Kiri

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Terviseamet [email protected]

kuupäev allkirjas nr 6.1/73-21

Valkse küla Lääne-Harju vallas Valkse külas Väljaotsa ja Toakilgi kinnistute ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 kooskõlastamiseks Valkse küla Väljaotsa ja Toakilgi kinnistute ja lähiala detailplaneeringu materjalid. Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 26. 01.2020 otsusega nr 6.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem

Lisa: 1. Seletuskiri 2. Kontaktvöönd 3. Põhijoonis 4. Tehnovõrgud 5. Liiklusjoonis

Sama kiri Keila Linnavalitsus

Ado Pallase [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

Keila linn

Harku vald

Ke ki

tn

8 Tallinn - Paldiski Paldiski m

nt

Geo loo

gid e t

n

Ehitusmarket

Ehitusmarket

11194 Karjaküla tee

1

4

3

2

5

2 1

Lääne-Harju vald

Planeeringuala piir

Olemasolev kergliiklustee

Olemasolev elamumaa

Perspektiivne maatulundusmaa

Olemasolev tootmismaa

Ehitusmarket Bussipeatus koos nimega

Olemasolev maatulundusmaa

LEPPEMÄRGID:

Olemasolev ärimaa

Olemasolev sihtostarbeta maa

1

Olemasolev sotsiaalmaa

Menetluses detailplaneeringuala piir numbriga

Planeeritav krundipiir

Perspektiivne tootmismaa

Perspektiivne transpordimaa

Omavalitsuse piir

Perspektiivne põhjapoolne ümbersõit

Olemasolev transpordimaa

Tänav

Olemasolev jäätmehoidla maa

trassikoridoriga (150 m)

MENETLUSES OLEVAD DETAILPLANEERINGUD: 1 Kehtestatud detailplaneeringuala piir numbriga

Perspektiivne elamumaa

Lääne-Harju vald, Valkse küla Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD:

ning lähiala detailplaneering. Planeeringu eesmärk on muuta

Kehtestatud 07.07.2020. a. PlanID: 90932

1

Keila linn, Paldiski mnt 33 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Planeeringu eesmärk on rajada kinnistule kuni4

Harju KEKi äripiirkonna detailplaneering. Planeeringu eesmärk on määrata kruntide maakasutus- ja ehitus-3

teel moodustatakse suur tootmismaa/ärimaa sihtostarbega krunt.

Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori detailplaneering. Kehtestatud 19.12.2023. a. PlanID: 92152

tingimused piirkonda sobivate äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Kehtestatud 10.03.2022. a. PlanID: 89232

kolm tootmis- ja ärihoonet ning määrata maakasutustingimused. Kehtestatud 06.07.2023.a. PlanID: 76470

varem alale kehtestatud detailplaneeringu lahendust nii, et liitmise

2 Keila vald, Valkse küla Väljaotsa ja Settebasseini maaüksuste ning Planeeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Kehtestatud 25.09.2018. a. PlanID: 2479

nendega külgneva jätkuvalt riigi omandis

5

oleva maa detailplaneering.

Lääne-Harju vallas Valkse külas Pihlaka ja Aasa katastriüksuste

MENETLUSES OLEVAD DETAILPLANEERINGUD:

detailplaneering. Planeeringu eesmärk on sihtsotstarbe muutmine

Algatatud 20.06.2023. a. Plan ID: 119554

1

tootmismaaks ning ehitustingimuste määramine.

Lääne-Harju vallas Valkse külas Tulju katastriüksuse detailplaneering. Planeeringu eesmärk on maaüksuse jagamine neljaks krundiks,

2 ehitusõiguse määramine. Algatatud 13.12.2022. PlanID: 115292

KONTAKTVÖÖNDI PLAANProjektijuht

Töö nr Joonise nrStaadium Mõõtkava

Joonise nimetus

Koostamise kuupäev 1295/21 DP 2 M1:10 000

Janne Tekku

Väljatrükkimise kuupäev

Tellija

16.02.2024. a 16.02.2024. a

Arhitekt-planeerija Janne Tekku

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAIL- PLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn

Tel 617 7430 [email protected]

Reg.nr. 10449959

Töö nimetus

Lääne-Harju Vallavalitsus

tee kaitsevöönd 30 m

eesvoolu kaitsevöönd 12 m

Valkse kraav

16

1

12

75

75

6

10

10

HL 100% -

11477 m² -

- -

TT 100% 15

153959 m² 3

64 000 10

LT 100% -

3

- - -

2967 m²

LT 100% -

4

- - -

2923 m²

2

LT 100% -

6

- -

5744 m² -

HL

LT

LT

TT

LT

2

30

11194 Karjaküla tee

pla ne

er ita

v k er

gli ikl

us tee

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

3

TT

TT

TT

4

4

30

planeeritav kergliiklustee

planeeritav kergliiklustee

4

ol em

as ol ev

k er

gl iik

lu st

ee

olem asolev kergliiklustee

5

LT 100% -

5

- - -

273 m²

TT

HL

LT

KRUNDI EHITUSÕIGUSE TABEL:

hoonete arv

krundil

sihtotstarve % detailplaneeringu liikides

hoone kõrgus

korruste arv ehitisealune pind (m²-tes)

Krundi suurus

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

LEPPEMÄRGID:

Kinnistu piir

Planeeringuala piir

Eesvoolu ehituskeeluvöönd 12 m

Tee kaitsevöönd

Kinnistu nimi ja katastritunnus

Planeeritud krundi piir

KRUNDI SIHTOTSTARBED:

Tootmishoone maa (kataster - tootmismaa)

Looduslik haljasmaa (kataster - maatulundusmaa)

Tee ja tänava maa (kataster - transpordimaa)

Juurdepääs krundile

Juurdepääs alale

1

Hoonestusala

Kõrghaljastusala

Juurdepääs krundile (jalakäijatele)

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev elektri õhuliin

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel

Olemasolev survekanalisatsioon

ALUSKAARDI LEPPEMÄRGID:

Olemasolev sademeveetorustik

Olemasolev elektri kõrgepingeliin

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev veetorustik

ILLUSTRATIIVSED LEPPEMÄRGID:

Planeeritud Tallinna Ringtee uue teetrassi asukoht.

Planeeritud Karjaküla tee uus liikluslahendus.

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi teemaa piir

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi koridor 150 m

Planeeritud juurdepääsutee

Projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5 ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP INTERNATIONAL JA K-PROJEKT AS, 2008. a)

Projekt " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee KM 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine", koostaja EXTech Design OÜ (töö nr 2124, 08.02.2021)

Projektijuht

Töö nr Joonise nrStaadium Mõõtkava

Joonise nimetus

Koostamise kuupäev

PÕHIJOONIS

1295/21 DP 3 M1:1000

Janne Tekku

Väljatrükkimise kuupäev

Tellija

viimati täiendatud 07.02.2024. a 07.02.2024. a

Arhitekt-planeerija Janne Tekku

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAIL- PLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

Tel 617 7430 [email protected]

Reg.nr. 10449959

Töö nimetus

Märkused: 1. Aluskaardi koostas A GEO OÜ, töö nr 21029, 04.03.2021. 2. Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Katastriüksuste piiride info seisuga 22.02.2021. a.

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

PÕHIJOONIS M 1:1000

Lääne-Harju Vallavalitsus

11194 Karjaküla tee

tee kaitsevöönd 30 m

eesvoolu kaitsevöönd 12 m

16

1

12

50 351

75

75

6

10

10

2

2

30

Allikas

Maantee T-11 Tallinna Ringtee trassikoridori asukoha pealekandmisel on aluseks võetud Maanteeameti tellimisel koostatud projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5 ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K-Projekt AS, 2008. a).

Parkla 44 kohta

15,52 Parkla 56 kohta

2 veoauto parkim ise kohta

Parkla 110 kohtaParkla 16 kohta

JR 20

pla ne

er ita

v k er

gli ikl

us tee

AJ

AJ

W 1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1 W

1

Kaablid Keila 110/35/10 kV alajaamani (vt JOONIS 5.1)

Sidevõrguga liitumipunkt, sideskaev KEI-285

Juurdepääs Väljaniidu ja Veepõllu kinnistutele

Liitumispunkt Keila linna ühisveevärgiga

DN 150 torustikuga

Liitumispunkt Keila linna ühiskanalisatsiooniga (DN 450 isevoolse reoveekollektoriga).

Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

K

K

K

K

K

K K K K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

V

V

V

V

V

V

V V

V V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

torustiku asukoht orienteeruv - Ø150 malm

V V

V V

Ø110

torustiku asukoht orienteeruv - Ø315 PE

V

V

V

K

K

K

K

K

K K

K

K

K

K

K

Ø500 asb Ø450 INPIPE

Ø315 PE

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

RP

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

asu ko

ht o rie

nteeruv

asu ko

ht o rie

nteeruv

Planeeritud reoveepumpla

V1

V1

V1

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

Likvideeritav kraav

Planeeritud tuletõrjevee mahutid, min mahuga 108 m3

(asukoht täpustatakse projekteerimise faasis)

R20

Planeeritud alajaam (asukoht täpustatakse projekteerimise faasis)

W1

3 Parkla 40 kohta

JR 20 JR 10

Tootmishoone ca 5000 m2

Tootmishoone ca 4000 m2

Tootmishoone ca 4000 m2

Tootmishoone ca 22 000 m2

Tootmishoone ca 22 000 m2

4

4

30

6

6

Projekteeritud mahasõit Väljaotsa ja Settebasseini ning lähiala DP alale

Projekt " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee km 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine",

koostaja EXTech Design OÜ (töö nr 2124, 08.02.2021)

Maantee T-11 Tallinna Ringtee trassikoridori asukoha pealekandmisel on aluseks võetud Maanteeameti tellimisel koostatud projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5

ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K-Projekt AS, 2008. a).

planeeritav kergliiklustee

planeeritav kergliiklustee

4

ol em

as ol ev

k er

gl iik

lu st

ee

olem asolev kergliiklustee

5

Planeeritud alajaam (asukoht täpustatakse projekteerimise faasis)

Tehnovõrgu kaitsevöönd

LEPPEMÄRGID:

Kinnistu piir

Planeeringuala piir

Tee kaitsevöönd

Kinnistu nimi ja katastritunnus

Planeeritud krundi piir

Hoonestusala

Juurdepääs krundile (autoga)

Juurdepääs alale (autoga)

Eesvoolu ehituskeeluvöönd 12 m

Krundi positsiooni number1

Kõrghaljastusala

Juurdepääs krundile (jalakäijatele/jalgratturitele)

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev elektri õhuliin

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel

Olemasolev survekanalisatsioon

ALUSKAARDI LEPPEMÄRGID:

Olemasolev sademeveetorustik

Olemasolev elektri kõrgepingeliin

V V V V

K K K

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev veetorustik

Olemasolev kanalisatsioon Keila linna ÜVK jooniselt

Olemasolev veetorustik Keila linna ÜVK jooniselt

Sk Sk Olemasolev sademeveetorustik Keila linna ÜVK jooniselt

ILLUSTRATIIVSED LEPPEMÄRGID:

Olemasolev kergliiklustee

Planeeritud Tallinna Ringtee uue teetrassi asukoht.

Perspektiivne hoone

Planeeritud Karjaküla tee uus liikluslahendus.

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi teemaa piir

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi koridor 150 m

Planeeritud parkla/plats

Planeeritud juurdepääsutee

Planeeritav kergliiklustee

Nähtavuskolmnurk mahasõit 120x7 m (50 km/h)

Nähtavuskolmnurk jalgtee 110x3 m (50 km/h)

Perspektiivne hoone (II etapp)

Jalgrataste parkla (võimalik asukoht, ca 20 kohta)

Projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5 ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP INTERNATIONAL JA K-PROJEKT AS, 2008. a)

Projekt " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee KM 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine", koostaja EXTech Design OÜ (töö nr 2124, 08.02.2021)Planeeritud PVC torudes sidekanalisatsioon

Planeeritud madalpingekaabel hooneni

Planeeritud elektri kõrgepingekaabel

Planeeritud kanalisatsioonitorustik

TEHNOVÕRKUDE LEPPEMÄRGID:

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Planeeritud sademeveetorustik

AJ Perspektiivne alajaam

Servituudi vajadusega ala alajaamale

W1

K K

Planeeritud veetorustikV1 V1

Planeeritud liitumiskilp

Planeeritud madalpingekaabel

Planeeritud tänavavalgustusekaabel koos valgustuspostiga

Planeeritud survekanalisatsioonitorustikKS1 KS1

Planeeritud truup

RP Planeeritud reoveepumpla (kujaga 20 m)

Maapealne hüdrant

Tuletõrjevee mahuti

Projektijuht

Töö nr Joonise nrStaadium Mõõtkava

Joonise nimetus

Koostamise kuupäev

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

1295/21 DP 5 M1:1000

Janne Tekku

Väljatrükkimise kuupäev

Tellija

12.09.2022. a

Elektriinsener Heigo Lomp

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAIL- PLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

Tel 617 7430 [email protected]

Reg.nr. 10449959

Töö nimetus

Lääne-Harju Vallavalitsus

Märkused: 1. Aluskaardi koostas A GEO OÜ, töö nr 21029, 04.03.2021. 2. Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Katastriüksuste piiride info seisuga 22.02.2021. a. 4. Lisaks on kasutatud OÜ Nivello poolt koostatud geoalust, töö nr 1143, mai 2020. JA KEILA LINNA ÜHISVEE- JA ÜHISKANALISATSIOONI ARENGUKAVA

23.10.2023. a

Vee- ja kanalisatsiooni insener Ülar Jõesaar

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:1000

221 (I)

372 (II)

161 (II)

11194 Karjaküla tee

tee kaitsevöönd 30 m

eesvoolu kaitsevöönd 12 m

150

16

1

12

50 351

75

75

6

10

10

2

2

30

120

120

Allikas

Kokku viidud projektiga " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee KM 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine"

(koostaja EXTech Design OÜ, töö nr 2124, 08.02.2021)

Olemasoleva kergliiklejate teeületuskoht

Kurv raadiusega 80 m, kurvialaiend 1m vastab kiirusele 40-50 km/h

Olemasolev kiiruspiirang 50 km/h

188,65

Maantee T-11 Tallinna Ringtee trassikoridori asukoha pealekandmisel on aluseks võetud Maanteeameti tellimisel koostatud projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5 ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K-Projekt AS, 2008. a).

Parkla 44 kohta

15,52 Parkla 56 kohta

2 veoauto parkim ise kohta

Parkla 110 kohtaParkla 16 kohta

JR 20

pla ne

er ita

v k er

gli ikl

us tee

Sidevõrguga liitumipunkt, sideskaev KEI-285

Juurdepääs Väljaniidu ja Veepõllu kinnistutele

Planeeritud alajaam (asukoht täpustatakse projekteerimise faasis)

3

Parkla 40 kohta JR 20

JR 10

Tootmishoone ca 5000 m2

Tootmishoone ca 4000 m2

Tootmishoone ca 4000 m2

Tootmishoone ca 22 000 m2

Tootmishoone ca 22 000 m2

4

4

30

6

6

Projekteeritud mahasõit Väljaotsa ja Settebasseini ning lähiala DP alale

Projekt " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee km 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine",

koostaja EXTech Design OÜ (töö nr 2124, 08.02.2021)

Maantee T-11 Tallinna Ringtee trassikoridori asukoha pealekandmisel on aluseks võetud Maanteeameti tellimisel koostatud projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5

ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K-Projekt AS, 2008. a).

planeeritav kergliiklustee

planeeritav kergliiklustee

4

Projekti " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee KM 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine" algus (koostaja EXTech Design OÜ, töö nr 2124, 08.02.2021)

Planeeritud kergliiklejate teeületuskoht

ol em

as ol ev

k er

gl iik

lu st

ee

olem asolev kergliiklustee

5

Planeeritud alajaam (asukoht täpustatakse projekteerimise faasis)

ILLUSTRATIIVSED LEPPEMÄRGID:

Olemasolev kergliiklustee

Planeeritud Tallinna Ringtee uue teetrassi asukoht.

Perspektiivne hoone

Planeeritud Karjaküla tee uus liikluslahendus.

Tehnovõrgu kaitsevöönd

LEPPEMÄRGID:

Kinnistu piir

Planeeringuala piir

Tee kaitsevöönd

Kinnistu nimi ja katastritunnus

Planeeritud krundi piir

Hoonestusala

Juurdepääs krundile (autoga)

Juurdepääs alale (autoga)

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi teemaa piir

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi koridor 150 m

Eesvoolu ehituskeeluvöönd 12 m

Krundi positsiooni number1

Planeeritud parkla/plats

Kõrghaljastusala

Planeeritud juurdepääsutee

Juurdepääs krundile (jalakäijatele/jalgratturitele)

Planeeritav kergliiklustee

Nähtavuskolmnurk mahasõit 120x7 m (50 km/h)

Nähtavuskolmnurk jalgtee 110x3 m (50 km/h)

Perspektiivne hoone (II etapp)

Jalgrataste parkla (võimalik asukoht, ca 20 kohta)

Projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5 ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP INTERNATIONAL JA K-PROJEKT AS, 2008. a)

Projekt " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee KM 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine", koostaja EXTech Design OÜ (töö nr 2124, 08.02.2021)

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev elektri õhuliin

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel

Olemasolev survekanalisatsioon

ALUSKAARDI LEPPEMÄRGID:

Olemasolev sademeveetorustik

Olemasolev elektri kõrgepingeliin

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev veetorustik

Olemasolev kanalisatsioon Keila linna ÜVK jooniselt

221 (I)

372 (II)

161 (II)

tee kaitsevöönd 30 m

eesvoolu kaitsevöönd 12 m

1

6

2

pla ne

er ita

v k er

gli ikl

us tee

X

3

planeeritav kergliiklustee

planeeritav kergliiklustee

4

ol em

as ol ev

k er

gl iik

lu st

ee

olem asolev kergliiklustee

5

Projektijuht

Töö nr Joonise nrStaadium Mõõtkava

Joonise nimetus

Koostamise kuupäev

LIIKLUSJOONIS

1295/21 DP 5 M1:1000

Janne Tekku

Väljatrükkimise kuupäev

Tellija

Arhitekt-planeerija Janne Tekku

OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

Tel 617 7430 [email protected]

Reg.nr. 10449959

Töö nimetus

Märkused: 1. Aluskaardi koostas A GEO OÜ, töö nr 21029, 04.03.2021. 2. Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Katastriüksuste piiride info seisuga 22.02.2021. a.

PERSPEKTIIVNE LIIKLUSSKEEM M 1:8000

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

LIIKLUSJOONIS M 1:1000

12.09.2022. a 23.10.2023. a

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAIL- PLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

Lääne-Harju Vallavalitsus

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING

LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL

JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

OÜ Entec Eesti

www.entec.ee

2023

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING

LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL

JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

ALGATATUD: 26. jaanuar 2021 Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega nr 6 VASTU VÕETUD:

KEHTESTATUD:

TÖÖ NUMBER: 1295/21 (PLANID: 90932) TELLIJA: Lääne-Harju Vallavalitsus HUVITATUD ISIK: AS Harju Elekter PROJEKTIJUHT: OÜ Entec Eesti, projektijuht Janne Tekku

OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

telefon 617 7430; e-mail: [email protected]

Autoriõigus © OÜ ENTEC EESTI

2021-2024

SELETUSKIRI JA JOONISED: Janne Tekku, Ülar Jõesaar ja Lilian Erm

KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSSEADUSE KOHASELT. KÄESOLEVAT PLANEERINGUT VÕIB OSALISELT KOPEERIDA LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUSE, HUVITATUD ISIKU VÕI RAHANDUSMINISTEERIUMI OTSTARBEKS JA KASUTADA PROJEKTEERIMISE ALUSEKS PLANEERINGUALAL. MUUDEL JUHTUDEL TULEB TÖÖ VÕI SELLE OSA KOPEERIMISEKS VÕI PALJUNDAMISEKS GRAAFILISELT, ELEKTROONILISELT VÕI MEHAANILISELT (VALGUSKOPEERIMINE, FOTOGRAFEERIMINE) VÕI TÖÖ ÜLESEHITUSE KASUTAMISEKS KÜSIDA OÜ ENTEC EESTI KIRJALIKKU LUBA.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

4

SISUKORD

SELETUSKIRI

SISUKORD .................................................................................................................................... 4

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD ................................ 7 1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA ÜLDANDMED .......................................................................................... 7 1.2 OLEMASOLEV OLUKORD JA HALJASTUSE ÜLEVAADE .................................................................................. 7 1.3 KONTAKTVÖÖNDI ÜLEVAADE JA LÄHIÜMBRUSE OLEMASOLEV OLUKORD ................................................ 12

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................ 14 2.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID JA KONTSEPTSIOON ................................................................... 14 2.2 KEHTIVA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ................................................................................ 14 2.3 KRUNTIDEKS JAOTAMINE ......................................................................................................................... 16 2.4 LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................................................. 18

2.4.1 Jalgratta- ja jalgteed ........................................................................................................................... 20 2.4.2 Parkimise põhimõtted ......................................................................................................................... 20

2.5 HALJASTUS JA HEAKORD .......................................................................................................................... 21 2.6 JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 22 2.7 TULEOHUTUSNÕUDED .............................................................................................................................. 22

3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .................................................................... 24 3.1 PLANEERINGUALA ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA

PÕHJENDUSED ......................................................................................................................................................... 25 3.1.1 Müra normtasemed ............................................................................................................................. 27

3.2 KESKKONNANÕUDED PLANEERINGUS KAVANDATU ELLUVIIMISEKS......................................................... 28

4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ..................................................................................... 29 4.1 VEEVARUSTUS .......................................................................................................................................... 29 4.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ........................................................................................................................ 29 4.3 REOVEEKANALISATSIOON ........................................................................................................................ 30 4.4 SADEMEVEE LAHENDUS............................................................................................................................ 30 4.5 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................................... 32 4.6 TEEDE JA ALADE VALGUSTUS ................................................................................................................... 32 4.7 SIDEVARUSTUS ......................................................................................................................................... 33 4.8 SOOJAVARUSTUS ...................................................................................................................................... 33

5 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ..................................................... 34

6 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ................................................... 35

7 DETAILPLANEERINGU MENETLUSEST JA LÄHTESEISUKOHAD .................... 36 7.1 LÄHTEANDMED ........................................................................................................................................ 36 7.2 NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS ....................................................................................................... 37 7.3 VAJALIKUD KOOSKÕLASTUSED ................................................................................................................ 37 7.4 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS ............................................................................................................... 37 7.5 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE AJAKAVA .......................................................................................... 37

LISAD

MENETLUSDOKUMENDID

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

5

JOONISED

JOONIS 1 ASENDISKEEM JOONIS 2 KONTAKTVÖÖNDIPLAAN JOONIS 3 TUGIPLAAN M 1:1000 JOONIS 4 PÕHIJOONIS M 1:1000 JOONIS 5 TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:1000 JOONIS 5.1 ALAJAAMADE ÜHENDAMISE SKEEM JOONIS 6 LIIKLUSJOONIS M 1:1000

ILLUSTRATSIOON

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

6

EESSÕNA

Käesoleva Keila valla üldplaneeringut muutev detailplaneering Lääne-Harju vallas Valkse külas Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ja nendega piirneval lähialal koostamise aluseks oli Lääne-Harju Vallavolikogu 26. jaanuari 2021. a algatamise otsus nr 6 ja otsuse lisa KSH eelhinnang (vt MENETLUSDOKUMENDID). Detailplaneeringu algatamist taotles huvitatud isik AS Harju Elekter. Detailplaneeringu koostamist konsulteeris OÜ Entec Eesti, töö nr 1295/21. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on muuta maa sihtostarve tootmismaaks ja anda ehitusõigus tootmishoonete rajamiseks ning kavandada tehnovõrkude ja juurdepääsuteede põhimõtteline lahendus. Planeeringuala pindala on 17,8 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuid koostatava Lääne-Harju üld- planeeringu lahendusega kooskõlas (Lääne-Harju vallavalitsuse üldplaneeringu koostamine algatatud 25. september 2018 otsusega nr 117). Planeeringu koostamise alused ja lähtedokumendid:  Keila valla üldplaneering (kehtestatud 13.10.2005, otsus nr 259/1005);  Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering (algatatud 25. september 2018

otsusega nr 117);  Lääne-Harju Vallavolikogu 26.01.2021. a detailplaneeringu algatamise otsus

nr 6 ning otsuse lisa;  Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; jõustunud 01.07.2015);  Geodeediline aluskaart, töö nr 21029, märts 2021. a, mõõdistaja A GEO OÜ.  Maanteeameti seisukohad, kiri 09.12.2020 nr 15-2/20/54803-2.

Detailplaneeringut menetletakse planeerimisseaduse (RT I, 26.02.2015, 3) alusel. Planeeringu koostas töögrupp koosseisus:

Janne Tekku OÜ Entec Eesti projektijuht; arhitekt-planeerija (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7);

Ülar Jõesaar OÜ Entec Eesti vee- ja kanalisatsiooni insener;

Lilian Erm PLOT Projekt OÜ liiklusspetsialist;

Heigo Lomp Stik-Elekter AS elektrivarustuse insner;

Piret Põllendik OÜ Sfäär Planeeringud maasikuarhitekt.

Töösse olid kaasatud AS Harju Elektri juhtause liige Aron Kuhi-Thalfeldt, arhitekt Andres Orav ning Lääne-Harju Vallavalitsuse nõunik Ado Pallase.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

7

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD

1.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed

Planeeritav ala asub Lääne-Harju valla idaosas, vahetult Keila linna külje all 8 Tallinn–Paldiski maantee ja 11194 Karjaküla tee ristmiku vahetus läheduses. Planeeringuala moodustavad:

 Väljaotsa kinnistu (katastritunnus 29501:007:0044);  Toakilgi kinnistu (katastritunnus 29501:001:0378);  lähialana on kaasatud osaliselt 11194 Karjaküla tee (29501:007:0607) ja

8 Tallinn-Paldiski tee (29501:007:0657) transpordimaa kinnistud. Planeeritava ala ligikaudne pindala on 17,8 ha. Juurdepääs alale on tagatud Väljaotsa kinnistu lõunaosast 11194 Karjaküla teelt (vt Joonis 3. Tugiplaan). Planeeringuala piirneb põhjapoolt Männi kinnistuga (katastritunnus 29501:007:0580), idas Maakilgi (katastritunnus 29501:001:0377) kinnistuga, kagus ja lõunas Veepõllu (katastritunnus 29601:001:0343) ja Väljaniidu (43101:001:0965) kinnistutega ning edela/läänepiiril 8 Tallinn-Paldiski tee (29501:007:0657 ) ja Karjaküla teega (29501:007:0607).

1.2 Olemasolev olukord ja haljastuse ülevaade

Alal puudub hoonestus. Lähimad hooned asuvad Keila linna territooriumil, maanteesest lõuna pool (vt Foto 1). Planeeritav ala ei ole juba mõnda aega põlluharimisega tegeldud ning ala on hakanud võsastuma ja juba kohati ka metsastunud (vt Foto 3-8). Metsastnud ala on hooldamata, alal ei ole tehtud hooldusraieid. Väljaotsa kinnistust on kõrghaljastusega kaetud 5,92 ha (see on 79% kogu kinnistu pindalast) ja Toakilgi kinnistust 6,67 ha (ehk 65% kogu kinnistu pindalast). Metsaportaali andmetel on osale planeeringualast tehtud 2013 aastal metsaeraldiste inventeerimine. Väljavõttel 1 tähistatud eraldisel nr 3 kasvab peapuuliigina hall lepp ning tegemist on angervaksa kasvukohatüübiga. Eraldisel on tehtud harvendusraieid. Väljavõttel 1 tähistatud eraldiste nr 1, 2 ja 4 kohta on samuti koostatud 2013 aastal inventeerimine, kuid eraldiste info ei ole enam ajakohane kuna nendel aladel tehti 2014 aastal lageraie. Praegu on see ala looduslikult metsastumas (vt Foto 7 ja 8). Väljaotsa kinnistu edela osas kasvab ca 2000 m² suurusel alal vanem puistu, kus peamisteks puuliikideks on lepp, saar, haab, kask, toomingas, mänd jt. Planeeringuala keskosa, mis varasemalt on olnud avatud ala, nüüd metsastub. Peapuuliigina kasvab seal hall lepp ning lisaks kased, saared, männid jt. Osaliselt on seal ka lagedamaid alasid, kus kasvavad männid on tänu headele valgus- ja kasvutingimustele laiemate ning dekoratiivsete võradega (vt Foto 5).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

8

Toakilgi kinnistu lääneosas kasvab vanem mets ning tegemist on naadi kasvu- koha¬tüüpi kuuluva metsa-alaga. Peamisteks puuliikideks on haavad, kased, lepad. Esindatud on ka saared, tammed, männid ja kuused. Toakilgi kinnistu ida osas on tegemist ca üle 50 aasta vanuse metsaga kus kõrgemate puude kõrgused ulatuvad üle 20 meetri (vt Väljavõte 2). Metsas kasvavad puud väga tihedalt, mistõttu puude võrad on kitsad ja hõredad. Eraldi tähelepanu väärivad metsamassiivi keskel kasvavad üksikud tammed (vt Fotod 17, 18 ja 19).

Väljavõte 1. Metsaportaali väljavõte, millel on numbritega tähistatud metsaeraldised (Maa-ameti geoportaal, väljavõte 2024.a)

Väljavõte 2. Maakatte kõrgusmudeli (Maa-ameti geoportaal, väljavõte 2024.a) Vastavalt Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetele I, II ja III kaitse-kategooria liike vaadeldaval alal ei esine (andmed seisuga: 22.01.2024).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

9

Planeeringuala maapind langeb edelast kirde suunas. Planeeringuala reljeef on kõrgem ala edelanurgas, kus absoluutkõrgus on ca +33 m. Kõrgused langevad ala põhjapoolses osas (vahetult Valkse kraavi juurse), kus kõrgused on ca +25 m. Maapinna absoluutkõrgused ala keskel on +25....+27 m. Planeeritav ala paikneb osaliselt maaparandusehitiste maa alal, mis on kuivendatud drenaažiga. Lisaks piirnevad kinnistud osaliselt maaparandusehitise Jõe eesvooluga. Alal asuvad mitmed kraavid, põhjapiiril asub Valkse kraav (vt Foto 10). Vastavalt Maaeluministri määrusele nr 64, vastu võetud 10.12.2018 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“, on eesvoolu kaitsevööndi ulatus 12 meetrit. Eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks (aluseks Maaparandusseadus). Väljaotsa kinnistu lääneservas asub 2,5 m laiune kergliiklustee, sidekaabel ja kanalisatsiooni survetoru. Ala lõunaosas asuvad elektrikaablid.

Foto 1: Vaade Keila linna poole Foto 2. Olemasolev juurdepääsutee alale

Foto 3. Vaade olemasolevale juurdepääsuteele ja alal Foto 4. Vaade ala lõunaosas paiknevale kraavile ja elektri- kasvavale kõrghaljastusele kaabli kaitsetorule

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

10

Foto 5. Vaade ala keskel asuvale lagedamale alale Foto 6. Vaade kergliiklusteele

Foto 7. Vaade kergliiklusteele Foto 8. Vaade Karjaküla tee äärest planeeringualale

Foto 9. Vaade Männi kinnistu juurdepääsuteele Foto 10. Vaade võsastunud Valkse kraavile

Planeeringualale on tagatud juurdepääsud Karjaküla teelt olemasoleva pinnastee kaudu (vt Fotod 2 ja Foto 3). Põhjapiiril asuvale Männi kinnistule on tagatud samuti juurdepääs Karjaküla teelt ( vt Foto 9).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

11

Foto 11. Vaade põhjapool asuvale Männi kinnistule Foto 12. Vaade kraavile

Foto 13. Vaade Valkse kraavi äärsele alale Foto 14. Vaade Toakilgi kinnistul kasvavale lehtmetsale

Foto 15. Vaade kraavi äärest Foto 16. Vaade Toakilgi kinnistu keskel paikneva kraavi äärest

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

12

Foto 17. Vaade Toakilgi kinnistu idapoolsel ala kasvavale Foto 19. Vaade Toakilgi kinnistul idaosas kasvavale metsale ja lehtmetsale suurtele tammedele

Foto 18. Vaade Toakilgi kinnistu idaosas kasvavale metsale

1.3 Kontaktvööndi ülevaade ja lähiümbruse olemasolev olukord

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mille kõrval esineb ka kinnistuid, millel on sihtostarbeta maa sihtotstarve (vt Joonis 2. Kontaktvööndiplaan). Läänepoole, teisele poole Karjaküla teed, jäävad planeeringutega arendatud alad, kus esineb valdavalt tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega krundid. Lähim elamupiirkond jääb teisele poole 8 Tallinn-Paldiski maanteed, Keila linna teritooriumile Geoloogide tänava äärde, paiknedes planeeringualast 60 m kaugusel. Lähimad hooned planeeritavast kinnistust asuvad samuti Geoloogide tänava kandis (elamu Geoloogi tn 1a kinnistul ca 60 m kaugusel). Ajalooliselt on planeeringuala maad kuulunud Väljaotsa talule, mille maad hõlmasid ka tänasel hetkel Karjaküla tee teisele poole jäävat ala (vt Kaart 1).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

13

Kaart 1. Ajalooline katastrikaart aastast 1935 (planeeringuala tähistatud – joonega)

Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus “Ehitusmarket” asub 8 Tallinn–Paldiski maantee ääres. Planeeritava ala asub vahetult Keila linna külje all ning Keila kesklinnast ca 1,5 km kaugusel. Lähim kauplused ja teenindusasutused asuvad Keila linnas. Kontaktvööndi alal on kehtestatud neli detailplaneeringut ning menetluses üks detailplaneering. Detailplaneeringute ülevaade on toodud Joonis 2. Kontaktvööndi plaanil ja järgnevas loetelus. Kontaktvööndi kehtestatud detailplaneeringud (seisuga jaanuar 2024. a):  Lääne-Harju vald, Valkse küla Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala

detailplaneering;  Keila vald, Valkse küla Väljaotsa ja Settebasseini maaüksuse ning nendega

külgneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa detailplaneering.  Keila linn, Harju KEKi äripiirkonna detailplaneering.  Keila linn, Paldiski mnt 33 kinnistu ja lähiala detailplaneering.  Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori detailplaneering.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

14

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

2.1 Planeeringu koostamise eesmärgid ja kontseptsioon

Detailplaneeringu algatamise eesmärk on muuta maakasutuse sihtotstarvet maa- tulundusmaast tootmismaaks, seada hoonestustingimused tootmishoonete rajamiseks ning kavandada tehnovõrkude ja juurdepääsuteede põhimõtteline lahendus. Planeeringualale soovitakse rajada kõrgtehnoloogilist elektroonika, elektrotehnika ja väikesemahulise metallitööstuse tootmist.

2.2 Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek

Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt on planeeringuga kavandatud maa- kasutuse sihtotstarbe muutmine ulatuslik ning vastavalt planeerimisseaduse §142 lg 1 p 1 on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kehtiva Keila valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud 13.10.2005. a Keila Vallavolikogu otsusega nr 259/1005) on planeeringu alal tegemist osaliselt loodusliku metsa ja osaliselt väärtusliku haritava maaga. Ala asub kehtiva Keila valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustatud alal.

Kaart 2. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu joonisest (planeeringuala tähistatud joonega)

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

15

Detailplaneeringu algatamisel on koostatud eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkust ning küsitud asjaomaste asutuste seisukohad (esitatud ametite kirjad vt MENETLUSDOKUMENDID). Rahandusministeeriumi ettepanek oli määrata koostatavas Lääne-Harju valla üldplaneeringus Väljaotsa ja Toakilgi maaüksustel juhtotstarbeks tootmismaa ning täpsustada perspektiivse (Tallinn-Paldiski maantee ja Keila põhjapoolse ümbersõidu) maanteekoridori asukoht. Antud ettepanekut on arvesse võetud ja planeeritud Tallinna Ringtee uue teetrassi asukoht on planeeringu joonistele kantud ning aluseks on võetud Maanteeameti tellimisel 2008 aastal koostatud projekt Traffic Arrangement PLAN T- 11 Tallinn Ringroad KM 29,0 - KM 31,5 Alternative 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K-Projekt AS).

Kaart 3. Väljavõte koostatavast Lääne-Harju üldplaneeringu tööversioonist (seisuga november 2022. a).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

16

Planeeringu eesmärk on muuta maakasutuse sihtotstarvet maatulundusmaast tootmismaaks, seada hoonestustingimused tootmishoonete rajamiseks. Arvestades Tallinn-Paldiski riigimaantee nr 8 perspektiivse trassikoridoriga on antud asukoht tootmistegevuseks sobilik, kuna paikneb logistiliselt õiges kohas. Selline areng antud piirkonnas on juba ka kavandamisel, sest teisel pool Karjaküla teed on planeeritud tootmismaa krunt, kuhu AS Valdek rajab oma tootmishoone. Samuti kaasneb planeeringu elluviimisel positiivne mõju Keila linna elukeskkonnale tootmistegevuse ümberpaigutumisest Keila linna territooriumilt planeeritavale alale ja seega kaugemale olemasolevatest elamualadest.

Üldplaneeringu muudatusettepaneku joonist eskiisi etapis koostatud ei ole, kuna planeeringu algatamise otsuse kohaselt on detailplaneeringu menetlemine seotud koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisega ning seatud on tingimus, et koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering peab olema vastu võetud enne kui käesolev detailplaneering. Hetkel on koostamisel üldplaneeringu eelnõu.

Lisaks on toodud planeeringuala elluviimisega kaasnevad mõjud ning planeeringu- lahenduse kaalutlused ja põhjendused peatükis 3.1.

2.3 Kruntideks jaotamine

Kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 4. Põhijoonis. Planeeringuga moodustatakse planeeringualale 6 krunti. Osaliselt on planeeringualasse kaasatud Karjaküla tee alune maa, et planeerida antud teedelt juurdepääsud ning koostada liikluslahendus.

Krunt 1. Krunt 1 suuruseks on 153 959 m².

Krunt 1 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tootmishoone maa (tähis TT);

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 10

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 64 000 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 15 m

Hoonete lubatud korruselisus: 3

Krundile on antud ehitusõigus tootmishoonete ehitamiseks. 3-korruseline hoonemaht on antud perspektiivsele tootmishoone büroohoone osale, tootmishoonete korruselisus on lubatud 2-korrust. Rajatavatele tootmishoonete katustele võib paigaldada päiskesepaneelid. Lubatud on krundile piirdeaedade rajamine.

Krundil on soovitav säilitada lõunaosas ja idaosas olemasolevat metsa ala, selleks on joonisel tähistatud kõrghaljastusala (hoonestusalast vabaks jääval alal). Lisaks on soovitav säilitada hoonestusest ja platsidest vabal alal olemasolevat metsa-ala ning kõrgemakasvulisemate puude gruppe. Krundi põhjapiiril asuv Valkse kraav tuleb säilitada. Krunti läbivad kraavid võib asendada truubi või dreenitoruga.

Juurdepääs krundile tagatakse Karjaküla teelt (planeeringu joonisel tähistatud asukohast) kahe planeeritud juurdepääsutee kaudu.

Krundil 1 asub kitsendusena Valkse kraavi kaitsevöönd 12 m ja olemasoleva elektrikaabli kaitsevöönd ca 910 m2. Planeeringulahenduse kohaselt on krundile

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

17

seatud servituudi vajadusega alad (suurusega ca 60 m2) alajaama rajamiseks (vt Joonis 5. Tehnovõrkude joonis).

Krunt 2 suuruseks on 11 477 m².

Krunt 2 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100 % looduslik haljasmaa (tähis HL)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -

Hoonete lubatud korruselisus: -

Krundile ehitusõigust antud ei ole. Krunt on mõeldud loodusliku kõrghaljastuse säilitamiseks. Krundile võib rajada jalgteid.

Krundil 2 asub metsa. olemasolevad kraavid ning allikas. Metsa-alal tuleb säilidada kõrghaljastus, lubatud on hooldusraiete tegemine. Samuti tuleb krundil säilidada olemasolevad kraavid ja allikas.

Krunt 3 suuruseks on 2967 m².

Krunt 3 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee ja tänava maa (tähis LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -

Hoonete lubatud korruselisus: -

Krundile ehitusõigust antud ei ole. Krundile võib rajada teid ja tehnovõrke.

Krundile rajatav tee tagab juurdepääsu tootmismaa krundile 1 ja kõrvalkinnistutele Väljaniidu, Veepõllu.

Krunt 4 on suurusega 2923 m².

Krunt 4 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100 % tee ja tänava maa (tähis LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -

Hoonete lubatud korruselisus: -

Krundile 4 ehitusõigust ei määrata. Krunt on moodustatud olemasoleva kergliiklustee ja tehnovõrkude tarbeks.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

18

Krundil 4 asuvad järgnevad kitsendused: Karjaküla tee kaitsevöönd 30 m; olemasoleva sidekaabli kaitsevöönd ca 591 m2; olemasoleva elektrikaabli kaitsevöönd ca 25 m2; kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd ca 46 m2.

Krunt 5 on suurusega 273 m².

Krunt 5 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100 % tee ja tänava maa (tähis LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -

Hoonete lubatud korruselisus: -

Krundile 5 ehitusõigust ei määrata. Krunt on moodustatud riigitee rekonstrueerimise projekti raames (Riigitee nr 11194 Karjaküla tee km 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine) ja ette nähtud üleandmiseks Transpordiametile.

Krunt 6 on suurusega 5744 m².

Krunt 6 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100 % tee ja tänava maa (tähis LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -

Hoonete lubatud korruselisus: -

Krundile 6 ehitusõigust ei määrata. Krunt on moodustatud/reserveeritud planeeritud Tallinna Ringtee uue teetrassi rajamiseks. Krundi võõrandamise ulatus selgub edaspidiselt teeprojekti koostamise käigus.

2.4 Liikluskorraldus

Planeeritav ala jääb kõrvalmaantee nr 11194 Karjaküla tee paremale küljele vahemikku km 0,15 – 0,51. Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud riigiteelt 11194 Karjaküla teelt projekteeritavate ristumiskohtade kaudu (kokku kaks) arvestusega, et riigiteel on tagatud nõuetekohane nähtavus. Juurdesõidutee kavandamisel on arvestatud olemasolevate juurdepääsudega kõrvalkinnistutele Männi ja Väljaniidu ning Veepõllu.

Transpordiameti (endine nimetus Maanteeamet) seisukohad planeeringule on esitatud 09.12.2020 kirjas 15-2/54803-2 (vt MENETLUSDOKUMENDID) ning need on võetud detailplaneeringu koostamise aluseks.

Planeeringu alale juurdepääsuks on planeeritud kaks mahasõitu:

1. Mahasõit km 0,17 on planeeritud kõrvalmaantee nr 11194 Karjaküla tee kurvi keskele, et oleks tagatud parem nähtavus mõlemas suunas, selliselt kujuneb

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

19

nähtavusala lähemale Karjaküla teele. Juurdepääsutee tagab juurdepääsu tootmismaa krundile 1, haljasala krundile 4 ja Väljaniidu (43101:001:0965) ning Veepõllu (29601:001:0343) kinnistutele.

2. Mahasõit km 0,32 on planeeritud Karjaküla tee sirgele lõigule tagades juurde- pääsu tootmismaa krundile.

Juurdepääsuteed on planeertud lihtristmikena, mille parameetrid täpsustuvad edasise projekteerimise käigus. Juurdepääsude asukohad kajastuvad planeeringu joonistel.

Planeeritud juurdepääsude omavaheline kaugus on ~190 m. Tee projekteerimise normid (Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 Lisa , p 5.2. (3)) kohaselt on mahasõitude vähim omavaheline kaugus 150 meetrit. V klassi maanteel võib lubada kuni viis mahasõitu ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas.

Planeeringuala ulatuses asuvale kõrvalmaantee nr 11194 Karjaküla tee lõigule on koostatud projektidega ette nähtud piirkiirus 50 km/h. Paldiski mnt ringristmiku poolt autoga sõites ning arvestades kurvi raadiusega 80 m, saab liikuda maksimaalselt kiiruseg 40 (50) km/h. Olemasoleva jalgtee ületuskoht paikneb Karjaküla tee km 0,24. Piirkiirus samatasandilise teeületuskoha piirkonnas on arvestatud 50 km/h. Teine saamatasandiline jalakäijate teeületuskoht on planeeritud km 0,5 (aluseks EXTech Design OÜ, töö nr 22104, 02.2021).

Lähtudes olemasolevast olukorrast ja koostatud projektidest, on nähtavus- kolmnurkade ulatus valitud kiirusel 50 km/h. Projektkiirusel 50 km/h on tagatud nähtavus 120 m, nii paremale kui vasakule 7 m kaugusel sõiduteest.

Kõrvalmaanteel nr 11194 planeeringuala piirkonnas on 2020 loendusandmete põhjal aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 441, millest raskeliikluse osakaal on 11%.

Liikluslahendus on seotud kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Riigitee nr 11194 Karjaküla tee km 0,269 – 0,485 lõigu rekonstrueerimise projekti on koostanud EXTech Design OÜ (töö nr 22104, 02.2021).

Joonisel kajastub Keila linna põhjapoolse ümbersõidu eskiislahendus (projekt Traffic Arrangement PLAN T-11 Tallinn Ringroad KM 29,0 - KM 31,5 Alternative 2A", töö nr 05298-GE) ehk maantee T-11 Tallinna Ringtee trassikoridori, mille laius on 150 m (75 m tee teljest). Ümbersõidu asukoha pealekandmisel on aluseks võetud Maanteeameti tellimisel koostatud projekti (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K Projekt AS, 2008. a). Perspektiivse ümbersõidutee tegelik maavajadus ja kaitsevööndi ulatus täpsustub eelprojekti koostamise käigus.

Karjaküla teel on kaitsevöönd 30 m. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid.

Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on kavandatud väljapoole riigiteede kaitsevööndit ja pespektiivse ümbersõidu trassikoridori.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

20

Tee kaitsevööndis on keelatud:

 paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;  korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;  kaevandada maavara ja maa-ainest;  teha metsa lageraiet;  teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Lähim bussipeatus Paldiski-Tallinn suunal asub 240 m kaugusel ja Tallinn-Paldiski suunal 400 m kaugusel. 11194 Karjaküla tee rekonstrueerimisel kaaluda täiendava bussipeatuse projekteerimise vajadust uue tootmisala teenindamiseks.

2.4.1 Jalgratta- ja jalgteed

Planeeringuala on seaotud Karjaküla tee äärse olemasoleva jalgratta- ja jalgteega. Jalakäijatele on soovitav planeerida juurdepääs tootmismaadele ja samuti rohealani jalgteede kaudu, mille laius on sarnane olemasoleva jalgtee laiusega (2,5 m). Planeeritud jalgteede asukohad kajastuvad Joonis 5. Liiklusjoonis.

Jalgtee ületuskohas tuleb tagada nähtavus vasakule ja paremale aluseks Tee projekteerimise normid (Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 Lisa, tabel 7.10 kohaselt piirkiiruse 50 km/h juures 110 m). Nähtavuskolmnurk on kantud Joonisele 5. Liiklusjoonis.

Jalgrataste vähim parkimisnormatiiv on Linnatänavate standardi kohaselt (tööstusettevõte ja ladu) – 1/12, seega on jalgrataste parkimiskohtade vajaduseks krundil 1 hinnatud 9 kohta (arvestades 100 töötajat). Jalgrattaparkla orienteeruv asukoht on tähistatud Joonisel 5. Liiklusjoonis.

Krundile 1 planeeritavate hoonete täpne funktsioon on teadmata, seega pole teada kavandatava ettevõtte töötajate arv ning ka jalgrataste parkimiskohtade vajadus. Edasisel projekteerimisel tuleb tagada vajalik parkimis¬kohtade arv krundil.

2.4.2 Parkimise põhimõtted

Parkimine on lahendatud planeeringuala sees. Parkimine maanteel ja teede ääres on keelatud. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on võimalus võtta aluseks Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimisnormatiivi arvutamisel (tabel 2) on ala liigitatud standardi kohaselt IV klassi ehk väike keskus.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

21

Tabel 2. Parkimiskohtade kontrollarvutus Linnatänavate standardi alusel

Krundi nr Planeeritava hoone

kasutusotstarve (brutopind) Parkimisnormatiiv väike keskuse ala

Kavandatud parkimiskohtade

arv

Krunt 1

Tootmishoone (5000 m²)

Tootmishoone (4000 m²)

5000 / 250 = 20

4000 / 250 = 16

40

Tootmishoone (4000 m²) 4000 / 250 = 16 16

Tootmishoone (22 000 m²) 22 000 / 250 = 88 56+44=100

Tootmishoone (II etapp – 22000 m2 ) 22 000 / 250= 88 110

Autode parkimiskohtade arv kokku: 208 266

Parkimislahendus krundil 1 kajastub Joonis 5. Liiklusjoonis. Edasisel projekteerimisel tuleb täpsustada tegelik patkimiskohtade arv.

2.5 Haljastus ja heakord

Planeeringuala on osaliselt kaetud kõrghaljastusega (vt ptk 1.2). Planeeringuala ei asu rohekoridoris ja sellel ei leidu looduskaitselisi objekte.

Olemasolevat kõrghaljastust on võimalik säilitada krundi 1 äärealadel (joonistel tähistatud kõrghaljastusala), Karjaküla tee kaitsevööndisse jääval alal ning krundil 2 (ca 7500 m2 suurusel alal).

Liskas on ette nähtud soovitus säilitada tootmismaa krundil hoonestusest ja platsidest vabal alal olemasolevat metsa-ala või väiksemaid puude gruppe. Planeeritava ala keskel (Toakilgi kinnistul) avatud aladel on kasvama hakanud mändide grupid mis tänu parematele kasvu- ja valgustingimustele on dekoratiivsete laiuvate võradega.

Samuti on planeeringus ette nähtud säilitada tootmismaa krundil 1 olemasolevat metsa ala (ca 3500 m2 suurusel alal). Tegemist on metsaga, mille haljastuslik väärtus on madal (puid kasvanud tihedas puistu koosseisus ning seetõttu on väikese võra läbimõõduga ja kõrgelt laasunud), kuid biomassina looduskeskkonna seisukohalt siiski oluline. Eraldi väärivad tähelepanu seal kasvavad üksikud suured tammed (vt Fotod 17 ja 19).

Hoonete ehitamisel ja olemasolevate puudegruppide säilitamisel, tuleb arvestada ka säilitatavate puude võra ulatusega ning juurestiku kaitsealaga. Meetmed, mida tuleb rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel):

 Kui kaevetööde vältimine puude juurestikukaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb vältida kaevetöid minimaalselt puu võra ristprojektsiooni ulatuses maapinnal. Sellisel juhul tuleb läbi viia kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.

 Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, muidu tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

22

 Kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid.

 Puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus.  Peale ehitustegevust tuleb puude tervislikku seisundit jälgida ning vajadusel läbi

viia hoolduslõikus. Võrasse ilmunud kuivad oksad võivad olla signaaliks juuremädanikest või mulla vee- ja õhurežiimi halvenemisest.

 Pärast ehitustegevust tuleb tagada krundi heakorrastamine ja rajada haljastus nii, et see arvestaks olemasoleva haljastuse eripäraga ja haakuks sellega.

2.6 Jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted

Lääne-Harju valla haldusterritooriumil reguleerib jäätmehoolduse korraldust Lääne- Harju valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 29.05.2018 nr 11).

Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, ehitus- ja lammutusprahi osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra Lääne-Harju valla haldus- territooriumil. Eeskirja eesmärk on tagada Lääne-Harju vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Lääne-Harju valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

Korraldatud jäätmevedu Valkse külas osutab valla lepinguline partner.

Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult jäätmekonteineritesse. Tulenevalt jäätme- seadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätme- käitluskohta riigihanke korras valitud ettevõtja.

Jäätmemahuti tuleb paigutada selliselt, et seda saab tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast.

2.7 Tuleohutusnõuded

Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud hoonetele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoone tuleohutuse määravad antud määruse alusel nimetatud hoone kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse tuleohtlikkus.

Tuleohutusnõuded ja tuletõrjeveevarustus tuleb projekteerida igal hoonel sel aja hetkel kehtivate normdokumentide kohaselt ning hinnatakse vajadust vastavalt nõuetele.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

23

Krundile 1 kavandatavad tootmishooned liigituvad määruse alusel VI kasutusviisi alla.

Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

24

3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE

Planeeringuala ei asu rohekoridoris ja sellel ei leidu looduskaitselisi objekte. Väljaotsa ja Toakilgi kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Detailplaneeringu algatamisel on koostatud eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõjud strateegilise hindamise vajalikkust ning küsitud asjaomaste asutuste seisukohad. KSH algatamise vajalikkuse kohta on küsitud arvamused Põllu- majandusametilt, Rahandusministeeriumilt, Transpordiametilt (endine Maanteeamet), Keskkonnaametilt, Maa-ametilt ja Keila Linnavalitsuselt (vt MENETLUS- DOKUMENDID):

1. Põllumajandusameti poolt esitatud ettepanek oli, et tuleb arvestada eesvoolu kaitsevööndiga ja planeering enne vastuvõtmist saata Põllumajandusametile kooskõlastamiseks.

Planeeringu eskiislahenduse koostamisel on arvestatud Valkse kraavi kaitsevööndiga.

2. Rahandusministeerium ettepaneku on määrata koostatavas Lääne-Harju valla üldplaneeringus Väljaotsa ja Toakilgi maaüksustel juhtotstarbeks tootmismaa ning täpsustada perspektiivse (Tallinn-Paldiski maantee ja Keila põhjapoolse ümbersõidu) maanteekoridori asukoht.

Antud ettepanekut on arvesse võetud ja üldplaneeringu joonisele kantud. Trassikoridori asukoha pealekandmisel saab aluseks võtta Maanteeameti tellimisel varem koostatud projekti (05298-GE), mida on kasutatud planeeringu eskiisi koostamisel.

3. Transpordiamet mainib, et lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigi- teega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordi- ameti hinnangul tuleb riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatuste hindamisel aluseks võtta keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrus nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Määruseid kohaldatakse sellisele planeeringule, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine. Planeeringule ei koostatud mürahinnangut, kuna detailplaneeringu ümbruses ei paikne koostatava üldplaneeringu järgi ega ka maakasutuse järgi selliseid alasid millele kaasneks müra normtasemed ja ka tootmisaladele ei kohaldu müra normtasemed, siis ei ole antud detailplaneeringu koostamisel vaja kohaldada määruste kohaseid nõudeid. Müra normtasemete teemat on käsitletud ptk 3.1.1. Transpordiamet ei võta kohustusi müra leevendamisel. Müra leevendamise kohustus on arendajal.

4. Keskkonnaamet tegi ettepaneku KSH eelhinnangus täpsemalt kajastada maakasutuse muutusest tingitud mõjusid ja leida leevendavad meetmed visuaalse häiringu minimeerimiseks. Ettepanekuga on arvestatud. Väärtuslik kõrghaljastus Karjaküla tee ja Tallinn - Paldiski maantee ristmikupoolses osas säilitatakse rekreatiivse ala loomisega. Samuti on ette nähtud säilitada kõrghaljastusalad

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

25

tootmismaal, krunt 1 lõunapoolsel ja kirdepoolsel osal. Planeeritud tootmismaa krundil 1 on soovitav säilitada hoonestusest ja platsidest vabal alal olemasolevat metsa-ala ning kõrgemakasvulisemate puude gruppe.

3.1 Planeeringuala elluviimisega kaasnevad mõjud. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Lääne-Harju Vallavolikogu 26.01.2021. a algatamise otsus nr 6 juurde on koostatud lisa KSH eelhinnang (vt MENETLUSDOKUMENDID). Eelhinnangus kajastatule on siinkohal analüüsitud lühidalt planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste, sotsiaalsete ja loodus-keskkonnale avalduvaid mõjusid. Majanduslikke mõjusid detailplaneeringus ei hinnatud. Majanduslike mõjude poolt puudutatud osapooled on kinnistuomanik, kohalik omavalitsus ja tootmishoonete kasutajad. Lisaks on toodud kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek peatükis 2.2.

Arenduse rajamise sobivust piirkonda on vaadeldud järgnevatest asjaoludest:

 hästi juurdepääsetav asukoht (arvestades olemasolevaid ja kavandatavaid taristuid);

 piirkonnas on tagatud vajalikud kommunikatsioonid;  mõju olemasolevatele elanikele on minimaalne;  ala ei jää rohevõrgustiku alale ning seal puuduvad looduskaitsealused objektid.

Alale tootmishoonete rajamise võimaldamine muudab hetkel loodusliku ala muutmist jäädavalt ning seda võib lugeda ka kõige suuremaks mõjuks. Suurimad mõjud on ehituse perioodil. Edasisel ala toimimisel tegevustega kaasnevate mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine (see on vaid lokaalne). Planeeringuga määratud hoonestustingimuste sobitumiseks piirkonda tuleb arvestada planeeringus toodud tingimusi ja soovitusi. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada kehtivaid seadusi ja standardeid ning ptk 3.2 toodud nõudeid. Sellisel juhul piirdub detailplaneeringuga kavandatu elluviimise ruumiline ulatus planeeringualaga.

Arvestades Tallinn-Paldiski riigimaantee nr 8 perspektiivse trassikoridoriga on antud asukoht tootmistegevuseks sobilik, kuna paikneb logistiliselt õiges kohas arvestades nt veoautodega võimaliku kasutust tulevikus Keila linna negatiivselt mõjutamata (ümbersõidu rajamise järgselt).

Tootmistegevus antud piirkonnas on juba kavandamisel ning kajastub ka koostatavas Lääne-Harju valla üldplaneeringus (vt ptk 2.2). Teisel pool Karjaküla teed on rajatud Valdek AS tootmishoone.

Planeeringu elluviimisel kaasneb eeldatavalt positiivne mõju Keila linna elukeskkonnale tootmistegevuse ümberpaigutumisest Keila linna territooriumilt planeeritavale alale ja seega kaugemale olemasolevatest elamualadest.

Lähipiirkonnas püsielanikke ei asu ning elamualade kavandamine lähipiirkonda ei ole kavandamisel. Lähimad elamud jäävad Keila linna territooriumile, ca 60 m kaugusele planeeringualast kuid planeeritavast tootmismaa krundist ca 220 m kaugusele. Tootmishoonete ja elamute vahele kavandatakse haljasala, kus säilitatakse olemasolev mets. See pakub visuaalset leevendavat mõju. Samas asub kavandatava tootmisala ja olemasolevate elamute vahel Tallinn-Paldiski mnt, mille mõju elamutele on kindlasti suurem (nt igapäevane liiklusmüra), kui kavandatava tootmismaa mõju

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

26

saab olema. Arvestades planeeringualale planeeritava tegevuse iseloomu, ei ole negatiivset mõju Keila linna elanikkonnale ette näha.

Kultuurilisi mõjusid planeeringu elluviimisega ei kaasne. Planeeringualal ei asu mälestisi, kultuuri-, ajaloo-, või arheoloogilise väärtusega objekte.

Piiriülest mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju taimestikule ja loomastikule on lokaalne. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ja kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.

Planeeringulahenduse elluviimiseks on vaja alal läbi viia osaliselt metsa raadamine. Raadamise tulemuse mõju võib pidada pigem lokaalse iseloomuga ehk olemasolev looduskooslus hävineb osalisel alal, samuti muutub senine maakasutus (maatulundusmaa võetakse kasutusele tootmismaana) ning hoonestusest vabale alale rajatakse hoonestus, teed ja parklad. Kuigi planeeritaval alal kavandatakse looduslike olude muutmist, ei too see kaasa naaberaladel olulist mõju. Ka kaudse mõju võimalikku tekkimist antud planeeringuga ei ole kavandatud, sest säilitatakse suured kõrghaljastusega alad ja piirkonnas asuvad kraavid ning tagatakse pinnasevee äravoolu süsteemid.

Väljaotsa katastriüksusel on aastatel 2013-2014 toimunud ulatuslikud raietööd kokku 5,1 ha suuruse alal (vt Väljavõte 3, info Metsaportaalist: https://register.metsad.ee/#/). Tänasel hetkel on antud ala võsastunud ning elujõulised puud kasvavad pigem planeeringuala idaosas, Toakilgi katastriüksuse idapoolsel alal.

Väljavõte 3. Väljavõte Metsaportaali kaardist

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

27

Planeeringulahenduse elluviimisel on olemas mõju maastikule, muutub visuaalne vaade. Tegemist on Keila linna äärealaga kuhu tootmishooneid on kavandatud juba ka teiste planeeringutega, mis muudab kogu piirkonna ilmet ja kasutust. Antud piirkonnas on olemas hea transpordiühendus ja tehnovõrkude ühendus, mis on oluline eeldus tootmistegevuse kavandamiseks ning mõnevõrra väiksema mõjuga kui mõnes asustuses kaugemas piirkonnas. Asukoht on tootmistegevuseks sobilik, sest jääb välja linna territooriumist ning kaugemale elamualadest neile olulist mõju tekitamata kuid samas piisavalt lähedal, et võimaldada mõistlike ühendusi (transport, head ühendused maanteedega, lähedal tööl käimine, hea tehnovõrkude ühendus, jne).

Planeeringulahenduses kajastatud hoonestuse lahendus on antud maksimaalse täisehituse illustratiivse lahendusena. Kuigi täpne lahendus selgub edasise arenduse käigus, saab ka sellises olukorras säilitada alal märkimisväärne osa kõrghaljastusest. Planeeringulahenduses märgitud kõrghaljastuse alade suurused jäävad vahemikku 3500 m2 – 9500 m2 (kolmel alal kokku ca 2,3 ha). Lisaks planeeringulahenduses märgitud säilitatavatele kõrghaljastuse aladele on võimalik säilitada kõrghaljastust arendusala piirialadel ehk hoonestusest vabaks jäävatel aladel ja kraaviäärsetel aladel.

Planeeritava ala piirneb valdavalt hoonestamatta aladega ning mõju piirinaabritele ei tekitata.

3.1.1 Müra normtasemed

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtivas Keila valla üldplaneeringus ei ole detailplaneeringu alale juhtotstarvet määratud (ehk seega pole ka mürakategooriat määratud). Detailplaneeringu järgi ning koostatavas Lääne-Harju valla üldplaneeringus on planeeringuala tootmise maa-ala ehk Atmosfääriõhu kaitse seaduse mõistes V kategooria ala.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 sätestab, et välisõhus leviva müra normtasemeid rakendatakse seaduse § 57 nimetatud mürakategooriate alusel ning vastavad välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri määrusega 16.12.2016 nr 71. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määrusega on müra normtasemed kehtestatud kategooriatele I- IV. Mürakategooriatele V ja VI müra normtasemeid (müra piir- ja sihtväärtust) kehtestatud ei ole.

Seega ei ole planeeringuala määruse 16.12.2016 nr 71 § 5 mõistes müratundlik ala ning seal ei ole määratud välisõhus levivale mürale piir- ega sihtväärtust, mida tuleb tagada. Ühtlasi ei ole detailplaneeringualal vajalik rakendada leevendusmeetmeid maanteelt tuleneva müra vähendamiseks.

Lääne-Harju valla üldplaneeringu mürauuring kohaselt esineb piirkonnas liiklusmüra päeval (L d, 7.00-23.00) 50=<55 dB ja Karjaküle tee äärses tsoonis 55=<60 dB. Öösel on liiklusmüra (L n, 23.00-7.00) 40=<45 dB ja Karjaküle tee äärses tsoonis 45=<50 dB.

Transpordiamet ei võta kohustusi müra leevendamisel. Müra leevendamise kohustus on arendajal.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

28

3.2 Keskkonnanõuded planeeringus kavandatu elluviimiseks

Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded mida tuleb arvestada detail- planeeringuga kavandatu elluviimiseks:  Krundile 1 hoonestusala määramisel on arvestada eesvoolu kaitsevööndist

tulenevate piirangutega (Maaprandusseadus § 48).  Tuleb arvestada osaliselt olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisega.

Olemasolevat kõrghaljastust on võimalik säilitada krundi äärealadel ning maanteede kaitsevööndisse jäävatel aladel. Meetmed, mida tuleb rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on toodud ptk 2.5.

 Jäätmete (sorteeritud) kogumine krundil tuleb lahendada vastavuses Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjaga. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi.

 Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

 Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal (nt saastumata pinnase või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu nagu liiv, killustik, graniitpuru, paas jms kasutamine kinnistute heakorrastamisel või täitmisel) või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 1 m3 päevas või rohkem kui 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

 Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojusvahetuspumpasid ja energia- tõhusaid ehituslike konstruktsioone, et vähendada hoonete kütmisele võimalikult väike mõju keskkonnale. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. Puurkaevu baasil maakütte rajamine peab olema kooskõlastatud Keskkonnaametiga.

 Hetkel teadaolevate andmete põhjal on piirkonnas normaalse radoonisisaldusega pinnas kas 10-30 kBq/m³ või 30-50 kBq/m³ (Eesti Geoloogiakeskuse andmetel 2008 aastast). Samas pole teada kas piirkonnas on tehtud täiendavaid mõõtmisi ning mis on tegelik radoonisisaldus piirkonnas. Hoonete rajamisel ja projekteerimisel võib teha täiendavad mõõtmised.

 Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala asub maanteede vahelisel alal, tuleb perspektiivsete hoonete rajamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Kuna alale rajatakse tootmishooned, siis arvatavasti maantee müra ei sega ettevõtete tegevust ning vastupidi.

 Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada haljastus nii, et see arvestaks olemasoleva haljastuse eripäraga ja haakuks sellega.

Juhul kui detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel rakendatakse eeltoodud keskkonnatingimusi ja põhimõtteid siis olulist keskkonnamõju ei tohiks kaasneda.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

29

4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

4.1 Veevarustus

Detailplaneeringu alal hetkel veevarustus puudub.

Kavandatava kolme tootmismaa perspektiivne prognoositav veetarbimine ööpäevas on kokku maksimaalselt 40.8 m³/d (keskmine 34,0 m³/d). Maksimaalse tunni tarbimine on 17.7 m³/h.

AS Keila Vesi on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused detailplaneeringu ala liitumiseks Keila linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga (nr. 150921-1, 15.09.2021 vt Lisa 1). Tehnilistele tingimuste kohane ligikaudne liitumiskoht Keila linna ühisveevärgi toruga DN 150 on märgitud Tehnovõrkude joonisele (xy: 6575461.8 523414.4).

Liitumistorustik rajada detailplaneeringualani läbi Veepõllu (katastritunnus 29601:001:0343), Väljaniidu (katastritunnus 43101:001:0965) ja T-8 Tallinn-Paldiski (riigitee katastritunnusega 19801:012:0221) katastriüksuste. Detailplaneeringu alal rajada veetorustik kõigi kolme tootmismaa krundini. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veetorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks hoonete arvutusliku veetarbimise.

4.2 Tuletõrjeveevarustus

Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tuletõrjeveevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus ja Eesti standard EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus.

Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigituvad krundile 1 planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt VI kasutusviisi hooneteks. Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on 15 m ja korruselisus on lubatud järgnevalt: tootmishoone 2-korruseline ning kontorihoone osa 3-korruseline. Tegevuse järgi kuuluvad hooned eeldatavalt 2. tuleohuklassi ja vastavad II tulekaitsetasemele (ehitistes peavad olema tulekustutid ja tulekahjusignalisatsioon).

Vastavalt standardi EVS 812-4:2018 tabelile 1 peab 2. tuleohuklassi kahekorruseliste hoonete tulepüsivusklass olema TP1. II tulekaitsetaseme korral on 2. tuleohuklassi kuuluva hoone tuletõkkesektsiooni piirpindalaga kuni 1500 m².

Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 2 on 2. tuleohuklassi ja tuletõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 1500 m², vajalik tuletõrjeveehulk välistulekustutuseks 20 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

30

Vastavalt AS Keila Vesi väljastatud tehnilistele tingimustele on Keila linna ühisveevärgi baasil võimalik planeerida tulekustutusvett kuni 15 liitrit sekundis kolme tunni jooksul. Arvestades prognoositavat veetarbimist tuleks planeeringuala veeühendustorustik rajada De110 mm torust, millest on võimalik välistulekustutuseks saada vooluhulk ca 10 liitrit sekundis. Veeühendustorustikule paigaldada minimaalselt kaks maapealse paigutusega tuletõrjehüdranti.

Täiendava välistulekustutuseks vajaliku veekoguse 10 l/s tagamiseks tuleks rajada min 108 m3 mahuga tehislik tuletõrje veevõtukoht. Planeeringu joonisel on kajastatud võimaliku, min 108 m3 suuruse mahuga tehisliku tuletõrje veevõtukoha paigaldamise asukoht (asukoht täpsustatakse projekteerimise faasis). Alternatiivina võib välistulekustutuseks kasutada Veepõllu katastriüksusel (29601:001:0343) asuvate sademeveetiikide vett. Sademeveetiikidest vee võtmiseks on vajalik paigaldada kuivhüdrant.

4.3 Reoveekanalisatsioon

Detailplaneeringu alal hetkel reoveekanalisatsioon puudub.

Kavandatava kolme tootmismaa perspektiivne prognoositav reoveekogus ööpäevas on kokku maksimaalselt 40.8 m³/d (keskmine 34,0 m³/d). Maksimaalse tunni reoveekogus on 17.7 m³/h.

AS Keila Vesi on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused detailplaneeringu ala liitumiseks Keila linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga (nr. 150921-1, 15.09.2021 vt Lisa 1). Tehnilistele tingimuste kohane ligikaudne liitumiskoht Keila linna ühiskanalisatsiooniga on planeeritud olemasoleva Di 450 (inpipe) isevoolse reoveekollektori kaevu asukohas (xy: 6575494.4 523451.7).

Detailplaneeringu alalt reovee suunamiseks Keila linna ühiskanalisatsiooni tuleb reovesi üle pumbata. Reoveepumpla kujaga 20 m võimalik asukoht detail- planeeringualal on krundi 1 lõunanurgas. Reoveepumpla survetorustik liitumiskohani Keila linna ühiskanalisatsiooniga rajada läbi Veepõllu (katastritunnus 29601:001:0343), Väljaniidu (katastritunnus 43101:001:0965) ja T-8 Tallinn-Paldiski (riigitee katastritunnusega 19801:012:0221) katastriüksuste. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Reoveepumplani suunata reoveed tootmismaa krundilt isevoolsete reoveetorudega.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud reovee isevoolsete ja survetorustike ning reoveepumpla põhimõttelised asukoht. Torude ja pumpla täpsed asukohad ning läbimõõdud ja sügavused määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks hoonete arvutuslikud reoveekogused.

4.4 Sademevee lahendus

Põllumajandusamet on väljastanud planeeringule enda lähteseisukohad (vt MENETLUSDOKUMENDID, kiri 03.12.2020 nr 14.2-1/32889). Põllumajandusa- amet peab vajalikuks arvestada eesvoolu kaitsevööndist tulenevate piirangutega (MaaParS § 48).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

31

Planeeritav ala paikneb osaliselt maaparandusehitiste maa alal, mis on kuivendatud drenaažiga. Põhjapoolt piirneb planeeringuala Valkse kraaviga (vt Foto 2), mis on maaparandusehitise JÕE ning mille valgala on alla 10 km2. Vastavalt Maaeluministri määrusele nr 64, vastu võetud 10.12.2018 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“, on sellise avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.

Maaparandusseaduse § 48 kohaselt:

1) Eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks.

2) Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.

Planeeringuala tootmismaa krundile planeeritud hoonete katustelt, teedelt ja parklatest kogutavad sademeveed suunata sademeveetorustikuga Valkse kraavi või Valkse kraavi suubuvatesse harukraavidesse. Liiklusaladelt kogutavad sademeveed suunata vajadusel enne kraavi juhtimist läbi liiva-õlipüüduri. Lisaks võib sademeveesuublana kasutada planeeringuala lõunanurgast alguse saavat sademeveekraavi.

Võimalusel säilitada planeeringuala läbivad sadameveekraavid (va likvideeritavana näidatud kraavilõik krundil 1).

Haljasaladel tekkivad sademeveed immutada haljasaladel.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe -, kaevandus -, karjääri ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61 sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

Määruse nr 61 § 7 lg 1 kohaselt tohib lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000-9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l. Vastavalt määruse nr 61 §11 lg 1 peab suublasse juhitava sademevee ohtlike ainete sisaldus vastama määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtustele, arvestades määruse nr 61 § 7 lg 1 ja 4 sätestatud erisusi.

Arvestades rajatava parkla suurust, tuleb sademeveesüsteemi paigaldada enne sademevee imbplokkidesse juhtimist õlipüüdurid ja sademeveeproovide võtmiseks proovivõtukaevud.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

32

Tehnovõrkude joonisel on näidatud sademeveetorustike põhimõttelised asukohad. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus.

4.5 Elektrivarustus

Elektivarustuse lahendus on koostatud vastavalt Elektrilev OÜ poolt 19.07.2021 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 380169 (vt Lisa 1.)

Detailplaneeringu alal on ette nähtud kaks kohta perspektiivsetele komplekt- alajaamadele. Alajaamde asukohad on paigutatud võimalikult koormuskeskmetesse, planeeritavate teede äärde. Alajaamade rajamiseks on ette nähtud servituudi vajadusega alad (suurusega 60 m2). Alajaamade teenindamiseks peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaamade tehniline lahendus teostatakse tööprojekti koostamise käigus.

Uute alajaamade toide on planeeritud 10kV maakaabelliinidega Keila 110/35/10 kV alajaamast (vt Joonis 5.1. Alajaamade ühendamise skeem). Uued maakaabelliinid on planeeritud paigutada olemasoleva ENTEK I:KEI kaablite koridori. Planeeritavate kaabelliinide pikkuseks Keila 110/35/10 kV alajaamast kuni planeeitud alajaamadeni kujuneb ca 2,7 km.

Planeeritud komplektalajaamadest on ette nähtud perpektiivsetele hoonetele eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinidega. Tootmismaa krundi elektrivarustuseks on kavandatud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud krundile, liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Tööjooniste staadiumiks tuleb taodelda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt.

Joonisel 5.1 lõikub kavandatud kõrgepingekaabel perspektiivse Keila ümbersõiduteega. Kõrgepingeliini paiknemise asukoht riigitee maaüksusel ja tee kaitsevööndis tuleb täpsustada projekti edasise koostamise käigus võttes aluseks riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski 2+2 ja Keila ümbersõidu teeprojektide perspektiivsed lahendused. Tehnovõrkude projekteerimisel riigitee maaüksustel tuleb lähtuda Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ ning kõnealustes lõikudes projekteerimisel olevate teeprojektide lahendustest.

4.6 Teede ja alade valgustus

Detailplaneeringu alal, Karjaküla tee ääres, asub olemasolev jalgtee mis on valgustatud. Kõikidele kavandatavatele planeeritud teede ja jalgteede äärde on planeeritud tänavavalgustus. Tänavavalgustuse väljaehitamiseks on planeeritud eraldi trassikoridor valgustuse maakaabli tarvis, mis tuleb ühendada olemasoleva valgustusega sobivas asukohas. Tänavavalgustuse detailsel projekteerimisel lähtuda vastavalt kehtivatest normidest. Krundisiseselt tuleb hoonete vahelised teed ja platsid valgustada krundivaldaja poolt, vastavalt projektile.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

33

4.7 Sidevarustus

Sidevarustuse lahendus on koostatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 12.07.202 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 36645076 (vt Lisa 1.)

Planeeritaval alal paiknevad Telia siderajatised, sidekaabel, sidekanalisatsioon. Sidevõrguga liitumiseks on planeeritud PVC torudes sidekanalisatsiooni trass kuni Telia-le kuuluvast sidekaevust KEI-285 (Lisa 1). Planeeritavatele uutele hoonestele on ette nähtud individuaalsed sidekanalisatsiooni sisestused põhitrassist.

Edasisel projekteerimisel tuleb ette näha kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Enne ehitustööde alustamist tuleb teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Sidekaablite paigaldamise osas rajatud sidekanalisatsiooni lepitakse kokku eraldi. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Sideliinirajatise nõutav sügavus pinnases 0.7 m, teekatte all 1 m. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tuleb tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis tuleb lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

4.8 Soojavarustus

Piirkonnas puudub ühtne energiaallikas või kaugküttevõrk, mille kaudu saaks tagada tsentraalset soojavarustust.

Hoonete soojavarustuse lahendamiseks tuleb leida võimalused lahendada see individuaalküttena. Mõistlik on kasutada kombineeritud küttesüsteeme: õhk-õhk soojuspumbad, õhk-vesi soojuspumbad, puuraukudega maaküte, maaküte või päikesepaneelid, jne. Kütteliigi valik tehakse eraldi projekteerimistingimustega.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

34

5 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:  Katastriüksuste moodustamine.  Lepingute sõlmimine ja vajadusel servituutide seadmine, millele vastavalt

toimub arendaja poolt juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine.  Tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude, -rajatiste ja teede

projekteerimiseks.  Tehnovõrkude ja alajaama rajamiseks projektide koostamine ning seejärel

ehitamine.  Juurdepääsuteede ning jalgteede projekteerimine ning ehitamine. Arendusega

seotud teed tuleb välja ehitada enne hoonetele ehitusõiguse väljastamist.  Ehituslubade taotlemine hoonete ehitamiseks.  Piirdeaedade rajamine (tootmismaa krundile).  Kasutuslubade taotlemine rajatud hoonetele.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

35

6 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste käsitlemiseks standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linna- planeerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a.

Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi tööstuspiirkondades strateegiate ja meetmete kasutamiseks, et vähendada kuriteohirmu ja tõsta turvalisust. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks.

Tööstuspiirkondades kasutatavad meetmed kuriteohirmu ja kuritegevuse vähendamiseks:

 Territooriumil hea nähtavuse ja valgustuse tagamine;  Korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine (vähendab võimalike

süütamiste ohtu);  Territooriumi piiramine ja selge eristamine üldkasutatavast alast;  Territooriumi sissepääsude piiramine õhtuti ja nädalavahetustel;  Ohustatud sissepääsude jälgimine ja videovalve;  Hoonetel tugevad uksed, aknad ja lukud;  Juurdepääsuteede ja parklate sissepääsu kontrollimine ja järgmine ning ka

soovitavalt videovalve;  Kiired parandustööd (vähendavad edaspidiste rünnakute riski, sest korrashoiu

kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

36

7 DETAILPLANEERINGU MENETLUSEST JA LÄHTESEISUKOHAD

Käesolev detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal algatati 2021 aastal. Detailplaneeringu menetlus algatati Keila valla üldplaneeringut muutvana, sellest tulenevalt seoti detailplaneeringu menetlus koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringuga ning detailplaneeringu koostamise algatamise otsuses seati tingimuseks, et üldplaneering peab olema vastu võetud enne kui käesolev detailplaneering. Eelneva menetlusotsuse aluseks olid mitmed asjaolud (eelkõige see, et detailplaneeringuga saab teha ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks aga mitte maakonnaplaneeringu muutmiseks) ja Rahandusministeeriumi seisukohad (04.12.2020 esitatud kiri nr 14-11/8273-2). Käesolev detailplaneering algatati 26. jaanuaril 2021 aastal, planeeringu lahendust koostati ajavahemikul veebruar kuni oktoober 2021 aastal, planeeringule kooskõlastuste ja arvamuste hankimise protsess toimus ajavahemikul juuni kuni oktoober 2022 aastal (vt ptk 7.7 kus kirjeldatud täpsemalt planeeringu eeldatavat ajakava). Pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse (vastavalt planeerimisseaduse § 134 alusel) , millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Vastuvõtmise otsust ei ole vallavalitsus aga saanud aasta jooksul teha sest koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering ei ole vastu võetud. Koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamise protsess on veninud eeldatavast ajakavast olulisemalt pikemaks ning on muutnud käesoleva detailplaneeringu koostamise protsessi ebamõistlikult pikaks. Arvestades ebamõistlikult pikaks veninud detailplaneeringu menetluse protsessi otsustas omavalitsus jätkata detailplaneeringu menetlust. Lääne-Harju vallavalitsus saatis 13.09.2023 kirja (nr 6-1/73-19, vt MENETLUSDOKUMENDID) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks (aluseks planeerimisseadus §142 lõige 4). Järgimaks planeerimisseaduses sätestatud planeeringu menetlust ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kirjas 16.10.2023 nr 14-3/2422-1 toodut on järgnevalt käsitletud käesoleva detailplaneeringu kohta koostamata jäänud lähteseisukohtade vajalikke teemasid.

7.1 Lähteandmed

 Keila valla üldplaneering;  Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering;  Planeerimisseadus;  Lääne-Harju Vallavolikogu 26.01.2021. a detailplaneeringu algatamise otsus

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsus nr 6.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

37

7.2 Nõuded maa-ala planeerimiseks

Detailplaneeringu koostamiseks oli vaja teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 või M 1:1000 koos tehnovõrkude ja kinnistute piiridega (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid) ca 28 ha suurusele alale. Koostati detailplaneering ja joonised mõõtkavas 1:1000. Planeeringus määrati kruntide hoonestusalad, ehitiste ning rajatiste ehitusõigus ja ehituslikud tingimused, tehnovõrkude lahendus ning juurdepääsud. Planeering vormistatakse vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

7.3 Vajalikud kooskõlastused

Planeeringulahendusele on võetud vajalikud kooskõlastused ja arvamused:  Tehnovõrkude valdajatelt: Elektrilevi OÜ, AS Telia Eesti, AS Keila Vesi.  Järgnevatelt ametitelt: Maa-amet, Transpordiamet, Päästeamet,

Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet.

Koostöös saadud nõusolekud on lisatud detailplaneeringu juurde kooskõlastuste koondtabelina.

7.4 Detailplaneeringu koosseis

Planeeringu koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest. Planeeringu juurde kuuluvad järgnevad joonised:

1. Asendiskeem; 2. kontaktvööndi analüüs; 3. Tugiplaan; 4. Põhijoonis; 5. Tehnovõrkude joonis.

Lisaks on planeeringu jooniste hulgas Alajaamade ühendamise skeem ja Liiklusjoonis ning illustratsioonid. Detailplaneering esitatakse Lääne-Harju Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (eskiisi etapis, vastuvõtmiseks, kehtestamiseks). Planeeringu joonised esitatakse *.dwg- ja *.pdf-formaadis, seletuskiri *.doc- ja *.pdf-formaadis. Detailplaneeringu digitaalsed materjalid esitatakse PLANK andmebaasi vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

7.5 Detailplaneeringu koostamise ajakava

Etapp Ajakava (esialgne) Ajakava (tegelik) DP eskiislahenduse koostamine Veebruar – aprill 2021 Veebruar – oktoober 2021 DP põhilahenduse koostamine Mai – juuli 2021 November 2021 – märts

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

38

2022 DP kooskõlastamine August – oktoober 2021 Aprill – november 2022 DP vastuvõtmine

November – detsember 2021

Märts 2024

Avalik väljapanek Jaanuar – veebruar 2022 Aprill 2024 DP kehtestamine Märt – aprill 2022 Mai 2024

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Terviseamet [email protected]

kuupäev allkirjas nr 6.1/73-21

Valkse küla Lääne-Harju vallas Valkse külas Väljaotsa ja Toakilgi kinnistute ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 kooskõlastamiseks Valkse küla Väljaotsa ja Toakilgi kinnistute ja lähiala detailplaneeringu materjalid. Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 26. 01.2020 otsusega nr 6.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem

Lisa: 1. Seletuskiri 2. Kontaktvöönd 3. Põhijoonis 4. Tehnovõrgud 5. Liiklusjoonis

Sama kiri Keila Linnavalitsus

Ado Pallase [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

Keila linn

Harku vald

Ke ki

tn

8 Tallinn - Paldiski Paldiski m

nt

Geo loo

gid e t

n

Ehitusmarket

Ehitusmarket

11194 Karjaküla tee

1

4

3

2

5

2 1

Lääne-Harju vald

Planeeringuala piir

Olemasolev kergliiklustee

Olemasolev elamumaa

Perspektiivne maatulundusmaa

Olemasolev tootmismaa

Ehitusmarket Bussipeatus koos nimega

Olemasolev maatulundusmaa

LEPPEMÄRGID:

Olemasolev ärimaa

Olemasolev sihtostarbeta maa

1

Olemasolev sotsiaalmaa

Menetluses detailplaneeringuala piir numbriga

Planeeritav krundipiir

Perspektiivne tootmismaa

Perspektiivne transpordimaa

Omavalitsuse piir

Perspektiivne põhjapoolne ümbersõit

Olemasolev transpordimaa

Tänav

Olemasolev jäätmehoidla maa

trassikoridoriga (150 m)

MENETLUSES OLEVAD DETAILPLANEERINGUD: 1 Kehtestatud detailplaneeringuala piir numbriga

Perspektiivne elamumaa

Lääne-Harju vald, Valkse küla Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD:

ning lähiala detailplaneering. Planeeringu eesmärk on muuta

Kehtestatud 07.07.2020. a. PlanID: 90932

1

Keila linn, Paldiski mnt 33 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Planeeringu eesmärk on rajada kinnistule kuni4

Harju KEKi äripiirkonna detailplaneering. Planeeringu eesmärk on määrata kruntide maakasutus- ja ehitus-3

teel moodustatakse suur tootmismaa/ärimaa sihtostarbega krunt.

Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori detailplaneering. Kehtestatud 19.12.2023. a. PlanID: 92152

tingimused piirkonda sobivate äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Kehtestatud 10.03.2022. a. PlanID: 89232

kolm tootmis- ja ärihoonet ning määrata maakasutustingimused. Kehtestatud 06.07.2023.a. PlanID: 76470

varem alale kehtestatud detailplaneeringu lahendust nii, et liitmise

2 Keila vald, Valkse küla Väljaotsa ja Settebasseini maaüksuste ning Planeeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks.

Kehtestatud 25.09.2018. a. PlanID: 2479

nendega külgneva jätkuvalt riigi omandis

5

oleva maa detailplaneering.

Lääne-Harju vallas Valkse külas Pihlaka ja Aasa katastriüksuste

MENETLUSES OLEVAD DETAILPLANEERINGUD:

detailplaneering. Planeeringu eesmärk on sihtsotstarbe muutmine

Algatatud 20.06.2023. a. Plan ID: 119554

1

tootmismaaks ning ehitustingimuste määramine.

Lääne-Harju vallas Valkse külas Tulju katastriüksuse detailplaneering. Planeeringu eesmärk on maaüksuse jagamine neljaks krundiks,

2 ehitusõiguse määramine. Algatatud 13.12.2022. PlanID: 115292

KONTAKTVÖÖNDI PLAANProjektijuht

Töö nr Joonise nrStaadium Mõõtkava

Joonise nimetus

Koostamise kuupäev 1295/21 DP 2 M1:10 000

Janne Tekku

Väljatrükkimise kuupäev

Tellija

16.02.2024. a 16.02.2024. a

Arhitekt-planeerija Janne Tekku

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAIL- PLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn

Tel 617 7430 [email protected]

Reg.nr. 10449959

Töö nimetus

Lääne-Harju Vallavalitsus

tee kaitsevöönd 30 m

eesvoolu kaitsevöönd 12 m

Valkse kraav

16

1

12

75

75

6

10

10

HL 100% -

11477 m² -

- -

TT 100% 15

153959 m² 3

64 000 10

LT 100% -

3

- - -

2967 m²

LT 100% -

4

- - -

2923 m²

2

LT 100% -

6

- -

5744 m² -

HL

LT

LT

TT

LT

2

30

11194 Karjaküla tee

pla ne

er ita

v k er

gli ikl

us tee

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

3

TT

TT

TT

4

4

30

planeeritav kergliiklustee

planeeritav kergliiklustee

4

ol em

as ol ev

k er

gl iik

lu st

ee

olem asolev kergliiklustee

5

LT 100% -

5

- - -

273 m²

TT

HL

LT

KRUNDI EHITUSÕIGUSE TABEL:

hoonete arv

krundil

sihtotstarve % detailplaneeringu liikides

hoone kõrgus

korruste arv ehitisealune pind (m²-tes)

Krundi suurus

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

LEPPEMÄRGID:

Kinnistu piir

Planeeringuala piir

Eesvoolu ehituskeeluvöönd 12 m

Tee kaitsevöönd

Kinnistu nimi ja katastritunnus

Planeeritud krundi piir

KRUNDI SIHTOTSTARBED:

Tootmishoone maa (kataster - tootmismaa)

Looduslik haljasmaa (kataster - maatulundusmaa)

Tee ja tänava maa (kataster - transpordimaa)

Juurdepääs krundile

Juurdepääs alale

1

Hoonestusala

Kõrghaljastusala

Juurdepääs krundile (jalakäijatele)

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev elektri õhuliin

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel

Olemasolev survekanalisatsioon

ALUSKAARDI LEPPEMÄRGID:

Olemasolev sademeveetorustik

Olemasolev elektri kõrgepingeliin

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev veetorustik

ILLUSTRATIIVSED LEPPEMÄRGID:

Planeeritud Tallinna Ringtee uue teetrassi asukoht.

Planeeritud Karjaküla tee uus liikluslahendus.

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi teemaa piir

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi koridor 150 m

Planeeritud juurdepääsutee

Projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5 ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP INTERNATIONAL JA K-PROJEKT AS, 2008. a)

Projekt " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee KM 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine", koostaja EXTech Design OÜ (töö nr 2124, 08.02.2021)

Projektijuht

Töö nr Joonise nrStaadium Mõõtkava

Joonise nimetus

Koostamise kuupäev

PÕHIJOONIS

1295/21 DP 3 M1:1000

Janne Tekku

Väljatrükkimise kuupäev

Tellija

viimati täiendatud 07.02.2024. a 07.02.2024. a

Arhitekt-planeerija Janne Tekku

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAIL- PLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

Tel 617 7430 [email protected]

Reg.nr. 10449959

Töö nimetus

Märkused: 1. Aluskaardi koostas A GEO OÜ, töö nr 21029, 04.03.2021. 2. Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Katastriüksuste piiride info seisuga 22.02.2021. a.

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

PÕHIJOONIS M 1:1000

Lääne-Harju Vallavalitsus

11194 Karjaküla tee

tee kaitsevöönd 30 m

eesvoolu kaitsevöönd 12 m

16

1

12

50 351

75

75

6

10

10

2

2

30

Allikas

Maantee T-11 Tallinna Ringtee trassikoridori asukoha pealekandmisel on aluseks võetud Maanteeameti tellimisel koostatud projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5 ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K-Projekt AS, 2008. a).

Parkla 44 kohta

15,52 Parkla 56 kohta

2 veoauto parkim ise kohta

Parkla 110 kohtaParkla 16 kohta

JR 20

pla ne

er ita

v k er

gli ikl

us tee

AJ

AJ

W 1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1 W

1

Kaablid Keila 110/35/10 kV alajaamani (vt JOONIS 5.1)

Sidevõrguga liitumipunkt, sideskaev KEI-285

Juurdepääs Väljaniidu ja Veepõllu kinnistutele

Liitumispunkt Keila linna ühisveevärgiga

DN 150 torustikuga

Liitumispunkt Keila linna ühiskanalisatsiooniga (DN 450 isevoolse reoveekollektoriga).

Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

K

K

K

K

K

K K K K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

V

V

V

V

V

V

V V

V V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

torustiku asukoht orienteeruv - Ø150 malm

V V

V V

Ø110

torustiku asukoht orienteeruv - Ø315 PE

V

V

V

K

K

K

K

K

K K

K

K

K

K

K

Ø500 asb Ø450 INPIPE

Ø315 PE

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

RP

KS 1

KS 1

KS 1

KS 1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

Sk

asu ko

ht o rie

nteeruv

asu ko

ht o rie

nteeruv

Planeeritud reoveepumpla

V1

V1

V1

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

Likvideeritav kraav

Planeeritud tuletõrjevee mahutid, min mahuga 108 m3

(asukoht täpustatakse projekteerimise faasis)

R20

Planeeritud alajaam (asukoht täpustatakse projekteerimise faasis)

W1

3 Parkla 40 kohta

JR 20 JR 10

Tootmishoone ca 5000 m2

Tootmishoone ca 4000 m2

Tootmishoone ca 4000 m2

Tootmishoone ca 22 000 m2

Tootmishoone ca 22 000 m2

4

4

30

6

6

Projekteeritud mahasõit Väljaotsa ja Settebasseini ning lähiala DP alale

Projekt " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee km 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine",

koostaja EXTech Design OÜ (töö nr 2124, 08.02.2021)

Maantee T-11 Tallinna Ringtee trassikoridori asukoha pealekandmisel on aluseks võetud Maanteeameti tellimisel koostatud projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5

ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K-Projekt AS, 2008. a).

planeeritav kergliiklustee

planeeritav kergliiklustee

4

ol em

as ol ev

k er

gl iik

lu st

ee

olem asolev kergliiklustee

5

Planeeritud alajaam (asukoht täpustatakse projekteerimise faasis)

Tehnovõrgu kaitsevöönd

LEPPEMÄRGID:

Kinnistu piir

Planeeringuala piir

Tee kaitsevöönd

Kinnistu nimi ja katastritunnus

Planeeritud krundi piir

Hoonestusala

Juurdepääs krundile (autoga)

Juurdepääs alale (autoga)

Eesvoolu ehituskeeluvöönd 12 m

Krundi positsiooni number1

Kõrghaljastusala

Juurdepääs krundile (jalakäijatele/jalgratturitele)

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev elektri õhuliin

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel

Olemasolev survekanalisatsioon

ALUSKAARDI LEPPEMÄRGID:

Olemasolev sademeveetorustik

Olemasolev elektri kõrgepingeliin

V V V V

K K K

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev veetorustik

Olemasolev kanalisatsioon Keila linna ÜVK jooniselt

Olemasolev veetorustik Keila linna ÜVK jooniselt

Sk Sk Olemasolev sademeveetorustik Keila linna ÜVK jooniselt

ILLUSTRATIIVSED LEPPEMÄRGID:

Olemasolev kergliiklustee

Planeeritud Tallinna Ringtee uue teetrassi asukoht.

Perspektiivne hoone

Planeeritud Karjaküla tee uus liikluslahendus.

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi teemaa piir

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi koridor 150 m

Planeeritud parkla/plats

Planeeritud juurdepääsutee

Planeeritav kergliiklustee

Nähtavuskolmnurk mahasõit 120x7 m (50 km/h)

Nähtavuskolmnurk jalgtee 110x3 m (50 km/h)

Perspektiivne hoone (II etapp)

Jalgrataste parkla (võimalik asukoht, ca 20 kohta)

Projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5 ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP INTERNATIONAL JA K-PROJEKT AS, 2008. a)

Projekt " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee KM 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine", koostaja EXTech Design OÜ (töö nr 2124, 08.02.2021)Planeeritud PVC torudes sidekanalisatsioon

Planeeritud madalpingekaabel hooneni

Planeeritud elektri kõrgepingekaabel

Planeeritud kanalisatsioonitorustik

TEHNOVÕRKUDE LEPPEMÄRGID:

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Planeeritud sademeveetorustik

AJ Perspektiivne alajaam

Servituudi vajadusega ala alajaamale

W1

K K

Planeeritud veetorustikV1 V1

Planeeritud liitumiskilp

Planeeritud madalpingekaabel

Planeeritud tänavavalgustusekaabel koos valgustuspostiga

Planeeritud survekanalisatsioonitorustikKS1 KS1

Planeeritud truup

RP Planeeritud reoveepumpla (kujaga 20 m)

Maapealne hüdrant

Tuletõrjevee mahuti

Projektijuht

Töö nr Joonise nrStaadium Mõõtkava

Joonise nimetus

Koostamise kuupäev

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

1295/21 DP 5 M1:1000

Janne Tekku

Väljatrükkimise kuupäev

Tellija

12.09.2022. a

Elektriinsener Heigo Lomp

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAIL- PLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

Tel 617 7430 [email protected]

Reg.nr. 10449959

Töö nimetus

Lääne-Harju Vallavalitsus

Märkused: 1. Aluskaardi koostas A GEO OÜ, töö nr 21029, 04.03.2021. 2. Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Katastriüksuste piiride info seisuga 22.02.2021. a. 4. Lisaks on kasutatud OÜ Nivello poolt koostatud geoalust, töö nr 1143, mai 2020. JA KEILA LINNA ÜHISVEE- JA ÜHISKANALISATSIOONI ARENGUKAVA

23.10.2023. a

Vee- ja kanalisatsiooni insener Ülar Jõesaar

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:1000

221 (I)

372 (II)

161 (II)

11194 Karjaküla tee

tee kaitsevöönd 30 m

eesvoolu kaitsevöönd 12 m

150

16

1

12

50 351

75

75

6

10

10

2

2

30

120

120

Allikas

Kokku viidud projektiga " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee KM 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine"

(koostaja EXTech Design OÜ, töö nr 2124, 08.02.2021)

Olemasoleva kergliiklejate teeületuskoht

Kurv raadiusega 80 m, kurvialaiend 1m vastab kiirusele 40-50 km/h

Olemasolev kiiruspiirang 50 km/h

188,65

Maantee T-11 Tallinna Ringtee trassikoridori asukoha pealekandmisel on aluseks võetud Maanteeameti tellimisel koostatud projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5 ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K-Projekt AS, 2008. a).

Parkla 44 kohta

15,52 Parkla 56 kohta

2 veoauto parkim ise kohta

Parkla 110 kohtaParkla 16 kohta

JR 20

pla ne

er ita

v k er

gli ikl

us tee

Sidevõrguga liitumipunkt, sideskaev KEI-285

Juurdepääs Väljaniidu ja Veepõllu kinnistutele

Planeeritud alajaam (asukoht täpustatakse projekteerimise faasis)

3

Parkla 40 kohta JR 20

JR 10

Tootmishoone ca 5000 m2

Tootmishoone ca 4000 m2

Tootmishoone ca 4000 m2

Tootmishoone ca 22 000 m2

Tootmishoone ca 22 000 m2

4

4

30

6

6

Projekteeritud mahasõit Väljaotsa ja Settebasseini ning lähiala DP alale

Projekt " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee km 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine",

koostaja EXTech Design OÜ (töö nr 2124, 08.02.2021)

Maantee T-11 Tallinna Ringtee trassikoridori asukoha pealekandmisel on aluseks võetud Maanteeameti tellimisel koostatud projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5

ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K-Projekt AS, 2008. a).

planeeritav kergliiklustee

planeeritav kergliiklustee

4

Projekti " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee KM 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine" algus (koostaja EXTech Design OÜ, töö nr 2124, 08.02.2021)

Planeeritud kergliiklejate teeületuskoht

ol em

as ol ev

k er

gl iik

lu st

ee

olem asolev kergliiklustee

5

Planeeritud alajaam (asukoht täpustatakse projekteerimise faasis)

ILLUSTRATIIVSED LEPPEMÄRGID:

Olemasolev kergliiklustee

Planeeritud Tallinna Ringtee uue teetrassi asukoht.

Perspektiivne hoone

Planeeritud Karjaküla tee uus liikluslahendus.

Tehnovõrgu kaitsevöönd

LEPPEMÄRGID:

Kinnistu piir

Planeeringuala piir

Tee kaitsevöönd

Kinnistu nimi ja katastritunnus

Planeeritud krundi piir

Hoonestusala

Juurdepääs krundile (autoga)

Juurdepääs alale (autoga)

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi teemaa piir

Planeeritud Tallinna Ringtee teetrassi koridor 150 m

Eesvoolu ehituskeeluvöönd 12 m

Krundi positsiooni number1

Planeeritud parkla/plats

Kõrghaljastusala

Planeeritud juurdepääsutee

Juurdepääs krundile (jalakäijatele/jalgratturitele)

Planeeritav kergliiklustee

Nähtavuskolmnurk mahasõit 120x7 m (50 km/h)

Nähtavuskolmnurk jalgtee 110x3 m (50 km/h)

Perspektiivne hoone (II etapp)

Jalgrataste parkla (võimalik asukoht, ca 20 kohta)

Projekt "TRAFFIC ARRANGEMENT PLAN T-11 TALLINN RINGROAD KM 29,0 - KM 31,5 ALTERNATIVE 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP INTERNATIONAL JA K-PROJEKT AS, 2008. a)

Projekt " Riigitee nr 11194 Karjaküla tee KM 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine", koostaja EXTech Design OÜ (töö nr 2124, 08.02.2021)

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev sidekaabel

Olemasolev elektri õhuliin

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel

Olemasolev survekanalisatsioon

ALUSKAARDI LEPPEMÄRGID:

Olemasolev sademeveetorustik

Olemasolev elektri kõrgepingeliin

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev veetorustik

Olemasolev kanalisatsioon Keila linna ÜVK jooniselt

221 (I)

372 (II)

161 (II)

tee kaitsevöönd 30 m

eesvoolu kaitsevöönd 12 m

1

6

2

pla ne

er ita

v k er

gli ikl

us tee

X

3

planeeritav kergliiklustee

planeeritav kergliiklustee

4

ol em

as ol ev

k er

gl iik

lu st

ee

olem asolev kergliiklustee

5

Projektijuht

Töö nr Joonise nrStaadium Mõõtkava

Joonise nimetus

Koostamise kuupäev

LIIKLUSJOONIS

1295/21 DP 5 M1:1000

Janne Tekku

Väljatrükkimise kuupäev

Tellija

Arhitekt-planeerija Janne Tekku

OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

Tel 617 7430 [email protected]

Reg.nr. 10449959

Töö nimetus

Märkused: 1. Aluskaardi koostas A GEO OÜ, töö nr 21029, 04.03.2021. 2. Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Katastriüksuste piiride info seisuga 22.02.2021. a.

PERSPEKTIIVNE LIIKLUSSKEEM M 1:8000

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

LIIKLUSJOONIS M 1:1000

12.09.2022. a 23.10.2023. a

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAIL- PLANEERING LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

Lääne-Harju Vallavalitsus

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING

LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL

JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

OÜ Entec Eesti

www.entec.ee

2023

KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV DETAILPLANEERING

LÄÄNE-HARJU VALLAS VALKSE KÜLAS VÄLJAOTSA JA TOAKILGI KINNISTUTEL

JA NENDEGA PIIRNEVAL LÄHIALAL

ALGATATUD: 26. jaanuar 2021 Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega nr 6 VASTU VÕETUD:

KEHTESTATUD:

TÖÖ NUMBER: 1295/21 (PLANID: 90932) TELLIJA: Lääne-Harju Vallavalitsus HUVITATUD ISIK: AS Harju Elekter PROJEKTIJUHT: OÜ Entec Eesti, projektijuht Janne Tekku

OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

telefon 617 7430; e-mail: [email protected]

Autoriõigus © OÜ ENTEC EESTI

2021-2024

SELETUSKIRI JA JOONISED: Janne Tekku, Ülar Jõesaar ja Lilian Erm

KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSSEADUSE KOHASELT. KÄESOLEVAT PLANEERINGUT VÕIB OSALISELT KOPEERIDA LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUSE, HUVITATUD ISIKU VÕI RAHANDUSMINISTEERIUMI OTSTARBEKS JA KASUTADA PROJEKTEERIMISE ALUSEKS PLANEERINGUALAL. MUUDEL JUHTUDEL TULEB TÖÖ VÕI SELLE OSA KOPEERIMISEKS VÕI PALJUNDAMISEKS GRAAFILISELT, ELEKTROONILISELT VÕI MEHAANILISELT (VALGUSKOPEERIMINE, FOTOGRAFEERIMINE) VÕI TÖÖ ÜLESEHITUSE KASUTAMISEKS KÜSIDA OÜ ENTEC EESTI KIRJALIKKU LUBA.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

4

SISUKORD

SELETUSKIRI

SISUKORD .................................................................................................................................... 4

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD ................................ 7 1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA ÜLDANDMED .......................................................................................... 7 1.2 OLEMASOLEV OLUKORD JA HALJASTUSE ÜLEVAADE .................................................................................. 7 1.3 KONTAKTVÖÖNDI ÜLEVAADE JA LÄHIÜMBRUSE OLEMASOLEV OLUKORD ................................................ 12

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................ 14 2.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID JA KONTSEPTSIOON ................................................................... 14 2.2 KEHTIVA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ................................................................................ 14 2.3 KRUNTIDEKS JAOTAMINE ......................................................................................................................... 16 2.4 LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................................................. 18

2.4.1 Jalgratta- ja jalgteed ........................................................................................................................... 20 2.4.2 Parkimise põhimõtted ......................................................................................................................... 20

2.5 HALJASTUS JA HEAKORD .......................................................................................................................... 21 2.6 JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 22 2.7 TULEOHUTUSNÕUDED .............................................................................................................................. 22

3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .................................................................... 24 3.1 PLANEERINGUALA ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA

PÕHJENDUSED ......................................................................................................................................................... 25 3.1.1 Müra normtasemed ............................................................................................................................. 27

3.2 KESKKONNANÕUDED PLANEERINGUS KAVANDATU ELLUVIIMISEKS......................................................... 28

4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ..................................................................................... 29 4.1 VEEVARUSTUS .......................................................................................................................................... 29 4.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ........................................................................................................................ 29 4.3 REOVEEKANALISATSIOON ........................................................................................................................ 30 4.4 SADEMEVEE LAHENDUS............................................................................................................................ 30 4.5 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................................... 32 4.6 TEEDE JA ALADE VALGUSTUS ................................................................................................................... 32 4.7 SIDEVARUSTUS ......................................................................................................................................... 33 4.8 SOOJAVARUSTUS ...................................................................................................................................... 33

5 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ..................................................... 34

6 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ................................................... 35

7 DETAILPLANEERINGU MENETLUSEST JA LÄHTESEISUKOHAD .................... 36 7.1 LÄHTEANDMED ........................................................................................................................................ 36 7.2 NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS ....................................................................................................... 37 7.3 VAJALIKUD KOOSKÕLASTUSED ................................................................................................................ 37 7.4 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS ............................................................................................................... 37 7.5 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE AJAKAVA .......................................................................................... 37

LISAD

MENETLUSDOKUMENDID

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

5

JOONISED

JOONIS 1 ASENDISKEEM JOONIS 2 KONTAKTVÖÖNDIPLAAN JOONIS 3 TUGIPLAAN M 1:1000 JOONIS 4 PÕHIJOONIS M 1:1000 JOONIS 5 TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:1000 JOONIS 5.1 ALAJAAMADE ÜHENDAMISE SKEEM JOONIS 6 LIIKLUSJOONIS M 1:1000

ILLUSTRATSIOON

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

6

EESSÕNA

Käesoleva Keila valla üldplaneeringut muutev detailplaneering Lääne-Harju vallas Valkse külas Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ja nendega piirneval lähialal koostamise aluseks oli Lääne-Harju Vallavolikogu 26. jaanuari 2021. a algatamise otsus nr 6 ja otsuse lisa KSH eelhinnang (vt MENETLUSDOKUMENDID). Detailplaneeringu algatamist taotles huvitatud isik AS Harju Elekter. Detailplaneeringu koostamist konsulteeris OÜ Entec Eesti, töö nr 1295/21. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on muuta maa sihtostarve tootmismaaks ja anda ehitusõigus tootmishoonete rajamiseks ning kavandada tehnovõrkude ja juurdepääsuteede põhimõtteline lahendus. Planeeringuala pindala on 17,8 ha. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuid koostatava Lääne-Harju üld- planeeringu lahendusega kooskõlas (Lääne-Harju vallavalitsuse üldplaneeringu koostamine algatatud 25. september 2018 otsusega nr 117). Planeeringu koostamise alused ja lähtedokumendid:  Keila valla üldplaneering (kehtestatud 13.10.2005, otsus nr 259/1005);  Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering (algatatud 25. september 2018

otsusega nr 117);  Lääne-Harju Vallavolikogu 26.01.2021. a detailplaneeringu algatamise otsus

nr 6 ning otsuse lisa;  Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; jõustunud 01.07.2015);  Geodeediline aluskaart, töö nr 21029, märts 2021. a, mõõdistaja A GEO OÜ.  Maanteeameti seisukohad, kiri 09.12.2020 nr 15-2/20/54803-2.

Detailplaneeringut menetletakse planeerimisseaduse (RT I, 26.02.2015, 3) alusel. Planeeringu koostas töögrupp koosseisus:

Janne Tekku OÜ Entec Eesti projektijuht; arhitekt-planeerija (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7);

Ülar Jõesaar OÜ Entec Eesti vee- ja kanalisatsiooni insener;

Lilian Erm PLOT Projekt OÜ liiklusspetsialist;

Heigo Lomp Stik-Elekter AS elektrivarustuse insner;

Piret Põllendik OÜ Sfäär Planeeringud maasikuarhitekt.

Töösse olid kaasatud AS Harju Elektri juhtause liige Aron Kuhi-Thalfeldt, arhitekt Andres Orav ning Lääne-Harju Vallavalitsuse nõunik Ado Pallase.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

7

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD

1.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed

Planeeritav ala asub Lääne-Harju valla idaosas, vahetult Keila linna külje all 8 Tallinn–Paldiski maantee ja 11194 Karjaküla tee ristmiku vahetus läheduses. Planeeringuala moodustavad:

 Väljaotsa kinnistu (katastritunnus 29501:007:0044);  Toakilgi kinnistu (katastritunnus 29501:001:0378);  lähialana on kaasatud osaliselt 11194 Karjaküla tee (29501:007:0607) ja

8 Tallinn-Paldiski tee (29501:007:0657) transpordimaa kinnistud. Planeeritava ala ligikaudne pindala on 17,8 ha. Juurdepääs alale on tagatud Väljaotsa kinnistu lõunaosast 11194 Karjaküla teelt (vt Joonis 3. Tugiplaan). Planeeringuala piirneb põhjapoolt Männi kinnistuga (katastritunnus 29501:007:0580), idas Maakilgi (katastritunnus 29501:001:0377) kinnistuga, kagus ja lõunas Veepõllu (katastritunnus 29601:001:0343) ja Väljaniidu (43101:001:0965) kinnistutega ning edela/läänepiiril 8 Tallinn-Paldiski tee (29501:007:0657 ) ja Karjaküla teega (29501:007:0607).

1.2 Olemasolev olukord ja haljastuse ülevaade

Alal puudub hoonestus. Lähimad hooned asuvad Keila linna territooriumil, maanteesest lõuna pool (vt Foto 1). Planeeritav ala ei ole juba mõnda aega põlluharimisega tegeldud ning ala on hakanud võsastuma ja juba kohati ka metsastunud (vt Foto 3-8). Metsastnud ala on hooldamata, alal ei ole tehtud hooldusraieid. Väljaotsa kinnistust on kõrghaljastusega kaetud 5,92 ha (see on 79% kogu kinnistu pindalast) ja Toakilgi kinnistust 6,67 ha (ehk 65% kogu kinnistu pindalast). Metsaportaali andmetel on osale planeeringualast tehtud 2013 aastal metsaeraldiste inventeerimine. Väljavõttel 1 tähistatud eraldisel nr 3 kasvab peapuuliigina hall lepp ning tegemist on angervaksa kasvukohatüübiga. Eraldisel on tehtud harvendusraieid. Väljavõttel 1 tähistatud eraldiste nr 1, 2 ja 4 kohta on samuti koostatud 2013 aastal inventeerimine, kuid eraldiste info ei ole enam ajakohane kuna nendel aladel tehti 2014 aastal lageraie. Praegu on see ala looduslikult metsastumas (vt Foto 7 ja 8). Väljaotsa kinnistu edela osas kasvab ca 2000 m² suurusel alal vanem puistu, kus peamisteks puuliikideks on lepp, saar, haab, kask, toomingas, mänd jt. Planeeringuala keskosa, mis varasemalt on olnud avatud ala, nüüd metsastub. Peapuuliigina kasvab seal hall lepp ning lisaks kased, saared, männid jt. Osaliselt on seal ka lagedamaid alasid, kus kasvavad männid on tänu headele valgus- ja kasvutingimustele laiemate ning dekoratiivsete võradega (vt Foto 5).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

8

Toakilgi kinnistu lääneosas kasvab vanem mets ning tegemist on naadi kasvu- koha¬tüüpi kuuluva metsa-alaga. Peamisteks puuliikideks on haavad, kased, lepad. Esindatud on ka saared, tammed, männid ja kuused. Toakilgi kinnistu ida osas on tegemist ca üle 50 aasta vanuse metsaga kus kõrgemate puude kõrgused ulatuvad üle 20 meetri (vt Väljavõte 2). Metsas kasvavad puud väga tihedalt, mistõttu puude võrad on kitsad ja hõredad. Eraldi tähelepanu väärivad metsamassiivi keskel kasvavad üksikud tammed (vt Fotod 17, 18 ja 19).

Väljavõte 1. Metsaportaali väljavõte, millel on numbritega tähistatud metsaeraldised (Maa-ameti geoportaal, väljavõte 2024.a)

Väljavõte 2. Maakatte kõrgusmudeli (Maa-ameti geoportaal, väljavõte 2024.a) Vastavalt Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetele I, II ja III kaitse-kategooria liike vaadeldaval alal ei esine (andmed seisuga: 22.01.2024).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

9

Planeeringuala maapind langeb edelast kirde suunas. Planeeringuala reljeef on kõrgem ala edelanurgas, kus absoluutkõrgus on ca +33 m. Kõrgused langevad ala põhjapoolses osas (vahetult Valkse kraavi juurse), kus kõrgused on ca +25 m. Maapinna absoluutkõrgused ala keskel on +25....+27 m. Planeeritav ala paikneb osaliselt maaparandusehitiste maa alal, mis on kuivendatud drenaažiga. Lisaks piirnevad kinnistud osaliselt maaparandusehitise Jõe eesvooluga. Alal asuvad mitmed kraavid, põhjapiiril asub Valkse kraav (vt Foto 10). Vastavalt Maaeluministri määrusele nr 64, vastu võetud 10.12.2018 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“, on eesvoolu kaitsevööndi ulatus 12 meetrit. Eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks (aluseks Maaparandusseadus). Väljaotsa kinnistu lääneservas asub 2,5 m laiune kergliiklustee, sidekaabel ja kanalisatsiooni survetoru. Ala lõunaosas asuvad elektrikaablid.

Foto 1: Vaade Keila linna poole Foto 2. Olemasolev juurdepääsutee alale

Foto 3. Vaade olemasolevale juurdepääsuteele ja alal Foto 4. Vaade ala lõunaosas paiknevale kraavile ja elektri- kasvavale kõrghaljastusele kaabli kaitsetorule

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

10

Foto 5. Vaade ala keskel asuvale lagedamale alale Foto 6. Vaade kergliiklusteele

Foto 7. Vaade kergliiklusteele Foto 8. Vaade Karjaküla tee äärest planeeringualale

Foto 9. Vaade Männi kinnistu juurdepääsuteele Foto 10. Vaade võsastunud Valkse kraavile

Planeeringualale on tagatud juurdepääsud Karjaküla teelt olemasoleva pinnastee kaudu (vt Fotod 2 ja Foto 3). Põhjapiiril asuvale Männi kinnistule on tagatud samuti juurdepääs Karjaküla teelt ( vt Foto 9).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

11

Foto 11. Vaade põhjapool asuvale Männi kinnistule Foto 12. Vaade kraavile

Foto 13. Vaade Valkse kraavi äärsele alale Foto 14. Vaade Toakilgi kinnistul kasvavale lehtmetsale

Foto 15. Vaade kraavi äärest Foto 16. Vaade Toakilgi kinnistu keskel paikneva kraavi äärest

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

12

Foto 17. Vaade Toakilgi kinnistu idapoolsel ala kasvavale Foto 19. Vaade Toakilgi kinnistul idaosas kasvavale metsale ja lehtmetsale suurtele tammedele

Foto 18. Vaade Toakilgi kinnistu idaosas kasvavale metsale

1.3 Kontaktvööndi ülevaade ja lähiümbruse olemasolev olukord

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mille kõrval esineb ka kinnistuid, millel on sihtostarbeta maa sihtotstarve (vt Joonis 2. Kontaktvööndiplaan). Läänepoole, teisele poole Karjaküla teed, jäävad planeeringutega arendatud alad, kus esineb valdavalt tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega krundid. Lähim elamupiirkond jääb teisele poole 8 Tallinn-Paldiski maanteed, Keila linna teritooriumile Geoloogide tänava äärde, paiknedes planeeringualast 60 m kaugusel. Lähimad hooned planeeritavast kinnistust asuvad samuti Geoloogide tänava kandis (elamu Geoloogi tn 1a kinnistul ca 60 m kaugusel). Ajalooliselt on planeeringuala maad kuulunud Väljaotsa talule, mille maad hõlmasid ka tänasel hetkel Karjaküla tee teisele poole jäävat ala (vt Kaart 1).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

13

Kaart 1. Ajalooline katastrikaart aastast 1935 (planeeringuala tähistatud – joonega)

Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus “Ehitusmarket” asub 8 Tallinn–Paldiski maantee ääres. Planeeritava ala asub vahetult Keila linna külje all ning Keila kesklinnast ca 1,5 km kaugusel. Lähim kauplused ja teenindusasutused asuvad Keila linnas. Kontaktvööndi alal on kehtestatud neli detailplaneeringut ning menetluses üks detailplaneering. Detailplaneeringute ülevaade on toodud Joonis 2. Kontaktvööndi plaanil ja järgnevas loetelus. Kontaktvööndi kehtestatud detailplaneeringud (seisuga jaanuar 2024. a):  Lääne-Harju vald, Valkse küla Väljaotsa ja Settebasseini kinnistute ning lähiala

detailplaneering;  Keila vald, Valkse küla Väljaotsa ja Settebasseini maaüksuse ning nendega

külgneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa detailplaneering.  Keila linn, Harju KEKi äripiirkonna detailplaneering.  Keila linn, Paldiski mnt 33 kinnistu ja lähiala detailplaneering.  Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori detailplaneering.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

14

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

2.1 Planeeringu koostamise eesmärgid ja kontseptsioon

Detailplaneeringu algatamise eesmärk on muuta maakasutuse sihtotstarvet maa- tulundusmaast tootmismaaks, seada hoonestustingimused tootmishoonete rajamiseks ning kavandada tehnovõrkude ja juurdepääsuteede põhimõtteline lahendus. Planeeringualale soovitakse rajada kõrgtehnoloogilist elektroonika, elektrotehnika ja väikesemahulise metallitööstuse tootmist.

2.2 Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek

Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt on planeeringuga kavandatud maa- kasutuse sihtotstarbe muutmine ulatuslik ning vastavalt planeerimisseaduse §142 lg 1 p 1 on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kehtiva Keila valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud 13.10.2005. a Keila Vallavolikogu otsusega nr 259/1005) on planeeringu alal tegemist osaliselt loodusliku metsa ja osaliselt väärtusliku haritava maaga. Ala asub kehtiva Keila valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustatud alal.

Kaart 2. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu joonisest (planeeringuala tähistatud joonega)

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

15

Detailplaneeringu algatamisel on koostatud eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkust ning küsitud asjaomaste asutuste seisukohad (esitatud ametite kirjad vt MENETLUSDOKUMENDID). Rahandusministeeriumi ettepanek oli määrata koostatavas Lääne-Harju valla üldplaneeringus Väljaotsa ja Toakilgi maaüksustel juhtotstarbeks tootmismaa ning täpsustada perspektiivse (Tallinn-Paldiski maantee ja Keila põhjapoolse ümbersõidu) maanteekoridori asukoht. Antud ettepanekut on arvesse võetud ja planeeritud Tallinna Ringtee uue teetrassi asukoht on planeeringu joonistele kantud ning aluseks on võetud Maanteeameti tellimisel 2008 aastal koostatud projekt Traffic Arrangement PLAN T- 11 Tallinn Ringroad KM 29,0 - KM 31,5 Alternative 2A" (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K-Projekt AS).

Kaart 3. Väljavõte koostatavast Lääne-Harju üldplaneeringu tööversioonist (seisuga november 2022. a).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

16

Planeeringu eesmärk on muuta maakasutuse sihtotstarvet maatulundusmaast tootmismaaks, seada hoonestustingimused tootmishoonete rajamiseks. Arvestades Tallinn-Paldiski riigimaantee nr 8 perspektiivse trassikoridoriga on antud asukoht tootmistegevuseks sobilik, kuna paikneb logistiliselt õiges kohas. Selline areng antud piirkonnas on juba ka kavandamisel, sest teisel pool Karjaküla teed on planeeritud tootmismaa krunt, kuhu AS Valdek rajab oma tootmishoone. Samuti kaasneb planeeringu elluviimisel positiivne mõju Keila linna elukeskkonnale tootmistegevuse ümberpaigutumisest Keila linna territooriumilt planeeritavale alale ja seega kaugemale olemasolevatest elamualadest.

Üldplaneeringu muudatusettepaneku joonist eskiisi etapis koostatud ei ole, kuna planeeringu algatamise otsuse kohaselt on detailplaneeringu menetlemine seotud koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisega ning seatud on tingimus, et koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering peab olema vastu võetud enne kui käesolev detailplaneering. Hetkel on koostamisel üldplaneeringu eelnõu.

Lisaks on toodud planeeringuala elluviimisega kaasnevad mõjud ning planeeringu- lahenduse kaalutlused ja põhjendused peatükis 3.1.

2.3 Kruntideks jaotamine

Kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 4. Põhijoonis. Planeeringuga moodustatakse planeeringualale 6 krunti. Osaliselt on planeeringualasse kaasatud Karjaküla tee alune maa, et planeerida antud teedelt juurdepääsud ning koostada liikluslahendus.

Krunt 1. Krunt 1 suuruseks on 153 959 m².

Krunt 1 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tootmishoone maa (tähis TT);

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 10

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 64 000 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 15 m

Hoonete lubatud korruselisus: 3

Krundile on antud ehitusõigus tootmishoonete ehitamiseks. 3-korruseline hoonemaht on antud perspektiivsele tootmishoone büroohoone osale, tootmishoonete korruselisus on lubatud 2-korrust. Rajatavatele tootmishoonete katustele võib paigaldada päiskesepaneelid. Lubatud on krundile piirdeaedade rajamine.

Krundil on soovitav säilitada lõunaosas ja idaosas olemasolevat metsa ala, selleks on joonisel tähistatud kõrghaljastusala (hoonestusalast vabaks jääval alal). Lisaks on soovitav säilitada hoonestusest ja platsidest vabal alal olemasolevat metsa-ala ning kõrgemakasvulisemate puude gruppe. Krundi põhjapiiril asuv Valkse kraav tuleb säilitada. Krunti läbivad kraavid võib asendada truubi või dreenitoruga.

Juurdepääs krundile tagatakse Karjaküla teelt (planeeringu joonisel tähistatud asukohast) kahe planeeritud juurdepääsutee kaudu.

Krundil 1 asub kitsendusena Valkse kraavi kaitsevöönd 12 m ja olemasoleva elektrikaabli kaitsevöönd ca 910 m2. Planeeringulahenduse kohaselt on krundile

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

17

seatud servituudi vajadusega alad (suurusega ca 60 m2) alajaama rajamiseks (vt Joonis 5. Tehnovõrkude joonis).

Krunt 2 suuruseks on 11 477 m².

Krunt 2 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100 % looduslik haljasmaa (tähis HL)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -

Hoonete lubatud korruselisus: -

Krundile ehitusõigust antud ei ole. Krunt on mõeldud loodusliku kõrghaljastuse säilitamiseks. Krundile võib rajada jalgteid.

Krundil 2 asub metsa. olemasolevad kraavid ning allikas. Metsa-alal tuleb säilidada kõrghaljastus, lubatud on hooldusraiete tegemine. Samuti tuleb krundil säilidada olemasolevad kraavid ja allikas.

Krunt 3 suuruseks on 2967 m².

Krunt 3 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee ja tänava maa (tähis LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -

Hoonete lubatud korruselisus: -

Krundile ehitusõigust antud ei ole. Krundile võib rajada teid ja tehnovõrke.

Krundile rajatav tee tagab juurdepääsu tootmismaa krundile 1 ja kõrvalkinnistutele Väljaniidu, Veepõllu.

Krunt 4 on suurusega 2923 m².

Krunt 4 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100 % tee ja tänava maa (tähis LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -

Hoonete lubatud korruselisus: -

Krundile 4 ehitusõigust ei määrata. Krunt on moodustatud olemasoleva kergliiklustee ja tehnovõrkude tarbeks.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

18

Krundil 4 asuvad järgnevad kitsendused: Karjaküla tee kaitsevöönd 30 m; olemasoleva sidekaabli kaitsevöönd ca 591 m2; olemasoleva elektrikaabli kaitsevöönd ca 25 m2; kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd ca 46 m2.

Krunt 5 on suurusega 273 m².

Krunt 5 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100 % tee ja tänava maa (tähis LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -

Hoonete lubatud korruselisus: -

Krundile 5 ehitusõigust ei määrata. Krunt on moodustatud riigitee rekonstrueerimise projekti raames (Riigitee nr 11194 Karjaküla tee km 0,269-0,485 lõigu rekonstrueerimine) ja ette nähtud üleandmiseks Transpordiametile.

Krunt 6 on suurusega 5744 m².

Krunt 6 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100 % tee ja tänava maa (tähis LT)

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: -

Hoonete lubatud korruselisus: -

Krundile 6 ehitusõigust ei määrata. Krunt on moodustatud/reserveeritud planeeritud Tallinna Ringtee uue teetrassi rajamiseks. Krundi võõrandamise ulatus selgub edaspidiselt teeprojekti koostamise käigus.

2.4 Liikluskorraldus

Planeeritav ala jääb kõrvalmaantee nr 11194 Karjaküla tee paremale küljele vahemikku km 0,15 – 0,51. Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud riigiteelt 11194 Karjaküla teelt projekteeritavate ristumiskohtade kaudu (kokku kaks) arvestusega, et riigiteel on tagatud nõuetekohane nähtavus. Juurdesõidutee kavandamisel on arvestatud olemasolevate juurdepääsudega kõrvalkinnistutele Männi ja Väljaniidu ning Veepõllu.

Transpordiameti (endine nimetus Maanteeamet) seisukohad planeeringule on esitatud 09.12.2020 kirjas 15-2/54803-2 (vt MENETLUSDOKUMENDID) ning need on võetud detailplaneeringu koostamise aluseks.

Planeeringu alale juurdepääsuks on planeeritud kaks mahasõitu:

1. Mahasõit km 0,17 on planeeritud kõrvalmaantee nr 11194 Karjaküla tee kurvi keskele, et oleks tagatud parem nähtavus mõlemas suunas, selliselt kujuneb

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

19

nähtavusala lähemale Karjaküla teele. Juurdepääsutee tagab juurdepääsu tootmismaa krundile 1, haljasala krundile 4 ja Väljaniidu (43101:001:0965) ning Veepõllu (29601:001:0343) kinnistutele.

2. Mahasõit km 0,32 on planeeritud Karjaküla tee sirgele lõigule tagades juurde- pääsu tootmismaa krundile.

Juurdepääsuteed on planeertud lihtristmikena, mille parameetrid täpsustuvad edasise projekteerimise käigus. Juurdepääsude asukohad kajastuvad planeeringu joonistel.

Planeeritud juurdepääsude omavaheline kaugus on ~190 m. Tee projekteerimise normid (Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 Lisa , p 5.2. (3)) kohaselt on mahasõitude vähim omavaheline kaugus 150 meetrit. V klassi maanteel võib lubada kuni viis mahasõitu ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas.

Planeeringuala ulatuses asuvale kõrvalmaantee nr 11194 Karjaküla tee lõigule on koostatud projektidega ette nähtud piirkiirus 50 km/h. Paldiski mnt ringristmiku poolt autoga sõites ning arvestades kurvi raadiusega 80 m, saab liikuda maksimaalselt kiiruseg 40 (50) km/h. Olemasoleva jalgtee ületuskoht paikneb Karjaküla tee km 0,24. Piirkiirus samatasandilise teeületuskoha piirkonnas on arvestatud 50 km/h. Teine saamatasandiline jalakäijate teeületuskoht on planeeritud km 0,5 (aluseks EXTech Design OÜ, töö nr 22104, 02.2021).

Lähtudes olemasolevast olukorrast ja koostatud projektidest, on nähtavus- kolmnurkade ulatus valitud kiirusel 50 km/h. Projektkiirusel 50 km/h on tagatud nähtavus 120 m, nii paremale kui vasakule 7 m kaugusel sõiduteest.

Kõrvalmaanteel nr 11194 planeeringuala piirkonnas on 2020 loendusandmete põhjal aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 441, millest raskeliikluse osakaal on 11%.

Liikluslahendus on seotud kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Riigitee nr 11194 Karjaküla tee km 0,269 – 0,485 lõigu rekonstrueerimise projekti on koostanud EXTech Design OÜ (töö nr 22104, 02.2021).

Joonisel kajastub Keila linna põhjapoolse ümbersõidu eskiislahendus (projekt Traffic Arrangement PLAN T-11 Tallinn Ringroad KM 29,0 - KM 31,5 Alternative 2A", töö nr 05298-GE) ehk maantee T-11 Tallinna Ringtee trassikoridori, mille laius on 150 m (75 m tee teljest). Ümbersõidu asukoha pealekandmisel on aluseks võetud Maanteeameti tellimisel koostatud projekti (töö nr 05298-GE, koostajad WSP International ja K Projekt AS, 2008. a). Perspektiivse ümbersõidutee tegelik maavajadus ja kaitsevööndi ulatus täpsustub eelprojekti koostamise käigus.

Karjaküla teel on kaitsevöönd 30 m. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid.

Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on kavandatud väljapoole riigiteede kaitsevööndit ja pespektiivse ümbersõidu trassikoridori.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

20

Tee kaitsevööndis on keelatud:

 paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;  korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;  kaevandada maavara ja maa-ainest;  teha metsa lageraiet;  teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Lähim bussipeatus Paldiski-Tallinn suunal asub 240 m kaugusel ja Tallinn-Paldiski suunal 400 m kaugusel. 11194 Karjaküla tee rekonstrueerimisel kaaluda täiendava bussipeatuse projekteerimise vajadust uue tootmisala teenindamiseks.

2.4.1 Jalgratta- ja jalgteed

Planeeringuala on seaotud Karjaküla tee äärse olemasoleva jalgratta- ja jalgteega. Jalakäijatele on soovitav planeerida juurdepääs tootmismaadele ja samuti rohealani jalgteede kaudu, mille laius on sarnane olemasoleva jalgtee laiusega (2,5 m). Planeeritud jalgteede asukohad kajastuvad Joonis 5. Liiklusjoonis.

Jalgtee ületuskohas tuleb tagada nähtavus vasakule ja paremale aluseks Tee projekteerimise normid (Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 Lisa, tabel 7.10 kohaselt piirkiiruse 50 km/h juures 110 m). Nähtavuskolmnurk on kantud Joonisele 5. Liiklusjoonis.

Jalgrataste vähim parkimisnormatiiv on Linnatänavate standardi kohaselt (tööstusettevõte ja ladu) – 1/12, seega on jalgrataste parkimiskohtade vajaduseks krundil 1 hinnatud 9 kohta (arvestades 100 töötajat). Jalgrattaparkla orienteeruv asukoht on tähistatud Joonisel 5. Liiklusjoonis.

Krundile 1 planeeritavate hoonete täpne funktsioon on teadmata, seega pole teada kavandatava ettevõtte töötajate arv ning ka jalgrataste parkimiskohtade vajadus. Edasisel projekteerimisel tuleb tagada vajalik parkimis¬kohtade arv krundil.

2.4.2 Parkimise põhimõtted

Parkimine on lahendatud planeeringuala sees. Parkimine maanteel ja teede ääres on keelatud. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on võimalus võtta aluseks Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimisnormatiivi arvutamisel (tabel 2) on ala liigitatud standardi kohaselt IV klassi ehk väike keskus.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

21

Tabel 2. Parkimiskohtade kontrollarvutus Linnatänavate standardi alusel

Krundi nr Planeeritava hoone

kasutusotstarve (brutopind) Parkimisnormatiiv väike keskuse ala

Kavandatud parkimiskohtade

arv

Krunt 1

Tootmishoone (5000 m²)

Tootmishoone (4000 m²)

5000 / 250 = 20

4000 / 250 = 16

40

Tootmishoone (4000 m²) 4000 / 250 = 16 16

Tootmishoone (22 000 m²) 22 000 / 250 = 88 56+44=100

Tootmishoone (II etapp – 22000 m2 ) 22 000 / 250= 88 110

Autode parkimiskohtade arv kokku: 208 266

Parkimislahendus krundil 1 kajastub Joonis 5. Liiklusjoonis. Edasisel projekteerimisel tuleb täpsustada tegelik patkimiskohtade arv.

2.5 Haljastus ja heakord

Planeeringuala on osaliselt kaetud kõrghaljastusega (vt ptk 1.2). Planeeringuala ei asu rohekoridoris ja sellel ei leidu looduskaitselisi objekte.

Olemasolevat kõrghaljastust on võimalik säilitada krundi 1 äärealadel (joonistel tähistatud kõrghaljastusala), Karjaküla tee kaitsevööndisse jääval alal ning krundil 2 (ca 7500 m2 suurusel alal).

Liskas on ette nähtud soovitus säilitada tootmismaa krundil hoonestusest ja platsidest vabal alal olemasolevat metsa-ala või väiksemaid puude gruppe. Planeeritava ala keskel (Toakilgi kinnistul) avatud aladel on kasvama hakanud mändide grupid mis tänu parematele kasvu- ja valgustingimustele on dekoratiivsete laiuvate võradega.

Samuti on planeeringus ette nähtud säilitada tootmismaa krundil 1 olemasolevat metsa ala (ca 3500 m2 suurusel alal). Tegemist on metsaga, mille haljastuslik väärtus on madal (puid kasvanud tihedas puistu koosseisus ning seetõttu on väikese võra läbimõõduga ja kõrgelt laasunud), kuid biomassina looduskeskkonna seisukohalt siiski oluline. Eraldi väärivad tähelepanu seal kasvavad üksikud suured tammed (vt Fotod 17 ja 19).

Hoonete ehitamisel ja olemasolevate puudegruppide säilitamisel, tuleb arvestada ka säilitatavate puude võra ulatusega ning juurestiku kaitsealaga. Meetmed, mida tuleb rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel):

 Kui kaevetööde vältimine puude juurestikukaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb vältida kaevetöid minimaalselt puu võra ristprojektsiooni ulatuses maapinnal. Sellisel juhul tuleb läbi viia kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.

 Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, muidu tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

22

 Kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid.

 Puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus.  Peale ehitustegevust tuleb puude tervislikku seisundit jälgida ning vajadusel läbi

viia hoolduslõikus. Võrasse ilmunud kuivad oksad võivad olla signaaliks juuremädanikest või mulla vee- ja õhurežiimi halvenemisest.

 Pärast ehitustegevust tuleb tagada krundi heakorrastamine ja rajada haljastus nii, et see arvestaks olemasoleva haljastuse eripäraga ja haakuks sellega.

2.6 Jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted

Lääne-Harju valla haldusterritooriumil reguleerib jäätmehoolduse korraldust Lääne- Harju valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 29.05.2018 nr 11).

Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, ehitus- ja lammutusprahi osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra Lääne-Harju valla haldus- territooriumil. Eeskirja eesmärk on tagada Lääne-Harju vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Lääne-Harju valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

Korraldatud jäätmevedu Valkse külas osutab valla lepinguline partner.

Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult jäätmekonteineritesse. Tulenevalt jäätme- seadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätme- käitluskohta riigihanke korras valitud ettevõtja.

Jäätmemahuti tuleb paigutada selliselt, et seda saab tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast.

2.7 Tuleohutusnõuded

Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval ala paiknevad juurdesõiduteed, juurdepääsud hoonetele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoone tuleohutuse määravad antud määruse alusel nimetatud hoone kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse tuleohtlikkus.

Tuleohutusnõuded ja tuletõrjeveevarustus tuleb projekteerida igal hoonel sel aja hetkel kehtivate normdokumentide kohaselt ning hinnatakse vajadust vastavalt nõuetele.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

23

Krundile 1 kavandatavad tootmishooned liigituvad määruse alusel VI kasutusviisi alla.

Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

24

3 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE

Planeeringuala ei asu rohekoridoris ja sellel ei leidu looduskaitselisi objekte. Väljaotsa ja Toakilgi kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Detailplaneeringu algatamisel on koostatud eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõjud strateegilise hindamise vajalikkust ning küsitud asjaomaste asutuste seisukohad. KSH algatamise vajalikkuse kohta on küsitud arvamused Põllu- majandusametilt, Rahandusministeeriumilt, Transpordiametilt (endine Maanteeamet), Keskkonnaametilt, Maa-ametilt ja Keila Linnavalitsuselt (vt MENETLUS- DOKUMENDID):

1. Põllumajandusameti poolt esitatud ettepanek oli, et tuleb arvestada eesvoolu kaitsevööndiga ja planeering enne vastuvõtmist saata Põllumajandusametile kooskõlastamiseks.

Planeeringu eskiislahenduse koostamisel on arvestatud Valkse kraavi kaitsevööndiga.

2. Rahandusministeerium ettepaneku on määrata koostatavas Lääne-Harju valla üldplaneeringus Väljaotsa ja Toakilgi maaüksustel juhtotstarbeks tootmismaa ning täpsustada perspektiivse (Tallinn-Paldiski maantee ja Keila põhjapoolse ümbersõidu) maanteekoridori asukoht.

Antud ettepanekut on arvesse võetud ja üldplaneeringu joonisele kantud. Trassikoridori asukoha pealekandmisel saab aluseks võtta Maanteeameti tellimisel varem koostatud projekti (05298-GE), mida on kasutatud planeeringu eskiisi koostamisel.

3. Transpordiamet mainib, et lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigi- teega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordi- ameti hinnangul tuleb riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatuste hindamisel aluseks võtta keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrus nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Määruseid kohaldatakse sellisele planeeringule, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine. Planeeringule ei koostatud mürahinnangut, kuna detailplaneeringu ümbruses ei paikne koostatava üldplaneeringu järgi ega ka maakasutuse järgi selliseid alasid millele kaasneks müra normtasemed ja ka tootmisaladele ei kohaldu müra normtasemed, siis ei ole antud detailplaneeringu koostamisel vaja kohaldada määruste kohaseid nõudeid. Müra normtasemete teemat on käsitletud ptk 3.1.1. Transpordiamet ei võta kohustusi müra leevendamisel. Müra leevendamise kohustus on arendajal.

4. Keskkonnaamet tegi ettepaneku KSH eelhinnangus täpsemalt kajastada maakasutuse muutusest tingitud mõjusid ja leida leevendavad meetmed visuaalse häiringu minimeerimiseks. Ettepanekuga on arvestatud. Väärtuslik kõrghaljastus Karjaküla tee ja Tallinn - Paldiski maantee ristmikupoolses osas säilitatakse rekreatiivse ala loomisega. Samuti on ette nähtud säilitada kõrghaljastusalad

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

25

tootmismaal, krunt 1 lõunapoolsel ja kirdepoolsel osal. Planeeritud tootmismaa krundil 1 on soovitav säilitada hoonestusest ja platsidest vabal alal olemasolevat metsa-ala ning kõrgemakasvulisemate puude gruppe.

3.1 Planeeringuala elluviimisega kaasnevad mõjud. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Lääne-Harju Vallavolikogu 26.01.2021. a algatamise otsus nr 6 juurde on koostatud lisa KSH eelhinnang (vt MENETLUSDOKUMENDID). Eelhinnangus kajastatule on siinkohal analüüsitud lühidalt planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste, sotsiaalsete ja loodus-keskkonnale avalduvaid mõjusid. Majanduslikke mõjusid detailplaneeringus ei hinnatud. Majanduslike mõjude poolt puudutatud osapooled on kinnistuomanik, kohalik omavalitsus ja tootmishoonete kasutajad. Lisaks on toodud kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek peatükis 2.2.

Arenduse rajamise sobivust piirkonda on vaadeldud järgnevatest asjaoludest:

 hästi juurdepääsetav asukoht (arvestades olemasolevaid ja kavandatavaid taristuid);

 piirkonnas on tagatud vajalikud kommunikatsioonid;  mõju olemasolevatele elanikele on minimaalne;  ala ei jää rohevõrgustiku alale ning seal puuduvad looduskaitsealused objektid.

Alale tootmishoonete rajamise võimaldamine muudab hetkel loodusliku ala muutmist jäädavalt ning seda võib lugeda ka kõige suuremaks mõjuks. Suurimad mõjud on ehituse perioodil. Edasisel ala toimimisel tegevustega kaasnevate mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine (see on vaid lokaalne). Planeeringuga määratud hoonestustingimuste sobitumiseks piirkonda tuleb arvestada planeeringus toodud tingimusi ja soovitusi. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada kehtivaid seadusi ja standardeid ning ptk 3.2 toodud nõudeid. Sellisel juhul piirdub detailplaneeringuga kavandatu elluviimise ruumiline ulatus planeeringualaga.

Arvestades Tallinn-Paldiski riigimaantee nr 8 perspektiivse trassikoridoriga on antud asukoht tootmistegevuseks sobilik, kuna paikneb logistiliselt õiges kohas arvestades nt veoautodega võimaliku kasutust tulevikus Keila linna negatiivselt mõjutamata (ümbersõidu rajamise järgselt).

Tootmistegevus antud piirkonnas on juba kavandamisel ning kajastub ka koostatavas Lääne-Harju valla üldplaneeringus (vt ptk 2.2). Teisel pool Karjaküla teed on rajatud Valdek AS tootmishoone.

Planeeringu elluviimisel kaasneb eeldatavalt positiivne mõju Keila linna elukeskkonnale tootmistegevuse ümberpaigutumisest Keila linna territooriumilt planeeritavale alale ja seega kaugemale olemasolevatest elamualadest.

Lähipiirkonnas püsielanikke ei asu ning elamualade kavandamine lähipiirkonda ei ole kavandamisel. Lähimad elamud jäävad Keila linna territooriumile, ca 60 m kaugusele planeeringualast kuid planeeritavast tootmismaa krundist ca 220 m kaugusele. Tootmishoonete ja elamute vahele kavandatakse haljasala, kus säilitatakse olemasolev mets. See pakub visuaalset leevendavat mõju. Samas asub kavandatava tootmisala ja olemasolevate elamute vahel Tallinn-Paldiski mnt, mille mõju elamutele on kindlasti suurem (nt igapäevane liiklusmüra), kui kavandatava tootmismaa mõju

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

26

saab olema. Arvestades planeeringualale planeeritava tegevuse iseloomu, ei ole negatiivset mõju Keila linna elanikkonnale ette näha.

Kultuurilisi mõjusid planeeringu elluviimisega ei kaasne. Planeeringualal ei asu mälestisi, kultuuri-, ajaloo-, või arheoloogilise väärtusega objekte.

Piiriülest mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju taimestikule ja loomastikule on lokaalne. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ja kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.

Planeeringulahenduse elluviimiseks on vaja alal läbi viia osaliselt metsa raadamine. Raadamise tulemuse mõju võib pidada pigem lokaalse iseloomuga ehk olemasolev looduskooslus hävineb osalisel alal, samuti muutub senine maakasutus (maatulundusmaa võetakse kasutusele tootmismaana) ning hoonestusest vabale alale rajatakse hoonestus, teed ja parklad. Kuigi planeeritaval alal kavandatakse looduslike olude muutmist, ei too see kaasa naaberaladel olulist mõju. Ka kaudse mõju võimalikku tekkimist antud planeeringuga ei ole kavandatud, sest säilitatakse suured kõrghaljastusega alad ja piirkonnas asuvad kraavid ning tagatakse pinnasevee äravoolu süsteemid.

Väljaotsa katastriüksusel on aastatel 2013-2014 toimunud ulatuslikud raietööd kokku 5,1 ha suuruse alal (vt Väljavõte 3, info Metsaportaalist: https://register.metsad.ee/#/). Tänasel hetkel on antud ala võsastunud ning elujõulised puud kasvavad pigem planeeringuala idaosas, Toakilgi katastriüksuse idapoolsel alal.

Väljavõte 3. Väljavõte Metsaportaali kaardist

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

27

Planeeringulahenduse elluviimisel on olemas mõju maastikule, muutub visuaalne vaade. Tegemist on Keila linna äärealaga kuhu tootmishooneid on kavandatud juba ka teiste planeeringutega, mis muudab kogu piirkonna ilmet ja kasutust. Antud piirkonnas on olemas hea transpordiühendus ja tehnovõrkude ühendus, mis on oluline eeldus tootmistegevuse kavandamiseks ning mõnevõrra väiksema mõjuga kui mõnes asustuses kaugemas piirkonnas. Asukoht on tootmistegevuseks sobilik, sest jääb välja linna territooriumist ning kaugemale elamualadest neile olulist mõju tekitamata kuid samas piisavalt lähedal, et võimaldada mõistlike ühendusi (transport, head ühendused maanteedega, lähedal tööl käimine, hea tehnovõrkude ühendus, jne).

Planeeringulahenduses kajastatud hoonestuse lahendus on antud maksimaalse täisehituse illustratiivse lahendusena. Kuigi täpne lahendus selgub edasise arenduse käigus, saab ka sellises olukorras säilitada alal märkimisväärne osa kõrghaljastusest. Planeeringulahenduses märgitud kõrghaljastuse alade suurused jäävad vahemikku 3500 m2 – 9500 m2 (kolmel alal kokku ca 2,3 ha). Lisaks planeeringulahenduses märgitud säilitatavatele kõrghaljastuse aladele on võimalik säilitada kõrghaljastust arendusala piirialadel ehk hoonestusest vabaks jäävatel aladel ja kraaviäärsetel aladel.

Planeeritava ala piirneb valdavalt hoonestamatta aladega ning mõju piirinaabritele ei tekitata.

3.1.1 Müra normtasemed

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtivas Keila valla üldplaneeringus ei ole detailplaneeringu alale juhtotstarvet määratud (ehk seega pole ka mürakategooriat määratud). Detailplaneeringu järgi ning koostatavas Lääne-Harju valla üldplaneeringus on planeeringuala tootmise maa-ala ehk Atmosfääriõhu kaitse seaduse mõistes V kategooria ala.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 sätestab, et välisõhus leviva müra normtasemeid rakendatakse seaduse § 57 nimetatud mürakategooriate alusel ning vastavad välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri määrusega 16.12.2016 nr 71. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määrusega on müra normtasemed kehtestatud kategooriatele I- IV. Mürakategooriatele V ja VI müra normtasemeid (müra piir- ja sihtväärtust) kehtestatud ei ole.

Seega ei ole planeeringuala määruse 16.12.2016 nr 71 § 5 mõistes müratundlik ala ning seal ei ole määratud välisõhus levivale mürale piir- ega sihtväärtust, mida tuleb tagada. Ühtlasi ei ole detailplaneeringualal vajalik rakendada leevendusmeetmeid maanteelt tuleneva müra vähendamiseks.

Lääne-Harju valla üldplaneeringu mürauuring kohaselt esineb piirkonnas liiklusmüra päeval (L d, 7.00-23.00) 50=<55 dB ja Karjaküle tee äärses tsoonis 55=<60 dB. Öösel on liiklusmüra (L n, 23.00-7.00) 40=<45 dB ja Karjaküle tee äärses tsoonis 45=<50 dB.

Transpordiamet ei võta kohustusi müra leevendamisel. Müra leevendamise kohustus on arendajal.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

28

3.2 Keskkonnanõuded planeeringus kavandatu elluviimiseks

Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded mida tuleb arvestada detail- planeeringuga kavandatu elluviimiseks:  Krundile 1 hoonestusala määramisel on arvestada eesvoolu kaitsevööndist

tulenevate piirangutega (Maaprandusseadus § 48).  Tuleb arvestada osaliselt olemasoleva kõrghaljastuse säilitamisega.

Olemasolevat kõrghaljastust on võimalik säilitada krundi äärealadel ning maanteede kaitsevööndisse jäävatel aladel. Meetmed, mida tuleb rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on toodud ptk 2.5.

 Jäätmete (sorteeritud) kogumine krundil tuleb lahendada vastavuses Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjaga. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi.

 Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

 Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal (nt saastumata pinnase või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu nagu liiv, killustik, graniitpuru, paas jms kasutamine kinnistute heakorrastamisel või täitmisel) või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 1 m3 päevas või rohkem kui 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

 Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojusvahetuspumpasid ja energia- tõhusaid ehituslike konstruktsioone, et vähendada hoonete kütmisele võimalikult väike mõju keskkonnale. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. Puurkaevu baasil maakütte rajamine peab olema kooskõlastatud Keskkonnaametiga.

 Hetkel teadaolevate andmete põhjal on piirkonnas normaalse radoonisisaldusega pinnas kas 10-30 kBq/m³ või 30-50 kBq/m³ (Eesti Geoloogiakeskuse andmetel 2008 aastast). Samas pole teada kas piirkonnas on tehtud täiendavaid mõõtmisi ning mis on tegelik radoonisisaldus piirkonnas. Hoonete rajamisel ja projekteerimisel võib teha täiendavad mõõtmised.

 Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala asub maanteede vahelisel alal, tuleb perspektiivsete hoonete rajamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Kuna alale rajatakse tootmishooned, siis arvatavasti maantee müra ei sega ettevõtete tegevust ning vastupidi.

 Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada haljastus nii, et see arvestaks olemasoleva haljastuse eripäraga ja haakuks sellega.

Juhul kui detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel rakendatakse eeltoodud keskkonnatingimusi ja põhimõtteid siis olulist keskkonnamõju ei tohiks kaasneda.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

29

4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

4.1 Veevarustus

Detailplaneeringu alal hetkel veevarustus puudub.

Kavandatava kolme tootmismaa perspektiivne prognoositav veetarbimine ööpäevas on kokku maksimaalselt 40.8 m³/d (keskmine 34,0 m³/d). Maksimaalse tunni tarbimine on 17.7 m³/h.

AS Keila Vesi on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused detailplaneeringu ala liitumiseks Keila linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga (nr. 150921-1, 15.09.2021 vt Lisa 1). Tehnilistele tingimuste kohane ligikaudne liitumiskoht Keila linna ühisveevärgi toruga DN 150 on märgitud Tehnovõrkude joonisele (xy: 6575461.8 523414.4).

Liitumistorustik rajada detailplaneeringualani läbi Veepõllu (katastritunnus 29601:001:0343), Väljaniidu (katastritunnus 43101:001:0965) ja T-8 Tallinn-Paldiski (riigitee katastritunnusega 19801:012:0221) katastriüksuste. Detailplaneeringu alal rajada veetorustik kõigi kolme tootmismaa krundini. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veetorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks hoonete arvutusliku veetarbimise.

4.2 Tuletõrjeveevarustus

Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tuletõrjeveevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus ja Eesti standard EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus.

Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigituvad krundile 1 planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt VI kasutusviisi hooneteks. Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on 15 m ja korruselisus on lubatud järgnevalt: tootmishoone 2-korruseline ning kontorihoone osa 3-korruseline. Tegevuse järgi kuuluvad hooned eeldatavalt 2. tuleohuklassi ja vastavad II tulekaitsetasemele (ehitistes peavad olema tulekustutid ja tulekahjusignalisatsioon).

Vastavalt standardi EVS 812-4:2018 tabelile 1 peab 2. tuleohuklassi kahekorruseliste hoonete tulepüsivusklass olema TP1. II tulekaitsetaseme korral on 2. tuleohuklassi kuuluva hoone tuletõkkesektsiooni piirpindalaga kuni 1500 m².

Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 2 on 2. tuleohuklassi ja tuletõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 1500 m², vajalik tuletõrjeveehulk välistulekustutuseks 20 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

30

Vastavalt AS Keila Vesi väljastatud tehnilistele tingimustele on Keila linna ühisveevärgi baasil võimalik planeerida tulekustutusvett kuni 15 liitrit sekundis kolme tunni jooksul. Arvestades prognoositavat veetarbimist tuleks planeeringuala veeühendustorustik rajada De110 mm torust, millest on võimalik välistulekustutuseks saada vooluhulk ca 10 liitrit sekundis. Veeühendustorustikule paigaldada minimaalselt kaks maapealse paigutusega tuletõrjehüdranti.

Täiendava välistulekustutuseks vajaliku veekoguse 10 l/s tagamiseks tuleks rajada min 108 m3 mahuga tehislik tuletõrje veevõtukoht. Planeeringu joonisel on kajastatud võimaliku, min 108 m3 suuruse mahuga tehisliku tuletõrje veevõtukoha paigaldamise asukoht (asukoht täpsustatakse projekteerimise faasis). Alternatiivina võib välistulekustutuseks kasutada Veepõllu katastriüksusel (29601:001:0343) asuvate sademeveetiikide vett. Sademeveetiikidest vee võtmiseks on vajalik paigaldada kuivhüdrant.

4.3 Reoveekanalisatsioon

Detailplaneeringu alal hetkel reoveekanalisatsioon puudub.

Kavandatava kolme tootmismaa perspektiivne prognoositav reoveekogus ööpäevas on kokku maksimaalselt 40.8 m³/d (keskmine 34,0 m³/d). Maksimaalse tunni reoveekogus on 17.7 m³/h.

AS Keila Vesi on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused detailplaneeringu ala liitumiseks Keila linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga (nr. 150921-1, 15.09.2021 vt Lisa 1). Tehnilistele tingimuste kohane ligikaudne liitumiskoht Keila linna ühiskanalisatsiooniga on planeeritud olemasoleva Di 450 (inpipe) isevoolse reoveekollektori kaevu asukohas (xy: 6575494.4 523451.7).

Detailplaneeringu alalt reovee suunamiseks Keila linna ühiskanalisatsiooni tuleb reovesi üle pumbata. Reoveepumpla kujaga 20 m võimalik asukoht detail- planeeringualal on krundi 1 lõunanurgas. Reoveepumpla survetorustik liitumiskohani Keila linna ühiskanalisatsiooniga rajada läbi Veepõllu (katastritunnus 29601:001:0343), Väljaniidu (katastritunnus 43101:001:0965) ja T-8 Tallinn-Paldiski (riigitee katastritunnusega 19801:012:0221) katastriüksuste. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Reoveepumplani suunata reoveed tootmismaa krundilt isevoolsete reoveetorudega.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud reovee isevoolsete ja survetorustike ning reoveepumpla põhimõttelised asukoht. Torude ja pumpla täpsed asukohad ning läbimõõdud ja sügavused määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks hoonete arvutuslikud reoveekogused.

4.4 Sademevee lahendus

Põllumajandusamet on väljastanud planeeringule enda lähteseisukohad (vt MENETLUSDOKUMENDID, kiri 03.12.2020 nr 14.2-1/32889). Põllumajandusa- amet peab vajalikuks arvestada eesvoolu kaitsevööndist tulenevate piirangutega (MaaParS § 48).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

31

Planeeritav ala paikneb osaliselt maaparandusehitiste maa alal, mis on kuivendatud drenaažiga. Põhjapoolt piirneb planeeringuala Valkse kraaviga (vt Foto 2), mis on maaparandusehitise JÕE ning mille valgala on alla 10 km2. Vastavalt Maaeluministri määrusele nr 64, vastu võetud 10.12.2018 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“, on sellise avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.

Maaparandusseaduse § 48 kohaselt:

1) Eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks.

2) Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.

Planeeringuala tootmismaa krundile planeeritud hoonete katustelt, teedelt ja parklatest kogutavad sademeveed suunata sademeveetorustikuga Valkse kraavi või Valkse kraavi suubuvatesse harukraavidesse. Liiklusaladelt kogutavad sademeveed suunata vajadusel enne kraavi juhtimist läbi liiva-õlipüüduri. Lisaks võib sademeveesuublana kasutada planeeringuala lõunanurgast alguse saavat sademeveekraavi.

Võimalusel säilitada planeeringuala läbivad sadameveekraavid (va likvideeritavana näidatud kraavilõik krundil 1).

Haljasaladel tekkivad sademeveed immutada haljasaladel.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe -, kaevandus -, karjääri ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61 sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

Määruse nr 61 § 7 lg 1 kohaselt tohib lahkvoolsest sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000-9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l. Vastavalt määruse nr 61 §11 lg 1 peab suublasse juhitava sademevee ohtlike ainete sisaldus vastama määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtustele, arvestades määruse nr 61 § 7 lg 1 ja 4 sätestatud erisusi.

Arvestades rajatava parkla suurust, tuleb sademeveesüsteemi paigaldada enne sademevee imbplokkidesse juhtimist õlipüüdurid ja sademeveeproovide võtmiseks proovivõtukaevud.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

32

Tehnovõrkude joonisel on näidatud sademeveetorustike põhimõttelised asukohad. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus.

4.5 Elektrivarustus

Elektivarustuse lahendus on koostatud vastavalt Elektrilev OÜ poolt 19.07.2021 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 380169 (vt Lisa 1.)

Detailplaneeringu alal on ette nähtud kaks kohta perspektiivsetele komplekt- alajaamadele. Alajaamde asukohad on paigutatud võimalikult koormuskeskmetesse, planeeritavate teede äärde. Alajaamade rajamiseks on ette nähtud servituudi vajadusega alad (suurusega 60 m2). Alajaamade teenindamiseks peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaamade tehniline lahendus teostatakse tööprojekti koostamise käigus.

Uute alajaamade toide on planeeritud 10kV maakaabelliinidega Keila 110/35/10 kV alajaamast (vt Joonis 5.1. Alajaamade ühendamise skeem). Uued maakaabelliinid on planeeritud paigutada olemasoleva ENTEK I:KEI kaablite koridori. Planeeritavate kaabelliinide pikkuseks Keila 110/35/10 kV alajaamast kuni planeeitud alajaamadeni kujuneb ca 2,7 km.

Planeeritud komplektalajaamadest on ette nähtud perpektiivsetele hoonetele eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinidega. Tootmismaa krundi elektrivarustuseks on kavandatud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud krundile, liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Tööjooniste staadiumiks tuleb taodelda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt.

Joonisel 5.1 lõikub kavandatud kõrgepingekaabel perspektiivse Keila ümbersõiduteega. Kõrgepingeliini paiknemise asukoht riigitee maaüksusel ja tee kaitsevööndis tuleb täpsustada projekti edasise koostamise käigus võttes aluseks riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski 2+2 ja Keila ümbersõidu teeprojektide perspektiivsed lahendused. Tehnovõrkude projekteerimisel riigitee maaüksustel tuleb lähtuda Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ ning kõnealustes lõikudes projekteerimisel olevate teeprojektide lahendustest.

4.6 Teede ja alade valgustus

Detailplaneeringu alal, Karjaküla tee ääres, asub olemasolev jalgtee mis on valgustatud. Kõikidele kavandatavatele planeeritud teede ja jalgteede äärde on planeeritud tänavavalgustus. Tänavavalgustuse väljaehitamiseks on planeeritud eraldi trassikoridor valgustuse maakaabli tarvis, mis tuleb ühendada olemasoleva valgustusega sobivas asukohas. Tänavavalgustuse detailsel projekteerimisel lähtuda vastavalt kehtivatest normidest. Krundisiseselt tuleb hoonete vahelised teed ja platsid valgustada krundivaldaja poolt, vastavalt projektile.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

33

4.7 Sidevarustus

Sidevarustuse lahendus on koostatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 12.07.202 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 36645076 (vt Lisa 1.)

Planeeritaval alal paiknevad Telia siderajatised, sidekaabel, sidekanalisatsioon. Sidevõrguga liitumiseks on planeeritud PVC torudes sidekanalisatsiooni trass kuni Telia-le kuuluvast sidekaevust KEI-285 (Lisa 1). Planeeritavatele uutele hoonestele on ette nähtud individuaalsed sidekanalisatsiooni sisestused põhitrassist.

Edasisel projekteerimisel tuleb ette näha kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Enne ehitustööde alustamist tuleb teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Sidekaablite paigaldamise osas rajatud sidekanalisatsiooni lepitakse kokku eraldi. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Sideliinirajatise nõutav sügavus pinnases 0.7 m, teekatte all 1 m. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tuleb tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis tuleb lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

4.8 Soojavarustus

Piirkonnas puudub ühtne energiaallikas või kaugküttevõrk, mille kaudu saaks tagada tsentraalset soojavarustust.

Hoonete soojavarustuse lahendamiseks tuleb leida võimalused lahendada see individuaalküttena. Mõistlik on kasutada kombineeritud küttesüsteeme: õhk-õhk soojuspumbad, õhk-vesi soojuspumbad, puuraukudega maaküte, maaküte või päikesepaneelid, jne. Kütteliigi valik tehakse eraldi projekteerimistingimustega.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

34

5 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:  Katastriüksuste moodustamine.  Lepingute sõlmimine ja vajadusel servituutide seadmine, millele vastavalt

toimub arendaja poolt juurdepääsuteede ja tehnovõrkude väljaehitamine.  Tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude, -rajatiste ja teede

projekteerimiseks.  Tehnovõrkude ja alajaama rajamiseks projektide koostamine ning seejärel

ehitamine.  Juurdepääsuteede ning jalgteede projekteerimine ning ehitamine. Arendusega

seotud teed tuleb välja ehitada enne hoonetele ehitusõiguse väljastamist.  Ehituslubade taotlemine hoonete ehitamiseks.  Piirdeaedade rajamine (tootmismaa krundile).  Kasutuslubade taotlemine rajatud hoonetele.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

35

6 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste käsitlemiseks standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linna- planeerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a.

Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi tööstuspiirkondades strateegiate ja meetmete kasutamiseks, et vähendada kuriteohirmu ja tõsta turvalisust. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks.

Tööstuspiirkondades kasutatavad meetmed kuriteohirmu ja kuritegevuse vähendamiseks:

 Territooriumil hea nähtavuse ja valgustuse tagamine;  Korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine (vähendab võimalike

süütamiste ohtu);  Territooriumi piiramine ja selge eristamine üldkasutatavast alast;  Territooriumi sissepääsude piiramine õhtuti ja nädalavahetustel;  Ohustatud sissepääsude jälgimine ja videovalve;  Hoonetel tugevad uksed, aknad ja lukud;  Juurdepääsuteede ja parklate sissepääsu kontrollimine ja järgmine ning ka

soovitavalt videovalve;  Kiired parandustööd (vähendavad edaspidiste rünnakute riski, sest korrashoiu

kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve).

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

36

7 DETAILPLANEERINGU MENETLUSEST JA LÄHTESEISUKOHAD

Käesolev detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal algatati 2021 aastal. Detailplaneeringu menetlus algatati Keila valla üldplaneeringut muutvana, sellest tulenevalt seoti detailplaneeringu menetlus koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringuga ning detailplaneeringu koostamise algatamise otsuses seati tingimuseks, et üldplaneering peab olema vastu võetud enne kui käesolev detailplaneering. Eelneva menetlusotsuse aluseks olid mitmed asjaolud (eelkõige see, et detailplaneeringuga saab teha ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks aga mitte maakonnaplaneeringu muutmiseks) ja Rahandusministeeriumi seisukohad (04.12.2020 esitatud kiri nr 14-11/8273-2). Käesolev detailplaneering algatati 26. jaanuaril 2021 aastal, planeeringu lahendust koostati ajavahemikul veebruar kuni oktoober 2021 aastal, planeeringule kooskõlastuste ja arvamuste hankimise protsess toimus ajavahemikul juuni kuni oktoober 2022 aastal (vt ptk 7.7 kus kirjeldatud täpsemalt planeeringu eeldatavat ajakava). Pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse (vastavalt planeerimisseaduse § 134 alusel) , millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele. Vastuvõtmise otsust ei ole vallavalitsus aga saanud aasta jooksul teha sest koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering ei ole vastu võetud. Koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamise protsess on veninud eeldatavast ajakavast olulisemalt pikemaks ning on muutnud käesoleva detailplaneeringu koostamise protsessi ebamõistlikult pikaks. Arvestades ebamõistlikult pikaks veninud detailplaneeringu menetluse protsessi otsustas omavalitsus jätkata detailplaneeringu menetlust. Lääne-Harju vallavalitsus saatis 13.09.2023 kirja (nr 6-1/73-19, vt MENETLUSDOKUMENDID) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks (aluseks planeerimisseadus §142 lõige 4). Järgimaks planeerimisseaduses sätestatud planeeringu menetlust ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kirjas 16.10.2023 nr 14-3/2422-1 toodut on järgnevalt käsitletud käesoleva detailplaneeringu kohta koostamata jäänud lähteseisukohtade vajalikke teemasid.

7.1 Lähteandmed

 Keila valla üldplaneering;  Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering;  Planeerimisseadus;  Lääne-Harju Vallavolikogu 26.01.2021. a detailplaneeringu algatamise otsus

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsus nr 6.

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

37

7.2 Nõuded maa-ala planeerimiseks

Detailplaneeringu koostamiseks oli vaja teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 või M 1:1000 koos tehnovõrkude ja kinnistute piiridega (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid) ca 28 ha suurusele alale. Koostati detailplaneering ja joonised mõõtkavas 1:1000. Planeeringus määrati kruntide hoonestusalad, ehitiste ning rajatiste ehitusõigus ja ehituslikud tingimused, tehnovõrkude lahendus ning juurdepääsud. Planeering vormistatakse vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

7.3 Vajalikud kooskõlastused

Planeeringulahendusele on võetud vajalikud kooskõlastused ja arvamused:  Tehnovõrkude valdajatelt: Elektrilevi OÜ, AS Telia Eesti, AS Keila Vesi.  Järgnevatelt ametitelt: Maa-amet, Transpordiamet, Päästeamet,

Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet.

Koostöös saadud nõusolekud on lisatud detailplaneeringu juurde kooskõlastuste koondtabelina.

7.4 Detailplaneeringu koosseis

Planeeringu koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest. Planeeringu juurde kuuluvad järgnevad joonised:

1. Asendiskeem; 2. kontaktvööndi analüüs; 3. Tugiplaan; 4. Põhijoonis; 5. Tehnovõrkude joonis.

Lisaks on planeeringu jooniste hulgas Alajaamade ühendamise skeem ja Liiklusjoonis ning illustratsioonid. Detailplaneering esitatakse Lääne-Harju Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (eskiisi etapis, vastuvõtmiseks, kehtestamiseks). Planeeringu joonised esitatakse *.dwg- ja *.pdf-formaadis, seletuskiri *.doc- ja *.pdf-formaadis. Detailplaneeringu digitaalsed materjalid esitatakse PLANK andmebaasi vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

7.5 Detailplaneeringu koostamise ajakava

Etapp Ajakava (esialgne) Ajakava (tegelik) DP eskiislahenduse koostamine Veebruar – aprill 2021 Veebruar – oktoober 2021 DP põhilahenduse koostamine Mai – juuli 2021 November 2021 – märts

detailplaneering Väljaotsa ja Toakilgi kinnistutel ning nendega piirneval lähialal

38

2022 DP kooskõlastamine August – oktoober 2021 Aprill – november 2022 DP vastuvõtmine

November – detsember 2021

Märts 2024

Avalik väljapanek Jaanuar – veebruar 2022 Aprill 2024 DP kehtestamine Märt – aprill 2022 Mai 2024