Määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ alusel rakendatava vooru

„Rakendusuuringute toetus 11. voor“ raames esitatud taotluste hindamise kord

versioon 1

Tootearendust või rakendusuuringut hõlmavate taotluste hindamise juhend

1. Taotluste hindamise kord

1.1. Määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ (edaspidi määrus) alusel rakendatava vooru

„Rakendusuuringute toetuse 11. voor“ (RES.5.4.1) raames esitatud ja vastavaks tunnistatud tootearendust või

rakendusuuringut hõlmavaid taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas hindamise juhendis

kirjeldatud valikukriteeriumite alusel. 1.2. Hindamiskomisjon lähtub enda töös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS-i) kinnitatud

hindamiskomisjoni töökorrast, võttes arvesse alljärgnevat:

1.2.1. Taotlusi hindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastatud ja EIS-i

kinnitatud hindamiskomisjon, kes lähtub enda töös EIS-i hindamiskomisjoni töökorrast.

1.2.2. Hindamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest moodustatud ekspertkomisjonide (edaspidi

ekspertkomisjon) töös, sh otsuste tegemisel, tuleb tagada ettevõtjate esindajate enamus.

1.2.3.Ekspertkomisjoni koosseisu tuleb kohandada vastavalt hinnatavate projektide valdkondadele,

asendades hindamiskomisjoni ettevõtjatest liikmeid asendusliikmetega, kes omavad hinnatava projekti

valdkonnas teadmisi ja kogemust, järgides seejuures punktis 1.2.2 sätestatut.

1.3. EIS kaasab hindamise protsessi täiendavalt sõltumatuid eksperte.

1.4. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka muud andmed, mis on kättesaadavad

avalikest andmekogudest.

1.5. Ekspertkomisjoni liikmed ja sõltumatud eksperdid hindavad taotlusi määruses toodud valikukriteeriumite

alusel, vastavalt käesoleva hindamise juhendi Lisas 1 täpsustatud valikukriteeriumite ja nende alakriteeriumite

lõikes.

1.6. Iga valikukriteeriumi hinne on selle alakriteeriumite kaalutud keskmine hinne.

1.7. Taotluse koondhinne on kolme valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse koondhinne ja

valikukriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma.

1.8 Taotlusi hinnatakse alakriteeriumite lõikes skaalal 0–4 punkti, sammuga 0,5 punkti; millest 0 punkti on

mitterahuldav ja 4 punkti suurepärane.

1.9. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused taotlusvooru eelarve piires, mis

valikukriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja valikukriteeriumite 1 ja 3 osas hindeks

vähemalt 2,00 ning valikukriteeriumi 2 osas hindeks vähemalt 2,50.

1.10. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamine toimub järgnevates etappides lähtudes Lisas 1 toodud

valikukriteeriumitest:

1.10.1. hindamise esimeses etapis annavad taotlusele eksperthinnangu koos hinnete ja põhjendustega

sõltumatud eksperdid;

1.10.2. hindamise teises etapis hindab taotlusi ekspertkomisjon, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja

EIS-i töötaja poolt koostatud hindamisaruannet.

2. Taotluste hindamine ekspertide poolt

2.1. Iga taotlust hindavad vähemalt kaks sõltumatut eksperti.

2.2. Taotlust hindavad eksperdid täidavad iga nende poolt hinnatud taotluse osas hindamisaruande vormi.

2.3. Taotlust hindavatel ekspertidel on võimalus teha vajadusel ettepanek taotluse või selle osa

ümberkvalifitseerimiseks rakendusuuringust tootearenduseks ja vastupidi. Samuti saavad taotlust hinnanud

eksperdid avaldada arvamust, kas taotluse raames on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning teha

ettepanekuid taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega või etapiviisiliseks rahastamiseks.

2.4. Juhul kui taotluse hindamisse kaasatud ekspertide vähemalt ühe lisas 1 toodud kriteeriumi 1 või 3 kaalutud

keskmine hinne on alla 2,00 punkti või hindamiskriteeriumi 2 kaalutud keskmine hinne on alla 2,50 punkti, ei

kaasa EIS taotluse hindamisse hindamiskomisjoni.

3. Taotluste hindamine ekspertkomisjoni poolt

3.1. Ekspertkomisjon hindab taotlusi, tuginedes taotluses toodud materjalidele, hindamisse kaasatud

sõltumatute ekspertide hinnangutele ja EIS-i töötaja poolt koostatud hindamisaruandele, mis koondab kaasatud

ekspertide hinnangud ja hinnete keskmised valikukriteeriumite alakriteeriumite lõikes.

3.2. Ekspertkomisjonil on õigus kutsuda taotleja vajadusel taotlust kaitsma ja/või teha taotlejale ettepanek

esitada taotluses esitatud andmete ja asjaolude kohta täiendavaid selgitusi või täpsustusi. Täiendavate

selgituste ja täpsustuste esitamine ei või kaasa tuua taotluse sisulist muutmist ega täiendamist.

3.3. Ekspertkomisjon kinnitab lihthäälteenamusega hindamisaruandes toodud alakriteeriumi hinde ettepaneku,

mis on kujunenud ekspertide hinnangute alusel, või teeb põhjendatud ettepaneku hinde muutmiseks. Viimasel

juhul annab iga komisjoni liige oma hinde koos põhjendustega sellele alakriteeriumile. Sellisel puhul kujuneb

hindamise tulemusena alakriteeriumi hinne komisjoni liikmete hinnete keskmisena.

3.4. Iga valikukriteeriumi hinne kujuneb ekspertkomisjoni liikmete antud alakriteeriumi hinnete kaalutud

keskmisena.

3.5. Ekspertkomisjonil on õigus teha ettepanekuid projekti osaliseks, etapiviisiliseks või kõrvaltingimusega

rahastamiseks.

4. Rahastamisettepaneku tegemine

4.1. Voorulise taotlemise puhul reastab EIS hindamise tulemusena kõik taotlusvooru esitatud ja punktis 1.9

toodud lävendit ületanud taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks ekspertkomisjonis saadud

koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud

taotluste korral saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt.

Lisa 1. Valikukriteeriumid

1. Projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele (hinnatakse projekti mõju Eesti

ettevõtjate TA investeeringute suurusele, projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule

rahvusvahelises võrdluses ja projektiga seotud väärtusahelatele, projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle,

projekti mõju teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning TAIE fookusvaldkondade eesmärkide

täitmisesse): 20% koondhindest;

1.1. Teadus- ja arendustegevuse investeeringute ja võimekuse kasvatamine (osakaal 35%

valikukriteeriumist)

Selgitus

4 Projektiga kaasneb oluline investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevusse, mis on oluliselt suurem

eelnevatest investeeringutest ja projekti tulemusena on näha ka ettevõtte edasine vajadus teadus- ja

arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab olulisel määral teadus- ja

arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab oluliselt ettevõttes arendustöötajate,

inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.

3 Projektiga kaasneb investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevusse, see on vaid veidi suurem kui

ettevõtte tavaline investeering. Projekti tulemusena on ebaselge, kas eksisteerib ka edasine vajadus

teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab teadus- ja arendustöötajate

kaasamist. Projekti tulemusena kasvab ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude

insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.

2 Projektiga kaasneb tagasihoidlik investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevuste. Projekti

tulemusena on ebaselge, kas eksisteerib ka edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste

investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab teataval määra teadus- ja arendustöötajate kaasamist.

Projekti tulemusena kasvab mõningal määral ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude

insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.

1 Projektiga kaasneb kasin investeering teadus- ja arendustegevusse, on näha, et puudub edasine

vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab vähesel määra

teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab vähesel määral ettevõttes

arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.

0 Projektiga ei kaasne investeeringut teadus- ja arendustegevuste tegevusse, on näha, et puudub edasine

vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt ei nõua teadus- ja

arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena ei kasva ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja

muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents.

1.2. Projekti tegevuste mõju TAIE fookusvaldkondade arengule, milleks on digilahendused igas

eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; toiduressursside väärindamine; kohalike ressursside

väärindamine (puit); kohalike ressursside väärindamine (maapõueressurssid); kohalike ressursside

väärindamine (teisene toore ja jäätmed); nutikad ja kestlikud energialahendused (osakaal 35%

valikukriteeriumist)

Selgitus

4 Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga ja arendab olulisel määral ühte

või enamat fookusvaldkonda.

3 Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga ja arendab ühte või enamat

fookusvaldkonda.

2 Projekt on otseselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga, kuid valdkonna (valdkondade)

arenduspotentsiaal on tagasihoidlik.

1 Projekt on kaudselt seotud ühe või mitme TAIE fookusvaldkonnaga.

0 Projekt ei ole seotud TAIE fookusvaldkondadega.

1.3. Seotus Eesti majandusega ja mõju valdkondlikule arengule (osakaal 30% valikukriteeriumist)

Selgitus

4 Taotlejal ja partneritel on suurepärane potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt,

suurendades oluliselt Eesti tuntust antud valdkonnas. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule

arengule on märkimisväärne ning projekt panustab olulisel määral valdkondade-ülesesse koostöösse.

3 Taotlejal ja partneritel on mõningane potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt,

suurendades Eesti tuntust antud valdkonnas. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule

arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on olemas.

2 Taotlejal ja partneritel on vähene potentsiaal ja vähene võimekus mõjutada sektori arenguid

globaalselt, kuid on potentsiaal mõjutada sektori arenguid Eestis. Projekti mõju taotleja ja projekti

valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on piiratud.

1 Taotlejal ja partnerite potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid nii globaalselt kui Eesti-

siseselt on väga väike. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-

ülesele koostööle on kasin.

0 Taotlejal ja partneritel ei ole potentsiaali ja võimekust mõjutada sektori arenguid globaalselt ega ka

Eesti-siseselt. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele

koostööle puudub.

2. Projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi majanduslikult rakendada (sh

hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule, projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust

taotlejale ja partneritele, projektiga kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat

majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimet äriplaani ellu viia ja projekti

tulemusi äriliselt rakendada ning taotleja võimet rahastada projekti tulemuste rakendamist): 45% koondhindest;

2.1. Äriplaani vastavus taotleja (partneri) vajadustele, äriplaani relevantsus (osakaal 60%

valikukriteeriumist)

Hinne Selgitus

4 Projekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud, kajastatud on probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus. Projekt on innovatiivne ning selle elluviimine toob kaasa konkurentsieelise. Projekti

ärilised eesmärgid on konkreetselt määratletud ja tegevusplaan nende saavutamiseks konkreetne.

Finantsprognoosid on väga selged, reaalsed ja ambitsioonikad ning nende saavutamine projekti

lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes väga tõenäoline. Uue,

innovaatilise, toote ja/või teenusega turule jõudmine on väga selgelt kirjeldatud ja realistlik.

Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on selgelt ja realistlikult toodud, kuidas jõutakse klientideni

(konkreetseid kliente ei pea olema näidatud). Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud

konkreetsed kliendid ja tõendatud nende huvi. Riskianalüüs on sisuline ja arvestab erinevaid riske,

toodud on ka riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise korral.

Turuanalüüs on asjakohane ja annab hea ülevaate turuolukorrast. Konkurentide analüüs toob välja

otsesed ja kaudsed konkurendid, nende eelised ja puudused. Hinnastamismudel on relevantne ja

arvestab turutingimusi ja tehnoloogilise valmisoleku taset. Projektiga elluviimisega kaasneb loodava

lisandväärtuse oluline suurenemine. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos

on kindlasti saavutatav, väga ambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus realistlik.

3 Projekti vajalikkus on põhjendatud, laias laastus on probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus toodud, kuid mitte väga selgelt. Projekti ärilised eesmärgid on määratletud ja

tegevusplaan nende saavutamiseks konkreetselt kajastatud, kuid eesmärkide ja tegevuskava vahel on

möödarääkivusi. Finantsprognoosid on toodud, kuid nende realistlikkus nõuab täiendavat selgitust

või finantsprognoos ei ole ambitsioonikas ja selle saavutamine projekti lõpuks, võttes arvesse taotleja

võimekust ning projekti ettevalmistust, vajab lisaselgitusi. Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on

näidatud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente ei pea olema näidatud), kuid see vajaks

täiustamist. Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud konkreetsed kliendid, kuid nende huvi

tõendatus vajaks lisaselgitusi. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldatud, kuid selle

realistlikkus vajab lisaselgitusi. Riskianalüüs on toodud, kajastab põhilisi riske, kuid kohati on

ebaselged riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise korral. Turuanalüüs

on toodud, kuid ei anna väga head võimalust selgelt hinnata toote ja/või teenuse positsiooni.

Konkurentide analüüs toob välja ainult mõne otsese konkurendi ja nende eelised ning puudused on

üldiselt kirjeldatud. Hinnastamismudel on üldiselt arusaadav ja lähtub üldiselt tehnoloogilise

valmisoleku tasemest,, kuid võib vajada täiustamist. Projekti elluviimisega kaasneb toimub loodava

lisandväärtuse suurenemine. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on

saavutatav, ambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus realistlik.

2 Projekti vajalikkus on kaudselt põhjendatud, probleemi olemus on lahti selgitamata, kitsaskoht või

kasutamata arenguvõimalus on toodud kaudselt ja ei võimalda täpselt hinnata nende adekvaatsust.

Projekti ärilised eesmärgid on liiga üldised ja ebaselged ja tegevusplaan nende saavutamiseks on

hajus ning liiga üldine. Finantsprognoosid on esitatud väga üldiselt ega võimalda hinnata antud

projekti realistlikkust ning nende saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti

ettevalmistust arvesse võttes ebaselge. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldatud liiga

üldisel tasandil, mis ei anna võimalust antud selgelt aru saada, kas turule jõudmine on realistlik.

Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on näidatud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente

ei pea olema näidatud), kuid see on liiga üldine. Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud

konkreetsed kliendid, kuid nende huvi tõendatus ei ole veenev. Riskianalüüs on väga üldine,

kajastamata on paljud olulised aspektid. Turuanalüüs on liiga üldine ja ei võimalda aru saada turu

tegelikust olukorrast. Konkurentide analüüs liiga üldine, välja on toomata otsesed konkurendid, ei ole

hinnatud nende eeliseid ja puuduseid. Hinnastamismudel on küll toodud ja lähtub üldiselt

tehnoloogilise valmisoleku tasemest, kuid sellisena ei pruugi see turul toimida. Projekti elluviimise

tulemusena loodav lisandväärtus on tagasihoidlik. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse

kasvu prognoos on tagasihoidlik ja väheambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus ei ole selle

teostumine küsitav.

1 Projekti vajalikkus on põhjendamata, kajastamata on probleem, pole välja toodud kitsaskohti või

kasutamata arenguvõimalus. Projekti ärilised eesmärgid on määratlemata ja puudub konkreetne

tegevusplaan nende saavutamiseks. Finantsprognoosid on esitamata või ebarealistlikud ning nende

saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes

ebatõenäoline. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldamata. Riskianalüüs on esitamata

või ei ole asjakohane. Turuanalüüs on esitamata või nii üldine, et see ai anna võimalust hinnata

turuolukorda. Konkurentide analüüs ei ole esitatud või ei ole see asjakohane. Hinnastamismudel ei

ole esitatud või ei ole adekvaatne. Projektiga elluviimisega kaasnev lisandväärtus on kasin.

Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on ebarealistlik, väheambitsioonikas

ning toodud ajalises raamistikus ei ole selle teostumine realistlik.

0 Projekt ei vasta taotleja ja olemasolul partneri vajadustele, äriplaan ei ole relevantne. Projektiga ei

kaasne lisandväärtuse suurenemist.

2.2. Taotleja ja olemasolul partneri finants- ja organisatsiooniline võimekus projekti ellu viia (osakaal 40%

valikukriteeriumist)

Hinne Selgitus

4 Taotlejal ja partneritel on väga hea potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja

partnerite meeskonnas on kõik vajalikud kompetentsid olemas, et juhtida projekti ja kontrollida

vajadusel allhanke kvaliteeti. Taotluses on selgelt välja toodud taotleja ja partnerite panus ja vastutus

projekti edukaks ühiseks elluviimiseks. Projekti taotleja ja partnerite finantsvõimekus projekti

jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks on suurepärane.

Kui projekti tulemuste tootestamiseks/eesmärkide saavutamiseks on vajalikud täiendavad tegevused

projekti lõppedes, on taotleja ka need tegevused kirjeldanud ja võimeline neid ellu viima.

3 Taotlejal ja partneritel on olemas potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja

partnerite meeskonnas on valdavas osas vajalikud kompetentsid olemas, et juhtida projekti ja

kontrollida vajadusel allhanke kvaliteeti. Taotluses on minimaalselt välja toodud taotleja ja

olemasolul partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks, taotleja ja olemasolul

partnerite finantsvõimekus on projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks piisav.

2 Taotlejal ja olemasolul partneritel on vähene potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia.

Taotleja ja partnerite meeskonnas on vähesel määral esindatud vajalikud kompetentsid, mis võib ohtu

seada projekti juhtimise ja vajadusel allhanke kvaliteedi kontrolli. Taotluses ei ole piisavalt välja

toodud taotleja ja olemasolul partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks,

taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus on projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning

projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ebapiisavalt kirjeldatud.

1 Taotlejal ja olemasolul partneritel on väga väike potentsiaal ja võimekust projekt äriliselt ellu viia.

Taotleja ja partnerite meeskonnas ei ole esindatud vajalikud kompetentsid, et juhtida projekti ja

kontrollida allhanke kvaliteeti. Ei ole selge taotleja ja olemasolul partnerite panust ja vastutust

projekti edukaks ühiseks elluviimiseks. Projekti taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus

projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ei ole

selgelt kirjeldatud.

0 Taotlejal ja olemasolul partneritel ei ole potentsiaali ja võimekust projekt ellu viia.

3. Projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus (shhinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi

uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos tegevuste

kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti metoodikat ja teostatavust, uuringut tegeva meeskonna rakendusuuringute ja

tootearenduse alaseid teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust,

tegutsemisvabadust – freedom to operate, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve

põhjendatust): 35% koondhindest;

3.1. Arendusplaani teaduslik kvaliteet ja metoodika (osakaal 30% valikukriteeriumist)

Hinne Selgitus

4 Projekti arenduslik eesmärgipüstitus on väga hästi põhjendatud - on olemas selgelt määratletud

probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Projekt vastab hästi teadus- ja arendustegevuse

viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus.

Arendusplaanis toodud meetodid on asjakohased ja kaasaegsed. Arendusplaani tehnoloogiline tase on

silmapaistev ning arendusplaani elluviimise tulemusel valmib oluliselt uuenenud

toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaan on terviklikult läbimõeldud, vastab täielikult

tellija vajadustele ning selle eesmärgid ja nende saavutamise meetodid on realistlikud, taotleja

võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes reaalselt saavutatavad. Projekti tulemust on

võimalik tootestada ja reaalselt toota/luua. Intellektuaalomandi strateegia on asjakohane ja hästi

läbimõeldud, tehtud on tegutsemisvabaduse uuring (freedom to operate scouting). Projekt või

projektile eelnenud tegevused on saanud tunnustuse rahvusvahelisel tasandil (n: Horizon 2020,

Horizon Europe, Innovation Award jne).

3 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on realistlikud, ent kohati

ebaselged. Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus,

loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Kuid see vajaks lisaselgitusi. Arendusplaani

tehnoloogiline tase on hea ning arendusplaani elluviimise tulemusel valmib ettevõtte jaoks uus

toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid on üldiselt

realistlikud, taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt saavutatavad.

Intellektuaalomandi strateegia on asjakohane ja läbimõeldud Projekti tulemust on tõenäoliselt

võimalik tootestada ja toota/luua, kuid selleks on vaja luua eeltingimusi.

2 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on kohati ebarealistlikud ja

ebaselged. Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus,

loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Kuid see vajab lisaselgitusi. Arendusplaani

tehnoloogiline tase on keskpärane ning arendusplaani elluviimise tulemusel uueneb ettevõtte

olemasolev toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid

on üldiselt realistlikud, taotleja võimekust ja projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti

saavutatavad. Projekti tulemuse tootestamine ja tootmine/loomine ei ole selge või vajab see projekti

majanduslike tulemustega võrreldes liiga suuri investeeringuid. Intellektuaalomandi strateegia

asjakohasus vajab täiendavaid selgitusi ja läbimõtlemist

1 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on suures osas ebarealistlikud ja

ebaselged. Projekt ei vasta mõnele teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus,

loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Arendusplaani tehnoloogiline tase ei ole

taotleja jaoks uuenduslik ning arendusplaani elluviimise tulemusel täiustatakse mõningal määral

ettevõtte olemasolevat toodet/teenust/tehnoloogiat või protsessi. Arendusplaani eesmärgid ja

saavutamise meetodid on ebaselged, taotleja võimekust ja projekti ettevalmistust arvesse võttes

tõenäoliselt raskesti saavutatavad. Intellektuaalomandi strateegia vajab täiendavat läbimõtlemist.

Projekti tulemuse tootestamine ja tootmine/loomine ei ole realistlik või vajab see projekti

potentsiaalsete majanduslike tulemustega võrreldes ebamõistlikke investeeringuid.

0 Projekti arenduslikud eesmärgid ja nende saavutamise meetodid on ebarealistlikud. Projekt ei vasta

teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja

korratavus. Arendusplaani tehnoloogiline tase ei hõlma endas uuenduslikkust ning tegemist on

tavapärase olemasolevat toodet/teenust/tehnoloogiat või protsessi arendava tegevusega, mis ei eelda

spetsiifilise kompetentsi kaasamist. Arendusplaan ei vasta tellija vajadustele ning selle eesmärkide

saavutamine projekti lõpuks, võttes arvesse taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust, ei ole

tõenäoline. Intellektuaalomandi strateegia ei ole ei asjakohane ega läbimõeldud või ei ole seda

projektiplaanis kirjeldatud. Projekti tulemust ei ole võimalik tootestada, toota/luua.

3.2. Uuringu läbiviijate tase ja kogemused (osakaal 40% valikukriteeriumist)

Hinne Selgitus

4 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on äärmiselt võimekad, motiveeritud ja omavad oskusi, mis

tagavad arendusplaani eesmärkide täieliku elluviimise ning jätkusuutlikkuse. Teadus- ja

arendustegevuste läbiviijad on viinud ellu samas valdkonnas projektiga analoogseid teadus- ja

arendustegevusi, sh olulisi tegevusi rahvusvahelisel tasandil. Teadus- ja arendustegevuste juhil on

varasem kogemus koostöö edendamises ettevõtjate ja/või teiste organisatsioonide vahel. Projekti

elluviimiseks komplekteeritud meeskond on võimekas ja kompetentne. Taotlejal või teadus- ja

arendustegevuste teenuse osutajal on olemas arendusplaani elluviimiseks vajalik taristu ja võimekus

sellesse investeerida.

3 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on võimekad, motiveeritud, kuid ei oma kõiki oskusi tagamaks

projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on viinud

ellu samas valdkonnas teadus- ja arendustegevusi. Projekti elluviimiseks komplekteeritud

meeskonnaga võib projekti elluviimisel mõnes valdkonnas esineda riske. Taotlejal või teadus- ja

arendustegevuste teenuse osutajal on oluline osa arendusplaani elluviimiseks vajalikust taristust

olemas või omatakse võimekust sellesse investeerida.

2 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel ei ole piisavalt võimekust tagamaks projekti eesmärkide

elluviimist ning jätkusuutlikust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijate kogemus valdkonna teadus-

ja arendustegevuste osas on vähene. Komplekteeritud meeskonnaga võib projekti elluviimisel mõnes

valdkonnas esineda riske, võib olla vajalik täiendavate kompetentside kaasamine. Komplekteeritud

meeskonnaga ei ole projekti elluviimise võimekus täies ulatuses kindel. Taotlejal või teadus- ja

arendustegevuste teenuse osutajal on osa arendusplaani elluviimiseks vajalikust taristust olemas, kuid

edasine investeerimisvõimekus on piiratud.

1 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijate võimekus, motivatsioon ja oskused tagamaks projekti

eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikkust on väga madalad. Teadus- ja arendustegevuste

läbiviijatel puuduvad kogemused samas valdkonnas teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks,

komplekteeritud meeskond on puudulik ja/või projektimeeskonna teadmised ja oskused on

ebapiisavad projektide elluviimiseks. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal

puudub oluline osa projekti elluviimiseks vajalikust taristust ja võimekus sellesse investeerida on

madal.

0 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad ei oma võimekust, motivatsiooni ega oskusi tagamaks projekti

eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikkust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel puuduvad

kogemused samas valdkonnas Teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks, komplekteeritud meeskond

on puudulik ja/või projektimeeskonna teadmised ja oskused on ebapiisavad projektide elluviimiseks.

Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal puudub projekti elluviimiseks vajalik taristu

ja võimekus sellesse investeerida.

3.3. Läbiviidavate tegevuste kirjeldus ja ajakava ning projekti eelarve põhjendatus planeeritud tegevuste

elluviimiseks (osakaal 30% valikukriteeriumist)

Hinne Selgitus

4 Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on vajalikud, põhjendatud ja tagavad

projekti eesmärkide saavutamise. Projekti tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline. Projekti eelarve

sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on põhjendatud, planeeritud tegevuste elluviimiseks

läbipaistev ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab ühtse terviku projekti läbiviimiseks.

3 Tegevuskava sisaldab tegevusi piisavas mahus, tegevused on omavahel seotud. Osade tegevuste

asjakohasus ja põhjendatus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on tegevusi

puudu. Projekti eesmärkide saavutamise tõenäosus ja projekti tähtajaline elluviimine on tõenäoline.

Projekti eelarve on mõistlik, kuid ei ole läbipaistev ega kuluefektiivne. Mõned olulised tegevused

projekti tervikust on eelarvestamata.

2 Tegevuskava sisaldab tegevusi mahus, mis ei pruugi olla piisavad, tegevused on omavahel vähesel

määral seotud. Mitmete tegevuste asjakohasus ja põhjendatus projekti eesmärkide saavutamise

seisukohast on kaheldav või on mitmeid tegevusi puudu. Projekti eesmärkide saavutamise tõenäosus

ja projekti tähtajaline elluviimine on vähe tõenäoline. Projekti eelarve on suures osas põhjendamata.

Ei ole selge, kas projekti eelarve võimaldab projekti tervikuna läbi viia.

1 Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei ole piisavad projekti eesmärkide saavutamiseks. Osa tegevusi

on üleliigsed, st ei ole vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks, või on tegevusi puudu. Projekti

tähtajaline elluviimine ei ole tõenäoline. Projekti tegevusteks planeeritud kulud on enamjaolt

ebaefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi saavutada.

0 Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei võimalda eesmärke saavutada. Projekti ei ole võimalik

tähtajaliselt ellu viia. Projekti tegevusteks planeeritud kulud ei ole kuluefektiivsed ning ei võimalda

projekti tulemusi saavutada.

Lisa 2

Määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ (edaspidi määrus) tegevuse „Ettevõtja

rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse toetamine“hindamiskomisjoni

koosseis.

Eeltoodust tulenevalt palume kooskõlastada hindamiskomisjon järgmises koosseisus:

Ettevõtjate esindajate põhiliikmed:

1. Margus Uudam – riskikapital

2. Aavo Sõrmus – biotehnoloogia ja toiduainete tööstus

3. Seth Lackman – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

4. Ando Jukk – puidutööstus

5. Marti Hääl – energeetika, maavarad, masinatööstus

6. Martin Kruus – energeetika, start-up ettevõtlus

Teised põhiliikmed:

7. Margus Lopp – Eesti Teaduste Akadeemia

8. Sigrid Rajalo – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

9. Andres Kikas – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Ettevõtjate esindajate asendusliikmed:

1. Ilmar Petersen – elektroonikatööstus

2. Gert Kuus – toidutööstus, masinaehitus ja insenerilahendused

3. Erki Mölder - tervisetehnoloogiad

4. Dan Bogdanov – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

5. Mart Ustav jr - biotehnoloogia

6. Andrus Tasa - biotehnoloogia

7. Margus Jäger - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

8. Ilja Livenson – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

9. Teet Jagomägi – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

10. Toomas Kevvai - toidutööstus, biotehnoloogia

11. Oskar Otsus - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, biotehnoloogia

12. Jürgo-Sören Preden – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

13. Kaspar Kallip - materjalitehnoloogia

14. Andre Koit – biotehnoloogia

15. Andres Veske – energeetika

16. Kent Langel –biotehnoloogia

17. Meelis Kadaja –biotehnoloogia

18. Juhan-Madis Pukk - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

19. Julia Rosend – Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

20. Mart Maasik – riskikapital

21. Siim Teller – riskikapital

22. Kadi Ingrid Lilles – riskikapital

23. Indrek Tulp – Hexest Materials AS

Teised asendusliikmed:

24. Jarek Kurnitski – Eesti Teaduste Akadeemia

25. Mart Landsberg – TalTech

26. Liisi Kirch - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

27. Mikk Vahtrus - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

28. Viktor Muuli – Sihtasutus Eesti Teadusagentuur

29. Katrin Pihor – METK

30. Siim Akermann - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

31. Kristel Reim - Haridus- ja Teadusministeerium

32. Eva Harak – SA Pärnu Haigla“

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus

[email protected]

Sepise tn 7

11415, Tallinn

Teie 16.07.2026 nr 11-4/26/4429

Meie 21.07.2026 nr 10-2/2508-2

Meetme „Rakendusuuringu ja

tootearenduse toetus“ tegevuse „Ettevõtja

rakendusuuringu ja rakendusuuringule

järgneva tootearenduse toetamine“

tingimuste kooskõlastamine RUP11 vooru

hindamise juhendi ja hindamiskomisjoni

kooskõlastus

Lugupeetud Evert Rööpson

Käesolevaga kooskõlastan majandus- ja tööstusministri 29. mai 2025. a määruse nr 13

„Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ § 16 lg 5 ja § 17 lg 7 kohaselt 11. taotlusvooru

hindamise juhendi (Lisa 1) ja hindamiskomisjoni koosseisu (Lisa 2) järgmiste märkustega:

1. Hindamise juhendi 1.2.2. sõnastus „ettevõtjatest liikmete enamus“ võib tekitada

erinevat tõlgetust, kuna ettevõtja on füüsiline isik (n: FIE) või juriidiline isik (n:

äriühing). Kuna komisjoni liikmeks on inimene, kes võib olla näiteks äriühingu

töötaja, siis selguse huvides tuleks punkt sõnastada järgmiselt:

„1.2.2. Hindamiskomisjoni liikmetest ja asendusliikmetest moodustatud

ekspertkomisjonide (edaspidi ekspertkomisjon) töös, sh otsuste tegemisel, tuleb tagada

ettevõtjate esindajate enamus.“

2. Eelnevast tulenevalt tuleb muuta hindamiskomisjoni koosseisu liigendust. Ettepanek

on asendada sõnad „Ettevõtlussektori esindajatest“ sõnadega „Ettevõtjate

esindajate“ ning asendada sõnad „Akadeemilise sektori“ ja „Avaliku sektori“ sõnaga

„Teised“.

3. Nimetada Indrek Tulp ettevõtjate esindajate asendusliikmeks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sigrid Rajalo

2

majanduse ja innovatsiooni asekantsler

Lisa: 1. Tegevuse „Ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse

toetamine“ 11. taotlusvooru hindamise juhend

2. Tegevuse „Ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse

toetamine“ 11. taotlusvooru hindamiskomisjoni koosseis

Mikk Vahtrus +372 625 6389

[email protected]