Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 09.04.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Riina Bogens

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri

Kriminaalasja number: 26930000005

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX)

Kontaktandmed: tel XXX

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

26930000005, milles oli 21.01.2026 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu

rikkumises, mis seisnes selles, et XXX 10.12.2025 kell 08:24 saabus Venemaa Föderatsioonist

Eesti Vabariiki läbi Narva tollipunkti jalakäijate terminali liiklusriba rohelise koridori. Peale

rohelise koridori liiklusriba läbimist suunati isik tollikontrolli. Tollikontrolli käigus avastati isikul

kaasas olevast seljakotis olevast musta värvi vihmavarju ümbrisest sigaretid

„Rothmans“ kogusega neli pakki (80 tk). Täiendava tollikontrolli käigus eraldi ruumis avastati

XXX jope taskutest veel üks kinnine (20 tk) ja üks avatud pakk (11 tk) sigarette „Rothmans“.

Kokku avastati 111 tk sigaretti. Sigaretpakkidel aktsiisimärk puudub, kuid pakil on kirjad vene

keeles..

Sigaretid (kaubakood 2402) kuuluvad Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määruse nr 833/2014,

mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, artikli 3i XXI lisas loetletud kaupade

nimekirja. Sama artikli lg 1 järgi on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI

lisas loetletud Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob

Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat

tegevust.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline

sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist,

rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise

õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise

välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse

rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu

Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva õigusaktiga. RSanS § 3 lg 3 alusel võib

rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning

seada muid keelde või kohustusi.

RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni

rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist

sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu

Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni

2 (4)

kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus

nr 833/2014 koos hiljem tehtud muudatustega rahvusvaheline sanktsioon.

Kuivõrd sanktsioonidega keelatud eelmainitud kaup avastati tollitöötaja poolt ning kaup peeti

kinni ja võeti ära, siis tõkestati Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014 artikli 3i XXI lisas

loetletud kaupade toimetamine Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu

rikkumise eest rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule

süüdistuse KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette

ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud

juhtudel ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist

eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni

kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski

eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik

võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks

menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kasutada menetluslike ressursse võimalikult

ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui

oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi

võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü

suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on võimalik loobuda kriminaalmenetluse

jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu,

et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme

kuritegu süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus

kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu

kvalifitseeritav KarS § 931 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

kuni viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole

nähtud ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada

prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

3 (4)

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist, mh

tunnistab kuriteo toimepanemist ja kahetseb tehtut. Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on

seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav teise astme kuriteona. XXX

on kriminaalkorras karistamata, tal on üks kehtiv väärteokaristus, samas ei ole tema suhtes

menetluses teisi kriminaalasju. Nimetatud asjaolud viitavad, et kuritegude toimepanemine ei ole

kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Karistuse eesmärk on mõjutada

inimest tulevikus seaduskuulekalt käituma. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas

puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine

eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et

XXX jätkab kuritegude toimepanemist.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada,

et isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku

mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning

erinevaid preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud

põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse

või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning

seadusandja sätestatud karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik

karistada rahalise karistusega viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija

rikkunud kaalukat kaitset vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes

võrrelduna kuritegudega, mille eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse

menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et

KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval

juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata.

Maksu- ja Tolliameti andmetel XXX 2024. aastal ametlik sissetulek puudus, kuid 2025. aastal

tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 5940

eurot, käesoleval ajal XXX ei tööta. XXX on nõus võtma endale seoses kriminaalmenetluse

lõpetamisega kohustuse maksta 300 eurot sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides viie (5)

kuu jooksul. Samuti nõustub XXX tema juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud sigarettide kui

väärtusetute esemete hävitamisega ega soovi nende tagastamist.

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul,

mis tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest,

seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama

oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26930000005 menetlus.

4 (4)

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub maksma 300 (kolmsada) eurot

sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides Mittetulundusühing Mis? Kus? Millal?

(reg-kood 80063411). Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o kohustuse täitmise tähtpäev 09.09.2026.

a (kaasaarvatud).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis

leitud ja äravõetud esemed hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel p-s 2 märgitud kohustuse

täitmise järgselt: Sigaretid „Rothmans“ (6 pakki / 111 tk) (turvakott 2490134) asuvad

Vestervalli 7, Narva piiripunkti hoiukohas.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata edastada: kahtlustatavale XXX.

8. Kriminaaltoimik jätta hoiule Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri

kuni kohustuse täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Bogens

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus, olen määruse kätte saanud

ning määrus on mulle tõlgitud vene keelde.

XXX

kahtlustatav

Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk, keda hoiatati oma kohustuste

täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest Kars 318 ja 321 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Ogurova

tõlk