Vastuvõtmise kuupäev : 21/07/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

21/07/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1376603.6 DE

Eelotsuse asi C-582/26

Eurogine II

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Oberster Gerichtshof - Austria)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Eleonora Sartori

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 21/07/2026

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-582/26 – 1

Kohtuasi C-582/26

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

1. juuni 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

20. mai 2026

Kostja ja kassaator:

Eurogine S.L.

Hageja ja vastustaja kassatsioonimenetluses:

KY

8 Ob 52/26v

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) tegi […] kohtuasjas, mille

pooled on hageja KY, […] […] versus kostja Eurogine S.L., Hispaania, 08860

Castelldefels, Barcelona, […] ja milles on esitatud kahjuhüvitise nõue summas

12 358,85 eurot, millele lisanduvad kohtukulud ja viivis, ning tuvastamisnõue,

menetledes kostja kassatsioonkaebust (kassatsioonkaebuse nõue 11 000eurot)

apellatsioonikohtuks oleva Landesgericht Feldkirchi (liidumaa kohus Feldkirchis)

16. detsembri 2025. aasta otsuse peale kohtuasjas 2 R 357/25b-107.1, millega jäeti

muutmata Bezirksgericht Bezau (Bezau esimese astme kohus) 8. septembri

2025. aasta otsus kohtuasjas 5 C 223/22s-100.1, parandatud 1. oktoobri

2025. aasta määrusega kohtuasjas 5 C223/22s-l02.1, järgmise

kohtumääruse:

ET

EELOTSUSETAOTLUS 20.5.2026 – KOHTUASI C-582/26

2

Anonüümseks muudetud versioon

I. ELTL artikli 267 alusel esitatakse Euroopa Liidu Kohtule järgmised

eelotsuse küsimused:

1. Kas nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivi 85/374/EMÜ liikmesriikide

tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta artikleid 1

ja 9 tuleb tõlgendada nii, et puudusega rasestumisvastase (emakasisese) spiraali

paigaldamine ja/või toote puudusest tingitud spiraali purunemine kehas ja/või

soovimatu rasedus, mis on spiraali purunemisest tingitud rasestumisvastase toime

kadumise tagajärg, on „tervisekahjustus“ direktiivi 85/374/EMÜ artikli 9 punkti a

tähenduses?

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

l.a. Kas direktiivi 85/374/EMÜ artikleid 1 ja 9 tuleb tõlgendada nii, et füüsilist

ja/või psüühilist kahju (eelkõige hingelisi kannatusi), mille on põhjustanud

esimeses küsimuses kirjeldatud tähenduses soovimatu rasedus, mis on naise

kehasse paigaldatud spiraali purunemisest tingitud rasestumisvastase toime

kadumise tagajärg, tuleb direktiivi 85/374/EMÜ artikli 9 punkti a alusel pidada

tervisekahjustuse põhjustatud kahjuks, mis annab õiguse kahjuhüvitisele (hüvitis

valu ja hingeliste kannatuste eest)?

2. Kas direktiivi 85/374/EMÜ artikleid 1 ja 9 tuleb tõlgendada nii, et esimeses

küsimuses kirjeldatud tähenduses soovimatu raseduse katkestamine (mis ei ole

riigisiseste õigusnormide kohaselt kriminaalkorras karistatav) kujutab endast

„tervisekahjustust“ direktiivi 85/374/EMÜ artikli 9 punkti a tähenduses?

Kui esimesele ja/või teisele küsimusele vastatakse jaatavalt:

2.a. Kas direktiivi 85/374/EMÜ artikleid 1 ja 9 tuleb tõlgendada nii, et füüsilist

ja/või psüühilist kahju (eelkõige hingelised kannatused), mille on põhjustanud

esimeses küsimuses kirjeldatud tähenduses soovimatu raseduse katkestamine (mis

ei ole riigisiseste õigusnormide kohaselt kriminaalkorras karistatav), tuleb

direktiivi 85/374/EMÜ artikli 9 punkti a alusel pidada tervisekahjustuse

põhjustatud kahjuks, mis annab õiguse kahjuhüvitisele (hüvitis valu ja hingeliste

kannatuste eest)?

II. […] [menetluse peatamine]

Põhjendused

1. Asjaolud

[1] Tollal 32aastane hageja lasi 25. juulil 2017 oma günekoloogil paigaldada

kostja (meditsiinitoodete tootmisega tegelev ettevõtja) toodetud ja turule

lastud hormoonivaba spiraali, mis kujutab endast T-kujulist plastkorpust,

mille ümber on mähitud vase-kulla-sulamist traat (emakasisene spiraal,

EUROGINE II

3

Anonüümseks muudetud versioon

täpsemalt mudel „Gold T normal“), ja seda oli kavandatud kasutada kuni

2022. aasta juulini.

[2] Mitme partii, sealhulgas ka kõnealust mudelit sisaldava partii puhul tekkis

kostja tarneettevõtte juures puudus spiraali raami lähteaine materjalis või

tootmises. Materjalisegu valmistati küll õiges vahekorras, kuid mõne partii

puhul ei olnud materjali jaotumine korrektne. Selle tagajärjel moodustusid

raami eriti olulistes kohtades baariumsulfaadikogumid, mis muutsid

materjali rabedamaks, mistõttu võis spiraal puruneda.

[3] Hageja käis korduvalt arstlikel läbivaatustel, viimati 23. augustil 2019, mille

käigus tegi arst kindlaks, et spiraal oli õiges asendis. Viimase läbivaatuse ja

2. mai 2020. aasta vahele jääval tuvastamata kuupäeval purunes spiraal

materjalis esineva kirjeldatud puuduse tõttu ning tuli – valutult ja hagejale

märkamatult – kehast välja, mille tagajärjel kadus rasestumisvastane toime

ja hageja rasestus soovimatult, arst tuvastas raseduse 19. juunil 2020.

[4] Raseduse tõttu esines hagejal ligikaudu kuu aja vältel pearinglust ja

iiveldust; tegemist on raseduse varajaste sümptomitega, mis on naistel

erineva tugevusega ja võivad mõnel naisel üldse puududa, kuid on täiesti

tavapärased. Raseduse tõttu tekkis hagejal äge stressireaktsioon (ICD-10:

F43.0), mille tõttu kannatas ta kokkuvõttes üks päev tugeva, kümme päeva

keskmise tugevusega ja seitse päeva kerge psüühilise valu käes.

[5] Kuna hageja oli kord – 18aastaselt – juba soovimatult rasestunud ja saanud

lapse oma õpingute ajal ning kuna oli selge, et – nagu toona – jääks ta oma

last taas üksi kasvatama, otsustas ta raseduse katkestada. See otsus oli

hagejale siiski väga raske. Protseduur viidi 17. juulil 2020 läbi

vaakumaspiratsiooniga, tüsistusi ei esinenud. Raseduse katkestamine tekitas

hagejale kokkuvõttes kaks päeva kerget füüsilist valu, kuid põhjustas ka

kohanemishäire (ICD-10: F43.2), mille tõttu kannatas ta kokkuvõttes kaks

päeva tugeva, 14 päeva keskmise tugevusega ja 30 päeva kerge valu käes,

kusjuures see valu ei kattunud ägeda stressireaktsiooni valuga.

[6] Lisaks tekkisid hagejal kulud seoses raseduse, raseduse katkestamise ja

muude sellega seotud uuringutega.

2. Poolte seisukohad kohtuasjas

[7] Hageja esitas tootevastutusele, absoluutselt kaitstud õigushüvede ja ohutuse

tagamise kohustuste rikkumisele ning kolmandate isikute kasuks sõlmitud

kaitsetoimega lepingule tuginedes hagi nõudega 12 358,85 eurot, millele

lisanduvad kohtukulud ja viivis (sh 11 000 eurot füüsilise valu ja hingeliste

kannatuste hüvitamiseks), ning nõude tuvastada kostja vastutus edaspidise

kahju eest.

EELOTSUSETAOTLUS 20.5.2026 – KOHTUASI C-582/26

4

Anonüümseks muudetud versioon

[8] Kostja eitas tema toodetud spiraali kasutamist, selle puudust, hagejal kahju

tekkimist, puuduse põhjuslikku seost hageja kahjuga ning tavalisest

rasedusest kaugemale ulatuvate vaevuste või haigusliku psüühilise häire

olemasolu. Ta vaidles vastu igasugusele põhjuslikule seosele,

õigusvastasusele või süüle ja sellest tulenevale vastutusele, esitas hageja

kaassüülisuse väite ning leidis, et raseduse katkestamisega, milleks

meditsiinilist näidustust ei esinenud, on hageja rikkunud oma kohustust

kahju vähendada. Sellest põhjustatud valu ei olnud seotud spiraali võimaliku

purunemisega; see ei olnud vajalik seisundi parandamiseks ega toote

võimaliku puuduse kõrvaldamiseks. Rasedus ei ole tervisekahjustus

tootevastutuse seaduse tähenduses. Hagi nõue on ülemäära suur. Hagejal

puudub tuvastushuvi.

3. Menetluse käik

[9] Esimese astme kohus leidis, et kohaldatav on Austria asjaõigus ja mõistis

nõutud kahjuhüvitise valu ja hingeliste kannatuste eest hageja kasuks välja.

Soovimatu raseduse ja selle katkestamisega seoses tekkinud valu tulenes

sellest, et kasutati kostja toodetud spiraali, milles esineb puudus

tootevastutuse seaduse tähenduses. Tuvastamisnõude ja muud nõuded

kogusummas 1358,85 eurot jättis kohus seevastu rahuldamata ja hageja seda

ei vaidlusta.

[10] Apellatsioonikohus, kelle poole pöördus ainult kostja, jättis esimese astme

kohtu otsuse, millega hagi rahuldati, muutmata.

[11] Hageja haiguslikud psüühilised häired, mille põhjustasid soovimatu

rasestumine ja sellele järgnenud raseduse katkestamine – mis ei ole Austria

tsiviilõiguse kohaselt ebaseaduslik –, on iseseisvad tervisekahjustused, mis

on põhjuslikult ja otseselt seotud selle materjali puudusega, millest on

valmistatud kostja toodetud spiraal, mille otstarve oli selline soovimatu

rasedus just nimelt ära hoida. Seega ei ole tegemist pelgalt kaudse kahjuga;

selliste tervisekahjustuste esinemine soovimatu rasestumise ja sellega seotud

raseduse katkestamise korral ei jää väljapoole igasugust ettenähtavat

kogemust. Kuigi raseduse katkestamiseks ei olnud meditsiinilist näidustust,

põhjustas soovimatu rasedus hagejal vaimse tervise kahjustuse, nimelt ägeda

stressireaktsiooni, mistõttu tuleb raseduse katkestamist pidada igal juhul

näidustatuks hageja psüühilise seisundi tõttu. Hagejalt ei saa nõuda, et ta

haiguslikku stressireaktsiooni põhjustavad rasedust jätkaks. Hageja otsust

rasedus katkestada, mida nõuab vastutuse aluseks olev puudus toote

tootmisel, ei saa pidada vabatahtlikuks põhjuslikku seost katkestavaks

toiminguks, vaid see on materjalis esineva puuduse otsene ja ettenähtav

tagajärg. Kui seda puudust ei oleks esinenud, oleks spiraal raseduse

katkestamise funktsiooni jätkuvalt täitnud. Kostja ei ole suutnud tõendada, et

hageja oleks rasestunud ka siis, kui puudust materjalis ei oleks esinenud.

Samuti tuleb tunnistada, et materjalis esineva puuduse ja raseduse

EUROGINE II

5

Anonüümseks muudetud versioon

katkestamise vahel on piisav põhjuslik seos, kuna hageja otsus soovimatu

rasedus katkestada tulenes vastutuse aluseks olevast sündmusest, s.o ägedast

stressireaktsioonist, mille põhjustas materjalis esineva puuduse tagajärjeks

olnud soovimatu rasedus.

[12] Apellatsioonikohus andis korralisele kassatsioonikaebusele menetlusloa,

kuna küsimuses, kas puudusega spiraali tootja vastutab ka mittevaralise

kahju eest (hüvitis valu ja psüühiliste häirete eest), mis on tekkinud tootes

esinevast puudusest tingitud soovimatu raseduse ning sellele järgnenud

raseduse katkestamise – milleks meditsiinilisi näidustusi ei esinenud –

tagajärjel, kohtupraktika puudub.

[13] Korralises kassatsioonkaebuses, milles palutakse jätta hagi tervikuna

rahuldamata, väidab kostja, et apellatsioonimenetlus oli puudulik ja kohtu

järeldused olid vastuolus toimikus olevate dokumentidega, et

apellatsioonikohus täiendas asjaolusid õigusvastaselt nii, et raseduse

katkestamine oli näidustatud hageja psüühilise seisundi tõttu. Sisuliselt

vaidleb ta vastu valu ja hingeliste kannatuste eest kahjuhüvitise

väljamõistmise alusele ja suurusele. Sellega seoses viitab kostja ebaõigele

õiguslikule hinnangule, et nii nagu lapse sündi ei saa pidada kahjuks, ei ole

ka rasedus tervisekahjustus. Hageja hilisemaid psüühilisi probleeme tuleks

pidada vaid kaudseteks ja mitte enam piisavalt põhjuslikus seoses olevaks.

Tootes esinev puudus tõi kaasa üksnes bioloogiliselt „tavapärase“ raseduse;

sellele järgnenud eelkõige hingelised kannatused tulenesid seevastu (ainult)

rasedusest või hilisemast põhimõtteliselt hageja enda vastutusalasse

kuuluvast otsusest rasedus katkestada. Selline mitmest lülist koosnevat

põhjuslikku ahelat tuleb pidada liiga ebatüüpiliseks, et seda saaks veel

seostada tootes esineva puudusega. Ilma „esmase“ tervisekahjustuseta

puudub seos seaduses sätestatud koosseisuga tootevastutuse seaduse

(Produkthaftungsgesetz; edaspidi „PHG“) § 1 alusel. Seaduse eesmärk on

kaitsta tarbijate füüsilist terviklikkust otsese või vahetu tervisekahjustuse

eest, mida põhjustab puudusega toode, kuid sellega ei soovita korvata kõiki

kahjulikke tagajärgi; seega kaitseb see üksnes (otsest) huvi terviklikkuse

vastu, mitte huvi vältida soovimatut (olgugi et füüsiliselt tervet) rasedust ja

sellega kaasnevaid psüühilisi vaevusi, veel vähem selliseid tagajärgi, mis on

seotud raseduse katkestamisega, milleks meditsiinilised näidustused

puuduvad. Madalama astme kohtud ei võtnud arvesse ka seda, et raseduse

katkestamist, mis toimus lubatud tähtaja jooksul, kuid milleks puudusid

meditsiinilised näidustused, ei peeta karistusseadustiku (Strafgesetzbuch;

edaspidi „StGB“) § 97 lõike 1 punkti 1 alusel küll kriminaalkorras

karistatavaks, kuid riigisisese kohtupraktika kohaselt on see tsiviilõiguslikult

ebaseaduslik. Kostja ei vastuta kahju eest, mis on tekkinud üksnes hageja

tegevuse tõttu ja alles tema iseseisva otsuse kaudu. Õigusdogmaatiliselt ei

saa põhjendada seda, et rasedust ära hoidva toote tootja on tootevastutuse

seaduse alusel ise vastutav kahju kannatanud isiku tsiviilõiguslikult

õigusvastase käitumise eest, mis kahju (raseduse katkestamist silmas

pidades) üldse põhjustas. Seetõttu esitas kostja juba esimeses kohtuastmes

EELOTSUSETAOTLUS 20.5.2026 – KOHTUASI C-582/26

6

Anonüümseks muudetud versioon

hageja kaassüü vastuväite ja väitis, et hageja on rikkunud kahju

vähendamise kohustust.

[14] Hageja palub oma vastuses kassatsioonkaebusele jätta kassatsioonkaebus

läbi vaatamata või teise võimalusena rahuldamata.

[15] Oberster Gerichtshofis (Austria kõrgeim üldkohus) toimuva

kassatsioonimenetluse ese on seega põhimõtteline küsimus, kas hagejal on

õigus saada kostjalt kui puudusega toote (rasestumisvastne (emakasisene)

spiraal, mis materjalis esineva puuduse tõttu hageja kehas purunes ja

seetõttu rasedust ärahoidva toime kaotas) tootjalt hüvitist järgmise

mittevaralise kahju (valu ja hingelised kannatused) eest:

- üks päev tugevat, kümme päeva keskmise tugevusega ja seitse päeva

kerget psüühilist valu, mis tulenes ägedast stressiaktsioonist (ICD-10:

F43.0), mille tekitas soovimatu rasedus, mis omakorda oli põhjustatud

rasestumisvastase spiraali ettenähtud toime kadumisest tootes esineva

puuduse tõttu; ning

- kaks päeva kerget füüsilist valu ning kaks päeva tugevat, 14 päeva

keskmise tugevusega ja 30 päeva kerget psüühilist valu, mille

põhjustas soovimatu raseduse katkestamise tagajärjel tekkinud

kohanemishäire (ICD-10: F43.2)?

4. Asjasse puutuvad liidu õigusnormid

[16] 4.1.1. Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide

tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

(edaspidi „tootevastutuse direktiiv“) on sõnastatud järgmiselt:

„[…]

tarbija füüsilise heaolu ja vara kaitsmiseks tuleks toote puuduste

kindlaksmääramisel lähtuda mitte toote kasutamiskõlblikkusest, vaid

ohutusest, mida üldsus õigustatult ootab; ohutuse hindamisel välistatakse

toote igasugune selline väärtarvitamine, mis asjaolusid arvestades on

põhjendamatu;

riski õiglane jaotamine kahjukannataja ja tootja vahel tähendab, et tootjal

peaks olema võimalik end vastutusest vabastada, kui ta tõestab teatavate

süüd välistavate asjaolude olemasolu;

tarbijate kaitsmiseks on vaja, et tootja vastutus ei olene teiste kahju

tekitamises osalenud isikute tegevusest või tegevusetusest; tootja vastutuse

vähendamiseks või välistamiseks võib siiski arvesse võtta kahjukannataja

enda hooletust;

EUROGINE II

7

Anonüümseks muudetud versioon

tarbijate kaitsmine nõuab niihästi surma ja tervisekahjustuse […]

hüvitamist; […] käesolev direktiiv ei tohiks piirata valu ja kannatuste ning

muu mitteainelise kahju hüvitamist vastava juhtumi suhtes kohaldatava

õiguse kohaselt;

[…]

Artikkel 1

Tootja vastutab kahju eest, mille põhjustab tema toote puudus.

[…]

Artikkel 4

Kahjukannataja peab tõestama kahju, puuduse ning põhjusliku seose

puuduse ja kahju vahel.

[…]

Artikkel 6

1. Toode on puudusega, kui ta ei taga isikule õigustatult oodatud ohutust,

võttes arvesse kõiki asjaolusid, kaasa arvatud

a) toote esitlemine;

b) toote kasutamisviis, mida võib põhjendatult eeldada;

c) toote käibelelaskmise aeg.

[…]

Artikkel 8

1. […]

2. Tootja vastutust võib piirata või välistada, kui kõiki asjaolusid arvesse

võttes põhjustab kahju niihästi toote puudus kui ka kahjukannataja või

kahjukannataja vastutusel oleva isiku süü.

Artikkel 9

Artikli 1 kohaldamisel tähendab „kahju“:

a) surma või terviskahjustuse põhjustatud kahju;

b) […]

EELOTSUSETAOTLUS 20.5.2026 – KOHTUASI C-582/26

8

Anonüümseks muudetud versioon

Käesolev artikkel ei piira mitteainelist kahju käsitlevate siseriiklike

õigusnormide kohaldamist.

[…]“.

[17] 4.1.2. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2024. aasta

direktiivi (EL) 2024/2853, mis käsitleb vastutust puudusega toodete eest [ja

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ], artikli 21

esimesele lausele tunnistatakse tootevastutuse direktiiv 9. detsembrist 2026

kehtetuks. Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt toodete suhtes, mis – nagu

käesoleval juhul puudusega rasestumisvastane spiraal – lasti turule või võeti

kasutusele enne seda kuupäeva.

[18] 4.1.3. Euroopa Liidu Kohus rõhutas kohtuasjas Veedfald (C-203/99), et

mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib üksnes liikmesriikide õigus. Sellest

hoolimata tuleb surma ja tervisekahjustuse korral tagada puudusega toote

tõttu kahju saanud isikule küllaldane ja täielik hüvitis. Seda seetõttu, et ühelt

poolt ei tohi riigisiseste õigusnormide kohaldamine kahjustada

tootevastutuse direktiivi soovitavat toimet ning teiselt poolt peab liikmesriigi

kohus tõlgendama riigisisest õigust tootevastutuse direktiivi sõnastust ja

eesmärki arvestades (punkt 25 jj).

[19] Kohtuotsuses Boston Scientific (C-503/13 ja C-504/13) täpsustas Euroopa

Liidu Kohus, et tootja vastutus puudusega toote eest eeldab tootevastutuse

direktiivi artikli 4 kohaselt puuduse ja tekkinud kahju vahelise põhjusliku

seose tõendamist. Isikule, kellel tekib puudusega tootest tingituna surma või

tervisekahjustuse põhjustatud kahju, tuleb maksta küllaldast ja täielikku

hüvitist. Arvestades seda, et vastavalt direktiivi põhjendustele 1 ja 6 on selle

direktiiviga taotletav eesmärk kaitsta tarbijate ohutust ja tervist, tuleb

direktiivi 85/374 artikli 9 esimese lause punktis a esitatud mõistet „surma

või tervisekahjustuse põhjustatud kahju“ tõlgendada laialt; kahju hüvitamine

puudutab seega kõike, mis vastavalt direktiivi artikli 6 lõikele 1 on kahjulike

tagajärgede kõrvaldamiseks ja õigustatult oodatud ohutuse taseme

taastamiseks vajalik (punkt 46 jj).

4.2. Asjasse puutuvad riigisisesed õigusnormid

[20] 4.2.1. Tootevastutuse seadus (Bundesgesetz über die Haftung für ein

fehlerhaftes Produkt; Produkthaftungsgesetz; BGBl 1988/99, viimati

muudetud BGBl I 2001/98; edaspidi „PHG“), millega on üle võetud

tootevastutuse direktiiv, on sõnastatud järgmiselt:

„[…]

Vastutus

EUROGINE II

9

Anonüümseks muudetud versioon

§ 1. (1) Kui toote puudus põhjustab inimese surma, kehavigastuse või

tervisekahjustuse või tootest erineva füüsilise eseme kahjustuse, vastutab

kahju hüvitamise eest

1. ettevõtja, kes toote tootis ja turule lasi,

2. ettevõtja, kes toote turustamiseks Euroopa Majanduspiirkonda

importis ja seal turule lasi (importija).

[…]

Puudus

§5. (1) Toode on puudusega, kui ta ei taga isikule õigustatult oodatud

ohutust, võttes arvesse kõiki asjaolusid, kaasa arvatud

1. toote esitlemine,

2. toote kasutusviis, mida võib põhjendatult eeldada,

3. toote turulelaskmise aeg.

[…]

Kahju kannatanud isiku kaassüü

§ 11. Kui kahju kannatanud isikul või isikul, kelle tegevuse eest ta vastutab,

on kaassüü, on mutatis mutandis kohaldatav üldise tsiviilseadustiku

(Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch; „ABGB“) § 1304.

[…]

Üldise tsiviilseadustiku (Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch) kohaldamine

§ 14. Kui käesolevas föderaalseaduses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse

selles ette nähtud kahju hüvitamise nõuete suhtes üldist tsiviilseadustikku.

[…]“.

[21] 4.2.2. Üldine tsiviilseadustik (Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch;

„ABGB“) on sõnastatud järgmiselt:

„[…]

§ 1293. Kahju on mis tahes halvemus, mis on tekitatud kellegi varale,

õigustele või isikule. Sellest erineb saamata jäänud tulu, mida oleks isikul

asjade tavapärase käigu korral oodata olnud.

[…]

EELOTSUSETAOTLUS 20.5.2026 – KOHTUASI C-582/26

10

Anonüümseks muudetud versioon

§ 1304. Kui kahju korral on kahju kannatanud isikul kaassüü, kannab ta

kahju selle tekitajaga proportsionaalselt ja kui proportsiooni ei ole võimalik

kindlaks teha, siis võrdsetes osades.

[…]

§ 1325. Isik, kes tekitab teisele tervisekahjustuse, katab kahju saanud isiku

ravikulud, hüvitab talle saamata jäänud tulu või juhul, kui kahju saanud isik

kaotab töövõime, ka tulevikus saamata jääva tulu ning maksab talle

nõudmise korral asjaoludele vastava kahju hüvitise valu ja hingeliste

kannatuste eest.

[…]“.

[22] 4.2.3. Isikule tekitatud kahjule tootevastutuse seaduse tähenduses on

tulenevalt viitest PHG §-s 14 kohaldatavad ABGB § 1325 jj, seega tuleb

kahju saanud isikule tervisekahjustuse korral maksta mittevaralise kahju

(valu ja hingelised kannatused) eest hüvitist vastavalt üldpõhimõtetele (Rabl.

PHG [2016] § 1 punktid 146 ja 147; vt ka Posch/Terlitza teoses

Schwimann/Kodek5 [2022] PHG § 1 punkt 4). „Tervisekahjustus“ ABGB

§ 1325 tähenduses on füüsilise, vaimse või hingelise tervise ja terviklikkuse

mis tahes kahjustamine (vt 2 Ob 77/25z punkt 37 ja seal viidatud

kohtupraktika).

[23] Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) (vt selle kohta

1 Ob 28/23h, eelkõige punkt 20 jj ning seal viidatud kohtupraktika) praktika

kohaselt võib hingeliste kannatuste eest saada hüvitist juhul, kui need on

tervisekahjustuse tagajärg (RS0031087). Neid tuleb sellisel juhul arvesse

võtta ilma eraldi väiteta, kui neid on juhtumi asjaolude kohaselt oodata,

näiteks kui esineb selge ja pikaajalisem ebakindlus kahju tagajärgede suhtes

(2 Ob 51/88) või mure hilisemate tüsistuste pärast (2 Ob 101/05z). Sellega

seoses ei sõltu hüvitise maksmine iseseisvast haiguslikust seisundist ega

ravivajadusest (4 Ob 48/16m, põhjendus 2 ja seal viidatud kohtupraktika).

[24] Kui hingelised kannatused ei ole aga (füüsilise) tervisekahjustuse tagajärg,

on nende eest hüvitis ette nähtud ainult erandjuhtudel, näiteks juhul, kui

tegemist on raske sekkumisega psüühikasfääri (RS0030778 (eelkõige Tl, T3:

„massiivne sekkumine“); 6 Ob 248/09b ja seal viidatud kohtupraktika

(surmahirm)). Ainuüksi pelk ärritus, erutus, ehmatus, hirmutunne või

elurõõmu vähenemine ei ole iseenesest veel hüvitatavad (4 Ob 48/16m,

põhjendus 4, 1 Ob 170/1811, põhjendus 3, ja seal viidatud kohtupraktika).

Ka psüühiline häire, mis väljendub üksnes ebamugavustundes ja kurbuses, ei

ole piisav, et seda saaks pidada tervisekahjustuseks või sellega samaväärseks

kahjuks (RS0030792 (T3)). Hüvitatava tervisekahjustusega on aga tegemist

juhul, kui esinevad füüsilised sümptomid, mida tuleb käsitada haigusena.

Otsustav on see, kas psüühiline häire vajab ravi või on vähemalt arstlikult

diagnoositav ja seega meditsiiniliselt registreeritav (RS0030778 [T10]).

EUROGINE II

11

Anonüümseks muudetud versioon

Seega peab esinema haiguslik psüühiline häire (RS0030778 [eelkõige T16,

T17, T23, T24]; RS0030792 [eelkõige T8, T15, T17]).

5. Eelotsusetaotluse põhjendused

[25] Kõigepealt tuleb viidata sellele, et Euroopa Liidu Kohtu menetluses on juba

eelotsusetaotlus kohtuasjas Eurogine (C-820/25), mille esitas Oberster

Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) (2 Ob 77/25z =RS0142769) ELTL

artikli 267 alusel tootevastutuse direktiivi tõlgendamise kohta ja mille

algsed asjaolud puudutavad põhimõtteliselt sama tootja samasugust

puudusega toodet nagu käesolevas asjas, kuid mis edasiste asjaolude ning

esmase õigusküsimuse poolest käesolevast asjast erineb (viidatud

kohtuasjas: Kas tulu, mis jääb naisel saamata soovimatu raseduse tõttu, mis

on põhjustatud talle paigaldatud rasestumisvastase spiraali puudusest, on

tervisekahjustuse põhjustatud kahju tootevastutuse direktiivi artikli 9

punkti a tähenduses?) Siiski võib käesoleva eelotsusetaotluse

põhjendamiseks edaspidi viidata seal esitatud põhimõttelistele kaalutlustele.

[26] Nii viidatud kohtuasjas kui ka käesolevas kohtuasjas on tuvastatud, et kostja

toodetud ja hageja kasutatud spiraal on puudusega toode tootevastutuse

direktiivi artikli 6 ja PHG § 5 tähenduses ning et see põhjustas hageja

soovimatu raseduse, ning sellest tuleb kassatsioonimenetluses lähtuda;

käesolevas asjas on samuti selge, et rasedus ja raseduse katkestamine hageja

soovil põhjustasid hagejale (raseduse katkestamise tõttu (vähesel määral))

füüsilist valu ja eelkõige suuri hingelisi kannatusi.

[27] 5.1. Tootja vastutus toote puuduse eest eeldab, et sellest – käesoleval juhul

spiraali materjalis esinevast puudusest – tuleneb „tervisekahjustus“, kuna

mõiste „kahju“ tootevastutuse direktiivi artikli 1 tähenduses hõlmab selle

direktiivi artikli 9 punkti a kohaselt „surma või terviskahjustuse põhjustatud

kahju“. Seetõttu tuleb ka tervisekahjustuse mõistet PHG § 1 lõike 1

tähenduses tõlgendada autonoomselt (vt 2 Ob 77/25z, punkt 36 ja seal

viidatud kohtupraktika).

[28] 5.2. Seega tekib küsimus, millist konkreetset sündmust tuleb pidada

tervisekahjustuseks direktiivi ja PHG § 1 lõike 1 tähenduses – kas juba

puudusega meditsiinitoote paigaldamist, tootes esineva puuduse ilmnemist

(käesoleval juhul spiraali purunemine ja selle eesmärgipärase toime

kadumine) või rasestumist (esimene küsimus), raseduse katkestamist (teine

küsimus) või puudusega toote eemaldamist korrigeeriva operatsiooni teel (vt

2 Ob 77/25z, punktid 38–40 ja seal viidatud kohtupraktika).

[29] 5.3. Sõltuvalt sellest faktilisest asjaolust, mida tuleb pidada

tervisekahjustuseks, tuleb veel täpsustada, kas käesoleval juhul nõutud

hüvitis kahju (valu ja hingelised kannatused) eest on sellega õiguslikult

piisavalt seotud kahju tagajärg, liiatigi kuna tootevastutus on põhimõtteliselt

piiratud normi kaitse-eesmärgiga ja kahju näol peab olema realiseerunud

EELOTSUSETAOTLUS 20.5.2026 – KOHTUASI C-582/26

12

Anonüümseks muudetud versioon

risk, mis on (täiendav) alus toote puudusele ja millega realiseerub tootes

esineva puuduse eriomane ohtlikkus ((esimese küsimuse punkt a ja teise

küsimuse punkt a); vt 2 Ob 77/25z, punkt 41 jj ning seal viidatud

kohtupraktika).

6. Menetluse peatamine

[30] […]

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus)

Viin, 20. mai 2026

[…]