MTÜ Oma Pere | www.omapere.ee Sirge tn 2, Tallinn | [email protected]

Reg: 80262027

Justiits- ja Digiministeerium Teie: 11.05.2026 nr 8-1/3800-1

Meie: 21.07.2025

Arvamus perekonnaseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu kohta

MTÜ Oma Pere tänab võimaluse eest esitada arvamus perekonnaseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

Vabandame, et esitame oma arvamuse pärast arvamuse esitamise tähtaega. Loodame,

et Teil on siiski võimalik alljärgnevaid tähelepanekuid eelnõu edasisel menetlemisel

arvesse võtta.

MTÜ Oma Pere toetab eelnõu üldist eesmärki tugevdada lapsendatu õigust teada oma

päritolu. Leiame, et see eesmärk on kooskõlas rahvusvahelise õiguse, lapse õiguste

konventsiooni põhimõtete ning tänapäevaste lapsendamise põhimõtetega. Samas

vajavad meie hinnangul nii eelnõu kui ka selle seletuskiri mitmes olulises küsimuses

täpsustamist.

1. PKS § 164 lõike 11 sõnastus

Eelnõu kohaselt on lapsendaja kohustatud teavitama alaealist lapsendatut

lapsendamise faktist „lapse nõudmisel“.

Praktikas ei ole selline sõnastus loogiline ega rakendatav. Kui laps ei tea, et ta on

lapsendatud, ei saa ta sellise teabe avaldamist nõuda. Samuti jätab sõnastus mulje, et

vastutus lapsendamise teema tõstatamise eest lasub lapsel, kuigi tegelikkuses peaks

see olema lapsevanema kohustus.

Soovitame kaaluda sõnastust, mis väljendaks üheselt lapsendaja kohustust, näiteks:

"Lapsendaja on kohustatud teavitama last lapsendamise faktist lapse arengutaset ja

arusaamisvõimet arvestaval viisil ja ajal."

Selline sõnastus oleks kooskõlas ka seletuskirjas kirjeldatud eesmärgiga toetada lapse

identiteedi kujunemist ning rõhutada lapsendaja vastutust.

MTÜ Oma Pere | www.omapere.ee Sirge tn 2, Tallinn | [email protected]

Reg: 80262027

2. Seletuskirjas esitatud väide lapsendada soovivate perede arvu kohta

Seletuskirjas märgitakse, et lapsendada soovivate isikute arv on püsinud ühtlaselt

kõrge. Meie hinnangul ei ole see väide olemasolevate andmete põhjal põhjendatud.

2017. aasta alguses, kui maavalitsused andsid lapsendamise korraldamisega seotud

ülesanded üle Sotsiaalkindlustusametile, oli lapsendamist ootavaid aktiivseid peresid

ligikaudu 250. Perede andmed edastati üksnes nende kirjalikul nõusolekul ning

tegemist oli aktiivsete lapsendajaperedega. 2024. aastal oli STAR registris aktiivseid

lapsendajaperesid 41.

Kuigi see asjaolu ei ole otseselt seotud lapsendamissaladuse regulatsiooniga, peame

oluliseks, et seletuskirjas sisalduvad faktiväited oleksid kontrollitavad ja asjakohaselt

põhjendatud. Üldistavad väited võivad edaspidi mõjutada poliitikakujundamist ning

kujundada ekslikke arusaamu lapsendamise korraldusest.

Kui seletuskirjas soovitakse põhjendada lapsendamiste arvu vähenemise põhjuseid,

peaksid vastavad seisukohad tuginema aastate lõikes esitatud statistikale ja

põhjalikule mõjuanalüüsile.

3. Õiguste tasakaalu käsitlus

Seletuskiri rõhutab Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginedes põhimõtet, et

lapse õigus teada oma päritolu kaalub üles bioloogilise vanema õiguse

anonüümsusele.

Peame seda põhimõtet üldiselt õigeks. Samas leiame, et seletuskiri peaks selgemalt

rõhutama ka õiguste tasakaalu ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei käsitle lapse õigust teada oma päritolu

absoluutse õigusena, vaid nõuab iga juhtumi asjaolude kaalumist.

Lapsendamispraktikas tuleb ette ka erakordselt keerukaid olukordi. Senine praktika on

näidanud, et esineb juhtumeid, kus bioloogiline ema soovib anda lapse lapsendada

pärast vägistamise tagajärjel sündinud lapse ilmaletulekut. Sellistes olukordades tuleb

lapse õigust teada oma päritolu hinnata koos bioloogilise vanema õigusega eraelu

kaitsele ning kaaluda iga juhtumi asjaolusid eraldi.

Soovitame seda põhimõtet seletuskirjas tasakaalustatumalt käsitleda.

4. Mõiste „lapsendamissaladuse kaotamine“ kasutamine

Leiame, et seletuskirjas kasutatud väljend „lapsendamissaladuse kaotamine“ ei ole

õiguslikult täpne.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei kaota lapsendamissaladust, vaid täpsustavad

lapsendatu õigust teada oma päritolu ning lapsendaja kohustust lapsele lapsendamisest

rääkida.

Ka kehtiva perekonnaseaduse kohaselt on lapsendamissaladuse eesmärk kaitsta lapse,

lapsendaja ja bioloogiliste vanemate eraelu kolmandate isikute põhjendamatu

MTÜ Oma Pere | www.omapere.ee Sirge tn 2, Tallinn | [email protected]

Reg: 80262027

sekkumise eest. Kehtiv õigus ei keela lapsendajal lapsele lapsendamise faktist rääkida

ega kohusta seda lapse eest varjama.

Praktikas on enamik lapsendada soovivaid peresid läbinud PRIDE eelkoolituse, mille

käigus käsitletakse lapse identiteedi kujunemist, päritolu tähtsust ning

lapsendamissaladuse tegelikku eesmärki. Peresid julgustatakse rääkima lapsele tema

päritolust eakohasel ja turvalisel viisil.

Lapsendamissaladuse kaotamisest võiks sisuliselt rääkida juhul, kui Eesti õigusesse

lisanduks avatud või poolavatud lapsendamise regulatsioon, mille puhul oleks

seadusega reguleeritud bioloogiliste vanemate ja lapsendajate vastastikune identiteedi

avaldamine ning võimalik kontakt pärast lapsendamist.

Täname võimaluse eest esitada oma tähelepanekud ning loodame, et neist on abi

eelnõu edasisel täiendamisel.

Lugupidamisega

Tiina Kivirüüt

/allkirjastatud digitaalselt/

MTÜ Oma Pere juhatuse nimel

[email protected]

MTÜ Oma Pere | www.omapere.ee Sirge tn 2, Tallinn | [email protected]

Reg: 80262027

Justiits- ja Digiministeerium Teie: 11.05.2026 nr 8-1/3800-1

Meie: 21.07.2025

Arvamus perekonnaseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu kohta

MTÜ Oma Pere tänab võimaluse eest esitada arvamus perekonnaseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

Vabandame, et esitame oma arvamuse pärast arvamuse esitamise tähtaega. Loodame,

et Teil on siiski võimalik alljärgnevaid tähelepanekuid eelnõu edasisel menetlemisel

arvesse võtta.

MTÜ Oma Pere toetab eelnõu üldist eesmärki tugevdada lapsendatu õigust teada oma

päritolu. Leiame, et see eesmärk on kooskõlas rahvusvahelise õiguse, lapse õiguste

konventsiooni põhimõtete ning tänapäevaste lapsendamise põhimõtetega. Samas

vajavad meie hinnangul nii eelnõu kui ka selle seletuskiri mitmes olulises küsimuses

täpsustamist.

1. PKS § 164 lõike 11 sõnastus

Eelnõu kohaselt on lapsendaja kohustatud teavitama alaealist lapsendatut

lapsendamise faktist „lapse nõudmisel“.

Praktikas ei ole selline sõnastus loogiline ega rakendatav. Kui laps ei tea, et ta on

lapsendatud, ei saa ta sellise teabe avaldamist nõuda. Samuti jätab sõnastus mulje, et

vastutus lapsendamise teema tõstatamise eest lasub lapsel, kuigi tegelikkuses peaks

see olema lapsevanema kohustus.

Soovitame kaaluda sõnastust, mis väljendaks üheselt lapsendaja kohustust, näiteks:

"Lapsendaja on kohustatud teavitama last lapsendamise faktist lapse arengutaset ja

arusaamisvõimet arvestaval viisil ja ajal."

Selline sõnastus oleks kooskõlas ka seletuskirjas kirjeldatud eesmärgiga toetada lapse

identiteedi kujunemist ning rõhutada lapsendaja vastutust.

MTÜ Oma Pere | www.omapere.ee Sirge tn 2, Tallinn | [email protected]

Reg: 80262027

2. Seletuskirjas esitatud väide lapsendada soovivate perede arvu kohta

Seletuskirjas märgitakse, et lapsendada soovivate isikute arv on püsinud ühtlaselt

kõrge. Meie hinnangul ei ole see väide olemasolevate andmete põhjal põhjendatud.

2017. aasta alguses, kui maavalitsused andsid lapsendamise korraldamisega seotud

ülesanded üle Sotsiaalkindlustusametile, oli lapsendamist ootavaid aktiivseid peresid

ligikaudu 250. Perede andmed edastati üksnes nende kirjalikul nõusolekul ning

tegemist oli aktiivsete lapsendajaperedega. 2024. aastal oli STAR registris aktiivseid

lapsendajaperesid 41.

Kuigi see asjaolu ei ole otseselt seotud lapsendamissaladuse regulatsiooniga, peame

oluliseks, et seletuskirjas sisalduvad faktiväited oleksid kontrollitavad ja asjakohaselt

põhjendatud. Üldistavad väited võivad edaspidi mõjutada poliitikakujundamist ning

kujundada ekslikke arusaamu lapsendamise korraldusest.

Kui seletuskirjas soovitakse põhjendada lapsendamiste arvu vähenemise põhjuseid,

peaksid vastavad seisukohad tuginema aastate lõikes esitatud statistikale ja

põhjalikule mõjuanalüüsile.

3. Õiguste tasakaalu käsitlus

Seletuskiri rõhutab Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginedes põhimõtet, et

lapse õigus teada oma päritolu kaalub üles bioloogilise vanema õiguse

anonüümsusele.

Peame seda põhimõtet üldiselt õigeks. Samas leiame, et seletuskiri peaks selgemalt

rõhutama ka õiguste tasakaalu ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei käsitle lapse õigust teada oma päritolu

absoluutse õigusena, vaid nõuab iga juhtumi asjaolude kaalumist.

Lapsendamispraktikas tuleb ette ka erakordselt keerukaid olukordi. Senine praktika on

näidanud, et esineb juhtumeid, kus bioloogiline ema soovib anda lapse lapsendada

pärast vägistamise tagajärjel sündinud lapse ilmaletulekut. Sellistes olukordades tuleb

lapse õigust teada oma päritolu hinnata koos bioloogilise vanema õigusega eraelu

kaitsele ning kaaluda iga juhtumi asjaolusid eraldi.

Soovitame seda põhimõtet seletuskirjas tasakaalustatumalt käsitleda.

4. Mõiste „lapsendamissaladuse kaotamine“ kasutamine

Leiame, et seletuskirjas kasutatud väljend „lapsendamissaladuse kaotamine“ ei ole

õiguslikult täpne.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei kaota lapsendamissaladust, vaid täpsustavad

lapsendatu õigust teada oma päritolu ning lapsendaja kohustust lapsele lapsendamisest

rääkida.

Ka kehtiva perekonnaseaduse kohaselt on lapsendamissaladuse eesmärk kaitsta lapse,

lapsendaja ja bioloogiliste vanemate eraelu kolmandate isikute põhjendamatu

MTÜ Oma Pere | www.omapere.ee Sirge tn 2, Tallinn | [email protected]

Reg: 80262027

sekkumise eest. Kehtiv õigus ei keela lapsendajal lapsele lapsendamise faktist rääkida

ega kohusta seda lapse eest varjama.

Praktikas on enamik lapsendada soovivaid peresid läbinud PRIDE eelkoolituse, mille

käigus käsitletakse lapse identiteedi kujunemist, päritolu tähtsust ning

lapsendamissaladuse tegelikku eesmärki. Peresid julgustatakse rääkima lapsele tema

päritolust eakohasel ja turvalisel viisil.

Lapsendamissaladuse kaotamisest võiks sisuliselt rääkida juhul, kui Eesti õigusesse

lisanduks avatud või poolavatud lapsendamise regulatsioon, mille puhul oleks

seadusega reguleeritud bioloogiliste vanemate ja lapsendajate vastastikune identiteedi

avaldamine ning võimalik kontakt pärast lapsendamist.

Täname võimaluse eest esitada oma tähelepanekud ning loodame, et neist on abi

eelnõu edasisel täiendamisel.

Lugupidamisega

Tiina Kivirüüt

/allkirjastatud digitaalselt/

MTÜ Oma Pere juhatuse nimel

[email protected]