1. Geoloogilise uuringu loa taotlus

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus Tallinna-Saku

Maardla osa nimetus

Maardla registrikaardi number 109

Maavara Muu maavara

Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad

Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid

Hinnangulise maavara ühik

Liiv, ehitusliiv 800 tuh m³

Liiv, täitepinnas

800 tuh m³

Loa taotleja

Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp

Registrikood / Isikukood 10047362

Taotluse koostaja kontaktisik Indrek Malm

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood / Isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Loa kehtivus

Loa kehtivus aastates 3

Käitise tegevuse algusaeg

Uuringuruumi andmed

Nimetus Männiku XXVIII

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 5.43

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0719 Saku vald

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 25

Puuraukude arv 8

Uuringukaeveõõnte arv 6

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km

Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu

Lisad

Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Manniku_XXVIII_GULT_.asice

Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Manniku_XXVIII_GULT_.asice

Muud lisad Lisa 3: Manniku_XXVIII_UA_piir.dgn

Männiku XXVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk AS TREV-2 Grupp taotleb geoloogilise uuringu luba Männiku XXVIII uuringuruumis (pindala 5,43 ha) kinnistul Viimsi metskond 13 (tunnus 71801:001:1259). Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada liivalasundi geoloogiline ehitus, maavara levik, paksus, kvaliteet ning kaevandamistingimused. Uuringu eesmärk on määrata maavara kvaliteet ja arvutada selle kogus aktiivse tarbevaruna ning hinnata maavara kasutuselevõtu võimalusi. Positiivsete uuringutulemuste korral on ettevõtte eesmärk taotleda uuringuruumi alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Varasemalt on piirkonna maavaravaru kasutuselevõtu kavandamisel üheks oluliseks asjaoluks olnud perspektiivne Tallinna ringraudtee. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 21.05.2026 kirjaga nr 13-6/1667-2 selgitanud, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamine ei ole alates 2024. aastast aktiivselt jätkunud ning lähiajal ei ole selle jätkamine kavandatud. Samuti ei tulene kehtivast maakonnaplaneeringust ega riigi eriplaneeringust õiguslikke kitsendusi, mis välistaksid geoloogilise uuringu tegemise või maavaravaru kasutuselevõtu menetlemise. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta piirkonnas leiduvat ehitusmaavara üksnes perspektiivse taristuobjekti tõttu määramata ajaks kasutusele võtmata. AS TREV-2 Grupp on Tallinna-Saku liivamaardlas pikaajalise kogemusega ja vastutustundlik kaevandaja. Ettevõte on edukalt kaevandanud ning korrastanud alasid ka looduskaitseliselt tundlikes tingimustes, sealhulgas Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigas ning selle lähipiirkonnas, arvestades kaitsealuste liikide elupaiganõuetega. Tänaseks on ettevõte Tallinna-Saku liivamaardlas korrastatult tagastanud ligikaudu 75 ha kaevandatud maad. Senine kogemus näitab, et piirkonnas on võimalik korraldada kaevandamist ja korrastamist keskkonnahoidlikult ning kooskõlas looduskaitseliste eesmärkidega. Tulenevalt eelnevast on geoloogilise uuringu tegemine Männiku XXVIII uuringuruumis põhjendatud. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe külas katastriüksusel Viimsi metskond 13 (tunnus 71801:001:1259, 100% maatulundusmaa), mis on riigiomandis, valitseja Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringuruum paikneb suure pindalaga metsamaal, mille ümbruses asuvad valdavalt riigiomandis metsamaad ning transpordimaa sihtotstarbega maaüksused. Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum piirneb: - Runstiku kinnistuga (tunnus 71801:001:0345, maatulundusmaa); - 11340 Tallinn Saku Laagri tee kinnistuga (tunnus 71801:001:1156, transpordimaa); - Viimsi metskond 144 kinnistuga (tunnus 71801:001:1271, maatulundusmaa); - Viimsi metskond 242 kinnistuga (tunnus 71801:001:1406, maatulundusmaa); - Pumbajaama tee kinnistuga (tunnus 71801:001:1519, transpordimaa); - Viimsi metskond 318 kinnistuga (tunnus 71801:001:2182, maatulundusmaa);

- 3540 Saku ühendustee kinnistutega (tunnus 71901:001:1332 ja tunnus 71901:001:1334, transpordimaa); - Kullipesa tee kinnistuga (tunnus 71901:001:1333, transpordimaa) ning - 11340 Tallinna-Saku Laagri tee kinnistuga (tunnus 71901:001:1335, transpordimaa). Taotletava Männiku XXVIII uuringuruumi maapind on valdavalt tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 45 - 48 m. Üldplaneeringu kohaselt kattub taotletav Männiku XXVIII uuringuruum rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalaga. Lähim majapidamine jääb ligikaudu 400 m kaugusele kirdesse kinnistule Männiku tee 149 (tunnus 71801:001:0980). Taotletava Männiku XXVIII uuringuruumi lähiümbruses paiknevad kaitsealuste liikide leiukohad ja püsielupaigad. Ligikaudu 170 m kaugusel kirdes asub I kaitsekategooria liigi juttselg-kärnkonna (Epidalea calamita) leiukoht (KKR kood KLO9101954). Umbes 360 m kaugusele kirdesse jäävad II kaitsekategooria liigi kivisisaliku (Lacerta agilis) leiukoht (KKR kood KLO9120194). Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealasid uuringuruumis ega selle vahetus läheduses ei paikne. Taotletava Männiku XXVIII uuringuruumi lähiümbruses asub avalikult kasutatav Tammemäe järv ligikaudu 310 m kaugusel. Põhjavee kaitstuse andmetel kattub uuringuruum nii keskmiselt kui ka nõrgalt kaitstud põhjavee alaga. Taotletav Männiku XXVIII uuringuruumi lõunapiir järgib avalikult kasutatava 1. Saku ühendustee kaitsevööndiga (vid 3540). Uuringuruumist ligikaudu 3 m kaugusele ida suunas jääb Tallinna-Saku tee piiranguvöönd (vid 11340). Lähim sideehitise kaitsevöönd paikneb ligikaudu 10 m kaugusel idas (vid RO264506). Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni maa-aluse survetorustiku (vid 3-10-321) kaitsevöönd jääb uuringuruumist ligikaudu 10 m kaugusele läände. Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi teenindusalast ~2,1 km kaugusel ida-kagu suunas. Taotletav Männiku XXVIII uuringuruum kattub riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja (vid 51) piiranguvööndiga. Samuti kattub uuringuruum Tammemäe, ÜP- 163, maaparandushoiu-alaga (vid 4109550010080002). Uuringuruum kattub osaliselt Tallinna-Saku liivamaardla passiivse reservvaru plokiga 70. Lähim aktiivne karjäär on ligikaudu 200 m kaugusele idasse jääv Tammemäe VIII liivakarjäär, kus kaevandab AS TREV-2 Grupp keskkonnaloa KL-512362 (kehtivus 02.11.2022 - 03.11.2029) alusel ehitus- ja täiteliiva. Lähim taotletav mäeeraldis piirneb uuringuruumiga põhja- ja loodeosas. AS-TREV-2 Grupp taotleb luba kaevandamiseks 20,08 ha suuruse pindalaga Männiku XXI liivakarjääris.

2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsinguks tehtava üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus- valdkondade loetelu.

Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 109) andmetel on tehtud geoloogilisi uuringuid ning varu ümberhindamisi kokku 53 korral, millest taotletava uuringuruumi seisukohast on kõige olulisem -Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi

Vohta jt, 2019; EGF 9368). Männiku X uuringuruum jääb taotletavast Männiku XXVIII uuringuruumist vahetult põhja poole. Vohta jt (2019) geoloogilise uuringu käigus rajati Männiku X uuringuruumi 22 puurauku, millest kokku võeti 98 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Kasuliku kihi paksus jääb Männiku X uuringuruumis vahemikku 6,7 13,4 m (keskmiselt 10,2 m). Veepealse maavara paksus on 1,7 5,8 m (keskmiselt 3,6 m). Kasulik kiht on ülemises osas esindatud roostepruuni raua- keskmise- kuni ülipeeneteralise liivaga, mis sügavuse suurenedes muutub halliks väga peene- kuni ülipeeneteraliseks liivaks. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgus jääb vahemikku 32,7 41,5 m (keskmiselt 37,4 m). Uuringupunktides mõõdetud põhjaveetase jäi absoluutkõrguste 41,77 45,54 m vahemikku (keskmiselt 43,9 m). Hinnanguliselt paikneb ligikaudu 60% uuringuruumi maavaravarust põhjaveetasemest allpool. Katendi paksus on 0,1 1,8 m (keskmiselt 0,5 m) ning selle moodustavad kasvukiht, orgaanika- ja rauarikas rooste- kuni tumepruun liiv ning kohati turbamuld ja hästi- või vähelagunenud turvas. 2019. a uuring tehti vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 44

terastikulise koostise proovid analüüsiti standardile GOST 8735 vastavate sõeltega. Lisaks teostati geoloogilises uuringus 56 proovist terastikuline koostise analüüs ka vastavalt standardile EVS-EN 933-1. Männiku XXVIII uuringuruumile lähim puurauk, kus tehti katsed vastavalt EVS standardile, on Pa-10/19. Pa-10/19 andmetel on kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm) 0,0%, liiva sisaldus (31,5 - 0,063 mm) 82,9 - 99,4% ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) 0,6-17,1%. Varasemate uuringute põhjal võib eeldada, et taotletava Tallinna-Saku maardla liiv on väga hea kvaliteediga liiv, mida on võimalik kasutada erinevatel ehitustöödel. Uuringuruumis esinevat ehitusliiva ja täiteliiva saab kasutada olenevalt kvaliteedist betooni või asfaltbetooni koostises, teede muldkeha ja katendi ehitamiseks ning täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr

nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

Geoloogilise uuringu käigus on kavandatud rajada esialgu kuus puurauku, et selgitada maavara levik, geoloogiline ehitus ja kvaliteet. Vajaduse korral rajatakse täiendavad puuraugud. Sellest tulenevalt taotletakse uuringuloas õigust rajada kuni kaheksa puurauku, kui peaks tööde käigus tekkima vajadus geoloogilist ehitust täpsustada. Lisaks taotletakse võimalust rajada kuni kuus kaevandit, kui välitööde käigus tekib vajadus täpsustada katendi paksust, kirjeldada pinnalähedasi setteid või võtta täiendavaid proove ülemistest kihtidest. Kaevandid rajatakse üksnes põhjendatud vajaduse korral. Uurimissügavuseks kavandatakse kuni 25 m. Uuringupunktide paigutus ja tihedus plaanil on määratud vastavalt eelduslikule maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei tohi ületada uuringupunktide vahekaugus 200 m. Puuraugud rajatakse kasuliku kihi lamamini või uuringuloaga lubatud maksimaalse uurimissügavuseni. Puurimiseks kasutatakse ratastel või roomikutel liikuvat tigupuuragregaati. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise ja filtratsioonimooduli määramiseks). Proovide mass kahandatakse kvarteerimismeetodil labori nõutava massini. Laborikatsed tehakse akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogiliste tööde käigus mõõdetakse puuritud puuraukudes veetasemed. Veeproove ei võeta. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende

vähendamise meetmed Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ning ei tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude puurimisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse. Kasutatava tehnika töötamisel tekib vähesel määral heitgaase, mille mõju ei ole tavapärasest suurem ning tööde lühiajalisuse tõttu lokaalne. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra, vibratsiooni ega valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, mis on võrreldav tavapäraste ehitus- ja kaevandamismasinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal ning arvestades tööde lühiajalisust, päevast tööaega ja lähima majapidamise kaugust, ei ole kohalikele elanikele olulise häiringu tekkimist eeldada. Samuti ei kaasne uuringu käigus ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitöödel kasutatavate masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline ning lokaalne. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tagatakse meetmete olemasolu võimaliku avariireostuse kiireks lokaliseerimiseks ja

likvideerimiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade

kaevandamisjäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Puuraugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mille allkirjastavad likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomanik ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamis- jäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muu hulgas maavara uuringute (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu- punktidesse rajatakse puuraugud ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Puuraukudest ja vajaduse korral kaevanditest võetakse kasuliku kihi ulatuses laboratoorseteks katseteks vajalikus koguses proove. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul on ~5 kg, filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus on ~20 kg. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine 1 nädal; - Välitööde (puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine 1 nädal; - Laboratoorsed tööd 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine 2 kuud; KOKKU 6 kuud Tööd teostatakse pärast geoloogilise uuringu loa väljastamist 36 kuu jooksul. Seletuskirja koostas (14.07.2026): OÜ Inseneribüroo STEIGER Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener

PA 4/18

PA 5/18

PA 8/18

Pa-98/86

Pa-10/19

Pa-13/19

Pa-07/19

Pa-09/19

Pa-08/19

PA 21/78

PA 16/11

PA 17/11

PA 17/11

PA 8/18

Pa-09/19

Pa-98/86

Kavandatav kaevand/puurauk

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

[email protected]

0 200 m100

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

26/5571

Indrek Malm

Kaja Paat

Kadri Mikkelsaar

07.07.2026

Graafiline lisa 1/1

1 : 5000

plaan

Uuringuruumi teenindusala

Saku vald, Harju maakond

Tallinna-Saku liivamaardla

Männiku XXVIII uuringuruum

TREV-2 Grupp AS

Tallinn, Mustamäe linnaosa, Mäealuse tn 2/4, 12618

Kaardileht nr 6334 Tallinn

6. Kogu ala hõlmab Männiku harjutusvälja pv, ala põhjaosas ka Männiku lasketiiru pv.

5. Kogu ala hõlmab maaparandussüsteemi maa-ala (vid 4109550010080002).

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(varu seisuga 01.01.2012). (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2012, EGF 8416).

- Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

(varu seisuga 31.10.2018). (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2018, EGF 8975);

- Tallinna-Saku maardla Tammemäe VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

(varu seisuga 01.12.2019). (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2019, EGF 9368);

- Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 26.06.2026);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 26.06.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 26.06.2026);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.07.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number

2011. a rajatud puurauk (EGF 8416)

Aktiivse mäeeraldise piir

Aktiivse mäeeraldise teenindusmaa piir

Taotletava mäeeraldise piir

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir

pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,

Tallinna-saku liivamaardla piir (asendiplaanil)

2018. a rajatud puurauk (EGF 8975)

2019. a rajatud puurauk (EGF 9368)

(kasutatud ülaltoodud EGF uuringutes)

enne 1986. a rajatud kaevand

Raudtee kaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Gaasipaigaldise kaitsevöönd

Vee- ja kanal. kaitsevöönd

Sideehitise kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

Tee kaitsevöönd

kalda piiranguvööndiga

Eesvoolu kaitsevöönd koos

71801:001:1138

71801:001:1151 71801:001:1137

71801:001:1259

71901:001:1332

71901:001:1333

7 1 9 0 1 :0

0 1 :1

3 3 5

71901:001:1334

7 1 9 0 1 :0

0 1 :0

8 2 0

71801:001:1261

7 1 8 0 1 :0

0 1 :1

1 4 3

7 1 8 1 5 :0

0 1 :0

0 0 3

11340 Tallinn-Saku-Laagri tee

11340 Tallinn-Saku-Laagri tee Viimsi metskond 14

Viimsi metskond 13

3540 Saku ühendustee

Kulipesa tee

1 1 3 4 0 T

a ll in

n a -S

a k u -L

a a g ri t e e

3540 Saku ühendustee

V ii m s i

m e ts

k o n d 1

6

Viimsi metskond 103

V ii m s i

m e ts

k o n d 1

5

M ä n n ik u t e e 1

4 5 / / T a ll in

n -L

e ll e 9 ,8 -2

7 ,4 k

m

1 1 3 4 0 T

a ll in

n -S

a k u -L

a a g ri t e e

7 1 8 0 1 :0

0 1 :0

8 8 7

71801:001:0362

11 Talinna ringtee

1117 Saku liklussõlm

71801:001:1216

Viimsi metskond 13

71801:001:1259

1

2

3 4 5

6

7

8

9

5 3 8 5 0 0

5 3 9 0 0 0

6 575 500

6 576 000

5 3 9 0

0 0

5 3 8 5

0 0

Uuringuruumi piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 575 875,47 538 835,03

2 6 575 792,60 538 920,40

3 6 575 930,93 538 962,44

4 6 575 925,36 539 049,01

5 6 575 922,71 539 091,22

6 6 575 745,99 539 044,15

7 6 575 597,79 539 015,40

8 6 575 654,68 538 839,60

9 6 575 843,59 538 838,87

Pindala 5,43 ha

X Y

Suudme

abs, kõr-Pa nr

Katendi

paksus,

m

Kasuliku

kihi pak-

sus, mgus, m

EGF 8416

PA 16/11 -

PA 17/11 -

PA 21/78

EGF 8975

PA 5/18

PA 8/18

EGF 9368

Pa-07/19

Pa-08/19

Pa-09/19

Pa-10/19

Pa-13/19

Pa-98/86 -

6575577,78 539328,83 47,79 9,4

6575399,23 539269,60 46,28 6,1

6575744,34 539278,88 48,03 0,5 11,0

6576023,83 539318,03 50,07 0,2 9,8

6575858,53 539271,04 49,70 0,2 9,8

6576059,87 539118,65 48,66 0,1 7,9

6575929,61 539084,10 48,04 0,6 8,9

6575945,28 538875,18 47,13 0,3 9,7

6576144,20 538721,06 47,02 0,5 12,5

6576102,80 538931,06 47,73 1,5 7,2

6575922,60 538758,70 46,90 11,5

N

150 aT 149 aT

151 aT

208 aT 207 aT 206 aT

157 aT

157 aT

157 aT

157 aT

156 aT

156 aT

156 aT 156 aT

155 aT

155 aT160 pT 159 pT 158 pT216 aT

215 aT

70 pR

218 aR 217 aR

3 aR

3 aR 4 aR

2 aR 1 aR

liivakarjäär Männiku XXI

liivakarjäär Männiku XXI liivakarjäär

Tammemäe III

liivakarjäär Tammemäe VIII