Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 07.04.2026, Jõhvi

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Riina Bogens

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25913000049

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX)

Kontaktandmed: tel XXX, e-post: XXX

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

25913000049, milles oli 16.10.2025 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis

sätestatud keelu rikkumise katses, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

- 05.03.2025 kell 18:28 saabus XXX Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni Narva tollipunkti

jalakäijate terminali väljuvale suunale. XXX teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille

käigus avastati isiku kohvrist ja seljakotist 32 patareid „Energizer AA" ja 16 patareid

„Energizer AAA" (kaubakood 8506 10 11). Eelnimetatud kaup kuulub Nõukogu määruse (EL)

nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis

destabiliseerib olukorda Ukrainas (edaspidi: Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014) art 3k, lg 1

lisas XXIII loetletud kaupade nimekirja, ja mida on sama artikli lg 1 kohaselt keelatud müüa,

tarnida, üle anda või eksportida otse või kaudselt füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele

või asutusele Venemaal või kasutamiseks Venemaal.

- 10.07.2024 kell 14:04 saabus XXX Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni

läbi Narva TP-i jalakäijate terminali. XXX pagasist avastati kummitihendid koguses 4 tk

(kaubakood 4016 93). Tihendid on Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3k lg 1 kaupade

nimekirja lisas XXIII. Sama artikli lõike 1 kohaselt on keelatud otse või kaudselt müüa,

tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või

asutustele või Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas loetletud

kaupu, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust.

- 10.07.2024 kell 11:51 saabus XXX Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni

läbi Narva TP-i jalakäijate terminali. XXX pagasist avastati tihendid koguses 2 komplekti

(kaubakood 4016 93) ning akutrell koguses 1 tk (kaubakood 8467). Ülalnimetatud kaubad on

Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3k lg 1 kaupade nimekirja lisas XXIII. Sama artikli

lõike 1 kohaselt on keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa

füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal kasutamiseks

liidust või väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad aidata suurendada

eelkõige Venemaa tööstussuutlikkust.

- 31.03.2024 kell 14:39 saabus XXXEesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa Föderatsiooni

läbi Narva TP-i jalakäijate terminali. XXX tollikontrolli käigus avastati terasest lehed koguses

7 tk (kaubakood 7301). Terasest lehed (kaubakood 7301) on Nõukogu määruse (EL) nr

2(5)

833/2014 artikli 3k lg 1 kaupade nimekirja lisas XXIII. Sama artikli lõike 1 kohaselt on

keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või

juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal kasutamiseks liidust või

väljastpoolt liitu pärit, XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad aidata suurendada eelkõige

Venemaa tööstussuutlikkust.

- 25.01.2023 kell 00:33 saabus XXXbussiga Eesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa

Föderatsiooni läbi Narva-l maantee piiripunkti bussiterminali. XXX tollikontrolli käigus

avastati tema põuetaskust 4 550 eurot. Nõukogu määruse (EL) nr 2022/345, 1. märts 2022,

millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses

Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikkel 5i lg 1 kohaselt keelatud

on müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või

Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas

valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks.

- 23.06.2022 kell 21:15 saabus XXXsõiduautogaEesti Vabariigist väljuvale suunale Venemaa

Föderatsiooni läbi Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti sõiduautode terminali.

Tollikontrolli käigus avastati XXX sõidukist elektriahi „Neff BCR 5522N medium

B55CR22NO" koguses 1 tk. Isik esitas kauba kohta tolliametnikule arve nr 5635392, mille

kohaselt kauba maksumus on 925,53 eurot. Kaup kuulub Nõukogu määruse (EL) nr 2022/428,

15. märtsist 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014 piiravate meetmete kohta

seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas artikli 3h lg 1 p 1 5 lisas

XVIII loetletud kaupade nimekirja. Sama artikli lg 1 kohaselt keelatud on otse või kaudselt

müüa, tarnida, üle anda või eksportida liidust või väljastpoolt liitu pärit XVIII lisas loetletud

luksuskaupu füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Venemaal või

kasutamiseks Venemaal. Lõike 2a kohaselt lõigetes 1 ja 2 osutatud keelde kohaldatakse XVIII

lisas loetletud luksuskaupade suhtes, kui nende väärtus ületab 300 eurot kaubaartikli kohta, kui

nimetatud lisas ei ole sätestatud teisiti. Artikli 3h p 1 5 kohaselt olmeelektroonika väärtusega

üle 750 eurot on keelatud eksportida.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline

sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist,

rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise

õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise

välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise

sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse

täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS §

9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel

kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde.

Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 ja 25.02.2025 määrus nr 2025/395, millega

muudeti määrust nr 833/2014, rahvusvaheline sanktsioon.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu

rikkumise eest rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.

Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite seas on Kaitsepolitseiameti poolt esitatud

kuriteoteated koos lisadega, vaatlusprotokollid, milles vaadeldud XXX piiriületusi,

vaatlusprotokoll, milles vaadeldud XXX 05.03.2025 piiriületusel kaasas olnud ja MTA poolt ära

võetud patareisid, kaupade üleandmise-vastuvõtmise aktid, läbivaatuse aktid, XXX poolt

allkirjastatud infolehed, tunnistajate XXX XXX, XXX, XXX ja XXX ülekuulamise protokollid,

XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, XXX poolt edastatud 2025. aasta e-kirjavahetus

3(5)

Maksu- ja Tolliametiga seoses sanktsioneeritud kaupadega, teatis isiku sissetuleku kohta,

karistusregistri väljatrükk.

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist,

tunnistades temal kaasas olnud sanktsioonialuste kaupade valdamist ning kavatsust need üle

riigipiiri Venemaale toimetada.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule

süüdistuse KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 (KarS redaktsioon kuni 27.04.2025.a, alates 28.04.2025.a

kehtiva KarS redaktsiooni järgi § 93-1 lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette

ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud

juhtudel ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist

eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni

kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski

eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik

võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks

menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kasutada menetluslike ressursse võimalikult

ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui

oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi

võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü

suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on võimalik loobuda kriminaalmenetluse

jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu,

et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme

kuritegu süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus

kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu

kvalifitseeritav KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise

eest ei ole nähtud ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse

lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt

käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada asjaoluga, et kõik teod jäid katse

4(5)

staadiumisse. XXX on varem kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole menetluses teisi

kriminaalasju. Lisaks tuleb silmas pidada, et karistuse eesmärgiks on mõjutada inimest tulevikus

seaduskuulekalt käituma. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka

kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine

eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et

XXX jätkab kuritegude toimepanemist. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast viimast episoodi, mis

oli 05.03.2025, ei ole XXX suhtes Narva piiripunktis rikkumisi fikseeritud.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada,

et isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku

mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning

erinevaid preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud

põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse

või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning

seadusandja sätestatud karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik

karistada rahalise karistusega viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija

rikkunud kaalukat kaitset vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes

võrrelduna kuritegudega, mille eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike.

Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest, jõudis prokurör järeldusele, et XXX süü on

tõendamist leidnud, ent tema süü ei ole käesoleval juhul suur. Kohtueelse menetluse käigus

kogutud tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1

sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut

kriminaalvastutusele võtmata.

Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et XXX suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus

KrMS 202 lg 2 p 2 järgi, määrates talle kohustuseks maksta 350 eurot sihtotstarbeliseks

kasutamiseks üldsuse huvides. Kahtlustatav on sellise kohustusega nõustunud. KrMS § 202 alusel

kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis tähendab

ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda

võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima

ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25913000049 menetlus XXX suhtes täielikult.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub maksma 350 (kolmsada viiskümmend)

eurot sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku

Käsmu Kogudus (reg-kood 80210148). Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o kohustuse täitmise

tähtpäev 07.09.2026. a (kaasaarvatud).

5(5)

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. KrMS 217 korras kahtlustatavana kinni ei peetud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis

leitud ja ära võetud esemed (pakendis nr 5L05892/5L05891 olevad patareid asuvad

Kaitsepolitseiametis aadressil Rahu 38, Jõhvi) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX p-s

2 määratud kohustuse täitmise järgselt.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatavale XXX.

8. Kriminaaltoimik jätta hoiule Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri

kuni kohustuse täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Bogens

abiprokurör

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus, olen määruse ja kohustuse

täitmiseks vajalikud andmed kätte saanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

XXX

kahtlustatav

Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk, keda hoiatati oma kohustuste

täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest Kars 318 ja 321 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Ogurova

tõlk