| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-1/2224-8 |
| Registreeritud | 21.07.2026 |
| Sünkroonitud | 22.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-1 Üleriigilise planeeringu koostamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-1/24/90 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Saabumis/saatmisviis | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Vastutaja | Anna Semjonova (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee
Registrikood 70008747
Erkki Keldo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teie 22.06.2026 nr 13-1/2224-1
Meie 21.07.2026 nr 2.1-3/22998-2
Arvamus üleriigilise planeeringu „Eesti
2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu kohta
Politsei- ja Piirivalveamet toetab üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eesmärki suunata Eesti
ruumilist arengut viisil, mis suurendab riigi vastupidavust, regionaalset tasakaalu ning
valmisolekut julgeoleku- ja kliimariskideks.
Positiivsena tuleb esile tõsta, et planeering käsitleb laia riigikaitset läbiva põhimõttena ning
seob selle asustuse, tehnilise taristu, liikuvuse ja energiavarustuse arenguga. Samuti käsitleb
planeering kogukondade kerksust, kriitilise taristu kaitset ning kliimamuutustega kohanemist.
PPA hinnangul vajab planeering siiski täiendamist ühes olulises küsimuses. Kui planeering
käsitleb piisavalt riigi kaitsmist erinevate ohtude eest, siis riigi ja ühiskonna toimepidevuse
tagamist pikaajalise kriisi tingimustes peaks käsitlema piisavalt.
Planeeringu visioon tugineb tugevatele keskustele, regionaalsele tasakaalule ning
kvaliteetsele elukeskkonnale. Samas näitavad Arenguseire Keskuse pikaajalised prognoosid,
et:
Eesti rahvastik vananeb;
enamik maakondi kaotab elanikkonda;
avalikud teenused koonduvad suurematesse keskustesse;
pendelränne suureneb;
teenuste osutamine muutub üha enam piirkonnaüleseks.
Sellest tulenevalt sõltub riigi kriisijuhtimise edukus aastaks 2050 üha enam:
regionaalsete keskuste toimepidevusest;
peamistest transpordikoridoridest;
operatiivteenuste liikuvusest ja kättesaadavusest;
kohalike omavalitsuste võimest kriise juhtida ja lahendada.
PPA hinnangul väärivad need arengusuundumused planeeringus senisest selgemat käsitlemist.
2 (3)
Ettepanekud:
1. Lisada uus planeerimise põhimõte: Siseturvalisuse ja kriisijuhtimise ruumiline
toimepidevus.
Lisada uus alapeatükk pärast peatükki 3.1.
Riigi ruumiline areng peab tagama siseturvalisuse, elanikkonnakaitse ja riigi
juhtimise toimepidevuse kõikides julgeolekuolukordades.
2. Täiendada peatükki „Lai riigikaitse“
Praegune peatükk keskendub peamiselt: Kaitseväele, harjutusväljadele, piiritaristule,
kaitsetööstusele.
Lisada: Planeeringulahendused peavad toetama siseturvalisuse teenuste
toimepidevust ning riigi operatiivjuhtimise jätkumist ka pikaajaliste elektri-,
side- ja transpordihäirete või julgeolekukriiside korral.
3. Siduda planeering kohalike omavalitsuste kriisivalmidusega
KOV kriisivalmiduse hindamine on riigis juba olemas. Planeering peaks seda toetama.
Ettepanek täienduseks: Maakonna- ja piirkonnakeskuste ruumilise arengu
kavandamisel tuleb tagada eeldused kohaliku omavalitsuse kriisijuhtimise,
elanikkonnakaitse ning elutähtsate teenuste toimepidevuse toetamiseks.
4. Lisada siseturvalisuse mõju hindamine
Praegu hinnatakse: keskkonnamõju, kliimamõju, looduskeskkonda.
Ettepanek täienduseks: Olulise ruumilise mõjuga planeeringute koostamisel
tuleb hinnata nende mõju siseturvalisuse toimepidevusele, sealhulgas
operatiivsele reageerimisvõimele, avaliku korra tagamisele,
evakuatsioonivõimele, elanikkonnakaitsele ja kriisilogistikale.
5. Lisada kriisivõimeka keskuse mõiste
Arenguseire Keskus prognoosib avalike teenuste jätkuvat koondumist tugevamatesse
keskustesse.
Ettepanek on määratleda planeeringus kriisivõimekas keskus kui piirkond, kus
on tagatud:
kriisijuhtimise võimekus;
operatiivteenuste toimepidevus;
elanikkonnakaitse korraldamine;
humanitaarabi vastuvõtt ja jaotamine;
kriisilogistika toimimine;
alternatiivsed side- ja energiavarustuse lahendused.
6. Täiendada liikuvuse peatükki
Planeering käsitleb põhjalikult igapäevast liikuvust, kuid vähem kriisiaegset
liikumisvõimekust.
Ettepanek täienduseks: Riiklikud transpordikoridorid peavad tagama
operatiivteenuste, elanikkonnakaitse ning kriisilogistika katkematu toimimise
ka ulatuslike häirete või kriisiolukordade ajal.
7. Täiendada elluviimiskava
PPA teeb ettepaneku:
töötada välja planeeringute siseturvalisuse mõju hindamise metoodika
(SIM);
kaardistada kriisijuhtimise regionaalne võrgustik koostöös
Siseministeeriumi, PPA ja Päästeametiga;
kaardistada riiklikud evakuatsiooni- ja humanitaarabi sõlmpunktid;
siduda planeeringu rakendamise seire kohalike omavalitsuste
kriisivalmiduse indeksi tulemustega;
kaardistada riiklikud kriisilogistika põhikoridorid.
3 (3)
Kokkuvõte:
PPA hinnangul tuleb üleriigilist planeeringut täiendada põhimõttega, et ruumiline areng ei loo
üksnes kvaliteetset elukeskkonda, vaid tagab ka riigi ja ühiskonna toimepidevuse
kriisiolukordades.
Arenguseire Keskuse prognoosid osutavad, et Eesti liigub väiksema, vanema ja rohkem
keskustesse koonduva rahvastikuga ühiskonna suunas, kus avalikud teenused ning töö- ja
haridusränne koonduvad vähestesse tõmbekeskustesse. Samal ajal näitavad kohalike
omavalitsuste kriisivalmiduse hindamised, et kriiside lahendamise võime sõltub järjest enam
kohalike ruumiliste eelduste olemasolust.
Sellest tulenevalt teeb PPA ettepaneku täiendada planeeringut põhimõtetega, mis seovad
ruumilise planeerimise, siseturvalisuse, kriisijuhtimise ja kohalike omavalitsuste
kriisivalmiduse ühtseks tervikuks. Seejuures ei tohiks ettepanekud suurendada
halduskoormust ega luua uusi paralleelseid süsteeme, vaid tugineda olemasolevatele riiklikele
hindamismudelitele ning tugevdada planeeringu rakendatavust ja pikaajalist panust Eesti
vastupidavusse.
Digiajastust tulenevalt teeb PPA ettepaneku sõnastada selgemalt, et kriisikindel ja vastupidav
ruum eeldab digitaalse taristu, sidevõrkude ja digiteenuste toimepidevuse ning
küberturvalisuse süsteemset arvestamist ruumilistes otsustes. Planeeringus tuleks senisest
põhjalikumalt käsitleda küberjulgeolekut, kriitiliste infosüsteemide ja andmekeskuste
geograafilist hajutatust, sideühenduste dubleerimist, kerksuskeskuste digitaalseid võimeid
ning digitaalse suveräänsuse ja strateegilise digitaristu rolli riigi julgeoleku ning
toimepidevuse tagamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sinimeri
administratsioon, logistikabüroo
büroo juht
Andres Noormägi, , [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|