Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 09.04.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Riina Bogens

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25930000193

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX)

Kontaktandmed: tel XXX, e-post: XXX

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

25930000193, milles oli 12.02.2026 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelise sanktsiooni, s.o rahvusvahelist

sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katses, mis seisnes alljärgnevas

käitumises:

XXX olles isikuks, kes on varasemalt, s.o 15.10.2023, toime pannud rahvusvahelist ja Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise, mille eest hiljem, s.o

25.08.2025, oli väärteo korras karistatud Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) §

361 lg 1 –KarS § 25 lg 2 järgi, taaskord teadvalt rikkus rahvusvahelist sanktsiooni rakendavates

õigusaktides sätestatud keeldu.

Nimelt:

- XXX saabus 21.04.2024 kell 01:30 Narva, Peterburi mnt 1 asuvasse Ida tollipunkti Narva

maantee piiripunkti Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale.

Tollikontrolli käigus isikul oli avastatud: toruliitmikud - 15 tk (kaubakood 7307), poldid -

1,6 kg (kaubakood 7616 10). Kaubad kuuluvad Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.

juuli 2014, artikli 3k lisasse XXIII, mille järgi on keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida,

üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või

asutustele või Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas

loetletud kaupu, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust.

Vastavalt Nõukogu 23.02.2024 määrusele (EL) 2024/745, millega muudeti Nõukogu

määrust (EL) nr 833/2014 kuulusid poldid (kaubakood 7616 10) artikli 3k lisasse XXIII

ning nende väljavedu Venemaa Föderatsiooni oli keelatud.

- XXX saabus 04.07.2024 kell 12:40 Narva, Peterburi mnt 1 asuvasse Ida tollipunkti Narva

maantee piiripunkti Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale.

Tolliseaduse (TS) §-de 64 ja 65 alusel teostati XXX pagasi läbivaatus, mille käigus avastati

isiku kotist nutikõlar BOSE PORTABLE HOME SPEAKER (kaubakood 8517 62 00).

Nutikõlar kuulub Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31. juuli 2014, artikli 3k lisasse

XXIII, mille järgi on keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida

Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal

kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad

aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust.

- XXX saabus 07.08.2024 kell 18:50 Luhamaa Piiripunkti (Luhamaa piiripunkt, Lüta küla,

2 (5)

Setomaa vald, Võru maakond) Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvale suunale.

XXX enne tollikontrolli algust ei soovinud midagi deklareerida. Tollikontrolli käigus XXX

avastatud juhtmevaba vokaalimikrofoni komplekt (SHURE BLX24/PG58), kaubakood

8518. Vokaalimikrofoni komplekt kuulub Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31. juuli

2014, artikli 3k lisasse XXIII, mille järgi on keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle

anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele

või Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas loetletud kaupu,

mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust.

Seega XXX 21.04.2024, 04.07.2024 ja 07.08.2024 teadvalt rikkus määruses nr 833/2014

sätestatud keeldu ning kuna XXX kaasas olnud kauba eksport oli tolliametnike poolt tõkestatud,

siis jäi XXX tegevus rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumises

katsestaadiumisse.

RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on

toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi

põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide

saavutamist.

RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes ÜRO

Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi

paneva õigusaktiga.

RSanS § 3 lg 3 alusel võib rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist kaubandust ja

rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi.

RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni

rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine.

Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu

Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni

kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus

nr 833/2014 koos hiljem tehtud muudatustega on rahvusvaheline sanktsioon..

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu

rikkumise eest rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 (KarS redaktsioon kuni 27.04.2025.a, alates 28.04.2025.a kehtiva KarS

redaktsiooni järgi § 93-1 lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette

ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud

3 (5)

juhtudel ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist

eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni

kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski

eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik

võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks

menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kasutada menetluslike ressursse võimalikult

ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui

oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi

võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü

suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on võimalik loobuda kriminaalmenetluse

jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu,

et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme

kuritegu süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus

kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu

kvalifitseeritav KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise

eest ei ole nähtud ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse

lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt

käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et teod jäid kõik katse staadiumisse.

XXX ei ole kriminaalkorras karistatud, tal on 1 kehtiv väärteokaristus ning tema suhtes ei ole

menetluses teisi kriminaalasju. Nimetatud asjaolud viitavad kahtlustatava eelnevale

õiguskuulekale elule ja eeltoodu pinnalt järeldub, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud

tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava

menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.

Samuti ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele.

Puudub alus arvata, et XXX jätkab kuritegude toimepanemist. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast

07.08.2024 episoodi ei ole XXX suhtes registreeritud uusi rikkumisi ega süüteo toimepanemisi.

Samuti annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada,

et isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku

mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning

erinevaid preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud

põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse

või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning

seadusandja sätestatud karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik

karistada rahalise karistusega viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija

4 (5)

rikkunud kaalukat kaitset vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes

võrrelduna kuritegudega, mille eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse

menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et

KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval

juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata.

XXX elukoht asub Venemaa Föderatsioonis, seega puuduvad Eesti Vabariigi Maksu- ja

Tolliametil andmed kahtlustatava 2023. aasta aastasissetuleku kohta, kuid prokuröri hinnangul on

võimalik XXX määrata rahaline kohustus summas 600 (kuussada) eurot, mis on tema suhtes

piisavaks mõjutuseks. Kahtlustatav on sellise kohustusega nõustunud ja nõustub kohustuse täitama

1 kuu jooksul. KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult

kahtlustatava nõusolekul, mis tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes

kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud

sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel

riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

määras

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25930000193 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub tasuma riigituludesse 600 eurot

tähtajaks 09.05.2026.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis

leitud ja ära võetud esemed (Shure BLX288E/PG58 M17 (662-686 MHz) juhtmevaba

mikrofoni komplekt, mis asub üleandmise-vastuvõtmise akti nr 26YA1177371-1/1 alusel

Maksu- ja Tolliameti Lõuna talituses) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX p-s 2

määratud kohustuse täitmise järgselt.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata kätte anda: kahtlustatavale XXX.

Riina Bogens

XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus ning on

määruse ja kohustuse täitmiseks vajalikud andmed kätte saanud.

XXX

kahtlustatav

Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk, keda hoiatati oma kohustuste

täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest Kars 318 ja 321 järgi.

5 (5)

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Ogurova

tõlk