VÄLJAVÕTE

26.06.2026 nr 11.3-4/26/19 -1

Väikesaarte programmi 2026. aasta

taotlusvooru hindamiskomisjoni protokoll

Protokollis: Kai Koord

/…/ 4.3. Riigilaevastik

/…/ Komisjon hindas taotlust negatiivse koondhindega.

HINDAMISKOMISJONI ETTEPANEK RTKle:

Koondhinde 2,43 alusel ei kuulu Riigilaevastiku taotlus projekti RES.2.01.26-0396 „Prangli saare elanike transpordiühenduse mandriga ehk esmatähtsa teenuse

toimepidevuse parendamine“ osas rahuldamisele järgmistel põhjustel:

Kriteerium 1 – Projekti mõju programmi eesmärkide täitmisele: Teenus on saarel olemas ning projekt on suunatud selle parendamisele; alternatiivseid lahendusi ei ole taotluses käsitletud. Projekti eesmärk on pikendada navigatsiooniperioodi Prangli saare ja mandri vahel. Sõukruvide vahetamine võib aidata vähendada jääkahjustusi ja parandada transpordiühenduse toimepidevust, mis omakorda toetab ka teiste esmatähtsate teenuste

(nt kütusevedu generaatoritele, purgimisteenus) toimimist. Samas jääb mõju teatud määral ebakindlaks, kuna kavandatav lahendus on suunatud toimima kuni 20 cm paksuses silejääs, samas kui katkestuste peamise põhjusena on välja toodud sadamate

akvatooriumide varajane jäätumine (mis ei pruugi olla vaid silejää ja võib ületada 20 cm). Suvisel ajal mõju puudub.

Lisaks vähendab mõju hinnangut meetme sihist lähtuv küsimus, kas tegemist on sisuliselt riigi enda laeva puudujäägi kompenseerimisega, mille eest vastutab laeva omanik ja mille

rahastamine väikesaarte programmist ei ole põhjendatud.

Hinne: 2,25 Kriteerium 2 – Projekti tegevuste jätkusuutlikkus:

Teenuse vajadus on püsiv. Parvlaev Wrangö on valitsuse korraldusega Prangli liinile

2

määratud ja ühendus on seadusest tulenev kohustus. Taotluses on märgitud, et riigieelarves

pole ette nähtud laevade arendusi/parendusi. mistõttu sõltuvad olulised kvaliteediparendused projektipõhisest rahastusest. Selline lähenemine ei taga pikaajalist

jätkusuutlikkust. Kui alus ei vasta algselt tellitud jääklassi ootusele, tuleb puudus kõrvaldada riigi omanikuinvesteeringu või lepinguliste nõuete (projekteerija/ehitaja ) kaudu.

Taotluses kirjeldab taotleja Riigilaevastikku kui asutust, kellel puudub võimekus taolises

mahus investeeringuid teha ning teostab ainult avariilisi hädaabitöid, mida rahastatakse riigieelarvest.

Alternatiivselt kavandab riik (Kliimaministeerium) perioodil 2028+ soetada Prangli liinile uue laeva (vt nn riigiplaan), mistõttu lähiaastatel võib Wrangö asemel teenindada liini

teine alus. Projektitaotluse sisulise kirjelduse kohaselt ning Viimsi valla toetuskirjast lähtudes võib järeldada, et projekti tulemusel taotletakse ekspluatatsiooni käigus kulunud/viga saanud sõukruvide asendamist, mis on teatud intervalli tagant tavapäraselt

ette nähtud hooldustegevus. Eelnevast tulenevalt peaks vastavad tööd olema kavandatud riigieelarves või hinnastatud vedaja/operaatori pakkumuses.

Kuigi projekti ajagraafik on esitatud, jääb ebaselgeks omaosaluse katmise finantseerimine ning puudub selgus, kuidas muutuvad laeva käigushoidmise kulud ja milliste allikate

arvelt need kaetakse. Samuti ei ole hinnatud teiste tehniliste parameetrite vastavust kavandatava lahenduse rakendamiseks.

Hinne: 2,83

Kriteerium 3 – Projekti ettevalmistuse tase:

Taotlusele on lisatud tehniline kirjeldus ja hinnapakkumus, kuid võrreldavad pakkumused puuduvad. Koostöö eri asutustega on kirjeldatud, kuid väide, et sõukruvide vahetus ei vaja kooskõlastusi Transpordiameti ega klassiühingu poolt, vajab sisulist tõendamist

(praktiliselt on propellerite projekteerimine/vahetus sageli klassi/registri kontrolli all). Kui riigi tellitud laeval puudub oodatud jääklass, siis tuleb lahendada puudujääk riigi enda

eelarvest või lepinguliste vaidluste/garantiidega. Taotluses ei ole selgitatud, milles seisneb kavandatavate sõukruvide suurem vastupidavus

või jääkindlus võrreldes olemasolevate lahendustega. Taotlusest ei nähtu, kuidas uute sõukruvide kasutuselevõtuga tagatakse nõutud võimekus ega milliste näitajate alusel seda

hinnatakse. Esitatud tehniline kirjeldus jääb selles osas üldiseks ega võimalda teha üheselt põhjendatud järeldusi.

Hinne: 2,25

/.../

KINNITAN VÄLJAVÕTTE ÕIGSUST Birgit Diedrichsen

projektikoordinaator 15.07.2026

OTSUS

taotluse rahastamata jätmise kohta

20.07.2026 nr 11.3-1/26/3490

Riigihalduse ministri 29.05.2018. a määruse nr 26 „Väikesaarte programm“ (edaspidi meetme

määrus) § 17 lg 1 ja lg 5 p 3 alusel ning lähtudes 25.06.2026. a hindamiskomisjoni koosoleku

protokollis nr 11.3-4/26/19-1 tehtud ettepanekust, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK)

otsustab:

jätta rahuldamata Riigilaevastik, registrikood 77001814 (edaspidi taotleja) 09.04.2026. a

esitatud taotlus „Prangli saare elanike transpordiühenduse mandriga ehk esmatähtsa

teenuse toimepidevuse parendamine“ nr RES.2.01.26-0396 (edaspidi taotlus).

1. RTK seisukoht

Meetme määruse § 16 lõike 2 alusel hindab hindamiskomisjon nõuetele vastavaid taotlusi määruse

§ 15 lõike 1 nimetatud hindamiskriteeriumide ja § 15 lõikes 2 nimetatud hindamismetoodika

alusel. Määruse § 16 lõike 4 alusel moodustab komisjon hindamistulemuste põhjal projektidest

pingerea.

Meetme määruse § 15 lõike 1 kohaselt ning lähtudes 21.11.2022. a kinnitatud väikesaarte

programmi hindamismetoodikast (edaspidi hindamismetoodika) hinnatakse taotlusi järgmiste

hindamiskriteeriumide alusel:

1) projekti mõju programmi eesmärkide täitmisele hinnatakse skaalal 0-4 punkti ning

kriteerium moodustab 50% taotluse maksimaalsest koondhindest;

2) projekti tegevuste jätkusuutlikkust hinnatakse skaalal 0-4 punkti ning kriteerium

moodustab 30% taotluse maksimaalsest koondhindest;

3) projekti ettevalmistuse taset hinnatakse skaalal 0-4 punkti ning kriteerium moodustab 20%

taotluse maksimaalsest koondhindest;

Hindamismetoodika punkti 3 alusel loetakse hinnang taotlusele positiivseks, kui sellele hindamisel

antud kaalutud keskmine koondhinne on vähemalt 2,5. Lähtuvalt hindamismetoodika punktist 4

loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui sellele

hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5.

Taotluse koondhinne kolme hindamiskriteeriumi kaalutud keskmise hinde alusel on 2,43.

Vastavalt hindamismetoodikale on hinnang taotlusele negatiivne.

Otsuse lisaks on väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, millel kajastub taotluse koondhinne ja

hinne igale hindamiskriteeriumile.

Enne otsuse tegemist on taotlejale antud võimalus esitada hinnangu kohta oma arvamus ja

vastuväited. Kiri hindamise tulemuste kohta saadeti taotlejale 26.06.2026. a. Taotleja ei esitanud

tähtajaks 10.07.2026. a vastuväiteid.

Eeltoodust tulenevalt teeb RTK rahuldamata jätmise otsuse meetme määruse § 17 lg 1 ja lg 5 p 3

alusel.

2. Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib meetme määruse § 24 ja haldusmenetluse seaduse kohaselt esitada vaide RTK-

le või pöörduda kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, mis isik sai või pidi

otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Penu

teenusekoordinaator

sotsiaal- ja regionaalarengu talituse juhataja ülesannetes

Koostaja: Birgit Diedrichsen

5621 4688

[email protected]