Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium Teie: 14.07.2026 nr JDM/26-0817/-1K

Meie: 21.07.2026 nr 1-7/209-2

Siseministeeriumi tagasiside

karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsusele (lastevastaste

seksuaalkuritegude aegumistähtaegade

pikendamise VTK)

Austatud justiits- ja digiminister

Täname, et edastasite Siseministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (lastevastaste

seksuaalkuritegude aegumistähtaegade pikendamise VTK, edaspidi KarS VTK).

Siseministeerium kooskõlastab VTK järgmiste märkustega arvestamise korral.

1. KarS VTK-s on kirjeldatud, et seadusemuudatusega võib kaasneda õiguskaitseasutuste ja

kohtute töökoormuse kasv. Siseministeeriumi hinnangul võivad muudatused kaasa tuua ka

vajaduse täiendavate koolituste, juhendmaterjalide ja menetluspraktika ühtlustamise järele.

Palume eelnõu koostamisel mõjuanalüüsi täiendada hinnanguga õiguskaitseasutuste

ressursivajadusele, täiendavale menetluskoormusele ning võimalikele rakenduskuludele,

lähtudes mõjude hindamise metoodikast. Lisaks, arvestades, et muudatused võivad kaasa

tuua varem toime pandud kuritegudega seotud pöördumiste ja menetluste arvu kasvu ning

suurendada nii ohvriabi kui ka psühholoogilise toe vajadust, palume hinnata ka

olemasolevate tugisüsteemide valmisolekut võimalike pöördumiste arvu kasvuks ja sellega

kaasnevat võimalikku täiendavat ressursivajadust.

2. Soovime märkida, et kuigi KarS VTK-s on esitatud kolm võimalikku lahendusalternatiivi

eesmärgiga parandada seksuaalvägivalla ohvrite õiguskaitset ja neile pakutavat tuge, on

neist sisuliselt käsitatavad vaid kaks. Esimene lahendusalternatiiv, mille kohaselt jäetaks

praegune regulatsioon muutmata, on näiline, kuna KarS-i VTK-s käsitletavad küsimused on

otseselt seotud Euroopa Liidu laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist reguleeriva

direktiiviga 2011/93/EL. Pärast direktiivi vastuvõtmist ja jõustumist on see liikmesriikidele

siduv ning selle nõuete täitmata jätmine või puudulik ülevõtmine võib kaasa tuua

rikkumismenetluse algatamise Euroopa Komisjoni poolt ning lõppastmes ka rahaliste

sanktsioonide kohaldamise. Seetõttu leiame, et sellise alternatiivi esitamine, mis eeldab

Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmata jätmist või nendega vastuollu

minekut, ei ole asjakohane. Kui eelnõu edasisel menetlemisel peetakse vajalikuks esitada

erinevaid lahendusvariante, teeme ettepaneku piirduda üksnes sellistega, mis on kooskõlas

Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustustega.

2 (3)

3. KarS-i VTK-s on seksuaalvägivalla all kannatanute tõhusamaks kaitseks esitatud

lahendusalternatiiv nr 3, mille kohaselt pikendataks proportsionaalselt lastevastaste

seksuaalkuritegude aegumistähtaegu. Pikim, s.o 32-aastane aegumistähtaeg, kohalduks

lapse vaginaalse või oraalse vägistamise ning jõu või sunniga seksuaalse enesemääramise

ikka mitte jõudnud lapse prostitutsioonis osalema panemise korral. Siseministeerium teeb

ettepaneku lisada sellesse loetellu ka lapse anaalne vägistamine, kuna vägistamine võib

toime panna ka sellisel viisil.

4. Sama lahendusalternatiivi kohaselt rakendataks 15- aastast aegumistähtaega kahe teo puhul:

laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali tootmise korral ning juhul, kui laste

prostitutsioonis ärakasutamise raames osaletakse seksuaaltegevuses seksuaalse

enesemääramise ikka jõudnud lapsega. Kuigi toetame laste seksuaalset kuritarvitamist

kujutava materjali tootmise eest ette nähtud aegumistähtaja pikendamist, tuleb arvestada, et

laste seksuaalne väärkohtlemine veebis esineb ka muudes vormides ning nende mõju

kannatanutele on sama traumeeriv. Veebis toime pandava seksuaalse väärkohtlemise

vormideks on muuhulgas näiteks grooming ehk lapse sihipärane seksuaalne mõjutamine,

seksuaalne väljapressimine (sextortion), otseülekandena toimuv seksuaalne väärkohtlemine,

lapse enda loodud intiimse materjali kuritarvitamine, seksuaalsed vestlused ja veebipõhine

ahistamine, lapse kokkupuude soovimatu seksuaalse sisuga ning veebi kaudu korraldatud

füüsiline väärkohtlemine. Siseministeerium teeb ettepaneku laiendada veebis toime pandud

laste seksuaalse väärkohtlemise nii, et see hõlmaks lisaks laste seksuaalset kuritarvitamist

kujutava materjali tootmisele ka teisi veebis toime pandavaid lastevastaseid

seksuaalkuritegusid, arvestades selliste kuritegude avastamise ja menetlemise eripära ning

nende arvu suurenemist.

5. KarS-i VTK-s on põhjendatud vajadust pikendada lastevastaste seksuaalkuritegude

aegumistähtaegu, kuid põhjalikumalt tuleks selgitada ja analüüsida, miks on erineva liigi ja

raskusastmega kuritegude puhul valitud just 15-, 20- ja 32-aastased aegumistähtajad. Palume

täiendada analüüsi hinnanguga kavandatud aegumistähtaegade sobivusele, vajalikkusele ja

mõõdukusele ning põhjendada, miks on valitud tähtajad proportsionaalsemad kui

teistsuguse pikkusega aegumistähtajad. Samuti tuleks põhjendada, miks on

aegumistähtaegade diferentseeritud pikendamine proportsionaalsem lahendus kui näiteks

lastevastaste seksuaalkuritegude aegumatuks tunnistamine.

6. KarS-i VTK-s nähakse lastevastaste seksuaalkuritegude puhul ette erinevad aegumistähtajad

sõltuvalt teo liigist ja raskusest. Palume analüüsida erinevate tähtaegade kohaldamisega

kaasnevaid praktilisi probleeme ning kaaluda, kas regulatsiooni selguse ja rakendamise

lihtsuse huvides oleks põhjendatud kehtestada ühtsemad aegumistähtajad. Eelkõige võib

küsimus tekkida olukorras, kus kriminaalmenetlust alustatakse raskema kuriteokoosseisu

tunnustel, millele kohaldub pikem aegumistähtaeg, kuid menetluse käigus muutub teo

õiguslik kvalifikatsioon ning kohaldamisele kuulub lühema aegumistähtajaga koosseis,

mille puhul võib tegu selleks hetkeks olla juba aegunud. Palume analüüsida selliste

olukordade võimalikke tagajärgi menetlustele ja kannatanutele ning eraldi hinnata, kas ja

milliseid probleeme võib praktikas tekitada erinevate aegumistähtaegade kohaldamine.

7. KarS-i VTK-s on küll käsitletud väga ammu toime pandud kuritegude menetlemisega

kaasnevaid tõendamisraskusi, kuid põhjalikumalt tuleks analüüsida selliste menetluste

praktilist perspektiivi. Kuivõrd legaliteedipõhimõttest tulenevalt tuleb kuriteokahtluse

olemasolul kriminaalmenetlus alustada ka juhul, kui aja möödumine on oluliselt vähendanud

tõendamisvõimalusi, palume hinnata selliste menetluste tegelik tulemuslikkust praktikas.

Palume täiendada KarS-i VTK-d nende riikide praktika analüüsiga,, kus lastevastaste

seksuaalkuritegude aegumistähtaegu on juba pikendatud või osa selliseid kuritegusid on

tunnistatud aegumatuks. Eelkõige tuleks hinnata, kas ja kui suures ulatuses suurenes pärast

muudatuste jõustumist varem toime pandud kuritegude kohta alustatud menetluste arv,

milline oli selliste menetluste lõpptulemus (süüdimõistmine, õigeksmõistmine või

lõpetamine) ning kas ilmnes probleeme tõendamise või õigusemõistmise efektiivsusega.

3 (3)

8. VTK mõjuanalüüsis on käsitletud kriminaalmenetluste arvu võimalikust suurenemisest

tulenevaid kulusid, kuid ei ole hinnatud võimalikku mõju riigi kuludele seoses

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisega. Arvestades, et pikemate aegumistähtaegade

tulemusel võib suureneda väga ammu toime pandud ja tõendamisraskustega kuritegude

menetlemine, palume hinnata, kas ja millises ulatuses võib sellega kaasneda täiendav riigi

hüvitamiskohustus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister