OTSUS

Vaidlustusasja number

136-26/307410

Otsuse kuupäev 21.07.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ vaidlustus Tallinna

Tehnikaülikooli riigihankes „Välisterritooriumi

heakorrateenuse tellimine“ (viitenumber 307410)

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ, esindajad

vandeadvokaat Kadri Matteus ja vandeadvokaadi abi

Merily Tamm

Hankija, Tallinna Tehnikaülikool, esindaja Elika Pukk

Kolmas isik, SOL Baltics OÜ, esindaja Priit Sipelgas

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS1 § 197 p-i 5 alusel rahuldada Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ vaidlustus

osaliselt ja tunnistada kehtetuks:

1) Tallinna Tehnikaülikooli 10.06.2026 hankekorraldus nr 6-16/22-3 osas,

millega tunnistati SOL Baltics OÜ pakkumus edukaks;

2) Tallinna Tehnikaülikooli 15.06.2026 hankekorraldus nr 6-16/22-4 osas,

millega jäeti SOL Baltics OÜ kõrvaldamata.

2. RHS § 198 lg 2 alusel mõista Tallinna Tehnikaülikoolilt Sanomar

Kinnisvarahooldus OÜ kasuks välja tasutud riigilõivust 2304 eurot ja lepinguliste

esindajate kulud summas 2565 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.04.2026 avaldas Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

1 riigihangete seadus

2 (21)

avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Välisterritooriumi heakorrateenuse

tellimine“ (viitenumber 307410) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

Riigihanke tulemusel soovib Hankija sõlmida ühe pakkujaga raamlepingu.

2. 22.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, kus on esitatud

taotlused tunnistada kehtetuks:

1) Tallinna Tehnikaülikooli 10.06.2026 hankekorraldus nr 6-16/22-3 osas, millega

tunnistati SOL Baltics OÜ (edaspidi Kolmas isik) pakkumus edukaks ja vastavaks;

2) Tallinna Tehnikaülikooli 15.06.2026 hankekorraldus nr 6-16/22-4 osas, millega jäeti

Kolmas isik kõrvaldamata.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 30.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/136 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 03.07.2026 ja neile vastamiseks 08.07.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad

seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ, põhjendab taotlusi järgmiselt.

4.1. Hankija 10.06.2026 otsusega tunnistati Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumused

vastavaks (vaidlustuse lisa 1). Sama otsuse kohaselt tunnistati Kolmanda isiku pakkumus

edukaks. Hankija 15.06.2026 otsusega jäeti Kolmas isik kui eduka pakkumuse esitanud

pakkuja menetlusest kõrvaldamata ning tunnistati kvalifitseerimistingimustele vastavaks

(vaidlustuse lisa 2).

4.2. Põhjendamatult madal maksumus

4.2.1. Hankija poolt avaldatud andmete pinnalt on tuvastatav, et Kolmanda isiku pakkumus

võib olla põhjendamatult madal.

Keskmine esitatud kuutasupõhine hind oli 22 536,13 eurot. Seega esimese ja teise pakkumuse

hinnavahe oli 3 600 eurot (ca 20%), kuid esimese ja keskmise vahe juba 7600 eurot (ca 34%).

Riigihankes ei olnud sätestatud otsest ristsubsideerimise keeldu, kuid alusdokumendi sätted

viitavad keelule eksitavat hinda esitada ning samuti nõuavad, et esitatud hinnas sisalduksid

kõik vajalikud tööd.

Hankijal pidi tekkima vähemasti kahtlust Kolmanda isiku põhjendamatult madala maksumuse

osas.

Teadaolevalt Hankijal see kahtlus ka tekkis ning Kolmanda isiku poole pakkumuse

maksumusega seotud küsimuses Hankija ka pöördus. Vähemasti mingis osas pidi olema

3 (21)

Kolmanda isiku pakkumus sedavõrd madal, et avaldatud kogumaksumus samuti teistest

oluliselt madalam kujuneks.

Juhul, kui Hankija pöördus Kolmanda isiku poole uurimaks ega tegemist ei ole

põhjendamatult madala maksumusega, pidi sellele järgnema ka põhjalik kontroll Hankija

poolt RHS § 115 alusel.

Olukorras, kus Hankija teadaolevalt juba alustas põhjendamatult madala maksumuse

kontrolli, küsides lisainfot, pidi see lisainfo olema äärmiselt põhjalik koos mahukate

kalkulatsioonidega ning Hankija pidi tegema selle kohta ka väga põhjaliku otsuse. Selliseid

asjaolusid Hankija esitatud otsusest ei nähtu.

4.2.2. Juhul, kui Hankija sellist kontrolli ikkagi läbi ei viinud, pidanuks Hankijal kahtlus

Kolmanda isiku põhjendamatult madalast maksumusest tekkima ning vajalik kontroll tuli läbi

viia.

Hankija on rikkunud teadaolevalt esitatud selgituste hindamisel RHS § 115 lg-t 8 ja RHS § 3

p-i 1.

4.3. RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise alused

4.3.1. Hankija on märkinud 15.06.2026 otsuses, et Kolmandal isikul ei esine ühtki RHS § 95

lg-s 1 ega lg-s 4 nimetatud kõrvaldamise alust (p 2).

Küll aga ilmneb avalikest andmetest, et Kolmandal isikul on mitmeid RHS § 95 lg 4 p-i 8

kohaseid rikkumisi.

RHR-i andmete kohaselt on Kolmandal isikul RHS § 95 lg 5 sätestatud ajavahemikus

vähemalt järgmised rikkumised:

1) Hankeleping 141-20232 (sõlmitud riigihanke 265966 alusel), mille raames Kolmas isik

on tasunud hankijale kahju hüvitist;

2) Hankeleping HAL-13/2024-112 (sõlmitud riigihanke 252417 alusel). Selle lepingu

juurde on märgitud rikkumine, kuid see ei ole avalikult kättesaadav, kuna tegemist on

minikonkursi tulemusel sõlmitud hankelepinguga. Küll aga on näha, et lepingu lõplik

maksumus on ca 200 000 eurot madalam kui planeeritud algne maksumus;

3) Hankeleping HAL-13/2021-118 (sõlmitud riigihanke 231929 alusel), mille raames

Kolmas isik tasus leppetrahvi. Hankija on kirjeldanud, et tegemist oli süstemaatiliste

rikkumistega: „30.11.2023 esitati leppetrahvinõue summas 500€, süstemaatilised

lepingu tingimuste rikkumised.“

Viidatud rikkumised ei ole käsitletavad üksikjuhtumitena, vaid moodustavad mulje Kolmanda

isiku süstemaatilisest suutmatusest täita hankelepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. RHS § 95

lg 4 p-i 8 mõte ongi anda võimalus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle suhtes esineb

põhjendatud kahtlus usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt tulevase hankelepingu

nõuetekohases täitmises.

4.3.2. Juhul, kui Kolmas isik jättis nõutud andmed hankepassis esitamata, võis tegemist olla

ka valeandmete esitamisega, mis on eraldiseisev kõrvaldamise alus RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel.

2 Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/6026220/contracts/8363599

4 (21)

RHS § 95 lg 4 p-i 9 kohaselt on hankijal õigus kõrvaldada pakkuja, kes on hankemenetluses

esitanud tahtlikult valeandmeid või hoidnud olulist teavet varjul. Erinevalt p-st 8 ei ole p 9

alusel kõrvaldamine sõltuv hankija kaalutlusest samavõrd, kuivõrd tahtliku ebaõige teabe

esitamine kahjustab riigihanke ausust ja läbipaistvust iseseisvalt.3 Hankija on kohustatud ka

seda asjaolu kontrollima ja vastavat kontrolli dokumenteerima. Kuna 15.06.2026 otsuses

puudub igasugune viide hankepassis esitatud teabe kontrollimisele, on Hankija rikkunud ka

seda kohustust.

4.4. Vaidlustaja 03.07.2026 täiendavad seisukohad.

4.4.1. Põhjendamatult madal maksumus

4.4.1.1. Hankija ja Kolmanda isiku vastuväited lähtuvad ekslikust õiguslikust eeldusest.

Vaidlustaja ei pea käesolevas menetlusfaasis tõendama, et Kolmanda isiku pakkumus on

lõplikult ja sisuliselt põhjendamatult madala maksumusega. Vaidluse esemeks on esmalt see,

kas Hankijal pidi objektiivsete asjaolude pinnalt tekkima RHS § 115 lg 1 tähenduses

põhjendatud kahtlus ja nõudma Kolmandalt isikult asjakohaseid selgitusi pakkumuse

maksumuse kujunemise kohta.

Hankija selgitab oma vastuses, et ta ei teostanud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli,

kuna tal ei tekkinud kahtlust selles, et Kolmanda isiku pakkumus võiks üleüldse olla

põhjendamatult madal. Kolmas isik leidis, et kontroll teostati ning Hankija tuvastas selle

raames, et maksumus ei ole põhjendamatult madal.

4.4.1.2. Riigihankes esitatud kuutasupõhiste hindade keskmine oli 22 536,13 eurot, Kolmanda

isiku pakkumus erines järgmisest pakkumusest 3 600 euro võrra kuus ning keskmisest

ligikaudu 7 600 euro ehk 33,86% võrra kuus. Hankija ise on möönnud, et esimese ja teise

pakkumuse hinnavahe oli 24,22% ning, et pakkumuste hinnad erinesid oluliselt.

Ühtse automaatse lävendi puudumine ei tähenda, et väga suur hinnaerinevus võib jääda

hindamata. Hankija enda viidatud praktika kohaselt peab Hankija esmalt kindlaks tegema, kas

pakkumustes esineb näitajaid, mis tekitavad kahtlust, eelkõige juhul, kui hind on

märkimisväärselt madalam kui teistes pakkumustes või tavapärane turuhind.

4.4.1.3. Välisterritooriumi heakorrateenuse tegelik töömaht ja intensiivsus sõltub ilmastikust,

aastaajast, sademetest, lume ja jää tekkimisest, libeduse esinemisest, murukasvust, lehtede

langemisest, objekti kasutuskoormusest ning vajadusest reageerida lühikese etteteatamisega.

Sellises teenuses ei jaotu kulu igakuiselt lineaarselt ega stabiilselt. Teenusepakkujal peab

olema valmisolek katta tipukoormuse kulusid ka olukorras, kus tasu on kuupõhiselt

fikseeritud. See eristab vaidlusalust hankelepingut standardiseeritud ja püsiva töömahuga

teenusest ning suurendab vajadust kontrollida, kas erakordselt madal kuutasupõhine hind

sisaldab realistlikke eeldusi, varusid ja kulureservi. Suure osa tasust moodustab kahtlemata

tööjõu ja tehnika kulu, mis on püsivad kuust-kuusse ja üldiselt ei erine väga palju töövõtjate

lõikes. Seetõttu on 33,86%-line erinevus pakutavast keskmisest praegusel juhul

märkimisväärne erinevus.

4.4.1.4. Kuigi RHS § 115 lg 2 p-i 1 kohustuslikud matemaatilised lävendid kohalduvad

seaduses otseselt ehitustööde hankelepingutele, väljendavad need siiski seadusandja arusaama

3 Direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p h, samuti VAKO 03.06.2025, 133-25/288100, p 12.

5 (21)

sellest, milline hinnaerinevus on riigihankeõiguses olemuslikult riskisignaal.

RHS § 115 lg 2 p-is 1 sisalduv võrdlusloogika kinnitab, et 20-34% suurune kõrvalekalle

hankelepingu täitmise seisukohalt keskse ja korduva kulukomponendi puhul on objektiivne

asjaolu, mis pidi vähemalt käivitama § 115 lg 1 kohase selgituste küsimise.

4.4.1.5. Kuutasupõhiselt tasustatavad teenused ei olnud Riigihankes kõrvaline ühikuhind ega

marginaalne komponent, vaid hindamismudelis 80 väärtuspunkti andnud põhiline ja püsiv

teenuseosa. Kolmas isik sai selle komponendi eest maksimaalsed 80 väärtuspunkti, samas kui

tellimusepõhise komponendi eest sai ta 15,241 punkti. Kusjuures Vaidlustaja sai vastavalt

70,4069 ja 20 punkti. Seega kujunes Kolmanda isiku konkurentsieelis just väga madala

kuutasupõhise hinna kaudu. Sellises olukorras ei saa Hankija piirduda väitega, et kuna

hindamismudelis oli ka teine komponent, puudus vajadus kontrollida põhilise komponendi

põhjendatust.

Õiguskirjanduses on küll selgitatud, et üksiku hinnakomponendi madalus ei tekita alati

kahtlust, kui pakkumuse kogumaksumus tervikuna kahtlust ei tekita. Samas rõhutatakse, et

hinnakomponendi tähendust tuleb hinnata selle mahu ja mõju järgi hankelepingu

nõuetekohasele täitmisele. Käesoleval juhul ei ole tegemist juhusliku või väheolulise

ühikhinnaga, vaid raamlepingu püsiva teenuse põhikomponendiga, mille madal hind mõjutab

otseselt tööjõu-, tehnika-, materjali-, talihoolduse-, juhtimis- ja üldkulude katmist.

4.4.1.6. Kolmanda isiku väide, et madal hind ei tähenda automaatselt põhjendamatult madalat

hinda, on iseenesest õige. Vaidlustaja ei väida, et madal hind tingib automaatse

tagasilükkamise. Vaidlustaja väidab, et erakordselt madal hind tingis kohustuse läbi viia

sisuline RHS § 115 kontroll. Just selleks ongi RHS § 115 menetlus ette nähtud, et pakkujal

peab olema võimalus selgitada, kas madal hind tuleneb näiteks teenuse osutamise

säästlikkusest, tehnilisest lahendusest, erakordselt soodsatest tingimustest või muudest RHS

§ 115 lg-s 7 nimetatud või sellega võrreldavatest asjaoludest.

4.4.1.7. Kolmanda isiku üldised viited rahvusvahelisse kontserni kuulumisele, varasemale

kogemusele ja väidetavale kuluefektiivsusele ei kõrvalda Hankija kontrollikohustust. Need

võivad olla asjakohased üksnes juhul, kui need on esitatud Hankijale RHS § 115 menetluses

piisavalt konkreetselt ja kontrollitavalt ning kui Hankija on hinnanud, kas need on seostatavad

käesoleva hankelepingu täitmisega. Kolmas isik on oma seisukohtades viidanud varasematele

Kaitseväe objektide korrashoiulepingutele ja üldisele ressursibaasile, kuid selline üldine

kogemus ei tõenda iseenesest konkreetse pakkumuse kuutasupõhise hinna majanduslikku

põhjendatust Riigihankes. Liiatigi ei teadnud Hankija seda infot ilmselt enne käesolevat

vaidlustusmenetlust.

4.4.1.8. Hankija oleks pidanud nõudma Kolmandalt isikult vähemalt selgitusi selle kohta,

kuidas kuutasupõhine hind katab lepingu täitmiseks vajalikud otsesed ja vältimatud kulud,

sealhulgas tööjõu-, tehnika-, seadmete-, materjali-, talihoolduse-, juhtimis- ja üldkulud ning

millised konkreetsed RHS § 115 lg 7 tähenduses asjakohased asjaolud madalat hinda

põhjendavad. Kuna Hankija jättis sellise kontrolli tegemata, on edukaks tunnistamise otsus

tehtud olulise kaalutlusveaga ning vastuolus RHS § 115 lg-tega 1 ja 8 ning riigihanke

läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

4.4.2. RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise alused

6 (21)

4.4.2.1. Hankija ja Kolmas isik väidavad, et rikkumisi hinnati ning Kolmas isik esitas

selgitused ja heastamismeetmed, kuid see ei kõrvalda Vaidlustaja etteheidet.

Hankija enda seisukohtadest nähtub, et hankepassis avaldati kaks varasemat rikkumist, kuid

riigihankega 252417 seotud rikkumist ega selle kohta väidetavalt rakendatud

heastamismeetmeid hankepassis ei avaldatud. Hankija möönab ka, et kaalutlusotsus

dokumenteeriti üksnes kokkuvõtlikult märkusega, et komisjon kaalus kõiki asjaolusid ja

leidis, et rikkumised ei ole „sedavõrd kaalukad“, et välistada Kolmanda isiku osalemine

Riigihankes. Selline üldine formuleering ei näita, milliseid asjaolusid tegelikult hinnati,

millistele tõenditele tugineti ega miks rikkumised ei mõjutanud Kolmanda isiku

usaldusväärsust käesoleva hankelepingu täitmisel.

4.4.2.2. Üks rikkumistest puudutas lumekoristuse kvaliteedi puudusi ja teine lume lükkamisel

tekitatud kahju, mistõttu on rikkumised sisuliselt otseselt seotud vaidlusaluse Riigihanke

esemega. Seega ei saanud Hankija neid rikkumisi käsitleda üksnes abstraktsete või

väheoluliste minevikusündmustena. Hankija enda kirjelduste järgi seisnes üks rikkumine lipu

vale heiskamises ja lumekoristuse kvaliteedipuudustes ning teine lume lükkamisel hoone

seina kahjustamises.

Ei piisa Kolmanda isiku üldistest kinnitustest, et edaspidi pööratakse rohkem tähelepanu

juhendamisele, alltöövõtjate kontrollile või sisekontrolli meetmetele. RHS § 97 lg 1 kohaselt

peab pakkuja esitama tõendid usaldusväärsuse taastamiseks võetud meetmete kohta ning RHS

§ 97 lg 2 kohaselt peab hankija neid tõendeid hindama ja tegema põhjendatud kirjaliku otsuse,

kui peab neid piisavaks. Heastamine ei ole seega deklaratiivne enesekinnitus, vaid tõendatud

ja Hankija poolt sisuliselt hinnatud meede. Hankija seisukohtadest aga nähtub, et kogu otsus

tugineb ainult ja üksnes Kolmanda isiku selgitustele, mis ei ole kohane kaalutlus.

Hankija otsusest ei nähtu, et Hankija oleks kontrollinud, kas Kolmanda isiku väidetavad

meetmed olid tegelikult rakendatud, millal need rakendati, kas need hõlmasid kõiki korduvate

rikkumiste põhjuseid ning kas need on piisavad just vaidlusaluse, ilmastikust ja hooajalisest

töömahust sõltuva välisterritooriumi heakorrateenuse täitmiseks. Hankija hilisemad väited, et

töökoormust vähendati, paigaldati lisavalgustus, muudeti alltöövõtjatega sõlmitavaid

lepinguid või täpsustati reageerimisaegu, vajavad tõendamist ja Hankija sisulist kontrolli,

mitte ainult aktsepteerimist.

4.4.2.3. Üks rikkumine jäi hankepassis avaldamata. Isegi kui Kolmas isik väidab, et vastav

kanne lisati registrisse hiljem, ei muuda see olematuks Hankija kohustust kontrollida, millal

kanne tekkis, millal Kolmas isik seda kontrollis, miks rikkumist hankepassis ei kajastatud ning

kas esitamata jätmine mõjutas Hankija võimalust teha õigeaegne ja täielik usaldusväärsuse

hinnang. Hankija enda seisukohtadest nähtub, et hankepassis ei olnud kõiki asjaolusid

kajastatud ja Hankija pidi seetõttu esitama täiendava päringu.

5. Hankija, Tallinna Tehnikaülikool, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Põhjendamatult madal maksumus

5.1.1. RHS § 115 lg-st 1 tuleneva kohustuse tekkimise eelduseks on aga hankija põhjendatud

kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Alles seejärel tuleb hankijal anda

pakkujale võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes. Hankija ei

7 (21)

pea küsima selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, kui tal vastav kahtlus

puudub. 4

Hankijal ei tekkinud käesolevas asjas RHS § 115 lg 1 tähenduses põhjendatud kahtlust, et

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oleks hankelepingu eset arvestades põhjendamatult

madal. Hankija hindas pakkumust tervikuna ega tuvastanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis

viitaks sellele, et pakkuja ei oleks võimeline lepingut pakutud hinnaga nõuetekohaselt täitma.

Samuti puudusid viited sellele, et pakkumuse maksumus ei kataks tööjõu-, materjali- või muid

lepingu täitmiseks vältimatuid kulusid.

Asjaolu, et Hankija pöördus Kolmanda isiku poole pakkumuse ühe aspekti täpsustamiseks

(vastuse lisa 1), ei tähenda iseenesest, et Hankija oleks pidanud pakkumuse maksumust

põhjendamatult madalaks RHS § 115 lg 1 tähenduses. Hankija ei küsinud Kolmandalt isikult

selgitusi pakkumuse maksumuse kujunemise, kulustruktuuri, tööjõukulude, kasumlikkuse ega

muude RHS § 115 kohaldamisel asjakohaste asjaolude kohta. Hankija palus üksnes kinnitada,

et pakkumuse maksumuse tabelis esitatud kuupõhiselt tasustatavate teenuste ühikuhinnad on

õigesti esitatud. Selline päring oli suunatud võimaliku tehnilise vea välistamisele ega

kujutanud endast RHS § 115 lg 1 kohast põhjendamatult madala maksumuse kontrolli.

Seetõttu puudus Hankijal ka RHS § 115 lg-st 1 tulenev kohustus nõuda pakkujalt selles sättes

ette nähtud selgitusi.

5.1.2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Hankijal ei tekkinud kahtlust, et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus oleks põhjendamatult madal, mistõttu ei kohaldanud Hankija RHS §

115 lg-s 1 sätestatud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise menetlust. Vaidlus

seisneb selles, et Vaidlustaja hinnangul oleks pidanud hankijal selline kahtlus tekkima.

Hankija leiab, et Riigihanke asjaolud ei andnud objektiivset alust põhjendatud kahtluse

tekkimiseks.

5.1.3. Praktikas on leitud, et esmalt peab hankija kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused

sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala

maksumusega. See on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui

teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Selleks, mida tuleb lugeda pakkumuse

maksumuse märkimisväärseks erinevuseks ei eksisteeri kohtute ja vaidlustuskomisjoni

praktikas taas mingit üldkohalduvat ja arvuliselt fikseeritud lävendit5.

5.1.4. Vaidlustaja leiab, et Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse

põhjendamatult madalas maksumuses eelkõige seetõttu, et hankemenetluses esitatud

pakkumuste keskmine kuutasupõhine maksumus oli 22 536,13 eurot ning sellest tulenevalt oli

esimese ja teise pakkumuse hinnavahe 3 600 eurot (ca 20%), kuid esimese ja keskmise vahe

juba 7600 eurot (ca 34%).

Pakkumusi hinnati Riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide alusel 100

väärtuspunkti süsteemis ning edukaks tunnistati majanduslikult soodsaim pakkumus.

Väärtuspunkte anti eraldi kuupõhiselt tasustatavate teenuste ja tellimusepõhiselt tasustatavate

4 Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-19-1825, p 14 ja 3-20-924, p 18 5 Ibid.

8 (21)

teenuste eest. Seetõttu ei ole üksnes kuupõhise maksumuse võrdlemine piisav tegemaks

järeldust pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta.

Riigihankes sai Kolmas isik kuupõhiselt tasustatavate teenuste eest 80 väärtuspunkti ning

tellimusepõhiselt tasustatavate teenuste eest 15,241 väärtuspunkti. Vaidlustaja sai vastavalt

70,4069 ja 20 väärtuspunkti. Seega kujunes Kolmanda isiku edukus mõlema

hindamiskriteeriumi koostoimes, mitte üksnes madalaima kuupõhise maksumuse tõttu. Ka

sellest tulenevalt ei saa Vaidlustaja tuginemine üksnes kuupõhise maksumuse võrdlusele olla

aluseks järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega.

5.1.5. Pakkumuste hinnad erinesid üksteisest läbivalt. Esimese ja teise pakkumuse hinnavahe

oli 24,22%, teise ja kolmanda pakkumuse hinnavahe 27,43% ning ka ülejäänud pakkumuste

vahel esines märkimisväärseid erinevusi. Seetõttu ei olnud Kolmanda isiku pakkumuse

erinevus võrreldes Vaidlustaja pakkumusega erandlik ega andnud iseenesest alust järeldada,

et tegemist võiks olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega.

5.1.6. Hankijal ei tekkinud objektiivselt põhjendatud kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse

põhjendamatult madalas maksumuses. Samuti ei olnud pakkumuste hinnavahe sedavõrd

märkimisväärne, et see oleks iseenesest tinginud RHS § 115 lg 1 kohase kontrolli läbiviimise,

ega ilmnenud muid asjaolusid, mis oleksid viidanud sellele, et pakkuja ei ole võimeline

hankelepingut pakutud hinnaga nõuetekohaselt täitma. Seetõttu puudus Hankijal alus

kohaldada RHS § 115 lg-s 1 sätestatud menetlust ning nõuda Kolmandalt isikult selgitusi

pakkumuse maksumuse kohta.

5.2. RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise alused

5.2.1. Korralduse p-is 2 märgitu, et Kolmanda isiku suhtes ei esine ühtegi RHS § 95 lg-s 1 ega

lg-s 4 nimetatud kõrvaldamise alust, kajastab Hankija kaalutlusotsust pärast Kolmanda isiku

selgituste hindamist. Hankija hindas Kolmanda isiku varasemaid lepingurikkumisi ning leidis,

et nende raskus ja asjaolud ei olnud sellised, mis oleksid põhjendanud Kolmanda isiku

kõrvaldamist hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel.

5.2.2. Hankepassis tuli avaldada varasemad hankelepingute olulised rikkumised ning vajaduse

korral kirjeldada rakendatud heastamismeetmeid. Kolmas isik täitis selle kohustuse osaliselt

(vastuse lisa 2), märkides hankepassis kaks varasemat hankelepingu rikkumist, kuid ei

avaldanud riigihankega 252417 seotud hankelepingu rikkumist ega selle kohta rakendatud

heastamismeetmeid.

Hankija kinnitab, et oli teadlik kõigist võimalikest rikkumistest, täitis uurimispõhimõtet ning

pöördus asjaolude täpsustamiseks 11.06.2026 riigihangete registri kaudu Kolmanda isiku

poole (lisa 3) selgituste saamiseks, mille kohta Kolmas isik ka selgitusi jagas.

Hankepassis avaldas Kolmas isik järgmised hankelepingute rikkumised:

1) Hankeleping 141-202312 (sõlmitud riigihanke 265966 alusel), mille raames

Kolmas isik on tasunud hankijale kahju hüvitist;

2) Hankeleping HAL-13/2021-11813 (sõlmitud riigihanke 231929 alusel), mille

raames Kolmas isik tasus leppetrahvi. Hankija on kirjeldanud, et tegemist oli

süstemaatiliste rikkumistega: „30.11.2023 esitati leppetrahvinõue summas 500€,

süstemaatilised lepingu tingimuste rikkumised.“

9 (21)

Hankepassis ei olnud kajastatud riigihankega 252417 seotud hankelepingu rikkumine ega

selle kohta rakendatud heastamismeetmed.

RHS § 104 lg 7 kohaselt oli hankijal õigus ja kohustus kontrollida kõrvaldamise aluste

puudumist ning vajaduse korral küsida pakkujalt selgitusi. Kuna hankepassis ei olnud

kajastatud kõiki Hankijale teadaolevaid asjaolusid, küsis Hankija Kolmandalt isikult

täiendavaid selgitusi, mille Kolmas isik esitas 11.06.2026 (lisa 4).

Kaalutlusotsus tehti Riigihanke menetluse käigus, kuid see dokumenteeriti dokumendis

„Kontroll“ (lisa 5) kokkuvõtlikult järgmiselt: „Komisjon kaalus kõiki asjaolusid ning leidis,

et rikkumised ei ole sedavõrd kaalukad, et välistada Kolmanda isiku osalemine

hankemenetluses.“

5.2.3. Kuna kaalutlusotsuse põhjendused on dokumendis „Kontroll“ kajastatud

kokkuvõtlikult, avab Hankija alljärgnevalt üksikasjalikumalt need asjaolud, mida komisjon

otsuse tegemisel arvesse võttis ning millele kaalutlusotsus tugines.

Kaalutlusotsuse tegemisel hindas Hankija iga rikkumist eraldi ning seejärel kõiki rikkumisi

kogumis. Hindamisel võttis hankija arvesse rikkumise laadi, selle põhjuseid, Kolmanda isiku

esitatud selgitusi, rakendatud heastamismeetmeid ning nende mõju Kolmanda isiku

usaldusväärsusele ja enda kogemust.

1) Hankeleping HAL-13/2021-11813 (sõlmitud riigihanke 231929 alusel), mille raames

Kolmas isik tasus leppetrahvi.

Kolmanda isiku selgitus ja heastamismeetmed olid alljärgnevad (lisa 2):

Trahvid on määratud lipuheiskamise (Eesti Vabariigi lipp oli heisatud tagurpidi) ning

lumekoristuse kvaliteedi eest. Lumekoristuse kvaliteet kannatas seetõttu, et

taustakontrolliga isiku puudumise tõttu tuli töö teostada ajutiselt allhankija abil, kelle

töö kvaliteet ei vastanud nõuetele. Töötajale tehti juhendamine lipu õige heiskamise

kohta ning viga parandati poole tunni jooksul. Sobiv taustakontrolliga isik leiti peagi

ning nimetatud allhankijaga ei ole sellel objektil koostööd enam tehtud. Edaspidi

pöörame rohkem tähelepanu oma partnerite/allhankijate töö juhendamisele ja

kontrollile ning eelistame võimalusel teostada mehhaniseeritud lumekoristust oma

jõududega. Lisaks pöörame rohkem tähelepanu lipu õigele heiskamisele ja selle

juhendamisele.

Hankija selgitused:

Hankelepingu HAL-13/2021-11813 rikkumised seisnesid lipu vale heiskamises ning

lumekoristuse kvaliteedipuudustes. Hankija võttis arvesse Kolmanda isiku selgitusi,

mille kohaselt oli lumekoristuse kvaliteediprobleem tingitud ajutise alltöövõtja

kasutamisest ning lipu vale heiskamine kõrvaldati viivitamata. Samuti arvestas

Hankija, et Kolmas isik lõpetas koostöö puudustega alltöövõtjaga, leidis

taustakontrolliga töötaja ning rakendas täiendavaid juhendamis- ja kontrollimeetmeid.

Neid asjaolusid kogumis hinnates leidis Hankija, et rikkumine ei seadnud kahtluse alla

Kolmanda isiku usaldusväärsust sellisel määral, mis õigustaks tema kõrvaldamist

hankemenetlusest.

2) Hankeleping 141-202312 (sõlmitud riigihanke 265966 alusel), mille raames Kolmas

isik on tasunud hankijale kahju hüvitist (lisa 2).

Kolmanda isiku selgitus ja heastamismeetmed olid alljärgnevad:

10 (21)

Lume lükkamise käigus sai kahjustada hoone sein. Kolmandale isikule esitati arve

seina parandamiseks ning Kolmas isik hüvitas kahju vastavalt esitatud arvele.

Ülevaate juhtumi järel elluviidud parandustegevustest: *Välitööde juht on korraldanud

täiendava juhendamise sõidukite juhtidele ning tutvustanud objektil esinevaid

võimalikke ohtlikke olukordi. *Üle on vaadatud välitöötajate töökoormus, mida on

vähendatud ning ümber jaotatud, et vältida liigset kiirustamist. *Paigaldatud on

lisavalgustus, kuna lumelükkamine toimub varahommikul pimedas.

Hankija selgitused:

Hankija võttis kaalutlusotsuse tegemisel arvesse, et kõnealuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitas Kolmas isik hankijale täies ulatuses vastavalt esitatud arvele. Samuti

pidas Hankija oluliseks, et Kolmas isik ei piirdunud üksnes rikkumise tagajärgede

kõrvaldamisega, vaid rakendas ka meetmeid sarnaste rikkumiste vältimiseks

tulevikus. Selleks viidi läbi täiendav juhendamine sõidukijuhtidele, vaadati üle ja

vähendati töötajate töökoormust, et vältida kiirustamisest tingitud eksimusi, ning

paigaldati täiendav valgustus, arvestades, et lumekoristustöid teostatakse

varahommikul pimedal ajal. Neid asjaolusid kogumis hinnates leidis Hankija, et

rikkumine ei seadnud kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsust sellisel määral,

mis õigustaks tema kõrvaldamist hankemenetlusest.

3) Hankeleping HAL-13/2024-112 (sõlmitud riigihanke 252417alusel) (lisa 4).

Kolmanda isiku selgitus ja heastamismeetmed olid alljärgnevad:

10.09.2024 kell 14:23 esitati haldustarkvara Worksi kaudu SOL Baltics OÜ-le

avariiline mittevastavus Luhamaa kordonisse (nr TT-240910-0182). Mittevastavuses

kirjeldati varutoitegeneraatori mittekäivitumist võrgutoite kadumisel. Mittevastavus

klassifitseeriti vastavalt lepingule avariiliseks, kuna see vähendas objekti turvalisust.

Mittevastavuse lahendamise tähtajaks määrati 10.09.2024 kell 17:11. Töövõtja ei

reageerinud avariilisele mittevastavusele, hoolimata asjaolust, et kinnisvarahaldur oli

pidevas suhtluses töövõtja projektijuhiga. Töövõtja saabus objektile avariilist

mittevastavust lahendama alles 11.09.2024 orienteeruvalt kell 19:00.

Meetmed, mida oleme rakendanud, et vältida sarnaste rikkumiste kordumist tulevikus.

Kirjeldatud osa teenusest oli teostatud alltöövõtu korras. SOL Baltics OÜ ja alltöövõtja

vahelises koostöölepingus puudus klausel selle kohta, et alltöövõtjal on kohustus

reageerida avariijuhtumitele hiljemalt kahe (2) tunni jooksul alates teate

kättesaamisest ning SOL-il puudus tol hetkel seaduslik õigus nõuda alltöövõtjalt tööde

teostamist kiiremini. Pärast kirjeldatud juhtumit on SOL Baltics OÜ muutnud

alltöövõtjate koostöölepingu sõnastust selliselt, et see vastaks Hankija nõuetele ja

tagaks avariijuhtumitele reageerimise etteantud aja jooksul. See tagab SO SOL Baltics

OÜ-le võimalust nõuda Hankija poolt kirjeldatud teenuse kvaliteet vastaval tasemel.

Hankija selgitused:

Hankija võttis kaalutlusotsuse tegemisel arvesse, et rikkumine seisnes avariilise

mittevastavuse lahendamise tähtaja ületamises, mille tulemusena reageeriti

varutoitegeneraatori rikkega seotud juhtumile lepingus ettenähtust hiljem. Samas

pidas Hankija oluliseks Kolmanda isiku selgitust, et kõnealust teenust osutas

alltöövõtja ning rikkumise üheks põhjuseks oli asjaolu, et alltöövõtjaga sõlmitud

koostööleping ei sisaldanud kohustust reageerida avariijuhtumitele hankelepingus

sätestatud tähtaja jooksul. Hankija võttis arvesse ka Kolmanda isiku selgitust, mille

kohaselt ei olnud talle pakkumuse esitamise ajal teada, et alltöövõtu korraldus ei taga

hankelepingus nõutud reageerimisaega.

Hankija pidas oluliseks ka seda, et pärast rikkumise ilmnemist muutis Kolmas isik

alltöövõtjatega sõlmitavate lepingute tingimusi selliselt, et need vastaksid hankija

11 (21)

sätestatud tingimustele ning võimaldaksid edaspidi nõuda alltöövõtjalt

avariijuhtumitele õigeaegset reageerimist. Hankija hindas, et tegemist oli rikkumise

põhjuse kõrvaldamisele suunatud konkreetse organisatsioonilise meetmega, mis

vähendas sarnaste rikkumiste kordumise riski. Neid asjaolusid kogumis hinnates leidis

Hankija, et Kolmas isik oli rakendanud piisavaid meetmeid rikkumise põhjuste

kõrvaldamiseks ning oma tegevuse korrastamiseks. Seetõttu ei seadnud kõnealune

rikkumine Hankija hinnangul kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsust sellisel

määral, mis oleks põhjendanud tema kõrvaldamist hankemenetlusest.

4) Kolmanda isiku suhtes karistusregistrisse kantud rahatrahv (lisa 2).

Kolmanda isiku selgitus ja heastamismeetmed olid alljärgnevad:

Ladustasime erandkorras ja lühiajaliselt utiliseerimisele planeeritud värvijäätmete

pakendeid õues ilma selleks ettenähtud ilmastikukindla katteta, mis ei vastanud

nõuetele. Tegemist oli hooajatööde järgselt tekkinud ühekordse olukorraga, mitte

süsteemse praktikaga. Pärast Keskkonnaameti kontrolli parandasime olukorra.

Andsime jäätmed üle litsentseeritud jäätmekäitlejale, tellisime hoovi nõuetekohase

hoiustamise lahenduse, täiendasime ettevõttesiseseid juhendeid ja korraldust, et tagada

nõuete täitmine ning vältida sarnaste olukordade kordumist. Kinnitame, et rikkumine

on juba juhtumi esmases menetlusefaasis kõrvaldatud ning vastavad protsessid on

täiendatud, et tagada edaspidi nõuete täielik järgimine.

Hankija selgitused:

Hankija võttis arvesse, et kõnealune rikkumine oli seotud konkreetse üksikjuhtumiga,

mille asjaolud Kolmas isik ammendavalt selgitas. Samuti arvestas Hankija, et Kolmas

isik oli rikkumise kõrvaldanud, rakendanud täiendavaid organisatsioonilisi ja tehnilisi

meetmeid sarnaste juhtumite vältimiseks ning kinnitanud nõuetele vastava tegevuse

jätkumist. Hankija hinnangul näitasid esitatud selgitused ja rakendatud meetmed, et

Kolmas isik oli astunud piisavaid samme rikkumise heastamiseks ning tulevikus

samalaadsete rikkumiste ärahoidmiseks. Seetõttu puudus Hankijal alus asuda

seisukohale, et nimetatud rikkumine seaks kahtluse alla Kolmanda isiku

usaldusväärsuse või õigustaks tema kõrvaldamist hankemenetlusest.

5.2.4. Hankija on RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks süvenenud kõikidesse lepingutesse ja

nende rikkumistega seotud asjaoludesse. Seejuures teinud ka päringuid Kolmandale isikule

(lisa 3).

Kolmanda isiku varasemaid rikkumisi ei saa käsitada korduvate rikkumistena. Tegemist oli

erinevatel asjaoludel aset leidnud üksikjuhtumitega, mis ei viidanud süsteemsele lepinguliste

kohustuste eiramisele sama lepingu raames.

Hankija ei kujundanud oma hinnangut üksnes registris kajastatud rikkumiste põhjal, vaid

võttis arvesse ka enda pikaajalist praktilist kogemust Kolmanda isikuga. Kolmas isik on olnud

Hankija lepingupartner erinevate heakorrateenuste osutamisel alates 2003. aastast ning

viimastel aastatel ka vaidlusaluse objektiga võrreldavate välikorrastusteenuste. Hankija senine

kogemus Kolmanda isikuga on olnud positiivne ning Hankijal puuduvad kogemused selliste

oluliste lepingurikkumistega, mis oleksid seadnud kahtluse alla Kolmanda isiku

usaldusväärsuse või võime täita käesolevat hankelepingut. Seetõttu pidas Hankija ka oma

senist koostöökogemust üheks asjaoluks, mis toetas järeldust, et Kolmanda isiku

kõrvaldamiseks hankemenetlusest puudus alus.

12 (21)

Asjaolu, et Hankija andis vahetult pärast käesolevas hankemenetluses tehtud otsuseid

Kolmanda isiku kohta teisele hankijale positiivse referentsi, kinnitab, et Hankija hinnang

Kolmanda isiku usaldusväärsusele oli järjepidev ning tugines tema enda praktilisele

kogemusele lepingu täitmisel (lisa 6).

Seega ei olnud Hankija hinnang Kolmanda isiku usaldusväärsusele kujunenud üksnes

registriandmete põhjal, vaid tugines nii rikkumiste ja heastamismeetmete hindamisele kui ka

Hankija enda pikaajalisele praktilisele koostöökogemusele.

5.3. Hankija 08.07.2026 täiendavad seisukohad.

5.3.1. Põhjendamatult madal maksumus

5.3.1.1. Teenuste hankelepingute puhul on põhjendamatult madala maksumuse kontrolli

algatamine hankija kaalutlusotsus, mitte automaatne kohustus. Kui Hankijal ei ole tekkinud

põhjendatud kahtlust, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, ei teki tal ka

kohustust nõuda pakkujalt selgitusi.

5.3.1.2. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohta üksnes pakkumuste vaheliste protsentuaalsete

hinnavahedega. Vaidlustaja käsitluse kohaselt peaks ka tema enda pakkumuse suhtes olema

tekkinud põhjendatud kahtlus, kuivõrd ka Vaidlustaja pakkumus erineb järgmise pakkumuse

maksumusest 27,43%. Seega ei saa üksnes pakkumuste vaheline protsentuaalne erinevus olla

iseseisvaks aluseks järeldusele, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega.

Riigihankes ei koondunud pakkumused ühtsesse hinnatasemesse, vaid nende vahel esinesid

läbivalt erinevused: esimese ja teise pakkumuse hinnavahe oli 24,22%, teise ja kolmanda

pakkumuse hinnavahe 27,43% ning viienda ja kuuenda pakkumuse hinnavahe koguni

57,42%. Seetõttu ei olnud eduka pakkumuse hinnavahe võrreldes järgmise pakkumusega

erandlik ega saanud iseenesest tekitada Hankijal põhjendatud kahtlust pakkumuse

põhjendamatult madalas maksumuses.

Vaidlustaja seob põhjendatud kahtluse tekkimise üksnes pakkumuste vahelise hinnavahega.

Selline käsitlus ei tulene RHS § 115 lg-st 1 ega Riigikohtu praktikast. Põhjendatud kahtlus

peab tuginema objektiivsetele asjaoludele, mis viitavad sellele, et pakkumusega ei ole

võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Käesolevas vaidluses ei ole Vaidlustaja toonud

välja ühtegi konkreetset objektiivset asjaolu, millest nähtuks, et Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus ei kata hankelepingu täitmiseks vajalikke tööjõu-, tehnika-, materjali- või muid

vältimatuid kulusid või et Kolmas isik ei oleks võimeline hankelepingut nõuetekohaselt

täitma. Samuti ei ole Vaidlustaja selgitanud, kuidas teenuse ilmastikust sõltuv iseloom viitab

sellele, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei võimalda hankelepingut nõuetekohaselt

täita. Vaidlustaja väited tuginevad üksnes pakkumuste hinnataseme võrdlemisele ning

oletusele, et madalam hind pidi iseenesest tekitama Hankijal põhjendatud kahtluse. Pelgalt

pakkumuste vaheline protsentuaalne erinevus ega viide teenuse olemusele ei kujuta endast

objektiivset asjaolu, millest saaks järeldada, et tegemist on põhjendamatult madala

maksumusega pakkumusega või et Hankijal oleks tekkinud RHS § 115 lg 1 kohane kohustus

algatada maksumuse kontroll.

5.3.2. RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise alused

5.3.2.1. See, et üks rikkumine ilmnes hiljem või vajas täiendavat päringut, näitab, et Hankija

on täitnud oma kontrollikohustust (RHS §104 lg 8). Tegemist pole kaalutlusveaga. Asjaolu, et

13 (21)

Hankija kontrollis ka hankepassis avaldamata jäänud rikkumist ning küsis selle kohta

täiendavaid selgitusi enne lõpliku otsuse tegemist, kinnitab, et Hankija täitis RHS § 104 lg-st

7 tulenevat kontrollikohustust ega piirdunud üksnes hankepassis esitatud andmetega.

5.3.2.2. RHS § 97 lg 2 kohaselt hindab hankija esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et need on

piisavad usaldusväärsuse taastamiseks, teeb ta kirjaliku otsuse pakkujat mitte kõrvaldada.

Seadus ei sätesta ammendavat loetelu meetmetest, mis on piisavad. RHS § 97 lg 1 kohaselt

võivad meetmeteks olla nii kahju hüvitamine kui ka organisatsioonilised meetmed edasiste

süütegude ärahoidmiseks. Kui Kolmas isik on esitanud selgitused sisekontrolli ja juhendamise

tõhustamise kohta, on Hankijal õigus neid usaldusväärsuse taastamisel kaaluda. Hankija

hindas Kolmanda isiku esitatud selgitusi ja heastamismeetmeid kogumis ning leidis, et need

on piisavad usaldusväärsuse taastamiseks RHS § 97 lg 2 tähenduses. RHS ei kohusta Hankijat

kontrollima iga heastamismeedet täiendavate tõenditega ega läbi viima kohapealset kontrolli

või auditit, kui hankijal puudub konkreetne alus esitatud selgituste õigsuses kahelda.

5.3.2.3. Vaidlustaja väide, et Hankija tugines üksnes Kolmanda isiku selgitustele, ei vasta

tõele. Hankija võttis kaalutlusotsuse tegemisel arvesse nii riigihangete registrist nähtuvaid

andmeid, Kolmanda isiku hankepassis avaldatud teavet, Hankija poolt täiendavalt küsitud

selgitusi, rakendatud heastamismeetmeid kui ka Hankija enda pikaajalist praktilist kogemust

Kolmanda isikuga. Seega ei kujunenud kaalutlusotsus üksnes Kolmanda isiku kinnituste

põhjal.

5.3.2.4. Hankija hindas kõiki talle teadaolevaid rikkumisi, küsis Kolmandalt isikult

täiendavaid selgitusi, analüüsis esitatud heastamismeetmeid ning jõudis kaalutlusotsuseni, et

rikkumised ei olnud sedavõrd rasked, et seaksid kahtluse alla Kolmanda isiku usaldusväärsuse

RHS § 95 lg 4 p-i 8 tähenduses. Asjaolu, et kaalutlusotsuse põhjendused on dokumendis

„Kontroll“ esitatud kokkuvõtlikult ning neid selgitati vaidlustusmenetluses, ei tähenda, et

kaalutlus oleks jäänud tegemata.

6. Kolmas isik, SOL Baltics OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja sisuliseks argumendiks on oletus, et pakkumus võib olla põhjendamatult

madal. Sellest ei piisa.

RHS § 115 ei näe ette kohustust pakkumus tagasi lükata üksnes seetõttu, et see on

konkurentidest odavam. Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mis seaks

kahtluse alla Kolmanda isiku võime hankelepingut nõuetekohaselt täita.

Kõik Vaidlustaja argumendid põhinevad üksnes hinnavõrdlusel. See ei ole piisav RHS § 115

kohaldamiseks.

6.1.1. Hankija küsis Kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi. See tähendab, et Hankija ei

jätnud pakkumust kontrollimata. Hankija pöördus Kolmanda isiku poole täiendavate

küsimustega ning pärast nende hindamist tunnistas pakkumuse edukaks.

6.1.2. Kolmas isik kuulub rahvusvahelisse kontserni ning osutab heakorra- ja

kinnisvarahooldusteenuseid Eestis, Lätis ja Leedus.

Tehniline ja kutsealane suutlikkus on käesolevas pakkumuses nõuetekohaselt tõendatud ning

14 (21)

pakkumusele on lisatud hanketingimustele vastav loetelu hankija kindlaksmääratud tunnustele

vastavate teenuste osutamise lepingutest. Muuhulgas sisaldab nimetatud loetelu Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusega sõlmitud lepingut Kaitseväe kinnistute välisterritooriumite

korrashoiu kohta, mille alusel on pakkuja osutanud välikoristusteenust alates maist 2020.

Teenuse osutamiseks vajalikud ressursid, töökorraldus ja majanduslik võimekus olid olemas

juba pakkumuse esitamise ajal ning pakkumuse hind kujunes ettevõtja tegelike kulude ja

tavapärase majandustegevuse alusel.

Need asjaolud võimaldavad saavutada kuluefektiivsust võrreldes väiksemate ettevõtjatega.

RHS ei keela ettevõtjal pakkuda konkurentidest soodsamat hinda.

6.1.3. Vaidlustaja lähtub ekslikust eeldusest, et pakkumuse madalam hind või Hankija poolt

selgituste küsimine tähendab automaatselt, et pakkumus on põhjendamatult madala

maksumusega või tuleb tagasi lükata.

RHS § 115 eesmärk ei ole kaitsta konkurente madalama hinnaga pakkumuste eest, vaid tagada,

et hankeleping oleks reaalselt täidetav ning et pakkumuse madal hind ei tuleneks

õigusvastasest kulude kokkuhoiust või objektiivselt võimatust hinnast.

Hankija kontrollis Kolmanda isiku pakkumust, küsis täiendavaid selgitusi ning hindas nende

piisavust. Seetõttu ei saa Vaidlustaja piirduda väitega, et kontroll oleks pidanud olema veel

põhjalikum. Vaidlustaja peab näitama, milline konkreetne asjaolu jäi Hankijal kontrollimata

või milline Hankija järeldus oli ilmselgelt väär. Selliseid asjaolusid vaidlustuses ei esitata.

6.2. Hankija kontrollis kõiki registris kajastuvaid rikkumisi. Selle kohta esitas Hankija

Kolmandale isikule täiendava küsimuse ning Kolmas isik andis põhjalikud kirjalikud

selgitused ja kirjeldas rakendatud heastamismeetmeid.

Seejärel otsustas Hankija, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks vajalikud eeldused puuduvad

ning tunnistas, et Kolmandalt isikul puuduvad kõrvaldamise alused.

Vaidlustaja ei näita, milles Hankija kaalutlusviga seisnes. Tegemist ei olnud usaldusväärsuse

kaotusega.

Rikkumiste asjaolud olid Hankijale teada, Hankija küsis nende kohta selgitusi, Kolmas isik

selgitas juhtumite põhjuseid, milles kirjeldas rakendatud meetmeid, Hankija pidas neid

piisavaks.

Hankija hindas kõiki talle teada olnud asjaolusid ning jõudis kaalutlusotsuseni, et RHS § 95

lg 4 p 8 kohaldamise eeldused puuduvad.

6.3. Puudub igasugune alus väita, et Kolmas isik oleks tahtlikult varjanud teavet või esitanud

valeandmeid RHS § 95 lg 4 p-i 9 tähenduses.

6.4. Isegi juhul, kui mõne varasema lepingu täitmisel on esinenud rikkumisi, ei tähenda see

automaatselt RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamist.

RHS lähtub põhimõttest, et ettevõtjale tuleb anda võimalus tõendada oma usaldusväärsuse

15 (21)

taastamist.

Kolmas isik selgitas Hankijale iga registris kajastunud juhtumi asjaolusid ning kirjeldas

rakendatud organisatsioonilisi ja lepingulisi meetmeid rikkumiste kordumise vältimiseks.

Näiteks muudeti alltöövõtjatega sõlmitavaid lepinguid, täpsustati reageerimisaegade nõudeid

ning kehtestati täiendavad sisekontrolli meetmed avariiliste väljakutsete käsitlemiseks. Need

asjaolud olid Hankijale teada ning Hankija arvestas neid kaalutlusotsuse tegemisel. Sellest

tulenevalt puudub alus väita, et Hankija oleks jätnud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise küsimuse

sisuliselt hindamata.

6.5. Käesoleval juhul ei ole Vaidlustaja esitanud ühtegi objektiivset tõendit, millest nähtuks,

et:

- Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei võimaldaks hankelepingut

nõuetekohaselt täita;

- Hankija jättis mõne seadusest tuleneva kontrollikohustuse täitmata;

- Hankija oleks eiranud Kolmanda isiku esitatud selgitusi või hinnanud neid

meelevaldselt;

- Kolmas isik oleks esitanud teadvalt ebaõigeid või eksitavaid andmeid.

Vaidlustus põhineb suurel määral oletustel.

Vaidlustaja väited põhjendamatult madala maksumuse kohta põhinevad üksnes pakkumuste

hinnavõrdlusel ning oletusel, et madalama hinnaga pakkumus ei saa olla majanduslikult

põhjendatud. Selline lähenemine ei ole kooskõlas RHS § 115 eesmärgiga ega kohtupraktikaga.

Samuti puudub alus väita, et Kolmas isik oleks tulnud RHS § 95 lg 4 alusel hankemenetlusest

kõrvaldada.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustaja on taotlenud järgmiste Hankija otsuste kehtetuks tunnistamist:

1) Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine;

2) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine;

3) Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine.

7.1. Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguslik alus on RHS § 114 lg 2. Vaidlustades

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust on eelkõige vajalik viidata riigihanke

alusdokumentides sätestatud tingimustele/nõuetele, milledele vaidlustaja arvates vaidlusalune

pakkumus ei vasta.

Vaidlustaja pole käesoleval juhul viidanud ühelegi Riigihanke alusdokumentide

tingimusele/nõudele, millele tema arvates Kolmanda isiku pakkumus ei vasta. RHS § 115 lg

1 alusel algatatava pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli läbi viimata jätmine või

läbi viimine on vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu.

Eeltoodu alusel tuleb Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele esitatud

vaidlustus jätta rahuldamata.

7.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine

16 (21)

7.2.1. Hankija on kinnitanud, et tal ei tekkinud kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus võiks olla põhjendamatult madal.

Vaidlusaluseks küsimuseks on käesoleval juhul üksnes see, kas Hankijal oleks pidanud

tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses (lähtudes ühest

esitatud maksumusest), millest tulenevalt oleks ta pidanud küsima Kolmandalt isikult RHS §

115 lg-st 1 alusel selgitusi ja neid selgitusi hindama, viima läbi RHS §-is 115 sätestatud

kontrollimenetluse.

Juhul, kui Hankijal pidi vastav kahtlus tekkima, tuleb vaidlustuskomisjonil Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada, kuid see ei tähenda, et

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. See tähendab üksnes seda,

et Hankija oleks pidanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimenetluse RHS §

115 alusel läbi viima.

Kui Hankijal kahtlust tekkima ei pidanud, on Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku

pakkumus edukaks õige.

7.2.2. 29.05.2026 on Hankija pöördunud Kolmanda isiku poole6 ja palunud kinnitada, et

pakkumuse maksumuse tabelis esitatud kuupõhiselt tasustatavad teenuste ühikuhinnad on

õiged.

Kolmas isik on 01.06.2026 vastanud järgmiselt: „Käesolevaga kinnitame, et SOL Baltics OÜ

pakkumuse maksumuse tabelis esitatud kuupõhiselt tasustatavad teenuste ühikuhinnad on

õiged.“

Hankija selgituste järgi oli päring suunatud võimaliku tehnilise vea välistamisele.

Vaidlustuskomisjonile jääb Hankija küsimuse eesmärk arusaamatuks - millist tehnilist viga

soovis Hankija vältida.

Vaatamata sellele on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija küsimust ei saa pidada RHS

§ 115 lg 1 alusel esitatuks. Kolmas isik ei saanud seda küsimust mõista nii, et ta peab asuma

kuupõhiselt tasustatava teenuse ühikuhindasid sisuliselt põhjendama. Hankija nõudis üksnes

kinnitust ühe esitatud maksumuse ühikuhindade õigsuse kohta ja Kolmas isik selle kinnituse

ka esitas.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei algatanud 29.05.2026 RHS § 115 lg 1 alusel

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimenetlust.

7.2.3. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et RHS § 115 lg 2 Riigihankes ei kohaldu, sest

seal on kehtestatud kohustusliku kontrolli ja spetsiifilised arvutusmetoodikad üksnes

ehitustööde hankelepingutele. Riigihanke tulemusena sõlmitakse aga raamleping teenuste

osutamiseks.

7.2.4. RHS § 115 lg 1 kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu

eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. [---]

6 Sõnumi ID 1097828

17 (21)

RHS § 115 lg 1 kohaldamist puudutavas vaidluses kuuluvad tõendamiseseme hulka asjaolud,

mis peaksid nende esmasel vaatlusel tekitama hankijal alapakkumuse kahtluse.

Euroopa Kohus on kohtuasjas T-392/15 (p 88) asunud seisukohale, et esimeses etapis

(kahtluse tekkimiseks) peab hankija vaid kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused

sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala

maksumusega, mis on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui

teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Kui esitatud pakkumused ei sisalda

mõnda sellist näitajat ning ei tundu seega olevat põhjendamatult madala maksumusega, võib

hankija jätkata pakkumuste hindamist ja eduka pakkuja väljaselgitamise menetlust.

Hankija on õigesti märkinud, et selleks, mida tuleb lugeda pakkumuse maksumuse

märkimisväärseks/silmatorkavaks erinevuseks, ei eksisteeri vaidlustuskomisjoni ja kohtute

praktikas mingit üldkohalduvat ja arvuliselt fikseeritud lävendit. Igal üksikul juhul tuleb

lähtuda konkreetsetest asjaoludest.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankijal saab alapakkumuse kahtlus tekkida eelkõige

lähtudes eeldavast maksumusest ja/või sellest, et pakkumuse maksumus on teiste samas

riigihankes esitatud pakkumuste maksumustega, tavapärase turuhinnaga või hankelepingu

väärtusega võrreldes silmatorkavalt või märkimisväärselt madalam.

7.2.5. Riigihanke üldandmete kohaselt Hanke objektiks on Tallinna Tehnikaülikooli Mustamäe

linnaku kinnistutele välisterritooriumi heakorratööde tellimine.

Riigihankes tuli pakkujatel pakkumuses esitada järgmised maksumused:

1) igakuine tasu osade 1-4 heakorrateenuse kasutamise eest (kuupõhiselt tasustatavad

teenused);

2) teenused, mis tellitakse vastavalt vajadusele (tellimuse põhiselt tasustatavad teenused).

Pakkumuste hindamisel on kuupõhise tasu osakaal 80% ja tellimuse põhiselt tasustavate

teenuste maksumuse osakaal 20%. Hinnatavaks kuupõhiseks tasuks on nelja objekti tasud

kokku, hinnatavaks vastavalt vajadusele teenuse tasuks on nelja erineva teenuse ühiku

maksumused kokku. 7.2.6. Riigihankes esitati üheksa pakkumust, neist kaks lükati tagasi. Vastavaks tunnistatud

pakkumuste kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumused on järgmised (eurodes):

• Kolmas isik – 14 908,71

• Vaidlustaja – 18 519, 3

• teised pakkujad – 18 923,88; 21 900; 23 600; 29 791; 30 110.

Vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmine kuupõhiselt tasustatavad teenuse maksumus on

22 536,13 eurot.

Kolmanda isiku kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus on 24,22% madalam järgmisest

(Vaidlustaja) maksumusest ja 33,86% madalam vastavaks tunnistatud pakkumuste

kuupõhiselt tasustatavad teenuse maksumuste keskmisest.

Vastavaks tunnistatud pakkumuste teenuste, mis tellitakse vastavalt vajadusele, maksumused

on järgmised (eurodes):

18 (21)

• Kolmas isik – 46,5

• Vaidlustaja – 23,30

• teised pakkujad – 23,50; 56,01; 69,04; 77,10; 97,50.

Riigihanke eeldatav maksumust (2 000 000 eurot) ei saa esitatud maksumustega võrrelda, sest,

raamlepingu ja hankelepingute alusel tellitavate teenuste maht ei ole täpselt teada.

7.2.7. Vaidlustaja leiab, et RHS § 115 lg 1 alusel pidi Hankija alustama Kolmanda isiku

kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumuse kontrollimenetlust, sest:

1) Kolmanda isiku kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus on märkimisväärselt

madalam järgmisest (Vaidlustaja) maksumusest ja märkimisväärselt madalam

vastavaks tunnistatud pakkumuste kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumuste

keskmisest;

2) suure osa tasust moodustab tööjõu ja tehnika kulu, mis on püsivad kulud ja ei saa

pakkujatel oluliselt erineda.

Hankija põhjendab RHS §115 lg 1 alusel kontrollimenetluse alustamata jätmist sellega, et:

1) Hankija hindas pakkumust tervikuna ega tuvastanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis

viitaks sellele, et Kolmas isik ei oleks võimeline lepingut pakutud hinnaga

nõuetekohaselt täitma;

2) puudusid viited sellele, et pakkumuse maksumus ei kataks tööjõu-, materjali- või muid

lepingu täitmiseks vältimatuid kulusid;

3) ühe pakkumuse maksumust ei saa vaikimisi pidada „õigeks“ või „mõistlikuks“ ning

sellest erinevat maksumust „kahtlaseks“ või „vääraks“;

4) pakkumusi hinnati hindamiskriteeriumide alusel 100 väärtuspunkti süsteemis ning

edukaks tunnistati majanduslikult soodsaim pakkumus. Väärtuspunkte anti eraldi

kuupõhiselt tasustatavate teenuste ja tellimusepõhiselt tasustatavate teenuste eest.

Üksnes kuupõhise maksumuse võrdlemine ei ole piisav tegemaks järeldust pakkumuse

põhjendamatult madala maksumuse kohta, Kolmanda isiku pakkumuse edukus

tuleneb mõlema hindamiskriteeriumi koostoimes, mitte üksnes madalaima kuupõhise

maksumuse tõttu;

5) pakkumuste hinnad erinesid üksteisest läbivalt. Esimese ja teise pakkumuse hinnavahe

oli 24,22%, teise ja kolmanda pakkumuse hinnavahe 27,43% ning ka ülejäänud

pakkumuste vahel esines märkimisväärseid erinevusi. Seetõttu ei olnud Kolmanda

isiku pakkumuse erinevus võrreldes Vaidlustaja pakkumusega erandlik ega andnud

iseenesest alust järeldada, et tegemist võiks olla põhjendamatult madala maksumusega

pakkumusega.

Kolmas isik on vaidlustusmenetluses selgitanud, et:

1) hinnavõrdlus ei ole piisav RHS § 115 kohaldamiseks.

2) Kolmas isik kuulub rahvusvahelisse kontserni ning osutab heakorra- ja

kinnisvarahooldusteenuseid Eestis, Lätis ja Leedus. Tehniline ja kutsealane suutlikkus

on käesolevas pakkumuses nõuetekohaselt tõendatud ning pakkumusele on lisatud

hanketingimustele vastav loetelu hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate

teenuste osutamise lepingutest.

3) teenuse osutamiseks vajalikud ressursid, töökorraldus ja majanduslik võimekus olid

olemas juba pakkumuse esitamise ajal ning pakkumuse hind kujunes ettevõtte tegelike

kulude ja tavapärase majandustegevuse alusel;

4) vaidlustus põhineb suurel määral oletustel, mis ei saa olla Hankija otsuste kehtetuks

19 (21)

tunnistamise aluseks.

7.2.7.1. Kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus seondub sõlmitava raamlepingu ja selle

alusel sõlmitavate hankelepingute peamise esemega, sest tellimuse põhiselt tasustatavaid

teenuseid võib Hankija tellida (teenused, mida tellitakse vastavalt vajadusele). Põhimõtteliselt

on Riigihanke alusdokumentide kohaselt võimalik, et Hankija ei sõlmi üldse hankelepinguid,

ei telli ka kuupõhiselt tasustatavaid teenuseid, kuid see on äärmisel ebatõenäoline, sest

Riigihanget viiakse ju läbi eelkõige kuupõhiselt tasustatavate teenuste tellimiseks (4 objekti).

Õige on see, et RHS § 115 alusel kontrollitakse kogu maksumuse põhjendatust, pakkumust ei

saa RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata ühe madala maksumuse (ühikuhinna) tõttu.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus ei

ole väheoluline maksumus, vaid raamlepingu püsiva teenuse põhikomponent, mistõttu pole

alust asuda seisukohale, et üksnes kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumuse alusel ei saa

tekkida/ei pea tekkima kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas.

Seega - Hankija poolt RHS § 115 lg 1 alusel algatatav kontrollimenetlus võib olla ajendatud

madalast kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumusest, kuid kontrollimenetluses tuleb

tuvastada kogumaksumuse põhjendatus.

7.2.7.2. Vaidluste eristamine RHS § 115 lg 1 ja § 115 lg 8 alusel on oluline

tõendamiskoorumuse erinevuse tõttu. RHS § 115 lg 1 kohaldamisega seotud vaidluses peab

vaidlustaja põhjendama seda, miks hankijal pidi tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse

põhjendatuse osas, RHS § 115 lg 8 puhul peab aga vaidlustaja tõendama, et teise pakkuja

pakkumuse näol oli tegemist alapakkumisega.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja põhjendused on piisavad. Kolmanda isiku

pakkumuses esitatud kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumus on Vaidlustaja esitatud

maksumustest 24,22% madalam, keskmisest 33,86% madalam (ja 50,49% madalam kõige

kõrgemast kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumusest). Nõustuda tuleb Vaidlustajaga, et

püsivad kulud (tööjõud ja tehnika) ei saa pakkujatel oluliselt erineda, mistõttu vastavaks

tunnistatud pakkumuste kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumuste keskmisest erinevust

33,86% saab käesoleval juhul pidada märkimisväärseks.

7.2.7.3. Eesti kohtupraktika kohaselt on alapakkumise kontrolli üle otsustamisel kohane

hinnata pakutud maksumuste erinevusi (Tallinna Halduskohus 3-21-1811, p 40).

Põhjendamatult madala maksumuse kahtluse tekkimise puhul ongi harilikuks meetodiks

pakkumuste maksumuse võrdlemine teiste samas riigihankes esitatud pakkumuste

maksumustega. Riigihanke tulemusena sõlmitava raamlepingu eseme puhul pole olemas

mingit kindlat turuhinda, millest Hankija saaks lähtuda. Järelikult ei ole võimalik kontrollida,

kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla oluliselt madalam kui on tavapärane

turuhind. Seega ongi võrdlus teiste pakkumuste maksumusega objektiivseks aluseks, millega

ühe pakkumuse maksumust võrrelda ning mille alusel tuvastada, kas Hankijal pidi tekkima

kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses.

7.2.7.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija selgitused kahtluse puudumise ja RHS

§ 115 lg 1 alusel kontrollimenetluse alustamata jätmise kohta ei ole piisavad. Selgusetuks jääb

see, mida täpsemalt tähendab viidete puudumine, et Kolmas isik ei oleks võimeline lepingut

20 (21)

pakutud hinnaga nõuetekohaselt täitma, et pakkumuse maksumus ei kataks tööjõu-, materjali-

või muid lepingu täitmiseks vältimatuid kulusid.

Hankija põhjendab seda, miks tal ei tekkinud kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuses tegelikult üksnes üldsõnaliste, tõendamata väidetega. Vaidlustuskomisjon

leiab, et Hankija väited on nii üldised, et nendest lähtudes ei ole võimalik tuvastada, et

Hankijal kahtluse mittetekkimine oleks tingitud mingitest objektiivsetest ning

kontrollitavatest asjaoludest.

Vaidlustusmenetluses ei ole esitatud ühtegi kontrollitavat asjaolu, mis pidi Hankija panema

otsustama, et lähtuvalt kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumusest RHS § 115 lg 1 alusel

kontrollimenetlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas ei algatata. Kolmanda isiku

tegutsemine hankelepingu esemega seotud valdkonnas ja tema kogemused ei ole sellisteks

asjaoludeks.

Pakkujad kalkuleerivad esitatavaid maksumusi lähtuvalt oma äriplaanist, kokkulepetest, aga

ka ristsubsideerimise võimalustest ning eesmärkidest kasumi osas. Nende asjaolude mõju

pakkumuse maksumusele ja selle põhjendatusele saabki Hankija kontrollida ja hinnata RHS

§ 115 lg 1 alusel alustatud kohase kontrolli läbiviimisel.

7.2.8. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et lähtuvalt Kolmanda isiku

esitatud kuupõhiselt tasustatava teenuse maksumuse erinevusest võrreldes vastavaks

tunnistatud pakkumuste keskmisega pidi Hankijal tekkima kahtlus Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Seetõttu oleks Hankija pidanud kohaldama Kolmanda

isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks RHS §-is 115 sätestatud

kontrollimehhanismi. Kuna Hankija seda teinud ei ole, tuleb Hankija otsus Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamiseks tunnistada kehtetuks.

7.3. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine

Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse ja Hankija peab vastu võtma uue pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

ning ka eduka pakkumuse esitanud pakkuja kõrvaldamise/kõrvaldamata jätmise otsuse, siis

puudub mistahes põhjendus praegu sisuliselt lahendada vaidlust Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmise otsuse õiguspärasuse osas.

Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks

tulenevalt etapiviisilisuse põhimõttest kooskõlas RHS § 104 lg-ga 8: kuna Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks, ei saa olla õige ka järgmine

otsus - Kolmanda isiku kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja suhtes tehtud otsus tema

kõrvaldamata jätmise kohta.

8. Vaidlustusmenetluse kulud

Vaidlustus kuulub RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldamisele osaliselt, kulude välja

mõistmise osas kuulub kohaldamisele RHS § 198 lg 2.

Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja taotlus tunnistada kehtetuks Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus võib olla esitatud ekslikult, kuid selle taotlusega

21 (21)

peab kulude välja mõistmisel arvestama. Vaidlustuskomisjon peab selle osatähtsuseks 10%.

RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 2304 eurot

tasutud riigilõivust.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

summas 3420 eurot (käibemaksuta), 18 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasuga 190 eurot

(käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjon leiab, et käesolevas vaidlustusasjas on 4,5 tundi vaidlustuse perspektiivi

analüüsiks ja 1,0 tund täiendava kohtupraktika analüüsiks mõnevõrra ülepaisutatud.

Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks ja põhjendatuks Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulu

summas 2850 eurot (käibemaksuta), 15 tunni õigusabi osutamise eest. Vaidlustuskomisjon

mõistab Hankijalt välja 2565 eurot (käibemaksuta).

Hankija ja Kolmas isik ei ole kulude välja mõistmist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)