| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/24/3694-1 |
| Registreeritud | 05.04.2024 |
| Sünkroonitud | 08.04.2024 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keila Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Keila Linnavalitsus |
| Vastutaja | Liis Korp (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
OTSUS
Keila linna üldplaneeringu kehtestamine
Keila linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Keila
Linnavolikogu 27.03.2018 otsusega nr 7. Üldplaneering koostati Keila linna ruumilise arengu
põhimõtete kujundamiseks kooskõlas Keila linnas kehtivate strateegiliste dokumentidega ning
ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamiseks ja selle alusel säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmiseks. Üldplaneering on koostatud kogu Keila
linna territooriumile, mille pindala on 11,25 km 2 .
Üldplaneeringule andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine
(edaspidi KSH). KSH eesmärk oli hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad
kaasneda koostatava üldplaneeringu rakendamisega ning vajadusel teha ettepanekud soodsaima
lahendusvariandi valikuks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH sisu ja täpsusaste lähtus
üldplaneeringust ning planeeringulahenduse koostamisel on KSH tulemustega arvestatud.
Keskkonnaamet kooskõlastas Keila linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu 09.07.2021.
KSH aruanne on üldplaneeringu lisa.
Üldplaneeringu lahendus
Üldplaneering arvestab üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodud eesmärkide ja
põhimõtetega, Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, Keila linna arengukavas 2035 püstitatud
arengueesmärkidega jt. asjakohaste planeeringute, dokumentide, õigusaktide, strateegiate ja
arengukavadega. Täiendavalt on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, üldplaneeringu
lähteseisukohad, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning üldplaneeringu töögrupi
ettepanekud ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsused.
Üldplaneeringuga on määratud linna ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub linna
ruumiline planeerimine erineva juhtfunktsiooniga maa-alade arendamise kaudu, kus arvestatakse
tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna
suundumuste ja vajadustega. Linnaruumi kujundamisel nähakse ette elanikele puhkealade
tagamist Keila linna läbiva jätkuva puhkealade vööndi, parkide, haljasalade ja looduslike alade
baasil. Üldplaneeringuga on muuhulgas määratud maa-alade ja veekogude üldised
kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused, asustuse arengualad,
transpordivõrgustik, miljööväärtusliku ala, rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku kaitse- ja
kasutustingimused, ning kõrgveepiirist tulenevad kitsendused. Keila jõe äärset
ehituskeeluvööndit on vähendatud vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastusele. Üldplaneeringus
Keila 26.03.2024 nr 1-3/7
on määratud tehnotaristu üldised asukohad ja rajamise ehituslikud tingimused, täpsustatud on
kultuuriväärtustega ning looduskaitsealaga seonduvaid tingimusi. Üldplaneering on vastavat
investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringusse on
märgitud vajadus linnapiiri muutmiseks ning Keila linna lõunapoolseks ümbersõiduks.
Planeeritud maakasutuse rakendamine ei too eeldatavalt kaasa olulisi negatiivseid
keskkonnamõjusid, kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste elluviimisel järgitakse
üldplaneeringuga seatud kokkuleppeid ja reegleid ning KSH-s käsitletud leevendusmeetmeid.
KSH raames ei tuvastatud üldplaneeringu lahenduses selliseid aspekte, mis tooksid eeldatavalt
kaasa KeHJS mõistes olulise negatiivse keskkonnamõju. Seetõttu ei määrata üldplaneeringuga ka
seiremeetmeid KeHJS toodud mõistes.
Üldplaneeringu avalikustamine ja arvamused ning linna seisukohad
Keila linna üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
avalik väljapanek toimus 3.08-13.09.2020 ja avalik arutelu toimus 6.10.2020. Arvestades
üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusi, keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande tulemusi, planeeringu kooskõlastamisel pädevate asutuste poolt esitatud
tingimusi ja ettepanekuid ning täiendavat koostööd kaasatavate isikutega, tehti üldplaneeringusse
muudatusi ja täiendusi. Üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande kooskõlastasid
Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium,
Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja
Toiduamet, Keskkonnaministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet,
Muinsuskaitseamet, Harku Vallavalitsus ja Saue Vallavalitsus. Lääne-Harju Vallavalitsus jättis
üldplaneeringu lahenduse kooskõlastamata halduspiiri muudatuse ning Lõuna-Keila
ühendusteedena planeeritud jaotusmagistraalide tõttu. Keila linn arvestas Lääne-Harju valla
seatud tingimustega ning üldplaneeringut on vastavalt täiendatud. Üldplaneering ei tee
ettepanekut halduspiiride muutmiseks ega Lõuna-Keila ühendusteedena planeeritud
jaotusmagistraalide väljaehitamiseks. Ametkondade ja asutuste poolt, kes kooskõlastustaotlusele
etteantud tähtaja jooksul vastamata jätsid, loeti üldplaneering kooskõlastatuks.
Kooskõlastused/märkustega kooskõlastused, arvamused ning linnavalitsuse seisukohad koondati
koostöötabelisse ning avalikustati Keila linna kodulehel.
Keila linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Keila Linnavolikogu
29.11.2022 otsusega nr 1-3/22. Avalik väljapanek toimus 30.12.2022 – 14.02.2023. Linn kaalus
kõiki avaliku väljapaneku jooksul kirjalikult esitatud arvamusi ja täiendas põhjendatud juhtudel
planeeringulahendust. Avaliku väljapaneku kestel arvamusi esitanud isikutele edastas Keila
Linnavalitsus (edaspidi käesolevas otsuses nimetatud ka Linn) oma kirjalikud selgitused ja
põhjendused arvamuse arvestamise või mittearvestamise kohta. Üldplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu korraldati 07.03.2023. Enim küsimusi esitati Lõuna-Keila
liikluslahenduste ja elamualade tihendamise kohta, kus arutelul üksmeelt ei saavutatud.
Järgnevalt on toodud Linna seisukohad üldplaneeringu menetluses esitatud arvamustele, mille
osas kokkuleppele ei jõutud või jõuti kokkuleppele osaliselt:
1. Linn täpsustas üldplaneeringu seletuskirja rohealade osas järgmiselt:
Üldplaneeringu seletuskirjast eemaldati korduvalt kasutatud määratlus „igat liiki raied“, mis
asendati sõnaga „raied“ . Raieviiside mõisteid eraldi sisse ei toodud.
Seletuskirja täpsustati järgmiselt „Keila linna rohealade puhkefunktsiooni toimimiseks ja
säilimiseks tuleb Keila linna rohealadel teostatavad raied, ehitustegevus ja muu roheala
koosluseid mõjutav majandustegevus kooskõlastada Keila Linnavalitsusega“.
Linn ei nõustunud täiendavalt lisama lauset: „Keila roheala metsad on kaitsemetsad ning rangelt
kaitstavatel aladel ja vääriselupaikades hoiumetsad“, kuna lause sisaldab mõisteid, mida 2024.
aastal õigusaktides enam ei ole ning oleks liialt detailsusesse laskuv neid mõisteid hakata
defineerima üldplaneeringus.
Ettepaneku osas, mis puudutas Niitvälja-Tammiku tee looduslikku ala, märgib Linn, et
üldplaneeringu koostamise ajal on moodustatud Niitvälja kaitsealuste liikide püsielupaik, kus
tegevuste planeerimisel lähtutakse kaitse- eeskirjast. Värskelt on valminud RMK koostatud kava,
pealkirjaga „Riigimetsa terviktutvustus Keila linna territooriumil“, kus kirjeldatakse järgmiseks
10 aastaks Keila linna territooriumil riigimetsa aladel plaanitavad tegevused. Üldplaneeringu
tekst viiakse kooskõlla antud kavaga, kuna nende dokumentide kehtivusaeg on ligikaudu sama.
Üldplaneering koostatakse järgmise 10-15 aasta perspektiivis.
Täpsustati Niitvälja-Tammiku tee looduslik ala A3 kohta käivat teksti, viidates antud kavale
järgmiselt: „Rohealal paiknevaid metsamaid majandatakse püsimetsana vastavalt
metsaseadusele, järgides kaitseala kaitse-eeskirja ja RMK poolt koostatud Keila linna
territooriumil riigimetsa aladel plaanitavate tegevuste kava“. Kava järgi on riigimetsamaad linnas
115 ha, millest majandusmetsa on 5 ha ja rangelt kaitstavat metsa 110 ha. Rangelt kaitstavates
metsades on majandustegevus keelatud (nt loodusreservaadid, kaitsealade ja püsielupaikade
sihtkaitsevööndid ja vääriselupaigad). Majanduspiirangutega metsades on majandustegevus
lubatud arvestades kaitseala valitseja seatud piiranguid. Majandusmetsades (5 ha) on
majandustegevus lubatud küll metsaseaduse alusel, kuid kavas on öeldud, et „Arvestades Keila
linna riigimetsade vanuselist jaotust, raieküpsete metsade osakaalu ja riigimetsa kestliku
kasutamise printsiipi, ei ole hinnanguliselt järgmise kümnendi jooksul uuendus- ja
harvendusraieid vajalik läbi viia. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatud ka noore metsa
hooldustöid“. RMK on hinnanud kogu Keila linna haldusterritooriumile jääva riigimetsamaa
kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa alaks (KAH alaks). Sellest tulenevalt lisati seletuskirja, et
„Keila linna haldusterritooriumile jääv riigimetsamaa on kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa
ala“
Raierahu kohta lisati üldplaneeringusse järgnev täpsustus: „Raierahu aeg määratakse
õigusaktidega, lähtudes teaduspõhisusest“. Niitvälja üksuses on see 15.03 – 30.08.
Linn ei nõustunud ettepanekuga: „Puudega kaetud rohevõrgustiku tuumalades, tugialades ja
koridorides tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 90% ulatuses, milleks tuleb
vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega,
põõsarinde rajamine jms), et rohevõrgustik toimiks ja säiliks rohevõrgustiku sidusus“. Linn
selgitas, et rohevõrgustiku aladele jäävad ka suhteliselt lagedad väärtuslikud puisniidu alad.
Mosaiikne maastik on ka oluline, keskendumine ainult metsa säilitamisele ei ole õige.
Linn nõustus üldplaneeringusse lisama järgneva lause: „Kõik Keila linna metsad on püsimetsad“.
Linn ei nõustunud ettepanekuga lisada üldplaneeringusse sobivasse kohta standard „Ehitusaegne
puude kaitse“, kuna standardid võivad ajas muutuda, aga üldplaneering peab arvestama kehtivate
õigusaktidega.
2. Piirkonna elanikud avaldasid ühispöördumises vastuseisu Raba tn ja Aia tn nurga lähiala
määramisele elamute arendusalaks (E2). Arvamuse avaldajad tegid ettepaneku määrata need
maa-alad pargi- ja haljasala maaks (A1).
Linn ei nõustunud esitatud ettepanekuga, sest üldplaneeringus tuleb ettevaatavalt planeerida ka
täiendavaid elamualade arendamise võimalusi ning konkreetse maa-ala osas on tegemist
piirkonnaga, kus ühendatus olemasolevate teede ja muu taristuga on hea ning seega sobib ala
väikeses mahus elamute arendamiseks. Üldplaneeringuga kavandatakse elamuarenduseks
piirkonnad, kus uushoonestus ei kahjusta olemasolevat elukeskkonda ega puhkealasid ning mida
samas saab linna keskusega hästi siduda. Samas piirkonnas näeb elamumaad ette ka kehtiv
üldplaneering. Tegemist on riigi omandis olevate maadega ning ala osaline hoonestamine toimub
riigimaa valitsejaga kokkuleppel. Ala lahendus on kooskõlastatud Maa-ameti ja
Keskkonnaministeeriumiga. Kavandatavad elamud peavad säilitama rohevõrgustiku senise
kvaliteedi ning parandama avaliku ruumi sidusust ja inimsõbralikkust. Rohealade piirid
üldplaneeringus tulenevad Keila rohestruktuuri analüüsi ettepanekutest. Koostatav üldplaneering
näeb alale ette tervikliku detailplaneeringu koostamise vajaduse ning edasisel planeerimisel on
nõue suur osa detailplaneeringualast kavandada A1 ja A4 tähistusega avalikult kasutatavateks
rohealadeks. A4 tähistusega alale on planeeritud Keila linna rohealasid ühendav puhkeväärtusega
rohekoridor. A1 tähistusega alal asub väärtuslik RMK kultuurpuistu, mis on planeeritud
hooldatavaks pargiks.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on omalt poolt lisanud, et üldplaneeringuga
kavandatud arengud ning tingimused, sh piirangud ja kitsendused, realiseeruvad hilisemalt läbi
avalikult menetletavate detailplaneeringute ja projektide, st üldplaneeringu kehtestamisega ei
kaasne koheselt rakenduvaid piiranguid senisele maakasutusele vaid antakse suunised ning
võimalus edasiseks arenguks. Kehtestatud üldplaneering on aluseks koostatavatele
detailplaneeringutele, kus puudutatud isikutelt on lahenduse osas samuti võimalik oma arvamust
avaldada.
3. Tööstuse tn 12 kinnistu omanik OÜ Metanex oli vastu Keila lõunapoolse ümbersõidu
võimalikule liikluslahenduse variandile A, pakkudes ka omapoolse nägemuse võimalikule tee
asukohale. Omanik tegi ettepaneku arvestada Tööstuse tn 12 kinnistu detailplaneeringu
kohustusega alast välja. Lisaks näeb omanik, et üldplaneeringus tuleks näidata kinnistul
varasemalt eksisteerinud raudteeharu taastamine. Arvamuse avaldaja tõdeb, et suurem osa
kinnistust jääb just sellesse alasse, kus üldplaneeringuga soovitakse kehtestada detailplaneeringu
kohustuse ala ja tee ehitus, mille tõttu arvamuse esitaja ei saagi sinna midagi rajada. Ehk ühes
osas on raudtee kaitsevöönd ja suuremas osas kinnistut läbiv planeeritav ühendustee variant A.
Üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu kohustusega ala sisse jääb ka arvamuse avaldaja
poolt tellitud Eesti Energia ehitatud alajaam ja lisaks vee ja kanalisatsiooni kommunikatsioonid.
Arvamuse avaldaja leidis, et Tööstuse 12 kinnistut puudutav osa üldplaneeringus eirab
eraomandi õigusi ega arvesta tema ettevõtluse ja ärihuvidega, sest peale kinnistule juba tehtud
investeeringuid ei ole tal huvi seda tasuta ära anda või seada servituute plaanidega, mis piiravad
tema ärihuve.
Linn ei nõustunud esitatud ettepanekuga. Kinnistu omaniku soov oma kinnistut kasutada teisiti
kui üldplaneering ette näeb, on mõistetav, aga kuna kinnistul on ette nähtud transpordimaaks
50% (mitte 25%, nagu arvamuse kirjas on toodud), on reaalne variandis A ette nähtud
ühendustee mahutada käsitletavale kinnistule ette nähtud transpordimaa osale.
Linn selgitas, et Tööstuse tn ja Haapsalu mnt vahelise ühendustee variandid A ja B on välja
töötatud lähtudes liikumisvajaduse üldistest põhimõtetest ning analüüsitud on suuremat
piirkonda, kui üks kinnistu. Arvamuse esitaja poolt pakutud variant tähendaks S-kujulist
ühendusteed, mis pikendaks variandi A trassi ligikaudu 430 meetri võrra, mis vähendaks selle
majanduslikku otstarbekust ja mõju kogu Keila linna liiklusele. Üldplaneeringu liikluslahenduste
modelleerimised näitasid, et Keila linna lõikes on parima tulemusega ühendustee variant B.
Üldplaneeringut heakskiites märgib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et üldplaneeringu
seletuskirja peatüki 6.2.3.1 „Keila linna lõunapoolne ümbersõit“ kohaselt ei tee üldplaneering
Keila linna lõunapoolse ümbersõidu 2. etapi teetrasside osas asukoha ja lahendusvariandi
ettepanekuid. Trassi rajamine (Skeemil 1 variant A või B) ei pruugi realiseeruda antud
üldplaneeringu ajaperspektiivis ning jaotusmagistraali lahenduse võimalik kavandamine võib
toimuda alles järgmise üldplaneeringu koostamise ajal. Lahendused on vaja leida terviklikult
Keila linna, Lääne-Harju valla, Eesti Raudtee ja Transpordiameti ja kinnistuomanike vahelises
koostöös. Sellest tulenevalt on see ala tähistatud üldplaneeringu joonisel 1 „Maakasutus“ ja
joonisel 5 „Keila linna perspektiivne tänavavõrk“ tervikliku detailplaneeringu koostamise
kohustusega ala piiriga. Seega antud juhul ei määrata üldplaneeringuga perspektiivsete trasside
asukohta ega nendest tulenevaid kitsendusi ja sellest tulenevalt ei kitsenda üldplaneering ka OÜ
Metanexile kuuluva kinnistu kasutustingimusi. Detailplaneeringu kohustuse piiri osas selgitab
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et tulenevalt PlanS § 125 lõikest 1 on
detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning
nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks; olemasoleva
hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; olulise avaliku huviga
rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga
rajatise püstitamiseks; olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga
ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Antud juhul asub kõnealune kinnistu Keila linnas,
kus eelnimetatud tegevuste elluviimiseks on reeglina detailplaneeringu koostamine
planeerimisseadusest tulenevalt kohustuslik. Keila linna üldplaneeringu joonistel nähtuv
tumesinise viirutusega ala tähendab „tervikliku detailplaneeringu koostamise kohustusega ala“,
mille näol on tegemist üldplaneeringus määratud alaga, mis vajab kohaliku omavalitsuse
hinnangul terviklikku lahendust, mille võib luua ka muu avalikult menetletava dokumendiga (sh
teemaplaneering, terviklik ehitusprojekt jms). Seega detailplaneeringu koostamise kohustus on
alal planeerimisseadusest tulenevalt, kuid üldplaneeringus on soovitatud, et käsitletav ala
lahendatakse laiemat piirkonda arvesse võttes.
4. Linn parandas vastuolu uue üldplaneeringu ning Haapsalu mnt 64 kinnistu
detailplaneeringu ja seda täpsustavate projekteerimistingimuste vahel. Eelmise, seni kehtinud
üldplaneeringu järgi on see piirkond ärimaa juhtfunktsiooniga. Linnavalitsus täpsustas avalikul
väljapanekul olnud üldplaneeringut Haapsalu mnt 64 ala osas maakasutuse joonisel
segaotstarbeliseks alaks. Segaotstarbeline ala võimaldab planeerida kaubandus- ja
teenindushooneid, väiketootmist, äri- ja väikeettevõtlust, elamisfunktsiooni. Linn näeb, et
ärihooned ja muu sarnase funktsiooniga hoonestus sobib Haapsalu maantee äärde, kui see
projekteeritakse olemasolevaid elamuid võimalikult vähe häirivana.
Haapsalu mnt 64 kinnistu ning selle lähiala detailplaneering kinnistu kaheks ärihoone krundiks
jagamiseks kehtestati 25.11.2014. a Keila Linnavolikogu otsusega nr 38 ja see on kehtiv
alusdokument projekteerimiseks ka täna. Vahepealne omaniku algatus krundile ka elufunktsiooni
kavandada rauges ja Keila Linnavalitsus otsustas 15.09.2022 korraldusega nr 2-2/235 lõpetada
Haapsalu mnt 64 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu vastavalt omaniku taotlusele. Keila
Linnavalitsus otsustas 09.03.2023 korraldustega nr 2-2/71 ja nr 2-2/72 projekteerimistingimuste
määramise Keilas Haapsalu mnt 64 ja Haapsalu mnt 62a // Rõõmu tn 3 kinnistute ehitusõiguse
täpsustamiseks detailplaneeringu olemasolul. Linn leidis, et kehtivatele alusdokumentidele saab
tugineda, eriti kuna oli võimalus detailplaneeringut ka projekteerimistingimustega täpsustada.
Linn ei näe Haapsalu mnt 62a // Rõõmu tn 3 detailplaneeringut täpsustavates
projekteerimistingimustes vastuolu koostatava üldplaneeringuga. Kavandatud ärihoone mahu
võib projekteerida segaotstarbelisele hoonestusalale. Kehtivas Haapsalu mnt 64 kinnistu ja selle
lähiala detailplaneeringus on kirjeldatud keskkonna- ja tervisekaitset ning lubatud on lisaks
ärimaa funktsioonidele ka kuni 20% ulatuses keskkonda mitte häirivat tootmist, mis aitab
välistada kannatuste tekkimist naabritele. Rohemajanduse ja ökoloogiliselt progressiivsed
lahendused on linna poolt soositud ja neid on kirjeldatud projekteerimistingimuste Haljastuse,
heakorra või liikluskorralduse põhimõtete peatükis. Linna planeerides tuleb arvestada, et
väljakujunenud keskkond, isegi kui see on pikalt püsinud muutumatu, on paratamatult
muutumises, kuna erinevatel maaomanikel on õigustatud ootus oma krunti kasutada ja arendada.
Keila Linnavalitsus leidis, et 2014. aastal kehtestatud detailplaneeringut on
projekteerimistingimustega täpsustades võimalik võtta aluseks edasiseks projekteerimiseks.
Kaitsehaljastuse nõuded on samas sõnastuses ka kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas ja
põhijoonisel ning need nõuded jäävad kehtima. Kaitsehaljastuse vajadus tuuakse välja ka
üldplaneeringu seletuskirjas arendusala üksust käsitlevas peatükis.
Üldplaneeringut heakskiites märgib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et kui kõnealusel
kinnistul kehtib detailplaneering, siis käesolev üldplaneering kehtivale detailplaneeringule
siduvaid tagajärgi ei too. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub varem kehtestatud
detailplaneering kehtetuks üksnes uue sama planeeringuala kohta kehtestatud
detailplaneeringuga. Alal hetkel kehtiva detailplaneeringu täpsustamisel
projekteerimistingimustega tuleb tulenevalt ehitusseadustiku § 27 lõike 2 punktist 2
projekteerimistingimuste andmisel arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi.
Üldplaneeringus on käsitletav maa-ala määratud segaotstarbeliseks alaks, mis on mitmekülgse
kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala. Ministeeriumi
hinnangul ei välista menetletava üldplaneeringu lahendus Haapsalu mnt 64 kinnistul kehtiva
detailplaneeringu projekteerimistingimustega täpsustamist.
5. Aukamäe piirkonnas on Keila linn üldplaneeringus kajastanud ja põhjendanud vajadust Keila
linna administratiivpiiri muuta. Linna piiride muutmiseks tuleb läbi viia kehtivate õigusaktide
kohane eraldi menetlus ja seda ei otsustata käesoleva üldplaneeringuga. Halduspiiri muutmise
osas tuleb jõuda kokkuleppele üldplaneeringu menetlusest eraldiseisvalt. Seega üldplaneering ei
too maaomanikule kaasa piirimuutusest tulenevaid muutusi maamaksu ja maakasutuse osas.
Piirimuutuse vajadus üldplaneeringus näidatud ulatuses on põhjendatud mh sellega, et seal
paikneva maaparandussüsteemi Ohtu kraavi Lääne-Harju vallas asuva osa rekonstrueeris 2022-
2023.a. Keila linn ning linna huvi on hoolitseda mitmeid kinnistuid läbiva kraavi toimimise eest.
Keila linn ei sekku seadusest tulenevasse maaomaniku kohustusse hooldada
maaparandussüsteemi oma kinnistul.
Ringtee tn 2 kinnistu osas määratakse tee kaitsevööndiks 18 m, vastavalt kehtivale
detailplaneeringule.
Linn ei nõustunud ettepanekuga näha üldplaneeringus ette kõnnitee jätkamist Aukamäe tänavast
kuni Ringtee tänavani, sest üldplaneeringus ei tooda eraldi välja linna territooriumil asuvaid ja
perspektiivseid kõnniteid. Joonisel kajastatakse vaid olulisemaid tänavavõrgu osasid ehk
ülelinnalise tähtsusega liikumissuunad. Keila linna tasandi jalg- ja jalgrattateede põhivõrgu
kergliiklustee on kavandatud Kraaviperve kinnistu põhjapoolsesse serva. Kergliiklustee täpne
paiknemine kinnistul lahendatakse tee projekteerimise etapis. Tee detailse asukoha kindlaks
määramine ja kirjeldamine ei ole üldplaneeringu täpsusaste puhul võimalik. Üldplaneeringu
seletuskirja ptk 6.1.6 „Lõuna-Keila ühendused“ on kõnealuse kergliiklustee osas täiendatud
vastavalt: „Kraaviperve kinnistu põhjaserva on ette nähtud Keila linna tasandi jalg- ja jalgrattatee
põhivõrgu kavandamine. Edasisel projekteerimisel tuleb määrata jalg- ja jalgrattatee laius ning
anda lahendus tee paiknemisele ja kõrghaljastuse säilitamisele. Planeeringuga avalikuks
kasutamiseks määratud jalg- või jalgrattatee eramaadel ei muutu planeeringulahenduse
kehtestamisel automaatselt avalikuks, vaid siis, kui kohalik omavalitsus on planeeringu järgselt
sõlminud tee omanikuga vastavasisulise kokkuleppe (nt servituudilepingu) või seadnud
sundvalduse“. Seega ei ole üldplaneeringus kavandatud arvamuse esitajale kuuluvale kinnisasjale
kergliiklusteed ja sellest tulenevaid kitsendusi. Üldplaneering üksnes kajastab Kraaviperve
kinnistule rajatavat kergliiklusteed perspektiivse teena, mida on võimalik välja ehitada
üldplaneeringust eraldiseisva menetluse raames.
6. Ehitajate tee 9 kinnistu maakasutuse juhtotstarve jäetakse muutmata. Juba käesolevale
üldplaneeringule eelneva üldplaneeringu kohaselt on kogu Ehitajate tee 9 kinnistu määratud
üldmaa juhtotstarbega alaks (avaliku kasutusega metspark, kus võivad olla puhkerajatised), mis
on oluline lüli linna läbivas parkide ja parkmetsade vööndis. Juba käesolevale üldplaneeringule
eelneva Keila linna üldplaneeringu kohaselt läbib kinnistut joonise 3.3 „Puhkealad ja
kergliiklusteed“ kohane „Peamine kergliiklustee“. Üldmaa funktsiooniga alal on keelatud piirata
ning moodustada krunte, mille sihtotstarbeks ei ole üldmaa. Üldmaa sihtotstarbega aladele on
lubatud rajada avaliku kasutusse jäävaid puhkeotstarbelisi ehitisi.
Ehitajate tee 9 on kaetud metsaga ning seega tagab rohevõrgustiku toimivuse. Ehitajate tee 9
kinnistust põhja ja ida pool asub linna veehaare ning selle sanitaarkaitsevöönd. Lõuna pool asub
Sopsu-Tooma väikeelamute piirkond. Lääne pool paiknevad linna terviserajad. Korterite
rajamisega Ehitajate tee 9 kinnistule kaasneks ka liikluskoormus, mis mõjutab terviseradade
juurdepääsuteed ning Sopsu-Tooma tänavat. Linn on seisukohal, et planeeringuga tuleb luua
eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva
ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades
olemasolevaid väärtusi Ehitajate tee 9 kinnistul. Linn kaalus nii avalikku huvi kui erahuve
arvestades, kas Ehitajate tee 9 kinnistu hoonestamine tagab kestliku arengu ja parendab
elukeskkonna kvaliteeti ning asus seisukohale, et kinnistu Ehitajate tee 9 hoonestamisega
olemasolevad väärtused ja rohevõrgustiku senine kvaliteet ja rekreatiivne potentsiaal ei säili.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on Keila linna üldplaneeringut heakskiites andnud
hinnangu, et Linn on Ehitajate tee 9 kinnistu kohta esitatud ettepanekuid kaalunud ja selgitanud
üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud HMS § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise
kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased ning järgitud on PlanS § 10 lõikes 1
sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
7. Keila linna tänavate kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10
meetrit (see on seadusest tulenev ning seda joonistel ei kuvata). Keila linna lõunapoolse
ümbersõidu kaitsevööndite ulatus täpsustub eelprojektide koostamise käigus.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märgib üldplaneeringu heakskiidus, et Ringtee tänav
on munitsipaalomandis olev tee, mis ehitusseadustikust tulenevalt on tänav (§ 92 lg 3). Tänaval
on seadusest tulenevalt kaitsevöönd suurusega 10 meetrit, mida võib laiendada planeeringutega.
Seega automaatselt on Ringtee tänava ääres kaitsevööndi laius 10 meetrit ning seda ei saa
vähendada 0 meetrini.
8. Keila jõe kalda ehituskeeluvööndit on vähendatud üldplaneeringuga vastavalt
Keskkonnaameti 08.05.2023 kirjale nr 7-13/23/9357 (kiri on leitav Keila linna
dokumendiregistrist). Ehituskeeluvööndi vähendamine eeldab Keskkonnaameti, kui vastava
valdkonna eest vastutava valitsusasutuse nõusoleku olemasolu. Linnuse tn 1 kinnistul vähendati
ehituskeeluvööndit osaliselt – Keskkonnaamet leidis, et kogu kinnistu ulatuses ei ole
ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. Linnuse tn 2b kinnistu osas Keskkonnaamet
ehituskeeluvööndi vähendamisega ei nõustunud. Põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamisele
või vähendamisest keeldumisele on toodud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
01.02.2024 kirjas nr 14-3/649-10 ning Keskkonnaameti 08.05.2023 kirjas nr 7-13/23/9357.
9. Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringuga muudetakse eelnevat Keila linna üldplaneeringut.
Muudatus vastab käesolevale üldplaneeringule. Keila linn on kaalutlusotsuse tulemusena
leidnud, et Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringuga käsitletavat piirkonda võiks tulevikus tihendada.
Üldplaneeringu täpsusastmes on määratud alale ka tingimused, mille kohaselt on võimalik
rakendada planeerimisseadusest tulenevat elukeskkonna parendamise põhimõtet. Üldplaneeringu
seletuskirja peatükis 6.4.3 „Jõe tn tihendatav ala“ on antud tingimus, mille kohaselt
soodustatakse elanike lisandumist, kui see ei kahjusta olemasolevat elukeskkonda. Maa-ala
tulevikku kavandatakse Lõuna-Keilaga seonduva aedlinnana, kuhu võib ehitada väiksemahulisi
ridaelamuid ning uusi väikeelamuid koos haljastatud hoovidega. Uute elamute ehitamiseks
mõeldud ala (juhtfunktsioon E2) kasutamise eelduseks on tänavavõrgustiku, krundistruktuuri,
puhkealade ja taristute terviklik planeerimine. Ala võib sisaldada ka elamupiirkonda
teenindavaid puhkealasid sh mängu- ja spordiväljakuid, vajadusel väikesemahulisi ja vähest
mõju omavaid ühiskondlikke- ja ärihooneid (nt väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms), millega ei
kaasne negatiivne mõju elamualale. Lisaks on üldplaneeringus toodud maakasutus- ja
ehitustingimused detailplaneeringute koostamiseks. Peale ministeeriumis toimunud ärakuulamist
täiendati üldplaneeringu seletuskirja piirkonna liikluslahenduse osas veelgi ning peatükki 6.4.3
„Jõe tn tihendatav ala“ on lisatud tingimus: „Maa-alale elanike lisandumisest tuleneva Jõe tn (ja
vajadusel muude Lõuna-Keila tänavate) liikluskoormuse kasvu tõttu seab linn arenduse
eelduseks selliste lahenduste elluviimise, mis väldivad Lõuna-Keilas (üksus 6.4.1) läbivat liiklust
(suunates selle Ringteele) ja hoiavad sealsetel tänavatel liikluskiiruse õuealale omases suuruses“.
Üldplaneeringuga paralleelselt on menetletud ka Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringut, millele on
esitatud sarnase sisuga arvamusi. Seega ei ole üldplaneeringu täpsusastmest tingituna võimalik ja
ka mõistlik Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringu lahenduses tõstatatud küsimusi lahendada ning
seda on võimalik teha vastava detailplaneeringu menetluse raames. Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus valitud üldplaneeringu lahendust
piisavalt põhjendanud ning selle lahendus ei välista Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringu
lahenduse osas võimalike kompromisslahenduste saavutamist.
Üldplaneeringu ärakuulamised ja üldplaneeringu heakskiitmine
Vastavalt Planeerimisseaduse § 90 lõikele 1 esitas Keila Linnavalitsus 19.05.2023 kirjaga nr 7-
4/410-1 üldplaneeringu Rahandusministeeriumile (edaspidi Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi) heakskiidu saamiseks, lugedes lahendamata jäänud
planeeringuvaidluseks arvestamata jäänud ja osaliselt arvestatud arvamused.
Valdkonna eest vastutav minister tutvus esitatud materjalidega ning palus täiendavalt kaasata
üldplaneeringu menetlusse isikud, kes olid varasemalt üldplaneeringu osas arvamust avaldanud,
kuid keda ei oldud teavitatud üldplaneeringu avalikust väljapanekust. Lisaks palus Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium kaasata isikud, kellele kuuluvatel kinnistutel laiendatakse
riigimaantee kaitsevööndit. Keila Linnavalitsus kaasas isikud täiendavalt üldplaneeringu
menetlusse. Linnavalitsuse esindajate ja üldplaneeringu avalikustamisel arvestamata jäänud
kirjalikke arvamusi esitanud füüsiliste ja juriidiliste isikute ärakuulamised toimusid kahel korral
hübriidkoosoleku vormis nii kohapeal Tallinnas Suur-Ameerika 1 asuvas Rahandusministeeriumi
hoones kui ka internetipõhise konverentsilahenduse vahendusel. Osaliste ärakuulamisel jäid
paljud planeeringuvaidlused üles, mõnel juhul Linn korrigeeris üldplaneeringu lahendust.
Regionaalminister andis oma 01.02.2024 kirjaga nr 14-3/649-10 Keila linna
üldplaneeringule heakskiidu. Ministeerium on heakskiitmisel märkinud, et Keila linna
üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, PlanS-is sätestatud
planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS § 75 üldplaneeringu sisule
esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjakohaste
valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsusega ning kaasatud on
PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutusi.
Üldplaneeringu vorm
Üldplaneering koosneb tekstiosast, graafilisest osast ning lisadest ja on kättesaadav Keila linna
kodulehel.
Tekstiosa on koondatud seletuskirja, graafiline osa koosneb erinevaid teemasid kajastavatest
joonistest:
Joonis 1 „Maakasutus“
Joonis 2 „Väärtuslikud alad ja piirangud“
Joonis 3 „Arendusüksuste skeem“
Joonis 4 „Jalg- ja jalgrattateede skeem“
Joonis 5 „Perspektiivne tänavavõrk“
Joonis 6 „Keila kesklinna miljööala“
Joonis 7 „Keila linna rohestruktuur“
Joonis 8 „Elektri- ja sidevarustuse skeem“
Joonis 9 „Vee- ja kanalisatsioonivarustuse skeem“
Joonis 10 „Kaugkütte ja gaasivarustuse skeem“
Üldplaneeringu lisadeks loetakse materjale ja dokumente, mis on üldplaneeringuga sidusad ja
kuuluvad kehtestamisele:
LISA 1. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
LISA 2. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS
LISA 3. KEHTIVAD PIIRANGUD
LISA 4. KEILA LINNA RAHVASTIKUPROGNOOS
LISA 5. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU KÜSITLUSE KOKKUVÕTE
LISA 6. KEILA LINNA ETTEVÕTETE KÜSITLUSE TULEMUSED
LISA 7. KEILA LINNA ETTEVÕTLUSPROFIIL
LISA 8. KEILA LINNA ROHESTRUKTUURI ANALÜÜS
LISA 9. KESKLINNA MILJÖÖALA ANALÜÜS
LISA 10. KEILA LINNA LIIKUVUSUURING
LISA 11. DETAILPLANEERINGUTE SKEEM M 1:6500
LISA 12. KATASTRIÜKSUSE SIHTOSTARVETE SKEEM M 1:12500
LISA 13. MAAOMANDI SKEEM M 1:12500
LISA 14. TÄNAVATE LIIGITUS, OLEMASOLEV
LISA 15. KOKKUVÕTE KEILA KESKLINNA ARENGUVISIOONI TÖÖTOAST
LISA 16. LIIKLUSE MODELLEERIMINE
LISA 17. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE
LISA 18. KEILA LINNA ARHEOLOOGIAPÄRAND
Üldplaneeringu kehtestamine
Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna
haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel
avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise.
Linn on seisukohal, et planeeringumenetluse käigus on kõigil üldplaneeringust huvitatud isikutel
olnud võimalus oma arvamusi linnale esitada. Linn on kõiki arvamusi piisavas ulatuses
kaalunud. Linnavolikogu on seisukohal, et käesoleva üldplaneeringu lahenduse osas on Linn
kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka
puudutatud isikute õigusi ja huve.
Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 91 lõike 1 ja Keila linnavolikogu
28.09.2010 määruse nr 14 „Keila linna ehitusmäärus“ § 3 punkti 2 ja arvestades Regionaal- ja
Põllumajandusministri 01.02.2024 kirjaga nr 14-3/649-10 antud heakskiitu, Keila Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Keila linna üldplaneering.
2. Tunnistada kehtetuks Keila Linnavolikogu 15.10.2002 määrusega nr 31 kehtestatud Keila
linna üldplaneering.
3. Keila linna üldplaneering on aluseks:
3.1 detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei ole vastu võetud ega
kehtestatud. Kui algatatud, kuid vastuvõtmata detailplaneering ja üldplaneeringus sätestatud
tingimused on vastuolus, kaalub ja analüüsib Keila Linnavalitsus algatatud detailplaneeringu
sobivust keskkonda igal üksikjuhul eraldi, arvestades nii õiguskindluse põhimõtet kui ka
õiguspärast ootust ja avalikku huvi;
3.2 projekteerimistingimuste andmisel juhul, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
5. Keila Linnavalitsusel avaldada otsus ajalehes Keila Leht ja Harju Elu, Ametlikes
Teadaannetes ja Keila linna veebilehel ning edastada teade Keila linna üldplaneeringu
kehtestamisest Regionaal- ja Põllumajandusministrile ning maakatastrile.
6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva
jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
(digitaalselt allkirjastatud)
Tanel Mõistus
volikogu esimees
Keskväljak 11
76608 Keila
Estonia
T: +372 6790 700
EE121010022073899009 SEB Pank
EE272200221011747720 Swedbank
Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101
Keila linna üldplaneeringu kehtestamine
Vastavalt Planeerimisseaduse (PlanS) § 91 lõikele 5 teatame, et Keila Linnavolikogu kehtestas
26.03.2024 otsusega nr 1-3/7 Keila linna üldplaneeringu. Üldplaneering hõlmab kogu linna
territooriumit.
Üldplaneering koostati Keila linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamiseks ning säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmiseks. Linna ruumilise arengu põhimõtete
kohaselt toimub linna ruumiline planeerimine erineva juhtfunktsiooniga maa-alade arendamise
kaudu, kus arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning
looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Linnaruumi kujundamisel nähakse ette elanikele
puhkealade tagamist Keila linna läbiva jätkuva puhkealade vööndi parkide, haljasalade ja
looduslike alade baasil.
Üldplaneeringuga määratakse Keila linna piires maa üldised kasutustingimused, asustuse
arengualad, üldised ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtusliku ala,
rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku kaitse- ja kasutustingimused ning kõrgveepiirist tulenevad
kitsendused. Üldplaneeringus on määratud tehnotaristu üldised asukohad ja rajamise ehituslikud
tingimused. Täpsustatud on kultuuriväärtustega ning looduskaitsega seonduvaid tingimusi.
Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega.
Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb positiivne sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline mõju.
Järgides ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste elluviimisel üldplaneeringuga seatud
kokkuleppeid ja reegleid ning keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitletud
leevendusmeetmeid, ei ole ette näha olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ega piiriülest
keskkonnamõju.
Ametid
Naaberomavalitsused
Meie: 05.04.2024 nr 7-1.1/2-1
Üldplaneeringu materjalid on leitavad Keila linna kodulehelt https://keila.ee/planeerimine/
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Inge Angerjas
abilinnapea
Lisa: Keila Linnavolikogu 26.03.2024 otsus nr 1-3/7
Kadi Tuul
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
|
OTSUS
Keila linna üldplaneeringu kehtestamine
Keila linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Keila
Linnavolikogu 27.03.2018 otsusega nr 7. Üldplaneering koostati Keila linna ruumilise arengu
põhimõtete kujundamiseks kooskõlas Keila linnas kehtivate strateegiliste dokumentidega ning
ruumilise arenguga kaasneda võivate mõjude hindamiseks ja selle alusel säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmiseks. Üldplaneering on koostatud kogu Keila
linna territooriumile, mille pindala on 11,25 km 2 .
Üldplaneeringule andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine
(edaspidi KSH). KSH eesmärk oli hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad
kaasneda koostatava üldplaneeringu rakendamisega ning vajadusel teha ettepanekud soodsaima
lahendusvariandi valikuks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH sisu ja täpsusaste lähtus
üldplaneeringust ning planeeringulahenduse koostamisel on KSH tulemustega arvestatud.
Keskkonnaamet kooskõlastas Keila linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu 09.07.2021.
KSH aruanne on üldplaneeringu lisa.
Üldplaneeringu lahendus
Üldplaneering arvestab üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodud eesmärkide ja
põhimõtetega, Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, Keila linna arengukavas 2035 püstitatud
arengueesmärkidega jt. asjakohaste planeeringute, dokumentide, õigusaktide, strateegiate ja
arengukavadega. Täiendavalt on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, üldplaneeringu
lähteseisukohad, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ning üldplaneeringu töögrupi
ettepanekud ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsused.
Üldplaneeringuga on määratud linna ruumilise arengu põhimõtted, mille kohaselt toimub linna
ruumiline planeerimine erineva juhtfunktsiooniga maa-alade arendamise kaudu, kus arvestatakse
tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna
suundumuste ja vajadustega. Linnaruumi kujundamisel nähakse ette elanikele puhkealade
tagamist Keila linna läbiva jätkuva puhkealade vööndi, parkide, haljasalade ja looduslike alade
baasil. Üldplaneeringuga on muuhulgas määratud maa-alade ja veekogude üldised
kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused, asustuse arengualad,
transpordivõrgustik, miljööväärtusliku ala, rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku kaitse- ja
kasutustingimused, ning kõrgveepiirist tulenevad kitsendused. Keila jõe äärset
ehituskeeluvööndit on vähendatud vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastusele. Üldplaneeringus
Keila 26.03.2024 nr 1-3/7
on määratud tehnotaristu üldised asukohad ja rajamise ehituslikud tingimused, täpsustatud on
kultuuriväärtustega ning looduskaitsealaga seonduvaid tingimusi. Üldplaneering on vastavat
investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu koostamise alus. Üldplaneeringusse on
märgitud vajadus linnapiiri muutmiseks ning Keila linna lõunapoolseks ümbersõiduks.
Planeeritud maakasutuse rakendamine ei too eeldatavalt kaasa olulisi negatiivseid
keskkonnamõjusid, kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste elluviimisel järgitakse
üldplaneeringuga seatud kokkuleppeid ja reegleid ning KSH-s käsitletud leevendusmeetmeid.
KSH raames ei tuvastatud üldplaneeringu lahenduses selliseid aspekte, mis tooksid eeldatavalt
kaasa KeHJS mõistes olulise negatiivse keskkonnamõju. Seetõttu ei määrata üldplaneeringuga ka
seiremeetmeid KeHJS toodud mõistes.
Üldplaneeringu avalikustamine ja arvamused ning linna seisukohad
Keila linna üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
avalik väljapanek toimus 3.08-13.09.2020 ja avalik arutelu toimus 6.10.2020. Arvestades
üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusi, keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande tulemusi, planeeringu kooskõlastamisel pädevate asutuste poolt esitatud
tingimusi ja ettepanekuid ning täiendavat koostööd kaasatavate isikutega, tehti üldplaneeringusse
muudatusi ja täiendusi. Üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande kooskõlastasid
Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium,
Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja
Toiduamet, Keskkonnaministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet,
Muinsuskaitseamet, Harku Vallavalitsus ja Saue Vallavalitsus. Lääne-Harju Vallavalitsus jättis
üldplaneeringu lahenduse kooskõlastamata halduspiiri muudatuse ning Lõuna-Keila
ühendusteedena planeeritud jaotusmagistraalide tõttu. Keila linn arvestas Lääne-Harju valla
seatud tingimustega ning üldplaneeringut on vastavalt täiendatud. Üldplaneering ei tee
ettepanekut halduspiiride muutmiseks ega Lõuna-Keila ühendusteedena planeeritud
jaotusmagistraalide väljaehitamiseks. Ametkondade ja asutuste poolt, kes kooskõlastustaotlusele
etteantud tähtaja jooksul vastamata jätsid, loeti üldplaneering kooskõlastatuks.
Kooskõlastused/märkustega kooskõlastused, arvamused ning linnavalitsuse seisukohad koondati
koostöötabelisse ning avalikustati Keila linna kodulehel.
Keila linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Keila Linnavolikogu
29.11.2022 otsusega nr 1-3/22. Avalik väljapanek toimus 30.12.2022 – 14.02.2023. Linn kaalus
kõiki avaliku väljapaneku jooksul kirjalikult esitatud arvamusi ja täiendas põhjendatud juhtudel
planeeringulahendust. Avaliku väljapaneku kestel arvamusi esitanud isikutele edastas Keila
Linnavalitsus (edaspidi käesolevas otsuses nimetatud ka Linn) oma kirjalikud selgitused ja
põhjendused arvamuse arvestamise või mittearvestamise kohta. Üldplaneeringu avaliku
väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu korraldati 07.03.2023. Enim küsimusi esitati Lõuna-Keila
liikluslahenduste ja elamualade tihendamise kohta, kus arutelul üksmeelt ei saavutatud.
Järgnevalt on toodud Linna seisukohad üldplaneeringu menetluses esitatud arvamustele, mille
osas kokkuleppele ei jõutud või jõuti kokkuleppele osaliselt:
1. Linn täpsustas üldplaneeringu seletuskirja rohealade osas järgmiselt:
Üldplaneeringu seletuskirjast eemaldati korduvalt kasutatud määratlus „igat liiki raied“, mis
asendati sõnaga „raied“ . Raieviiside mõisteid eraldi sisse ei toodud.
Seletuskirja täpsustati järgmiselt „Keila linna rohealade puhkefunktsiooni toimimiseks ja
säilimiseks tuleb Keila linna rohealadel teostatavad raied, ehitustegevus ja muu roheala
koosluseid mõjutav majandustegevus kooskõlastada Keila Linnavalitsusega“.
Linn ei nõustunud täiendavalt lisama lauset: „Keila roheala metsad on kaitsemetsad ning rangelt
kaitstavatel aladel ja vääriselupaikades hoiumetsad“, kuna lause sisaldab mõisteid, mida 2024.
aastal õigusaktides enam ei ole ning oleks liialt detailsusesse laskuv neid mõisteid hakata
defineerima üldplaneeringus.
Ettepaneku osas, mis puudutas Niitvälja-Tammiku tee looduslikku ala, märgib Linn, et
üldplaneeringu koostamise ajal on moodustatud Niitvälja kaitsealuste liikide püsielupaik, kus
tegevuste planeerimisel lähtutakse kaitse- eeskirjast. Värskelt on valminud RMK koostatud kava,
pealkirjaga „Riigimetsa terviktutvustus Keila linna territooriumil“, kus kirjeldatakse järgmiseks
10 aastaks Keila linna territooriumil riigimetsa aladel plaanitavad tegevused. Üldplaneeringu
tekst viiakse kooskõlla antud kavaga, kuna nende dokumentide kehtivusaeg on ligikaudu sama.
Üldplaneering koostatakse järgmise 10-15 aasta perspektiivis.
Täpsustati Niitvälja-Tammiku tee looduslik ala A3 kohta käivat teksti, viidates antud kavale
järgmiselt: „Rohealal paiknevaid metsamaid majandatakse püsimetsana vastavalt
metsaseadusele, järgides kaitseala kaitse-eeskirja ja RMK poolt koostatud Keila linna
territooriumil riigimetsa aladel plaanitavate tegevuste kava“. Kava järgi on riigimetsamaad linnas
115 ha, millest majandusmetsa on 5 ha ja rangelt kaitstavat metsa 110 ha. Rangelt kaitstavates
metsades on majandustegevus keelatud (nt loodusreservaadid, kaitsealade ja püsielupaikade
sihtkaitsevööndid ja vääriselupaigad). Majanduspiirangutega metsades on majandustegevus
lubatud arvestades kaitseala valitseja seatud piiranguid. Majandusmetsades (5 ha) on
majandustegevus lubatud küll metsaseaduse alusel, kuid kavas on öeldud, et „Arvestades Keila
linna riigimetsade vanuselist jaotust, raieküpsete metsade osakaalu ja riigimetsa kestliku
kasutamise printsiipi, ei ole hinnanguliselt järgmise kümnendi jooksul uuendus- ja
harvendusraieid vajalik läbi viia. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatud ka noore metsa
hooldustöid“. RMK on hinnanud kogu Keila linna haldusterritooriumile jääva riigimetsamaa
kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa alaks (KAH alaks). Sellest tulenevalt lisati seletuskirja, et
„Keila linna haldusterritooriumile jääv riigimetsamaa on kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa
ala“
Raierahu kohta lisati üldplaneeringusse järgnev täpsustus: „Raierahu aeg määratakse
õigusaktidega, lähtudes teaduspõhisusest“. Niitvälja üksuses on see 15.03 – 30.08.
Linn ei nõustunud ettepanekuga: „Puudega kaetud rohevõrgustiku tuumalades, tugialades ja
koridorides tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 90% ulatuses, milleks tuleb
vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega,
põõsarinde rajamine jms), et rohevõrgustik toimiks ja säiliks rohevõrgustiku sidusus“. Linn
selgitas, et rohevõrgustiku aladele jäävad ka suhteliselt lagedad väärtuslikud puisniidu alad.
Mosaiikne maastik on ka oluline, keskendumine ainult metsa säilitamisele ei ole õige.
Linn nõustus üldplaneeringusse lisama järgneva lause: „Kõik Keila linna metsad on püsimetsad“.
Linn ei nõustunud ettepanekuga lisada üldplaneeringusse sobivasse kohta standard „Ehitusaegne
puude kaitse“, kuna standardid võivad ajas muutuda, aga üldplaneering peab arvestama kehtivate
õigusaktidega.
2. Piirkonna elanikud avaldasid ühispöördumises vastuseisu Raba tn ja Aia tn nurga lähiala
määramisele elamute arendusalaks (E2). Arvamuse avaldajad tegid ettepaneku määrata need
maa-alad pargi- ja haljasala maaks (A1).
Linn ei nõustunud esitatud ettepanekuga, sest üldplaneeringus tuleb ettevaatavalt planeerida ka
täiendavaid elamualade arendamise võimalusi ning konkreetse maa-ala osas on tegemist
piirkonnaga, kus ühendatus olemasolevate teede ja muu taristuga on hea ning seega sobib ala
väikeses mahus elamute arendamiseks. Üldplaneeringuga kavandatakse elamuarenduseks
piirkonnad, kus uushoonestus ei kahjusta olemasolevat elukeskkonda ega puhkealasid ning mida
samas saab linna keskusega hästi siduda. Samas piirkonnas näeb elamumaad ette ka kehtiv
üldplaneering. Tegemist on riigi omandis olevate maadega ning ala osaline hoonestamine toimub
riigimaa valitsejaga kokkuleppel. Ala lahendus on kooskõlastatud Maa-ameti ja
Keskkonnaministeeriumiga. Kavandatavad elamud peavad säilitama rohevõrgustiku senise
kvaliteedi ning parandama avaliku ruumi sidusust ja inimsõbralikkust. Rohealade piirid
üldplaneeringus tulenevad Keila rohestruktuuri analüüsi ettepanekutest. Koostatav üldplaneering
näeb alale ette tervikliku detailplaneeringu koostamise vajaduse ning edasisel planeerimisel on
nõue suur osa detailplaneeringualast kavandada A1 ja A4 tähistusega avalikult kasutatavateks
rohealadeks. A4 tähistusega alale on planeeritud Keila linna rohealasid ühendav puhkeväärtusega
rohekoridor. A1 tähistusega alal asub väärtuslik RMK kultuurpuistu, mis on planeeritud
hooldatavaks pargiks.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on omalt poolt lisanud, et üldplaneeringuga
kavandatud arengud ning tingimused, sh piirangud ja kitsendused, realiseeruvad hilisemalt läbi
avalikult menetletavate detailplaneeringute ja projektide, st üldplaneeringu kehtestamisega ei
kaasne koheselt rakenduvaid piiranguid senisele maakasutusele vaid antakse suunised ning
võimalus edasiseks arenguks. Kehtestatud üldplaneering on aluseks koostatavatele
detailplaneeringutele, kus puudutatud isikutelt on lahenduse osas samuti võimalik oma arvamust
avaldada.
3. Tööstuse tn 12 kinnistu omanik OÜ Metanex oli vastu Keila lõunapoolse ümbersõidu
võimalikule liikluslahenduse variandile A, pakkudes ka omapoolse nägemuse võimalikule tee
asukohale. Omanik tegi ettepaneku arvestada Tööstuse tn 12 kinnistu detailplaneeringu
kohustusega alast välja. Lisaks näeb omanik, et üldplaneeringus tuleks näidata kinnistul
varasemalt eksisteerinud raudteeharu taastamine. Arvamuse avaldaja tõdeb, et suurem osa
kinnistust jääb just sellesse alasse, kus üldplaneeringuga soovitakse kehtestada detailplaneeringu
kohustuse ala ja tee ehitus, mille tõttu arvamuse esitaja ei saagi sinna midagi rajada. Ehk ühes
osas on raudtee kaitsevöönd ja suuremas osas kinnistut läbiv planeeritav ühendustee variant A.
Üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu kohustusega ala sisse jääb ka arvamuse avaldaja
poolt tellitud Eesti Energia ehitatud alajaam ja lisaks vee ja kanalisatsiooni kommunikatsioonid.
Arvamuse avaldaja leidis, et Tööstuse 12 kinnistut puudutav osa üldplaneeringus eirab
eraomandi õigusi ega arvesta tema ettevõtluse ja ärihuvidega, sest peale kinnistule juba tehtud
investeeringuid ei ole tal huvi seda tasuta ära anda või seada servituute plaanidega, mis piiravad
tema ärihuve.
Linn ei nõustunud esitatud ettepanekuga. Kinnistu omaniku soov oma kinnistut kasutada teisiti
kui üldplaneering ette näeb, on mõistetav, aga kuna kinnistul on ette nähtud transpordimaaks
50% (mitte 25%, nagu arvamuse kirjas on toodud), on reaalne variandis A ette nähtud
ühendustee mahutada käsitletavale kinnistule ette nähtud transpordimaa osale.
Linn selgitas, et Tööstuse tn ja Haapsalu mnt vahelise ühendustee variandid A ja B on välja
töötatud lähtudes liikumisvajaduse üldistest põhimõtetest ning analüüsitud on suuremat
piirkonda, kui üks kinnistu. Arvamuse esitaja poolt pakutud variant tähendaks S-kujulist
ühendusteed, mis pikendaks variandi A trassi ligikaudu 430 meetri võrra, mis vähendaks selle
majanduslikku otstarbekust ja mõju kogu Keila linna liiklusele. Üldplaneeringu liikluslahenduste
modelleerimised näitasid, et Keila linna lõikes on parima tulemusega ühendustee variant B.
Üldplaneeringut heakskiites märgib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et üldplaneeringu
seletuskirja peatüki 6.2.3.1 „Keila linna lõunapoolne ümbersõit“ kohaselt ei tee üldplaneering
Keila linna lõunapoolse ümbersõidu 2. etapi teetrasside osas asukoha ja lahendusvariandi
ettepanekuid. Trassi rajamine (Skeemil 1 variant A või B) ei pruugi realiseeruda antud
üldplaneeringu ajaperspektiivis ning jaotusmagistraali lahenduse võimalik kavandamine võib
toimuda alles järgmise üldplaneeringu koostamise ajal. Lahendused on vaja leida terviklikult
Keila linna, Lääne-Harju valla, Eesti Raudtee ja Transpordiameti ja kinnistuomanike vahelises
koostöös. Sellest tulenevalt on see ala tähistatud üldplaneeringu joonisel 1 „Maakasutus“ ja
joonisel 5 „Keila linna perspektiivne tänavavõrk“ tervikliku detailplaneeringu koostamise
kohustusega ala piiriga. Seega antud juhul ei määrata üldplaneeringuga perspektiivsete trasside
asukohta ega nendest tulenevaid kitsendusi ja sellest tulenevalt ei kitsenda üldplaneering ka OÜ
Metanexile kuuluva kinnistu kasutustingimusi. Detailplaneeringu kohustuse piiri osas selgitab
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et tulenevalt PlanS § 125 lõikest 1 on
detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning
nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks; olemasoleva
hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; olulise avaliku huviga
rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga
rajatise püstitamiseks; olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga
ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Antud juhul asub kõnealune kinnistu Keila linnas,
kus eelnimetatud tegevuste elluviimiseks on reeglina detailplaneeringu koostamine
planeerimisseadusest tulenevalt kohustuslik. Keila linna üldplaneeringu joonistel nähtuv
tumesinise viirutusega ala tähendab „tervikliku detailplaneeringu koostamise kohustusega ala“,
mille näol on tegemist üldplaneeringus määratud alaga, mis vajab kohaliku omavalitsuse
hinnangul terviklikku lahendust, mille võib luua ka muu avalikult menetletava dokumendiga (sh
teemaplaneering, terviklik ehitusprojekt jms). Seega detailplaneeringu koostamise kohustus on
alal planeerimisseadusest tulenevalt, kuid üldplaneeringus on soovitatud, et käsitletav ala
lahendatakse laiemat piirkonda arvesse võttes.
4. Linn parandas vastuolu uue üldplaneeringu ning Haapsalu mnt 64 kinnistu
detailplaneeringu ja seda täpsustavate projekteerimistingimuste vahel. Eelmise, seni kehtinud
üldplaneeringu järgi on see piirkond ärimaa juhtfunktsiooniga. Linnavalitsus täpsustas avalikul
väljapanekul olnud üldplaneeringut Haapsalu mnt 64 ala osas maakasutuse joonisel
segaotstarbeliseks alaks. Segaotstarbeline ala võimaldab planeerida kaubandus- ja
teenindushooneid, väiketootmist, äri- ja väikeettevõtlust, elamisfunktsiooni. Linn näeb, et
ärihooned ja muu sarnase funktsiooniga hoonestus sobib Haapsalu maantee äärde, kui see
projekteeritakse olemasolevaid elamuid võimalikult vähe häirivana.
Haapsalu mnt 64 kinnistu ning selle lähiala detailplaneering kinnistu kaheks ärihoone krundiks
jagamiseks kehtestati 25.11.2014. a Keila Linnavolikogu otsusega nr 38 ja see on kehtiv
alusdokument projekteerimiseks ka täna. Vahepealne omaniku algatus krundile ka elufunktsiooni
kavandada rauges ja Keila Linnavalitsus otsustas 15.09.2022 korraldusega nr 2-2/235 lõpetada
Haapsalu mnt 64 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu vastavalt omaniku taotlusele. Keila
Linnavalitsus otsustas 09.03.2023 korraldustega nr 2-2/71 ja nr 2-2/72 projekteerimistingimuste
määramise Keilas Haapsalu mnt 64 ja Haapsalu mnt 62a // Rõõmu tn 3 kinnistute ehitusõiguse
täpsustamiseks detailplaneeringu olemasolul. Linn leidis, et kehtivatele alusdokumentidele saab
tugineda, eriti kuna oli võimalus detailplaneeringut ka projekteerimistingimustega täpsustada.
Linn ei näe Haapsalu mnt 62a // Rõõmu tn 3 detailplaneeringut täpsustavates
projekteerimistingimustes vastuolu koostatava üldplaneeringuga. Kavandatud ärihoone mahu
võib projekteerida segaotstarbelisele hoonestusalale. Kehtivas Haapsalu mnt 64 kinnistu ja selle
lähiala detailplaneeringus on kirjeldatud keskkonna- ja tervisekaitset ning lubatud on lisaks
ärimaa funktsioonidele ka kuni 20% ulatuses keskkonda mitte häirivat tootmist, mis aitab
välistada kannatuste tekkimist naabritele. Rohemajanduse ja ökoloogiliselt progressiivsed
lahendused on linna poolt soositud ja neid on kirjeldatud projekteerimistingimuste Haljastuse,
heakorra või liikluskorralduse põhimõtete peatükis. Linna planeerides tuleb arvestada, et
väljakujunenud keskkond, isegi kui see on pikalt püsinud muutumatu, on paratamatult
muutumises, kuna erinevatel maaomanikel on õigustatud ootus oma krunti kasutada ja arendada.
Keila Linnavalitsus leidis, et 2014. aastal kehtestatud detailplaneeringut on
projekteerimistingimustega täpsustades võimalik võtta aluseks edasiseks projekteerimiseks.
Kaitsehaljastuse nõuded on samas sõnastuses ka kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas ja
põhijoonisel ning need nõuded jäävad kehtima. Kaitsehaljastuse vajadus tuuakse välja ka
üldplaneeringu seletuskirjas arendusala üksust käsitlevas peatükis.
Üldplaneeringut heakskiites märgib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, et kui kõnealusel
kinnistul kehtib detailplaneering, siis käesolev üldplaneering kehtivale detailplaneeringule
siduvaid tagajärgi ei too. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub varem kehtestatud
detailplaneering kehtetuks üksnes uue sama planeeringuala kohta kehtestatud
detailplaneeringuga. Alal hetkel kehtiva detailplaneeringu täpsustamisel
projekteerimistingimustega tuleb tulenevalt ehitusseadustiku § 27 lõike 2 punktist 2
projekteerimistingimuste andmisel arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi.
Üldplaneeringus on käsitletav maa-ala määratud segaotstarbeliseks alaks, mis on mitmekülgse
kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala. Ministeeriumi
hinnangul ei välista menetletava üldplaneeringu lahendus Haapsalu mnt 64 kinnistul kehtiva
detailplaneeringu projekteerimistingimustega täpsustamist.
5. Aukamäe piirkonnas on Keila linn üldplaneeringus kajastanud ja põhjendanud vajadust Keila
linna administratiivpiiri muuta. Linna piiride muutmiseks tuleb läbi viia kehtivate õigusaktide
kohane eraldi menetlus ja seda ei otsustata käesoleva üldplaneeringuga. Halduspiiri muutmise
osas tuleb jõuda kokkuleppele üldplaneeringu menetlusest eraldiseisvalt. Seega üldplaneering ei
too maaomanikule kaasa piirimuutusest tulenevaid muutusi maamaksu ja maakasutuse osas.
Piirimuutuse vajadus üldplaneeringus näidatud ulatuses on põhjendatud mh sellega, et seal
paikneva maaparandussüsteemi Ohtu kraavi Lääne-Harju vallas asuva osa rekonstrueeris 2022-
2023.a. Keila linn ning linna huvi on hoolitseda mitmeid kinnistuid läbiva kraavi toimimise eest.
Keila linn ei sekku seadusest tulenevasse maaomaniku kohustusse hooldada
maaparandussüsteemi oma kinnistul.
Ringtee tn 2 kinnistu osas määratakse tee kaitsevööndiks 18 m, vastavalt kehtivale
detailplaneeringule.
Linn ei nõustunud ettepanekuga näha üldplaneeringus ette kõnnitee jätkamist Aukamäe tänavast
kuni Ringtee tänavani, sest üldplaneeringus ei tooda eraldi välja linna territooriumil asuvaid ja
perspektiivseid kõnniteid. Joonisel kajastatakse vaid olulisemaid tänavavõrgu osasid ehk
ülelinnalise tähtsusega liikumissuunad. Keila linna tasandi jalg- ja jalgrattateede põhivõrgu
kergliiklustee on kavandatud Kraaviperve kinnistu põhjapoolsesse serva. Kergliiklustee täpne
paiknemine kinnistul lahendatakse tee projekteerimise etapis. Tee detailse asukoha kindlaks
määramine ja kirjeldamine ei ole üldplaneeringu täpsusaste puhul võimalik. Üldplaneeringu
seletuskirja ptk 6.1.6 „Lõuna-Keila ühendused“ on kõnealuse kergliiklustee osas täiendatud
vastavalt: „Kraaviperve kinnistu põhjaserva on ette nähtud Keila linna tasandi jalg- ja jalgrattatee
põhivõrgu kavandamine. Edasisel projekteerimisel tuleb määrata jalg- ja jalgrattatee laius ning
anda lahendus tee paiknemisele ja kõrghaljastuse säilitamisele. Planeeringuga avalikuks
kasutamiseks määratud jalg- või jalgrattatee eramaadel ei muutu planeeringulahenduse
kehtestamisel automaatselt avalikuks, vaid siis, kui kohalik omavalitsus on planeeringu järgselt
sõlminud tee omanikuga vastavasisulise kokkuleppe (nt servituudilepingu) või seadnud
sundvalduse“. Seega ei ole üldplaneeringus kavandatud arvamuse esitajale kuuluvale kinnisasjale
kergliiklusteed ja sellest tulenevaid kitsendusi. Üldplaneering üksnes kajastab Kraaviperve
kinnistule rajatavat kergliiklusteed perspektiivse teena, mida on võimalik välja ehitada
üldplaneeringust eraldiseisva menetluse raames.
6. Ehitajate tee 9 kinnistu maakasutuse juhtotstarve jäetakse muutmata. Juba käesolevale
üldplaneeringule eelneva üldplaneeringu kohaselt on kogu Ehitajate tee 9 kinnistu määratud
üldmaa juhtotstarbega alaks (avaliku kasutusega metspark, kus võivad olla puhkerajatised), mis
on oluline lüli linna läbivas parkide ja parkmetsade vööndis. Juba käesolevale üldplaneeringule
eelneva Keila linna üldplaneeringu kohaselt läbib kinnistut joonise 3.3 „Puhkealad ja
kergliiklusteed“ kohane „Peamine kergliiklustee“. Üldmaa funktsiooniga alal on keelatud piirata
ning moodustada krunte, mille sihtotstarbeks ei ole üldmaa. Üldmaa sihtotstarbega aladele on
lubatud rajada avaliku kasutusse jäävaid puhkeotstarbelisi ehitisi.
Ehitajate tee 9 on kaetud metsaga ning seega tagab rohevõrgustiku toimivuse. Ehitajate tee 9
kinnistust põhja ja ida pool asub linna veehaare ning selle sanitaarkaitsevöönd. Lõuna pool asub
Sopsu-Tooma väikeelamute piirkond. Lääne pool paiknevad linna terviserajad. Korterite
rajamisega Ehitajate tee 9 kinnistule kaasneks ka liikluskoormus, mis mõjutab terviseradade
juurdepääsuteed ning Sopsu-Tooma tänavat. Linn on seisukohal, et planeeringuga tuleb luua
eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva
ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades
olemasolevaid väärtusi Ehitajate tee 9 kinnistul. Linn kaalus nii avalikku huvi kui erahuve
arvestades, kas Ehitajate tee 9 kinnistu hoonestamine tagab kestliku arengu ja parendab
elukeskkonna kvaliteeti ning asus seisukohale, et kinnistu Ehitajate tee 9 hoonestamisega
olemasolevad väärtused ja rohevõrgustiku senine kvaliteet ja rekreatiivne potentsiaal ei säili.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on Keila linna üldplaneeringut heakskiites andnud
hinnangu, et Linn on Ehitajate tee 9 kinnistu kohta esitatud ettepanekuid kaalunud ja selgitanud
üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud HMS § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise
kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased ning järgitud on PlanS § 10 lõikes 1
sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
7. Keila linna tänavate kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10
meetrit (see on seadusest tulenev ning seda joonistel ei kuvata). Keila linna lõunapoolse
ümbersõidu kaitsevööndite ulatus täpsustub eelprojektide koostamise käigus.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märgib üldplaneeringu heakskiidus, et Ringtee tänav
on munitsipaalomandis olev tee, mis ehitusseadustikust tulenevalt on tänav (§ 92 lg 3). Tänaval
on seadusest tulenevalt kaitsevöönd suurusega 10 meetrit, mida võib laiendada planeeringutega.
Seega automaatselt on Ringtee tänava ääres kaitsevööndi laius 10 meetrit ning seda ei saa
vähendada 0 meetrini.
8. Keila jõe kalda ehituskeeluvööndit on vähendatud üldplaneeringuga vastavalt
Keskkonnaameti 08.05.2023 kirjale nr 7-13/23/9357 (kiri on leitav Keila linna
dokumendiregistrist). Ehituskeeluvööndi vähendamine eeldab Keskkonnaameti, kui vastava
valdkonna eest vastutava valitsusasutuse nõusoleku olemasolu. Linnuse tn 1 kinnistul vähendati
ehituskeeluvööndit osaliselt – Keskkonnaamet leidis, et kogu kinnistu ulatuses ei ole
ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. Linnuse tn 2b kinnistu osas Keskkonnaamet
ehituskeeluvööndi vähendamisega ei nõustunud. Põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamisele
või vähendamisest keeldumisele on toodud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
01.02.2024 kirjas nr 14-3/649-10 ning Keskkonnaameti 08.05.2023 kirjas nr 7-13/23/9357.
9. Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringuga muudetakse eelnevat Keila linna üldplaneeringut.
Muudatus vastab käesolevale üldplaneeringule. Keila linn on kaalutlusotsuse tulemusena
leidnud, et Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringuga käsitletavat piirkonda võiks tulevikus tihendada.
Üldplaneeringu täpsusastmes on määratud alale ka tingimused, mille kohaselt on võimalik
rakendada planeerimisseadusest tulenevat elukeskkonna parendamise põhimõtet. Üldplaneeringu
seletuskirja peatükis 6.4.3 „Jõe tn tihendatav ala“ on antud tingimus, mille kohaselt
soodustatakse elanike lisandumist, kui see ei kahjusta olemasolevat elukeskkonda. Maa-ala
tulevikku kavandatakse Lõuna-Keilaga seonduva aedlinnana, kuhu võib ehitada väiksemahulisi
ridaelamuid ning uusi väikeelamuid koos haljastatud hoovidega. Uute elamute ehitamiseks
mõeldud ala (juhtfunktsioon E2) kasutamise eelduseks on tänavavõrgustiku, krundistruktuuri,
puhkealade ja taristute terviklik planeerimine. Ala võib sisaldada ka elamupiirkonda
teenindavaid puhkealasid sh mängu- ja spordiväljakuid, vajadusel väikesemahulisi ja vähest
mõju omavaid ühiskondlikke- ja ärihooneid (nt väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms), millega ei
kaasne negatiivne mõju elamualale. Lisaks on üldplaneeringus toodud maakasutus- ja
ehitustingimused detailplaneeringute koostamiseks. Peale ministeeriumis toimunud ärakuulamist
täiendati üldplaneeringu seletuskirja piirkonna liikluslahenduse osas veelgi ning peatükki 6.4.3
„Jõe tn tihendatav ala“ on lisatud tingimus: „Maa-alale elanike lisandumisest tuleneva Jõe tn (ja
vajadusel muude Lõuna-Keila tänavate) liikluskoormuse kasvu tõttu seab linn arenduse
eelduseks selliste lahenduste elluviimise, mis väldivad Lõuna-Keilas (üksus 6.4.1) läbivat liiklust
(suunates selle Ringteele) ja hoiavad sealsetel tänavatel liikluskiiruse õuealale omases suuruses“.
Üldplaneeringuga paralleelselt on menetletud ka Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringut, millele on
esitatud sarnase sisuga arvamusi. Seega ei ole üldplaneeringu täpsusastmest tingituna võimalik ja
ka mõistlik Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringu lahenduses tõstatatud küsimusi lahendada ning
seda on võimalik teha vastava detailplaneeringu menetluse raames. Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus valitud üldplaneeringu lahendust
piisavalt põhjendanud ning selle lahendus ei välista Jõe tn 57b ja 57c detailplaneeringu
lahenduse osas võimalike kompromisslahenduste saavutamist.
Üldplaneeringu ärakuulamised ja üldplaneeringu heakskiitmine
Vastavalt Planeerimisseaduse § 90 lõikele 1 esitas Keila Linnavalitsus 19.05.2023 kirjaga nr 7-
4/410-1 üldplaneeringu Rahandusministeeriumile (edaspidi Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi) heakskiidu saamiseks, lugedes lahendamata jäänud
planeeringuvaidluseks arvestamata jäänud ja osaliselt arvestatud arvamused.
Valdkonna eest vastutav minister tutvus esitatud materjalidega ning palus täiendavalt kaasata
üldplaneeringu menetlusse isikud, kes olid varasemalt üldplaneeringu osas arvamust avaldanud,
kuid keda ei oldud teavitatud üldplaneeringu avalikust väljapanekust. Lisaks palus Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium kaasata isikud, kellele kuuluvatel kinnistutel laiendatakse
riigimaantee kaitsevööndit. Keila Linnavalitsus kaasas isikud täiendavalt üldplaneeringu
menetlusse. Linnavalitsuse esindajate ja üldplaneeringu avalikustamisel arvestamata jäänud
kirjalikke arvamusi esitanud füüsiliste ja juriidiliste isikute ärakuulamised toimusid kahel korral
hübriidkoosoleku vormis nii kohapeal Tallinnas Suur-Ameerika 1 asuvas Rahandusministeeriumi
hoones kui ka internetipõhise konverentsilahenduse vahendusel. Osaliste ärakuulamisel jäid
paljud planeeringuvaidlused üles, mõnel juhul Linn korrigeeris üldplaneeringu lahendust.
Regionaalminister andis oma 01.02.2024 kirjaga nr 14-3/649-10 Keila linna
üldplaneeringule heakskiidu. Ministeerium on heakskiitmisel märkinud, et Keila linna
üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, PlanS-is sätestatud
planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS § 75 üldplaneeringu sisule
esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjakohaste
valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsusega ning kaasatud on
PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutusi.
Üldplaneeringu vorm
Üldplaneering koosneb tekstiosast, graafilisest osast ning lisadest ja on kättesaadav Keila linna
kodulehel.
Tekstiosa on koondatud seletuskirja, graafiline osa koosneb erinevaid teemasid kajastavatest
joonistest:
Joonis 1 „Maakasutus“
Joonis 2 „Väärtuslikud alad ja piirangud“
Joonis 3 „Arendusüksuste skeem“
Joonis 4 „Jalg- ja jalgrattateede skeem“
Joonis 5 „Perspektiivne tänavavõrk“
Joonis 6 „Keila kesklinna miljööala“
Joonis 7 „Keila linna rohestruktuur“
Joonis 8 „Elektri- ja sidevarustuse skeem“
Joonis 9 „Vee- ja kanalisatsioonivarustuse skeem“
Joonis 10 „Kaugkütte ja gaasivarustuse skeem“
Üldplaneeringu lisadeks loetakse materjale ja dokumente, mis on üldplaneeringuga sidusad ja
kuuluvad kehtestamisele:
LISA 1. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
LISA 2. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS
LISA 3. KEHTIVAD PIIRANGUD
LISA 4. KEILA LINNA RAHVASTIKUPROGNOOS
LISA 5. KEILA LINNA ÜLDPLANEERINGU KÜSITLUSE KOKKUVÕTE
LISA 6. KEILA LINNA ETTEVÕTETE KÜSITLUSE TULEMUSED
LISA 7. KEILA LINNA ETTEVÕTLUSPROFIIL
LISA 8. KEILA LINNA ROHESTRUKTUURI ANALÜÜS
LISA 9. KESKLINNA MILJÖÖALA ANALÜÜS
LISA 10. KEILA LINNA LIIKUVUSUURING
LISA 11. DETAILPLANEERINGUTE SKEEM M 1:6500
LISA 12. KATASTRIÜKSUSE SIHTOSTARVETE SKEEM M 1:12500
LISA 13. MAAOMANDI SKEEM M 1:12500
LISA 14. TÄNAVATE LIIGITUS, OLEMASOLEV
LISA 15. KOKKUVÕTE KEILA KESKLINNA ARENGUVISIOONI TÖÖTOAST
LISA 16. LIIKLUSE MODELLEERIMINE
LISA 17. KESKKONNAMÕJUDE STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE
LISA 18. KEILA LINNA ARHEOLOOGIAPÄRAND
Üldplaneeringu kehtestamine
Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine linna
haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama planeeringu koostamisel
avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise.
Linn on seisukohal, et planeeringumenetluse käigus on kõigil üldplaneeringust huvitatud isikutel
olnud võimalus oma arvamusi linnale esitada. Linn on kõiki arvamusi piisavas ulatuses
kaalunud. Linnavolikogu on seisukohal, et käesoleva üldplaneeringu lahenduse osas on Linn
kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka
puudutatud isikute õigusi ja huve.
Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 91 lõike 1 ja Keila linnavolikogu
28.09.2010 määruse nr 14 „Keila linna ehitusmäärus“ § 3 punkti 2 ja arvestades Regionaal- ja
Põllumajandusministri 01.02.2024 kirjaga nr 14-3/649-10 antud heakskiitu, Keila Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Keila linna üldplaneering.
2. Tunnistada kehtetuks Keila Linnavolikogu 15.10.2002 määrusega nr 31 kehtestatud Keila
linna üldplaneering.
3. Keila linna üldplaneering on aluseks:
3.1 detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei ole vastu võetud ega
kehtestatud. Kui algatatud, kuid vastuvõtmata detailplaneering ja üldplaneeringus sätestatud
tingimused on vastuolus, kaalub ja analüüsib Keila Linnavalitsus algatatud detailplaneeringu
sobivust keskkonda igal üksikjuhul eraldi, arvestades nii õiguskindluse põhimõtet kui ka
õiguspärast ootust ja avalikku huvi;
3.2 projekteerimistingimuste andmisel juhul, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
5. Keila Linnavalitsusel avaldada otsus ajalehes Keila Leht ja Harju Elu, Ametlikes
Teadaannetes ja Keila linna veebilehel ning edastada teade Keila linna üldplaneeringu
kehtestamisest Regionaal- ja Põllumajandusministrile ning maakatastrile.
6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva
jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
(digitaalselt allkirjastatud)
Tanel Mõistus
volikogu esimees
Keskväljak 11
76608 Keila
Estonia
T: +372 6790 700
EE121010022073899009 SEB Pank
EE272200221011747720 Swedbank
Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101
Keila linna üldplaneeringu kehtestamine
Vastavalt Planeerimisseaduse (PlanS) § 91 lõikele 5 teatame, et Keila Linnavolikogu kehtestas
26.03.2024 otsusega nr 1-3/7 Keila linna üldplaneeringu. Üldplaneering hõlmab kogu linna
territooriumit.
Üldplaneering koostati Keila linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamiseks ning säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmiseks. Linna ruumilise arengu põhimõtete
kohaselt toimub linna ruumiline planeerimine erineva juhtfunktsiooniga maa-alade arendamise
kaudu, kus arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning
looduskeskkonna suundumuste ja vajadustega. Linnaruumi kujundamisel nähakse ette elanikele
puhkealade tagamist Keila linna läbiva jätkuva puhkealade vööndi parkide, haljasalade ja
looduslike alade baasil.
Üldplaneeringuga määratakse Keila linna piires maa üldised kasutustingimused, asustuse
arengualad, üldised ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtusliku ala,
rohevõrgustiku, väärtusliku maastiku kaitse- ja kasutustingimused ning kõrgveepiirist tulenevad
kitsendused. Üldplaneeringus on määratud tehnotaristu üldised asukohad ja rajamise ehituslikud
tingimused. Täpsustatud on kultuuriväärtustega ning looduskaitsega seonduvaid tingimusi.
Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega.
Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb positiivne sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline mõju.
Järgides ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste elluviimisel üldplaneeringuga seatud
kokkuleppeid ja reegleid ning keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitletud
leevendusmeetmeid, ei ole ette näha olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ega piiriülest
keskkonnamõju.
Ametid
Naaberomavalitsused
Meie: 05.04.2024 nr 7-1.1/2-1
Üldplaneeringu materjalid on leitavad Keila linna kodulehelt https://keila.ee/planeerimine/
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Inge Angerjas
abilinnapea
Lisa: Keila Linnavolikogu 26.03.2024 otsus nr 1-3/7
Kadi Tuul