<

OTSUS

Vaidlustusasja number

135-26/306996

Otsuse kuupäev 20.07.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Nortal AS-ivaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse

riigihankes „Piiriülese teisese andmevahetuse analüüs

Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 306996)

Cybernetica AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise

otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Nortal AS, esindaja Piret Tees

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Madina Talu

Kolmas isik, Cybernetica AS

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel:

1. Rahuldada Nortal AS-i vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Piiriülese teisese

andmevahetuse analüüs Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 306996) ning tunnistada

kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus millega tunnistati edukaks Cybernetica AS-i

pakkumus.

2. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Nortal AS-i kasuks välja Nortal AS-i poolt vaidlustuse

esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.04.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

2 (12)

(edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Piiriülese teisese andmevahetuse analüüs

Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 306996) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh

Hindamismetoodika kirjeldus (edaspidi Hindamismetoodika).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 04.05.2026, esitasid pakkumused 7 pakkujat, sh Nortal AS,

ja Cybernetica AS.

2. 15.06.2026 otsusega tunnistas Hankija edukaks Cybernetica AS-i pakkumuse.

3. 22.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Nortal

AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks Cybernetica

AS-i pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 01.07.2026 kirjaga nr 12.2-10/135 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 06.07.2026 ja neile vastamiseks 09.07.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

esitasid täiendava seisukohta Hankija. Kolmas isik vaidlustusmenetluses seisukohta ei esitanud.

5. Käesolevas vaidlustusasjas on Vaidlustaja ja Hankija oma menetlusdokumentides kajastanud

andmeid, mida Vaidlustaja käsitleb oma ärisaladusena. RHS ei näe ette, et kogu

vaidlustusmenetluse saaks kinniseks kuulutada, vaidlustuskomisjoni otsus tuleb üles laadida

RHR-i. Vaidlustaja ärisaladuse kaitseks on vaidlustuskomisjon koostanud käesolevast otsusest

kaks versiooni:

1) otsuse täielik versioon, millest Vaidlustaja ärisaladusi sisaldavaid osi eemaldatud

pole, tehakse teatavaks Vaidlustajale ja Hankijale;

2) otsuse versioon, millest on eemaldatud Vaidlustaja ärisaladust puudutavad osad, mis

on tähistatud märkega [Vaidlustaja ärisaladus] tehakse teatavaks Kolmandale isikule ning

laaditakse üles RHR-i.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Vaidlustaja, Nortal AS, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

6.1. Pakkumusi hinnati Riigihankes hinna ja kvaliteedi suhte alusel:

1) pakkumuse kogumaksumus – osakaal 30;

2) teenuse kirjeldus – osakaal 50;

3) meeskonna kirjeldus ja rollide jaotus ning seotud kogemus – osakaal 20.

Hindamismetoodika kohaselt on pakkujal võimalik saada pakkumuse hindamisel 4 lisapunkti,

kui pakkumuses esitatud ja lepingu täitmisesse kaasatud meeskonnaliikmel on riigihanke

algamisele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt 12 kuu pikkune järjestikune IT või andmetega

seotud valdkonnas töötamise kogemus. Tellija peab silmas otsest tööd IT ja/või andmetega, nt

ärianalüütiku, süsteemianalüütiku, arhitekti või andmeanalüütikuna (lisapunktide saamiseks on

palutud lahti kirjeldada kogemus ja valdkondlik kokkupuude).

6.2. Pakkumuste pingerivi kujunes järgmiseks:

1) Kolmas isik - 89,65 punkti;

2) AS PricewaterhouseCoopers Advisors - 87,86 punkti;

3) Ernst & Young Baltic AS - 86,69 punkti;

4) KPMG Baltics OÜ - 86,64 punkti;

5) Vaidlustaja - 86 punkti;

3 (12)

6) Proud Engineers Consulting OÜ - 55,31 punkti.

Hankija tunnistas edukaks Kolmanda isiku pakkumuse.

Vaidlustaja pakkumust on hinnatud liiga madalalt. Kui pakkumust oleks hinnatud kooskõlas

RHAD-iga, oleks see saanud 4 punkti rohkem ehk kokku 90 punkti.

6.3. Vaidlustaja pakkumus on saanud õigusvastaselt madalad punktid hindamiskriteeriumi

meeskonna kirjeldus ja rollide jaotus ning seotud kogemus alakriteeriumi vähemalt 12 kuu

pikkune järjestikune IT või andmetega seotud valdkonnas töötamise kogemus (edaspidi

Kriteerium) eest.

Hankija andis Vaidlustaja pakkumusele Kriteeriumi alusel 0 punkti, põhjendusega, et

Vaidlustaja esitatud spetsialisti [Vaidlustaja ärisaladus] (edaspidi ka Spetsialist) kogemus

projektis [Vaidlustaja ärisaladus]; edaspidi Projekt) ei vasta Kriteeriumi nõuetele, kuna RHR-is

on lepingu perioodiks märgitud [Vaidlustaja ärisaladus] ning seal kajastatud lepingu tegeliku

täitmise periood [Vaidlustaja ärisaladus] ei vasta vähemalt 12 kuu pikkusele kogemusele.

6.4. Vaidlus on selles, kas Hankija hindas Vaidlustaja pakkumust õiguspäraselt. 4 lisapunkti

korral saaks Vaidlustaja pakkumus kogusummas mitte 86 vaid 90 punkti, mis tõstaks

Vaidlustaja pakkumuse ettepoole praegusest edukast pakkumusest, milleks on Kolmanda isiku

pakkumus 89,65 punktiga.

6.5. Hankija on Hindamismetoodikas vaidlusaluse alakriteeriumi juures märkinud, et

lisapunktide saamiseks tuleb lahti kirjeldada kogemus ja valdkondlik kokkupuude. Seega ei

pidanud pakkujad hindepunktide saamiseks viitama konkreetsele projektile, vaid kirjeldama

Spetsialisti kogemuse, selle kestuse ja valdkondliku kokkupuute.

6.6. Spetsialisti CV-s on vastavat kirjeldatud: [Vaidlustaja ärisaladus].

CV teisel lehel: [Vaidlustaja ärisaladus].

Ka pakkumusele lisatud meeskonna kirjelduse dokumendis on põhjalikult käsitletud Spetsialisti

kogemust ja selle kestust ning valdkonnaalast kokkupuudet kirjeldatud: [Vaidlustaja

ärisaladus].

6.7. Seega sisaldas Spetsialisti CV kõiki Hindamismetoodikas nõutud andmeid – kogemuse

kirjeldust, valdkondlikku kokkupuudet ning kogemuse kestust [Vaidlustaja ärisaladus] –, mille

alusel oleks Hankija pidanud Vaidlustaja pakkumusele lisapunktid määrama. Hankijal puudus

alus jätta CV-s esitatud andmed kõrvale ja lähtuda lisapunktide andmisel üksnes CV-s viidatud

Projektist ja RHR-is Projekti kohta kajastatud lepingu formaalsetest tähtaegadest, mis ei kajasta

Projekti tegelikku kestust ega Spetsialisti tegelikku töökogemust. Hankija on ise määranud, et

lisapunktide saamiseks piisab kogemuse ja valdkondliku kokkupuute kirjeldusest. Seega on

Hankija, tuginedes üksnes Projekti kohta RHR-is esitatud andmetele, rikkunud kohustust viia

hindamine läbi vastavalt RHAD-i tingimustele (RHS § 117 lg 1), eiranud läbipaistvuse, võrdse

kohtlemise ja kontrollitavuse põhimõtteid (RHS § 3) ning teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti,

jättes arvesse võtmata olulised asjaolud.

6.8. Kui Hankija määras RHAD-is, et lisapunktide saamiseks tuleb lahti kirjeldada kogemus ja

valdkondlik kokkupuude, kuid hindamisel lähtus üksnes registris kajastatud Projekti

formaalsetest tähtaegadest, ei ole hindamisprotsess läbipaistev ega kontrollitav.

6.9. RHS § 117 lg 1 kohustab hankijat hindama vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt

riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele. Kui Hankija

eirab RHAD-is lubatud tõendusviisi (kogemuse kirjeldus CV-s) ja asendab selle muu

kriteeriumiga (RHR-is kajastatud viidatud Projekti formaalsed tähtajad), rikub ta

hindamisreegleid. Kuigi hankijal on pakkumuste hindamisel kaalutlusõigus, tuleb seda

teostada kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

4 (12)

asjaolusid. Antud juhul on oluliseks asjaoluks Spetsialisti tegelik töökogemus, mis on CV-s

kirjeldatud vastavalt Hankija juhistele. Nende andmete ignoreerimine on vastuolus

kaalutlusõiguse nõuetekohase teostamisega.

6.10. Kui vaidlustuskomisjon leiab, et Hankijal oli õigus tugineda üksnes viidatud Projekti

andmetele, mitte CV-s kirjeldatud Spetsialisti kogemusele, siis ka sel juhul on Vaidlustaja

pakkumuse hindamine vaidlusaluses alamkriteeriumis olnud õigusvastane.

Hankija kontrollis Projekti kestust RHR-is, kus on märgitud Projektiga seonduva lepingu

kestuseks [Vaidlustaja ärisaladus] ning Projektiga seonduva lepingu sõlmimise kuupäevaks

[Vaidlustaja ärisaladus] ja täitmise tähtajaks [Vaidlustaja ärisaladus]. Küll aga jättis Hankija

tähelepanuta, et Vaidlustaja on pakkumuses esitatud Spetsialisti CV-s märkinud, et Projekt

tõendab vähemalt 12 kuu pikkust järjestikust IT või andmetega seotud valdkonnas töötamise

kogemust. Seega pidi Hankija vastavalt Hindamismetoodikale määrama hindepunktid CV-s

kirjeldatud kogemuse, valdkondliku kokkupuute ja kogemuse kestuse alusel.

6.11. Kui Hankija pidas vaatamata Hindamismetoodikas märgitule põhjendatuks kontrollida

Projekti pikkust RHR-ist, siis oleks ta pidanud uurimispõhimõtet järjepidevalt rakendama ning

pakkumuse ja RHR-i andmete vahel Projekti kestuse osas vastuolu tuvastamisel arvestama

võimalusega, et RHR-i andmed võivad olla ebatäpsed, arvestades seejuures Spetsialisti CV-s

tema kogemuse kohta märgitud infot ning asjaolu, et Projekti maksumus ületab RHR-i andmetel

rahvusvahelist piirmäära ning RHR-is on Riigihanke tulemite alla lisatud hankelepingu

sõlmimise teate kohaselt lepingu maksumus [Vaidlustaja ärisaladus]. On selge, et sellist mahtu

ei ole võimalik mõne nädalaga täita ja seega pidanuks Hankija küsima vastuolude tõttu

selgitusi/täpsustusi Vaidlustajalt või Projekti kliendilt. Seda Hankija aga ei teinud ning hindas

Vaidlustaja pakkumust selgitusi küsimata.

6.12. Hankija on rikkunud RHS § 3 p-ides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse,

proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, jättes Vaidlustaja pakkumuse hindamisel

tähelepanuta ilmselge vastuolu pakkumuse ja RHR-i andmete vahel ning jättes Vaidlustajale

andmata võimaluse seda vastuolu selgitada. Kuna projekti maht ja Spetsialisti CV-s märgitud

staaž viitasid RHR-i andmete võimalikule ebatäpsusele, oleks Hankija pidanud RHS § 46 lg 4

alusel küsima selgitusi. Selgituste küsimata jätmine on õigusvastane, kui spetsialisti tegelik

kogemus on tõendatav ja vastab Hindamismetoodika nõuetele.

6.13. Projekti kliendi kinnitusest nähtuvalt vastab Spetsialisti kogemus Kriteeriumile.

Vaidlustaja oleks saanud selle kinnituse Hankijale esitada, kui tõendid kogemuse kohta tulnuks

esitada koos pakkumusega või kui Hankija oleks Vaidlustajalt pärast pakkumuse esitamist

selgitusi küsinud. Projekti kliendi sisemise asjaajamise ja töökorralduse tõttu allkirjastasid

Vaidlustaja ja Projekti klient lepingu põhimõtteliselt Projekti lõpus. Projekti täitmine aga sai

alguse juba [Vaidlustaja ärisaladus].

6.14. Hankija on kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sealhulgas

tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (RHS § 3 p 1). Seega, on Hankijal

ebakõlade selgumisel kohustus tegelikud asjaolud välja selgitada. Antud juhul esines ilmne

vastuolu Vaidlustaja pakkumuses esitatud spetsialisti CV andmete (tegelik töökogemus alates

[Vaidlustaja ärisaladus] ning viidatud Projektis vähemalt 12 kuud) ja RHR-is märgitud lepingu

täitmise perioodi [Vaidlustaja ärisaladus] vahel. Arvestades projekti suurt maksumust, ei ole

eluliselt usutav, et sellise mahuga töid teostatakse [Vaidlustaja ärisaladus], mis tekitab

põhjendatud kahtluse RHR-i andmete ebatäpsuse osas.

6.15. RHS § 46 lg 4 sätestab, et ettevõtja esitab hankijale selgitusi või selgitamist võimaldavaid

dokumente pakkumuses esitatud andmete kohta hankija nõude saamisel. Seega, kui

pakkumuses esineb ebaselgus või vastuolu, peab hankija andma pakkujale võimaluse asjaolusid

5 (12)

selgitada, seda enam, et antud juhul on Hankija ise vastuolus Hindamismetoodikaga asunud

hindepunkte määrama muul kui pakkumuses märgitud andmete alusel. Kui Vaidlustaja oleks

teadnud, et Hankija ei lähtu üksnes pakkumuses toodud kogemuse kirjeldusest ja kestusest,

oleks Vaidlustaja esitanud koheselt Projekti kliendi kinnituse. Kuna Kriteerium oli määrava

tähtsusega eduka pakkumuse väljaselgitamisel ja vastav info oli Spetsialisti CV-s märgitud,

oleks Hankija pidanud RHS § 46 lg 4 alusel nõudma täiendavaid selgitusi, et kõrvaldada

vastuolu CV ja RHR-i andmete vahel. Hankija otsus anda 0 punkti ilma täiendava kontrollita ja

selgituste andmise võimaluseta on vastuolus RHS § 3 põhimõtetega.

RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke

alusdokumentides nimetatud kriteeriumidele. Kuna Spetsialisti tegelik kogemus vastab nõutud

12 kuule, siis on vaidlusaluses alamkriteeriumis 0 punkti andmine ebaõige.

6.16. RHS § 185 lg 2 p-i 7 kohaselt saab pakkumuse edukaks tunnistamise ja sellele eelnenud

hindamise vaidlustada. Kui tuvastatakse, et hankija jättis täitmata uurimispõhimõtte ning hindas

pakkumust ebaõigete või puudulikult kontrollitud andmete põhjal, on alust Hankija otsuse

kehtetuks tunnistamiseks RHS § 190 lg 4 p 1 alusel.

6.17. 06.07.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

6.17.1. Hankija vastus ei lükka ümber asjaolu, et Hankija tugines Spetsialisti kogemuse

hindamisel õigusvastaselt RHR-is kajastatud lepingu formaalsetele andmetele, jättes

arvestamata, et Spetsialisti CV-s ja meeskonna kirjelduse failis oli kogemus, selle kestus ja

valdkondlik kokkupuude Hindamismetoodika nõuete kohaselt lahti kirjeldatud.

Hindamismetoodika kohaselt piisas lisapunktide saamiseks just sellisest kirjeldusest.

6.17.2. Ebaõige on Hankija väide, et CV-s ei ole Spetsialisti kogemust kajastatud piisava

põhjalikkusega. CV-s on lisapunktide saamiseks ettenähtud väljal hindamiskriteeriumi

„Meeskonna kirjeldus, rollide jaotus ning seotud kogemus“ alakriteeriumis „Täiendavad

punktid meeskonnaliikmete hankeobjektiga seotud kogemuse eest“ täiendavate punktide

saamiseks vajalik kogemuse ja valdkondliku kokkupuute kirjeldus esitatud kogu Hankija

nõutud teave Spetsialisti kogemuse, selle kestuse ja valdkondliku kokkupuute kohta. Nõutavat

kogemust kajastavad nii viide konkreetsele projektile (CV viimane lehekülg) kui ka Spetsialisti

üldise [Vaidlustaja ärisaladus] kirjeldus (CV teine lehekülg). Pakkumus kirjeldab Spetsialisti

järjestikust kogemust, mis ületab nõutud 12 kuu läve mitmekordselt ja katab ka Riigihanke

algatamisele eelnenud 60 kuud.

6.17.3. Hankija tugineb asjaolule, et CV-s puudusid vaidlusaluse projekti kestuse andmed.

Hindamismetoodika kohaselt pidi pakkuja lisapunktide saamiseks kajastama CV-s Spetsialisti

kogemuse kestuse selliselt, et sellest oleks järeldatav vähemalt 12 kuu pikkune järjestikune IT

või andmetega seotud valdkonnas töötamise kogemus riigihanke algamisele eelneva 60 kuu

jooksul. CVs on selgelt märgitud, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Lisaks on CV-s välja toodud

Spetsialisti kogu kogemus: [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankijal ei olnud õigust eirata neid

andmeid. Isiku 12-kuulise järjestikuse kogemuse võib täita ka kestva rolli või järjestikuste

ülesannete kaudu - Hindamismetoodika ei nõua, et kogu 12-kuuline kogemus mahuks ühe

lepingu formaalsetesse tähtaegadesse.

6.17.4. Ebaõige on Hankija väide, et kuivõrd vaidlustaja sidus nõude täitmise konkreetse

projektiga, oli hankijal õigus hinnata nõude täitmist selle projekti alusel ning et muu kogemuse

osas puudusid piisavalt selged ja kontrollitavad andmed.

Vaidlustaja ei ole nõude täitmist sidunud üksnes konkreetse projektiga. Spetsialisti CV-s

viidatud projekt peegeldab vähemalt 12 kuu pikkust kogemust selles projektis, kuid nõutud

kogemust tõendavad kõik CV lisapunktide osas esitatud andmed. Sealhulgas on CV-s

lisapunktide saamiseks ettenähtud väljal ajaliselt ja selgelt määratletud Spetsialisti üldine

6 (12)

kogemus samas valdkonnas ja sama tarkvaraga: [Vaidlustaja ärisaladus]. Seega on Spetsialisti

kogemust kajastatud nõutud rollis kestva kogemusena, mis ulatub kaugelt üle nõutud 12 kuu

läve ning katab ka Riigihanke algatamisele eelnenud 60 kuud.

6.17.5. Hindamismetoodika ei sidunud kogemuse tõendamist kindla CV lahtri ega vorminguga,

vaid nõudis kogemuse, kestuse ja valdkondliku kokkupuute kirjeldust. Hankija on kohustatud

hindama pakkumust tervikuna ega tohi eirata CV-s esitatud kogemuse andmeid. Tegemist on

oluliste andmetega, mis mõjutavad pakkuja hindamise tulemust. Pakkumuses selgelt esitatud

olulise asjaolu arvesse võtmata jätmine tähendab ka kaalutlusõiguse ebaõiget teostamist.

Asjaolu, et Vaidlustaja tõi kogemuse illustreerimiseks välja ka konkreetse projekti, ei kitsenda

ega asenda CV-s ja meeskonna kirjelduses esitatud kogemuse kirjeldust. Hankija tõlgendus,

mille kohaselt Vaidlustaja tegi valiku siduda Kriteerium ainuüksi selle projekti formaalsete

tähtaegadega, ei tulene pakkumusest ega ole kooskõlas Hindamismetoodikaga.

6.17.6. Hankija väide, et CV-s märgitud lause [Vaidlustaja ärisaladus] ei tõenda 12-kuulist

järjestikust kogemust hanke algusele eelneva 60 kuu jooksul, on alusetu. Nimetatud lausest ning

sellele eelnevast lausest [Vaidlustaja ärisaladus] tuleneb üheselt, et Spetsialist on töötanud

[Vaidlustaja ärisaladus]. Samuti on ekslik Hankija järeldus, et Vaidlustaja ei soovinud selle

lausega Kriteeriumile vastavust tõendada. CV lisapunktide osa moodustab terviku ning Hankija

on kohustatud hindama seda tervikuna, mitte üksikuid lauseid või projekte eraldiseisvalt

käsitlema. Asjaolu, et CV-s on lisaks üldisele kogemuse kirjeldusele viidatud ka konkreetsele

projektile, ei tähenda, et üldine kogemuse kirjeldus muutub hindamisel ebaoluliseks.

6.17.7. RHR-is Projekti kohta kajastuv teave [Vaidlustaja ärisaladus] peegeldab ühe lepingu

formaalset registrivormistust. RHR ei kajasta Spetsialisti tegelikku ja järjestikust kogemust ei

Projektis ega [Vaidlustaja ärisaladus] üldiselt. Üksnes viidatud lepingu kohta RHR-is tehtud

märke alusel Spetsialisti kogemuse hindamine, jättes samal ajal kõrvale CV-s kajastatud

tegeliku kogemuse, tähendab hindamiskriteeriumi sisulist muutmist.

6.17.8. Hankija viide RHS § 104 lg-tele 7 ja 11 ei ole asjakohane, kuna RHS § 104 reguleerib

hankepassi ning pakkuja kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrolli. Käesolev

vaidlus on seotud pakkumuse hindamisega ning kvalifitseerimise loogika ei ole ülekantav

hindamise protsessile, seda enam olukorras, kus Hankija ise on hindepunktide andmiseks

pidanud piisavaks pakkumuses märgitud kirjeldust.

6.17.9. Ebaõige on Hankija väide, et registrikontrollita oleks tulemus olnud sama. Vastupidi -

Hankija oleks pidanud lähtuma Spetsialisti CV-s märgitud kogemusest ja selle kestusest ning

ka projekti minimaalsest pikkusest (vähemalt 12 kuud), mille Vaidlustaja oli CV-s selgelt välja

toonud. Ilmse vastuolu korral oli Hankija kohustatud küsima selgitusi. Selgituse esitamine ei

oleks kujutanud endast pakkumuse lubamatut sisulist muutmist ega uue kogemuse esitamist

pärast tähtaega. Vähemalt 12-kuuline järjestikune kogemus oli pakkumuses juba välja toodud

ja kirjeldatud - selgitus oleks üksnes kinnitanud juba esitatud kogemuse tegelikku kestust. Seda

kinnitab ka Projekti kliendi kinnitus, millest nähtub, et Spetsialisti kogemus vastab

vaidlusalusele alakriteeriumile. Selgituse küsimine ei oleks rikkunud teiste pakkujate võrdset

kohtlemist, kuna tegemist oleks olnud juba esitatud andmete täpsustamisega, mitte pakkumuse

täiendamisega.

7. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmistel põhjustel.

7.1. Riigihankes on üheks pakkumuse hindamise alakriteeriumiks meeskonna kirjeldus, rollide

jaotus ning seotud kogemus. Selle alakriteeriumi alusel võis meeskond saada täiendavaid

punkte meeskonnaliikmete hankeobjektiga seotud kogemuse eest. Viimane jaguneb omakorda

7 (12)

kolmeks alapunktiks, millest punkti b tingimuste täitmisel omistatakse meeskonnale 4

lisapunkti. Kõnealune tingimus on sõnastatud: Pakkujal on võimalik saada pakkumuse

hindamisel lisapunkte, kui pakkumuses esitatud ja lepingu täitmisesse kaasatud

meeskonnaliikmel on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul: b) 4 punkti – vähemalt 12

kuu pikkune järjestikune IT või andmetega seotud valdkonnas töötamise kogemus. Tellija peab

silmas otsest tööd IT ja/või andmetega, nt ärianalüütiku, süsteemianalüütiku, arhitekti või

andmeanalüütikuna (lisapunktide saamiseks palume lahti kirjeldada kogemus ja valdkondlik

kokkupuude) (Kriteerium).

7.2. Spetsialisti CV-s esitati lisapunktide saamiseks andmed järgmiselt:

[Vaidlustaja ärisaladus]

Konkreetne projekt, mis tõendab vähemalt 12 kuu pikkust järjestikust IT või andmetega seotud

valdkonnas töötamise kogemust:

[Vaidlustaja ärisaladus].Lisatud olid tellija kontaktandmed, isiku roll projektis ning projekti

kirjeldus.

RHR-i andmetel sõlmiti eelmainitud hankeleping [Vaidlustaja ärisaladus] ning täideti aasta

lõpuks. Riigihanke üldandmetes märgiti raamlepingu kestuseks [Vaidlustaja ärisaladus].

Kuivõrd 12-kuuline järjestikku töötamise kogemus ei olnud tõendatud, määrati Vaidlustaja

meeskonnaliikmele kõnealuse kriteeriumi eest 0 punkti.

Hankija otsus Vaidlustaja pakkumusele antud punktide suhtes on õiguspärane.

7.3. Meeskonnaliikme 12-kuulist järjestikust kogemust ei ole pakkumuses tõendatud.

Pakkuja kohustus on esitada pakkumus sellisel kujul, et hankijal oleks võimalik hinnata selle

vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Sellele juhiti pakkujate

tähelepanu ka RHAD-is, kus iga spetsialisti vastavustingimuse juurde oli märgitud: Pakkuja

esitab meeskonnaliikme poolt allkirjastatud CV hankija vormil „306996_Meeskonnaliikme CV

vorm, mis peab olema esitatud piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel

võimalik hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke

alusdokumentidele. Lisaks oli meeskonna vastavustingimuse juures täpsustatud, et

Meeskonnaliikme CV-s esinevad lüngad, mis ei võimalda hindamismetoodika alusel anda

pakkumusele lisapunkte, ei too kaasa pakkumuse mittevastavust. Seega oli Hankija eraldi välja

toonud, et hindamise tulemused sõltuvad otseselt CV-s esitatud andmete täielikkusest. Hankija

ei või asuda pakkuja eest eeldama või tuletama täiendavaid asjaolusid, mida pakkumuses

selgesõnaliselt esitatud ei ole.

7.4. Vaidlustaja viitab õigesti, et Hindamismetoodika kohaselt tuli meeskonna kogemuse eest

lisapunktide saamiseks lahti kirjeldada isiku kogemus ja valdkondlik kokkupuude ning teeb

õige järelduse, et spetsialisti CV-s tuli esitada isiku kogemuse kirjeldus, selle kestus ja

valdkond.

Vaidlustaja esitas meeskonna lisapunktide saamiseks konkreetse projekti, millega sooviti

tõendada vähemalt 12 kuu pikkust järjestikust IT kogemust. Projekti juurde oli lisatud

riigihanke viitenumber. CV-s projekti pikkuse andmeid ei olnud. Niisiis kontrollis Hankija

projekti kestust RHR-ist. Viitenumbriga [Vaidlustaja ärisaladus] riigihanke üldandmetest

nähtub, et raamlepingu kestus oli [Vaidlustaja ärisaladus]. Seega ei tõenda Vaidlustaja esitatud

konkreetne projekt nõutud 12 kuu pikkust järjestikust töökogemust.

7.5. Kuivõrd Vaidlustaja sidus nõude täitmise konkreetse projektiga, oli Hankijal õigus hinnata

nõude täitmist selle projekti alusel. Muu kogemuse osas ei olnud pakkumuses esitatud piisavalt

selgeid, ajaliselt määratletud ja kontrollitavaid andmeid, mis võimaldanuks tuvastada vähemalt

12 kuu pikkuse järjestikuse töökogemuse olemasolu Riigihankele eelnenud 60 kuu jooksul.

7.6. Spetsialisti CV lk-l 2 esitatud sissejuhatavast lausest [Vaidlustaja ärisaladus] ei selgu

sellest, kas isikul on 12-kuuline järjestikune kogemus Riigihanke algusele eelneva 60 kuu

8 (12)

jooksul ning teiseks ei ole Vaidlustaja soovinud selle tekstiga tõendada Kriteeriumile vastavust.

Nimelt järgneb CV lk 2 sissejuhatavale tekstile kriteeriumi a) täitmist kirjeldavate projektide

nimetused ja täitmise perioodid ning Kriteeriumi täitmist tõendava projekti nimetus. Järelikult

mõistis Vaidlustaja millised andmed tuli Kriteeriumi täitmise tõendamiseks esitada ning tegi

oma valiku. Hankija lähtus hindamisel Vaidlustaja tahtest.

7.7. Tõele ei vasta Vaidlustaja etteheide, et Hankija on eiranud RHAD-is lubatud tõendusviisi

(kogemuse kirjeldus CV-s) ja asendanud selle RHR-i andmetega. Vaidlust ei ole selles, et

Kriteeriumi üks tingimustest oli 12-kuuline järjestikune töötamine IT valdkonnas. Kuivõrd

Vaidlustaja esitatud CV-s puudusid andmed projekti kestuse kohta, kuid riigihanke viitenumbri

abil olid need leitavad avalikust andmekogust, siis Hankija kontrollis lepingu andmeid registrist

analoogselt RHS § 104 lg-tes 7 ja 11 sätestatuga. Hankija hinnangul oli ta kohustatud lepingu

andmeid registrist kontrollima, sest Vaidlustaja esitatud andmed võimaldasid seda. Kui

Vaidlustaja leiab, et Hankija teguviis on vastuolus hindamismetoodikaga, siis kontrolli

tegemata jätmisel oleks tulemus sama olnud – Vaidlustajale ei oleks saanud lisapunkte anda

pakkumusest puudutavate andmete tõttu. Viidatud lepingu kestuse kohta pakkumuses andmeid

esitatud ei ole. Võttes arvesse, et pakkumuses viidatud projekti kestuse kohta andmed puudusid

ja pakkuja oli ise viidanud üksnes RHR-i andmetele, oli Hankijal põhjendatud lähtuda RHR-is

toodud andmetest.

Arvestades eeltoodut järeldas Hankija õiguspäraselt, et Vaidlustaja puhul ei ole Kriteeriumi

tingimused täidetud ning andis alakriteeriumi eest 0 punkti.

7.8. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Hankija oleks pidanud pakkumuses esitatud

andmete osas küsima selgitusi RHS § 46 lg 4 alusel. Riigihangete regulatsioonis ei ole selgelt

sätestatud millal on hankijal õigus või kohustus pakkujalt selgitusi küsida. Üldjuhul on see

hankija õigus, kuid kohtupraktika kohaselt on teatud juhtudel hankija kohustatud pakkujalt

selgitusi küsima. Euroopa Kohus on pidanud selgituse küsimata jätmist õigusvastaseks eelkõige

olukorras, kus pakkumusse sattunud vead on ilmselgelt tehnilised ja ebaolulised ning kus

pakkumuse õige sisu on pakkumuse enda või selle esitamisega seotud asjaolude järgi hõlpsalt

võimalik tuvastada.

Kohtupraktika kohaselt on selgituste küsimine pakkujalt lubatav üksnes mittesisuliste

paranduste tegemiseks ehk pakkumuse mitteolulistes aspektides. Nendeks on peetud eelkõige

vormilisi muudatusi nt juhul, kui pakkumuse sisu on selles esitatud andmete või muude

asjaolude alusel objektiivselt tuvastatav, st. on ilmne mis on pakkumuse tegelik sisu. Praegusel

juhul ei olnud Hankijal võimalik pakkumusest tuletada kui kaua projekt tegelikult kestis.

Töökogemust tõendavas projektis oli pakkumuste esitamise tähtaeg [Vaidlustaja ärisaladus]

ning leping täideti [Vaidlustaja ärisaladus]. Seetõttu ei saanud lisapunktide saamiseks esitatud

leping registri andmetel kuidagi kesta 12 kuud. Kui Vaidlustaja teadis, et töödega alustati kuid

enne hankelepingu sõlmimist, oleks ta pidanud lisaks riigihanke viitenumbrile esitama CV-s

lepingu täitmise tegeliku perioodi.

7.9. 12-kuuline järjestikune töötamine oli meeskonnale lisapunktide andmise peamine

argument ning kui vastavat kogemust ei olnud pakkumuses näidatud, siis oleks olnud teiste

pakkujate suhtes ebavõrdne lubada esitada need andmed pärast pakkumuste esitamise tähtaega.

Lisaks arvestas Hankija asjaolu, et töökogemuse esitamine ei olnud niivõrd töömahukas

ülesanne, kus suure infomahu puhul võib tõenäoliselt viga tekkida.

7.10. 09.07.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

7.10.1. Vaidluse keskmes ei ole Spetsialisti tegelik [Vaidlustaja ärisaladus] seotud kogemus vaid

see, kas Vaidlustaja esitas pakkumuses vastavad andmed. Pakkujal lasub pakkumuse

koostamisel hoolsuskohustus. Kui pakkuja soovis saada Hindamismetoodika alusel lisapunkte,

pidi ta esitama lisapunktide aluseks olevad andmed sellise täpsuse ja koosseisuga, et Hankija

9 (12)

saaks nende alusel tingimuse täidetust kontrollida. See hõlmab vähemalt kogemuse sisu (tellija

või tööandja kontaktandmed), rolli, ajavahemikku ja seost nõutud 12 kuu pikkuse järjestikuse

kogemusega Riigihanke algamisele eelnenud 60 kuu jooksul.

7.10.2. Vaidlustaja pakkumus tervikuna ei sisaldanud piisavat andmekoosseisu, mille alusel

saanuks Hankija kontrollida vähemalt 12 kuu pikkuse järjestikuse IT või andmetega seotud

valdkonnas töötamise kogemuse olemasolu riigihanke algamisele eelnenud 60 kuu jooksul.

CV-s esitatud üldine viide [Vaidlustaja ärisaladus] ei näidanud kontrollitavalt milline

konkreetne töökogemus, millisel ajavahemikul ja millises ulatuses pidi olema lisapunktide

aluseks. CV-s on öeldud, et [Vaidlustaja ärisaladus], kuid siit ei selgu, kes on arendustöid

tellinud või millise tööandja juures Spetsialist sel ajal töötas. Avalikest andmetest ei ole selline

info leitav.

7.10.3. Hankija nõustub Vaidlustajaga, et isiku 12-kuulise järjestikuse kogemuse võib täita ka

kestva rolli või järjestikuste ülesannete kaudu. Kogemuse kirjeldust ei pidanud esitama mingis

kindlas CV lahtris või vormingus, piisas andmetest mille põhjal saaks kriteeriumile vastavust

kontrollida. Paraku ei olnud Vaidlustaja pakkumuses aga piisavalt andmeid vastava kontrolli

tegemiseks. Vaidlustaja arvates ei oleks tohtinud Hankija kontrollida Projekti andmeid

RHR-ist. Niisugusel juhul oleks teadmata kui pikk oli kõnealuse lepingu täitmise periood, sest

CV-s neid andmeid ei olnud. Riigihanke meeskonna vastavustingimustes on Hankija viidanud

võimalusele kontrollida andmeid registritest järgmises sõnastuses: Meeskonnaliikme

tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankijal õigus pöörduda vormil nimetatud isikute,

tööandjate või muude asutuste, andmekogude ja registrite poole. Seega oli andmete registrist

kontrollimine siiski lubatud.

7.10.4. CV-s antud üldsõnaline kinnitus vähemalt 12 kuu pikkuse kogemuse olemasolu kohta

ei ole samastatav kontrollitavate andmete esitamisega. Hankija hindab pakkumust mitte

pakkuja enda järelduse alusel, vaid pakkumuses esitatud andmete põhjal. Hindamismetoodika

kohaselt ei saanud lisapunkte anda üksnes pakkuja kinnituse alusel. Samuti ei saa nõustuda

Vaidlustajaga, et pakkumuses üksnes osaliste andmete esitamine on piisav ning puuduva osa

saab lisada selgituste andmise korras.

7.10.5. 12-kuulist järjepidevat töötamist tõendavate andmete, projektide või tööandjate nimede

pakkumusele lisamine, oleks pakkumust sisuliselt muutnud ning see ei ole võrdse kohtlemise

ning läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt lubatud.

Tallinna Ringkonnakohtu lahendi 3-19-1501 p-is 16 selgitati, et hankija ei saa pakkuja eest

kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks

vajalikke ressursse ja näitajaid. Sama põhimõte kehtib ka siin: Hankija ei saanud Vaidlustaja

eest otsustada ja otsida puuduvaid andmeid. Samuti on vaidlustus- ja kohtupraktikas korduvalt

leitud, et hankija ei saa pakkuja eest valida riigihangete registrist välja

kvalifitseerimistingimuste täitmist tõendavaid lepinguid. Seega ei oleks puuduvaid andmeid

saanud otsida ka võimalikest teistest riigihanke lepingutest.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustaja taotleb Hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, millega tunnistati edukaks

Kolmanda isiku pakkumus. Vaidlustaja arvates on Hankija hinnanud Vaidlustaja pakkumust

hindamiskriteeriumi „Meeskonna kirjeldus ja rollide jaotus ning seotud kogemus“ alusel

põhjendamatult madalalt alakriteeriumi „Täiendavad punktid meeskonnaliikmete

hankeobjektiga seotud kogemuse eest“ alusel, jättes andmata 4 punkti Vaidlustaja meeskonda

kuuluva Spetsialisti vähemalt 12 kuu pikkuse järjestikuse IT või andmetega seotud valdkonnas

töötamise kogemuse eest. Kui Vaidlustaja pakkumus oleks saanud Kriteeriumi alusel 4

10 (12)

täiendavat punkti, oleks ta edestanud punktide kogusummalt (90) kõiki teisi pakkumusi, sh

edukaks tunnistatud Kolmanda isiku pakkumust.

Vaidlustus ei puuduta teiste pakkujate pakkumuste hindamist.

9. Hindamismetoodika kohaselt võis hindamiskriteeriumi „Meeskonna kirjeldus, rollide jaotus

ning seotud kogemus“ alusel saada kuni 10 täiendavat punkti meeskonnaliikmete

hankeobjektiga seotud kogemuse eest. Hindamismetoodika kohaselt: Pakkujal on võimalik

saada pakkumuse hindamisel lisapunkte, kui pakkumuses esitatud ja lepingu täitmisse kaasatud

meeskonnaliikmel on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul:

a. 4 punkti – vähemalt 12 kuu pikkune järjestikune riigiasutuses – või muus ametis siseriikliku

ja/või Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsioonide väljatöötamise või

rakendamise kogemus (lisapunktide saamiseks palume lahti kirjeldada kogemus ja valdkondlik

kokkupuude);

b. 4 punkti – vähemalt 12 kuu pikkune järjestikune IT või andmetega seotud valdkonnas

töötamise kogemus. Tellija peab silmas otsest tööd IT ja/või andmetega, nt ärianalüütiku,

süsteemianalüütiku, arhitekti või andmeanalüütikuna (lisapunktide saamiseks palume lahti

kirjeldada kogemus ja valdkondlik kokkupuude);(Kriteerium)

c. [---]

Igas kategoorias – a, b või c – saab meeskonna kogemuse lisapunkte anda vaid ühele

meeskonnaliikmele.

Kui pakkumuses esitatud ühegi meeskonnaliikme CV-st eelnimetatud täiendavat kogemust ei

ilmne, siis pakkumusele täiendavaid hindamispunkte hankeobjektiga seotud kogemuse eest ei

anta.

10. Hindamiskriteeriumi „Meeskonna kirjeldus, rollide jaotus ning seotud

kogemus“ hindamisprotokolli väljavõttest nähtuvalt ei omistanud Hankija Vaidlustaja

pakkumusele Kriteeriumi alusel 4 punkti põhjendusega:

[Vaidlustaja ärisaladus]

11. Hankija kehtestatud Meeskonnaliikme CV vormil on mh märge: Hindamiskriteeriumi

„Meeskonna kirjeldus, rollide jaotus ning seotud kogemus“ alakriteeriumis „Täiendavad

punktid meeskonnaliikmete hankeobjektiga seotud kogemuse eest“ täiendavate punktide

saamiseks vajalik kogemuse ja valdkondliku kokkupuute kirjeldus (sh vajadusel teadustöö sisu

lühikirjeldus ja link teadustööle):

Seega tuli Kriteeriumi eest punktide saamiseks vajaliku kogemuse ja valdkondliku kokkupuute

kirjeldus esitada Meeskonnaliikme CV vormil.

Järelikult ei ole õige Vaidlustaja seisukoht, et Hankija pidi Spetsialisti kogemuse hindamisel

arvestama ka Spetsialisti kohta meeskonna kirjelduse dokumendis esitatud andmetega.

12. [Vaidlustaja ärisaladus] CV teisel lehel, enne konkreetsetele alakriteeriumidele vastavust

kinnitavate andmete esitamist toodud teavet, on järgmine tekst: [Vaidlustaja ärisaladus]

Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei saanud Hankija järeldada, et ka Spetsialisti CV selle lõiguga

soovis Vaidlustaja tõendada Spetsialisti kogemuse vastavust Kriteeriumile, kuna CV teistes

osades on konkretiseeritud, et vastavust Kriteeriumile soovis Vaidlustaja tõendada Projektiga.

13. [Vaidlustaja ärisaladus] CV-s on selgelt eristatud andmed, millega Spetsialist tõendab enda

vastavust hindamiskriteeriumi Meeskonna kirjeldus ja rollide jaotus alakriteeriumi

„Täiendavad punktid meeskonnaliikmete hankeobjektiga“ osaga a seotud kogemust:

[Vaidlustaja ärisaladus] on vähemalt 12 kuu pikkune järjestikune riigiasutuses – või muus

ametis siseriikliku ja/või Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsioonide

väljatöötamise või rakendamise kogemus: [---]

ning Kriteeriumile vastavust tõendamist kinnitav teave Projekti kohta järgmises sõnastuses:

[Vaidlustaja ärisaladus]

11 (12)

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Spetsialisti CV-s on selgelt välja toodud, et konkreetne

projekt, mis tõendab vähemalt 12 kuu pikkust järjestikust IT või andmetega seotud valdkonnas

töötamise kogemust on [Vaidlustaja ärisaladus].

Seega hoolimata Vaidlustaja väitest, et pakkujad ei pidanud punktide saamiseks viitama

konkreetsele projektile, vaid kirjeldama Spetsialisti kogemust, selle kestust ja valdkondliku

kokkupuudet, on Vaidlustaja Spetsialisti CV-s siiski väga selgelt sidunud Spetsialisti kogemuse

vastavuse Kriteeriumile konkreetse riigihankega - [Vaidlustaja ärisaladus] (Projekt).

14. Puudub vaidlus, et Spetsialisti CV-s ei ole esitatud Projekti pikkust. Vaidlustuskomisjon

märgib, et otseselt ei tulene sellist kohustust ka RHAD-ist (Hindamismetoodika ja

Meeskonnaliikme CV vorm), kuigi mõistlikult võttes oleks hoolas pakkuja pidanud selle

esitama.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuivõrd Spetsialisti CV-s ei olnud toodud riigihanke

[Vaidlustaja ärisaladus] tulemusel sõlmitud lepingu ajalist pikkust, ei saanud Hankija teha

automaatset järeldust, et Spetsialistil on vähemalt 12 kuu pikkune järjestikune IT või andmetega

seotud valdkonnas töötamise kogemus ning on mõistetav ja Hankija hoolsuskohustusega

kooskõlas, et Hankija kontrollis riigihankega [Vaidlustaja ärisaladus] seotud andmeid RHR-ist.

Hankija ei pea pimesi usaldama igasugust teavet, mille pakkujad pakkumuses esitavad,

vastupidi, vaidlustus- ja kohtupraktikas on pidevalt rõhutatud, et hankija kontroll peab olema

sisuline.

15. Vaidlust ei saa olla selles, et RHR-is avaldatud riigihanke [Vaidlustaja ärisaladus] riigihanke

üldandmetes on märgitud raamlepingu eeldatavaks kestvuseks [Vaidlustaja ärisaladus].

RHR-is kohaselt alustati riigihanget [Vaidlustaja ärisaladus], pakkumus esitati [Vaidlustaja

ärisaladus]. RHR-is avaldatud lepingu andmete kohaselt sõlmiti riigihanke tulemusena

[Vaidlustaja ärisaladus]. Lepingu täitmise tähtajaks on märgitud [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et sellise mahuga lepingu täitmine RHR-ist nähtuva

ajavahemiku jooksul on ebatõenäoline, mistõttu Hankijal pidi tekkima kahtlus RHR-i andmete

õigsuses. RHR on riigihangete ja toetuse saaja ostude andmete töötlemiseks asutatud

andmekogu, mille kannete tähendus pole suurema õigusjõuga, kui on teistel tõenditel.

16. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukorras, kus Vaidlustaja tugines Spetsialisti CV-s

Kriteeriumile vastavuse tõendamisel selgelt Projektile, kinnitades samas, et Spetsialistil on

vähemalt 12 kuu pikkune järjestikune riigiasutuses – või muus ametis siseriikliku ja/või

Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsioonide väljatöötamise või rakendamise

kogemus, kuid Projekti [Vaidlustaja ärisaladus] kohta RHR-is avaldatud andmetest nähtuvalt

ei saanud Spetsialistil Projekti täitmisest sellist kogemust tekkida, oli Hankijal kohustus

tegelikud asjaolud välja selgitada, pöördudes vajadusel järelepärimisega Vaidlustaja poole või

otse Spetsialisti CV-s nimetatud Projekti tellija poole.

17. Kohtupraktika järgi saab pakkujale teatud tingimustel ja ulatuses vastu tulla ning

aktsepteerida ilmselgete vigade parandamist pakkumuses (nt Euroopa Kohtu 28.02.2018 otsus

liidetud kohtuasjades C-523/16 ja C-536/16, MA.T.I. SUD, p-d 49–50), kuid esitatud

pakkumust ei saa muuta.

Eesti Kohtud (nt Tallinna Ringkonnakohus oma 14.11.2023 otsuses 3-23-1783, p 16) on

esitanud järgmisi seisukohti:

1) pakkumust saab pärast selle esitamist üksnes selgitada või täpsustada, kuid mitte

muuta, seejuures ei loeta pakkumuse muutmiseks ilmsete vigade parandamist;

2) pakkuja peab küll olema hoolas, kuid see ei tähenda, et hankija võiks ilma kaaluka

põhjuseta kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid

andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav.

12 (12)

Nagu nähtub Vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud Projekti tellija kinnitusest1

Spetsialisti poolt Projektis omandatud 12 kuulise töökogemuse omandamise kohta, oleks

Spetsialisti kogemusega seotud asjaolude selgitamine olnud võimalik ega oleks eeldanud

täiendavate dokumentide esitamist ega midagi muud, mida võiks käsitleda Vaidlustaja

pakkumuse muutmise või täiendamisena.

18. Eeloodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on jätnud pakkumuste

hindamisel välja selgitamata olulised asjaolud seoses Vaidlustaja pakkumuse hindamisega

Kriteeriumi alusel, mis on vastuolus RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja

kontrollitavalt, mistõttu tuleb tunnistada kehtetuks Hankija otsus, millega Kolmanda isiku

pakkumus tunnistati edukaks.

19. Vaidlustusmenetluse kulud

Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega,

kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

19.1. Vaidlustaja ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude välja mõistmiseks, kuid on

taotlenud vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõivu (1280 eurot) välja mõistmist. See tuleb

Hankijalt välja mõista.

19.2. Hankija menetluskulud jäävad tema enda kanda.

19.3. Kolmas isik ei ole vaidlustusmenetluses sisuliselt osalenud ega kulude välja mõistmist

taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik

1 Tellija kinnitus on dateeritud 19.06.2026, s.o pärast vaidlustatud otsuse tegemist Hankija poolt.