

1) Määrust täiendatakse 3. peatükiga järgmises sõnastuses:

„3. peatükk

Aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimused

§ 45. Avaliku vaate kaudu kättesaadavate aeromõõdistusandmete tingimused

(1) Avaliku vaate kaudu kättesaadavate aeromõõdistusandmete piksli suurus maapinnal ei ole

väiksem kui 20 sentimeetrit.

(2) Avaliku vaate kaudu kättesaadavatele aeromõõdistusandmetele kohaldatakse vähemalt

kuuekuulist ajalist viivitust andmete hõivamisest arvates.

(3) Avalikus vaates ei tehta kättesaadavaks käesoleva määruse § 47 lõikes 1 nimetatud suletud

ligipääsuga andmeid.

§ 46. Autenditud ligipääs aeromõõdistusandmetele

(1) Aeromõõdistusandmetele, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 20 sentimeetrit,

kuid ei ole väiksem kui 10 sentimeetrit, võimaldatakse ligipääs üksnes autenditud

kasutajatele.

(2) Autentimine toimub riikliku isikutuvastusvahendi või muu samaväärse

autentimislahenduse kaudu.

(3) Autenditud ligipääsu võimaldamise eelduseks on kasutaja nõustumine andmete

kasutustingimustega.

(4) Maa- ja Ruumiamet võib kehtestada täiendavaid autentimisnõudeid, kui see on vajalik

julgeoleku, isikuandmete kaitse või muude riskide maandamiseks.

(5) Maa- ja Ruumiamet võib piirata ligipääsu andmete liigi, mahu, ala või detailsuse alusel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse § 47 lõikes 1 nimetatud

andmetele.

§ 47. Suletud ligipääsuga aeromõõdistusandmed ja nende kättesaadavus

(1) Suletud ligipääsuga andmed on:

1) aeromõõdistusandmed, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 10 sentimeetrit;

2) kaldaerofotod;

3) fotovõrkmudelid;

4) aerolaserskaneerimise punktipilve andmed;

5) aerolaserskaneerimise punktipilve andmetest tuletatud andmestikud;

6) andmed, mille eraldusvõime põhjustab ebaproportsionaalse eraelu puutumatuse riive;

7) andmed, mille avaldamine võib kahjustada või takistada menetlus- või

järelevalvetoimingute läbiviimist;

8) andmed, mille avaldamisega kaasneb ebaproportsionaalne risk riigi julgeolekule.

(2) Suletud ligipääsuga andmetele võimaldatakse ligipääs üksnes õigustatud huvi olemasolul.

(3) Õigustatud huvi loetakse olemasolevaks eelkõige juhul, kui andmeid kasutatakse:

1) avaliku ülesande täitmiseks;

2) teadus- või arendustegevuses;

3) projekteerimiseks, planeerimiseks või keskkonnamõju hindamiseks;

4) muu rakendusspetsiifilise ülesande lahendamiseks, mille puhul on tõendatud või selgelt

põhjendatud vajadus aerolaserskaneerimise punktipilvede kasutamiseks.

(4) Ligipääs võimaldatakse:

1) piiratud ajaks;

2) konkreetse töö või geograafilise ala ulatuses.

§ 48. Aeromõõdistusandmete hägustamise tingimused ja kord

(1) Hägustamine käesoleva määruse tähenduses on aeromõõdistusandmete eraldusvõime

vähendamine tasemele, mis on vajalik julgeolekuriskide maandamiseks.

(2) Aeromõõdistusandmete hägustamist rakendatakse riigikaitseliste objektide ja muude

julgeolekuriskide maandamiseks.

(3) Hägustamist võib taotleda riigiasutus.

(4) Hägustamist rakendatakse sõltuvalt riskitasemest kas:

1) üksnes avaliku vaate kaudu kättesaadavatele andmetele;

2) nii avaliku vaate kui ka autenditud ligipääsuga andmetele.

(5) Maa- ja Ruumiamet hindab hägustamise vajadust ja proportsionaalsust ning võib keelduda

hägustamise rakendamisest, kui see ei ole põhjendatud.“

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. märts 2027.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Geodeetiline süsteem

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse 17.

jaanuari 2008. a määruse nr 17 „Volituste andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks” ning

ruumiandmete seaduse § 32 ja Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2011. a määruse nr 101 „Volituse

andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks” alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse geodeetiline süsteem ja selle koosseis.

§ 2. Geodeetilise süsteemi kasutamine

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogus peetavad ruumiandmed peavad olema

kättesaadavad vastavalt kehtiva geodeetilise süsteemi parameetritele.

(2) Kohaliku omavalitsuse andmekogu pidaja kooskõlastab Maa-ametiga varasemate ja

käesolevas määruses sätestatud geodeetilise süsteemi parameetrite vahelised

teisendusparameetrid.

2. peatükk

Geodeetiline süsteem ja selle koosseis

§ 3. Geodeetiline süsteem

(1) Geodeetiline süsteem koosneb:

1) geodeetiliste punktide andmekogust;

2) geodeetiliste tööde tegemisele esitatavatest nõuetest;

3) geodeetilise süsteemi parameetrite määratlustest.

(2) Geodeetiline süsteemi parameetrid on järgmised:

1) geodeetiline referentssüsteem;

2) tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem;

3) kõrgussüsteem;

4) gravimeetriline süsteem;

5) nimetatud süsteemidele vastavad geodeetilised võrgud, millest lähtuvad koordinaat-, kõrgus-

ja raskuskiirenduste väärtused on ruumiandmete aluseks.

(3) Geodeetiline süsteem tagab ühtses koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilises süsteemis

reaalmaailma nähtuste asukoha ja raskuskiirenduse määramise ning nende järjepideva

monitooringu.

§ 4. Geodeetiline referentssüsteem

(1) Geodeetiliseks referentssüsteemiks on Euroopa Terrestriline Referentssüsteem 1989

(edaspidi ETRS89).

(2) ETRS89 ühtib Rahvusvahelise Maa Rotatsiooniteenistuse (edaspidi IERS) Rahvusvahelise

Terrestrilise Referentssüsteemiga (edaspidi ITRS) epohhil 1989.0 ning see on fikseeritud

Euraasia laama stabiilses osas. Geodeetiliste koordinaatide arvutamisel kasutatakse

rahvusvahelise referentsellipsoidi GRS80 parameetreid.

(3) IERS referentssüsteem ITRS on kokkuleppeline terrestriline referentssüsteem, mis koosneb

koordinaatide alguse, mõõtkava, orientatsiooni ja ajaliste muutuste määramiseks vajalikest

eeskirjadest, kokkulepetest ning modelleeringutest vastavalt IERS kehtivatele määratlustele.

Kasutatakse tahke Maa püsiloodete mitteloodelist süsteemi.

(4) ITRS määratlustest lähtuvad geodeetiliste punktide koordinaadid tuginevad

Rahvusvahelisel Terrestrilisel Referentsraamistikul (edaspidi ITRF).

(5) Eestis loetakse ETRS89 koordinaadid ja Ülemaailmse Geodeetilise Süsteemi 1984

(WGS84) koordinaadid identseteks.

§ 5. Riiklik geodeetiline võrk

(1) Riiklik geodeetiline võrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ning võrgu

hierarhilise ülesehituse kohaselt I ja II klassi võrguks ning tihendusvõrguks. I klassi võrku

täiendab riiklik GNSS satelliitandmete keskus ESTPOS, mis tagab riikliku geodeetilise võrgu

järjepideva monitooringu. Nimetatud võrkude punktid ja nende koordinaadid on aluseks teistele

geodeetilise referentssüsteemi realisatsioonidele Eestis.

(2) Eestis tähistatakse ETRS89 ruumilisi ristkoordinaate, geodeetilisi koordinaate ja

ellipsoidaalseid kõrgusi lühendiga EUREF-EST97, vastavalt XEUREF-EST97, YEUREF-EST97, ZEUREF-

EST97 ning BEUREF-EST97, LEUREF-EST97, hEUREF-EST97.

(3) EUREF-EST97 koordinaadid epohhil 1997.56 tuginevad riiklikul I klassi võrgul, mille

koordinaatide väärtused lähtuvad IERS 1996. a määratlustest, referentsraamistikust ITRF96 ja

Euroopa Referentsraamistiku Komisjoni EUREF määratluste kohasest arvutusmetoodikast.

§ 6. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem

(1) Tasapinnalised ristkoordinaadid arvutatakse EUREF-EST97 geodeetilistest koordinaatidest

kasutades Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsiooni

LAMBERT-EST ja rahvusvahelist referentsellipsoidi GRS80.

(2) Eestis tähistatakse EUREF-EST97 tasapinnalisi ristkoordinaate lühendiga L-EST97,

vastavalt xL-EST97, yL-EST97.

(3) LAMBERT-EST parameetrid on järgmised:

1) lõunapoolne lõikeparalleel BS = 58° 00' põhjalaiust;

2) põhjapoolne lõikeparalleel BN = 59° 20' põhjalaiust;

3) telgmeridiaan L0 = 24° 00' idapikkust;

4) koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid:

B0 = 57° 31' 03".19415 põhjalaiust, L0 = 24° 00' idapikkust;

5) koordinaatide algpunkti tasapinnalised ristkoordinaadid:

x0 = 6 375 000 m, y0 = 500 000 m.

§ 7. Kohalik geodeetiline võrk

(1) Kohaliku geodeetilise võrgu (edaspidi kohalik võrk) lähtepunktideks on riikliku geodeetilise

võrgu I ja II klassi punktid, kohaliku võrgu alal või selle vahetus läheduses paiknevad

sertifitseeritud GNSS tugijaamad ning riikliku tihendusvõrgu punktid, milliste koordinaadid ja

ellipsoidaalsed kõrgused loetakse geodeetiliste võrkude hierarhilise ülesehituse põhimõttest

lähtuvalt veatuteks.

(2) Kohalik võrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ja võrgu hierarhilise

ülesehituse kohaselt järkudesse alljärgnevalt:

1. järk – geodeetiliste punktide plaaniline asend tugineb kohaliku võrgu lähtepunktidel;

2. järk – geodeetiliste punktide plaaniline asend tugineb kohalikku võrku kaasatud lähtepunktidel

ja 1. järgu punktidel;

3. järk – geodeetilised punktid, milliste plaaniline asend saadakse varasematest määrangutest

ümberarvutuste, sh transformeerimise teel.

§ 8. Kõrgussüsteem

(1) Kõrgussüsteemiks on Euroopa Vertikaalne Referentssüsteem (edaspidi EVRS).

(2) EVRS on kinemaatiline referentssüsteem, mille lähtenivoo on määratletud Amsterdamis

asuva Normaal Amsterdam Peil kaudu, kus kasutatakse tahke Maa püsiloodete null-loodelist

süsteemi ja kõrgused väljendatakse geopotentsiaali arvudena.

(3) Geopotensiaali arvudest normaalkõrguste arvutamisel kasutatakse referentsellipsoidi GRS-

80 normaalraskuskiirenduse väärtusi.

(4) Eesti geoidi mudel on EST-GEOID2017.

§ 9. Kõrgusvõrk

(1) Eestis tähistatakse EVRS kõrgusi lühendiga EH2000, vastavalt HEH2000.

(2) EH2000 normaalkõrgused epohhil 2000.0 tuginevad riiklikul kõrgusvõrgul, mille

kõrgusväärtused lähtuvad EVRS realisatsioonist EVRF2007.

(3) Riiklikku kõrgusvõrku täiendavad kohalikud kõrgusvõrgud. Nimetatud võrkude

geodeetilised märgid ja nende kõrgused on aluseks teistele kõrgussüsteemi realisatsioonidele

Eestis.

(4) Kohaliku võrgu punktide HEH2000 kõrguste määramisel on kõrguslikeks lähtepunktideks

riikliku ja/või kohaliku kõrgusvõrgu punktid, mis loetakse geodeetiliste võrkude hierarhilise

ülesehituse põhimõttest tulenevalt kohaliku võrgu jaoks veatuteks.

(5) Mudelit EST-GEOID2017 kasutatakse arvutustulemustele esitatavate täpsusnõuete kohaselt

EUREF-EST97 ellipsoidaalsete kõrguste ümberarvutamiseks EH2000 normaalkõrgusteks ja

vastupidi.

§ 10. Gravimeetriline süsteem

(1) Gravimeetriliseks süsteemiks on Rahvusvaheliste Gravimeetriliste Absoluutpunktide Võrgu

(edaspidi IAGBN) 1988. a andmetöötluse standarditel põhinev süsteem.

(2) Gravimeetrilise süsteemiga on määratletud ajas varieeruvate tahke Maa loodete, pooluste

triivi, atmosfääri masside mõjude arvutamiseks vajalikud eeskirjad, kokkulepped ning

modelleeringud. Kasutatakse tahke Maa püsiloodete null-loodelist süsteemi.

§ 11. Gravimeetriline võrk

(1) Riiklik gravimeetriline võrk jaguneb vastavalt mõõtmiste täpsuse, punktide kindlustatuse

ning võrkude hierarhilise ülesehituse kohaselt I, II ja III klassi võrguks. Nimetatud võrkude

geodeetilised märgid ja nende raskuskiirenduse väärtused on aluseks teistele gravimeetrilise

süsteemi realisatsioonidele Eestis.

(2) Eestis tähistatakse gravimeetrilise süsteemile vastavaid raskuskiirenduse väärtusi lühendiga

EG2000, vastavalt gEG2000.

(3) EG2000 raskuskiirenduse väärtused epohhil 2000.0 tuginevad IAGBN standardite kohaselt

läbi viidud riikliku gravimeetrilise I klassi võrgu raskuskiirenduse absoluutmõõtmiste

tulemustel. I klassi võrku täiendavad ja tihendavad II ja III klassi gravimeetrilised võrgud.

3. peatükk

Rakendussäte

§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 26. oktoobri 2016. a määrus nr 64 „Geodeetiline süsteem“ tunnistatakse

kehtetuks.

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

MÄÄRUSE KAVAND

VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Aadresside ja kohanimede süsteem

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse §

58 lõike 1 ja kohanimeseaduse § 111 lõike 2 ja § 16 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse andmekogude pidamist kindlustav ja ruumiandmete

infrastruktuuri aluseks olev aadresside ja kohanimede süsteem (edaspidi AKS).

(2) Käesolevas määruses lähtutakse ruumiandmete seaduse §-s 39 sätestatud aadresside ja

kohanimede süsteemi raamistikust.

(3) Määruses reguleeritakse:

1) nõuded kohanime koostisosade kasutamisele ja vormistamisele;

2) nõuded kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa kasutamisele, lühendamisele või

ärajätmisele;

3) kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted;

4) nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid;

5) nõuded kohanimeregistrisse AKS-i kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid

nimeobjekte iseloomustavatele andmetele;

6) nimeobjektide liigitamise kord;

7) nõuded selliste nimede määramise ja esitamise kohta, mis koha-aadressis kasutatavate

kohanimede hulka ei kuulu, ning kohanimede koha-aadressis kasutamise kohta;

8) paralleelaadresside esitamise nõuded;

9) nõuded eri liiki aadressiobjektide koha-aadressi esitamisel kasutatavate koha-aadressi

struktuurielementide rakendamise ja lähiaadressi esitamise viisi kohta;

10) nõuded isikunime, tähtlisandi, numbri, eraldaja ja lühendi kasutamise kohta koha-

aadressis;

11) koha-aadressi määramise, muutmise või kehtetuks tunnistamise registreerimiseks

esitatavate andmete koosseis ja registreerimismenetluse kord;

12) AKS-i vastutav ja volitatud töötleja, nõuded infosüsteemi pidamise kohta, infosüsteemile

esitatavate ja sellesse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud

infosüsteemi pidamise korralduslikud küsimused.

2. peatükk

Aadresside ja kohanimede süsteem

§ 2. Aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem

§ 2. Aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem

(1) Aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem (edaspidi AKS-i infosüsteem) peetakse

järgmistel eesmärkidel:

1) aadressiandmete kogumiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;

2) aadressiobjektide ühese identifitseerimise tagamiseks;

3) koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaolise

korralduse tagamiseks;

4) kohanimede kogumiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;

5) huviobjektiandmete kogumiseks, töötlemiseks.

(2) AKS-i infosüsteemi ametlik nimetus on aadresside ja kohanimede andmete süsteemi

infosüsteem.

(3) AKS-i infosüsteemi ametlik nimetus inglise keeles on System of Addresses and Place

names Address Data System information system.

§ 3. AKS-i pidamise ja andmete töötlemise viis

(1) AKS-i infosüsteemi peetakse infotehnoloogilise andmekoguna elektrooniliselt ja andmete

töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust.

(2) AKS-i infosüsteemi koosseisu kuuluvad:

1) aadressiregister edaspidi (ADS);

2) kohanimeregister (edaspidi KNR);

3) AKS-i andmete töötlemise ja aadressiteenuse osutamise liidesed.

(3) AKS-i infosüsteemi turvaklass on K2T2S0. Andmekogu turbeaste on keskmine.

(4) ADS-i koosseisu kuuluvad

1) aadressiandmed;

2) huviobjektiandmed;

3) andmed punktides 1-3 toodud andmete menetluste kohta.

(5) KNR-i koosseisu kuuluvad

1) kohanimeandmed, sealhulgas kohanime alusdokumendi andmed, nimeobjekti andmed;

2) andmed kohanimeandmete menetluste kohta.

§ 4. AKS-i infosüsteemiga liidestamine

(1) AKS-i kasutamiseks ruumiandmete seaduse § 59 tähenduses liidestatakse koha-

aadressiga seotud aadressiandmeid töötlev andmekogu AKS-i infosüsteemiga otse või

kaudselt.

(2) Teabevaldaja liidestab oma riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu otse AKS-i

infosüsteemiga, kui tema andmekogus tekivad seosed isikute, esemete ja sündmuste ning

koha-aadresside vahel, kasutades selleks pakutavaid X-tee teenuseid. Riigi infosüsteemi

mittekuuluva andmekogu võib liidestada AKS-i infosüsteemiga ka teiste AKS-i infosüsteemi

pakutavate teenuste kaudu.

(3) AKS-i infosüsteemiga liidestamiseks peab teabevaldaja tegema oma andmekogus järgmist:

1) viima oma andmekogus kasutuses olevad koha-aadressid vastavusse AKS-i infosüsteemi

koha-aadressi struktuurielementidega ja looma teised vajalikud seosed andmekogu

koostalitlusvõime tagamiseks;

2) seostama oma andmekogu koha-aadressid AKS-i infosüsteemi koha-aadressi

identifikaatoriga või aadressiobjekti identifikaatoriga;

3) tagama oma andmekogus kasutatavate andmete seosed AKS-i infosüsteemi ajakohaste

aadressiandmetega, sealhulgas koha-aadressi identifikaatori ja vajaduse korral aadressiobjekti

identifikaatoriga, seejuures ei ole arhiveeritud andmete seoseid vaja ajakohastada.

(4) Teabevaldaja võib oma andmekogu liidestada AKS-i infosüsteemiga kaudselt ehk teise

teabevaldaja andmekogu kaudu, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) andmekogus ei teki uusi seoseid isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside

vahel;

2) seosed isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel koos AKS-i

infosüsteemi identifikaatoritega võetakse üle mõnest teisest andmekogust, mis on AKS-i

infosüsteemiga otse liidestatud.

3. peatükk

AKS-i infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja ning andmete esitajad

§ 5. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ning kohustused

(1) AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.

(2) AKS-i infosüsteemi volitatud töötleja on Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus.

(3) Vastutav töötleja:

1) tagab AKS-i infosüsteemi pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

2) tagab AKS-i infosüsteemi arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise;

3) juhib andmekogu arendustöid;

4) sisestab, töötleb ja avalikustab andmeid;

5) korraldab registri koostööd teiste andmekogudega;

6) tagab AKS-i infosüsteemile kohaldatavate infoturbenõuete täitmise ning korraldab nende

rakendamise;

7) tagab andmekogu andmetega seotud kasutajatoe;

8) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu

pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest registriga seotud kohustuste täitmisel;

9) Määrab isikud, kellel on õigus registrisse andmeid sisestada, täiendada, muuta ja

kustutada;

10) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle.

(3) Volitatud töötleja:

1) korraldab AKS-i infosüsteemi majutamisest, hooldamise ja infotehnoloogilise haldamise;

2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja

tõhusalt;

3) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid AKS-i infosüsteemi arendamiseks;

4) korraldab AKS-i infosüsteemi arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning andmekogu

infrastruktuuri hankimist või rentimist;

5) tagab AKS-i infosüsteemi suhtes kohaldatavate infoturbenõuete täitmise ning korraldab

nende rakendamise;

6) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt;

7) tagab AKS-i infosüsteemi kasutajatoe;

8) teavitab vastutavat töötlejat takistustest ja probleemidest AKS-i infosüsteemiga seotud

kohustuste täitmisel.

§ 6. Aadressi- ja kohanimeandmete ning huviobjektide esitajad

(1) AKS-i infosüsteemile esitavad andmeid:

1) Maa- ja ruumiamet katastriüksuste, Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori

(edaspidi EHAK) objektide ruumiandmete, Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi ETAK)

kantud hoonete ruumiandmete ja mitteametlike aadressiandmete kohta ja ruumiandmete

seaduse § 551 lõike 41, 5, 6, 7 ja 8 kohaselt koha-aadresside määramise kohta ning

ehitisregistrisse kantud hoonete ja hooneosade ruumiandmete kohta;

3) Rahandusministeerium väikekohtade ja liikluspindade kohanimeandmete kohta;

3) Statistikaamet Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori kohta.

4) Siseministeerium Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukoha ja lisa-aadressina kasutatavate

aadressiandmete kohta;

5) Justiitsministeerium äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, riigi-

ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud füüsilise isiku, ettevõtja,

mittetulundusühingu, sihtasutuse, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse elu- või

asukoha aadressis ning korteriomandi korral kinnistusraamatusse kantud korteriomandi

eriomandi esemeks olevale hoone osale vastava eluruumi või muu adresseeritava hooneosa

aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta;

6) kohaliku omavalitsuse üksused koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks

tunnistamise kohta;

7) Maksu- ja Tolliamet töötamiseregistri tööd võimaldava isiku töökoha asukoha kohta;

8) Huviobjektide andmeid haldavad andmekogude vastutavad töötlejad huviobjekti

aadressiandmete kohta.

(2) Aadressi- ja kohanimeandmete esitaja:

1) tagab aadressiandmete järjepidevuse, luues seoseid kehtivate ja ajalooliste

aadressiandmete vahel;

2) tagab oma andmekogus olevate aadressiobjekti andmete seostamise AKS-i infosüsteemis

oleva aadressiobjekti andmetega;

3) teeb aadressiandmete muudatussündmusega seotud tegevused käesoleva määruse § 9

kohaselt;

4) tagab aadressitoimingute kättesaadavuse AKS-i infosüsteemile;

5) korrastab aadressiandmeid või korraldab nende korrastamist õigusaktides sätestatu

kohaselt kooskõlastatult koha-aadressi määrajaga.

(3) Andmete õigsuse eest vastutab aadressiandmete esitaja. Vastutav töötleja ei ole

kohustatud kontrollima esitatud andmete sisulist õigsust, kuid tal on õigus seda teha.

4. peatükk

Andmete koosseis

§ 7. AKS-i infosüsteemi kantavad andmed

(1) AKS-i infosüsteemi kuuluvasse aadressiregistrisse kantakse järgmised põhiandmed:

1) aadressi-, ja huviobjekti ja selle versiooni identifikaator;

2) aadressi-, ja huviobjekti oleku info;

3) aadressiobjekti ruumiaadress;

4) aadressi-, ja huviobjekti ruumikuju andmed, mis tekivad AKS-is infosüsteemis;

5) aadressiobjekti koha-aadress ja lähiaadress ning unikaalaadressi ja kohanime nõude

tunnused;

6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid;

7) aadressi- ja huviobjekti liikide klassifikaator;

8) koha-aadressi ja selle versiooni identifikaator;

9) koha-aadressi viitepunkti koordinaadid;

10) koha-aadressi oleku info;

11) normaliseeritud koha-aadress;

12) koodaadress;

13) koha-aadressi struktuurielementide andmed;

14) EHAK-i objekti viitepunkti koordinaadid;

15) aadressikoha viitepunkti koordinaadid;

16) aadressi-, ja huviobjekti toimingu tegija andmed;

17) aadressi-, ja huviobjekti toimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed;

18) mitteametlikud aadressiandmed;

19) aadressi- ja huviobjektiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;

20) aadressiandmete õiguslik alus;

21) aadressi- ja huviobjektiandmete esitajate andmete seostamisel tekkivad andmed;

22) aadressi- ja huviobjektiandmete esitaja kood;

23) aadressi- ja huviobjektiandmete probleemid ja märkused ning nende metaandmed;

24) aadressiandmete järgnevusinfo;

25) aadressi- ja huviobjektiandmete muudatuste logid;

26) aadressi- ja huviobjektiandmete menetluse liik ja menetluse täiendandmed;

27) posti sihtnumbrid;

28) posti sihtnumbri ruumikuju andmed, mis tekivad AKS-i infosüsteemis;

29) posti sihtnumbri oleku info;

30) unikaalaadressi nõudega ala ruumikuju andmed.

31) aadressi- ja huviobjekti ligipääsandmed, mis tekivad AKS-i infosüsteemis;

32) arhiveeritud andmed.

(2) AKS-i infosüsteemi kuuluvasse kohanimeregistrisse kantakse järgmised põhiandmed:

1) kohanimi;

2) kohanime staatus, mis on üks järgmistest: ametlik nimi, ametlik rööpnimi, mitteametlik

esikohanimi, mitteametlik muu nimi;

3) kohanime olek;

4) kohanimeobjekti liikide klassifikaator;

5) kohanimeobjekti ja selle versiooni identifikaator;

6) nimeobjekti liik ja olek;

7) nimeobjekti identifitseeriv tunnus nimeobjekti andmeid põhiandmetena pidavas

andmekogus, juhul kui nimeobjekti andmed võetakse teisest andmekogust;

8) nimeobjekti tunnuspunkti koordinaadid;

9) kohanimeobjekti ruumikuju koordinaadid selle nimeobjekti kohta, mille andmeid ei ole

üheski teises andmekogus ning mille asukoha tuvastamiseks ei piisa käesoleva lõike punktis 9

nimetatud andmetest;

10) kohanime alusdokumentide kohanimemääraja kehtestatud õigusakti liik, selle

väljaandmise aeg ja jõustumisaeg;

11) kohanimenõukogu ametlikku kohanime kinnitava otsuse pealkiri, vastuvõtmise aeg ja

otsuse jõustumise aeg;

12) muu alusdokumendi nimetus ning kui on olemas, selle koostaja, väljaandja ja välja

andmise aeg;

13) kohanimetoimingu tegemise aeg, seisund, tegija andmed ja toiminguobjekti andmed;

14) kohanimeobjekti andmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;

15) kohanimeandmete esitajate andmete seostamisel tekkivad andmed;

16) kohanimeobjekti andmete esitaja kood;

17) kohanimeobjekti andmete probleemid ja märkused ning nende metaandmed;

18) kohanimeandmete järgnevusinfo;

19) kohanimeandmete muudatuste logid;

20) kohanimeandmete menetluse liik ja menetluse täiendandmed;

21) arhiveeritud andmed.

(3) Ruumiaadress on aadressiobjekti arvutuslik (analüütiline) aadress, mis saadakse

aadressiobjekti ruumikujude ning haldus- ja asustusüksuste ruumikujude analüüsimisel.

Ruumiaadress koosneb haldus- ja asustusüksuste nimedest koos liigisõnadega ning vastavatest

ruumilise osakaalu protsentidest 0,01% täpsusega.

(4) Normaliseeritud koha-aadress on AKS-i infosüsteemis standardiseeritud aadress, mis

vastab ruumiandmete seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(5) Koodaadress on koha-aadressi atribuut, mis koosneb koha-aadressi moodustavate

struktuurielementide koodidest. Aadressi koodaadress peab olema unikaalne ka ajalooliste

aadresside kaupa ja võrreldav osade kaudu.

(6) Mitteametlikud aadressiandmed on aadressiandmed, mida ei kasutata koha-aadressides ja

mis ei osale aadresside normaliseerimises, kuid mida kasutatakse inimeste omavahelises

suhtluses objekti asukoha leidmisel. Mitteametlikud aadressiandmed võivad olla seostatud

üksikobjektiga (näiteks hoonega, kohanimeobjektiga) või piirkonnaga.

§ 8. Aadressi- ja kohanimeandmete ning huviobjektide esitajate esitatavad andmed

(1) Katastriüksuse kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) katastritunnus;

2) aadressiobjekti identifikaator;

3) aadressiobjekti liigi kood;

4) katastriüksuse ruumikuju andmed;

5) katastriüksuse kehtivuse algus- ja lõpuaeg;

6) katastriüksuse sihtotstarve;

7) katastriüksuse kinnistusraamatu registriosa number, kui see on olemas;

8) menetluse andmed.

(2) EHAK-i objekti kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) EHAK-i objekti nimi;

2) EHAK-i objekti identifikaator AKS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti

muudatusega;

3) EHAK-i objekti kood;

4) EHAK-i objekti liigi kood;

5) EHAK-i objekti ruumikuju andmed;

6) EHAK-i objekti kehtestamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise õiguslik alus ja

õigusliku aluse vastuvõtmise kuupäev;

7) EHAK-i objekti kehtivuse algus- ja lõpuaeg.

(3) ETAK-isse kantud hoonete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) ETAK-i hoone identifikaator;

2) hoone ruumikuju andmed;

3) ETAK-i hoone tüüp.

(4) Ehitisregistrisse kantud hoonete ja hooneosade kohta ning eelnimetatud objektide

ehitusloal ja ehitusteatisel olevate andmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised

andmed:

1) hoone või hooneosa identifikaator ehitisregistris;

2) aadressiobjekti identifikaator AKS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti

muudatusega;

3) aadressiobjekti liigi kood;

4) hoone ruumikuju andmed;

5) vajaduse korral hooneosa sissepääsu korrus;

6) vajaduse korral hooneosa ruumikuju andmed;

7) hoone kasutusotstarve, ehitise nimetus ja staatus;

8) hoone või hooneosa koha-aadress;

9) hoonete ja hooneosade aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;

10) menetluse andmed.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 ja lõike 4 punktis 4 nimetatud andmete erinevuse

korral eelistatakse ajaliselt hilisemat.

(6) Koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta esitatakse AKS-

ile infosüsteemile järgmised andmed:

1) aadressiobjekti liik;

2) aadressiobjekti identifikaator;

3) aadressiobjekti oleku info;

4) loodava aadressiobjekti ruumikuju andmed;

5) aadressiobjekti koha-aadress;

6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid;

7) vajaduse korral hooneosa sissepääsukorrus;

8) koha-aadressi oleku info;

9) aadressitoimingu tegija andmed;

10) aadressitoimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed;

11) aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;

12) vajaduse korral aadressiandmete märkused ja menetluse täiendandmed.

(7) Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukohana või lisa-aadressina kasutatavate

aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) Eesti rahvastikuregistri identifikaator AKS-i infosüsteemis;

2) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi identifikaator;

3) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi oleku info;

4) elukoha või lisa-aadressina kasutatav aadress, kui see ei ühti AKS-i infosüsteemi koha-

aadressiga;

5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina kasutatav

aadress ja koha-aadress ühtivad;

6) AKS-i infosüsteemi aadressiobjekti identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina

kasutatava aadressi seos aadressiobjektiga on leitud;

7) lisamärkus, kas tegu on elukoha aadressi või lisa-aadressiga.

(8) Äriregistrisse kantud ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressis kasutatavate

aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) äriregistri identifikaator AKS-i infosüsteemis;

2) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi identifikaator;

3) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi oleku info;

4) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i koha-aadressiga;

5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui ettevõtja või ühingu elu- või asukoha

aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;

6) ettevõtte või ühingu nimi;

7) vajaduse korral lisamärkus.

(9) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingu või

sihtasutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i

infosüsteemile järgmised andmed:

1) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri identifikaator AKS-i infosüsteemis;

2) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi identifikaator;

3) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi oleku info;

4) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i koha-

aadressiga;

5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui mittetulundusühingu või sihtasutuse

asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;

6) mittetulundusühingu või sihtasutuse nimi;

7) vajaduse korral lisamärkus.

(10) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse

AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri identifikaator AKS-i

infosüsteemis;

2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi identifikaator;

3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi oleku info;

4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i

infosüsteemi koha-aadressiga;

5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutuse asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;

6) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimi;

7) vajaduse korral lisamärkus.

(11) Kinnistusraamatusse kantud korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud

aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) kinnistusraamatu korteriomandi identifikaator;

2) korteriomandi oleku info;

3) korteriomandiga seotud katastriüksuse aadressist ja eriomandi eseme numbrist

moodustatud aadressitekst, kui korteriomandi esemele ei ole määratud seost AKS-i

infosüsteemi koha-aadressiga;

4) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi ja aadressiobjekti identifikaatorid, kui korteriomandi

esemele on määratud seos AKS-i koha-aadressiga;

5) „seost pole vaja” tunnus, kui korteriomandi koosseisu ei kuulu ühtegi aadressi alusel

eristamist vajavat objekti;

6) korteriomandi kirjeldus, milles on toodud eriomandi ese, eriomandi eseme otstarve

(eluruum või mitteeluruum), tähistus plaanil ja mõttelise osa suurus;

7) vajaduse korral lisamärkus.

§ 9. Aadressiandmete muudatussündmus

(1) Aadressiandmete muudatussündmuseks loetakse käesoleva määruse §-s 8 loetletud

andmete muudatust.

(2) Aadressiandmete esitaja peab tagama aadressiandmete muudatussündmuse korral

käesoleva määruse §-s 8 nimetatud andmete esitamise vastutavale töötlejale.

(3) Vastutav töötleja võib esitatud andmete vastuvõtmisest keelduda, kui andmed on

vastuolus õigusaktidega.

§ 10. Aadressitoimingu tegemine

(1) Koha-aadressi määraja teeb aadressitoimingud AKS-is infosüsteemis, esitades käesoleva

määruse § 8 lõikes 7 loetletud andmed registreerimiseks.

(2) Kui koha-aadressi määraja on AKS-i infosüsteemi kaudu esitanud andmed

registreerimiseks, kontrollib vastutav töötleja andmete kooskõla nõuetega ja varem

registreeritud andmetega ning vajaduse korral normaliseerib esitatud koha-aadressi.

(3) Vastutav töötleja registreerib esitatud aadressiandmed ja annab AKS-i infosüsteemi

vahendusel koha-aadressi määrajale kinnituse või jätab uued andmed registreerimata ning

teavitab koha-aadressi määrajat puudustest kahe tööpäeva jooksul andmete esitamisest

arvates. Vajaduse korral määrab vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

§ 11. Andmete õiguslik tähendus

AKS-i infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seadusega ettenähtud

juhtudel on AKS-i infosüsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus.

§ 12. Andmete avalikustamine

(1) AKS-i infosüsteemi andmed, välja arvatud käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 16

nimetatud andmed, on avalikud ja kättesaadavad geoportaali kaudu.

(2) AKS-i infosüsteemi andmed on tasuta kasutatavad.

5. peatükk

Kohanimedele esitatavad nõuded, vormistamine ja liigitamine

§ 13. Nõuded kohanimede koostisosade kasutamisele ja vormistamisele

(1) Kohanimes kirjutatakse kõik sõnad suure algustähega, välja arvatud liigisõna ja

väiketäheline nimepartikkel, näiteks Karl Ernst von Baeri tänav. Erandi võib teha

väljakujunenud kirjapildiga loodusobjektide nimedele, näiteks Glehni pargi allikas.

(2) Kohanime täiskuju ei või sisaldada:

1) araabia ja Rooma numbreid, näiteks Sigula 7 väikekoht, Paemurru 3. tänav, Pargi 2. põik;

2) lühendeid;

3) eristavaid üksiktähti ega täheühendeid, mis ei ole sõnad.

(3) Erandina on lubatud:

1) araabia numbrid, juhul kui kohanimes sisaldub kuupäev või kui tegu on enne

kohanimeseaduse jõustumist määratud liikluspinna nimega;

2) Rooma numbrid pühendusnimede korral;

3) initsiaalid täiskujul, juhul kui tegu on isiku nime pseudonüümiga ja isik kasutas sellist

nimekuju, näiteks A. H. Tammsaare.

(4) Isikunimeliste kohanimede puhul võib eesnime initsiaale kirjutada:

1) maakaardil;

2) avalikul sildil ja viidal;

3) elukoha- või asukohaandmetes.

(5) Eesnime täielik ärajätmine ametlikus kohanimes ning tiitli ärajätmine või lühendamine ei

ole lubatud.

(6) Initsiaalide ja perekonnanime vahele pannakse punkt ning punkti ja järgneva nime vahele

jäetakse tühik, näiteks A. Weizenbergi tänav, F. R. Faehlmanni puiestee, F. R. Kreutzwaldi

põik.

(7) Lõikes 3 nimetatud numbrilises kohanimes jäetakse pärast punkti tühik ja liigisõna

kirjutatakse väikese algustähega, näiteks 1. liin.

(8) Lõikes 3 nimetatud nummerdatud kohanimes pannakse pärast numbrit punkt, siis tühik

ning seejärel kirjutatakse nimetuum suure ja liigisõna väikese algustähega, näiteks 3. Roheline

tänav, 2. Tartu põik.

(9) Kohanime hargtäiendit võib vajaduse korral lühendada maakaardil.

(10) Hargtäiendi lubatud lühendid on:

S = Suur-(Suure),

U = Uus-(Uue),

Vk = Väike-,

Vn = Vana-.

§ 14. Kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted

Kohanimi loetakse eksitavalt sarnaseks järgmistel juhtudel:

1) samas asustusüksuses esinevad kohanimed on häälduslikult nii sarnased, et neid ei ole

võimalik eristada muidu kui kirjapildi abil, näiteks kokku-lahkukirjutamise erisused, h-ga

algavad nimed Aru, Haru või välte erinevused;

2) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevate liikluspindade ja väikekohtade

kohanimed on häälduslikult nii sarnased, et neid ei ole võimalik eristada muidu kui kirjapildi

abil;

3) kõrvuti asuvates asustusüksustes esineb liikluspindadel sama nimi, välja arvatud juhul, kui

nimeobjektid moodustavad ühe mõttelise terviku;

4) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevad sama nimetuumaga kohanimede

liigisõnad on tähenduslikult väga lähedased, näiteks tee ja tänav või tee ja maantee;

5) maaüksuste nimedes loetakse samanimelisuse arvestamisel liigisõnad maaüksus, koht,

talu, maja, elamu ja muud samatähenduslikud sõnad eksitavalt sarnaseks.

§ 15. Nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid

(1) Samaliigiliste nimeobjektide ruumikujud ei või kattuda.

(2) Teele ja liikluspinnale võib määrata ühe nime, kui:

1) objekt on katkematult läbitav;

2) sellel ei ole kõrvalharusid, mis visuaalselt on tajutavad eraldi objektina.

(3) Kui tee või liikluspind ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, tuleb seda käsitleda mitme

eraldi objektina ja määrata erinevad kohanimed.

§ 16. Nõuded kohanime liigisõna kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele

(1) Kohanimi peab sisaldama liigisõna kohanimeseaduse § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud

nimeobjektide, lennuväljade või -jaamade ning sadamate korral.

(2) Kui kohanimi sisaldab juba kokku- või lahkukirjutatud liigisõna, mis vastab nimeobjekti

liigile, siis liigisõna topelt ei lisata. Kui kohanimi sisaldab nimetuumaga kokku kirjutatud

murdepärast liigisõna „külä“, mis vastab nimeobjekti liigile, siis topelt liigisõna ei lisata.

(3) Kui maaüksusele määratakse liigisõnaga kohanimi, siis ei või liigisõnana kasutada sõnu,

mis tähenduselt ei vasta objektile või loodavale objektile, mis asub maaüksusel või ei vasta

maaüksuse kasutusele.

(4) Aadressikoha kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku. Erandina kirjutatakse

aadressikoha kohanimedes nimetuum ja liigisõna kokku, kui tuum on muutumatu sõna ja

iseseisva sõnakujuna ei esine, näiteks Kesktänav, Toompuiestee, Umbtänav, või kui tegemist

on haruldase liigisõnaga, näiteks Tõnismägi, Saiakang, Suur Rannavärav.

(5) Uue määratava kohanime liigisõnana ei või kasutada sõnu, mis näitavad juriidilise isiku

või ühenduse tegutsemisvormi, näiteks aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu ja

elamuühistu.

(6) Kohanimes ei või kasutada äriühingu liiki määravaid liigisõnu.

(7) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna võib lühendada:

1) maakaardil;

2) avalikul sildil ja viidal;

3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega

reguleeritud juhul.

(8) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna lubatud lühendid on:

AÜ = aiandusühistu,

GÜ = garaažiühistu,

j = jõgi,

jv = järv,

kr = kraav,

ko = külaosa,

l = laht,

m = mägi,

mnt = maantee,

n = neem,

o = oja,

pj = paisjärv,

pkr = peakraav,

pl = plats,

ps = poolsaar,

pst = puiestee,

s = saar,

SÜ = suvilaühistu,

t = talu,

tk = tiik,

tn = tänav,

vh = veehoidla,

vk = väljak,

vkt = väikekoht.

(9) Asulanime ja asuminime lahkukirjutatud liigisõna võib ära jätta:

1) asula ja asumi nimesildil, välja arvatud juhul, kui kõrvuti asuvatel asustusüksustel on

sama nimetuum;

2) maakaardil;

3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega

reguleeritud juhul;

4) samaliigilistest kohanimedest koosnevas loendis, kus loendit sisaldav dokument on

nimeobjektide liigi üheselt määratlenud.

(10) Kui asula (linn, alev) on samaaegselt ka haldusüksus, siis haldusüksuse nimesildil

liigisõna ära jätta ei tohi.

(11) Tänavanime lahku kirjutatud liigisõna tänav võib ära jätta:

1) tänava nimesildil;

2) maakaardil;

3) elukoha- või asukohaandmetes, välja arvatud koha-aadressis ruumiandmete seadusega

reguleeritud juhul.

(12) Kohanimeseaduse § 16 lõikes 1 märgitud juhtudel võib kohanime lahkukirjutatud

liigisõna ära jätta ka muude nimeobjektide puhul, tingimusel et nimeobjektide tähistamise

süsteem, näiteks nime kirjakuju, tingmärgid, võimaldab ühemõtteliselt liigisõna lisada.

(13) Kohanime liigisõna ärajätmise puhul tuleb lähtuda kohanimenõukogu kinnitatud

nimekujust, kui selline on määratud.

(14) Kui maaüksuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi maaüksus. Kui

ühissõidukipeatuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi peatus.

§ 17. Nõuded AKS-i kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte

iseloomustavatele andmetele

Vastavalt riikliku kohanimeregistri pidamise põhimäärusele kantakse registrisse kohanime

koostisosad: nimetuum ning hargtäiend ja liigisõna, nende olemasolul.

§ 18. AKS-i nimeobjektide liigitamise kord

(1) Kohanimeregistri nimeobjektide esimese ja teise tasandi liigitus on järgmine:

T1 I tasand T2 II tasand

1 Territoriaalüksused

01 Haldusüksused

02 Asustusüksused

03 Muud territoriaalüksused

2 Reljeef, pinnaehitus

01 Positiivsed pinnavormid

02 Negatiivsed pinnavormid

03 Järsakud

04 Neutraalsed pinnavormid

05 Maa-alused pinnavormid

06 Veealused pinnavormid

07 Maastiku üksikelemendid

08 Saared

09 Kaldajoone osad (poolsaared, neemed

jm)

3 Hüdrograafia

01 Meri

02 Seisuveekogud

03 Vooluveed

4 Maakate

01 Soo

5 Maakasutus

01 Ehitised

02 Tootmisala

03 Ühiskondlik ala

6 Transport

01 Teed

02 Raudteed

03 Veetransport

04 Õhutransport

(2) Kohanimeregistri volitatud töötlejal on õigus kooskõlastatult kohanimenõukoguga:

1) kehtestada vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a määruses nr 11

„Klassifikaatorite süsteem” sätestatud korras nimeobjektide kolmanda tasandi liike ning anda

liikide definitsioonid;

2) muuta registreerimiseks esitatud ja varem registreeritud kohanimeobjektide liiki vastavalt

objekti tegelikule olemusele.

6. peatükk

Koha-aadressi esitamise nõuded

§ 19. Koha-aadressi üldnõuded ja tähtlisandi määramine

(1) Koha-aadressi struktuurielemendid esitatakse kas üldiselt üksikule või vastupidi.

Ruumiandmete seaduse § 45 punktides 1–5 loetletud koha-aadressi struktuurielemendid tuleb

esitada koos liigisõnaga.

(2) Liikluspinna liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi

liigisõnu:

1) maantee = mnt;

2) puiestee = pst;

3) tänav = tn.

(3) Väikekoha liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi

liigisõnu:

1) väikekoht = vkt;

2) aiandusühistu = AÜ;

3) suvilaühistu = SÜ;

4) garaažiühistu = GÜ.

(4) Koha-aadressis ei kasutata:

2) lühendeid, mis ei ole kohanimede puhul lubatud või käesolevas määruses kirjeldatud;

3) ebakohaseid sümboleid (näiteks ei kasutata koolonit, jutumärke, võrdlusmärke);

4) sidesõnu, asesõnu ja arvsõnu.

(5) Maaüksuse ega hoone nimes, sealhulgas käändes, ei kasutata:

1) piisava eristusvõimeta ega juurdemõeldavaid sõnu, näiteks „number”, „krunt”,

„maatükk”, „maaüksus”, „katastriüksus”, „talu”, „maja”, „kodu”;

2) nimetuumana järgmisi maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse, liikluspinna ega

väikekoha liigisõnu „tänav”, „tee”, „puiestee”, „maantee”, „ringtee”, „allee”, „põik”,

„väikekoht”, „küla”, „vald”, „linn”, „alev” ja „alevik”.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sõnade kasutamine on lubatud maaüksuse nimes,

millel asub samanimeline liikluspind või teeregistris registreeritud tee.

(7) Kui koha-aadressi struktuurielemendid esitatakse ühes reas, kasutatakse nende

eraldamiseks koma. Eraldi real esitades eraldusmärke ei kasutata. Koma ei kasutata väikekoha

nime ja aadressinumbri vahel ega liikluspinna nime ja aadressinumbri vahel.

(8) Aadressinumbris ja hooneosa numbris kasutatakse araabia numbritega kirjutatud nullist

erinevaid positiivseid täisarve.

(9) Erilisandis ja eristavas lisandis kasutatakse tähtlisandina eesti-ladina tähestiku tähti.

Tähtlisanditena ei kasutata tähti i, l, o, š, ž, w, õ, ä, ö, ü. Soovitatav on vältida tähti t, p, h ja q.

Tähtlisandi kasutamisel aadressinumbris ja hooneosa numbris määratakse tähtlisandid

tähestiku järjekorras, alustades tähestiku algusest.

§ 20. Paralleelaadresside esitamine

(1) Paralleelaadresside olemasolul tuleb esitada kõik objektile määratud koha-aadressid.

(2) Kui paralleelaadressidena kasutatakse aadressikoha järgi määratud aadressi ja

aadressiobjekti nime, kirjutatakse ettepoole aadressikoha järgi määratud aadress (näiteks

Jänese tn 5 // Sillaotsa).

(3) Võrdse struktuuriga paralleelaadresside korral kirjutatakse aadressid tähestikulises

järjekorras.

(4) Paralleelaadresside eraldajaks on topeltkaldkriips, mille ette ja taha jäetakse tühik

(näiteks Pärnu maakond, Pärnu linn, Kapteni tn 4 // Pärnu maakond, Pärnu linn, Sadama tn 5).

(5) Sama haldus- ja asustuskuuluvusega paralleelaadresside esitamisel võib jätta haldus- ja

asustusüksused igal järgneval aadressil välja kirjutamata, moodustades lähiaadressidest

loetelu. Lähiaadresside eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse

tühik (näiteks Harju maakond, Anija vald, Kehra linn, Lille tn 10 // Mooni tn 2).

(6) Sama liikluspinna nimega paralleelaadressides võib igal järgneval aadressil jätta

liikluspinna nime välja kirjutamata, moodustades liikluspinna nime järele numbriosadest

loetelu. Numbriosade eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühik

(näiteks Aia tn 1 // 3 // 5).

§ 21. Liikluspinna järgi koha-aadressi määramine

(1) Maaüksuse nimi peab sisaldama liikluspinna kohanime täiskujul või teeregistris oleva

terviktee nime, kui maaüksusel asub vähemalt üks järgmistest: teeregistri tee, liikluspind. Kui

maaüksusel asub peamise objektina lisaks tervikteele ka teeregistris või kohanimeregistris

olev sild, viadukt, estakaad, tunnel või liiklussõlm (edaspidi nimega teeobjektid), võib

terviktee nime asemel kasutada vastava objekti kohanime täiskujul.

(2) Teeregistris olevate teede ristmiku maaüksuse nime määramisel tuleb kasutada selle

terviktee nime, mille number teeregistris on väikseim, või nimega teeobjekti nime. Kui

teeregistri tee on ristmikulõigus liikluspind, võib maaüksuse nimes kasutada kas teeregistris

oleva väikseima numbriga terviktee nime, nimega teeobjekti nime või sellel ristmikul oleva

liikluspinna kohanime.

(3) Väikekohas asuva tee, millele ei ole liikluspinna kohanime määratud ja mis ei ole

teeregistris registreeritud, maaüksusele määratakse nimi, mis sisaldab väikekoha nimetuuma

ning liigisõnana võib kasutada asjakohast liigisõna (näiteks üldmaa, teelõik).

(4) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud

viisil määratakse koha-aadress liikluspinna järgi, millelt on juurdepääs aadressiobjektile.

(5) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõikes 6 nimetatud viisil, kui

hoonete vahel on suured vahemaad või liikluspinnad ristuvad, võib numbrivahemikud jätta

vabaks.

(6) Võimaluse korral määratakse aadressinumber ilma tähtlisandita. Kui väljakujunenud

järjestikuse numeratsiooni korral on vaja vahele lisada tähtlisandiga erilisandeid, määratakse

tähtlisandid tähestikulises järjekorras, alustades tähestiku algusest ja arvestades

aadressinumbrite suurenemise suunda.

(7) Liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse

ühesuunalises kasvavas järjekorras. Ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel

või järjestikku paiknevatel hoonetel on ühesuunalises kasvavas järjekorras paaritud ja teisel

pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on

ühesuunalises kasvavas järjekorras paarisnumbrid. Mõlemal pool liikluspinda kasvavad

aadressinumbrid samas suunas. Väljakute ja platside ääres kõrvuti paiknevate maaüksuste ja

hoonete korral võib kasutada ühesuunalises kasvavas järjekorras järjestikuseid

aadressinumbreid.

§ 22. Maaüksuse koha-aadressi määramine

(1) Hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes, mis sisaldab liigisõna,

võib unikaalsuse tagamiseks kasutada eristavat lisandit, milleks on:

1) liigisõnale järgnev üks suur eesti-ladina tähestiku täht ja sellele järgnev araabia

numbritega kirjutatud nullist erinev positiivne täisarv (näiteks Kase tänav L2, Raja-Kulla tee

T4, Juurdeveo raudtee R2);

2) liigisõnale järgnev araabia numbritega kirjutatud nullist erinev positiivne täisarv (näiteks

Paikuse metskond 19), seejuures ei või eristav number vahetult järgneda nimetuumale ega

aadressikoha liigisõnale.

(2) Hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse, mis ei moodusta iseseisvalt

kasutatavat kinnisasja, nimes võib eristava lisandina kasutada enne liigisõna „juurdelõige”

käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud erilisandit (näiteks Vasara tänav 1a juurdelõige; Kiige

tänav 7/5a juurdelõige).

(3) Eristava lisandi osaline asendamine sõnaga on lubatud liikluspinna ja teeregistris oleva

tee maaüksusel, kus võib eristava lisandi „L” asendada sõnaga „lõik”, muutes kohanime

liigisõna ja vajaduse korral ka nimetuuma omastavasse käändesse (näiteks Kase tee lõik 2,

Pika tänava lõik 3, Rohelise põigu lõik 4).

(4) Raudtee maaüksuse nimes võib eristava lisandina kasutada piketaaži tähistavaid

numbreid või numbrivahemikke ja nendele järgnevat lühendit „km” (näiteks Tallinn-Lelle-

Pärnu 50 km; Tallinna-Tapa raudtee 112-115,8 km). Piketti tähistav number võib sisaldada

koma. Piketti tähistavate numbrite vahele kirjutatakse sidekriips. Raudtee nime ja esimese

piketi numbri ning viimase piketi numbri ja lühendi „km” vahele jäetakse tühik.

(5) Maaüksuse nimes kasutatakse kohanimede eraldajana sidekriipsu, millele on mõlemale

poole jäetud tühik.

(6) Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses, määratakse koha-aadressis neist ainult üks.

Koha-aadressis määratavaks asustusüksuseks valitakse üks järgmistest võimalustest, mis

kehtib ka sellise maaüksuse määratluse korral, mis asub mitmes linnaosas või väikekohas:

1) maaüksusel asuva aadressiobjekti asukohajärgne asustusüksus;

2) maaüksusel asuva aadressiobjekti olemasolul eelistatakse asustusüksust, kust on peamine

juurdepääs maaüksusel asuvale aadressiobjektile ja mille koosseisu maaüksus koos

aadressiobjektidega tunnetuslikult kuulub;

3) aadressiobjekti puudumise korral eelistatakse asustusüksust, kust on peamine juurdepääs

maaüksusele;

4) aadressiobjekti ja püsiva juurdepääsu puudumise või valikute võrdväärsuse korral

eelistatakse asustusüksust, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist.

(7) Maaüksuse lähiaadressi erilisandiks võib olla üks järgmistest võimalustest:

1) aadressikoha järgi adresseerimisel number aadressinumbrina (näiteks Metsa tn 5);

2) aadressikoha järgi adresseerimisel number ja sellele vahetult järgnev väiketäht

tähtlisandina – kasutatakse, kui vabu järjestikuseid numbreid ei ole selles piirkonnas

otstarbekas määrata (näiteks Metsa tn 5a);

3) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips ja

täiendav number – kasutatakse, kui maaüksusel asub paarismaja, ridaelamu, kärgelamu,

vaipelamu, ridagaraaži või muu taolise hoone (edaspidi liithoone) sektsioon (näiteks Metsa tn

5/1);

4) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht,

kaldkriips ja täiendav number – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon (näiteks

Metsa tn 5a/1);

5) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips,

täiendav number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon ja välja

on antud nii põhinumbrid kui ka täiendavate numbrite järjestikused vahemikud ning teiste

aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu liithoone

sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi vajav hoone (näiteks

Metsa tn 5/1a);

6) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht,

kaldkriips, täiendav number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone

sektsioon ja välja on antud nii põhinumbrid kui ka täiendavate numbrite järjestikused

vahemikud ning teiste aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või

maaüksusel asub mitu liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev

unikaalaadressi nõudega hoone (näiteks Metsa tn 5a/1a);

7) maaüksuse nimele vahetult järgnev kaldkriips ja number aadressinumbrina – kasutatakse,

kui väljaspool unikaalaadressi nõudega ala oleval maaüksusel, mida ei adresseerita

aadressikoha järgi, asub liithoone sektsioon (näiteks Maasika/1).

§ 23. Hoone koha-aadressi määramine

(1) Hoonele määratakse ainult üks koha-aadress, mis peab olema kooskõlas maaüksuse

koha-aadressiga.

(2) Kui hoone all on mitu maaüksust, peab tagama, et hoone aadressiga oleks kooskõlas selle

maaüksuse aadress, millel asub hoone peasissepääs. Kui hoone peasissepääs jääb mitmele

maaüksusele, peab hoone aadress olema kooskõlas vähemalt ühe maaüksuse aadressiga.

(3) Kui hoonesse on mitu sissepääsu, võib määrata vastavate liikluspindade järgi

paralleelaadressid. Sama liikluspinna järgi hoonele paralleelaadresside määramine on lubatud,

kui ehitustehniliselt osadeks mittejaotuv hoone koosneb välisilmelt mitmest eraldi tajutavast

hoonest.

(4) Hoonele on lubatud määrata eri paralleelaadressideks mitu nime, kui hoone all on mitu

nimega maaüksust ja sellesse hoonesse on nendelt eraldi sissepääsud ning hoonet ei saa

ehitustehniliselt maaüksuse piiri järgi osadeks jagada.

(5) Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses ning hooned asuvad erinevates

asustusüksuses, siis hoonele määratakse aadress tema asukohajärgse asustusüksuse järgi ning

see võib erineda tema aluse maaüksuse aadressis olevast asustusüksusest.

(6) Kui maaüksusel asub mitu unikaalaadressi nõudvat hoonet, määratakse hoonetele

eristuvad aadressid järgmiselt:

1) käesoleva määruse § 16 lõike 7 punktide 1–6 kohaselt, seejuures peab hoonete aadressid

kajastama ka maaüksuse aadressis paralleelaadressidena (näiteks maaüksusel lähiaadressiga

Metsa tn 5 // 7 asub kaks hoonet Metsa tn 5 ja Metsa tn 7);

2) lisades käesoleva määruse § 16 lõike 7 punktide 1–2 kohaselt määratud maaüksuse

aadressinumbrile vahetult järgneva kaldkriipsu ja täiendava numbri, seejuures ei kajastata

hoonete täiendavaid numbreid maaüksuse aadressis (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Kuuse

tn 8 asub kaks hoonet Kuuse tn 8/1 ja Kuuse tn 8/2);

3) maaüksuse nimele järgneb vahetult kaldkriips ja hoone aadressinumber, seejuures ei

kajastata hoonete aadressinumbreid maaüksuse aadressis (näiteks maaüksusel nimega Raja

asub kaks hoonet aadressidega Raja/1 ja Raja/2).

(7) Kui maaüksusel asub ainult üks liithoone sektsioon või muu hooneosa ning kui hoonet on

ehitustehniliselt võimalik maaüksuse piiri järgi osadeks jagada, käsitletakse sellist liithoone

sektsiooni adresseerimisel eraldi hoonena. Sellise liithoone osa ja selle aluse maaüksuse

lähiaadressi peab määrama käesoleva määruse § 16 lõike 7 kohaselt kõikide liithoone

sektsioonide lõikes ühetaoliselt. Väljaspool unikaalaadressi nõudega ala võib eelkirjeldatud

liithoone osadele ja nende maaüksustele määrata nimed ilma erilisandit määramata.

(8) Kui maaüksuse koha-aadressiks on määratud mitu paralleelaadressi, on mitme hoone

korral lubatud kasutada erinevaid lähiaadresse.

(9) Kui maaüksuse paralleelaadresside hulgas on aadressikoha järgi määratud aadress ja

nimi, tuleb hooned adresseerida aadressikoha järgi määratud aadressiga.

(10) Erandina on lubatud lõikes 8 kirjeldatud paralleelaadresside olemasolul määrata kõigile

sellel katastriüksusel asuvatele hoonetele lähiaadressiks nime, kui tegu on ruumiandmete

seaduse § 48 lõike 21 rakendamisega.

§ 24. Korteri ja muu hooneosa koha-aadressi määramine

(1) Kui hoones asuvad korterid või muud koha-aadressi vajavad hooneosad, lisatakse

hooneosa number hoone aadressinumbrile tühikuta sidekriipsu järel (näiteks Raua tn 3-65,

Pae tee 87-26).

(2) Korteritele ja muudele hooneosadele määratakse ühe hoone ulatuses unikaalsed numbrid

järjest suurenevalt, alustades alumiselt korruselt. Kui ehitisregistrisse kantud hoonet

käsitatakse AKS-i mõistes mitme hoonena, määratakse hooneosadele unikaalsed numbrid kas

ehitisregistri hoone või selle ruumikuju kaupa.

(3) Hooneosade kokkuehitamisel määratakse kokkuehitatud hooneosale üks number ja

ülejäänud hooneosade ümbernumereerimine ei ole nõutav.

(4) Hooneosade jagamisel võib hooneosa numbrile lisada täiendava numbri kaldkriipsu järel,

alustades number 1-st (näiteks korter 12/1 ja 12/2), või lisada hooneosa numbrile vahetult

järgneva tähtlisandi, alustades tähestiku algusest (näiteks korter 12a ja 12b). Hooneosade

jagamisel, kui kõik põhinumbrite ja täiendavate numbrite järjestikused vahemikud on välja

antud, võib lisada hooneosa numbrile vahetult järgneva tähtlisandi, alustades tähestiku

algusest (näiteks korter 12/1a ja 12/1b). Hooneosade jagamisel, kui kõik põhinumbrite ja

tähtlisandite järjestikused vahemikud on välja antud, võib lisada hooneosa numbrile vahetult

järgneva kaldkriipsu ja täiendava numbri (näiteks korter 12a/1 ja 12a/2).

(5) Hoonel, mis koosneb ainult ühest korterist või ühest adresseerimist vajavast hooneosast,

ühtivad hoone ja hooneosa koha-aadress.

(6) Kui hoonel on mitu paralleelaadressi, valitakse hooneosa adresseerimiseks neist üks.

(7) Kui liithoone sektsioonid on erinevatel maaüksustel, käsitatakse neid sektsioone eraldi

hoonetena ja adresseerimisel lähtutakse käesoleva määruse § 17 lõikes 6 sätestatud nõuetest.

(8) Kui liithoone on tervikuna ühel maaüksusel, võib sektsiooni numbri määrata ühena

järgmistest:

1) kui sektsiooni käsitatakse korteritena või muude adresseerimist vajavate hooneosadena,

määratakse sektsiooni numbrid käesoleva paragrahvi lõike 1 järgi;

2) kui sektsiooni käsitatakse eraldi hoonetena, määratakse sektsiooni numbrid käesoleva

määruse § 16 lõike 7 järgi.

7. peatükk

Andmete kandmine AKS-i infosüsteemi arhiivi

§ 25. Andmete säilitamine

(1) Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle

alusel kehtestatud õigusaktidest.

(2) Kehtetuks tunnistatud aadressiandmed säilitatakse AKS-is infosüsteemis.

(3) AKS-i infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse tähtajatult.

8. peatükk

Rahastamine ja likvideerimine

§ 26. AKS-i rahastamine

(1) AKS-i infosüsteemi pidamise kulud kaetakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud

töötlejale selleks eraldatud vahenditest.

(2) Aadressiandmete esitajad kannavad nendele AKS-i infosüsteemi andmete edastamisega

kaasnevad kulud.

§ 27. AKS-i likvideerimise kord

(1) AKS-i infosüsteemi likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus regionaalministri

ettepanekul.

(2) AKS-i infosüsteem likvideeritakse kooskõlas arhiiviseadusega ja avaliku teabe seaduse §

439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktiga.

9. peatükk

Rakendussätted

§ 28. Määruse kohaldamine

Käesoleva määruse § 19 lõike 5 punktis 2 sätestatut ei kohaldata enne 2022. aasta 12.

detsembrit määratud koha-aadressidele.

§ 29. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määrus nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ tunnistatakse

kehtetuks.

§ 30. Määruse jõustumine

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude

arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 73 lõike 3 ja § 737 lõike 5 alusel.

§ 1. Tasuliste teenuste loetelu

Maa- ja Ruumiameti põhitegevusega seotud tasulised teenused on:

1) võrguteenuste loomine ja osutamine;

2) globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimine;

3) reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ja reaalaja parandid ESTPOS tugijaamade

võrgust;

4) topograafiliste andmete hõivamine ja andmete töötlemine;

5) Eesti topograafia andmekogu andmetest digitaalsete kaardifailide loomine;

6) andmeanalüüsi koostamine.

§ 2. Tasuliste teenuste tasumäärad

Käesoleva määruse §-s 1 loetletud teenuste ja Eesti topograafia andmekogu alusel loodud

tardkujul kaartide tasumäärad kehtestatakse käesoleva määruse lisas.

§ 3. Tasuliste teenuste osutamise kord

(1) Maa- ja Ruumiamet osutab määruses sätestatud tasumäärade alusel tasulisi teenuseid tellija

tellimuse alusel, mis esitatakse vabas vormis.

(2) Tasulise teenuse osutamiseks võib Maa- ja Ruumiamet sõlmida tellijaga kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis lepingu, milles sätestatakse teenuse osutamise täpsem sisu,

maht, maksumus ja täitmise tähtaeg.

(3) Tellija tasub tasulise teenuse eest vastavalt määruses sätestatud tasumäärade järgi arvestatud

hinnale Maa- ja Ruumiamet väljastatud arve alusel pärast teenuse osutamist, kui ei ole kokku

lepitud teisiti.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

Lisa Tasuliste teenuste tasumäärad

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 4

MÄÄRUSE KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) aadresside ja kohanimede süsteem“.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“

muutmine

Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 3 lõigete 4 ja 5, § 20 lõike 3 ning § 29 lõike

3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruses nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahv 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Registrisse kantavad elukoha andmed vastavad majandus- ja tööstusministri …. määruse

nr …. „Aadresside ja kohanimede süsteem“ § 8 lõikes … sätestatule“.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 5

MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Ministri määruste muutmine seoses ruumiandmete seaduse muutmisega

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 192 lõike 2 ja § 193 lõike 6;

keskkonnajärelevalve seaduse § 83; keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõike 2; kohtute

seaduse § 42 lõike 1; korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 19 lõike 3; spordiseaduse § 61

lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna

kodukord” muutmine

Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord”

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2061 lõikes 2 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi infosüsteemis“

sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemis“;

2) paragrahv 2061 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Paralleelaadresside esitamisele kohaldatakse majandus- ja tööstusministri …. määruse nr

…. „Aadresside ja kohanimede süsteem“ §-s 20 sätestatut.“;

3) paragrahv 245 lõikes 1 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi infosüsteemis“

sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemis“;

4) paragrahv 245 lõikes 2 asendatakse sõnad „Aadressiandmete süsteemi infosüsteemi“

sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi“.

§ 2. Keskkonnaministri 4. novembri 2016. a määruse nr 46 „Objekti kontrollimise

andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus” muutmine

Keskkonnaministri 04.11.2016 määruses nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi

asutamine ja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 7 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja

kohanimede“;

§ 3. Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi

põhimäärus” muutmine

Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruses nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi

põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 10 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja

kohanimede“.

§ 4. Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri

põhimäärus” muutmine

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruses nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahv 21 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja

kohanimed“.

§ 5. Keskkonnaministri 12. septembri 2020. a määruse nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase

ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite

ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja

andmekoosseis” muutmine

Keskkonnaministri 12. septembri 2020. a määruses nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja

osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning

käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis”

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 11 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja

kohanimed“.

§ 6. Majandus- ja tööstusministri 14. augusti 2025. a määruse nr 22 „Maa- ja Ruumiameti

põhimäärus” muutmine

Majandus- ja tööstusministri 14. augusti 2025. a määruses nr 22 „Maa- ja Ruumiameti

põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 6 punktis 11 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi“ sõnadega „aadresside

ja kohanimede süsteemi“.

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 6

MÄÄRUSE KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 164 „Geodeetiliste punktide

andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 36 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 164 „Geodeetiliste punktide andmekogu

asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja töödelda andmeid geodeetiliste tööde,

geodeetiliste võrkude, punktide ja märkide, geodeetiliste võrkude mõõtmisandmete ning nende

teisenduste kohta ja globaalse satelliitpositsioneerimise (GNSS) tugijaamade andmeid ning

nendest andmetest tehtud tuletisi.“;

2) paragrahvi 4 tekst loetakse lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Andmekogu koosseisu kuuluvad geodeetiliste punktide andmekogu, riikliku GNSS

satelliitandmete keskuse ESTPOS (edaspidi ESTPOS) GNSS tugijaamade haldusportaal,

ESTPOS võrguportaal ja ESTPOS kasutajaportaal.“;

3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „registritoimikud“ tekstiosaga „ning ESTPOS

logid ja teenuste kirjeldused“;

4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ sõnadega „ja 11“;

5) paragrahvi 5 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „üleande-vastuvõtuakte“;

6) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„.“;

7) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) geodeetilise punkti tasapinnalised ristkoordinaadid, geodeetilised koordinaadid, kõrgus

geoidist, kõrgus ellipsoidist, raskuskiirenduse väärtus;“;

8) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) geodeetilise märgi asukoha skemaatiline joonis (abriss) ja fotod;“;

10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) ESTPOS kohta kantakse järgmised andmed:

1) tugijaama nimi, lühend ja unikaalne koodnumber;

2) tugijaama koordinaadid EUREF‑EST97 ja ITRF referentssüsteemides;

3) GNSS vastuvõtja mark, mudel ja seerianumber;

4) GNSS antenni mark, mudel ja seerianumber;

5) reaalaja andmestiku seadistuse parameetrid (sisu, formaat, edastamise viis ja asukoht);

6) kasutajate andmed (nimi, meiliaadress, ettevõtte nimi, ettevõtte registrikood/isikukood);

7) teenuste kasutusõiguste andmed (kasutajalitsentsi tüüp, kasutajalitsentsi aktiveerimise

kuupäev).“;

10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Lisaks lõikes 1 sätestatud andmetele kantakse andmekogusse vajadusel järgmised

andmed:

1) geodeetilise töö unikaalne number;

2) andmed geodeetilise töö teostaja kohta;

3) andmed geodeetilise töö tellija kohta;

4) geodeetilise punkti unikaalne number (GPA ID);

5) andmed geodeetilise märgi hooldamise aja kohta;

6) andmed kasutatud koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilise süsteemi kohta;

7) andmed kasutatud mõõtmismetoodika kohta;

8) andmed geodeetilise märgi ehitamise aja kohta;

9) andmed geodeetilise märgi märgitüübi kohta;

10) andmed geodeetilise märgi tsentrinumbri kohta;

11) andmed geodeetilise märgi asukoha skeemi, fotode, horisondi avatuse jooniste koostamise

aja kohta;

12) andmeandja nimi ja isiku- või registrikood.“;

11) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogusse kantakse riiklike ja kohalike geodeetiliste tööde käigus kogutud andmed.“;

12) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Andmekogusse kantakse riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS tugijaamade

võrgust kogutud mõõtmiste originaalandmed ja nende tuletised.“;

13) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Andmekogusse kantakse Maa- ja Ruumiameti poolt sertifitseeritud GNSS tugijaamade

koordinaadid.“;

14) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töö“ sõnaga „korraldaja“;

16) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „aruanne“ tekstiosaga „ja ESTPOS teenuste

leping“;

18) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alusdokument esitatakse vastutavale töötlejale elektrooniliselt või paberkandjal.

Elektrooniliselt esitatud dokument peab olema allkirjastatud kvalifitseeritud elektroonilise

allkirjaga. Kui dokumendi esitaja ei saa objektiivselt kasutada kvalifitseeritud elektroonilist

allkirja, esitatakse alusdokument paberkandjal omakäeliselt allkirjastatuna.“;

19) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmed“ tekstiosaga „ja vajaduse korral

lõikes 12 nimetatud andmed“;

20) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ sõnadega „ja 12“;

21) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „elektroonilises kanderaamatus“;

22) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetiliste tööde teostaja vastutab enda koostatud geodeetilise töö aruandes sisalduvate

andmete õigsuse eest.“;

23) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „andmeandja“ ja sõna „teavitab“ asendatakse

sõnaga „teavitatakse“;

24) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Geodeetilise töö teostaja on kohustatud parandama vead ja esitama geodeetilise töö

korraldajale parandatud andmed kümne tööpäeva jooksul vigade teadasaamisest. Töö

korraldaja esitab parandatud andmed andmekogu vastutavale töötlejale 5 tööpäeva jooksul.

Paranduste aluseks olevad dokumendid lisatakse registritoimikule.“;

25) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõna „andmed“ sõnadega „andmete metaandmed“;

27) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 11-13 järgmises sõnastuses:

„(11) Geodeetiliste punktide andmekogu avalikustatavad andmed tehakse kättesaadavaks

vastutava töötleja määratud GPA teenuseveebi kaudu, mille tehnilised aadressid ja

pöördumispunktid [API] avalikustatakse Eesti geoportaalis.

(12) ESTPOS tugijaamade vaatlusandmed ja nende tuletised tehakse kättesaadavaks ESTPOS

teenuseveebis vastutava töötleja kehtestatud tingimustel; ligipääsu ja kasutusõiguste haldus

toimub ESTPOS kasutajaportaalis.

(13) Andmete ja teenuste avalikustamise koha (URL‑id, API‑pöördumispunktid) määrab

vastutav töötleja ja avalikustab muudatused Eesti geoportaalis ning tagab nende ajakohasuse.“;

28) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „paberkandjal või digitaalsel andmekandjal“

tekstiosaga „digitaalselt või paberkandjal“;

29) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna „kirjaliku“ tekstiosaga „kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis“;

30) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

31) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

„§ 141. Isikuandmete töötlemine

(1) Vastutav töötleja töötleb käesoleva määruse alusel isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on

vajalik andmekogu eesmärkide täitmiseks ja ESTPOS teenustele ligipääsu korraldamiseks.

(2) ESTPOS kasutajaportaalis töödeldavad isikuandmed võivad hõlmata kasutaja nime, e‑posti

aadressi, ettevõtte nime ja registrikoodi või isikukoodi, mõõteseadme tüüpi ning teenuse

kasutusõigustega seonduvaid andmeid.

(3) Isikuandmete töötlemisel lähtutakse isikuandmete kaitse üldmäärusest (EL) 2016/679 ja

isikuandmete kaitse seadusest. Vastutav töötleja avalikustab privaatsusteatise ja andmete

töötlemise tingimused Eesti geoportaalis ja ESTPOS kasutajaportaalis.

(4) Vastutav töötleja määrab isikuandmete säilitustähtajad ning rakendab organisatsioonilisi ja

tehnilisi turvameetmeid kooskõlas §-ga 6 ja asjakohaste infoturbeeskirjadega.

(5) Andmesubjekti õiguste teostamine (ligipääs, parandamine, kustutamine, töötlemise

piiramine, vastuväited) toimub vastutava töötleja kehtestatud korras. Vastutav töötleja

avalikustab korra ja kontaktandmed Eesti geoportaalis ja ESTPOS kasutajaportaalis.“;

32) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse sõna „punkt“ sõnaga „märk“;

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 7

MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määruse nr 50 „ Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 26 lõike 3 ja § 34 lõike 5 alusel.

Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määruses nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise

märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa

taotlemise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade

referentsvõrk” tekstiosaga „Eesti riiklik GNSS satelliitandmete keskus ESTPOS”;

2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kohtkindlalt maapinnale, maapõue, ehitisse või

suurde piisava stabiilsusega loodusliku kivisse” tekstiosaga „kohtkindlalt maapõue või

ehitisse”;

4) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eristatakse süva-, põhja-, pinnase-, seina- ja

fundamentaalreepereid” tekstiosaga „Eristatakse fundamentaal-, süva-, pinnase- ja

seinareepereid.”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

“(5) Geodeetiline märk paigaldatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Taotleja esitab kirjaliku

nõusoleku andjale käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohase kirjaliku nõusoleku

taotluse.”;

6) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

“6) hooldustööd.”;

7) paragrahvi 4 lõiked 2-6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõna „korrastamine ” sõnaga „remont”;

9) paragrahvi 4 lõiked 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

10) määrust täiendatakse paragrahviga 41 järgmises sõnastuses:

“§41. Geodeetilise töö aruanne

(1) Töö teostaja koostab käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatud tööetappide kohta aruande,

mis vormistatakse digitaalselt allkirjastatuna.

(2) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 6 nimetatud tööetappide aruannete koosseis

on esitatud lisas 3.

(3) Riiklike geodeetiliste tööde puhul on käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 2, 4 ja 5

nimetatud tööetappide aruannete koosseis on esitatud lisas 4.

(4) Töö teostaja esitab riikliku geodeetilise töö aruande Maa- ja Ruumiametile ja kohaliku

geodeetilise töö aruande kohalikule omavalitsusele.

(5) Töö korraldaja kontrollib töö vastavust käesolevas määruses toodud nõuetele ja allkirjastab

töö vastavuse korral aruande digitaalselt.

(6) Töö korraldaja esitab geodeetilise töö aruande geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi

GPA) vastutavale töötlejale 14 kalendripäeva jooksul.”;

11) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Üldnõuded mõõtmismetoodikatele“;

12) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade

referentsvõrgu” tekstiosaga „Eesti riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS”;

13) paragrahvi 5 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „gravimeetrilist tehnoloogiat ning II ja III klassi

korral relatiivset gravimeetrilist tehnoloogiat“ tekstiosaga „gravimeetrilist mõõtmismeetodit

ning II ja III klassi korral relatiivset gravimeetrilist mõõtmismeetodit“;

14) paragrahvi 5 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kohalike geodeetiliste tööde mõõtmismetoodika:

1) kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu korral kastutakse staatilist suhtelist GNSS

mõõtmismeetodit;

2) kohaliku geodeetilise võrgu 2. järgu korral kasutatakse polügonomeetriat või staatilist

suhtelist GNSS mõõtmismeetodit;

3) 1. ja 2. järgu võrku kaasatud geodeetiliste märkide kõrguste määramisel kasutatakse

trigonomeetrilist või geomeetrilist nivelleerimist;

4) kohaliku kõrgusvõrgu korral kasutatakse geomeetrilist nivelleerimist.“;

16) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Riiklike geodeetiliste võrkude mõõtmis- ja arvutustööde metoodika on esitatud lisas 5.“;

17) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

“(7) Tehnilised tingimused ESTPOS tugijaamade võrku ja riiklikku gravimeetrilisse võrku

kaasatava märgi rajamiseks annab Maa-ja Ruumiamet.

(8) Nõuded riiklikku võrku kaasatava märgi konstruktsioonile ja paigaldamisele on esitatud

lisas 6.”;

19) paragrahvi 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Geodeetilise märgi kõrvaldamine, teisaldamine ja kontrollmõõtmine”;

20) paragrahvi 9 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa “kooskõlastatult Maa- ja Ruumiametiga”;

21) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

“(5) Kontrollmõõtmine on geodeetiliste punktide andmekogusse kantud punkti koordinaat-,

kõrgus- ja gravimeetrilistest väärtustest kõrvalekallete tuvastamine.

(6) Märgi teisaldamise ja kontrollmõõtmise puhul on tegemist geodeetilise võrgu osalise

rekonstrueerimisega.”;

23) paragrahvi 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Geodeetilise märgi kõrvaldamise, teisaldamise ja kontrollmõõtmise menetlus”;

24) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse sõnad „punkti rajamise” sõnadega „märgi

teisaldamine”;

25) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

“(41) Märgi omanik esitab tehnilised tingimused märgi kontrollmõõtmiseks juhul, kui märgi

kaitsevööndis on toimunud ehitustegevus või muu ruumiandmete seaduse § 26 loetletud

tegevus.

(42) Märgi teisaldustööde või kontrollmõõtmiste kohta koostatakse geodeetilise töö projekt.

Töö tegija esitab riikliku geodeetilise töö projekti Maa-ametile, kohaliku geodeetilise töö

projekt esitatakse kohalikule omavalitsusele. Projekt esitatakse vähemalt üks kuu enne

geodeetilise märgi ehitus- ja mõõtmistööde algust.”;

26) paragrahvi 10 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna “vastab” sõnadega “käesolevas määruses”

ning jäetakse välja teine lause.

27) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:

“Geodeetilise töö aruanne esitatakse märgi omanikule viie tööpäeva jooksul pärast geodeetilise

märgi teisaldamise või kontrollmõõtmise tööde lõppu.“;

28) määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad “Pinnases ja looduslikus kivis” sõnaga

“Maapõues”;

30) paragrahvis 12 lõikes 6 ja §-s 17 lõikes 3 asendatakse sõnad “Eesti globaalse

positsioneerimise püsijaamade referentsvõrgu püsijaama” sõnaga “ESTPOS tugijaama”;

31) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

“(7) Geodeetilise märgi tähiste kirjeldused on toodud lisas 7.”;

32) paragrahvid 13-16 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse sõna “püsijaama” sõnaga “tugijaama”;

34) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse sõna “Ehitisele” sõnaga “Ehitisse”;

35) paragrahvi 17 lõikes 51 muudetakse ja sõnastatakse teine lause järgnevalt:

“Baasjoone kaitsevööndi ulatuseks on 10 meetrit baasjoone pikiteljest mõlemale poole ning

see kehtib katkematult kogu baasjoone ulatuses”;

36) paragrahvi 17 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna “märkidele” sõnadega “ja eraõiguslike

GNSS võrkude tugijaamadele”;

37) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

“(7) Geodeetilise märgi kaitse rakendub alates geodeetilise märgi andmete kandmisest

geodeetiliste punktide andmekogusse.”;

38) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses:

„6. peatükk

Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine ja GNSS tugijaamade võrgu

sertifitseerimine

§ 19. Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine

(Nõuded täpsustatakse menetluse käigus)

§ 20. GNSS tugijaamade võrgu sertifitseerimine“;

(Nõuded täpsustatakse menetluse käigus)

39) Määruse lisa asendatakse uute lisadega 1-7 (lisatud).

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

Lisa 1. Kinnisasja omaniku nõusoleku taotluse vorm geodeetilise märgi paigaldamisel

Lisa 2. Geodeetilise märgi ülevaatuse metoodika

Lisa 3. Geodeetiliste märkide ülevaatuse, ehitus- ja hooldustööde aruannete koosseis

Lisa 4. Riikliku võrgu projekteerimis-, mõõtmis- ja arvutustööde aruannete koosseis

Lisa 5. Riikliku võrgu mõõtmis- ja arvutustööde metoodika

Lisa 6. Nõuded riikliku võrgu geodeetilise märgi konstruktsioonile ja paigaldamisele

Lisa 7. Geodeetilise märgi tähised

EELNÕU

13.07.2026

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

§ 1. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab nõuded ruumiandmekogumite ja -teenuste kohta nende

kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks, geodeetilise süsteemi, aadresside ja kohanimede

süsteemi haldamise ning topograafiliste andmete hõive ja kasutusse andmise tingimused,

ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamise koordineerimise ja aruandluse korralduse,

haldusjärelevalve koha-aadresside määramise üle ning vastutuse geodeetilise märgi kaitse nõuete

rikkumise eest.“;

2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ruumiandmete taristu põhikomponendid on riigi geodeetiline süsteem, aadresside ja

kohanimede süsteem ning Eesti topograafia andmekogu andmed.“;

3) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Teenuse tellija hüvitab Maa- ja Ruumiametile kolmanda isiku või teabevaldaja

ruumiandmekogumite ja ‑teenustega seotud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 5

nimetatud võrguteenuste väljatöötamise, ajakohastamise või uuendamisega seotud kulu.

(4) Kulu hüvitamine toimub 81. peatükis sätestatu kohaselt.“;

4) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetiline märk on maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis, millele on

määratud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtus. Geodeetiline

punkt on andmekandjal talletatud kirje, mis sisaldab andmeid geodeetilise märgi, selle

koordinaatväärtuste ja vajaduse korral muude seotud andmete kohta.

(2) Geodeetiline võrk on geodeetiliste mõõtmisandmete kogum, mida kasutatakse teatud piirkonda

rajatud geodeetiliste märkide koordinaatide, kõrguste ja raskuskiirenduse väärtuste määramiseks.

Geodeetilised võrgud on järgmised: Eesti riiklik globaalse positsioneerimise (edaspidi GNSS-i)

GNSS-isatelliitandmete keskus ESTPOS (edaspidi ESTPOS), riiklik geodeetiline võrk, riiklik

kõrgusvõrk, riiklik gravimeetriline võrk ja vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud.“;

5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Sama geodeetiline märk võib kuuluda mitmesse geodeetilisse võrku.“;

6) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kinnisasja omanik peab lubama paigaldada kinnisasjale maapõue ja ehitisse geodeetilisi

märke, kui nende paigaldamiseks puudub muu tehniliselt või majanduslikult otstarbekam

võimalus.“;

2

7) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Geodeetilise märgi paigaldamine ehitisse ei tohi oluliselt kahjustada ehitise välisilmet ega

takistada ehitise sihipärast kasutamist.“;

8) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Geodeetilise märgi kaitsevöönd";

9) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune

tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähiseid, takistada sellele juurdepääsu või

sellega seotud mõõtmisi, eelkõige:“;

10) paragrahvi 26 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine,

puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete, ehitusmaterjalide, pinnase vms

ladustamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine;

2) maapõues paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase

tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine

ning künni- või mullatööde tegemine.“;

11) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetilisest märgist lähtuvate piirangute tajumise hõlbustamiseks on märgi omanik

kohustatud tähistama märgi asukoha.“;

12) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Geodeetiliste võrkude kirjeldused sätestatakse geodeetilise süsteemi parameetrite

kehtestamisega.“;

13) paragrahvi 29 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 29. Geodeetilise süsteemi parameetrid“;

14) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga

„parameetritega määratakse“;

15) paragrahvi 30 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga

„parameetrite“;

16) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga

„parameetrite“;

17) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Geodeetilise süsteemi“ tekstiosaga

„parameetrite“;

18) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetilised tööd käesoleva seaduse tähenduses on geodeetiliste märkide rajamine ja

hooldamine, geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine ning nendega seotud

geodeetiliste andmete töötlemine.

3

(2) Geodeetiliste tööde tulemusena rajatakse riiklik geodeetiline võrk, kõrgusvõrk, gravimeetriline

võrk, ESTPOS ning vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud.“;

19) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Geodeetiliste tööde tulemusena saadakse ühtsesse geodeetilisse süsteemi kuuluvate

geodeetiliste punktide kogum, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja

raskuskiirenduse väärtused.

(4) Geodeetiliste tööde tegemisel lähtutakse geodeetiliste punktide andmekogusse kantud

geodeetiliste punktide andmetest ja tugijaamade koordinaatidest.“;

20) seadust täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:

㤠331. Globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimine

(1) Geodeetiliste punktide andmekogusse kantakse üksnes sertifitseeritud GNSS tugijaamade

andmed.

(2) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik esitab üks kord aastas tugijaamade võrgu sertifitseerimiseks

Maa- ja Ruumiametile kirjaliku taotluse.

(3) Maa- ja Ruumiamet arvutab GNSS-i võrgu tugijaamadele koordinaadid Eesti geodeetilise

süsteemi parameetritest lähtudes ja edastab need võrgu omanikule 30 tööpäeva jooksul taotluse

saamisest arvates.

(4) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud Maa- ja Ruumiameti edastatud koordinaadid

kasutusele võtma hiljemalt kümnendal tööpäeval andmete saamisest arvates.

(5) Auditeerimiseks esitab GNSS-i tugijaamade võrgu omanik väljavõtte GNSS-i tugijaamades

kasutatavatest koordinaatidest ja teeb Maa- ja Ruumiametile kättesaadavaks reaalaja parandite

andmevood võrgus kasutatavate ühenduspunktide kaudu.

(6) Maa- ja Ruumiamet auditeerib GNSS-i tugijaamades kasutatavad koordinaadid ja reaalaja

parandite andmevoo 30 päeva jooksul pärast selle kättesaadavaks tegemist taotleja poolt ja nõuetele

vastavaks tunnistamisel edastab GNSS-i tugijaamade võrgu omanikule asjakohase sertifikaadi ning

kannab tugijaamade koordinaadid geodeetiliste punktide andmekogusse.

(7) Põhjendatud juhul võib Maa- ja Ruumiamet lõigetes 3 ja 6 sätestatud tähtaega pikendada.

(8) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud Maa- ja Ruumiametile esitama andmed

tugijaamade seadmestiku ja selle muutuste kohta vähemalt viis tööpäeva enne muudatuste

rakendamist.

(9) Maa- ja Ruumiametil on õigus teha järelevalvet geodeetilise süsteemi parameetrite kasutamise

üle GNSS-i tugijaamade võrgus.

(10) Kui GNSS-i tugijaamade võrgu omanik ei kasuta Maa- ja Ruumiameti arvutatud tugijaamade

koordinaate või ei kõrvalda andmevoo auditeerimise käigus tuvastatud puudusi, peatab Maa- ja

4

Ruumiamet sertifikaadi kehtivuse ja eemaldab GNSS-i tugijaamade andmed geodeetiliste punktide

andmekogust kuni puuduste kõrvaldamiseni.

(11) GNSS-i tugijaamade võrgu sertifitseerimise metoodika ja nõuetele vastava sertifikaadi

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenust osutatakse 81. peatükis sätestatu kohaselt.“;

21) paragrahvi 34 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „teostamise“;

22) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid.“;

23) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 34 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korras sätestatakse riiklike geodeetiliste tööde

teostamise, ja kohalike geodeetiliste märkide ja võrkude riigi geodeetilise süsteemiga sidumise

korraldus.“;

25) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:

„§ 341. Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine

(1) Geodeetiliste tööde tegemisel kasutavad elektro-optilised kaugusmõõturid koos vastavate

mõõteprismadega, digitaalsed täppisnivelliirid, invar-koodlattide skaalad, skaalade

joonpaisumistegurid ning nivelliiri ja latiskaala süsteem kalibreeritakse jälgitavalt akrediteeritud

mõõtelaboris.

(2) Topo-geodeetilisel uuringul, teostusmõõdistamisel ja ehitusgeodeetilisel mõõtmisel kasutavad

elektro-optilised kaugusmõõturid koos vastavate mõõteprismadega, digitaalsed täppisnivelliirid,

invar-koodlattide skaalad, skaalade joonpaisumistegurid ning nivelliiri ja latiskaala süsteemid ja

terrestrilised laserskannerid kalibreeritakse jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti.

(3) Kalibreerimine peab olema tõendatud kehtiva kalibreerimistunnistusega, mis tagab

mõõtetulemuse jälgitavuse katkematu kalibreerimisahela kaudu riigi- või rahvusvaheliste

etalonideni.

(4) Geodeetilisi mõõteseadmeid peab kalibreerima vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Lühemat

kalibreerimisintervalli rakendatakse, kui see tuleneb seadme tehnilistest näitajatest, tootja juhistest

või mõõtetulemuse usaldusväärsust mõjutavatest asjaoludest.“;

26) paragrahvi 35 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetilisi märke ja võrke võib rajada, rekonstrueerida, mõõta ning hooldada isik, kellel on

geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku

7. tasemele.

5

(2) Kui geodeetilisi märke ja võrke rajab, rekonstrueerib, mõõdab ning hooldab ettevõtja, peab tal

olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga, füüsilisest isikust

ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geodeedi kutse.“;

27) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Geodeetiliste tööde tegemise õigus on ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isikul,

kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse

kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus

on Maa- ja Ruumiamet.“;

28) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi GPA) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,

kuhu kantakse andmed geodeetiliste tööde, geodeetiliste võrkude, geodeetiliste punktide ja

märkide kohta, geodeetiliste võrkude mõõtmisandmed, andmed nende teisenduste kohta ning

ESTPOS-i andmed.“;

29) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) GPA põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

2) andmekogu ülesehitus;

3) täpne andmekoosseis;

4) andmete andmekogusse kandmise kord;

5) andmete väljastamise täpsem kord;

6) andmete säilitamise täpsem kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

30) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) GPA-s töödeldakse geodeetilise töö tegija üldandmeid.

(5) GPA andmeid säilitatakse alaliselt.“;

31) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Geodeetiliste tööde korraldaja on kohustatud esitama geodeetiliste tööde andmed

registreerimiseks GPA vastutavale töötlejale, kes kannab andmed GPA-sse. GPA-sse kantavate

andmete loetelu sätestatakse GPA põhimääruses.“;

32) paragrahvi 38 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „GPA“ tekstiosaga „ja ESTPOS-i“;

33) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) GPA andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras GPA veebilehe ja

ESTPOS-i veebilehe kaudu.“;

34) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 3–8 järgmises sõnastuses:

„(3) ESTPOS-i andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega pandud või

rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks ESTPOS-i veebilehe

kaudu ennast kasutajaks registreerides.

(4) ESTPOS-i originaalmõõtmisandmed on avalikkusele tasuta kättesaadavad.

6

(5) ESTPOS-i arvutus- ning transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta kättesaadav.

(6) ESTPOS-i tasulised teenused on reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ja reaalaja

parandid ESTPOS-i tugijaamade võrgust.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud teenuste osutamine toimub vastavalt peatükis 81

sätestatule.

(8) paragrahvi lõikes 6 nimetatud teenuste eest tasu ei võeta, kui teenust osutatakse kõrgkoolile või

teadus- ja arendusasutusele õppe- või teadustöö eesmärgil.“;

35) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7. peatükk

Aadresside ja kohanimede süsteem“;

36) paragrahvi 39 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 39. Aadresside ja kohanimede süsteem“;

37) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aadresside ja kohanimede süsteem (edaspidi ka AKS) on organisatsiooniliste, tehniliste ja

õiguslike vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide ja kohanimede ühese identifitseerimise

nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes ning koha-aadresside ja kohanimede määramise,

aadressiandmete ja kohanimede töötlemise ühtse korralduse.

(2) AKS on ruumiandmete infrastruktuuri alus ja toetab andmekogude pidamist.“;

38) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) AKS koosneb:

1) aadressikujule, kohanimekujule, koha-aadressi määramisele, kohanime määramisele,

aadressiandmete esitajatele, kohanimeandmete esitajale ja huviobjekti esitajale, aadresside ja

kohanimede süsteemi vastutavale töötlejale ning aadressitoimingule, kohanimetoimingutele ja

huviobjektitoimingutele esitatavatest nõuetest;

2) aadresside ja kohanimede infosüsteemist (edaspidi AKS-i infosüsteem).“;

39) paragrahvi 40 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 40. Geograafiline aadress, geograafiline aadressiobjekt, koha-aadress ja huviobjekt“;

40) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Huviobjekt on mistahes maaga seotud objekt, mille asukoha tuvastamiseks on avalikku teenust

pakkuva asutuse huvi. Huviobjekt võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või aadressiobjekt või

muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud.“;

41) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Koha-aadressi õiguslik tähendus

7

Koha-aadressi määramine, muutmine või kehtetuks tunnistamine ei loo aadressiobjektiga seotud

õigusi ega kohustusi ning ei mõjuta ehitise ega selle osa õiguslikku olekut.“;

42) paragrahvi 41 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Aadressiandmed“ tekstiosaga „,

kohanimeandmed ja huviobjektiandmed“;

43) paragrahvi 41 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises

sõnastuses:

„(2) Kohanimeandmed – kasutatakse kohanimeseaduse § 3 lõike 8 tähenduses.

(3) Huviobjektiandmed on andmed, mille abil kirjeldatakse huviobjekti ja määratakse selle

asukoht. Huviobjektiandmed võivad sisaldada tehnilisi andmeid vastavalt avalikku teenust

pakkuva asutuse vajadusele.“;

44) paragrahvi 43 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Mitmel sama liiki unikaalaadressi nõudval

aadressiobjektil, samal maaüksusel paiknevatel unikaalaadressi nõudvatel hoonetel ja samas

hoones asuvatel hooneosadel ei või olla sama koha-aadress.“;

45) paragrahvi 43 lõike 2 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) AKS-i vastutava töötleja määratud unikaalaadressi nõudega aladel (edaspidi unikaalaadressi

nõudega ala) asuvad maaüksused;“;

47) paragrahvi 43 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „aadressikoha nime“ tekstiosaga

„koos aadressinumbriga“;

48) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) maaüksused, millel on unikaalaadressi nõudega hoone;“;

49) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) AKS-i vastutaval töötlejal on õigus määrata unikaalaadressi nõudega alasid ning

aadressiobjekti unikaalaadressi nõuet, lähtudes käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud leitavuse

põhimõttest ning arvestades olemasolevate ja planeeritavate hoonete maastikul paiknemise tihedust

või piirkonna kultuurilist eripära.“;

50) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koha-aadress peab tagama objekti leidmise geograafilises ruumis, olema minimaalselt

vajaliku pikkusega, vastama kultuuritavadele ja keelenõuetele ning olema kooskõlas AKS-iga.“;

51) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui hoonel on ajalooline nimi, võib selle jätta aadressikoha järgse aadressiga asendamata.

Ajalooliseks loetakse nime, mis on olnud kasutuses enne 1940. aastat. Ajalooline nimi peab olema

kooskõlas kohanime- ja aadressiandmete nõuetega. Paralleelaadressina peab selle hoone alusele

katastriüksusele olema määratud nii nimi kui ka lõike 2 punkti 1, 2 või 3 kohane aadress.“;

8

52) paragrahvi 48 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt adresseeritud katastriüksusele võib paralleelaadressina

jätta lähiaadressiks varem määratud nime.

(4) Kõigile maaüksustele ja hoonetele peab määrama lähiaadressi.“;

53) paragrahvi 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) AKS-i infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus jätta aadressitoiming AKS-i infosüsteemis

registreerimata või algatada varem registreeritud aadressiobjekti kehtetuks muutmise menetlus kui:

1) katastriüksus ei ole kolme aasta jooksul maakatastris lõpuni registreeritud;

2) hoonet või hoone osa ei ole kinnitatud andmete alusel olemas ning puudub õiguslik alus selle

hoidmiseks aadressiobjektina;

3) andmed ei ole piisavad objekti asukoha tuvastamiseks;

4) tegu ei ole aadressiobjektiga;

5) objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja

jooksul.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–5 ette nähtud kehtetuks muutmise menetluse

algatamisel küsib AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja kohalikult omavalitsuselt nende objektide

kehtetuks muutmise kohta arvamust. Kui linna- või vallavalitsus ei vasta 30 päeva jooksul

arvamuse küsimisest, siis muudab AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja kõnealused objektid

kehtetuks.“;

55) paragrahvi 50 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

56) paragrahvi 50 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui maaüksuse lähiaadressi esitamine on nõutav AKS-i kohaselt või kui selle esitamist

peetakse vajalikuks aadressiobjekti identifitseerimisel, on maaüksuse lähiaadress kas maaüksuse

nimi või esitatakse lähiaadress ühel käesoleva seaduse § 48 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud viisil.“;

57) paragrahvi 50 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „Nime võib määrata ka maaüksuse

paralleelaadressiks. Maaüksusel, välja arvatud transpordimaa sihtotstarbega hoonestamata

maaüksusel ja väljaspool unikaalaadressi nõudega ala asuval transpordimaa sihtotstarbega

hoonestatud maaüksusel, ei või olla eri paralleelaadressideks mitut nime.“;

58) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Maaüksusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud erandite korral ei või olla

eri paralleelaadressideks mitut nime.

(7) Maaüksusel võib olla paralleelaadressideks mitu nime, kui maaüksus on:

1) hoonestamata ja sellel on transpordimaa sihtotstarve;

2) hoonestatud ja asub väljaspool unikaalaadressi nõudega ala ning sellel on transpordimaa

sihtotstarve;

3) hoonestatud ja asub väljaspool unikaalaadressi nõudega ala ning hoone vajab eristuvat

lähiaadressi.“;

9

59) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „struktuurielementidest ja“ tekstiosaga

„vajaduse korral“;

60) paragrahvi 53 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aadressitoimingud on aadressiobjektile koha-aadressi määramine, muutmine ja aadressiobjekti

kehtetuks tunnistamine ning koha-aadressiga seotud aadressiandmete muutmine.“;

61) paragrahvi 54 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) oma pädevuses olevate aadressitoimingute tegemise käesoleva seaduse ja AKS-i nõuete

kohaselt;“;

62) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Aadressiobjektile koha-aadressi määramise või selle muutmise kavatsusest teavitab koha-

aadressi määraja asjaomast aadressiobjekti omanikku haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1

sätestatud korras, küsides tema arvamust. Aadressiobjekti omanik peab kirjaliku arvamuse esitama

15 päeva jooksul teate saamisest arvates. Arvamuse tähtajaks esitamata jätmise korral loetakse, et

aadressiobjekti omanik on koha-aadressi määramisega või selle muutmisega nõus.“;

63) paragrahvi 55 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „teostamise“;

64) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Koha-aadressita maaüksuse koha-aadressi võib määrata enne linna- või vallavalitsuse

haldusakti vastuvõtmist selle aadressiobjekti moodustamise kohta. Hoone, korteri ja muu hooneosa

koha-aadress tuleb määrata hiljemalt enne ehitusloa andmist või kohe pärast ehitusteatise

esitamist.“;

65) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Kui linna- või vallavalitsus ei määra riigi eriplaneeringust tuleneva maakorraldustoimingu

käigus tekkivale maaüksusele ja sellel asuvale hoonele ning hooneosale koha-aadressi 30 päeva

jooksul, määrab objektile koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

66) paragrahvi 55 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui linna- või vallavalitsus ei määra Eesti topograafia andmekogustuvastatud olemasolevale

hoonele koha-aadressi kolme kuu jooksul hoone olemasolust teadasaamisest arvates, määrab hoone

koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

67) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui hoone või korteri või muu hooneosa aluseks oleva katastriüksuse koha-aadress on

muutunud või katastriüksus on maakatastris esmakordselt registreeritud ning linna- või

vallavalitsus ei ole 30 päeva jooksul katastriüksuse andmete registreerimisest maakatastris viinud

hoone või hooneosa koha-aadressi vastavusse katastriüksuse koha-aadressiga, määrab või muudab

hoone või hooneosa koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja, viies selle vastavusse

katastriüksuse koha-aadressiga.

(9) Lõikes 6 nimetatud koha-aadressi võib määrata või muuta tehniliste võimaluste olemasolul

toimuda automatiseeritud andmetöötluse teel, kui hoonele või hooneosale ei määrata katastriüksuse

koha-aadressist eristuvat koha-aadressi.

10

(10) Linna- või vallavalitsust teavitatakse lõikes 6 nimetatud koha-aadressi määramisest või

muutmisest viivitamata elektrooniliselt.“;

68) paragrahvi 56 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koha-aadressi määraja esitab uue aadressitoimingu registreerimiseks AKS-i infosüsteemi

vastutavale töötlejale andmed aadressiobjekti, sellele määratava koha-aadressi ja aadressitoimingu

menetluse kohta.

(2) AKS-i vastutav töötleja kontrollib registreerimismenetluse käigus aadressitoimingu vastavust

käesoleva seaduse ja AKS-i nõuetele. Nõuetele vastavuse korral registreeritakse uus

aadressitoiming AKS-is, mille kohta antakse koha-aadressi määrajale AKS-i vahendusel kinnitus.

(3) Kui koha-aadress ei vasta käesoleva seaduse ja AKS-i nõuetele ning eelnimetatud puudused

välistavad aadressitoimingu registreerimise AKS-is, jätab AKS-i vastutav töötleja uue

aadressitoimingu registreerimata ning teavitab puudustest koha-aadressi määrajat. Vajaduse korral

määrab AKS-i vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.“;

69) paragrahvi 57 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „olevad kohanimed“ tekstiosaga

„,sealhulgas muutub liikluspinna või teeregistri tee nimi“;

70) paragrahvi 57 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud nõuetega“ tekstiosaga

„,sealhulgas kui hoone aadress ei ole vastavuses tema aluse katastriüksuse aadressiga“;

71) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Aadressiobjekti“ tekstiosaga „ja“;

72) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja

jooksul.“;

73) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Koha‑aadressi ei pea lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul muutma, kui aadressiobjekti ulatus

muutub maakatastriseaduse § 12 alusel piiride muutmisel.“;

74) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Koha-aadressi muutmise ja kehtetuks tunnistamise, välja arvatud teistest andmekogudest üle

võetavate aadressiobjektide kehtetuks tunnistamise korral esitab koha-aadressi määraja AKS-i

infosüsteemi vastutavale töötlejale registreerimiseks aadressitoimingu. Registreerimismenetlusele

kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 56 sätestatut. Koha-aadressi muutmise või kehtetuks

tunnistamise aadressitoiming jõustub kinnituse saamisega käesoleva seaduse § 56 lõikes 2

sätestatud korras. Teisest andmekogust üle võetava aadressiobjekti kehtetuks tunnistamise

aadressitoimingu teeb AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja automaattoiminguna.“;

75) paragrahvi 57 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) AKS-i ümberkorraldamisel, lõike 3 punktis 6 sätestatud juhul ning haldus- ja asustusjaotuse

muutumise korral teeb koha-aadressi ja aadressiobjekti andmete muudatused AKS-i infosüsteemi

11

vastutav töötleja. AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja võib muuta koha-aadressi ka käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul, kui sellega ei kaasne haldusmenetlust.

(7) Kohanimeseaduse § 13 lõike 63 alusel tehtava aadressikoha kohanime muudatuse korral määrab

seda kohanime sisaldava koha-aadressiga katastriüksusele, hoonele ja hooneosale uue koha-

aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

76) paragrahvi 58 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§. AKS-i kehtestamine“;

77) paragrahvi 58 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) AKS-i kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) AKS-i koosseisu kuulub AKS-i infosüsteem.“;

78) paragrahvi 58 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) AKS-i infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja, nõuded infosüsteemi pidamise kohta,

infosüsteemile esitatavate ja sellesse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral

muud infosüsteemi pidamise korralduslikud küsimused;“;

79) paragrahvi 59 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 59. AKS-i kasutamine“;

80) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) AKS-i kasutamine on kohustuslik:“;

81) paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kohanimede määramisel ja muutmisel ning teabevaldajatele kohanimedega seotud

kohanimeandmete töötlemisel.“;

82) paragrahvi 59 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) AKS-i kasutamise kohustuse suhtes võib teha erandi:“;

83) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse punktidega 1 ja 2 järgmises sõnastuses:

„1) avaliku teabe seadusega ettenähtud korras rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete

täitmiseks asutatud andmekogule;

2) enne 1992. aastat kasutusel olnud ajalooliste ja kultuurilooliste andmete töötlemisel.“;

84) paragrahvi 60 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 60. AKS-i infosüsteem“;

85) paragrahvi 60 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„AKS-i infosüsteemi kantakse andmed:“;

86) paragrahvi 60 teksti täiendatakse punktidega 1–3 järgmises sõnastuses:

„1) koha-aadresside, aadressiobjektide ja aadressitoimingute kohta;

2) kohanimede, nimeobjektide ja kohanimetoimingute kohta;

12

3) huviobjektide ja huviobjektitoimingute kohta.“;

87) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 61. Andmete esitamine AKS-i infosüsteemi“;

88) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) AKS-i infosüsteemi esitavad andmeid:“;

89) paragrahvi 61 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) Maa- ja Ruumiamet kohanimeobjektide, huviobjektide, katastriüksuste, hoonete ja hooneosade

kohta;“;

90) paragrahvi 61 lõike 1 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

91) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) asjakohaste andmekogude vastutavad töötlejad huviobjektide kohta;

6) asjakohaste andmekogude vastutavad töötlejad kohanimeandmete kohta.“;

92) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 sätestatud AKS-i

kehtestava määrusega AKS-i infosüsteemi andmete esitajate ringi laiendada.“;

93) paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 62. AKS-i infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine

(1) AKS-i infosüsteemi andmed avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti

geoportaali kaudu.

(2) AKS-i infosüsteemi andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega pandud või

rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks, vajaduse korral riigi

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, käesolevas seaduses sätestatud korras.“;

94) seadust täiendatakse §-dega 621 ja 622 järgmises sõnastuses:

„§ 621. AKS-i infosüsteemi asutamise eesmärgid

AKS-i infosüsteemi asutamise eesmärgid on järgmised:

1) aadressiandmete, kohanimeandmete ja huviobjektiandmete kogumine, registreerimine,

eritlemine, töötlemine, kasutajatele kättesaadavaks tegemine ja säilitamine;

2) aadressiobjektide, kohanimeobjektide ja huviobjektide ühese identifitseerimise tagamine;

3) koha-aadresside ja kohanimede määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide

ühetaolise korralduse tagamine.

§ 622. Andmekogu andmete õiguslik tähendus

AKS-i infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seadusega ettenähtud juhtudel on

AKS-i infosüsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus.“;

13

95) seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:

„§ 661. Tellimuspõhine topograafiliste andmete hõive ja andmete uuendamine

(1) Maa- ja Ruumiamet võib osutada tasulisi topograafiliste andmete hõive ja andmetöötluse

teenuseid Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK) andmete uuendamiseks käesoleva

seaduse 81. peatükis sätestatu kohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete hõive tulemusel uuendatud ETAK andmed

avalikustatakse käesolevas seaduses sätestatud korras Eesti geoportaali kaudu.“;

96) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) ETAK on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse üldist tähtsust omavate

topograafiliste nähtuste andmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja

konteksti.“;

97) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) ETAK-i andmete alusel koostab Maa- ja Ruumiamet Eesti digitaalse topograafilise kaardi

mõõtkavas 1:10 000.“;

98) paragrahvi 70 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

99) paragrahvi 70 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

100) paragrahvi 70 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud topograafilistele kaardile kantavate andmete

koosseisu ja kasutatavad leppemärgid ning kartograafiliste tööde teostamise korralduse kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

101) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt;

„(2) Maa- ja Ruumiamet võib lisaks §-s 70 nimetatud topograafilisele kaardile koostada muid

kaarte ja plaane tellimuse alusel osutatava teenusena.“;

102) paragrahvi 73 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) ETAK-i andmetest loodud tardkujul kaartide ja digitaalsete kaardifailide tasumäärad ning

teenuste osutamise tingimused kehtestatakse vastavalt käesoleva seaduse peatükile 81.“;

103) seadust täiendatakse §-dega 731–736 järgmises sõnastuses:

„§ 731. Aeromõõdistusandmed ja nende liigid

(1) Aeromõõdistusandmed käesoleva seaduse tähenduses on ruumiandmed, mis on saadud

aeropildistamise või aerolaserskaneerimise teel ning mis kirjeldavad maapinna ja sellel asuvate

looduslike ja inimtekkeliste nähtuste asukohta, kuju, omadusi ja ruumilisi suhteid.

(2) Aeromõõdistusandmed jagunevad vähemalt järgmisteks liikideks:

14

1) ortofoto – maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, kus kujutis

on toodud ühtsele kaardiprojektsioonile;

2) kaldaerofoto – aerofoto, mille võttesuund ei ole risti maapinnaga ja mis võimaldab vaadelda

objekte külgvaates;

3) fotovõrkmudel – aeropildistamise teel saadud fotode põhjal koostatud kolmemõõtmeline mudel;

4) aerolaserskaneerimise punktipilv – aerolaserskaneerimise käigus kogutud punktandmestik;

5) aerolaserskaneerimise punktipilvest tuletatud kõrgusmudelid ja muud tuletatud andmestikud.

(3) Aeromõõdistusandmete hõive tehnilised nõuded, kvaliteedikriteeriumid ja metoodika

kehtestatakse käesoleva seaduse § 66 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

§ 732. Aeromõõdistusandmete haldamine

(1) Aeromõõdistusandmete haldaja on Maa- ja Ruumiamet.

(2) Maa- ja Ruumiamet korraldab aeromõõdistusandmete töötlemist.

(3) Aeromõõdistusandmete haldamisel tuleb tagada eraelu puutumatuse ja riigi julgeoleku kaitse

ning ruumiandmete funktsionaalne kasutatavus avalikes huvides.

§ 733. Aeromõõdistusandmete avalikustamine avalikus vaates

(1) Aeromõõdistusandmete avalik vaade tehakse avalikkusele kättesaadavaks piiratud

eraldusvõimega ja ajalise viitega, et vähendada eraelu puutumatuse ja julgeoleku riivet.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata aeromõõdistusandmete kasutamisele riigi ja

kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel.

§ 734. Autenditud kasutaja ligipääs aeromõõdistusandmetele

(1) Autenditud kasutaja on isik, kelle isikusamasus on tuvastatud seaduse alusel ning kellele

võimaldatakse ligipääs aeromõõdistusandmetele väljaspool avalikku vaadet käesoleva seaduse

§ 733 tähenduses.

(2) Autenditud kasutajale võib teha kättesaadavaks suurema eraldusvõimega

aeromõõdistusandmeid ning võimaldada nende allalaadimist.

(3) Autenditud kasutaja ligipääsu täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 735. Suletud aeromõõdistusandmed ja juurdepääsu piirangud

(1) Suletud aeromõõdistusandmed on andmed, millele juurdepääs on piiratud julgeoleku või

avaliku korra tagamiseks või muul seaduses sätestatud alusel.

(2) Aerolaserskaneerimise punktipilve failid on suletud aeromõõdistusandmed.

§ 736. Aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise täpsustavad nõuded

15

Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimused;

2) aeromõõdistusandmete eraldusvõime ja ajalise viite nõuded avalikus vaates;

3) autenditud kasutaja ligipääsu tingimused;

4) aeromõõdistusandmete hägustamise taotluse esitamise ja lahendamise korra;

5) andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise logimise ning nende säilitamise korra.“;

104) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

„81. peatükk

Maa- ja Ruumiameti osutatavad tasulised teenused

§ 737. Maa- ja Ruumiameti osutatavad tasulised teenused

(1) Maa- ja Ruumiamet võib osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi käesoleva seaduse

paragrahvides 12, 13, 331, 38, 661 ja 73 nimetatud ruumiandmete teenuseid tasu eest, kui see ei

takista õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist.

(2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut võib Maa- ja Ruumiamet lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenustele osutada tasulisi andmeanalüüsi teenuseid.

(3) Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste osutamise eesmärk on tagada Maa- ja Ruumiameti vara

tõhus kasutamine ja osutatavate teenuste jätkusuutlikkus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasuliste teenuste eest laekunud tasu laekub

Maa- ja Ruumiametile ning Maa- ja Ruumiamet võib kasutada seda oma põhitegevusega seotud

kulude katmiseks.

(5) Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu

arvestamise alused, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.“;

105) paragrahvi 84 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 84. AKS-i rakendamine“;

106) paragrahvi 84 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

107) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) AKS-i infosüsteemis 2027. aasta 1. märtsi kella 00.00 seisuga kehtivad:“;

108) paragrahvi 84 lõiget 2 täiendatakse punktidega 1–3 järgmises sõnastuses:

„1) aadressiandmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle varasemast ADS-i infosüsteemist

ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses kehtestatud ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks;

2) kohanimeandmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle varasemast Riigi

Kohanimeregistrist ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses registreeritud kohanimeandmeteks;

3) huviobjekti andmed võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle Maa- ja Ruumiameti sisemisest

andmekogust ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses registreeritud huviobjektiandmeteks.“;

16

109) paragrahvi 84 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse alusel kehtestatud AKS-i käivitamise hetkeks loetakse 2027. aasta 1. märts

kell 00.00.“;

110) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Pärast andmete üle viimist AKS-i infosüsteemi suletakse aadressiandmete süsteemi

infosüsteem ja Riigi Kohanimeregister ning arhiveeritakse seal olnud andmed.“;

111) paragrahvi 84 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel peavad teabevaldajad oma

andmekogud ja infosüsteemid viima käesoleva seaduse §-ga 59 vastavusse hiljemalt 2027. aasta 1.

märtsiks.

(5) Kui linna- või vallavalitsus ei määra maareformi käigus moodustatud maaüksuse koha-aadressi

ühe kuu jooksul maareformi seaduse § 29 alusel kehtestatud korras nimetatud toimiku või

dokumentide saamisest arvates, määrab maaüksuse koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav

töötleja.“;

112) seadust täiendatakse §-ga 85 järgmises sõnastuses:

„§ 85. Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine

Käesoleva seaduse § 331 lõiget 1 rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist ja 341 lõiget 2

rakendatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist.“.

§ 2. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse § 12 maakorraldustoimingu käigus, kui sellega ei muudeta

kasutusotstarvet, ei pea kohalik omavalitsus määrama katastriüksusele uut sihtotstarvet ega koha-

aadressi ning kinnitab elektroonilises katastris nende säilimise.“;

2) seadust täiendatakse §-dega 195 ja 196 järgmises sõnastuses:

„§ 195. Menetlusvälised tasulised teenused

(1) Katastripidaja võib osutada käesoleva jao §-s 196 nimetatud menetlusväliseid tasulisi teenuseid,

mis ei ole käesoleva seaduse alusel katastripidajale pandud avalik-õiguslike ülesannete täitmine.

(2) Menetlusväliste tasuliste teenuste osutamine ei ole eeltingimuseks maakorraldustoimingu

algatamisele, läbiviimisele ega katastripidaja otsuse tegemisele.

(3) Menetlusväline tasuline teenus käesoleva seaduse tähenduses on katastripidaja poolt väljaspool

haldusmenetlust nõuandev või analüütiline teenus, mille osutamine ei too kaasa haldusakti andmist

ega haldustoimingu tegemist ning ei ole katastripidajale siduv ega kujunda katastripidaja

seisukohta hilisemas menetluses.

17

(4) Menetlusvälise tasulise teenuse tulemus ei kujunda katastripidaja seisukohta hilisemas

menetluses ega loo õiguspärast ootust haldusakti sisu suhtes.

(5) Käesoleva jao §-s 196 nimetatud tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasude arvestamise

alused ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 196. Katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenus ja objektipõhine nõustamine

(1) Menetlusväliste tasuliste teenustena võib katastripidaja osutada:

1) objektipõhise nõustamise teenust, mis eeldab konkreetse katastriüksuse, selle piiride,

mõõdistusdokumentide, ajalooliste andmete või erijuhtumi süvendatud analüüsi;

2) katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenust, mille eesmärk on anda erapooletu ja asjatundlik

hinnang katastrimõõdistamise vastavusele õigusaktidele, piiriandmete täpsusele või nende

kooskõlale katastriandmetega.

(2) Katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenust ei osutata käesolevas seaduses sätestatud

maakorraldustoimingu menetluse käigus ega käsitata kohtumenetluses ekspertiisi ega

menetlusosalise tellitud ekspertarvamusena menetlusseadustike tähenduses.

(3) Katastrimõõdistamise eksperthinnang on nõuandva iseloomuga ega ole õiguslikult siduv

katastripidajale, muule haldusorganile ega kohtule.

(4) Katastripidaja tagab, et eksperthinnangut koostav isik ei osale sama katastriüksuse suhtes

katastrikannete tegemises ega maakorraldustoimingu menetlemises.“.

§ 3. Kohanimeseaduse muutmine

Kohanimeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohanimemääraja edastab kohanime määramise õigusakti kümne päeva jooksul selle

vastuvõtmisest arvates aadresside ja kohanimede süsteemi vastutavale töötlejale.“;

2) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks.;

§ 4. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduses tehakse järgmine muudatus:

1) paragrahvi 439 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) aadresside ja kohanimede süsteem;“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

18

Tallinn, „…“ ……………2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

13.07.2026

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi

eelnõu) eesmärk on ajakohastada ruumiandmete seaduses (edaspidi RAS) aadressiandmete,

geodeetiliste andmete ja ruumiandmete õigusraamistik. Lisaks sätestatakse seaduse tasandil Maa-

ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Eelnõukohase

seadusega täpsustatakse termineid ja menetlusi, korrastatakse andmekogude regulatsiooni ning

luuakse uued õiguslikud alused geodeetiliste süsteemide, aeromõõdistusandmete ja

aadressiandmete haldamiseks.

Eelnõukohase seadusega koondatakse aadressid, kohanimed ja huviobjektid ühtseks aadresside ja

kohanimede süsteemiks (edaspidi AKS), et tagada andmete ühtne haldamine, parem kvaliteet ja

suurem koosvõime eri andmekogude vahel. Samuti täpsustatakse aadressitoimingute tegemist ning

luuakse võimalus, et mõnel juhul võib koha-aadresse määrata või muuta AKS-i vastutav töötleja.

Geodeesia valdkonnas täpsustatakse termineid „geodeetiline märk“, „geodeetiline punkt“,

„geodeetiline võrk“ ja „geodeetilised tööd“ ning lihtsustatakse geodeetiliste tööde korraldamist.

Kaotatakse nõue kooskõlastada kohalikud geodeetilised tööd MaRu-ga, sätestatakse GNSS-i

tugijaamade sertifitseerimise kord ning nähakse ette kohustus kalibreerida geodeetiliste tööde

tegemisel kasutatavad mõõteseadmed.

Eelnõukohase seadusega luuakse esmakordselt terviklik õiguslik raamistik aeromõõdistusandmete

haldamiseks, avalikustamiseks ja kasutamiseks. Sätestatakse aeromõõdistusandmete liigid,

ligipääsutasemed ning tingimused, mis võimaldavad tasakaalustada andmete avalikku kasutamist,

eraelu puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve.

Sätestatakse MaRu tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Muudatuse eesmärk on seaduse

tasandil sätestada tasuliste teenuste osutamise üldine kord, andes MaRu-le õiguse osutada oma

põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid. Sätestatakse teenuste liigid, mille eest tasu võetakse.

Tasuliste teenustena nähakse ette muu hulgas võrguteenuste loomine, ESTPOS-i reaalajateenused,

tellimuspõhine topograafiliste andmete hõive ja töötlemine, nõudepõhiste digitaalsete kaardifailide

ning andmeanalüüside koostamine. Teenuste loetelu ja tasumäärad sätestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Maakatastriseaduse muudatustega luuakse õiguslik alus katastripidaja menetlusvälise tasulise

nõustamis- ja eksperthinnanguteenuse osutamiseks. Teenused on kasutajatele vabatahtlikud – need

ei asenda haldusmenetlust ega mõjuta haldusotsuste tegemist.

Tasuliste teenuste mõju on piiratud, kuna tegemist on spetsiifiliste teenustega, mis on suunatud

kitsale sihtrühmale. Teenuste kasutamine on vabatahtlik ning seotud konkreetse tellija

erivajadusega. Tavaelanikele ei kaasne tasuliste teenuste rakendamisega täiendavaid otseseid

kulusid ega halduskoormust.

2

Eelnõu vastuvõtmise järel tuleb muuta, kehtestada uue terviktekstina või kehtetuks tunnistada mitu

rakendusakti, kuna eelnõu muudab valdkonna õiguslikku ülesehitust. Muudatused on vajalikud

eeskätt seetõttu, et aadressiandmed, kohanimed ja huviobjektid koondatakse ühtsesse AKS-i

regulatsiooni, geodeetilise süsteemi ja aeromõõdistusandmete käsitlust ajakohastatakse ning MaRu

tasuliste teenuste osutamiseks luuakse seaduse tasandil selgem õiguslik alus. Uute rakendusaktide

all ei peeta silmas täiendava regulatiivse koormuse loomist, vaid eelkõige kehtivate määruste

asendamist uute terviktekstidega või mitme seni eraldi kehtinud määruse regulatsiooni koondamist

ühe määruse alla. Selline lähenemine võimaldab vältida killustatust, vähendada dubleerimist ning

tagada, et rakendusaktid oleksid kooskõlas eelnõuga kavandatava uue süsteemse lahendusega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja

ruumipoliitika osakonna nõunik Antti Pääsukene ([email protected]), maapoliitika

valdkonnajuht Vello Kima ([email protected]), osakonnajuhataja Ivari Rannama

([email protected]) ja planeeringute õigusnõunik ([email protected]).

Koostöörühma kuulusid Maa- ja Ruumiametist: Erik Ernits ([email protected]) Annika

Trummar ([email protected]), Karin Kollo ([email protected]), Jürgen Resev

([email protected]), Annika Lebert ([email protected]), Mart Randmäe

([email protected]), Anu Kaljula ([email protected]), Tõnu Kägo

([email protected]), Nele Jäetma ([email protected]), Jaanus Metsar

([email protected]), Eva-Maria Aitsam ([email protected]), Sulev

Õitspuu ([email protected]), Kaire Bamberg ([email protected]) ja Maiu

Merisalu (ametist lahkunud).

Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ivar Siska ([email protected]).

Eelnõu toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse

keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse1 (edaspidi VTK) koostamine. Eelnõu lähtub koostatud

VTK-st ja selle kohta saadud tagasisidest ning vastab VTK-le, kuid selle kooskõlastamisel esitatud

märkuste ja ettepanekute tõttu erineb eelnõuga kavandatu mõnevõrra VTK-s ettenähtust. Eelnõu ei

ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega ole suunatud Euroopa Liidu õiguse

ülevõtmisele, kuid puudutab valdkondi, mida reguleerivad Euroopa Liidu ruumiandmete,

avaandmete ja keskkonnateabe õigusaktid.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Selle muutmiskäsud on koostatud

riigi koosloomekeskkonnas.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:

1) ruumiandmete seadus (RT I, 30.12.2024, 17);

2) maakatastriseadus (RT I, 12.05.2026, 17);

3) kohanimeseadus (RT I, 04.12.2024, 11);

4) avaliku teabe seadus (RT I, 06.03.2026, 3).

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/615383d3-cbc7-4201-a151-bb2a94a5c19e.

3

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu üldine eesmärk on ajakohastada ruumiandmete valdkonna õigusraamistikku, tagada

õigusselgus ning ruumiandmete, geodeetiliste andmete ja aadressiandmete parem kvaliteet,

kättesaadavus ja kasutatavus. Eelnõu koostamise ajendiks on RAS-i rakendamise jooksul ilmnenud

õiguslikud ja praktilised probleemid, samuti vajadus kohandada regulatsiooni tehnoloogia arengust

ning muutunud kasutusvajadustest tingitud nõuetega.

Eelnõu koostamise vajadus lähtus järgmistest probleemidest:

 Kehtiv kord ei vasta enam täielikult ruumiandmete valdkonna tegelikule korraldusele,

mistõttu tuleb ajakohastada geodeetilise süsteemi, geodeetiliste võrkude, geodeetiliste

tööde ja aadressiandmete regulatsiooni ning sõnastada terminid ja nõuded selgemalt.

 Aadressiandmete süsteem ja riiklik kohanimeregister on tehniliselt ühendatud, kuid kehtiv

kord käsitleb neid jätkuvalt eraldiseisvate süsteemidena, mis raskendab andmete ühtset

haldamist ega kajasta tegelikku andmekorraldust.

 Kehtiv õigus ei reguleeri piisavalt aeromõõdistusandmete avalikustamist ja kasutamist

olukorras, kus andmete detailsus ja kasutusvõimalused on oluliselt suurenenud. Vaja on

luua selged reeglid, mis võimaldavad tasakaalustada andmete kasutatavust, eraelu

puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve.

 Geodeetiliste tööde kvaliteedi tagamiseks puuduvad kehtivas õiguses mitmed vajalikud

nõuded, sealhulgas GNSS-i tugijaamade sertifitseerimise ning geodeetiliste tööde tegemisel

kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise nõuded.

 MaRu osutab paljusid teenuseid, mille kulude katmise mehhanism puudub. Samuti puudub

terviklik kord tasuliste teenuste osutamiseks ruumiandmete valdkonnas.

 Eesti topograafia andmekogu andmete kasutamise, ajakohastamise ja kaarditoodete

loomise kord ei arvesta piisavalt digitaalse andmekasutuse levikut ega kasutajate muutunud

vajadusi. Kehtivad sätted sisaldavad aegunud nõudeid, sealhulgas paberkaartide tootmise

kohustust.

Kehtiva õiguse järgi ei ole võimalik nimetatud probleeme lahendada üksnes halduspraktika või

rakendusaktide muutmisega. Seaduse tasandil sätestatu vajab täpsustamist, et tagada õigusselgus,

ruumiandmete kvaliteet ja valdkonna jätkusuutlik areng.

Muudatuste ettevalmistamiseks koostati 2026. aastal VTK, mis saadeti eelnõude infosüsteemi

kaudu kooskõlastusringile ning millele laekunud kooskõlastusmärkuste ja ettepanekutega on

eelnõus asjakohasel juhul ka arvestatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Seaduste muutmise sätted

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse RAS-i, §-ga 2 maakatastriseadust

(edaspidi MaaKatS), §-ga 3 kohanimeseadust ja §-ga 4 avaliku teabe seadust.

Eelnõu § 1. Ruumiandmete seaduse muudatused

4

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse § 1 lõiget 1 ja § 5 lõiget 2 ning asendatakse

aadressiandmete süsteem aadresside ja kohanimede süsteemiga, sest registrite parema töö

tagamiseks on aadressiandmete süsteem ühendatud kohanimeregistriga.

Punktiga 3 täiendatakse § 12 lõikega 3, milles sätestatakse teenuse tellija kohustus hüvitada

MaRu-le kolmanda isiku või teabevaldaja ruumiandmekogumite ja ‑teenustega seotud § 12 lõike 1

punktides 2, 3 ja 5 nimetatud võrguteenuste väljatöötamise, ajakohastamise või uuendamisega

seotud kulud. MaRu pakub vaatamis- ja allalaadimisteenuste (sealhulgas OGC standardile

vastavate) ning X-GIS-i teemakaartide kaudu ruumiandmete avalikustamise võimalust avalikule

sektorile. Lõikes 3 nimetatud kulutuste hüvitamisena on mõeldud nende töötundide hüvitamist, mis

kuluvad MaRu töötajatel võrguteenuste (sealhulgas ka INSPIRE direktiivist tulenevate teenuste)

väljatöötamisele, ajakohastamisele ja uuendamisele. Tegevused hõlmavad nii töid andmebaasis,

ruumiandmete töötlust, vaatamis- ja allalaadimisteenuste osutamist ja haldamist, X-GIS

teemakaardi konfigureerimist kui ka kasutajate ja nende õiguste haldamist.

Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4, täpsustades, et hüvitamine toimub MaRu tasuliste teenuste

osutamist reguleerivas peatükis 81 sätestatu kohaselt.

Punktiga 4 muudetakse § 22 lõiget 1 ja täpsustatakse geodeetilise märgi ja punkti definitsioone, et

eristada selgelt füüsilist geodeetilist märki ja selle digitaalset kirjet. Geodeetiline märk on füüsiline

rajatis, mis on paigaldatud kindlasse asukohta maapõues või ehitises ning millele on määratud

koordinaadid ning vajaduse korral ka kõrgus ja raskuskiirenduse väärtus. Tegemist on mõõtmiste

lähtealusega ruumis. Geodeetiline punkt kirjeldab geodeetilise märgi andmeid andmekandjal. See

on kirje, mis sisaldab märgi kohta käivaid mõõteandmeid ja vajaduse korral muud sellega seotud

teavet. Selline eristus võimaldab käsitleda eraldi füüsilist objekti ja selle digitaalset andmestikku

ning toetab andmete ühtset haldamist ja kasutamist eri infosüsteemides. Samuti täpsustatakse, et

geodeetiline märk võib paikneda maapõues või ehitises. Maapõues paiknemise nõue rõhutab

geodeetilise märgi püsivust ja pikaajalist stabiilsust, mis on vajalik riikliku geodeetilise

referentssüsteemi säilimise tagamiseks. Maapind kui muutlik ja inimtegevusest kergesti mõjutatav

keskkond ei taga geodeetilise märgi asukoha ja kõrguse püsimist, mistõttu kasutatakse seaduses

täpsemat ja sisuliselt põhjendatud terminit „maapõu“.

Muudetakse § 22 lõiget 2 ja täpsustatakse terminit „geodeetiline võrk“. Määratluse järgi tähendab

see geodeetiliste mõõtmisandmete kogumit, mille abil määratakse geodeetiliste märkide

koordinaadid, kõrgused ja raskuskiirenduse väärtused. Geodeetilised võrgud moodustavad ühtse

süsteemi, millele tuginevad kõik geodeetilised ja kaardistamisega seotud tööd. Eelnõus loetletakse

peamised riiklikud geodeetilised võrgud: Eesti riiklik GNSS-i satelliitandmete keskus ESTPOS

(edaspidi ESTPOS), riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk ja riiklik gravimeetriline võrk.

Samuti nähakse ette võimalus nendele vastavate kohalike võrkude kasutamiseks, kui see on vajalik

konkreetsete ülesannete täitmiseks. Selline jaotus tagab, et riigi tasandil on olemas ühtne

alusandmestik, säilitades samas paindlikkuse kohalike vajaduste arvestamiseks.

Punktiga 5 täiendatakse § 22 lõikega 3, milles kirjeldatakse integreeritud geodeetiliste võrkude

põhimõte, et üks ja sama geodeetiline märk võib kuuluda mitmesse geodeetilisse võrku. Muudatus

kajastab tegelikku olukorda, kus üks füüsiline geodeetiline märk võib täita mitut funktsiooni,

näiteks olla samaaegselt osa riiklikust geodeetilisest võrgust, kõrgusvõrgust või gravimeetrilisest

võrgust. Selline lahendus võimaldab geodeetiliste võrkude tõhusamat rajamist ja haldamist ning

väldib põhjendamatut dubleerimist, säilitades samas mõõtmiste täpsuse ja võrreldavuse.

5

Punktiga 6 muudetakse § 23 lõiget 1 ja täpsustatakse geodeetilise märgi paigaldamise sõnastust,

muutes selle lihtsamaks. Sätte uue sõnastusega säilib kinnisasja omaniku kohustus lubada

paigaldada temale kuuluvale kinnisasjale maapõue ja ehitisse geodeetilisi märke, kui nende

paigaldamiseks puudub muu tehniliselt või majanduslikult otstarbekam võimalus. Tegemist on

avalikest huvidest tuleneva talumiskohustusega.

Punktiga 7 muudetakse § 23 lõiget 5 ja täpsustatakse ning korrigeeritakse geodeetilise märgi

paigaldamise koha sõnastust – geodeetiline märk paigaldatakse ehitisse, mitte ehitise peale.

Punktiga 8 muudetakse § 25 pealkirja sõnastust. Kuna paragrahvis sätestatakse geodeetilise märgi

kaitsevöönd, vajab see ka pealkirjas kajastamist.

Punktiga 9 muudetakse § 26 lõiget 1. Lõikes on esitatud loetelu tegevustest, mis on geodeetilise

märgi kaitsevööndis märgi omaniku loata keelatud. Loetelu ei ole ammendav. Keelatud on ka

loetelus nimetamata tegevused, kui need võivad kahjustada geodeetilist märki, sellele juurdepääsu

või sellega seotud mõõtmisi. Lõiget 1 muudetakse, kuna kehtiva lõike sõnastusest võib aru saada,

et geodeetilisel märgil on vaid üks tähis. Sõltuvalt märgi konstruktsioonist võivad geodeetilise

märgi kõik tähised (nt kupits, kaitseaed, tunnuspost) olla kasutusel ka korraga. Geodeetiliste

märkide tähised on katteluuk, kattekaas, kupits, tunnuspost, kaitseaed. Sel põhjusel sätestatakse

lõikes 1, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud

igasugune tegevus, mis võib ohustada geodeetilist märki ja selle tähiseid.

Punktiga 10 muudetakse § 26 lõike 1 punkti 1 ja tuuakse praktikas esinenud juhuste tõttu eraldi

välja ehitusmaterjalide või pinnase ladustamine, mis võib kahjustada geodeetilist märki.

Muudetakse § 26 lõike 1 punkti 2. Muudatus on seotud § 22 lõike 1 muudatusega, milles

täpsustatakse geodeetilise märgi määratlust, sätestades, et geodeetiline märk võib paikneda

maapõues.

Punktiga 11 muudetakse § 27 lõiget 1 ja jäetakse välja tekstiosa „märgi asukoha leidmiseks“, kuna

geodeetilise märgi tähistamise eesmärk on eelkõige geodeetilisest märgist tulenevate piirangute

nähtavaks tegemine. Muudatus täpsustab normi sisu ja rõhutab tähistamise teavitavat ning

ennetavat ülesannet, et vältida geodeetilise märgi kahjustamist ning tagada piirangute arusaadavus

maa-alal tegutsevatele isikutele.

Punktiga 12 muudetakse § 28 lõiget 2 ja täpsustatakse geodeetiliste võrkude kirjeldamise viisi,

sätestades, et geodeetiliste võrkude kirjeldused kehtestatakse geodeetilise süsteemi parameetritega.

Muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla tänapäevase geodeetilise praktikaga, kus võrgud on

määratud eeskätt ühtsete süsteemiparameetritega. See tagab geodeetiliste võrkude selgema, üheselt

mõistetava ja ajakohase käsitluse ning lihtsustab süsteemi edaspidist haldamist ja ajakohastamist.

Punktiga 13 muudetakse § 29 pealkirja, tuues sellesse termini „geodeetilise süsteemi

parameetrid“, et tagada õigusselgus ja normide sisuline eristatavus. Kehtiva seaduse § 21 lõike 1

kohaselt on geodeetiline süsteem organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik,

mis tagab reaalmaailma nähtuste asukoha määramise ühtses koordinaat- ja kõrgussüsteemis,

raskuskiirenduse väärtuse määramise ning geodeetiliste tööde tegemise ühtse korralduse. Tegemist

on seega laiapõhjalise ja tervikliku raamistikuga, mis hõlmab lisaks tehnilistele elementidele ka

institutsionaalset korraldust, õiguslikke aluseid ja tööprotsesse.

6

Samas käsitleb § 29 vaid geodeetilise süsteemi tehnilist ja matemaatilis-füüsikalist alust ehk

parameetreid, mille kaudu on võimalik üheselt ja täpselt määrata koordinaate, kõrgusi ja

gravimeetrilisi väärtusi Eestis. Seega §-s 29 reguleeritud parameetrid ei kirjelda geodeetilist

süsteemi tervikuna, vaid moodustavad selle piiritletud osa, millele tuginevad mõõtmis- ja

arvutusprotsessid.

Kehtiva § 29 pealkiri, mis viitab üldiselt geodeetilisele süsteemile, loob eksitava mulje, nagu oleks

paragrahvis hõlmatud kogu § 21 lõikes 1 kirjeldatud raamistik. See raskendab seaduse mõistmist

ning võib põhjustada ebaselgeid tõlgendusi, eelkõige seoses sellega, millised geodeetilise süsteemi

elemendid on õiguslikult parameetritena kehtestatud ja millised kuuluvad süsteemi laiemasse

korralduslikku ossa.

Muudatusega eristatakse selgelt geodeetiline süsteem kui tervik (§ 21) ja geodeetilise süsteemi

parameetrid kui selle tehniline alus (§ 29). Selle rõhutamiseks täpsustatakse ka § 29 lõikes 1

kasutatavat terminit, lisades termini „geodeetilise süsteemi parameeter“. Selline eristus loob

õigusselguse, toetab normide süsteemset tõlgendamist ning vastab paremini geodeesia valdkonna

loogikale.

Lisaks tuleb arvestada, et geodeetiline süsteem toetab ka muid ruumiandmete töötlemise ja

kasutamise valdkondi, sealhulgas multidistsiplinaarseid rakendus- ja teadusuuringuid, mis ei

pruugi olla otseselt seotud üksikute teabevaldajate andmekogudega. Ka nendes rakendustes on

keskse tähtsusega just süsteemi parameetrid, samas kui geodeetilise süsteemi laiem korralduslik ja

õiguslik raamistik tagab nende ühtse ja järjepideva kasutamise nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt.

Muudatuse eesmärk ei ole seega geodeetilise süsteemi sisu muutmine, vaid selle õiguslikult selgem

struktureerimine, eristades süsteemi kui tervikut ja selle aluskihina toimivaid tehnilisi

parameetreid.

Punktidega 14–17 muudetakse § 29 lõiget 1, § 30 pealkirja, § 30 lõikeid 1 ja 2. Muudatus lähtub

§ 29 pealkirja muudatusest, millega lisati termin „geodeetilise süsteemi parameetrid“.

Geodeetilise süsteemi parameetritena tuleb mõista eeskätt neid omadusi, mis määravad kasutatava

koordinaatsüsteemi, kõrgussüsteemi, gravimeetrilise süsteemi, nende süsteemide omavahelised

seosed ja realiseerimise viisid geodeetilistes võrkudes. Geodeetilise süsteemi parameetrid

kirjeldavad geodeetilisse süsteemi kuuluvate süsteemide ja võrkude tehnilisi omadusi ning nende

kaudu tagatakse ühtne koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetriline alus. Geodeetilised võrgud toimivad

nende parameetrite realiseerijana.

Punktiga 18 täpsustatakse § 33 lõikes 1 terminit „geodeetilised tööd“, eristades selgemalt füüsiliste

objektidega seotud tegevused ning geodeetiliste võrkudega seotud tegevused. Geodeetiliste tööde

hulka kuuluvad geodeetiliste märkide rajamine ja hooldamine, kuna geodeetiline märk on füüsiline

objekt, mis vajab perioodilist korrashoidu ja säilitamist. Seevastu geodeetilisi võrke ei hooldata

füüsiliselt. Geodeetilised võrgud on matemaatilised ja andmetel põhinevad süsteemid, mida

vajaduse korral uuendatakse (rajamine või rekonstrueerimine), näiteks täpsustades ja ajakohastades

mõõtmisandmeid.

Geodeetiliste tööde hulka kuulub ka geodeetiliste võrkudega seotud geodeetiliste andmete

töötlemine, mis on vältimatu osa võrkude toimimisel ja rakendamisel ning vajalik nende kvaliteedi

ja kasutatavuse tagamiseks.

7

Lõike 1 täpsustus lähtub § 22 lõikes 2 esitatud geodeetiliste võrkude määratlusest ja peegeldab

praktikas kujunenud põhimõtet, mille kohaselt hooldamine on seotud eeskätt füüsiliste märkidega,

mitte võrkudega tervikuna.

Paragrahvi 33 lõikes 2 täpsustatakse geodeetiliste tööde tulemust, loetledes võrgud ja süsteemid,

mis geodeetiliste tööde käigus rajatakse või mille toimimist tagatakse. Loetelu eesmärk on

selgitada, milliseid riiklikke ja kohalikke geodeetilisi võrke käsitatakse seaduse mõttes

geodeetiliste tööde objektina, mitte kehtestada uut põhimõtet võrreldes lõikega 1.

Termin „Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrk“ asendatakse lühendiga

„ESTPOS“. Tegemist ei ole üksnes GNS-is referentsjaamade füüsilisest võrgust koosneva

lahendusega, vaid keskse andmetöötlus- ja teenussüsteemiga, mis sisaldab lisaks tugijaamadele ka

satelliitandmete kogumist, töötlemist, arhiveerimist ja edastamist tagavat taristut. Nimetuse

muutmine rõhutab, et ESTPOS toimib tervikliku satelliitandmete keskuse ja teenusena, mitte

pelgalt referentsjaamade võrguna, ning suurendab õigusnormi täpsust ja õigusselgust, vastates

paremini süsteemi tegelikule sisule ja kasutusalale.

Punktiga 19 täiendatakse § 33 lõigetega 3 ja 4, et kirjeldada selgemalt geodeetiliste tööde sisulist

tulemit ning nende tegemisel kasutatavat lähtealust.

Lõikes 3 täpsustatakse, et geodeetiliste tööde tulemusena saadakse ühtsesse geodeetilisse süsteemi

kuuluvate geodeetiliste punktide kogum, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral

kõrgused ja raskuskiirenduse väärtused. Sellega rõhutatakse, et geodeetiliste tööde tulemus ei ole

üksnes üksikute mõõtmiste tegemine, vaid omavahel seostatud ja süsteemselt määratud

geodeetiliste punktide kogumi loomine või ajakohastamine, mis moodustab aluse ühtses

koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilises süsteemis toimivale ruumiandmetöötlusele.

Lõikes 4 sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatav lähtealus, milleks on geodeetiliste

punktide andmekogusse kantud geodeetiliste punktide andmed ning tugijaamade koordinaadid.

Muudatuse eesmärk on tagada, et geodeetilised tööd tehakse kooskõlas kehtiva ja ametliku

referentsandmestikuga, vältides vastuoluliste või paralleelsete lähteandmete kasutamist. See toetab

geodeetiliste tööde tulemuste võrreldavust, kvaliteeti ja järjepidevust ning tagab nende sidususe

riikliku geodeetilise süsteemiga.

Täiendused aitavad selgemalt avada geodeetiliste tööde rolli ruumiandmete usaldusväärse alusena

ning suurendavad õigusselgust nii tööde tellijate, tegijate kui ka andmete kasutajate jaoks.

Punktiga 20 täiendatakse RAS-i §-ga 331, mis sätestab globaalse positsioneerimise tugijaamade

sertifitseerimise reeglid. Globaalse positsioneerimise (GNSS) tugijaamad on vaja sertifitseerida, et

tagada GNSS-i tugijaamade andmete kasutajatele kindlus, et nende edastatavad andmed vastavad

Eesti geodeetilisele süsteemile. Praegu puudub kindlus, et kõik Eestis kasutatavad GNSS

tugijaamade võrgud kasutavad Eesti geodeetilise süsteemiga kooskõlas olevaid tugijaamade

koordinaate. Seetõttu ei ole tagatud, et erinevate võrkude kaudu saadud GNSS mõõtmistulemused

on omavahel võrreldavad ja vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile. Muudatuse eesmärk on

kehtestada GNSS tugijaamade võrkude sertifitseerimise nõue ning tagada, et kõik sertifitseeritud

võrgud kasutavad Maa- ja Ruumiameti arvutatud tugijaamade koordinaate. Sellega luuakse

8

usaldusväärne ja ühtne alus GNSS mõõtmiste tegemiseks ning tagatakse andmete vastavus Eesti

geodeetilisele süsteemile.

Lõige 1 sätestab, et geodeetiliste punktide andmekogusse kantakse üksnes sertifitseeritud GNSS

tugijaamade andmed. Selle eesmärk on tagada, et geodeetiliste tööde tegemisel ja riiklikes

andmekogudes kasutatavad GNSS tugijaamade andmed vastavad Eesti geodeetilisele süsteemile.

Lõige 2 sätestab, et GNSS tugijaamade võrgu omaniku kohustuse esitada Maa- ja Ruumiametile

üks kord aastas kirjalik taotlus tugijaamade võrgu sertifitseerimiseks. Taotlus esitatakse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormingus.

Regulaarne sertifitseerimine on vajalik, kuna GNSS-positsioneerimine tugineb rahvusvahelisele

terrestrilisele referentssüsteemile (ITRS), milles koordinaadid muutuvad ajas koos

laamtektooniliste liikumistega. Eestis on ruumiandmete ja geodeetiliste tööde tegemisel kasutusel

Euroopa terrestriline referentssüsteem ETRS89, mis on seotud stabiilse Euraasia laamaga ning

mille eesmärk on tagada koordinaatide pikaajaline stabiilsus Euroopas. ETRS89 ja ITRS

koordinaadid lahknevad Euraasia laama liikumise tõttu ligikaudu 2,5 sentimeetrit aastas.

Sellest tulenevalt tuleb GNSS tugijaamade koordinaate regulaarselt uuendada ja kontrollida, et

kasutatav tugijaamade võrk oleks jätkuvalt kooskõlas Eesti geodeetilise süsteemiga. Iga‑aastane

sertifitseerimine võimaldab Maa- ja Ruumiametil arvutada tugijaamadele ajakohased

koordinaadid, kontrollida nende kasutamist võrgus ning tagada, et erinevate GNSS tugijaamade

võrkude kaudu saadud mõõtmistulemused on omavahel võrreldavad ja vastavad Eesti

geodeetilisele süsteemile. Regulaarne kontroll aitab vältida olukorda, kus ajas kuhjuvad

koordinaatide erinevused mõjutavad geodeetiliste tööde täpsust või põhjustavad vastuolusid

erinevatest tugijaamade võrkudest saadud mõõtmistulemuste vahel.

Lõige 3 sätestab MaRu tegevuse GNSS-i tugijaamade sertifitseerimisel. MaRu arvutab GNSS-i

tugijaamadele koordinaadid Eesti geodeetilise süsteemi parameetritest lähtudes ja edastab need

võrgu omanikule 30 tööpäeva jooksul pärast asjakohase taotluse esitamist.

Lõige 4 sätestab lõikes 3 nimetatud koordinaatide kasutuselevõtu kohustuse. GNSS-i tugijaamade

omanik peab MaRu esitatud koordinaadid oma GNSS-i tugijaamade võrgus kasutusele võtma

hiljemalt 10. tööpäeval pärast andmete edastamist.

Lõige 5 sätestab GNSS-i tugijaamade võrgu auditeerimise kohustuse ja auditeerimiseks vajalike

andmete koosseisu ja selle kättesaadavaks tegemise MaRu-le auditeerimiseks. Auditeerimine on

vajalik selgitamaks välja, kas GNSS-i tugijaamade võrgu kaudu tehtud GNSS-i mõõtmised on

tehtud Eesti geodeetilises süsteemis. Selleks esitab GNSS-i tugijaamade võrgu omanik väljavõtte

GNSS-i tugijaamades kasutatavatest koordinaatidest ja teeb MaRu-le kättesaadavaks reaalaja

parandite andmevood võrgus kasutatavate ühenduspunktidega.

Lõige 6 kohustab MaRu auditeerima GNSS-i tugijaamade võrgu tugijaamade koordinaadid ja

reaalaja parandite andmevoo 30 päeva jooksul pärast nende saamist. Kui auditeerimisel

9

tuvastatakse, et tugijaamade koordinaadid ja reaalaja parandite andmevoog vastavad Eesti

geodeetilise süsteemi parameetritele ning sertifitseerimise metoodikale, edastab MaRu GNSS-i

tugijaamade võrgu omanikule asjakohase sertifikaadi ning kannab tugijaamade koordinaadid

geodeetiliste punktide andmekogusse.

Lõige 7 sätestab põhjendatud juhul taotlusele vastamise ja auditeerimise tähtaja pikendamise

võimaluse.

Lõige 8 sätestab GNSS-i tugijaamade võrgu metaandmete muudatusest teavitamise korra. GNSS-

i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud MaRu-le esitama andmed tugijaamade seadmestiku ja

seadmestiku muutuste kohta vähemalt viis tööpäeva enne muudatuste rakendamist.

Lõige 9 sätestab järelevalveõiguse. MaRu-l on õigus teha järelevalvet geodeetilise süsteemi

parameetrite kasutamise üle GNSS-i tugijaamade võrkudes.

Lõige 10 näeb ette tegevused juhuks, kui GNSS-i tugijaamade võrgu omanik ei kasuta MaRu

arvutatud tugijaamade koordinaate või ei kõrvalda andmevoo auditeerimise käigus tuvastatud

puudusi. Sel juhul peatab MaRu sertifikaadi kehtivuse ja eemaldab GNSS-i tugijaamade andmed

geodeetiliste punktide andmekogust kuni puuduste kõrvaldamiseni.

Lõige 11 sätestab volitusnormi GNSS-i tugijaamade võrkude sertifitseerimise metoodika

kehtestamiseks.

Lõige 12 täpsustab, et lõikes 3 sätestatud MaRu tegevus toimub peatüki 81 kohaselt (reguleerib

MaRu tasuliste teenuste osutamist).

Punktiga 21 muudetakse § 34 pealkirja ja jäetakse sellest välja sõna „teostamise“, kuna § 34 sisu

käsitleb geodeetiliste tööde korraldamist tervikuna, hõlmates lisaks tööde vahetule tegemisele ka

planeerimist, koordineerimist ja pädevuste jaotust. Täpsustatud pealkiri vastab paragrahvi sisule

ning tagab õigusselguse.

Punktiga 22 täiendatakse § 34 lõikega 21, milles sätestatakse termin „geodeetiliste tööde tegija“.

Geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid ja vastab nende tööde tegijale §-s 35

esitatud nõuetele.

Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 34 lõige 4, mis sätestas kohalike geodeetiliste tööde

kooskõlastamise vajaduse MaRu-ga. RAS-i § 22 lõige 2 sätestab, et kohalikud geodeetilised võrgud

rajatakse vastavalt vajadusele. Pädevus selle vajaduse väljaselgitamisel on eelkõige kohalikul

omavalitsusel, kes on RAS-i § 34 lõike 2 kohaselt ka kohalike geodeetiliste tööde korraldaja.

Seetõttu ei ole kohalikule omavalitsusele MaRu-ga kooskõlastamise kohustus otstarbekas ja

suurendab asjatult koormust.

Punktiga 24 muudetakse § 34 lõike 6 sõnastust, täpsustades volitusnormi ja muutes selle vastavaks

rakendusakti sisule.

Punktiga 25 täiendatakse RAS-i §‑ga 341, sätestades geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate

mõõteseadmete kalibreerimise nõude. Muudatuse eesmärk on tagada geodeetiliste täppismõõtmiste

10

kvaliteet ja mõõtetulemuste ühtlane usaldusväärsus kogu riigis ning vähendada riski, et ebatäpsed

või kontrollimata mõõtmistulemused satuvad riiklikesse infosüsteemidesse.

Geodeetilised tööd on olemuselt täppismõõtmised ning nende tulemusel saadavad andmed –

sealhulgas geodeetiliste punktide koordinaat-, kõrgus- ja raskuskiirenduse väärtused –

moodustavad ruumiandmete alusandmestiku. Nende andmete kvaliteedist sõltub otseselt

ruumiandmete kasutatavus, võrreldavus ja usaldusväärsus eri valdkondades, sealhulgas ehituses,

planeerimises ja avalikus halduses.

Olulist mõju geodeetiliste tööde täpsusele avaldab kasutatav mõõteseadmestik, eelkõige

elektro‑optilised kaugusmõõturid (elektrontahhümeetrid), terrestrilised laserskannerid ning

digitaalsed täppisnivelliirid koos mõõtesüsteemidega. Kehtiv õigus ei sätesta aga kohustust nende

mõõteseadmete kalibreerimiseks jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris. Seetõttu ei ole võimalik

üheselt tagada, et geodeetilistel mõõtmistel kasutatakse nõuetekohaselt kalibreeritud seadmeid, mis

omakorda suurendab mõõtevigade riski ning võib mõjutada riikliku geodeetilise süsteemi

terviklikkust.

Praegu kalibreeritakse mõõteseadmeid juhtumipõhiselt või tellija nõuete kohaselt. Lähimad

mõõteseadmete kalibreerimiseks sobivad akrediteeritud laborid asuvad Soomes ja Leedus. Eestis

on Väänas asuval baasjoonel olemas vajalik taristu, mille alusel on võimalik kalibreerimisteenus

välja arendada.

Lõikes 1 sätestatakse kohustus kalibreerida geodeetilistel töödel kasutatavad elektro‑optilised

kaugusmõõturid koos mõõteprismadega, laserskannerid ning digitaalsed täppisnivelliirid ja

nendega seotud mõõtesüsteemid jälgitavalt akrediteeritud mõõtelaboris. Elektro-optilise

kaugusmõõturi mõõtetulemus ei sõltu ainult mõõturist endast, vaid ka kasutatavast prismast.

Prismadel võivad olla erinevad prismakonstandid, optilised omadused, tootjapõhised

korrektsioonid ja mõõtetäpsused. Kalibreerimise eesmärk on hinnata mõõtesüsteemi tegelikku

käitumist kasutustingimustes. Seetõttu ei piisa ainult kaugusmõõturi kalibreerimisest. Oluline on

mõõta seda koos selle prismaga, mida reaalselt kasutatakse. Nimetatud nõue loob selge ja ühtse

õigusliku aluse, mis tagab mõõteseadmete vastavuse metroloogilistele nõuetele ning

mõõtetulemuste jälgitavuse.

Lõikes 2 täpsustatakse kalibreerimisnõuet, teostusmõõdistamise ja ehitusgeodeetilise mõõtmise

puhul. Nimetatud tööde tegemisel laieneb kalibreerimiskohustus ka terrestrilistele

laserskanneritele. Nende seadmete kasutamisel on mõõtmistulemuste täpsus ja usaldusväärsus

otseselt seotud mõõteseadme kalibreerimisega, mistõttu on vaja nende mõõteomadusi regulaarselt

tõendada akrediteeritud mõõtelaboris. Nõue hakkab kehtima 2030.a 1. jaanuaril.

Lõikes 3 sätestatakse nõue, et mõõteseadme kalibreerimine peab olema tõendatud kehtiva

kalibreerimistunnistusega. Kalibreerimistunnistus peab tagama mõõtetulemuste jälgitavuse

katkematu kalibreerimisahelaga riigi- või rahvusvaheliste etalonideni. Nõue võimaldab kontrollida

mõõtetulemuste usaldusväärsust ning tagab kalibreerimise vastavuse metroloogilistele

põhimõtetele.

Lõikega 4 sätestatakse geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise perioodilisus. Geodeetilisi

mõõteseadmeid tuleb kalibreerida vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Kaheaastane

11

kalibreerimisintervall on üldreegel, mis tagab mõõteseadmete metroloogiliste omaduste

korrapärase kontrolli ning geodeetiliste mõõtmiste tulemuste usaldusväärsuse.

Samas ei pruugi kõigi mõõteseadmete tehnilised omadused, kasutusintensiivsus või tootja

määratud nõuded võimaldada kaheaastase intervalli rakendamist. Seetõttu nähakse sättes ette, et

lühemat kalibreerimisintervalli tuleb kohaldada juhul, kui see tuleneb seadme tehnilistest

näitajatest või tootja juhistest. Nii tagatakse, et konkreetse mõõteseadme kasutamisel järgitakse

selle tehnilisest eripärast tulenevaid nõudeid ning säilib mõõtetulemuste nõuetekohane täpsus.

Lisaks tuleb mõõteseade kalibreerida enne kaheaastase tähtaja möödumist juhul, kui esinevad

mõõtetulemuse usaldusväärsust mõjutavad asjaolud. Sellisteks asjaoludeks on eelkõige

mõõteseadme kukkumine, mehaaniline vigastus, remont, olulised temperatuurimõjud või muu

sündmus, mis võib mõjutada seadme mõõteomadusi ja mõõtetulemuste täpsust. Nõude eesmärk on

vältida olukorda, kus kahjustatud või oma tehnilistest näitajatest kõrvale kaldunud seadmega tehtud

mõõtmiste tulemused mõjutavad geodeetiliste tööde kvaliteeti või nende alusel koostatavate

ruumiandmete usaldusväärsust.

Muudatusega luuakse ühtne õiguslik alus kalibreerimise perioodilisuse määramiseks ning

tagatakse, et geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavad mõõteseadmed vastavad kogu kasutusaja

jooksul nõutud täpsus- ja kvaliteedinäitajatele. Ühtlasi võimaldab regulatsioon võtta arvesse

mõõteseadmete tehnoloogilist arengut ja tootjapõhiseid erisusi, säilitades samal ajal

mõõtetulemuste jälgitavuse ja võrreldavuse.

Kalibreerimisnõude täitmise üle toimub kontroll eelkõige turutingimustel. Geodeetilise töö tegija

peab olema valmis tõendama tellijale, et töö tegemisel kasutatud mõõteseadmed olid töö tegemise

ajal nõuetekohaselt kalibreeritud ning kalibreerimine on tõendatud kehtiva

kalibreerimistunnistusega. Tööde korraldaja, andmete vastuvõtja või MaRu riiklike geodeetiliste

tööde puhul võib vajaduse korral nõuda kalibreerimistunnistuse esitamist. Kui mõõteseadme

nõuetekohast kalibreerimist ei ole võimalik tõendada, võib see olla alus töö tulemuste

vastuvõtmisest keeldumiseks, andmete andmekogusse kandmata jätmiseks või puuduste

kõrvaldamise nõudmiseks.

Punktiga 26 täpsustatakse § 35 lõikes 1 geodeetiliste tööde tegijale esitatavaid

kvalifikatsiooninõudeid ning lihtsustatakse senist korda. Esiteks jäetakse sättest välja viide

spetsialiseerumisele „kõrgema geodeesia valdkonnas“. Muudatuse eesmärk on suurendada

konkurentsi geodeetiliste tööde turul. Senine kitsendus piirab põhjendamatult isikute ringi, kes

võivad neid töid teha, kuigi kutseseaduse kohase kvalifikatsiooniraamistiku 7. tase eeldab juba

kõrgetasemelist erialast ettevalmistust. Seega ei ole eraldi spetsialiseerumise nõue kvaliteedi

tagamiseks vajalik.

Kvalifikatsiooniraamistiku 7. tase eeldab üldjuhul magistritasemel teadmisi ning kõrgetasemelisi

erialaseid oskusi ja pädevusi. Sellise kvalifikatsioonitaseme olemasolu koos erialase

12

töökogemusega tagab piisava kompetentsi geodeetiliste punktide ja võrkude rajamiseks,

rekonstrueerimiseks, mõõtmiseks ning hooldamiseks.

Muudatusega jäetakse välja ka säte, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada

kohalikke geodeetilisi töid teha isikul, kelle kvalifikatsioon vastab 6. tasemele. Muudatuse eesmärk

on tagada reeglite selgus ning vältida riigipoolset sekkumist kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Arvestades, et kohaliku omavalitsuse üksus on kohalike geodeetiliste tööde korraldaja, kellel on

õigus kehtestada täpsemad nõuded tööde tegemisele, pole põhjendatud seaduse tasandil vastava

kohustuse sätestamine kvalifikatsioonitaseme kohta. Selline lähenemine on kooskõlas kohaliku

omavalitsuse enesemääramisõiguse põhimõttega ning aitab vähendada liigset regulatiivset

sekkumist.

Muudatus on kooskõlas ka laiemate eesmärkidega suunata kohalike geodeetiliste tööde

korraldamine ja täpsemate nõuete kehtestamine kohaliku omavalitsuse tasandile, vähendades

detailset reguleerimist riigi tasandil.

Lõigetes 1 ja 2 asendatakse geodeetiline punkt terminiga „geodeetiline märk“. Geodeetiline punkt

on andmekandjal (sageli andmebaasis struktureeritud kujul) olev kirje, mis sisaldab teavet

geodeetilise märgi kohta. Geodeetiline märk on aga peamiselt maapõue või ehitisse kohtkindlalt

paigaldatud rajatis. Sätteid kohaldatakse geodeetilisele märgile.

Punktiga 27 täiendatakse § 35 lõikega 3, mille eesmärk on reguleerida välisriigis omandatud

kvalifikatsiooniga isikute õigust teha geodeetilisi töid Eestis ning tagada selliste kvalifikatsioonide

ühtne ja läbipaistev tunnustamise kord.

Sätte kohaselt on geodeetiliste tööde tegemise õigus ka välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud

isikul, kui tema kvalifikatsioon on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

seaduse kohaselt. Sellega tagatakse kooskõla Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise ning

kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise põhimõtetega, võimaldades pädevatel

spetsialistidel tegutseda Eestis ka juhul, kui nad on omandanud hariduse või kutse väljaspool Eestit.

Ühtlasi täpsustatakse sättes, et pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse

§ 7 lõike 2 tähenduses on Maa- ja Ruumiamet. Pädeva asutuse määramine loob selge õigusliku

raamistiku kvalifikatsioonide hindamiseks ning väldib tõlgendamisprobleeme menetluses. Maa- ja

Ruumiameti roll on hinnata, kas välisriigis omandatud kvalifikatsioon vastab Eesti nõuetele ning

kas isikul on piisavad teadmised ja oskused geodeetiliste tööde tegemiseks.

Punktiga 28 täpsustatakse § 35 lõikes 2 geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi GPA) sisu,

sätestades, et andmekogusse kantakse ka ESTPOS-i andmed. Muudatuse eesmärk on viia

andmekogu seaduses esitatud kirjeldus kooskõlla geodeetilise süsteemi tegeliku toimimise ja

andmehalduse praktikaga.

ESTPOS on riiklik geodeetiline tugisüsteem, mille andmed on lahutamatu osa geodeetiliste tööde

tegemisel kasutatavast referentssüsteemist, mis võimaldab teha GNSS-põhiseid mõõtmisi ja

määrata geodeetiliste punktide koordinaate ühtses geodeetilises süsteemis. ESTPOS-i andmed on

otseselt seotud geodeetiliste võrkude mõõtmisandmetega ning neid kasutatakse geodeetiliste

punktide koordinaatide arvutamisel ja ajakohastamisel.

13

ESTPOS-i andmete GPA‑sse kandmine tagab, et riiklikult kasutatav geodeetiline referentsinfo on

koondatud ühtsesse riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu koosseisu. See suurendab andmete

sidusust, läbipaistvust ja kättesaadavust ning toetab geodeetiliste tööde ühtset ja järjepidevat

korraldamist. Muudatus suurendab õigusselgust, määrates selgelt, millised geodeetilise süsteemi

komponendid ja nendega seotud andmed kuuluvad geodeetiliste punktide andmekogu koosseisu.

Punktiga 29 muudetakse § 36 lõiget 2, sest seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on GPA

juba asutatud, seega ei saa selle asutamist enam edasi delegeerida. Seetõttu jäetakse sättest välja

jätta sõnad „asutab ja selle“. Lisaks täiendatakse § 36 lõiget 2 punktidega 1–7, millega piiritletakse

GPA põhimääruse volitusnormi.

Punktiga 30 täiendatakse § 36 lõigetega 4 ja 5. Lõike 4 kohaselt töödeldakse GPA-s geodeetilise

töö tegija üldandmeid. Sätte eesmärk on määrata kindlaks geodeetilise töö tegija andmete koosseis,

tagades andmete piisavuse töö tegija identifitseerimiseks. Juriidilise isiku puhul töödeldakse

üksnes ettevõtte nime, kuna see on piisav geodeetilise töö tegija tuvastamiseks. Muid andmeid

juriidilise isiku kohta GPA-s ei töödelda. Füüsilise isiku, eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)

korral töödeldakse samuti üksnes nime. Kontaktandmeid, isikukoodi ega muid isikuandmeid ei

koguta, kuna need ei ole vajalikud andmekogu eesmärkide täitmiseks.

Selline lähenemine lähtub andmete minimaalsuse põhimõttest ning aitab tagada isikuandmete

kaitse, piirates töödeldavate andmete hulga üksnes vältimatult vajalikuga.

Lõikes 5 nähakse ette, et andmeid säilitatakse alaliselt. Geodeetilisi andmeid on vaja säilitada

alaliselt, et tagada Eesti geodeetilise süsteemi toimimine. Geodeetiline süsteem ei ole ühekordne

andmekogum, vaid ajas arenev ja täienev tervik, mille usaldusväärsus põhineb eri ajaperioodidel

kogutud mõõtmisandmete järjepideval kasutamisel ja võrdlemisel. Geodeetiliste andmete sidususe

ning võrreldavuse tagamiseks on vaja andmed alaliselt säilitada ka seetõttu, et geodeetilisi

mõõteandmeid kasutatakse korduvalt väga pika aja jooksul eri valdkondades: ehitus, planeerimine

ja taristu arendamine. Seetõttu on geodeetiliste andmete alaline säilitamine otseselt seotud Eesti

geodeetilise süsteemi tagamisega – võimaldab säilitada süsteemi terviklikkuse, vältida mõõtmiste

vastuolusid ning tagada, et kõik uued andmed on usaldusväärselt seotud varasemate mõõtmistega.

Punktiga 31 täpsustatakse §-s 37 geodeetiliste tööde andmete esitamise korda, sätestades, et

andmete esitamise kohustus GPA-le lasub geodeetiliste tööde korraldajal. Muudatuse eesmärk on

viia reeglid kooskõlla vastutuse ja õiguste jaotusega, nagu seadus ette näeb.

Geodeetiliste tööde korraldajaks on käesoleva seaduse tähenduses riik või kohaliku omavalitsuse

üksus, kes on seaduse järgi pädev ja vastutab geodeetiliste tööde tellimise, korraldamise ja nende

tulemuste kasutamise eest. Geodeetiliste tööde tegijaks võib seevastu olla eraõiguslik isik või

ettevõtja, kelle roll piirdub kokkulepitud tööde tehnilise teostamisega ning kellel endal puudub

pädevus otsustada andmete registrisse kandmise üle.

Andmete esitamise kohustuse sidumine tööde korraldajaga tagab, et GPA‑sse kantakse üksnes

kontrollitud, korraldaja vastuvõetud ja riikliku või kohaliku geodeetilise süsteemiga kooskõlas

olevad andmed. See välistab olukorra, kus registrisse kantakse andmeid ilma korraldaja teadmiseta

või enne tööde ametlikku vastuvõtmist. Samuti annab see registripidajale selge ja üheselt määratud

suhtluspartneri, kellel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused ning kes vastutab andmete

õigsuse ja täielikkuse eest.

14

Muudatus suurendab andmekogu usaldusväärsust ja õigusselgust, eristades selgelt geodeetiliste

tööde korraldamise, tegemise ja andmete ametliku registreerimise etapid ning vastutajad.

Selle muudatusega jäetakse ühtlasi § 37 lõikest 1 välja punktid 1–6, kuna neis loetletud

geodeetiliste tööde andmete koosseis on juba sätestatud GPA põhimääruses. Andmete

üksikasjaliku loetelu hoidmine seaduse tasandil ei ole vajalik ega normitehniliselt põhjendatud,

sest võib takistada andmekogu paindlikku haldamist ja ajakohastamist tehnoloogia arengu ning

praktiliste vajaduste järgi. Seaduse rolliks jääb andmete esitamise kohustuse ja vastutuse

kehtestamine, andmete täpne koosseis ja vorm määratakse edaspidi GPA põhimääruses.

Punktiga 32 täiendatakse § 38 pealkirja, lisades tekstiosa „ja ESTPOS“, et viia paragrahvi pealkiri

kooskõlla paragrahvi sisuga ning § 36 lõikes 1 tehtud muudatusega. Kuna § 36 lõike 1 kohaselt

kantakse GPA-sse lisaks geodeetiliste tööde, võrkude ja punktide andmetele ka ESTPOS-i andmed,

peavad ka GPA‑d käsitlevate sätete pealkirjad kajastama selgelt mõlema andmestiku reguleerimist.

Pealkirja täiendamine rõhutab, et § 38 reguleerib nii GPA kui ka ESTPOS‑iga seotud andmete

töötlemise, haldamise ja kasutamisega seotud küsimusi. Muudatus suurendab seaduse süsteemsust

ja õigusselgust, vältides olukorda, kus paragrahvi pealkiri viitab kitsamale regulatsioonile, kui selle

sisu hõlmab.

Paragrahvi 38 sisuline regulatsioon ei muutu, vaid täpsustatakse normi esitust, et see vastaks

paremini seaduse ülesehitusele ning geodeetilise süsteemi tegelikule andmehalduse korraldusele.

Punktiga 33 muudetakse § 38 lõike 1 sõnastust, et täpsustada GPA andmete avalikustamise viise

ning viia säte kooskõlla § 36 lõikes 1 tehtud muudatusega, mille kohaselt hõlmab GPA lisaks

geodeetiliste punktide ja võrkude andmetele ka ESTPOS-i andmeid.

Muudatuse kohaselt avalikustatakse GPA andmeid nii GPA kui ka ESTPOS-i veebilehel. See

peegeldab andmete tegelikku kasutus- ja levituspraktikat, kus ESTPOS-iga seotud andmed on

sihtrühmadele kättesaadavad eelkõige vastava teenuse veebikeskkonnas. Samas tagab säte, et kogu

GPA koosseisu kuuluv teave on avalikustatud seaduses sätestatud korras ning läbipaistvalt.

Muudatus loob õigusselguse, määrates üheselt andmete avalikustamise kanalid, ning toetab

geodeetilise süsteemi andmete kättesaadavust ja kasutatavust. Tegemist on regulatsiooni

täpsustamisega, millega ei muudeta andmete avalikustamise põhimõtteid, vaid ajakohastatakse

sätte sõnastust GPA sisu ja andmete haldamise tegeliku korralduse järgi.

Punktiga 34 täiendatakse § 38 lõigetega 3–7, et reguleerida ESTPOS-i andmete ja teenuste

kättesaadavust ning kasutamise tingimusi selgelt ja läbipaistvalt.

Lõikes 3 sätestatakse, et ESTPOS-i andmed tehakse teabevaldajatele kättesaadavaks ESTPOS-i

veebilehel kasutajaks registreerimise alusel, kui see on vajalik neile õigusaktidest või

rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ülesannete täitmiseks. Säte loob õigusliku aluse andmete

sihipäraseks ja kontrollitud kasutamiseks avaliku sektori ülesannete täitmisel ning tagab samas, et

andmeid kasutatakse õiguspärasel eesmärgil.

Lõikega 4 nähakse ette, et ESTPOS-i originaalmõõtmisandmed on avalikkusele tasuta

kättesaadavad. See toetab avatud andmete põhimõtet ning võimaldab teadus-, arendus- ja

15

rakendustegevuses kasutada GNSS-i originaalmõõtmisandmeid ilma lisapiiranguteta, soodustades

seeläbi innovatsiooni ja teaduspõhist otsustamist.

Lõikes 5 sätestatakse, et ESTPOS-i arvutus- ja transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta

kättesaadav. Teenus võimaldab kasutajatel töödelda GNSS-i mõõtmisandmeid ning teisendada

koordinaate kehtivasse geodeetilisse süsteemi, tagades mõõtetulemuste ühtlustatuse ja

võrreldavuse. Tasuta kättesaadavus toetab laiapõhjalist ja korrektset geodeetiliste andmete

kasutamist.

Lõikes 6 sätestatakse ESTPOS-i tasuliste teenuste koosseis, milleks on reaalaja andmevood

üksikutest tugijaamadest (RTCM-i striimid) ning reaalaja parandid (RTK parandid) ESTPOS-i

tugijaamade võrgust. Tasuliste teenuste eristamine tasuta teenustest võimaldab katta reaalaja

teenuste pakkumisega seotud suuremaid tehnilisi ja hoolduskulusid ning tagab ESTPOS-i teenuste

jätkusuutliku toimimise.

Muudatuste eesmärk on selgelt eristada ESTPOS-i andmete ja teenuste liigid, nende kättesaadavus

ning kasutamise tingimused, suurendades seeläbi õigusselgust, läbipaistvust ja õiguskindlust nii

avaliku sektori asutustele kui ka teistele kasutajatele.

Lõikes 7 sätestatakse viide peatükile 81, mis reguleerib täpsemalt lõikes 6 nimetatud teenuste

osutamist.

Lõikes 8 sätestatakse erand ESTPOS-i tasuliste teenuste eest tasu võtmisest kõrgkoolidele ning

teadus- ja arendusasutustele, kui teenust kasutatakse õppe- või teadustöö eesmärgil. Erandi

eesmärk on tagada, et ESTPOS-i reaalaja andmevoogude ja parandite kasutamine ei oleks

takistuseks geodeesia, ruumiandmete, kaugseire, ehituse, keskkonna ja teiste seotud valdkondade

õppe- ja teadustöö tegemisel.

ESTPOS-i andmete kasutamine õppe- ja teadustöös aitab arendada ruumiandmete valdkonna

teadmisi, metoodikaid ja tehnoloogiaid ning toetab kvalifitseeritud spetsialistide järelkasvu. Kuna

kõrgkoolid ja teadus- ja arendusasutused kasutavad teenuseid avalikes huvides teadmiste loomise,

õpetamise ja teadusliku uurimistöö eesmärgil, on põhjendatud nende vabastamine teenustasust

ulatuses, milles teenust kasutatakse nimetatud eesmärkidel.

Tasu vabastust ei kohaldata juhul, kui teenust kasutatakse ärilisel eesmärgil või tegevuses, mis ei

ole seotud õppe- või teadustööga. Sellisel juhul kohaldatakse lõikes 6 nimetatud teenustele

81. peatükis sätestatud tasuliste teenuste regulatsiooni.

Punktiga 35 nimetatakse 7. peatükk 7 ümber aadresside ja kohanimede süsteemiks, et peatükki

koondada aadressid, kohanimed ja huviobjektid. Muudetud regulatsioon tagab süsteemsuse ja

terviklahenduse, viidates mitte üksnes üksikutele andmekogudele, vaid luues eri andmekogude

toimimise üldise süsteemi.

Punktiga 36 muudetakse § 39 pealkirja ja nimetatakse see ümber aadressi ja kohanimede

süsteemiks, mis tagab aadressiobjektide, kohanimede ja huviobjektide ühtse käsitluse.

Punktiga 37 muudetakse § 39 lõikeid 1 ja 2, et anda selgem ja terviklikum definitsioon aadressi ja

kohanimede süsteemile, hõlmates ka tehnilisi, organisatsioonilisi ja õiguslikke aspekte.

16

Punktiga 38 täiendatakse § 39 lõikega 3, et luua selgem struktuur ja eristus süsteemi elementide

vahel. Lõike 3 punkti 1 on koondatud nõuded, mis hõlmavad aadressi- ja kohanimekuju ning nende

määramist reguleerivaid nõudeid; koha-aadressi ja kohanime määramise korda; andmete

esitamisega seotud osapooli (aadressiandmete esitajad, kohanimeandmete esitaja, huviobjekti

esitaja); süsteemi vastutavat töötlejat; aadressi-, kohanime- ja huviobjektitoimingutele esitatavaid

tingimusi. Lõike 3 punkt 2 käsitleb aadresside ja kohanimede süsteemi kui terviklikku andmete

haldamise ja kasutamise keskkonda.

Punktiga lisatakse § 40 pealkirja huviobjekt, et täpsustada reguleerimisala, tuues pealkirjas esile

kõik paragrahvis käsitletavad põhimõisted.

Punktiga 40 täiendatakse § 40 lõikega 4, et anda selge definitsioon huviobjektile, mis hõlmab laia

ringi kasutusjuhtumeid avalike teenuste osutamisel. Luuakse õiguslik alus senisest laiemale ja

praktilisemale objektikäsitlusele, suurendades õigusselgust ja rakendatavust.

Punktiga 41 täiendatakse RAS-i §-ga 401, mille eesmärk on selgitada koha-aadressi õiguslikku

tähendust. KOV-id keelduvad mõnel juhul ebaseaduslikult püstitatud hoonetele koha-aadresse

määramast, tuues põhjenduseks, et see loob omanikele õigustatud ootuse hoone seadustada.

Õigusselguse loomiseks sätestatakse selge põhimõte, et koha-aadressi määramine, muutmine või

kehtetuks tunnistamine ei tekita õigustatud ootust hoone või ehituse seadustamiseks.

Punktiga 42 täiendatakse § 41 pealkirja, et laiendada ja täpsustada paragrahvi reguleerimisala,

tuues selgelt esile, et lisaks aadressiandmetele käsitleb see ka kohanimeandmeid ja

huviobjektiandmeid.

Punktiga 43 muudetakse § 41 ja lisatakse lõiked 1 ja 2, et täpsustada paragrahvi reguleerimisala,

eristades selgelt aadressiandmed, kohanimeandmed ja huviobjektiandmed. See annab võimaluse

ühtsemaks andmekorralduseks, toetades andmete ristkasutust ja sidusust eri registrite ja

infosüsteemide vahel.

Punktiga 44 muudetakse § 43 lõiget 1, et teha see üheselt mõistetavaks. Lõike esimene lause on

piisav, et selgitada unikaalaadressi olemust, välja jäetav osa on ülereguleeriv ning seda pole vaja.

Punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks § 43 lõike 2 punktid 3 ja 4. Sellega jäetakse kaks eriliigilist

ja ajas muutuvat objektiliiki seaduses sätestatud kohustuslike unikaalaadresside hulga välja. See ei

kaota nende objektide adresseerimise võimalust ega vajadust, vaid muudab regulatsiooni

üldisemaks ja paindlikumaks, lähtudes eelkõige objektide tegelikust identifitseerimisvajadusest.

Punktiga 46 muudetakse § 43 lõike 2 punkti 5. Tegemist on terminoloogilise täpsustusega, millega

viiakse säte kooskõlla muudatustega aadresside ja kohanimede süsteemi käsitluses. Muudatus ei

muuda regulatsiooni sisulist ulatust, vaid parandab selle selgust ja süsteemsust.

Punktiga 47 muudetakse § 43 lõike 2 punkti 6, mis täpsustab unikaalaadressi mõistet, viies selle

vastavusse praktilise aadressimoodustuse loogikaga. Unikaalsus ei ole seotud üksiku

aadressikomponendiga, vaid aadressikoha nime ja aadressinumbri kombinatsiooniga, mis parandab

regulatsiooni selgust ja rakendatavust.

17

Punktiga 48 täiendatakse § 43 lõiget 2 punktiga 61, mis tugevdab aadressisüsteemi sisemist

loogikat, sätestades, et kui maaüksusel paiknev hoone vajab unikaalset aadressi, peab see nõue

laienema ka maaüksusele. See aitab tagada üheselt mõistetava ja tervikliku aadressikäsitluse,

parandades andmete kvaliteeti ning kasutatavust.

Punktiga 49 muudetakse § 43 lõiget 3. Muudatus võimaldab täpsemat ja vajaduspõhist sekkumist

(nt üksik oluline hoone või objekt ei nõua kogu ala ümberreguleerimist); vähendab vajadust liigselt

laiade unikaalaadressi nõudega alade kehtestamiseks, parandades aadressiandmete kvaliteeti ja

kasutatavust, eriti keerukates või eriilmelistes piirkondades.

Punktiga 50 muudetakse § 48 lõiget 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne

mõiste.

Punktiga 51 täiendatakse § 48 lõikega 21, mis võimaldab kasutada ajaloolisi nimesid ametlikus

aadressikasutuses, säilitades samal ajal süsteemi toimimiseks vajaliku standardse paralleelaadressi.

Muudatus ühendab kultuuripärandi kaitse ja praktilise aadressihalduse, parandades nii õigusselgust

kui ka aadressiandmete kasutatavust.

Punktiga 52 muudetakse § 48 lõikeid 3 ja 4, et tugevdada lähiaadressi rolli kohustusliku

aadressikomponendina ning võimaldada samal ajal säilitada varasemaid nimetusi

paralleelaadressina. See toetab ühtaegu süsteemset aadressikorraldust ja kultuurilist järjepidevust,

parandades õigusselgust ja andmete kasutatavust.

Punktiga 53 tunnistatakse kehtetuks § 48 lõige 5. See kaotab erandi, mis lubas teatud objektidel

jääda ilma lähiaadressita. Muudatus muudab lähiaadressi universaalseks nõudeks kõigile

maaüksustele ja hoonetele, tugevdades objektide leitavust, andmete kvaliteeti ja aadressisüsteemi

terviklikkust.

Punktiga 54 täiendatakse § 48 lõigetega 7 ja 8, mis loovad selge õigusliku aluse aadressiandmete

kvaliteedi tagamiseks, võimaldades AKS-i infosüsteemi vastutaval töötlejal nii ennetavalt kui ka

tagantjärele sekkuda vigaste või ebaoluliste andmete puhul. Samal ajal tagatakse menetluslik

tasakaal kohaliku omavalitsuse kaasamisega. Muudatus võimaldab AKS-i infosüsteemis jätta

aadressitoiming registreerimata või algatada varem registreeritud aadressiobjekti kehtetuks

muutmise menetlus, kui katastriüksus ei ole kolme aasta jooksul maakatastris lõpuni registreeritud,

hoonet või hoone osa ei ole kinnitatud andmete alusel olemas ning mille hoidmiseks

aadressiobjektina puudub õiguslik alus, andmed ei ole piisavad objekti asukoha tuvastamiseks

(objektil puudub ruumikuju, lähiaadress), tegu ei ole aadressiobjektiga (looduses on rajatis, AKS-i

infosüsteemi on esitatud hoonena) ning objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja

neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul. See väldib eksitavate või tegelikkusele mittevastavate

kirjete säilimist süsteemis ning tugevdab kogu aadressisüsteemi usaldusväärsust, ajakohasust ja

praktilist toimimist.

Punktiga 55 tunnistatakse kehtetuks § 50 lõige 2, kuna vajadus selle järele puudub, kõigile

hoonestatud maaüksustele on juba koha-aadress määratud.

Punktiga 56 muudetakse § 50 lõiget 3 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne

mõiste.

18

Punktiga 57 muudetakse § 50 lõiget 5, mille välja jäetavatest tekstiosadest moodustatakse eraldi

sama paragrahvi lõiked 6 ja 7, et teha regulatsioon üheselt mõistetavamaks.

Punktiga 58 täiendatakse § 50 lõigetega 6 ja 7, mis on moodustatud § 50 lõikest 5 välja jäetud

tekstiosadest, mis lubasid teatud juhtudel kasutada nime maaüksuse lähiaadressina ja

paralleelaadressina, kuid sõnastus oli laiem ning vähem struktureeritud. Lisatavad lõiked 6 ja 7

süstematiseerivad ja kitsendavad seda võimalust, tuues sisse selge üldreegli ja konkreetsed erandid.

Punktiga 59 täiendatakse § 51 lõiget 1 sõnadega „vajaduse korral“, mis täpsustab, et hoone

aadressis kasutatakse erilisandeid ainult siis, kui see on hoonete eristamiseks vajalik. Sellega

väheneb ülereguleerimine.

Punktiga 60 muudetakse § 53, et täpsustada aadressitoimingute mõistet, viies selle kooskõlla

tegeliku praktikaga.

Punktiga 61 muudetakse § 54 lõike 2 punkti 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS

kui keskne mõiste.

Punktiga 62 muudetakse § 55 lõiget 2, jättes sõnastusest välja täpsustus eraomandis olevale

aadressiobjektile. Sätte kohaldamine ei sõltu omandivormist.

Punktiga 63 muudetakse § 55 lõiget 3, mis on normitehniline täpsustus, millega jäetakse välja

üleliigne sõna „teostamise“.

Punktiga 64 muudetakse § 55 lõiget 4, mille tulemusena muutub maaüksuste aadressi määramine

paindlikumaks olukorras, kus maaüksusele on vaja määrata haldusaktiga sama aadress uuesti.

Muudatus aitab vähendada halduskoormust.

Punktiga 65 täiendatakse § 55 lõikega 42, mis kehtestab mehhanismi, mille kohaselt määrab koha-

aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja, kui KOV ei tee seda 30 päeva jooksul riigi

eriplaneeringust tuleneva maakorraldustoimingu puhul. Muudatus tagab aadresside õigeaegse

määramise ja väldib halduslikke viivitusi. Muudatus loob kohustusliku ja ajaliselt piiritletud

mehhanismi, kus esmane vastutus jääb KOV-ile. KOV peab määrama aadressi, kui KOV ei tegutse

õigeaegselt, sekkub AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja. Tulemuseks on aadressi olemasolu igal

juhul, sõltumata haldusorganite tegevusest. Lõike nummerdamisel on lähtutud ehitusseadustiku

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (eelnõu 743 SE), mis jõustub

2026. aasta 1. augustil ja millega § 55 täiendatakse lõikega 41.

Punktiga 66 muudetakse § 55 lõiget 5 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne

mõiste.

Punktiga 67 täiendatakse § 55 lõigetega 8–10. Koha-aadressi määramine kohalike omavalitsuste

(KOV) poolt jääb aeg-ajalt venima või takerdub, mis takistab objektide ühest leitavust. Eesmärk

on tagada aadressiandmete parem kvaliteet ja luua selleks riigile võimalus määrata aadress

tehniliste lahendustega olukorras, kus katastriüksuse andmed muutuvad, kuid muutmata jäävad

sellel katastriüksusel asuvate objektide aadressiandmed. Aadressi määramisega tekivad

aadressiandmed, mis tagavad objekti leitavuse nii geograafilises ruumis kui ka andmekogudes,

kuid ei loo selle objektiga seotud õiguslikes ega majanduslikes aspektides lisaõigusnormi.

19

Lisaks luuakse lõikega 9 eeldus määrata lõike 8 olukorra tuvastamisel koha-aadress automaatselt

IT-tehniliste võimaluste olemasolul. See aitab hoida kokku ressurssi ja vältida käsitsi andmekogu

töötleja sekkumise vajadust, kui koha-aadress on muutmata või määramata. Lahendus toetab

varasemate aadressiandmete vastavusse viimist.

Lõike 10 järgi teavitatakse KOV-i üksnes lõikes 8 sätestatud olukorras, kus KOV ei ole koha-

aadressi määranud tähtaja jooksul ja selle on määranud MaRu kui AKS-i infosüsteemi vastutav

töötleja.

Lõigete nummerdamisel on lähtutud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusest (eelnõu 743 SE), mis jõustub 2026. aasta 1. augustil ja millega

täiendatakse § 55 lõigetega 6 ja 7.

Punktiga 68 muudetakse § 56 lõikeid 1–3 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui

keskne mõiste.

Punktiga 69 muudetakse § 57 lõike 1 punkti 1. Muudatus täpsustab kehtivat põhimõtet, mille

kohaselt tuleb aadress muuta kohanime muutumisel. Täpsustatakse, et selle alla kuuluvad ka

liikluspinnad (nt tänavad) ja teeregistri teed.

Punktiga 70 muudetakse § 57 lõike 1 punkti 2. Eesmärk on täpsustada õigusvastavuse kriteeriumit,

tuues välja ühe olulise tüüpilise rikkumise näite. Kohalik omavalitsus peab tagama hoone ja

maaüksuse aadresside kooskõla, et vältida vastuolulist või eksitavat aadressikasutust. Muudatus

täiendab ja parandab aadressisüsteemi terviklikkust ja andmete kvaliteeti.

Punktiga 71 muudetakse § 57 lõiget 3. Muudatuse eesmärk on täpsustada normi ulatust: kehtetuks

tunnistamise objektiks võib olla nii aadressiobjekt kui ka selle koha-aadress. Säte viiakse kooskõlla

§ 53 muudatusega, kus mõistete selguse huvides lisati aadressitoimingute hulka aadressiobjekti

kehtetuks tunnistamine, eristades selgelt objekti (nt maaüksus, hoone) ja sellel põhineva koha-

aadressi.

Punktiga 72 täiendatakse § 57 lõiget 3 punktiga 6, lisades uue aluse aadressiobjekti ja/või selle

koha-aadressi kehtetuks tunnistamiseks, kui tegemist on parandamata andmekvaliteedi

probleemidega. Muudatus laiendab kehtetuks tunnistamise alust, viib sätte kooskõlla AKS-i

kvaliteedikontrolli põhimõtetega ning parandab kogu aadressisüsteemi usaldusväärsust ja

toimivust.

Punktiga 73 täiendatakse § 57 lõikega 31, milles täpsustatakse koha‑aadressi muutmise kohustuse

ulatust. Kehtiva korra kohaselt tuleb koha‑aadressi muuta ka juhul, kui aadressiobjekti ulatus

muutub, sõltumata muutuse põhjusest. Praktikas toob see kaasa tarbetu aadressi muutmise, kui

aadressiobjekti piirid muutuvad maakatastriseaduse § 12 alusel tehtava piiride muutmise või osade

vahetamise tulemusel ning aadressi tegelik seos ruumiobjektiga ei muutu. Muudatuse eesmärk on

vältida põhjendamatut menetluskoormust, säilitades samal ajal andmete korrektsuse ja

ajakohasuse. Kavandatav kord võimaldab sellistel juhtudel piirduda olemasolevate andmete

kehtivuse kinnitamisega elektroonilises katastris, vähendades menetlustoiminguid ja -aega.

20

Punktiga 74 muudetakse § 57 lõiget 4. Muudatuse eesmärk on täpsustada kohaliku omavalitsuse

ja AKS-i infosüsteemi vastutava töötleja pädevuse jaotust. Kohaliku omavalitsuse pädevusse

jäävad tavapärased aadressitoimingud, samal ajal saab AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja teha

süsteemiülest korrastamist ning tehnilisi toiminguid. Muudatus lihtsustab menetlust, kui

aadressiobjekt pärineb teisest andmekogust ega ole kohaliku omavalitsuse loodud. Samuti aitab see

parandada andmekogude omavahelist kooskõla, vältida dubleerimist ja aegunud kirjete säilimist,

ning tõhustada süsteemi haldamist automaatsete lahenduste abil, kui käsitsi menetlus ei ole vajalik.

Punktidega 75–77 muudetakse § 57 lõikeid 6 ja 7, § 58 pealkirja ja § 58 lõikeid 1 ja 2 § 39

muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 78 muudetakse § 58 lõike 3 punkti 6 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS

kui keskne mõiste.

Punktidega 79 ja 80 muudetakse § 59 pealkirja ja lõiget 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele

võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 81 täiendatakse § 59 lõiget 1 punktiga 3, mille eesmärk on laiendada kohustusliku

süsteemikasutuse ulatust, hõlmates süstemaatiliselt kohanimed, sealhulgas tagada kohanimede

käsitlemise ühtsus sarnaselt aadressiandmetega. Samuti vähendada paralleelsete andmeallikate

kasutamist, kus kohanimed võivad olla eri süsteemides erineva kujuga, ning parandada andmete

kvaliteeti ja kooskõla kogu ruumiandmete süsteemis.

Punktiga 82 muudetakse § 59 lõiget 2, lihtsustades normi sõnastust, eemaldades liigsed viited ja

detailid. Luuakse paindlikum alus erandite tegemiseks, et arvestada erinevaid elulisi olukordi.

Samuti sätestatakse võimalus täpsustada regulatsiooni määrustes. Säte viiakse kooskõlla AKS-i kui

aadressandmete- ja kohanimede süsteemi määratlusega.

Punktiga 83 täiendatakse § 59 lõiget 2 punktidega 1 ja 2. Muudatusega täpsustatakse AKS-i

kasutamise kohustusest tehtavaid erandeid. Sätestatakse selgesõnaliselt rahvusvaheliste

andmekogude erand ning ajalooliste ja kultuurilooliste andmete erand. Regulatsioon muutub

selgemaks, kuid säilitab vajaliku paindlikkuse erijuhtudeks ning toetab nii rahvusvahelist koostööd

kui ka ajaloolise pärandi säilitamist.

Punktidega 84 ja 85 muudetakse § 60 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS-i

infosüsteem kui keskne mõiste.

Punktiga 86 täiendatakse § 60 punktidega 1–3. Muudatusega määratakse selgelt AKS-i

infosüsteemi andmesisu. Aadressiandmetele lisatakse kohanime- ja huviobjektiandmed. Muudatus

loob aluse terviklikule ja ühtsele ruumiandmete haldamisele, parandab süsteemi selgust, sidusust

ja kasutatavust, tugevdades AKS-i infosüsteemi rolli keskse ruumiandmete infrastruktuurina.

Punktidega 87 ja 88 muudetakse § 61 pealkirja ja selle lõiget 1 § 39 muudatuste järgi. Kasutusele

võetakse AKS kui keskne mõiste.

Punktiga 89 muudetakse § 61 lõike 1 punkti 1, laiendades MaRu-le esitatavate andmete ulatust,

hõlmates lisaks senistele objektidele ka kohanime- ja huviobjektiandmed. Muudatus viib andmete

21

esitamise kooskõlla AKS-i infosüsteemi laiendatud käsitlusega, tugevdab süsteemi ühtsust ja

sidusust ning loob aluse terviklikule ruumiandmete haldamisele.

Punktiga 90 tunnistatakse kehtetuks § 61 lõike 1 punkt 2. See liidetakse § 61 lõike 1 punktiga 1.

Samuti tunnistatakse kehtetuks § 61 lõike 1 punkt 4, mis ei ole vajalik, sest on juba reguleeritud §

56 lõikega 1. AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja ei kogu kohalikelt omavalitsustelt punktis

nimetatud andmeid.

Punktiga 91 täiendatakse § 61 lõiget 1 punktidega 5 ja 6. Muudatuse eesmärk on laiendada ja

mitmekesistada andmeallikaid, et tagada AKS-i infosüsteemis kajastatavate andmete parem katvus,

viia andmete esitamine kooskõlla süsteemi laiendamisega, kus AKS hõlmab lisaks aadressidele ka

kohanimed ja huviobjektid, suurendada andmete kvaliteeti ja ajakohasust, võimaldades andmete

esitust otse nende algallikatest, vähendada Maa- ja Ruumiameti koormust, jaotades andmete

esitamise ülesande.

Punktiga 92 muudetakse § 61 lõiget 2. Muudatuse eesmärgid on järgmised: tagada paindlik ja ajas

kohandatav andmeesitajate ring, ilma et seadust oleks vaja sageli muuta, siduda andmeesitamise

korraldus AKS-i infosüsteemiga, mitte üksikute normidega, võimaldada uute andmeallikate

kaasamist, kui süsteemi ulatus suureneb (nt uued andmekogud, teenused), ning parandada süsteemi

terviklikkust ja ajakohasust, võimaldades reageerida tehnoloogilisele ja organisatsioonilisele

arengule.

Punktiga 93 muudetakse § 62 pealkirja § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS-i

infosüsteem kui keskne mõiste.

Punktiga 94 täiendatakse RAS-i §-ga 621, milles tuuakse välja AKS-i infosüsteemi asutamise

selged eesmärgid, et anda AKS-i infosüsteemile selge õiguslik ja funktsionaalne alus. Eesmärk on

koondada süsteemi eesmärgid ühte normi, mis varem tulenesid hajusalt eri sätetest, rõhutada

süsteemi terviklikkust, hõlmates korraga aadressid, kohanimed ja huviobjektid, ning luua alus

ühtsele andmehalduspoliitikale.

Täiendatakse ka RAS-i §-ga 622. Eesmärk on vältida tõlgendust, nagu oleks AKS-i infosüsteemis

sisalduv info alati õiguslikult määrav, eristada selgelt andmed ja õigussuhted, sätestada neutraalne

baastasand andmete kasutamiseks ja anda kindlatele andmetele õiguslik toime.

Punktiga 95 täiendatakse RAS-i §-ga 661, mis loob õigusliku aluse MaRu-le tellimuspõhiste

topograafiliste andmete hõive ja andmetöötluse teenuste osutamiseks Eesti topograafia andmekogu

(ETAK) andmete uuendamisel. Muudatus on vajalik, kuna kehtiv nelja-aastane riiklik

andmehõivetsükkel ei võimalda kajastada vahepealsel ajal toimunud muutusi maastikul, kuigi

selline vajadus praktikas esineb ning huvilised on valmis andmete uuendamise eest tasuma.

Muudatus võimaldab kasutada MaRu olemasolevat mõõdistus- ja andmetöötlusvõimet

paindlikumalt ning tagada ETAK-i ajakohasus, kui riikliku lennuplaani järgimine ei ole piisav.

Riiklik lennuplaan tähendab Maa- ja Ruumiameti kavandatud aeromõõdistustööde ja

ruumiandmete hõive nelja-aastast tsüklit, mille alusel kogutakse aerofotosid, kõrgusandmeid ja

topograafilisi andmeid Eesti territooriumi ajakohastamiseks. Kuna andmehõivet teostatakse kindla

tsükli alusel, ei pruugi kõik vahepealsed muutused maastikul olla kohe kajastatud. Seetõttu

võimaldatakse tellimuspõhist andmehõivet väljaspool riiklikku lennuplaani.

22

Topograafiliste andmete hõive hõlmab nii vektorkujul ruumiobjektide uuendamist kui ka

aerofotode, ortofotode ja kõrgusandmete tootmist. Tellimuspõhise teenuse täpne ulatus sõltub

tellija vajadustest ja lepingulistest kokkulepetest. Seejuures võib tellija eelistada kas aerofotode või

ortofotode ajakohastamist või vektorkujul nähtuste uuendamist ning need tegevused ei pea

tingimata toimuma samaaegselt.

Paragrahvi 66¹ lõige 2 sätestab, et tellimuse põhjal uuendatud ETAK andmed avalikustatakse

seaduses sätestatud korras Eesti geoportaalis. Selle eesmärk on tagada, et tellija rahastusel kogutud

andmed saavad osaks avalikust ja ühtsest riiklikust ruumiandmestikust ning on kättesaadavad

kõigile kasutajatele. Säte aitab vältida paralleelsete andmekogude teket ning tagab ETAK kui

alusruumiandmete kogu terviklikkuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse.

Punktiga 96 muudetakse § 67 lõiget 1, täpsustades sätte sõnastust, jättes muutmata ETAK sisulise

määratluse ning ühtlustades termini kasutuse seaduse edasises tekstis.

Punktiga 97 muudetakse § 70 lõiget 1, millega ajakohastatakse seadust tegeliku kaarditootmise

korralduse kohaselt, kuna Maa- ja Ruumiamet ei ole siiani tootnud Eesti digitaalset topograafilist

kaarti mõõtkavas 1 : 50 000. Seetõttu sätestatakse edaspidi selgelt, et ETAK andmete alusel

koostatakse Eesti digitaalne topograafiline kaart mõõtkavas 1 : 10 000.

Punktiga 98 tunnistatakse kehtetuks § 70 lõike 1 punktid 1 ja 2, kuna § 70 lõige 1 ei ole enam

loetelu, mistõttu ei saa seda enam punktidena esitada.

Punktiga 99 tunnistatakse kehtetuks § 70 lõige 2, kuna selles sätestatud tardkujul trükikaartide

tootmise kohustus ei ole enam ajakohane ega kooskõlas tegelike vajaduste ja ressursside

kasutamise põhimõtetega. Tardkujul kaartide koostamine on töömahukas käsitöö, mida ei ole

võimalik piisavalt automatiseerida ning mille tulemused aeguvad kiiresti pidevalt uueneva ETAK

andmestiku tõttu. Seetõttu ei ole paberkaartide tootmine enam kuluefektiivne ega ressursitõhus.

Lisaks on vajadus staatiliste trükikaartide järele vähenemas, kuna kasutajad eelistavad paindlikke

ja ajakohaseid digitaalseid lahendusi. Seetõttu on otstarbekas suunata ressursid nõudluspõhiste ja

ajakohaste kaardilahenduste arendamisse, mis võimaldavad pakkuda täpsemat ja kasutaja

vajadustele vastavat infot.

Punktiga 100 muudetakse § 70 lõiget 3 ja selle sõnastus viiakse kooskõlla sama paragrahvi lõike 1

muudatusega, mille kohaselt koostab Maa- ja Ruumiamet ETAK-i andmete alusel edaspidi Eesti

digitaalse topograafilise kaardi mõõtkavas 1 : 10 000.

Sättega säilitatakse volitus kehtestada ministri määrusega topograafilisele kaardile kantavate

andmete koosseis, leppemärgid ja kartograafiliste tööde korraldus.

Punktiga 101 muudetakse § 73 lõiget 2, kuna ETAK andmetest loodud kaardi, plaani ja digitaalse

trükifaili kasutusse andmise tasud sätestatakse edaspidi Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste

üldregulatsioonis peatüki 81 alusel. Muudatus võimaldab luua tellimuspõhiselt tasulise teenusena

osutatavaid kaarte ja plaane ning kehtestada tasumäärad või tasu arvestamise alused paindlikumalt

ministri määrusega, lähtudes teenuse tegelikust kulust ja korraldusest.

23

Punktiga 102 muudetakse § 73 lõiget 3. Selle alusel antud määrus „Eesti topograafia andmekogu

alusel loodud trükikaartide kasutusse andmise ja teenuste osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

Asjakohane kord ja tasud sätestatakse edaspidi peatüki 81 § 737 lõike 5 alusel antavas määruses.

Punktiga 103 täiendatakse RAS-i §-dega 731–736.

Paragrahv 731 käsitleb aeromõõdistusandmeid.

Lõikes 1 esitatakse aeromõõdistusandmete määratlus. Aeromõõdistusandmetena käsitatakse

eelkõige lennukilt aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise teel kogutud ruumiandmeid. Kuigi

ruumiandmeid kogutakse ka droonide ja satelliitide abil (sh ESTHub-is), keskendub säte

aeromõõdistuse andmetele nende suure detailsuse ning suurema eraelu ja julgeoleku riive riski

tõttu. Sätte põhimõtteid saab kohaldada ka droonidelt kogutavate andmete töötlemisel ja

avalikustamisel.

Lõikes 2 on loetletud peamised aeromõõdistusandmete liigid. Loetelu ei ole ammendav, kuna

tehnoloogia arenedes võib andmeliikide ring laieneda ning osa tuletatud andmestikest võib

muutuda vähem kasutatavaks. Seetõttu ei ole täieliku loetelu sätestamine seaduse tasemel

põhjendatud. Ortofoto on maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto,

mille kujutis on geomeetriliselt korrigeeritud ja viidud ühtsesse kaardiprojektsiooni. Ortofoto on

alusandmestik avalike kaartide ja ruumianalüüside jaoks.

Kaldaerofotod on tehtud Maa- ja Ruumiameti kaardistuslendude ajal, mis toimuvad igal aastal

ortofotode ja kõrgusmudelite tootmiseks. Kaldaerofoto võimaldab objektide ruumilist tõlgendamist

külgvaates.

Fotovõrkmudel on kolmemõõtmeline ruumiandmestik. Aerolaserskaneerimise punktipilv on suure

detailsusega masintöödeldav vektorandmestik. Tuletatud kõrgusmudelid ja muud andmestikud

toetavad keskkonna- ja taristuanalüüse.

Lõikes 3 sätestatakse, et aeromõõdistusandmete hõive tehnilised nõuded ja kvaliteedikriteeriumid

kehtestatakse ministri määrusega, et võimaldada regulatsiooni paindlikku ajakohastamist.

Paragrahvides 731–737 sätestatakse reguleerimisala, milleks on aeromõõdistusandmete

avalikustamise ja kasutamise põhimõtted ning juurdepääsupiirangud.

Paragrahv 732 käsitleb aeromõõdistusandmete haldamist.

Lõikes 1 sätestatakse, et Maa‑ ja Ruumiamet on aeromõõdistusandmete haldaja, mis tähendab, et

amet korraldab aeromõõdistusandmete hõivet, töötlemist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist

kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Lõikes 2 sätestatakse, et Maa- ja Ruumiamet korraldab aeromõõdistusandmete töötlemist.

Andmete töötlemise korraldamine sisaldab nii säilitamist kui ka juurdepääsu võimaldamist

kasutajatele. See tagab, et aeromõõdistusandmed on ajakohased, leitavad ja kasutatavad avaliku

sektori ülesannete täitmisel, sealhulgas planeerimisel, järelevalves ja ruumiotsuste tegemisel.

Lõikes 3 sätestatakse, et aeromõõdistusandmete hõive ja kasutamine peab olema kooskõlas riigi

julgeoleku ning isikute põhiõiguste kaitsega. Säte annab aluse piirata andmete avalikustamist või

juurdepääsu, kui andmete detailsus või kasutusviis võib ebaproportsionaalselt riivata eraelu või

kahjustada riigi julgeolekut. Täpsem käsitlus on peatükis 3.2.

24

Paragrahv 733 käsitleb aeromõõdistusandmete avalikustamist avalikus vaates.

Lõikes 1 lähtutakse avaandmete põhimõttest, mille kohaselt tagatakse aeromõõdistusandmetele

ligipääs ilma tehniliste ja halduslike tõketeta. Selline lähenemine võimaldab säilitada

tööprotsesside katkematuse ning tagab andmete laialdase kasutatavuse eri infosüsteemides.

Samal ajal kehtestatakse avalikus vaates aeromõõdistusandmetele eraldusvõimest või andmeliigist

tulenevad piirangud, et vältida riigi tegevusega kaasnevat ebaproportsionaalset eraelu riivet ning

vähendada julgeolekuriske. Piirangute eesmärk on ennetada olukorda, kus tehnoloogia arengust

tulenev andmete detailsuse kasv suurendaks põhjendamatult privaatsuse ja julgeoleku riivet.

Lõikes 2 sätestatakse, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks tagatakse pädevatele

asutustele juurdepääs aeromõõdistusandmetele eritingimustel. Eritingimustel juurdepääs tähendab,

et pädevale asutusele võimaldatakse ligipääs üksnes ulatuses, mis on vajalik tema seadusest

tuleneva ülesande täitmiseks, ning ligipääsu võib siduda autentimise, kasutuseesmärgi,

kasutusulatuse ja logimise nõuetega. Näiteks võib selline ligipääs olla vajalik planeerimise, ehitus-

ja keskkonnajärelevalve, pääste- ja kriisiülesannete, taristu kavandamise või korrashoiu ning muu

riigi või kohaliku omavalitsuse seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. See aitab ühtlasi kokku

hoida ressurssi, mis kuluks paikvaatlustele või muul viisil andmete hõivele.

Paragrahv 734 käsitleb autenditud kasutaja ligipääsu aeromõõdistusandmetele.

Lõikes 1 esitatakse autenditud kasutaja määratlus, tema ligipääs andmetele eeldab isikusamasuse

kontrollimist. Isikusamasuse kontroll võib sisaldada nii füüsilise isiku tuvastamist kui ka masin-

masin liidese puhul süsteemi identifitseerimist ja sellele vastavate õiguste määramist.

Lõige 2 sätestab, et autenditud kasutajatele võimaldatakse ligipääs suurema eraldusvõimega

andmetele, kui on käesoleva seaduse §-s 733 sätestatud avalikus vaates, ning nende allalaadimine.

Lõikes 3 sätestatakse võimalus piirata autenditud kasutaja juurdepääsu andmetele. Ligipääsuhaldus

on vajalik eelkõige tundlikumate andmete kuvamiseks piiratud sihtrühmadele ning ligipääsu

peatamiseks või lõpetamiseks julgeoleku- või avaliku korra kaalutlustel pädeva asutuse taotlusel.

Tundlikumate andmete puhul võib nõuda lisapiiranguid või julgeolekuasutuse kooskõlastust.

Paragrahv 735 käsitleb suletud aeromõõdistusandmeid.

Lõikes 1 esitatakse suletud aeromõõdistusandmete määratlus. Need võivad olla eelkõige

aerolaserskaneerimise andmed ning väga suure eraldusvõimega andmed (näiteks droonide abil

kogutud andmed), mille avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut või ebaproportsionaalselt

riivata isikute eraelu puutumatust.

Lõikes 2 sätestatakse, et MaRu toodetavad aerolaserskaneerimise punktipilve failid on suletud

andmed, sest need võimaldavad väga täpselt tuvastada muutusi maapinnal, sealhulgas varjatud

rajatisi, hinnata maastiku läbitavust, metsatihedust, ning kasutada andmeid näiteks ründedroonide

navigeerimissisendina. Samasuguse detailsusega andmeid ei ole võimalik satelliitidelt koguda.

Paragrahv 736 käsitleb aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise nõudeid.

Lõige 1 sätestab volitusnormi kehtestada määrusega aeromõõdistusandmete avalikustamise,

kasutamise, ligipääsuhalduse täpsemad tingimused ning hägustamistaotluste menetluse,

võimaldades õigusnormide ajakohastamist tehnoloogia ja riskikeskkonna muutuste järgi.

Täpsemad tehnilised ja avalikustamise viivituse kriteeriumid kehtestatakse valdkonna eest

25

vastutava ministri määrusega. Avalikustamise viivitus avalikus vaates on vahemikus 6–12 kuud.

Eri andmeliikidel võib andmetöötluse eripära järgi olla erinev avalikustamise viivitus, mis

sätestatakse täpsemalt määruses.

Oluline on säilitada avaliku vaate kasutatavus, et see oleks enamiku kasutajate jaoks piisav nii

ülevaatlike kui ka tavapäraste tööülesannete täitmiseks. Avaliku vaate piisav kvaliteet vähendab

vajadust taotleda ligipääsu detailsematele ja eraelu või julgeolekut enam riivavatele andmestikele.

See tähendab, et täiseraldusvõimega andmeid kasutatakse üksnes siis, kui selleks on selge ja

tööalane vajadus.

Punktiga 104 täiendatakse RAS-i peatükiga 81, milles nähakse ette MaRu põhitegevusega seotud

tasuliste teenuste osutamise võimalus ja sätestatakse seaduse tasandil tasuliste teenuste osutamise

õiguslikud alused. Peatükis on § 737 lõigetega 1–5, millega nähakse ette Maa- ja Ruumiameti

tasuliste teenuste üldine kord. Tasuliste teenuste regulatsiooni eesmärk ei ole kehtestada avalik-

õiguslike kohustuslike toimingute eest uut rahalist kohustust ega asendada riigilõivu. Tasulise

teenusena saab käsitada üksnes sellist teenust, mille kasutamine on isikule vabatahtlik ning mis ei

ole eeltingimus seadusest tuleneva õiguse teostamiseks, avalik-õigusliku kohustuse täitmiseks,

haldusmenetluse algatamiseks, läbiviimiseks ega haldusakti või haldustoimingu tegemiseks.

Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et MaRu võib tasulisi teenuseid osutada juhul, kui see ei

takista õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist. Samuti sätestatakse, et MaRu võib osutada

RAS-i §-des 12, 331, 38, 661 ja 73 nimetatud ruumiandmete teenuseid.

Lõikes 2 sätestatakse eraldi, et MaRu võib osutada tasulisi andmeanalüüsi teenuseid.

Järgnevalt on esitatud loetelu MaRu osutatavatest tasulistest teenustes, selgitatud nende sisu,

sihtrühma, tellimuste täitmise protsessi ning hinnakujunduse põhimõtteid ja metoodikat.

Muudatuse peamine ajend on seotud vajadusega reguleerida olukordi, kus avaliku sektori või

eraisikute spetsiifilised omahuvid ja ärivajadused nõuavad MaRu kõrgtehnoloogilise taristu ja

spetsialistide kompetentsi kaasamist väljaspool seadusega sätestatud riiklike põhiülesannete

täitmist. Senine õigusruum on olnud nendes küsimustes puudulik ega toeta ameti pikaajalise

finantssuutlikkuse tagamist ja ressursside optimaalset kasutust.

Põhilised muudatused:  Sätestatakse MaRu üldine õigus osutada põhitegevusega seotud tasulisi ruumiandmete ja

andmeanalüüsi teenuseid, tingimusel et see ei takista põhiülesannete täitmist. Laekunud

omatulu suunatakse ameti eelarvesse põhitegevuse ja taristu ülalpidamiskulude katteks.

Määruse tasandile ei jäeta tasuliste teenuste sisulise loetelu kehtestamist viisil, mis

võimaldaks laiendada tasuliste teenuste ringi väljapoole seaduses sätestatud teenuseliike.

Määrusega saab täpsustada üksnes seaduses nimetatud teenuste tasumäärasid või tasu

arvestamise aluseid, tasude arvestamise korda ning teenuste osutamise korralduslikke

tingimusi.

 Teenuse tellijale kehtestatakse kohustus hüvitada MaRu-le tehtud töötundide põhjal kulud,

mis kaasnevad kolmandate isikute või teabevaldajate ruumiandmekogumite ja -teenuste

väärindamisega nüüdisaegseteks võrguteenusteks (sh vaatamis-, allalaadimis- ja INSPIRE

teenused).

 MaaKatS-i muudatustega luuakse õiguslik alus katastripidaja menetlusväliste tasuliste

teenuste (objektipõhine nõustamine ja katastrimõõdistamise eksperthinnang) osutamiseks.

Nimetatud teenused on vabatahtlikud ega asenda haldusmenetlust, on informatiivse

26

tähendusega ega loo õigustatud ootust haldusakti sisu suhtes ning nendega välistatakse

huvide konflikt. Täpsem selgitus seletuskirja § 2 punktis 2.

INSPIRE ja teiste ruumiandmete võrguteenuste loomine Eesti geoportaalis ruumiandmete avalikustamine eeldab, et andmed on kasutajatele kättesaadavad

standarditud ja kooskasutatavate võrguteenustena. Kehtiva õiguse kohaselt, sealhulgas INSPIRE

direktiivist tulenevalt, on selliste võrguteenuste loomine ja pakkumine teabevaldaja kohustus.

Praktikas ei ole aga kõikidel teabevaldajatel, sealhulgas kohalikel omavalitsustel ja riigiasutustel,

piisavat tehnilist pädevust, võimalust ega vajalikke tarkvaralahendusi selle kohustuse täitmiseks.

Teabevaldajate ja kolmandate isikute ruumiandmed on erinevas vormingus ning nende kvaliteet ja

struktuur on ebaühtlane. Sageli puuduvad vajalikud vahendid ja oskused, et olemasolevatest

andmetest kujundada nõuetele vastavaid võrguteenuseid, mida oleks võimalik avalikustada

ruumiandmete kataloogis ning Eesti geoportaali veebipõhises kaardiaknas. Seetõttu pole

märkimisväärne osa avaliku sektori ruumiandmetest kasutajatele kättesaadavad ega

kooskasutatavad, mis piirab nende andmete praktilist väärtust ning kasutamist otsustustes ja

teenuste arendamisel.

Seni on MaRu Eesti geoportaali vastutava töötlejana töötanud mitmel juhul teabevaldajate eest

välja vajalikud võrguteenused ning taganud andmete avalikustamise geoportaalis. Samas ei

võimalda kehtiv kord katta sellise tegevusega seotud kulusid. Seetõttu on teenuse osutamine olnud

sõltuv MaRu eelarve võimalustest ega ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Piiratud riigieelarvevahendid

ei võimalda jätkata teiste teabevaldajate kohustuste täitmist ilma nende rahalise panuseta.

Olukorras, kus MaRu ei saa teabevaldajate eest asjakohaseid teenuseid välja töötada, tuleb

teabevaldajatel tellida vajalikud arendused avatud turult, mis toob kaasa killustunud lahenduste

tekke ning dubleerivad arendus- ja hoolduskulud, kuna sarnase funktsiooniga lahendusi

arendatakse paralleelselt mitmes asutuses.

1) INSPIRE ruumiandmete avalikustamine

 Sihtrühm: teenus on mõeldud teabevaldajatele ja kolmandatele isikutele (KOV-id,

riigiasutused), kellel puuduvad tehnilised võimalused, spetsiifiline kaarditarkvara ja IT-

pädevus oma ruumiandmete väärindamiseks nüüdisaegseteks, EL-i direktiividele

vastavateks võrguteenusteks.

 Tellimuste täitmise protsess: 1. Taotluse esitamine: andmeomanik pöördub ametliku sooviga INSPIRE andmete

avalikustamiseks.

2. Konsultatsioon: täpsustatakse tehnilised lähteandmed, hinnatakse andmete

struktuuri ning lepitakse kokku tööde esialgne maht.

3. Hinnapakkumine: MaRu koostab töötundide prognoosil põhineva hinnapakkumise

ja edastab selle andmeomanikule. Kui vastus on „Ei“, siis koostööprotsess lõppeb.

4. Koostööleping: positiivse vastuse korral sõlmitakse koostööleping, milles

kirjeldatakse poolte vastutus, andmeuuenduse sagedus ja finantskohustused.

5. Andmete transformatsioon: andmeomanik edastab andmed INSPIRE andmemudeli

või selle lähedasel struktuuril. MaRu spetsialistid koostavad elementide

vastavustabeli (mapping tabeli) ning seadistavad automaatselt töödeldava

andmetransformatsiooni voo.

27

6. Teenuse loomine ja testimine: andmete põhjal luuakse INSPIRE standarditele

vastav võrguteenus ja kohustuslikud metaandmed. Teenus esitatakse

andmeomanikule suletud keskkonnas testimiseks ja vigade korrigeerimiseks.

7. Levitamine ja arveldus: testimise edukal läbimisel suunatakse teenus avalikuks

levitamiseks ning MaRu väljastab andmeomanikule teenuse osutamise eest arve.

 Hinnakujunduse põhimõtted:

o Teenus on tunnitariifne (70 €/h) ning kogumaksumus sisaldab nii spetsialistide tööaega

(analüütik/teenuse konfigureerija, metaandmete spetsialist, tooteomanik) kui ka

jooksvat hooldust ja toe pakkumist teatud perioodi jooksul (sh teenuste valideerimine,

testimine INSPIRE nõuete kohaselt ja vigade korrigeerimine).

2) Ruumiandmete avalikustamise teenus

Teenuse eesmärk on pakkuda kasutajate soovikohaste andmete avalikustamise teenust X-GIS-i

kaardirakenduse ja/või OGC teenuste kaudu. Teenus sisaldab järgmisi tegevusi: andmete

avalikustamiseks ettevalmistamine ja vajaduse korral andmete korrastamine, andmebaasi ja -

loogika loomine, andmeuuenduste töövoo loomine ja automatiseerimine, teenuste loomine,

muutmine, ajakohastamine, X-GIS-i kaardirakenduse konfigureerimine.

 Sihtrühm: teenus on suunatud KOV-idele, riigiasutustele (nt Transpordiamet,

Terviseamet, Muinsuskaitseamet), haridusasutustele, MTÜ-dele ja SA-dele.

 Tellimuste täitmise protsess (sarnane INSPIRE teenuse loomisele).

o Hinnakujunduse põhimõtted: teenus on tunnitariifne (70 €/h) ning kogumaksumus

sisaldab nii spetsialistide tööaega (analüütik/teenuse konfigureerija, arendaja,

tooteomanik) kui ka välise IT-partneri tasu, rakenduse hoolduskulu ja IT-taristu

püsikulu teatud perioodi jooksul.

Globaalse positsioneerimise tugijaamade sertifitseerimine

Tänapäeva tehnoloogiline areng võimaldab ruumiandmete kogumist GNSS‑il põhinevate

mõõteseadmetega, mis kasutavad reaalajas asukohamäärangut. Selleks toetutakse reaalajalist

asukohamäärangu teenust pakkuvatele GNSS-i tugijaamade võrkudele, mida haldavad nii riiklikud

kui ka eraõiguslikud teenusepakkujad. Kui GNSS-i tugijaamade edastatavate reaalajaliste

parandite puhul ei kasutata ühtset Eesti geodeetilist süsteemi või selle kasutamist ei ole võimalik

kontrollida, tekib risk, et GNSS‑il põhinevad mõõtmised annavad omavahel võrreldamatuid või

tegelikkusele mittevastavaid mõõtmistulemusi. GNSS-i tugijaamade võrgu omanikule seatakse

tugijaamade sertifitseerimise kohustus, kui GNSS-i tugijaamade andmevoogude alusel saadud

andmeid kasutatakse teabevaldajate andmekogudes. Sertifitseerimisteenust osutab MaRu, kes

kontrollib, kas teenuseid pakutakse Eesti geodeetilises süsteemis.

Sertifitseerimisteenus tagab, et teabevaldajate andmekogudes kasutatavad eravalduses olevad

GNSS-i tugijaamad edastavad parandeid, mis ühilduvad korrektselt Eesti riikliku geodeetilise

süsteemiga, hoides ära märkamatute mõõtmisvigade tekke.

 Sihtrühm: füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas ettevõtjad, GNSS-i tugijaamade

võrkude teenuste omanikud ja kasutajad (geodeedid, ehitajad, planeerijad), riigiasutused ja

KOV-id, kes kasutavad geodeetilisi mõõtmisi või GNSS-il põhinevaid asukohateenuseid.

28

 Tellimuste täitmise protsess (lepingulise teenustasu või riigilõivu alternatiivsete mudelite

kaupa):

1. Taotluse esitamine: GNSS-i tugijaamade võrgu omanik esitab MaRu-le kirjaliku

taotluse ja esmased seadmestiku tehnilised andmed ning tugijaamade GNSS-i

originaalmõõtmisandmed (tugijaamade koordinaatide arvutamiseks) või RTCM-i

striimide kasutuse andmed (GNSS-i tugijaamade võrgu valideerimiseks).

2. Koordinaatide arvutamine: MaRu arvutab riiklikest parameetritest lähtuvalt tugijaama

täpsed koordinaadid ning edastab need omanikule, kes kohustub need võrgus

rakendama.

3. Auditeerimine: omanik esitab väljavõtte ning teeb reaalaja andmevood

ühenduspunktide kaudu MaRu-le kättesaadavaks, kes auditeerib ja kontrollib

andmevoo ja koordinaadid.

4. Arve väljastamine: kontrolli järel väljastab MaRu kliendile teenuse osutamise eest arve.

5. Aktiveerimine ja registreerimine: MaRu väljastab kliendile pärast finantskohustuse

täitmist ametliku sertifikaadi ja kannab valideeritud jaama andmed geodeetiliste

punktide andmekogusse (GPA).

 Hinnakujunduse põhimõtted:

o Tööaeg: arvestades 70 €/h (MaRu teenuste baashind), kokku 8 tundi, siis on teenuse

maksumus 560 eurot ühe tugijaamade võrgu kohta aastas.

Reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest ja reaalaja parandid ESTPOS-i tugijaamade

võrgust Paragrahvis 38 on sätestatud ESTPOS-i tasuliste teenuste koosseis, milleks on reaalaja andmevood

üksikutest tugijaamadest ning reaalaja parandid ESTPOS-i tugijaamade võrgust.

ESTPOS (Estonian Positioning System) on MaRu hallatav riiklik GNSS-i (Global Navigation

Satellite System) satelliitandmete keskus, mis pakub täpset reaalajas positsioneerimisteenust ja

tugijaamade GNSS-i andmeid järeltöötluseks. ESTPOS-i võrgus on 40 GNSS-i tugijaama, mis

katavad kogu Eesti territooriumi.

ESTPOS-i GNSS-i tugijaamad edastavad reaalajas GNSS-i korrektsioonivooge (RTK parandid ja

üksikute tugijaamade RTCM-i andmevood), mida saab kasutada täppisgeodeesias, drooninduses,

ehituses, põllumajanduses, masinjuhtimises ja mujal, kus vaja reaalajas sentimeetritäpsust.

ESTPOS GNSS tugijaamade võrgu peamised ülalpidamise kulud kuni 2030. aastani on järgmised:

• Tugijaamade halduskulud (elekter, internet, haldustasu, jne) ca 6000 €/aastas.

• Ühe töötaja täistööaeg ca 45 000 €/aastas.

• Seadmete amortisatsioon ca 100 000 €/aastas.

Kokku ca 151 000 €/aastas.

Alatest 2030. aastast lisanduvad kuludele ESTPOS tugiteenuste kulud (kuni 2030. aastani on need

RePowerEU rahadest kaetud):

• Tugijaamade tugiteenus ca 40 000 €/aastas ja

• Tugijaamade tarkvara tugiteenus ca 150 000 €/aastas.

Kokku ca 190 000 €/aastas.

Alates 2030. a kõik kulud kokku 341 000 €/aastas.

29

ESTPOS-i teenused jagunevad kaheks:

1) RTCM-i reaalaja andmevood üksikutest tugijaamadest

RTCM-i (Radio Technical Commission for Maritime Services) striimid on standarditud

edastusvorming ja andmevoog, mida GNSS-i tugijaamad saadavad reaalajas mõõteseadmetele.

 Sihtrühm: teenus on suunatud erasektori ettevõtetele (nt kommertsvõrkude operaatorid,

ehitus-, masinjuhtimis- ja täppispõllumajandusettevõtted), kes kasutavad riigi

infrastruktuuri andmevoogu oma teenuste tihendamiseks või uute kommertsrakenduste

arendamiseks.

 Tellimuste täitmise protsess: 1. kliendi pöördumine MaRu poole (e-post);

2. teenuslepingu sõlmimine;

3. arve väljastamine kliendile tellitud striimide arvu järgi;

4. teenuse aktiveerimine (pärast arve täielikku tasumist).

 Hinnakujunduse põhimõtted: o RTCM-i teenuse hinnakujundus põhineb fikseeritud aastatasul, kuupõhist arveldust

ega osalist paketti ei võimaldata.

o Ühe konkreetse ESTPOS-i tugijaama striimi hind on 1250 € + KM/aastas, seejuures

minimaalne müüdav ja teenuslepinguga tagatav maht on 5 striimi (ehk alates 6250

€ + KM/aastas).

o Kõikide võrku kuuluvate tugijaamade (40 jaama) striimide täispaketi koguhind on

40 000 € + KM/aastas.

o Õppetööks ja teadustegevuseks on kõrgkoolid (ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid)

sellest tasust täielikult vabastatud.

2) RTK parandite teenus ESTPOS-i võrgust

RTK (Real-Time Kinematic) parandid on reaalajas edastatavad andmed, mis võimaldavad kasutajal

määrata oma mõõteseadme asukoht paari sentimeetri täpsusega.

 Sihtrühm: teenus on suunatud riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele nende seaduses

sätestatud avalik-õiguslike ülesannete toetamiseks (tagades operatiivse andmeturbe, logide

säilimise riiklikus taristus ja sõltumatuse kommertsteenuste äriotsustest).

 Tellimuste täitmise protsess: 1. taotluse esitamine MaRu-le litsentside arvu määramiseks (e-post);

2. lepingu sõlmimine;

3. arve väljastamine kliendile litsentside mahuklassi alusel;

4. litsentside ja ligipääsuõiguste aktiveerimine riiklikus süsteemis.

 Hinnakujunduse põhimõtted:

o RTK parandite teenuse maksumus põhineb astmelisel aastasel litsentsitasul:

 1–10 RTK parandi litsentsi omamisel: 300 eurot aastas ühe litsentsi eest;

 11 ja enama RTK parandi litsentsi omamisel: 200 eurot aastas ühe litsentsi

eest;

kõrgkoolid on riikliku haridus- ja teadusfunktsiooni toetamiseks teenustasust vabastatud.

30

Topograafiliste andmete hõivamine ja andmete töötlemine

Punktis 3 sätestatakse MaRu-le võimalus pakkuda aeromõõdistamise ja andmetöötluse teenust

tellimuse alusel. Teenust on kirjeldatud § 66¹ lõikes 1.

Teenus jaguneb kaheks:

1) Aeromõõdistamine

Teenus võimaldab tellida sihipärast aeropildistamist ja laserskannimist väljaspool riiklikku

korralist andmehõive lennuplaani.

 Sihtrühm: avaliku sektori asutused, kohalikud omavalitsused ja erakliendid (nt suuremad

infrastruktuuri arendajad, projekteerimisbürood, mäetööstusettevõtted).

 Tellimuste täitmise protsess: 1. Vajaduste täpsustamine ja hinnapakkumise koostamine: teenuse tellimise käigus

täpsustatakse tellija vajadused ning koostatakse hinnapakkumine, milles eristatakse

selgelt lennutööde, andmetöötluse ja võimaliku kaardiandmete uuendamise

maksumus.

2. Koostööleping: kokkuleppe saavutamisel sõlmitakse leping, milles sätestatakse

tööde tegemise tingimused, tasumise kord ning andmete kättesaadavaks tegemine.

 Hinnakujunduse põhimõtted (tellimuse alusel aeromõõdistamine lennukiga):

aeromõõdistamise teenuse hind kujuneb peamiselt valitud metoodika alusel, milleks võib

olla kas andmehõive lennukiga või drooniga; mõlema puhul arvestatakse eraldi kõiki

lennundusega seotud kulukomponente (nt kütus, käitamistasud, piloodi tasud jne), mille

alusel kujuneb lennutööde maksumus.

o Lennutunni piirmaksumus on 5846 €/lennutund, mis põhineb aastasel prognoositud 150

lennutunnil.

o Lennuki otsesed käitamiskulud (kokku lennuk): proportsionaalselt 1756 €/lennutund.

Sisaldab pilooditasusid (lennutund 70 €, sessioonipäev 130 €), kütust (tunnikulu 170

liitrit hinnaga 1,3 €/l = 274,04 €/h), navigatsioonitasusid (75 €/start), maandumistasusid

(30 €/maandumine), angaari ja parkimist (kokku 13 000 €/aastas), tehnilist hooldust ja

varuosi (kokku 60 000 €/aastas), lennuki kaskokindlustust (27 037 €/aastas) ning

püsivaid käitamislepinguid (lennutegevuse korraldus 22 200 €/aastas; mehaaniku

tunnitasu 65 €/h).

o Kaardistamisseadmete kulud (kokku seadmed): proportsionaalselt 4040 €/lennutund

(aastas 687 487,50 €). Sisaldab suuremõõtmelise fotokaamera amortisatsiooni

(soetusmaksumus 1 590 000 €, 8-aastane amortisatsioonitsükkel proportsiooniga 1643

€/h) ja kaamera hoolduslepingut (88 000 €/aastas) ning laserskanneri amortisatsiooni

(soetusmaksumus 1 721 900 €, 8-aastane amortisatsioonitsükkel proportsiooniga

1779,30 €/h) ja laserskanneri ametlikku hoolduslepingut (185 500 €/aastas).

o Otsesed personalikulud (kokku personalikulud): 50 €/lennutund, mis katab lennu vahetu

planeerimise, seadmete operaatori tasu lennul ja esmase andmetöötluse.

Hinnapakkumiste koostamisel eristatakse alati lennutööde maksumust (platvorm ja ala

suurus), andmete hilisemaks järeltöötlemiseks kuluvat aega ning spetsiifilisi täpsusnõudeid.

2) Kaardiandmete uuendamine väljaspool tavapärast (ETAK) protsessi

Teenus võimaldab tellijatel operatiivselt ajakohastada Eesti topograafia andmekogu (ETAK)

andmeid ja kaardistust, kui maastikul toimunud muutuste fikseerimisega on kiire ning ei soovita

31

oodata tavapärast riikliku aeromõõdistamise/kaardistuse intervalli, mille käigus uuendatakse

alusandmeid ja tehakse kaardistus kogu Eesti kohta kord nelja aasta jooksul (ca 1/4 Eestist aastas),

seejuures kaardistustööd toimuvad üheaastases nihkes (viites) alusandmete hankimise protsessiga.

Kui kaardistamise aluseks olevad aeromõõdistusandmed on MaRu süsteemides riikliku

tavaprotsessi või varasemate tellimuste kaudu juba olemas, kaardistustegevuste eest lisatasu ei

võeta. Kui klient soovib andmete kaardistamist ja ETAK-sse kandmist erakorraliselt kiiresti või

spetsiifilise piirkonna kohta, milleks on vaja hankida uusi alusandmeid, esitatakse tegelikel kuludel

ja töötundidel põhinev hinnapakkumine ameti hetkevõimaluse kohaselt.

Pärast andmehõivet uuendatakse vajaduse korral kaardiandmed väljaspool tavapärast ETAK

protsessi, milleks tehakse täiendav andmetöötlus.

 Sihtrühm: nii füüsilised kui juriidilised isikud.

 Tellimuste täitmise protsess: 1. Taotluse esitamine: kirjaliku soovi/taotluse edastamine MaRu-le e-posti teel.

2. Hinnapakkumise koostamine kaardistamise eelduseks olevate alusandmete

hankimiseks:

 tavaprotsessis kogutud andmete olemasolul tasu ei rakendu;

 varasemate tellimuste käigus kogutud alusandmete olemasolul tasu ei

rakendu;

 uute andmete hankimine: tellimuse täitmiseks vajalike uute andmete

hankimise hinnapakkumise koostamisel lähtutakse otseselt andmete

hankimisega kaasnevatest reaalkuludest.

3. Hinnapakkumine tavaprotsessivälisteks kaardistustöödeks:

 tavaprotsessis tehtavate kaardistustegevuste eest tasu ei küsita;

 kiirtellimuse vormistamine: kui kaardistust soovitakse tavaprotsessist

kiiremini (kui kaardistuseks vajalikud alusandmed on olemas või need

hangitakse eraldi tellimuse täitmiseks, kuid klient ei soovi ära oodata

tavaprotsessi intervalliga kaardistustegevusi), koostatakse hinnapakkumine,

lähtudes kaardistamisega kaasnevatest kuludest ning tööde tegemise tähtaja

määramisel ameti/asutuse hetkevõimalusest tellimust täita.

4. Arveldus ja tööde teostus: kui alusandmete uuendamise ja/või kaardistamise

hinnapakkumised sobivad, esitatakse pakkumise põhjal koostatud arve. Pärast arve

tasumist tehakse tööd kokku lepitud mahus ja tähtajal.

 Hinnakujunduse põhimõtted

Lennutööde maksumus ja andmetöötluse maksumus kujunevad eraldi: lennutööd sõltuvad eelkõige

mõõdistatava ala suurusest ja valitud platvormist, andmetöötlus aga tööde sisust ning vajaliku

andmetäpsuse ja -mahu nõuetest. Tellimuse alusel hinnatakse tööde maht, sealhulgas prognoositav

lennumaht, ning andmete hilisemaks töötlemiseks kuluv aeg – teenus on tunnitariifne (70 €/h).

ETAK-i andmetest digitaalsete kaardifailide loomine Punktiga 4 antakse MaRu-le võimalus pakkuda tellimuse alusel kaarditooteid, kasutades ETAK

baasruumiandmestikku ja ameti kartograafilist kompetentsi. Teenus sisaldab tellija vajadustest

lähtuvate digitaalsete kaardifailide koostamist ja nende ettevalmistamist trükiks, vajaduse korral

koos väljatrükiga. Teenus sisaldab ka MaRu-s juba olemasolevate kaardiväljundite väljastamist.

32

Kehtiva korra kohaselt koostab MaRu staatilisi trükikaarte ja trükikõlblikke kaardifaile, mis ei ole

enam kooskõlas ruumiandmete tootmise ja kasutamise praeguste vajadustega. Staatiliste kaartide

(tardkujul kaardiväljundite) koostamine on töömahukas ning nõuab märkimisväärset käsitööd ja

erialast kompetentsi, kuid selliste toodete väärtus kahaneb kiiresti.

Kaartide koostamise protsessi kestuse tõttu on vältimatu, et osa kaardil kujutatud andmetest on juba

kaardi valmimise ajaks muutunud, kuna Eesti topograafia andmekogu uuendatakse pidevalt.

Seetõttu ei ole võimalik tagada staatiliste kaartide ajakohasust ning nende regulaarne uuendamine

nõuab lisaressurssi, mis ei ole proportsionaalne saadava väärtusega.

Kehtiv tasustamismudel ei kata seejuures teenuse tegelikku kulu. Praktikas on võimalik küsida tasu

üksnes otseste kulumaterjalide (nt paber, tint, lamineerimine) eest, kuid kaardi koostamise peamine

kulu tekib spetsialisti tööajast ja kartograafia valdkonna ekspertiisist. Selline korraldus ei taga riigi

ressursside tõhusat kasutamist ning piirab teenuse osutamise mahtu ja süsteemsust, kuna teenuse

pakkumine sõltub eelarvevõimalustest ning toimub üksikjuhtumite põhjal.

Samas on MaRu-l olemas kogu Eestit kattev ajakohane ETAK baasruumiandmestik ning

pikaajaline kartograafia valdkonna kompetents, mis võimaldab koostada erinevaid kaarditooteid

kasutajate vajaduste järgi. Praktika näitab, et nii avalikul sektoril kui ka erasektoril on huvi tellida

konkreetsetest vajadustest lähtuvaid digitaalseid ja trükikõlblikke kaardifaile.

Seega ei ole põhjendatud jätkata ressursimahukate staatiliste kaartide tootmist, vaid otstarbekam

on suunata olemasolev kompetents ja ressursid paindlike ning nõudluspõhiste kaardilahenduste

arendamisse, mis võimaldab lähtuda lõppkasutaja vajadustest ning tagada andmete ajakohasuse.

 Sihtrühm: nii füüsilised kui juriidilised isikud.

 Tellimuste täitmise protsess:

Jaguneb kaheks töö iseloomu järgi:

1) Olemasolevad ja täiendamise vajaduseta trükikaardid või failid

 Valik ja hinnastamine: hind on määratud konkreetsele kaardile või failie, mille

hulgast klient valib soovitud toote; varem koostatud ja MaRu-s juba olemasolevad

digitaalsed kaardifailid eraldi tasustamisele ei kuulu ning neid saavad kliendid

tellida tasuta.

 Tasumine: klient tasub kaardi või prinditava faili eest pangaülekandega või otse

veebikeskkonna pangalingi kaudu.

 Tellimuse väljastamine: pärast tasumise kinnitust koostatakse trükikaart või

edastatakse olemasolev kaardifail kliendiga kokku lepitud viisil; prinditud

paberkaartide kättesaamine on MaRu Tallinna kontorist tasuta, muul juhul (nt

postiga saatmisel) lisandub toote hinnale postiteenuse kulu.

2) Uue trükikaardi/kaardifaili loomine või olemasoleva täiendamine

 Hinnapakkumine ja tähtaeg: MaRu koostab kliendile ametliku hinnapakkumise,

kus on kalkuleeritud uue eritellimuskaardi loomise või täiendamise hind

prognoositava töömahu järgi ning antakse töö orienteeriv tähtaeg.

 Nõustumine ja arve: sobivuse korral kinnitab klient pakkumise, misjärel esitatakse

talle arve koos tööde tegemise tähtajaga.

 Tasumine: klient tasub esitatud eritellimuse arve pangaülekandega.

33

 Teostus ja edastamine: pärast tasu laekumist koostavad MaRu spetsialistid kaardi

või kaardifaili ning väljastavad või edastavad selle kliendile kokku lepitud viisil.

Prinditud eritellimuskaardid saab MaRu Tallinna kontoris kätte tasuta, saatmisel

lisandub hinnale postiteenuse kulu.

 Hinnakujunduse põhimõtted

Varem koostatud püsivad digitaalsed kaardifailid on kasutajatele kättesaadavad tasuta. Uute

eritellimuskaartide loomine või olemasolevate täiendamine põhineb prognoositaval tööajal ja

MaRu-s kehtival standardsel tunnihinnal 70 €/h.

 Kaartide koostamine (standardiseeritud töömahud):

o väiksema töömahuga kaardi koostamine (mõõtkavas 1 : 5000 kuni 1 : 20 000):

arvestuslikult 8 töötundi x 70 € = 560 €

o suurema töömahuga kaardi koostamine (mõõtkavas 1 : 25 000 ja väiksemas

mõõtkavas): arvestuslikult 80 töötundi x 70 € = 5600 €

o plotteriga väljatrükk (otsesed kulumaterjalid nagu paber, tint ja

lamineerimine): proportsionaalselt 20–70 €

o trükitud paberkaardid saab MaRu Tallinna kontorist kätte tasuta; toodete

saatmisel posti või kulleriga lisandub hinnale postiteenuse kulu.

Andmeanalüüsi koostamine Punktiga 5 antakse MaRu-le võimalus pakkuda tasulisi andmeanalüüsi teenuseid, mida tellija ei

saa teha asutuse avaandmetest või on tegu keerukate erinevate andmete kombineerimisel tehtavate

analüüsidega või kui tellijal pole endal tehnilist võimalust analüüsi teha. Andmeanalüüs on

andmete süstemaatilisel kogumisel, töötlemisel ja tõlgendamisel põhinev tegevus, mille eesmärk

on tuvastada seoseid ning hinnata mõjusid, sealhulgas ruumiandmete kasutamine ruumiotsuste

mõju hindamiseks.

 Sihtrühm: nii avaliku sektori asutused kui eraisikud (nii füüsilised kui juriidilised isikud).

 Tellimuste täitmise protsess: 1. Tellimuse laekumine: klient edastab oma analüüsiandmete soovi ja lähteülesande

MaRu-le e-posti teel.

2. Sisu analüüs ja hinnastamine: MaRu spetsialistid analüüsivad tellimuse sisu,

hindavad vajalike andmekogude mahtu, analüüsi keerukust ning koostavad selle

põhjal ametliku hinnapakkumise.

3. Tellimuse töösse võtmine: kui klient on esitatud hinnapakkumisega nõus ja annab

sellele oma kinnituse, võtab MaRu tellimuse töösse.

Hinnakujunduse põhimõtted:

 Hinnakujundus põhineb juhtumipõhisel ja läbipaistval hinnapakkumisel, mille

kalkuleerimisel hinnatakse lähteülesande sisu, andmekogude ristsidumise mahtu ning

spetsialistide prognoositavat tegelikku FTE-põhist tööaega, võttes aluseks spetsialisti

töötunni maksumuse 70 €/h.

Järgnevalt on kirjeldatud tasuliste teenuste hinna kujunemise põhimõtteid ja metoodikat.

Hinnakujunduse põhimõtted ja metoodika

34

MaRu tasuliste teenuste hinnakujundus põhineb kulupõhisusel – teenuse eest võetav tasu katab

teenuse osutamisega seotud kulud, kuid ei ole suunatud kasumi teenimisele. Hinna kujunemise

aluseks on konkreetse tellimuse täitmiseks vajalik tööaeg, teenuse osutamiseks kasutatavad

töövahendid ja infosüsteemid ning teenuse osutamist toetavad kõrvalkulud. Tasu arvestatakse

teenuse osutamiseks vajalike tegevuse eest, kuid andmete eest eraldi tasu ei võeta. Tellimuse lõplik

hind sõltub eelkõige tellimuse mahust, keerukusest, teenuse osutamisse kaasatud töötajate tööajast

ning vajaduse korral MaRu-le IT koostööpartnerite osutatavate teenuste maksumusest.

1. Hinnakujunduse põhimõtted

MaRu tasuliste teenuste hinna kujundamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

 kulupõhisus – hind lähtub teenuse osutamisega seotud tegelikest kuludest;

 läbipaistvus ja arusaadavus – hinnakomponendid on seotud teenuse osutamisega;

 õiglane kulude jaotamine – teenuse kasutaja tasub nende MaRu ressursside eest, mida

tema tellimuse täitmisel kasutatakse;

 tasulist teenust ei subsideerita teiste teenuste arvelt – kliendile teenuse osutamisel ei

kaeta kulusid riigieelarve vahendite arvelt, mis on eraldatud asutusele teiste teenuste

osutamiseks ja ülesannete täitmiseks.

Teenuse hinna arvestuses kasutatakse tööaja mõõtmiseks FTE-d (täistööaja ekvivalent), mis

võimaldab seostada töötajate tööpanuse, tööaja ja kulud ühtsel viisil teenuste hinnastamisega.

Näiteks saab töötajate või üksuste tööpanust ning sellega seotud kulusid jaotada teenustele

vastavalt sellele, milline osa täistööajast kulub tasuliste teenuste osutamiseks.

2. Teenuse hinna kulukomponendid

MaRu tasulise teenuse hind koosneb üldjuhul järgmistest kulukomponentidest:

Kulukomponent Kulu liik Sisu

Tööjõukulu Otsene kulu

Teenuse osutamisse kaasatud

töötajate tööajaga seotud

kulud, sealhulgas töötasu ja

tööandja kulud

Majandamiskulud Otsene kulu

Proportsionaalselt teenusele

kulutatud ajale osa

majanduskulust (ruumide

kasutus, bürootarbed, inventar

jms)

Üldkulu Kaudne kulu

Juhtimise, halduse ja

tugifunktsioonide kulud

ulatuses, milles need toetavad

tasuliste teenuste osutamist

IT-kulud

Teenusega seotud kulu

(MaRu-le IT valdkonna

teenuste osutajate reaalsed

teenushinnad)

Teenuse osutamiseks

vajalikud infosüsteemid,

andmetöötlus, litsentsid,

majutus-, arendus-, hooldus-

ja muud IT koostööpartnerite

teenused

Tööjõukulu on teenuse hinna keskne komponent, sest paljude teenuste maksumus sõltub otseselt

sellest, kui palju spetsialistide tööaega kulub tellimuse täitmiseks. Kui teenuse osutamisse

35

kaasatakse mitu töötajat või eri valdkonna spetsialiste, arvestatakse igaühe tööpanus tegeliku tööaja

ja FTE-põhise jaotuse järgi.

Majandamis- ja IT-kulud hõlmavad teenuse osutamiseks vajalikke vahendeid ning teenuseid.

MaRu kasutab paljude teenuste osutamisel ka IT koostööpartnerite poolt MaRu-le osutatavaid

teenuseid, sealhulgas infosüsteemide arendust, hooldust, majutust, kasutajatuge, andmetöötlust,

liidestusi või muid tehnilisi tugiteenuseid. Nende teenuste hinnad võivad oluliselt mõjutada MaRu

tasuliste teenuste lõpphinda klientidele, eriti juhul, kui teenuse osutamine sõltub konkreetsetest

infosüsteemidest, andmetöötluse mahust ja välise teenusepakkuja toimingute hinnastamisest.

Üldkulud on teenuse osutamisega kaudselt seotud kulud (nt juhtimis-, finants-, õigus-, personali-,

haldus- ja kvaliteedikulu, põhitegevuste kulud). Neid ei seostata tavaliselt ühe konkreetse

tellimusega vahetult, kuid need on vajalikud selleks, et MaRu saaks teenuseid nõuetekohaselt ja

järjepidevalt osutada.

Kulukomponentide suhtelised osakaalud:

 tööjõukulu ca 65%

 majandamiskulu ca 25%

 üldkulu ca 10%

 IT teenuste (riigi- ja eraettevõtetest IT partnerite poolt MaRu-le osutatavad) maksumused

on sageli kõrgemad MaRu enda kuludest

3. Hinna kujundamise metoodika

Teenuse hinna kujundamisel määratakse esmalt kindlaks teenuse osutamiseks vajalikud tegevused,

kaasatavad töötajad või üksused ning tööaeg. Seejärel seotakse tööajaga tööjõukulu, sellele vastav

majandamis- ja IT-kulu ning proportsionaalne üldkulu. Kokkuvõtlikult kujuneb teenuse hind

järgmise arvestuse alusel:

Teenuse hind = tööjõukulu + majandamis- ja IT-kulud + üldkulu

Kui tellimus on tavapärasest mahukam või keerukam, vajab täiendavat analüüsi, andmete

töötlemist, tehnilist arendust, IT koostööpartneri teenust või mitme spetsialisti kaasamist, suureneb

vastavalt ka teenuse lõplik hind. Selline metoodika võimaldab siduda hinna konkreetse tellimuse

tegeliku ressursikasutusega ning tagab, et ühe teenuse kasutajad ei kanna põhjendamatult teiste

teenuste kulusid.

Teenuste hinnad ei ole fikseeritud ühetaoliselt, vaid sõltuvad konkreetse tellimuse sisust,

töömahust ja vajalikest ressurssidest, mistõttu võivad samaliigiliste teenuste hinnad tellimuste

lõikes erineda.

4. Andmete ja andmebaasidega seotud kulud

MaRu hinnakujunduses lähtutakse põhimõttest, et tasu ei võeta andmete kui selliste eest. Tasu

arvestatakse nende tegevuste eest, mis on vajalikud konkreetse tellimuse täitmiseks (nt päringu

täpsustamine, andmete väljavõtmine, töötlemine, kontrollimine, vormistamine ja edastamiseks

ettevalmistamine).

Andmebaaside üldise ülalpidamise kulusid ei käsitleta iseseisva tasu alusena. Teenuse hinnas

kajastub üksnes see põhjendatud kuluosa, mis on seotud konkreetse tellimuse täitmisega,

sealhulgas töötajate tööaeg, teenuse osutamisega seotud majandamis- ja IT-kulud ning

36

proportsionaalne üldkulu. Selline lähenemine tagab, et tasu on seotud teenuse tegeliku

osutamisega.

5. Kokkuvõte

MaRu tasuliste teenuste hinnakujundus on kulupõhine ja seotud tellimuse töömahuga. Teenuse

hind kujuneb konkreetse tellimuse täitmiseks vajalikust tööajast, FTE-põhisest tööpanuse jaotusest,

majandamis- ja IT-kuludest ning proportsionaalsest üldkulust. Olulise osa teenuste lõpphinnast

võivad moodustada MaRu IT koostööpartnerite teenused, kui need on vajalikud kliendile teenuse

osutamiseks.

Metoodika eesmärk on tagada, et teenuse kasutaja tasub tegelikult kasutatud ressursside eest,

teenuse hind ei sisalda kasumit ega juba olemasolevate andmete eest võetavat tasu, tasulist teenust

ei subsideerita riigieelarve vahenditest MaRu-le teiste teenuste osutamiseks ettenähtud raha arvelt

ning andmebaaside üldise pidamise kulu ei liideta tellimusele põhjendamatult. Tasuliste teenuste

metoodika väljatöötamisel on konsulteeritud rahandusministeeriumiga.

Tasuliste teenuste hinnastamise üle toimub järelevalve mitmel tasandil. Esiteks kehtestab tasuliste

teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused ning tasude arvestamise ja

teenuste osutamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Teiseks teeb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium valitsemisala asutusena Maa- ja Ruumiameti üle teenuste

hinnastamispoliitika ja hinnastamispraktika osas järelevalvet. Järelevalve käigus hinnatakse, kas

tasuliste teenuste hinnad vastavad seaduses ja määruses sätestatud alustele, kas hinnakujundus on

kulupõhine ja läbipaistev ning kas tasuliste teenuste osutamine ei takista MaRu seadusest

tulenevate põhiülesannete täitmist.

Lõikes 3 sätestatakse tasuliste teenuste osutamise eesmärk, milleks on tagada vara efektiivne

kasutamine ja pakutavate teenuste jätkusuutlikkus.

Lõikes 4 sätestatakse, teenuste osutamise eest laekunud tasu võib Maa- ja Ruumiamet kasutada

oma põhitegevusega seotud kulude katmiseks.

Lõige 5 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega seaduses viidatud

tasuliste teenuste täpsustatud loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude arvestamise

ja tasuliste teenuste osutamise korra.

Punktiga 105 muudetakse § 84 pealkirja § 39 muudatuste järgi. Kasutusele võetakse AKS kui

keskne mõiste.

Punktiga 106 tunnistatakse kehtetuks § 84 lõige 1, kuna see on aegunud ja oma eesmärgi täitnud.

Punktiga 107 muudetakse § 84 lõiget 2, täpsustades AKS-i rakendamise üleminekusätet.

Muudatuse kohaselt loetakse AKS-i infosüsteemis 2027. aasta 1. märtsi kella 00.00 seisuga

kehtivaks need andmed, mis võetakse üle senistest andmeallikatest ja infosüsteemidest tehnilise

lahenduse valmimisel.

Punktiga 108 täiendatakse § 84 lõiget 2 punktidega 1–3, mille kohaselt võetakse AKS-i

infosüsteemi kasutuselevõtul andmed üle järgmiselt: aadressiandmed võetakse üle varasemast

aadressiandmete süsteemi infosüsteemist ja loetakse AKS-i infosüsteemis ametlikeks registreeritud

37

aadressiandmeteks. Kohanimeandmed võetakse üle riigi kohanimeregistrist ja need säilitavad oma

senise õigusliku staatuse ja loetakse registreerituks AKS-i infosüsteemis. Huviobjektiandmed

võetakse üle MaRu sisemisest andmekogust ja loetakse AKS-i infosüsteemis registreeritud

huviobjektiandmeteks. Kõik ülevõtmised tehakse tehnilise lahenduse valmimisel.

Punktiga 109 muudetakse § 84 lõiget 3 ja selle alusel loetakse AKS-i infosüsteemi käivitamise

hetkeks 1. märts 2027. a kell 00:00.

Punktiga 110 täiendatakse § 84 lõikega 31, milles sätestatakse, et pärast andmete üleviimist AKS-

i infosüsteemi suletakse senised aadressiandmete süsteemi infosüsteem ja riigi kohanimeregister

ning nendes olnud andmed arhiveeritakse. Muudatus lõpetab süsteemireformi tehnilise ülemineku,

tagab ühtse keskse infosüsteemi ning säilitab varasema andmestiku ajalooliseks kasutuseks.

Punktiga 111 muudetakse § 84 lõikeid 4 ja 5.

Lõike 4 kohaselt peavad teabevaldajad andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel

oma andmekogud ja infosüsteemid RAS-i §-ga 59 vastavusse viima hiljemalt 2027. aasta 1.

märtsiks. See tähendab, et kui teabevaldaja töötleb andmekogus või ruumiandmeteenuses koha-

aadresside või kohanimedega seotud andmeid, peab ta edaspidi kasutama AKS-i raamistikku ja

AKS-i infosüsteemi andmeid RAS-i §-s 59 sätestatud ulatuses. Muudatus ei tähenda kõigi

andmekogude ümbertegemist, vaid puudutab neid andmekogusid ja teenuseid, kus aadressi- või

kohanimeandmeid kasutatakse. Üleminek toetab andmete ühtlust, vähendab paralleelsete

andmeallikate kasutamist ning parandab andmete kvaliteeti ja koosvõimet.

Lõiget 5 muudetakse § 39 muudatuste alusel. Kasutusele võetakse AKS keskse mõistena.

Punktiga 112 täiendatakse RAS-i §-ga 85, kuna eelnõu § 1 punktidega 20 ja 25 täiendatakse

seadust §-dega 331 ja 341, mistõttu on vaja kehtestada sätte rakendamise ettevalmistamiseks piisav

ajavaru. Muudatust rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist.

Eelnõu § 2. Maakatastriseaduse muudatused

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse § 18 lõikega 4. Maakatastriseaduse § 12 kohase

maakorraldustoimingu käigus muudetakse sageli üksnes katastriüksuste piire, ilma et muutuks maa

tegelik kasutus või kasutusotstarve. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb sellisel juhul kohalikul

omavalitsusel siiski uuesti määrata katastriüksusele sihtotstarve ja koha-aadress või kinnitada

nende varasem sisu haldusmenetluse kaudu, kuigi sisulist muudatust nendes andmetes ei toimu.

Muudatuse eesmärk on vähendada kohalike omavalitsuste, maaomanike ja katastripidaja

halduskoormust ning kiirendada maakorraldustoimingute tegemist. Sättes nähakse ette, et juhul kui

maakorraldustoiminguga ei muudeta katastriüksuse kasutusotstarvet, ei pea kohalik omavalitsus

määrama uut sihtotstarvet ega koha-aadressi. Sellisel juhul kinnitab kohalik omavalitsus

elektroonilises katastris olemasoleva sihtotstarbe ja koha-aadressi säilimise.

Muudatus ei vähenda kohaliku omavalitsuse pädevust otsustada sihtotstarbe või koha-aadressi üle,

kui maakorraldustoiminguga kaasneb nende muutmise vajadus. Samuti ei mõjuta muudatus

kehtivaid koha-aadressi või sihtotstarbe määramise põhimõtteid. Muudatusega luuakse eeldus

vähendada üksnes selliste haldusotsuste tegemist, mille sisu jääb võrreldes varasemaga

muutumatuks. Muudatuse tulemusel muutub maakorraldustoimingute menetlus lihtsamaks ja

38

kiiremaks, säilitades samal ajal olemasolevate andmete õigsuse ning kohaliku omavalitsuse

kontrolli nende üle.

Näiteks ei ole pärast katastriüksuse piiride muutmist, kui sellega ei muutu kinnisasjade

kasutusotstarve ja kasutus, vaja uuesti määrata sama sihtotstarvet või sama koha-aadressi üksnes

põhjusel, et katastriüksuse kuju või piir on muutunud. Sellisel juhul piisab olemasolevate andmete

säilimise kinnitamisest elektroonilises katastris.

Punktiga 2 täiendatakse MaaKatS-i §-dega 195 ja 196. Eesmärk on luua selge õiguslik alus

katastripidaja menetlusväliste tasuliste teenuste osutamiseks juhtudel, kus isikud vajavad

katastriandmete, katastrimõõdistamise või piiriandmetega seotud nõustavat või analüütilist

hinnangut, kuid kus avalik-õigusliku haldusmenetluse algatamine ei ole vajalik ega otstarbekas.

Muudatuste eesmärk ei ole laiendada katastripidaja avalik-õiguslikke ülesandeid ega muuta

haldusmenetlusi tasuliseks, vaid võimaldada vabatahtlike, õiguslikult mittesiduvate teenuste

osutamist selgelt piiritletud ulatuses, vältides huvide konflikti ja tagades haldusmenetluse

erapooletuse. Tasuliste teenuste puhul lähtutakse kulupõhisuse põhimõttest. See tähendab, et tasu

eesmärk ei ole riigile tulu teenimine, vaid teenuse osutamisega seotud põhjendatud kulude katmine.

Paragrahviga 195 kehtestatakse üldnorm, mis määrab menetlusväliste tasuliste teenuste õiguslikud

alused.

Lõikes 1 sätestatakse, et katastripidaja võib osutada üksnes selliseid tasulisi teenuseid, mis ei ole

maakatastriseaduse alusel katastripidajale pandud avalik õiguslike ülesannete täitmine. Sellise

sõnastusega välistatakse olukord, kus tasulise teenuse osutamine kattuks katastripidaja

kohustuslike ülesannetega või asendaks neid. See on oluline nii põhiseadusliku hea halduse

põhimõtte kui ka võrdse kohtlemise tagamiseks.

Lõikes 2 rõhutatakse, et menetlusvälise tasulise teenuse kasutamine ei ole eeltingimuseks

maakorraldustoimingu algatamisele, läbiviimisele ega katastripidaja otsuse tegemisele. Sätte

eesmärk on selgelt välistada haldusmenetluse tasuliseks muutumine ning tagada, et kõigil isikutel

on võrdne ligipääs seadusest tulenevatele menetlustele sõltumata sellest, kas nad on kasutanud

tasulist teenust.

Lõikes 3 määratletakse menetlusväline tasuline teenus kui väljaspool haldusmenetlust osutatav

nõuandev või analüütiline teenus, mille osutamine ei too kaasa haldusakti andmist ega

haldustoimingu tegemist ning ei ole katastripidajale siduv. Norm on vajalik õigusselguse

tagamiseks ja selleks, et välistada tasulise teenuse käsitamine varjatud haldusmenetluse või

eelotsustusena.

Lõikes 4 sätestatakse sõnaselgelt, et menetlusvälise tasulise teenuse tulemus ei loo õiguspärast

ootust haldusakti sisu ega haldustoimingu tegemise suhtes. Sätte eesmärk on ennetada võimalikke

vaidlusi, kus teenuse tellija võiks hiljem väita, et tasulise teenuse tulemus seob katastripidajat

edasises haldusmenetluses.

Lõikes 5 sätestatakse, et tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, tasude

arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

39

Paragrahv 196 täpsustab, milliseid konkreetseid menetlusväliseid tasulisi teenuseid võib

katastripidaja osutada.

Lõike 1 punktis 1 nimetatud objektipõhine nõustamine on suunatud juhtumitele, kus isik vajab

konkreetse katastriüksuse, selle piiride või mõõdistusdokumentidega seotud süvendatud selgitusi

või analüüsi, kuid kus ei ole veel põhjust algatada haldusmenetlust. Teenus aitab ennetada

hilisemaid vaidlusi ja vähendada põhjendamatute menetluste algatamist.

Lõike 1 punktis 2 sätestatud katastrimõõdistamise eksperthinnangu teenuse eesmärk on anda

erapooletu ja asjatundlik hinnang katastrimõõdistamise vastavusele õigusaktidele või piiriandmete

kvaliteedile. Tegemist on nõuandva teenusega, mis ei asenda haldusmenetluses tehtavaid otsustusi

ega kohtumenetluses kasutatavat ekspertiisi.

Järgnevalt on selgitatud nende teenuste sisu, sihtgruppi, tellimuste täitmise protsessi. Teenuste

hinnakujunduse põhimõtteid ja metoodikat käsitleb täpsemalt seletuskirja § 1 p 110.

1) Objektipõhine (menetlusväline) nõustamine Teenust kohaldatakse olukorras, kus piiriprobleemi lahendamine eeldab tavapärasest selgituse

andmisest mahukamat süvendatud analüüsi. Objektipõhine nõustamine eeldab tutvumist

katastriüksuste alusandmetega, sealhulgas arhiivimaterjalidega, katastriüksuste moodustamise

aegrea koostamist, erinevatest moodustamis- ja mõõdistamisviisidest tuleneva täpsushinnangu

koostamist, piiriandmete analüüsi ja võrdlemist, sealhulgas CAD-programmidega,

piiriprobleemi/vea tekke olemuse tuvastamist, võimalike lahenduste kaalumist ning pakkumist.

 Sihtrühm: maamõõtjad ja maaomanikud.

 Tellimuste täitmise protsess: o kirjaliku soovi edastamine MaRu-le teenuse osutamiseks (e-post);

o MaRu hindab töömahtu ja esitab hinnapakkumise;

o tellija esitab kinnituse ja MaRu võtab tellimuse töösse .

 Hinnakujunduse põhimõtted:

 teenus on tunnitariifne (70 €/h) ning sisaldab katastriüksuste alusandmete ja ajalooliste

arhiivimaterjalide aegrea koostamist, täpsushinnangu andmist, andmete võrdlemist

CAD-programmides ning võimalike tehniliste lahenduste väljatöötamist.

2) Eksperthinnangu koostamine Teenuson suunatud keeruliste piirivaidluste lahendamisele väljaspool ametlikku

maakorraldusmenetlust, pakkudes sõltumatut, riigi parimal kompetentsil põhinevat erapooletut

analüüsi- ja kontrollmõõdistust, mis hõlmab nii ettevalmistust kui ka looduses mõõdistamist.

 Tööde tegemise etapid:

1. kameraaltöö (ettevalmistav faas): arhiiviandmete tellimine, ajalooliste

piiridokumentide süvaanalüüs, kaasatud osaliste tuvastamine ja menetlusväline

teavitamine ning välimõõdistusfailide ettevalmistus;

2. välitööd ja transport: sõit objektile, piirimärkide otsimine, tuvastamine ja

täppismõõdistamine maastikul;

3. kameraaltöö (lõppfaas): mõõdistusandmete järeltöötlus, analüütiline võrdlus riikliku

maakatastri ja arhiiviandmetega ning lõpliku eksperthinnangu teksti ja graafilise joonise

vormistamine.

40

 Sihtrühm: teenus on suunatud nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, kohtutele,

ametiasutustele ja kohalikele omavalitsustele.

 Tellimuste täitmise protsess: 1. taotluse esitamine MaRu-le katastriüksuse spetsiifiliseks analüüsiks või

eksperthinnanguks (e-post);

2. töömahu hindamine ja hinnapakkumise koostamine: MaRu spetsialistid analüüsivad

kaasust, sealhulgas katastriüksuse geograafilist asukohta, arhiivimaterjalide mahtu ja

maastikul asuvate piirimärkide olemust;

3. kinnituse esitamine tellija poolt ja objekti töösse võtmine (eksperthinnangu

koostamine);

4. eksperthinnangu väljastamine tellijale koos arvega teenuse osutamise eest.

 Hinna kujundamise põhimõtted:

o Teenuse maksumus kujuneb juhtumi põhjal spetsialistide prognoositava ja tegelikult

kulutatud tööaja alusel, lähtudes MaRu baashinnast 70 €/h. Lõplik hind sõltub

katastriüksuse asukohast ja suurusest, analüüsimist vajavate andmete mahust ning

piirimärkide ja piiride keerukusest maastikul.

o Hinnakujunduse metoodika säilitab paindlikkuse komponentidega varieerida (nt välitöö

tunnihinna määramine kameraaltöö omast kõrgemaks), et hoida lõppsumma eraisikutest

tellijatele mõistlikuna.

Lõikes 2 sätestatakse selgesõnaline eristus menetlusõiguslikust ekspertiisist. Eksperthinnangut ei

osutata maakorraldustoimingu menetluse käigus ning seda ei käsitata kohtumenetluses ekspertiisi

ega menetlusosalise tellitud eksperdiarvamusena. See on vajalik, et vältida menetlusnormide

kohaldumist teenusele, mis ei ole oma olemuselt menetluslik.

Lõikes 3 rõhutatakse, et selles paragrahvis kirjeldatud eksperthinnang on nõuandva iseloomuga ega

ole siduv ühelegi haldusorganile ega kohtule.

Lõikes 4 kehtestatakse huvide konflikti vältimise nõue, mille kohaselt eksperthinnangu koostaja ei

tohi osaleda sama katastriüksuse suhtes katastrikannete tegemises ega maakorraldustoimingu

menetlemises ei enne ega pärast eksperthinnangu koostamist. See säte on oluline avaliku usalduse

säilitamiseks ja kooskõlas hea halduse põhimõttega.

Eelnõu § 3. Kohanimeseaduse muudatused

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse § 8 lõiget 1, sest kohanime määramisest tuleb teavitada ainult

aadresside ja kohanimede süsteemi vastutavat töötlejat. Sõna „saadab“ asendatakse sõnaga

„edastab“, sest tehniliselt võib see seisneda ka õigusakti andmete sisestamisega aadresside ja

kohanimede süsteemi, sellega väheneb halduskoormus kohalikel omavalitsustel kui ka vastutaval

töötlejal.

Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõike 1 punkt 1, sest kohanime määramise õigusakti ei ole

vaja edastada kohanimenõukogule. Lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, sest kohanimeregister

on osa aadresside ja kohanimede süsteemist.

41

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks 5. peatükk, sest see reguleerib kohanimeregistri pidamist, aga

kohanimeregister on tehniliselt ühendatud aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga ühtseks

aadresside ja kohanimede süsteemiks, mida reguleerivad ruumiandmete seadus ja selle

rakendusaktid.

Eelnõu § 4. Avaliku teabe seaduse muudatus

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse § 439 lõike 1 punkti 3, sest aadressiandemete süsteem

asendatakse aadresside ja kohanimede süsteemiga.

3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs

3.2.1. Probleemi piiritlemine

Eelnõukohase seadusega kavandatakse kehtestada aeromõõdistusandmete avalikustamise ja

kasutamise tingimused, nähes ette andmete detailsuse piirangud ning diferentseeritud

juurdepääsutasemed. Selline kord mõjutab mitut põhiseaduslikku õigust ning nõuab

põhiseaduspärasuse hindamist. Küsimus ei seisne üksnes ühe põhiõiguse riives, vaid mitme

põhiõiguse omavahelises suhtes ja nende tasakaalustamises. Asjassepuutuvad on eelkõige eraelu

puutumatus (PS § 26), ettevõtlusvabadus (PS § 31) ning teabevabadus (PS § 44). Samuti tuleb

hinnata kavandatu kooskõla õigusselguse ja seadusereservatsiooni põhimõtetega (PS § 3 lg 1 ja

§ 10). Kuna tegemist on põhiõiguste kollisiooniga, tuleb lähtuda Riigikohtu praktikast tulenevast

põhimõttest, et erinevate põhiõiguste vahel tuleb leida mõistlik tasakaal.2

Õiguskantsler on osutanud, et aeromõõdistusandmete avalikustamine ei kujuta endast üksnes

üksikjuhtumilist teabe avaldamist, vaid riigi loodavat süstemaatilist ja kogu territooriumi hõlmavat

andmekogu, mis suurendab eraelu riive intensiivsust kvalitatiivselt. Seetõttu tuleb hinnata mitte

üksnes andmete olemasolu, vaid eelkõige nende avalikustamise ulatust ja viisi.3 Kavandatav

lahendus lähtub sellest eristusest ja käsitab piirangu objektina eelkõige avalikustamist, mitte

andmete kogumist.

3.2.2. Riivatavate põhiõiguste kaitseala ja riive

Teabevabadus hõlmab õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud teavet. Samas ei ole

tegemist absoluutse õigusega, vaid seadusandjal on õigus kehtestada piiranguid, kui see on vajalik

teiste põhiõiguste või avalike huvide kaitseks. Aeromõõdistusandmed kujutavad endast avalikku

teavet üksnes ulatuses, milles nende avalikustamine ei kahjusta teisi kaitstavaid õigushüvesid.

Seetõttu tuleb hinnata, kas ja millises ulatuses võivad sellised andmed sisaldada teavet, mille

levitamine riivab isikute eraelu. Avaliku teabe kättesaadavust võib piirata, kui see on vajalik teiste

põhiõiguste kaitseks. Selline lähenemine tuleneb üldisest põhimõttest, et põhiõigused ei kehti

iseseisvalt, vaid vastastikuses koostoimes.

Aeromõõdistusandmete avalikustamisel tuleb arvestada, et tegemist ei ole üksnes potentsiaalse

riiveallikaga, vaid ka olulise avaliku hüvega. Aeromõõdistusandmed on riigi ja ühiskonna

toimimiseks vajalikud alusandmed, mida kasutatakse laialdaselt ruumiplaneerimises, ehitus- ja

järelevalvetegevuses, pääste- ja kriisireguleerimises, keskkonnahalduse ning teadus- ja

arendustegevuse toetamisel.

2 RKPJKo 14.04.2003 nr 3-4-1-4-03, p 17. 3 Õiguskantsleri pöördumine 27.11.2025 nr 7-7/252405/2508574, Orto- ja kaldaerofotode avalikustamine, p 33.

42

VTK tagasisidest nähtub, et avaliku sektori asutused kasutavad aeromõõdistusandmeid

operatiivtegevuses, sealhulgas otsuste tegemisel ja järelevalvetoimingutes, kus ajakohane ja

piisava detailsusega teave vähendab menetluskoormust ning parandab otsuste kvaliteeti. Samuti

toetavad need andmed erasektori tegevust, võimaldades luua uusi teenuseid ja arendada

innovatsiooni, ning on vajalikud regionaalpoliitika ja ruumilise arengu planeerimiseks. Seetõttu ei

ole aeromõõdistusandmete avalikustamine pelgalt valik, vaid tuleneb riigi ülesandest tagada

kvaliteetsed ja kättesaadavad alusandmed avalikes huvides.

Ettevõtlusvabadus kaitseb isiku õigust tegeleda majandustegevusega ning kasutada selleks

vajalikke ressursse. Praktikas tähendab see muu hulgas õigust kasutada ruumiandmeid

majandustegevuse sisendina. Aeromõõdistusandmete kasutuspiirangud võivad seega mõjutada

ettevõtjate võimalusi teenuste osutamisel või toodete arendamisel.

Tegemist ei ole siiski ettevõtlustegevuse sisulise piiranguga, vaid konkreetse sisendi kasutamise

tingimuste reguleerimisega. Esiteks ei välista regulatsioon andmete kasutamist tervikuna, vaid

diferentseerib ligipääsu andmete detailsuse ja riskitaseme põhjal. Madalama riskiga andmed jäävad

avalikult kättesaadavaks ning detailsematele andmetele säilib ligipääs kontrollitud tingimustel.

Seega ei ole tegemist turult väljatõrjumise ega majandustegevuse keelamisega, vaid andmete

kasutamise tingimuste korrastamisega.

Kõigi kasutusjuhtude jaoks ei ole suure detailsusega andmed vajalikud. Üldise ülevaate ja esmase

analüüsi jaoks on 20 cm eraldusvõimega ortofoto paljudel juhtudel piisav, võimaldades hinnata

ruumilist konteksti, tuvastada objektide olemasolu ja jälgida muutusi. Detailsemate andmete

vajadus tekib eelkõige kitsamate ja spetsiifiliste tööülesannete puhul, mis õigustab ka rangemat

ligipääsukorda.

Kavandatu ei takista ettevõtjatel kasutada alternatiivseid andmeallikaid või teenuseid. Ettevõtjad

kasutavadki paralleelselt mitut allikat, sealhulgas kommertsteenuseid (nt rahvusvahelised

kaarditeenused) ning tellivad vajaduse korral muid andmehõiveid (näiteks droonipildistused).

Kasutajauuringu järgi kohandavad ettevõtjad oma tööprotsesse ka juhul, kui detailne riiklik

andmestik ei ole vabalt kättesaadav, mis näitab, et turul on olemas alternatiivsed lahendused ning

ettevõtlustegevus ei sõltu üksnes ühest andmeallikast.

Eraelu puutumatus tähendab lisaks klassikalisele eraelule ka isiku ruumilise privaatsuse kaitset.

Nüüdisaegses õigusruumis tähendab see, et isiku elu- ja kasutusruumi kohta kogutud detailne teave

ei tohi olla piiranguteta kättesaadav. Aeromõõdistusandmete puhul seisneb risk eelkõige selles, et

kõrge resolutsiooniga andmed võimaldavad teha järeldusi isiku elukorralduse, vara või muude

eraeluliste aspektide kohta. Seetõttu on riigil kohustus luua reeglid, mis ennetavad sellist riivet.

Seetõttu on riigil PS-i §-st 26 tulenev kohustus kehtestada meetmed, mis väldivad põhjendamatut

sekkumist isiku privaatsfääri.

Eelnõu riivab teabevabadust ja ettevõtlusvabadust, kuna piirab andmete vabalt kasutamise ulatust.

Samas ei riiva see eraelu puutumatust, vaid vastupidi – on suunatud selle kaitsmisele. Seega on

tegemist olukorraga, kus ühe põhiõiguse kaitse eeldab teiste põhiõiguste teatud ulatuses piiramist.

3.2.3. Riive õigustamine ja legitiimne eesmärk

43

Riive õigustatuse hindamisel tuleb analüüsida kavandatu eesmärki ja selle proportsionaalsust.

Eelnõu eesmärk on kaitsta eraelu ning vähendada julgeolekuriske, mis võivad kaasneda detailsete

ruumiandmete piiranguteta levikuga.

Piirangu legitiimseks eesmärgiks on eraelu puutumatuse ja riigi julgeoleku kaitse. Riigikohus on

leidnud, et ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, mis tuleneb avalikust

huvist või teiste isikute õiguste kaitsest.4 Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete eesmärkidega,

kuna need tulenevad nii PS-i § 26 kaitsealasest õigushüvest kui ka riigi üldisest kohustusest tagada

isikute õiguste kaitse ja julgeolek.

Sobivuse kriteeriumi kohaselt peab valitud meede aitama eesmärki saavutada. Andmete detailsuse

piiramine ja juurdepääsu mitmetasandilisus aitavad vältida olukorda, kus isikute eluolu või vara

kohta avaldatakse liigset teavet. Samas säilib väiksema detailsusega andmetega avaliku teabe

kättesaadavus ning detailsemate andmete kasutamise võimalus õigustatud juhtudel. Seega on

meede eesmärgi saavutamiseks sobiv.

Vajalikkus

Vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem

piiravate vahenditega. Võimalike alternatiividena võib käsitada üksnes vajaduspõhist hägustamist

või pärast andmete avalikustamist toimuvat ex post kontrolli nende kasutamise üle.

Eelmainitud meetmed ei ole siiski sama tõhusad. Vajaduspõhine hägustamine vajab üksikjuhtumi

põhjal sekkumist, mis on olemuselt väga ajamahukas ning pärsib andmete kasutuselevõttu avalikes

huvides. Valikuline hägustamine ei kõrvalda julgeolekuriske ning eeldab keerulist andmete

haldamist ja registrite koostoimet ja pidevat inimese sekkumist. Samuti ei ole piisav üksnes

andmete kasutamise järelkontroll, kuna aeromõõdistusandmete olemuse tõttu ei ole võimalik nende

edasist levikut ja kasutamist pärast avalikustamist enam piirata. Kui detailne teave on juba

avalikustatud, ei ole võimalik selle mõju hilisemate meetmetega tagasi pöörata. See vastab ka

õiguskantsleri hinnangule, et just andmete süsteemne ja kergesti ligipääsetav avalikustamine

suurendab eraelu riivet kvalitatiivselt uuele tasemele.5 Samas ei ole aerofotode kvaliteet praegu

selline, et neilt oleks võimalik tuvastada inimest näo või välimuse järgi või tema autonumbri

põhjal.6

Lisaks ei võimalda vähem piiravad meetmed piisavalt arvestada aeromõõdistusandmete eri liikide

erinevat riskitaset. Andmeliigid, nagu ortofotod, kaldaerofotod ja aerolaserskaneerimise

punktipilv, erinevad oluliselt selle poolest, millisel määral võimaldavad need tuvastada objekte

ning teha järeldusi isiku eluolu, vara või privaatsfääri kohta. Näiteks võivad kaldaerofotod

külgvaate tõttu võimaldada näha hoonete varjatud külgi või kinnisasja osi, mis tavapärasest

avalikust vaatepunktist nähtavad ei ole.7 Seetõttu ei oleks ühetaoline või üksnes tagantjärele

kontrollil põhinev meede sama tõhus, kui on andmeliikide riskitasemest lähtuv mitmetasandiline

juurdepääsumudel. Seega hilisem järelevalve ei ole piisavalt tõhus meede. Samuti on selliste

meetmete rakendamine praktikas kulukas nii rahaliselt kui ajaliselt. Seetõttu ei saa pidada

olemasolevaid alternatiive sama tõhusaks, kui on valitud lahendus.

4 RKPJKo 10.05.2002 nr 3-4-1-3-02, p 14. 5 Õiguskantsleri pöördumine 27.11.2025 nr 7-7/252405/2508574, Orto- ja kaldaerofotode avalikustamine, p-d 13 ja

15. 6 Õiguskantsleri pöördumine 27.11.2025 nr 7-7/252405/2508574, Orto- ja kaldaerofotode avalikustamine, p 19. 7 Õiguskantsleri pöördumine 27.11.2025 nr 7-7/252405/2508574, Orto- ja kaldaerofotode avalikustamine, p 17.

44

Suure detailsusega andmete täielik sulgemine avalikkusele on vajalik siis, kui andmete

avalikustamine tooks kaasa suure riive eraelu puutumatusele või julgeolekule. Samas võimaldab

vähem detailsete andmete avalikustamine tagada teabe kättesaadavuse üldises huvis ning

kontrollitud ligipääsuga kanalid võimaldavad andmete kasutamist õigustatud eesmärkidel, ilma et

kaasneks nende kontrollimatu levik.

Seetõttu ei ole võimalik saavutada sama tulemust vähem piiravate meetmetega, mis tagaksid

ühtaegu nii andmete laialdase kasutatavuse kui ka eraelu puutumatuse ja julgeoleku piisava kaitse.

Valitud lahendus, mis kombineerib andmete täielikku sulgemist, kvaliteedi piirangut ja kontrollitud

ligipääsu, on seega eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Mõõdukus

Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt riive intensiivsust ja teisalt eesmärgi kaalukust.

Riigikohus on rõhutanud, et mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukam peab olema

selle õigustus ja seda täpsemad peavad olema piirangu aluseks olevad normid.8

Ettevõtlus- ja teabevabaduse riive seisneb eelkõige selles, et teatud andmeid ei ole võimalik vabalt

kasutada. Regulatsioon näeb ette mitmetasandilise lähenemise, mille kohaselt kõige suurema

riskiga andmed ei ole avalikkusele kättesaadavad, keskmise riskiga andmed avalikustatakse

piiratud detailsusega ning ülejäänud andmetele võimaldatakse ligipääs kontrollitud tingimustel. Ka

piiratud eraldusvõimega (nt 20 cm) andmestik võimaldab täita üldise ruumilise ülevaate

funktsiooni ning paljude kasutajate jaoks jääb see piisavaks töövahendiks. Detailsemate andmete

vajadus ei kao, kuid see puudutab kitsamat kasutajate ringi ja spetsiifilisi tööülesandeid, mille

puhul on põhjendatud ka rangem ligipääsukord. Seetõttu ei kujuta kavandatu endast täielikku

informatsioonilist sulgemist ega ettevõtlustegevuse keeldu, vaid üksnes andmete kasutamise

tingimuste diferentseerimist.

Teisalt on piirangu eesmärk väga kaalukas. Õiguskantsleri hinnangul muudab detailsete aerofotode

süstemaatiline ja piiranguteta avalikustamine isikute eraelu puudutava teabe kergesti

kättesaadavaks kogu maailmale ning võimaldab teha järeldusi isikute eluviisi, vara ja

turvameetmete kohta. Selline riive on olemuslikult intensiivne ning seda ei saa võrdsustada

üksikjuhtumilise vaatlusega avalikus ruumis.9

Ühelt poolt piiravad kavandatud meetmed ettevõtjate võimalusi kasutada suure detailsusega

andmeid, mis võib mõjutada teatud ärimudelite arengut. Teisalt võib detailsete

aeromõõdistusandmete piiranguteta kättesaadavus kaasa tuua ulatusliku ja raskesti kontrollitava

sekkumise üksikisikute eraellu. Arvestades, et kõnesoleval juhul ei välista kavandatu andmete

kasutamist, vaid piirab üksnes nende detailsust ja juurdepääsu ulatust, kaalub eraelu kaitse huvi

üles ettevõtlusvabaduse riive.

Sellises olukorras ei ole proportsionaalsus saavutatav ühetaolise lahendusega, mis kas lubab või

keelab andmete avalikustamise tervikuna. Valitud mitmetasandiline lähenemine võimaldab

ühtaegu:

– tagada madalama riskitasemega andmete kui avaliku teabe kättesaadavuse;

– piirata üksnes nende andmete levikut, mille puhul riive eraelule oleks intensiivne;

8 RKPJKo 20.03.2014 nr 3-4-1-42-13, p 41. 9 Õiguskantsleri pöördumine 27.11.2025 nr 7-7/252405/2508574, Orto- ja kaldaerofotode avalikustamine, p-d 13-15.

45

– säilitada vähem riivavate andmete kasutusvõimalus õigustatud eesmärkidel kontrollitud

ligipääsuga.

Seetõttu on kavandatu suunatud just nende riskide maandamisele, mis ei ole muul viisil tõhusalt

kontrollitavad, ning ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Arvestades,

et eraelu puutumatuse kaitse on põhiseaduses suure kaaluga õigushüve ning kavandatud abinõu ei

välista andmete kasutamist tervikuna, vaid piirab üksnes nende detailsust ja ligipääsu ulatust, on

põhiõiguste riive mõõdukas ja proportsionaalne.

Õigusselgus

Lisaks tuleb hinnata regulatsiooni kooskõla õigusselguse ja seadusereservatsiooni põhimõtetega.

Õigusselguse nõue eeldab, et normi adressaat saab ette näha, milliste tingimuste korral tema õigusi

piiratakse, millised on tema õigused ja kohustused ning kuidas normi rakendatakse. Piirangute

alused sätestatakse seaduse tasandil ning tehnilised detailid jäetakse täitevvõimu täpsustada.

Selline lahendus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga10, mille kohaselt võib vähem intensiivseid

piiranguid täpsustada määrusega, kui seadus määrab piisavalt selged raamid.

Seadusereservatsiooni põhimõtte kohaselt peavad põhiõiguste piirangute alused tulenema

seadusest. Kõnesoleval juhul sätestatakse seaduses nii piirangute eesmärk kui ka peamised

tingimused, mistõttu on täitevvõimule antud volitusnorm piisavalt selge ja piiritletud.

Kokkuvõttes tuleneb eespool käsitletust, et eelnõu riivab teabevabadust ja ettevõtlusvabadust, kuid

riive on suunatud eraelu puutumatuse kaitsele ning vastab proportsionaalsuse põhimõttele.

Regulatsioon on kooskõlas ka õigusselguse ja seadusereservatsiooni nõuetega. Seetõttu on eelnõu

põhiseadusega kooskõlas.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu terminid on vajalikud regulatsiooni täpsustamiseks ning kajastavad valdkonna

tehnoloogilist arengut ja praktilist kasutust. Eelnõus kasutatakse uusi termineid või muudetakse

olemasolevate terminite legaaldefinitsioone:

• geodeetiline märk on maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis, millele on

määratud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtus;

• geodeetiline punkt on andmekandjal talletatud kirje, mis sisaldab andmeid geodeetilise

märgi, selle koordinaatväärtuste ja vajaduse korral muude seotud andmete kohta;

• geodeetiline võrk on geodeetiliste mõõtmisandmete kogum, mida kasutatakse teatud

piirkonda rajatud geodeetiliste märkide koordinaatide, kõrguste ja raskuskiirenduse

väärtuste määramiseks. Geodeetilised võrgud on järgmised: riiklik GNSS-i

satelliitandmete keskus ESTPOS, riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk, riiklik

gravimeetriline võrk ja vajaduse korral nendele vastavad kohalikud võrgud;

• geodeetilised tööd seaduse tähenduses on geodeetiliste märkide rajamine ja hooldamine,

geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine ning nendega seotud geodeetiliste

andmete töötlemine;

• geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid

• aadresside ja kohanimede süsteem (AKS) on organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike

vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide, kohanimede ja huviobjektide ühese

10 RKPJKo 17.03.1999 nr 3-4-1-1-99, p 14.

46

identifitseerimise nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes ning koha-aadresside ja

kohanimede määramise, aadressiandmete ja kohanimede töötlemise ühtse korralduse;

• huviobjekt on maaga seotud objekt, mille asukohaandmeid vajab avalikku teenust pakkuv

asutus oma ülesannete täitmiseks või avaliku teenuse osutamiseks. Huviobjekt võib olla

samal ajal kas kohanimeobjekt või aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime

ega koha-aadressi määratud;

• huviobjektiandmed on andmed huviobjekti asukoha ja seda kirjeldavate tehniliste näitajate

kohta, mida avalikku teenust pakkuv asutus vajab oma ülesannete täitmiseks;

• aeromõõdistusandmed seaduse tähenduses on ruumiandmed, mis on saadud

aeropildistamise või aerolaserskaneerimise teel ning mis kirjeldavad maapinna ja sellel

asuvate looduslike ja inimtekkeliste nähtuste asukohta, kuju, omadusi ja ruumilisi suhteid;

• ortofoto on maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, kus

kujutis on toodud ühtsele kaardiprojektsioonile;

• kaldaerofoto on aerofoto, mille võttesuund ei ole risti maapinnaga ja mis võimaldab

vaadelda objekte külgvaates;

• fotovõrkmudel on aeropildistamise teel saadud fotode põhjal koostatud kolmemõõtmeline

mudel;

• aerolaserskaneerimise punktipilv on aerolaserskaneerimise käigus kogutud

punktandmestik;

• autenditud kasutaja on isik, kelle isikusamasus on tuvastatud seaduse alusel ning kellele

võimaldatakse ligipääs aeromõõdistusandmetele väljaspool avalikku vaadet seaduse § 733

tähenduses;

• suletud aeromõõdistusandmed on andmed, millele juurdepääs on piiratud julgeoleku või

avaliku korra tagamiseks või muul seaduses sätestatud alusel.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerib aeromõõdistusandmete avalikustamise ja kasutamise tingimusi, mis kuuluvad

Euroopa Liidu õiguse kohaselt ruumiandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise valdkonda.

Eelnõu koostamisel on arvestatud eelkõige järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiividega:

– 2007/2/EÜ (INSPIRE-direktiiv), millega luuakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete

infrastruktuur;

– (EL) 2019/1024 (avaandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise direktiiv);

– 2003/4/EÜ keskkonnateabe kättesaadavuse kohta.

5.1. INSPIRE-direktiiv (2007/2/EÜ)

INSPIRE-direktiivi eesmärk on tagada ruumiandmete kättesaadavus ja kasutatavus avaliku sektori

ülesannete täitmiseks ning ühiskondlike vajaduste rahuldamiseks. Direktiivi kohaselt tuleb

ruumiandmed muuta leitavaks, vaadatavaks ja võimaluse korral allalaaditavaks standardiseeritud

teenustega.

Eelnõu lahendus on direktiivi sätetega kooskõlas. Eelnõu ei piira ruumiandmete olemasolu ega

leitavust, vaid reguleerib nende avalikustamise üksikasju ja ulatust. INSPIRE-direktiiv ei nõua, et

kõik ruumiandmed oleksid piiranguteta ja täies detailsuses avalikkusele kättesaadavad. Direktiivi

artikkel 13 lubab kehtestada piiranguid juhul, kui see on vajalik näiteks avaliku julgeoleku või

isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Piiratakse selliste andmete avalikustamist, mille suur

detailsus võimaldaks teha järeldusi isikute eluolu või vara kohta. Madalama riskitasemega andmed

47

jäävad avalikkusele kättesaadavaks ning tagavad seeläbi direktiivi artikli 11 kohase minimaalse

kättesaadavuse.

Eelnõu lahendus – mitmetasandiline juurdepääs, andmete detailsuse piiramine ja osa andmete

sulgemine – on kooskõlas INSPIRE-direktiivi loogikaga, kuna:

- andmete leitavus ja olemasolu säilib;

- väiksema riskiga andmed jäävad avalikkusele kättesaadavaks;

- suurema riskiga andmetele nähakse ette kontrollitud ligipääs.

Lisaks toetab eelnõu INSPIRE eesmärki tagada andmete tegelik kasutatavus, kuna väldib olukorda,

kus liiga piiratud või viibega kättesaadav teave kaotaks praktilise väärtuse avalike ülesannete

täitmisel.

5.2. Avaandmete direktiiv ((EL) 2019/1024)

Avaandmete direktiivi artikli 5 kohaselt peavad avaliku sektori asutused tegema dokumendid

kättesaadavaks taaskasutamiseks, kuid artikli 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata direktiivi teabele,

millele kehtivad juurdepääsupiirangud muu hulgas isikuandmete või julgeoleku kaitseks.

Lisaks sätestab artikli 3 lõige 1 üldpõhimõtte teabe võimalikult laialdasest kättesaadavusest, kuid

ei välista piirangute kehtestamist.

Eelnõu lahendus on direktiiviga kooskõlas, kuna:

- säilitab aeromõõdistusandmete üldise kättesaadavuse väiksema detailsusega;

- ei välista andmete taaskasutamist;

- piirab üksnes andmete neid omadusi (suur detailsus, koondatavus), mis tooksid kaasa

ebaproportsionaalse riive.

Seejuures on arvestatud, et avalike ruumiandmete kättesaadavus:

- toetab innovatsiooni ja ettevõtlust;

- vähendab halduskoormust, kuna väheneb vajadus individuaalsete teabenõuete esitamiseks;

- parandab otsuste tegemise kvaliteeti avalikus sektoris.

Seega ei vähenda eelnõu avaandmete direktiivi eesmärki, vaid tasakaalustab selle teiste

põhiõigustega.

5.3. Keskkonnateabe direktiiv (2003/4/EÜ)

Keskkonnateabe direktiivi artikli 3 kohaselt tuleb keskkonnateave teha avalikkusele

kättesaadavaks ning artikli 4 lõike 2 kohaselt võib juurdepääsu piirata, kui avalikustamine

kahjustaks näiteks avalikku julgeolekut ja riigikaitset, isikuandmete kaitset või muid kaitstavaid

huve.

Aeromõõdistusandmed võivad sisaldada keskkonnateavet, kuid ühtlasi võimaldada järeldusi

isikute eraelu kohta. Eelnõu arvestab seda, tagades keskkonnateabe kättesaadavuse ning samas

piirates üksnes neid andmeid, mille avalikustamine oleks vastuolus artiklis 4 sätestatud

kaitsehuvidega.

5.4. Järeldus

Euroopa Liidu õigus ei eelda ruumiandmete piiranguteta ja maksimaalse detailsusega

avalikustamist, vaid näeb ette tasakaalustatud lähenemise, mis võimaldab piirata juurdepääsu juhul,

kui see on vajalik teiste õigushüvede kaitseks. Seetõttu on eelnõu Euroopa Liidu õigusega

kooskõlas.

6. Seaduse mõjud

48

Eelnõukohase seadusega kavandatakse järgmisi muudatusi:

• koondatakse aadressiandmed, kohanimed ja huviobjektid ühte terviklikku süsteemi;

• antakse AKS-i infosüsteemi vastutavale töötlejale hoone või hooneosa koha-aadressi

määramise või muutmise õigus;

• kaotatakse kohalike geodeetiliste tööde MaRu-ga kooskõlastamise kohustus;

• sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete kalibreerimise

kohustus;

• sätestatakse õiguslik raamistik aeromõõdistusandmete avalikustamiseks ja kasutamiseks;

• luuakse MaRu tasuliste teenuste osutamise alused.

Sihtrühma saab üldistatult jagada kolmeks:

• eraõiguslikud juriidilised isikud;

• füüsilised isikud;

• avalik sektor (kohalikud omavalitsused ja riigiasutused).

6.1. Aadressiandmed

6.1.1. Mõju avaldav muudatus: aadresside, kohanimede ja huviobjektide koondamine ühte

terviklikku süsteemi

Kuna aadressiandmete süsteemi infosüsteem (ADS-i infosüsteem) ja riiklik kohanimeregister on

tehniliselt omavahel integreeritud aadresside ja kohanimede süsteemiks, tehakse muudatused

ruumiandmete seaduses, kohanimeseaduses ja rakendusaktides.

Riikliku kohanimeregistri sätted tunnistatakse kohanimeseaduses kehtetuks. Kohanimeseaduse

alusel kehtestatud kohanime vormistamise ja kasutamise kord tunnistatakse kehtetuks ja selle

sätted viiakse üle AKS-i määrusesse.

Lisaks reguleeritakse huviobjektidega seotut seaduse tasandil. Oluline tähelepanek on, et praeguses

kasutuses tähendab huvipunkt pigem konkreetset teenuse või koha asukohta, samas muudatuse

järgi on huviobjekt laiem õiguslik mõiste, mis võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või

aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud.

Muudatustega koondatakse aadressid, kohanimed ja huviobjektid ühte terviklikku süsteemi.

Sellega rõhutatakse, et tegemist ei ole üksnes eraldiseisvate andmeliikidega, vaid tervikliku

tehnilise, organisatsioonilise ja õigusliku süsteemiga, mis sisaldab nii andmete moodustamise,

esitamise, haldamise ja kasutamise põhimõtteid kui ka süsteemi toimimiseks vajalikke osapooli ja

nende ülesandeid. Muudatus loob selgema struktuuri ning eristab ühelt poolt aadresside,

kohanimede ja huviobjektide määramise ning andmete esitamisega seotud nõudeid ja menetlusi

ning teiselt poolt infosüsteemi kui terviklikku andmete haldamise ja kasutamise keskkonda.

6.1.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused

Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)

AKS-i infosüsteemi kasutusele võtmisel on riigivalitsemisele valdavalt positiivne mõju. Maa- ja

Ruumiameti hallatavate infosüsteemide arv väheneb ning seniste eraldiseisvate regulatsioonide

asemel rakendatakse ühtset õiguslikku raamistikku. Loobutakse KNR-i kui eraldiseisva keskkonna

ülalpidamisest. AKS-i infosüsteemi kasutuselevõtuga võib selle vastutava ja volitatud töötleja

töökoormus mõnel määral kasvada (nt võib kaasneda vajadus koolituste korraldamiseks ja

49

juhendite koostamiseks). KNR-i kui eraldi registri ja infosüsteemi sulgemisega väheneb selle

keskkonna ülalpidamisega kaasnev töökoormus ja ressursikulu. Selle asemel AKS-i infosüsteemi

kasutuselevõtu tõttu ei vähene ressursikulu oluliselt. Samas lihtsustab see süsteemide haldamist ja

vähendab halduskoormust. Kohalike omavalitsuste ülesanded ja töökorraldus oluliselt ei muutu.

Aadressiandmete üleviimisega AKS-i infosüsteem uueneb ka senine In-ADS-i veebiteenus, mis on

ADS-i andmeid kasutav integreeritav aadressiotsing, mida on võimalik lihtsalt paigutada

veebipõhistesse infosüsteemidesse. Teenuse uus nimi on In-AKS. In-ADS on avatud kuni 2026.

aasta juuli lõpuni. Pärast seda rakendatakse kuni 2026. aasta lõpuni ümbersuunamist.

Ühtsesse süsteemi koondatud huviobjektide andmestik annab riigile ajakohase ülevaate

konkreetsetes asukohtades pakutavatest teenustest, mida saab kasutada nii kriisiolukordade

lahendamiseks kui ka muude avalike teenuste planeerimiseks ja korraldamiseks. Positiivne mõju

avaldub ka KOV-idele, kellel on huviobjektide infot omades võimalik avalike teenuste osutamist

tõhusamalt korraldada ning nendeks vajaminevat ressurssi optimeerida. Andmete kogumine võib

suurendada mõnel määral MaRu töökoormust. Oluline on, et andmeid kogub MaRu ning teised

asutused (Häirekeskus, Päästeamet jt) ei pea seda seetõttu eraldiseisvalt tegema. Seega kokkuvõttes

on huviobjektide andmete koondamine AKS-i infosüsteemi positiivse mõjuga.

6.1.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud

Mõju majandusele

Huviobjekti andmed võetakse üle Maa- ja Ruumiameti sisemisest andmekogust. Muudatuse

eesmärk ei ole luua uut tüüpi andmeid, vaid luua õiguslik raamistik avalike ülesannete täitmiseks

oluliste huviobjektide andmete ühtseks haldamiseks ja kasutamiseks koos aadressi- ja

kohanimeandmetega.

AKS-i infosüsteemi huviobjektide regulatsiooni eesmärk on tagada avalike ülesannete täitmiseks

vajalike asukohaandmete koondamine ühtsesse süsteemi. Huviobjektide andmete kogumine ei ole

suunatud erasektori teenuste asendamisele ega huvipunktide kommertsteenuste pakkumisele, vaid

avaliku sektori ülesannete täitmise toetamisele, sealhulgas kriisijuhtimise, planeerimise ja teenuste

korraldamise eesmärgil.

Muudatus võib mõjutada ettevõtjaid, kes koguvad ja pakuvad huvipunktide andmeid. Positiivse

mõjuna tekib ettevõtjatel võimalus kasutada ühtlustatud ja kvaliteetseid alusandmeid. Samas võib

väheneda vajadus selliste andmete eraldi kogumiseks ja vahendamiseks, kui riik avalikustab

samalaadseid andmeid. Kuna huviobjektide regulatsiooni peamine eesmärk on toetada avalike

ülesannete täitmist, avalike teenuste planeerimist ning kriisi- ja kiirreageerimisvõimekust, on mõju

huvipunktide andmete turule hinnanguliselt väike kuni mõõdukas.

6.1.1.3. Mõju infoühiskonnale

Kavandatud muudatustega kaasneb infoühiskonnale eeldatavasti oluline positiivne mõju. AKS

muutub üheks keskseks andmebaasiks. Selle kõrval ei säilitata paralleelse registrina KNR-i ning

kogu seal kajastuv info liigub AKS-i infosüsteemi. See lihtsustab nii avaliku sektori töötajate kui

ka KOV-ide jaoks riigi andmekorralduse üldarusaadavust. Ühe andmebaasi kasutamine vähendab

infosüsteemide killustatust, mis lihtsustab avalike teenuste kasutamist ja suurendab

usaldusväärsust infoühiskonnas.

6.1.1.4. Mõju riigieelarvele

50

AKS-i infosüsteemi arendust rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.

Arendusel on kolm etappi: aprillis 2025 valmisid AKS-i infosüsteemi baasfunktsioonid ja

kohanimede moodul ja oktoobris AKS-i infosüsteemi aadressiandmete avalik rakendus. 2026.

aastal valmib aadressiandmete menetlusrakendus ja täisfunktsioonid kohanime-, aadressi- ja

huviobjektiandmete tootmiseks ning levitamiseks uues süsteemis.

AKS-i infosüsteemi majutus, hooldus ja arendamine süsteemi valmimise järel ei suurenda mõju

riigieelarvele võrreldes senise olukorraga.

6.1.1.5. Mõju riigi julgeolekule Huviobjekte käsitlevate normide loomine toetab avalike ülesannete täitmist, avalike teenuste

planeerimist ning kriisi- ja kiirreageerimisvõimekust, misläbi avaldub positiivne mõju riigi

sisejulgeolekule.

6.1.2. Mõju avaldav muudatus: hoone või hooneosa koha-aadressi määramise või muutmise

õiguse andmine AKS-i infosüsteemi vastutavale töötlejale

Muudatusega nähakse ette, et teatud juhtudel võib hoone, hooneosa või riigi maakorralduse käigus

tekkiva objekti koha-aadressi määrata või muuta AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja ehk Maa- ja

Ruumiamet. Selline võimalus rakendub eelkõige juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole seaduses ette

nähtud tähtaja jooksul aadressitoimingut teinud või kui hoone aadress tuleb viia tehniliselt

vastavusse aluseks oleva katastriüksuse aadressiga.

6.1.2.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused

Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)

Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Selle tulemusena paraneb aadressiandmete

ajakohasus ja kvaliteet ning väheneb risk, et riiklikes infosüsteemides kasutatakse vastuolus

olevaid aadressiandmeid. Mõju MaRu-le on mõõdukas. Ameti ülesanded laienevad, kuna teatud

juhtudel tuleb aadressitoimingud teha kohaliku omavalitsuse asemel ning tagada vastavate

automatiseeritud menetluste toimimine. Positiivne mõju avaldub ka teistele riigiasutustele ja

avaliku sektori infosüsteemidele, kus kasutatakse aadressiandmeid oma ülesannete täitmisel.

Ühtsemad ja ajakohasemad aadressiandmed parandavad andmekogude koosvõimet ning

vähendavad vigadest ja ebaühtlastest andmetest tingitud lisanduvat menetluskoormust.

Muudatuse mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike kuni mõõdukas ning valdavalt

positiivne. Kohaliku omavalitsuse pädevus koha-aadresside määramisel säilib üldreeglina

muutumatuna ning enamiku aadressitoiminguid teeb jätkuvalt omavalitsus. Muudatus puudutab

üksnes erandjuhtumeid, kus aadressi määramine on jäänud tegemata või kus aadressiandmete

kooskõla on võimalik tagada tehnilise toiminguna.

6.1.2.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud

Muudatuse mõju ettevõtetele ja füüsilistele isikutele on väike ning valdavalt positiivne. Muudatus

ei too kaasa uusi kohustusi ega lisakulusid, kuid aitab tagada aadressiandmete ajakohasuse.

6.2. Geodeesia

6.2.1. Mõju avaldav muudatus: kohalike geodeetiliste tööde MaRu-ga kooskõlastamise

kohustuse kaotamine

51

Tunnistatakse kehtetuks RAS-i § 34 lõige 4, mis sätestas kohalike geodeetiliste tööde

kooskõlastamise vajaduse MaRu-ga. RAS-i § 22 lõike 2 kohaselt rajatakse kohalikud geodeetilised

võrgud vajaduse kohaselt. Pädevus vajaduse väljaselgitamisel on eelkõige kohalikul omavalitsusel,

kes on RAS-i § 34 lõike 2 kohaselt ka kohalike geodeetiliste tööde korraldaja. Muudatuse eesmärk

on vähendada menetlusetappe ja kiirendada geodeetiliste tööde korraldamist. Muudatus mõjutab

eelkõige kohalikke omavalitsusi, Maa- ja Ruumiametit ning geodeetilisi töid tegevaid ettevõtteid.

6.2.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused

Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)

Mõju on positiivne, kuna menetlusele kuluva aja kokkuhoid vähendab MaRu ja kohaliku

omavalitsuse menetluskulu.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada geodeetiliste tööde menetlust, kaotades kohalike geodeetiliste

tööde kohustusliku kooskõlastamise Maa- ja Ruumiametiga. Muudatuse tulemusena lüheneb

menetlusaeg ning muutub lihtsamaks geodeetiliste tööde tegemiseks vajalik haldusmenetlus.

Mõju on Maa- ja Ruumiametile mõõdukalt positiivne, sest menetlusele kuluva aja kokkuhoid

vähendab MaRu menetluskulu. Riskina võib tuua välja vajaduse anda tööde tegijatele või

kohalikele omavalitsustele geodeetiliste tööde kohta selgitusi või nõuandeid.

Mõju kohalikele omavalitsustele on väike. Kuivõrd geodeetiliste tööde projekte koostavad üldjuhul

asjakohast kutse- ja erialapädevust omavad geodeesiaettevõtted, ei kaasne muudatusega kohalikele

omavalitsustele üldjuhul vajadust teha täiendavat tehnilist ekspertiisi. Samas võib väiksemates

omavalitsustes, kus geodeesia-alane pädevus on piiratud, tekkida vajadus selgituste või nõustamise

järele. Välistada ei saa ka riski, et osas omavalitsustes tekib muudatuse rakendamise algusjärgus

suurem koormus uue töökorralduse kujundamisel. Samas vähendab seda asjaolu, et geodeetiliste

tööde projektide koostamise eest vastutab töö tegija ning kohaliku omavalitsuse senine vastutus

kohaliku geodeetilise võrguga seotud otsuste tegemisel ei muutu.

6.2.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud

Mõju majandusele

Muudatuse mõju ettevõtjatele on väike ja valdavalt positiivne. Kohalike geodeetiliste tööde

projektide ja aruannete kooskõlastamise menetluse lihtsustamine vähendab menetlusetappe ning

võib lühendada tööde elluviimiseks kuluvat aega. See võib vähendada geodeetilisi töid tegevate

või tellivate ettevõtjate halduskoormust.

Mõju elanikele on väike. Muudatus ei too füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega kulusid.

Kaudselt võib menetluste kiirenemine soodustada geodeetiliste töödega seotud projektide ja

arendustegevuste sujuvamat elluviimist.

6.2.2. Mõju avaldav muudatus: geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete

kalibreerimise kohustuse kehtestamine

Muudatusega sätestatakse geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavate mõõteseadmete

kalibreerimise kohustus. Muudatuse eesmärk on suurendada geodeetiliste täppismõõtmiste

usaldusväärsust ning vähendada riski, et riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kantakse

ebatäpseid mõõtmisandmeid.

52

Sätestatakse üldnõue, mille kohaselt geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavad olulised

mõõteseadmed ja nende komponendid (sh elektro-optilised kaugusmõõturid, mõõteprismad,

digitaalsed täppisnivelliirid ning invar-koodlatid koos nende skaala omadustega) peavad olema

kalibreeritud akrediteeritud mõõtelaboris. Nõude eesmärk on tagada mõõtmiste metroloogiline

jälgitavus ja ühtlane kvaliteet sõltumata töö tegijast. Lisaks täpsustatakse kalibreerimisnõude

kohaldamisala konkreetsete geodeetiliste tööde liikide puhul, nagu topo-geodeetilised uuringud,

teostusmõõdistamine ja ehitusgeodeetilised mõõtmised. Nende tööde puhul laiendatakse nõuet ka

terrestrilistele laserskanneritele. Säte rõhutab, et nimetatud töödel kasutatavate seadmete

kalibreeritus on väga tähtis, kuna nende tulemustel on otsene mõju mõõtmiste täpsusele. Sätestatud

on volitusnorm, et geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise nõuded ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles täpsustatakse, et topo-geodeetiliste uuringute

puhul on kalibreerimine kohustuslik, kui mõõtmistulemuse nõutav plaaniline või kõrguslik piirviga

(täpsusklass) on väiksem või võrdne ± 1 cm või mõõtetulemust kasutatakse kohtulikus või muus

õigusvaidluses tõendina.

6.2.2.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused

Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)

Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Kalibreeritud mõõteseadmete kasutamine

parandab geodeetiliste mõõtmistulemuste usaldusväärsust ning vähendab riski, et riigi või kohaliku

omavalitsuse andmekogudesse kantakse ebatäpseid mõõteandmeid. See toetab ruumiandmete

kvaliteeti ning parandab nende kasutatavust planeerimis-, ehitus-, maakorraldus- ja muudes

haldusmenetlustes.

Mõju kohalikele omavalitsustele on väike. Kohalikud omavalitsused üldjuhul ei tee geodeetilisi

mõõtmisi ise ega kasuta selleks mõõteseadmeid, vaid tööd teevad pädevad teenuseosutajad.

Positiivne mõju avaldub kvaliteetsemate alusandmete kasutamises kohaliku omavalitsuse

ülesannete täitmisel.

6.2.2.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud

Mõju majandusele

Negatiivse mõjuna võib välja tuua kalibreerimisteenuse kättesaadavuse riski. Eestis puudub praegu

akrediteeritud kalibreerimisteenus geodeetiliste tööde tegemisel kasutatavatele mõõteseadmetele,

mistõttu tuleb seadmete kalibreerimiseks kasutada välisriikide teenuseosutajaid. See võib

suurendada geodeetiliste tööde tegijate kulusid ning pikendada seadmete kasutusest väljas olemise

aega. Mõju avaldub eelkõige geodeetiliste tööde tegijatele, kes peavad tagama mõõteseadmete

vastavuse kehtestatud nõuetele. Kalibreerimisteenuse kättesaadavusega seotud võimalikku mõju

aitab vähendada asjaolu, et Eestis on olemas kalibreerimisteenuse arendamiseks vajalik taristu,

eelkõige Vääna geodeetiline baasjoon. Selle taristu kasutuselevõtt võimaldaks tulevikus pakkuda

osa kalibreerimisteenustest Eestis ning vähendada vajadust tellida teenust välisriigi akrediteeritud

laboritest.

Nõue on kavandatud kehtestada 1. jaanuaril 2028. Üleminekuajal saavad turuosalised kohaneda ja

seni kasutada välisriikide teenuseid. Samuti võimaldab üleminekuaeg ettevõtjatel planeerida

kalibreerimisega seotud kulusid ja töökorralduslikke muudatusi.

Mõju füüsilistele isikutele on väike ja valdavalt positiivne. Muudatus võib kaudselt mõjutada

geodeetiliste teenuste hinda, kui töö tegemisele kohaldub mõõteseadmete kalibreerimise kohustus.

Samas parandab nõue mõõtmistulemuste usaldusväärsust ning vähendab ebatäpsetest

53

mõõtmistulemustest tingitud vigade ja vaidluste riski. Nõue jõustub 1. jaanuaril 2028, mis

võimaldab turuosalistel muudatusega kohaneda.

6.3. Aeromõõdistamine

6.3.1. Mõju avaldav muudatus: õigusliku raamistiku kehtestamine aeromõõdistusandmete

avalikustamiseks ja kasutamiseks

Muudatustega luuakse ruumiandmete seaduses esmakordselt terviklik õiguslik raamistik

aeromõõdistusandmete haldamiseks, avalikustamiseks ja kasutamiseks. Määratakse

aeromõõdistusandmete liigid, nende haldamise põhimõtted ning erinevad ligipääsutasemed, et

tasakaalustada ruumiandmete kasutatavust, eraelu puutumatuse kaitset ja riigi julgeoleku huve.

Täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selleks muudetakse

keskkonnaministri 20.12.2013 määrust nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust

omavad topograafilised nähtused“.

Aeromõõdistusandmetena käsitatakse ortofotosid, kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid,

aerolaserskaneerimise punktipilve andmeid ning neist tuletatud kõrgusmudeleid ja muid

andmestikke. Aeromõõdistusandmeid haldab Maa- ja Ruumiamet, kelle ülesanne on korraldada

nende töötlemist ja haldamist, tagades samal ajal eraelu puutumatuse, riigi julgeoleku ja andmete

kasutatavuse avalikes huvides.

Muudatusega luuakse neljatasandiline ligipääsumudel:

1. Avalik vaade, milles tehakse kõigile kättesaadavaks üksnes ortofotod. Avalikult

kättesaadava ortofoto piksli suurus maapinnal peab olema vähemalt 20 sentimeetrit ning

andmed avalikustatakse vähemalt kuuekuulise ajalise viivitusega alates nende hõivamisest.

Avalikus vaates ei tehta kättesaadavaks kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid,

aerolaserskaneerimise punktandmeid ega detailseid punktipilve andmetest tuletatud

andmestikke. Piirangu eesmärk on vähendada eraelu puutumatuse ja julgeoleku riske.

2. Autenditud kasutaja ligipääs: võimaldatakse ligipääs suurema detailsusega ortofotole, mille

piksli suurus maapinnal on 10 sentimeetrit. Andmete kasutamine eeldab kasutaja

autentimist ning nõustumist kasutustingimustega. Vajaduse korral võib Maa- ja Ruumiamet

piirata või peatada autenditud kasutaja ligipääsu julgeoleku, avaliku korra või riigikaitse

huvides. Kaldaerofotosid, fotovõrkmudeleid ja aerolaserskaneerimise punktandmeid

autenditud kasutajale üldjuhul ei võimaldata, välja arvatud juhul, kui see on vajalik

seadusest tuleneva ülesande täitmiseks.

3. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks võimaldatav ligipääs, mis võib

hõlmata ortofotot, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 10 sentimeetrit,

kaldaerofotot, fotovõrkmudelit, aerolaserskaneerimise punktandmeid ja

aerolaserskaneerimise punktandmetest tuletatud andmestikke. Maa- ja Ruumiamet võib

piirata ligipääsu andmete liigi, mahu, ala või detailsuse alusel.

4. Suletud aeromõõdistusandmed, milleks on aerolaserskaneerimise punktandmed ja

aeromõõdistusandmed, mille avalikustamine võib kahjustada riigi julgeolekut, avalikku

korda või üksikisiku eraelu puutumatust. Neid andmeid ei tehta kättesaadavaks ei avalikus

vaates ega tavapärastele autenditud kasutajatele. Ligipääs on võimalik üksnes riigi või

kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks.

Muudatusega reguleeritakse aeromõõdistusandmete hägustamise taotluse esitamist. Isik võib

esitada Maa- ja Ruumiametile taotluse aeromõõdistusandmete avalikus vaates esitatava ortofoto

54

hägustamiseks, kui andmete detailsus võimaldab tuvastada isiku või tema valduses oleva objekti

ning avalikustamine riivab ebaproportsionaalselt tema eraelu puutumatust.

6.3.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused

Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele)

Muudatuse mõju riigivalitsemisele on positiivne. Selgem ja ühtne kord loob õigusliku aluse

aeromõõdistusandmete kasutamiseks olukorras, kus andmete detailsus ja kasutusvõimalused on

oluliselt kasvanud. Kavandatu aitab vähendada eraelu puutumatuse ja riigi julgeolekuga seotud

riske, säilitades samal ajal kvaliteetsete ruumiandmete kasutatavuse avalike ülesannete täitmisel.

Mõju Maa- ja Ruumiametile on märkimisväärne. Ameti ülesanded laienevad, kuna lisandub

kohustus hallata erinevaid ligipääsutasemeid, korraldada kasutajate autentimist, menetleda

aeromõõdistusandmete hägustamise taotlusi ning rakendada andmete kasutamisega seotud tehnilisi

ja korralduslikke meetmeid. Samuti tuleb tagada andmete kasutamise jälgitavus ning vajaduse

korral piirata juurdepääsu julgeoleku, avaliku korra või riigikaitse huvides. Muudatusega võib

kaasneda vajadus infosüsteemide arenduste ning haldusressursi järele.

MaRu-le tekib uus ülesanne hallata aeromõõdistusandmete erinevaid ligipääsutasemeid ning

tagada, et andmed tehakse kasutajatele kättesaadavaks seaduses ja määruses sätestatud tingimustel.

Selleks tuleb luua avalik vaade, autenditud kasutaja ligipääs, riigi ja kohaliku omavalitsuse

ülesannete täitmiseks mõeldud ligipääs ja suletud andmete kasutamise tehnilised lahendused ning

hallata neid. Muudatusega kaasneb vajadus arendada ja hallata autentimislahendusi ning

kasutusõigusi.

Lisaks lisandub MaRu-le kohustus menetleda aeromõõdistusandmete hägustamise taotlusi ning

hinnata nende põhjendatust ja proportsionaalsust. See eeldab nii õiguslikku kui ka sisulist

hindamist olukorras, kus asutus leiab, et aeromõõdistusandmete avalikustamine võib

ebaproportsionaalselt riivata eraelu puutumatust või kujutada endast julgeolekuriski. Lisanduv

töökoormus on seotud ka suletud aeromõõdistusandmete kasutamise korraldamisega. Maa- ja

Ruumiamet peab hindama juurdepääsuvajadust, rakendama vajaduse korral piiranguid ning

tagama, et suure detailsusega andmete kasutamine oleks põhjendatud ja kontrollitav.

Samas loob regulatsioon Maa- ja Ruumiametile senisest selgema õigusliku aluse

aeromõõdistusandmete avalikustamise, kasutamise ja piirangute rakendamise korraldamiseks. See

vähendab õiguslikku ebakindlust ning võimaldab eraelu puutumatuse ja julgeoleku kaalutlusi

arvestada ühtsetel alustel kõigi andmekasutajate suhtes.

Kavandatu eeldab olemasolevate aeromõõdistusandmete avalikustamise ja levitamise lahenduste

olulist ümberkujundamist. Kui praegu on suur osa aeromõõdistusandmetest kasutajatele

kättesaadav ühetaolisel põhimõttel, siis edaspidi tuleb rakendada erinevad ligipääsutasemeid ning

tagada nende tehniline eristamine.

Arenduskoormust suurendab ka asjaolu, et regulatsioon loob senisest erinevad andmetasemed. See

tähendab, et süsteemid peavad suutma hallata sama andmestiku erinevaid versioone ja nendele

rakenduvaid kasutuspiiranguid.

Mõju teistele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele on positiivne. Muudatusega sätestatakse

selgesõnaliselt, et riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks võib võimaldada

55

ligipääsu suurema detailsusega aeromõõdistusandmetele, sealhulgas kaldaerofotodele,

fotovõrkmudelitele, aerolaserskaneerimise punktandmetele ja neist tuletatud andmestikele. See

tagab, et planeerimis-, ehitus-, maakorraldus-, järelevalve-, keskkonna- ja kriisilahendamise

ülesannete täitmiseks vajalikud andmed jäävad kättesaadavaks ega sõltu avaliku vaate piirangutest.

Mõju teistele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele võib avaldada ka see, kui nende

infosüsteemid kasutavad MaRu teenuseid või liidestusi. Eelkõige võib tekkida vajadus kohandada

olemasolevaid liidestusi autentimispõhise ligipääsu kasutamiseks ning tagada süsteemide

ühilduvus uute teenustega.

6.3.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud

Mõju majandusele

Muudatuse mõju ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele on keskmine ning mitmetahuline. Mõju

avaldub eelkõige aeromõõdistusandmete kättesaadavuse korralduse muutumisest.

Positiivne mõju seisneb selles, et kvaliteetsed aeromõõdistusandmed jäävad ettevõtjatele

kättesaadavaks ning autenditud kasutajatele võimaldatakse ligipääs senisest detailsematele

ortofotodele. See võimaldab ka edaspidi kasutada aeromõõdistusandmeid projekteerimisel,

planeerimisel, keskkonnamõjude hindamisel ning muudes majandustegevustes, mis tuginevad

kvaliteetsetele ruumiandmetele. Samuti suureneb andmete kasutamise õigusselgus ning paraneb

andmekasutuse jälgitavus.

Negatiivne mõju võib avalduda ettevõtjatele, kelle äriprotsessid või infosüsteemid kasutavad

praegu suure detailsusega aeromõõdistusandmeid automaatselt või avalike teenustega. Neil võib

tekkida vajadus kohandada infosüsteeme, andmevahetuslahendusi või tööprotsesse uute

autentimis- ja ligipääsunõuetega. Mõju võib puudutada eelkõige geodeesia-, planeerimis-,

projekteerimis-, kinnisvara-, metsandus- ja keskkonnavaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid.

Füüsilistele isikutele on mõju valdavalt positiivne. Muudatus tugevdab eraelu puutumatuse kaitset,

vähendades kõige detailsemate aeromõõdistusandmete avalikku kättesaadavust ning luues

võimaluse taotleda avalikus vaates kuvatava ortofoto hägustamist, kui andmete avalikustamine

riivab ebaproportsionaalselt isiku eraelu puutumatust. Samal ajal säilib avalikkusele juurdepääs

üldisema detailsusega ruumiandmetele.

6.3.1.3. Mõju infoühiskonnale

Muudatuse positiivne mõju seisneb eelkõige selles, et luuakse selge õiguslik raamistik suure

detailsusega ruumiandmete avalikustamiseks ja kasutamiseks. Muudatus aitab paremini

tasakaalustada ruumiandmete kättesaadavust, eraelu puutumatuse kaitset ning riigi julgeoleku

huve. Samuti suureneb andmete kasutamise jälgitavus, kuna suurema detailsusega andmetele

juurdepääs eeldab autentimist ning andmete kasutamise tingimustega nõustumist.

Infoühiskonna seisukohast tähendab muudatus, et senine täielikult avalik ligipääs kõige

detailsematele aeromõõdistusandmetele väheneb. Avalikus vaates jääb edaspidi kättesaadavaks

üksnes üldisema detailsusega ortofoto ning suurema detailsusega andmete kasutamine toimub

autenditud ligipääsuga. Seetõttu võivad andmeid kasutavad ettevõtted, teadusasutused ja teised

kasutajad vajada oma tööprotsesside, infosüsteemide või andmevahetuslahenduste kohandamist.

Positiivne mõju avaldub ka andmekaitse ja küberturvalisuse vaates. Suure detailsusega

aeromõõdistusandmete kasutamise parem kontrollitavus vähendab riski, et andmeid kasutatakse

56

eraelu puutumatust või riigi julgeolekut kahjustaval eesmärgil. Samal ajal säilib võimalus kasutada

vajaliku detailsusega andmeid.

Muudatusega kaasneb siiski risk, et osa seniseid andmekasutajaid peab kohandama oma

infosüsteeme või tööprotsesse uute autentimis- ja ligipääsunõuetega. Samuti võib andmete

kasutamine muutuda mõnevõrra keerukamaks kasutajatele, kes vajavad suure detailsusega

aeromõõdistusandmeid sagedasti või automatiseeritud teenustega.

6.3.1.4. Mõju riigieelarvele Muudatuse rakendamine eeldab nii Maa- ja Ruumiameti kui ka nende asutuste infosüsteemide

arendamist, kelle infosüsteemid kasutavad Maa- ja Ruumiameti aeromõõdistusandmeid. Maa- ja

Ruumiameti arendused on vajalikud selleks, et võimaldada aeromõõdistusandmete avalikustamist

erinevate juurdepääsutasemetega ja hallata kasutajate autentimist. Lisaks tuleb arendada

lahendused, mis võimaldavad hallata erineva detailsusega andmekihte ning piirata juurdepääsu

andmetele kasutaja õiguste ja andmete liigi alusel. Teiste asutuste kulud on seotud eelkõige

infosüsteemide kohandamisega autentimis- ja ligipääsuhaldusnõuete rakendamiseks ning

olemasolevate teenusliideste kohandamiseks. Kulude täpne suurus sõltub kasutatavatest tehnilistest

lahendustest ja olemasolevate süsteemide ülesehitusest. Esmased hinnangud osutavad, et vajalikud

arendused võivad ulatuda suurusjärku 500 000 eurot või enam. Arenduskulude täpsem suurus

selgub rakenduslahenduste väljatöötamisel.

Lisaks arenduskuludele kaasnevad süsteemide käitamise ja hooldamise püsikulud. Need on seotud

eelkõige kasutajate autentimise, andmete täiendava töötlemise ja salvestamise, kasutajatoe ning

ligipääsuhaldusega. Esmase hinnangu kohaselt võib see kulu olla 50 000 eurot aastas. Täpsem

püsikulude suurus selgub rakenduslahenduste väljatöötamise käigus.

Samas sätestatakse, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalik juurdepääs

detailsetele aeromõõdistusandmetele säilib. Seetõttu ei kaasne avalike ülesannete täitmise võime

vähenemist ega vajadust asendada seniseid andmeallikaid muude lahendustega.

6.3.1.5. Mõju riigi julgeolekule

Muudatuse mõju riigi julgeolekule on mõõdukas ning positiivne. Muudatusega kehtestatakse

õiguslik alus suure detailsusega aeromõõdistusandmete kättesaadavuse piiramiseks, kasutamise

kontrollimiseks ning julgeoleku seisukohalt tundlike andmete kaitseks. Positiivne mõju avaldub

eelkõige selles, et riigi kogutud aeromõõdistusandmete kasutamine muutub paremini

kontrollitavaks ning väheneb võimalus saada piiranguteta juurdepääs kõige detailsematele

andmestikele, sealhulgas aerolaserskaneerimise punktandmetele.

Mõju ulatust vähendab asjaolu, et Eesti territooriumi kohta kogutud suure detailsusega

ruumiandmed võivad olla jätkuvalt kättesaadavad ka teiste teenusepakkujate kaudu, kelle

tegevusele muudatus ei kohaldu. Seetõttu ei kõrvalda muudatus kõiki aeromõõdistusandmetega

seotud julgeolekuriske. Samas aitab muudatus vähendada riske ulatuses, mis on seotud Maa- ja

Ruumiameti hallatavate andmete avalikustamise ja kasutamisega, ning tagab riigi kogutud andmete

vastutustundlikuma avaldamise.

6.4. Tasulised teenused

6.4.1. Mõju avaldav muudatus: õigusliku raamistiku kehtestamine Eesti riiklikule GNSS-i

satelliitandmete keskusele ESTPOS ja selle tasulistele teenustele

57

ESTPOS-i puhul ei ole tegemist üksnes GNSS-i referentsjaamade füüsilisest võrgust koosneva

lahendusega, vaid keskse andmetöötlus- ja teenussüsteemiga, mis sisaldab lisaks tugijaamadele ka

satelliitandmete kogumist, töötlemist, arhiveerimist ja edastamist tagavat taristut.

Muudatuse kohaselt on ka ESTPOS riikliku geodeetilise süsteemi osa. Sellega rõhutatakse

ESTPOS-i rolli riikliku geodeetilise infrastruktuuri ühe põhikomponendina. Täienduse kohaselt

kantakse geodeetiliste punktide andmekogusse lisaks geodeetiliste punktide ja võrkude andmetele

ka ESTPOS-i andmed. Muudatuse eesmärk on koondada riiklik geodeetiline referentsinfo ühtsesse

andmekogusse ning tagada geodeetilise süsteemi parem sidusus, läbipaistvus ja kasutatavus.

Nähakse ette ESTPOS-i andmete avalikustamise viisid.

Sätestatakse ESTPOS-i andmete ja teenuste kasutamise tingimused (§ 38). Teabevaldajatele

võimaldatakse juurdepääs ESTPOS-i andmetele registreeritud kasutajana, kui see on vajalik nende

õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Samal ajal sätestatakse, et ESTPOS-i

originaalmõõtmisandmed ning arvutus- ja transformeerimisteenus on avalikkusele tasuta

kättesaadavad. Tasuliste teenustena nähakse ette üksikute tugijaamade reaalaja andmevood

(RTCM-i striimid) ja ESTPOS-i võrgu reaalaja parandite (RTK parandite) pakkumine.

RTCM-i striimide teenust pakutakse erasektorile tasu eest ja kõrgkoolidele tasuta. Peamine

sihtrühm on juba tegutsevad GNSS-i tugijaamade eravõrkude omanikud, kes saaksid tihendada

oma võrke. Samuti uued ettevõtted, kes saaksid rajada teenust kasutades oma teenuse. RTK

parandite teenust pakutakse tasu eest riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Tasu maksmisest

on vabastatud kõrgkoolid.

6.4.1.1. Sihtrühm: riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused

Mõju riigivalitsemisele (riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele) RTCM-i striimide teenus on suunatud erasektori ettevõtetele ning seda kasutatakse GNSS-i

tugijaamade võrkude tihendamiseks või uute teenuste loomiseks. Seetõttu ei avalda teenuse

tasuliseks muutmine riigiasutustele ega kohaliku omavalitsuse üksustele olulist mõju. Samas aitab

teenuse tasuline pakkumine kaasa ESTPOS-i teenuste jätkusuutlikule rahastamisele ning

võimaldab Maa- ja Ruumiametil katta teenuse osutamisega seotud kulusid.

Muudatus mõjutab riigiasutusi, kes kasutavad Maa- ja Ruumiameti pakutavaid ESTPOS-i RTK

parandite teenust oma ülesannete täitmisel. Suuremad kasutajad on näiteks Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ning Keskkonnaamet. Mõju avaldub eelkõige nende

asutuste tegevuskulude suurenemises ning vajaduses planeerida teenuse kasutamisega seotud

kulusid oma eelarves. Mõju kohalikele omavalitsustele on väike. Muudatus toetab ESTPOS-i

teenuste jätkusuutlikku rahastamist ning loob selgema seose teenuse kasutamise ja selle

ülalpidamiskulude kandmise vahel.

Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et ESTPOS-i reaalajateenuste rahastamine muutub

kasutuspõhisemaks ning väheneb sõltuvus üldisest riigieelarvelisest rahastamisest. See loob Maa-

ja Ruumiametile lisavõimaluse katta ESTPOS-i teenuste ülalpidamise, arendamise ja tehnilise toe

kulusid ning toetab teenuse pikaajalist jätkusuutlikkust. Samas suureneb teenuse osutamisega

töökoormus, mis on seotud lepingute sõlmimise, kasutajate haldamise ning arveldamisega.

Nimetatud kulud on hinnanguliselt väikesed võrreldes ESTPOS-i teenuste üldiste

ülalpidamiskuludega. Negatiivse riskina tuleb arvestada, et prognoositud tulud ei pruugi

58

realiseeruda täies mahus, kuna osa kasutajaid võib tasu kehtestamise järel vähendada teenuse

kasutamist või valida alternatiivseid teenusepakkujaid.

6.4.1.2. Sihtrühm: ettevõtjad ja elanikud

Mõju majandusele

Muudatus mõjutab eelkõige ettevõtjaid, kes kasutavad ESTPOS-i tugijaamade andmeid oma

GNSS-teenuste osutamiseks. Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et ettevõtjatel tekib

võimalus kasutada ESTPOS-i tugijaamade andmeid oma teenuste arendamiseks või olemasolevate

teenuste täiustamiseks. See võib vähendada vajadust rajada ja hallata oma tugijaamade võrku ning

seeläbi vähendada investeerimis- ja halduskulusid. Kuna RTK parandite teenust erasektorile ei

pakuta, siis ei ole sellel otsest mõju ettevõtjatele.

Mõju elanikele on kaudne ja eeldatavalt väike. Muudatus võib parandada turul pakutavate

positsioneerimis- ja asukohapõhiste teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust, kuid ei too elanikele

kaasa uusi kohustusi ega kulusid.

Kõrgkoolidele on teenuste kasutamine tasuta. See toetab teadus- ja arendustegevust ning aitab

kaasa uute tehnoloogiate ja teenuste väljatöötamisele.

6.4.1.3. Mõju infoühiskonnale

Muudatusel on positiivne mõju infoühiskonna arengule, sest ESTPOS-i käsitlemine riikliku

geodeetilise süsteemi osana, ESTPOS-i andmete kandmine geodeetiliste punktide andmekogusse

ning andmete avalikustamise põhimõtted loovad selge õigusliku raamistiku, mis suurendab

õigusselgust.

RTCM-i striimide teenuse pakkumine loob ettevõtjatele võimaluse kasutada riiklikku tugijaamade

taristut oma teenuste arendamisel, mis võib soodustada uute teenuste turuletulekut ning

innovatsiooni ruumiandmete valdkonnas.

6.3.1.4. Mõju riigieelarvele Seaduse mõju riigieelarvele on väike. Muudatus võimaldab Maa- ja Ruumiametil saada lisatulu

ESTPOS-i RTCM-i striimide ja RTK parandite teenuste osutamisest, mis aitab katta ESTPOS-i

taristu ülalpidamise ja arendamisega seotud kulusid. Samas suureneb RTK parandite teenust

kasutavate riigiasutuste eelarvekoormus.

6.4.1.5. Mõju riigi julgeolekule

Muudatusel ei ole otsest negatiivset mõju riigi julgeolekule. See aitab maandada julgeoleku- ja

turvariske, kui asutused saavad andmeid otse, mitte läbi erasektori teenuspakkujate. Riigiasutused

ei pea sõltuma kommertsteenuse pakkujate äriotsustest või küberturbe tasemest.

7. Rakendusaktid

7.1. Uued rakendusaktid Seaduse jõustumisel tuleb ette valmistada Vabariigi Valitsuse määruse tervikekst „Aadresside ja

kohanimede süsteem“ ja majandus- ja tööstusministri järgmiste määruste terviktekstid:

„Geodeetiline süsteem“ ja „Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste loetelu,

tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“.

59

7.2. Muudetavad rakendusaktid Seaduse jõustumisel tuleb muuta järgmisi määruseid:

• Vabariigi Valitsuse 25.11.2004. a määrus nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja

lahkmejoonte määramise alused ja kord“;

• Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määrus nr 164 „Geodeetiliste punktide andmekogu

asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“;

• Vabariigi Valitsuse 14.07.2011 määrus nr 101 „Volituse andmine geodeetilise süsteemi

kehtestamiseks“;

• justiitsministri 19.12.2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“;

• Vabariigi Valitsuse 28.03.2013. a määrus nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“;

• keskkonnaministri 28.06.2013. a määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“;

• keskkonnaministri 3.12.2013. a määrus nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate

andmete koosseis, topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja

kartograafiliste tööde teostamise korraldus“;

• keskkonnaministri 20.12.2013. a määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja

üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“;

• keskkonnaministri 4.11.2016. a määrus nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi

asutamine ja põhimäärus“;

• keskkonnaministri 29.06.2017. a määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi

põhimäärus“;

• Vabariigi Valitsuse 20.12.2018. a nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne

andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“;

• kultuuriministri 27.02.2020. a määrus nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“;

• keskkonnaministri 12.09.2022. a määrus nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti

kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning

käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja

andmekoosseis“;

• majandus- ja tööstusministri 14.08.2025. a määrus nr 22 „Maa- ja Ruumiameti

põhimäärus“.

7.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid Seaduse jõustumisel muutuvad volitusnormi kehtetuks muutumise tulemusena kehtetuks:

• keskkonnaministri 12. juuli 2018. a määrus nr 70 „Eesti topograafia andmekogu alusel

loodud trükikaartide kasutusse andmise ja teenuste osutamise kord“;

• Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2021. a määrus „Volituse andmine aadressiandmete

süsteemi kehtestamiseks“;

• keskkonnaministri 26. oktoobri 2011. a määrus nr 64 „Geodeetiline süsteem“;

• keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määrus nr 32 „Aadressandmete süsteem“;

• keskkonnaministri 7. detsembri 2020 määrus nr 57 „Riikliku kohanimeregistri pidamise

põhimäärus“;

• riigihalduse ministri 15. jaanuari 2016 määrus nr 2 „Kohanime vormistamise ja

kasutamise kord“.

7.4. Rakendusaktide kavandid

60

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisades 1–7.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

Nähakse ette, et seaduse § 1 punkti 112 rakendatakse ruumiandmete seaduse 2028. aasta 1.

jaanuarist ja punkti 113 rakendatakse 2030. aasta 1. jaanuarist. Säte puudutab GNSS-i

tugijaamade sertifitseerimist ja geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimist.

Seaduse § 1 punktiga 112 täiendatakse ruumiandmete seadust rakendussättega, milles nähakse

ette geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise nõuete järkjärguline rakendamine.

Ruumiandmete seaduse § 331 lõiget 1 rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist ning § 341

lõiget 2 alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Üleminekuperiood annab mõõdistusteenuse osutajatele ja

teistele mõjutatud isikutele piisava aja nõuetega kohanemiseks ning vajalike kalibreerimiste

korraldamiseks.

9. Kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõigile ministeeriumidele

ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Geodeetide

Ühingule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale, AS-le Metrosert, Eesti Geoinformaatika Seltsile ja Eesti Planeerijate

Ühingule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

20.07.2026 nr 2-2/2520-1

Ruumiandmete seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Edastame kooskõlastamiseks ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu. Teie kooskõlastusi ja arvamusi ootame hiljemalt 12. augustil 2026

aastal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa 1_Geodeetiline süsteem_ministri_maarus;

4) seletuskirja lisa 2_Aadresside ja kohanimede süsteemi_ministri_maarus_kavand;

5) seletuskirja lisa 3_Tasulised teenused_ministri_maarus;

6) seletuskirja lisa 4_VV_maaruste_muutmine_AKS_VV_maarus;

7) seletuskirja lisa 5_Ministri_maaruste_muutmine_AKS_ministri_maarus;

8) seletuskirja lisa 6_GPA_pohimaarus_muutmine_VV_maarus;

9) seletuskirja lisa 7_Geodeetiliste_toode_tegemise_muutmine_ministri_maarus;

10) seletuskirja lisa 8_Topo hõive ja avalikustamine_ministri määrus.

Lisaadressaadid: Riigikantselei

Õiguskantsleri Kantselei

Eesti Geodeetide Ühing

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Omanike Keskliit

2

Tartu Maakohtu kinnistusosakond

AS Metrosert

Eesti Geoinformaatika Selts

Eesti Planeerijate Ühing

Antti Pääsukene +372 5305 2318

[email protected]