ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/45-2

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.07.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Merilin Piipuu

kantsler

Kultuuriministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

"Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2026" 22.06.2026 taotluses ning käesolevas

otsuses (eelkõige punktis 3) esitatud tingimustel ja mahus;

2) Kultuuriministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 31.12.2026.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

1. IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning

töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud

juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise

ulatus tulenevad õigusaktist.

2 (4)

2. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist

võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist

võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine

ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku

huvi.

3. Taotluse esitaja on kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

Andmekaitse Inspektsioon leiab, et Kultuuriministeerium peab arvestama alljärgnevate

selgitustega, vastasel juhul AKI ei nõustu, et andmesubjekti õigusi ülemääraselt ei kahjustata.

Andmetöötluse õiguspärasuse tagamiseks peab isikuandmete vastutav töötleja isikuandmete

töötlemisel tagama kookõla isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)1 artikli 5 lõikes 1

sätestatud põhimõtetega arvestades alljärgnevalt punktides 3.1.- 3.3. toodud selgitusi.

3.1. Minimaalsuse põhimõte (IKÜM art 5 lg 1 punkt c)

Isikuandmete töötlemisel peab vastutav töötleja tagama, et töödeldavad isikuandmed on

asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi

seisukohalt. Teisisõnu, vastutav töötleja ei või koguda ega töödelda isikuandmeid

ulatuses, mis ületab eesmärgi täitmiseks mõistlikult vajaliku mahu, kui töötlemise

eesmärki saab täita väiksema hulga isikuandmetega. Minimaalsuse põhimõtte

rakendamiseks peab vastutav töötleja enne isikuandmete kogumist hindama töötlemise

eesmärgi olemust, ulatust ja vajalikkust, määratlema selgelt töödeldavate andmete

kategooriad ning välistama igasuguse liigse või ebaproportsionaalse andmetöötluse.

Andmete töötlemisel tuleb arvesse võtta ka alternatiive, mis võimaldaksid sama eesmärgi

saavutada väiksema hulga isikuandmete abil.

Taotleja kavandab küsitluse läbiviimist erinevate ja osaliselt kattuvate sihtrühmade seas,

milleks moodustatakse erinevate tunnuste alusel valimirühmad. Eesmärgiks on saavutada

erinevates valimirühmades teatav vastajate hulk. Vajaliku vastajate hulga saavutamiseks

päritakse rahvastikuregistrist valimi kontkatandmed sõltuvalt vastajagrupist olulise

ülekattega mahus.

Eeltoodust tulenevalt tuleb andmetöötluse kooskõla tagamiseks minimaalsuse põhimõtte

ja vajalikkuse2 kriteeriumiga vastutaval töötlejal rakendada asjakohaseid meetmeid,

sealhulgas määratleda valimi moodustamiseks võimalikult täpsed kriteeriumid, et

vähendada uuringu eesmärgi täitmiseks sobimatute andmete saamist ja sellega vältida

ülemäärast andmetöötlust. Vastutaval töötlejal tuleb rakendada minimaalsuse tagamiseks

sobivaid lahendusi, näiteks andmed võetakse rahvastikuregistrist vajaduspõhiselt, järk-

järgult vastavalt valimikihtides vastajate arvu täituvusele jt asjaoludele.

3.2. Läbipaistvuse põhimõte (IKÜM art 5 lg 1 punkt a)

Läbipaistvuse nõude täitmiseks on IKÜM art 14 ette nähtud andmesubjekti teavitamise

kohustus. IKÜM art 12 on sätestatud üldeeskirjad, mida kohaldatakse muu hulgas

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 Vt RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24

3 (4)

andmesubjektidele teabe andmisel. Teave või teavitamine peab olema kokkuvõtlik, selge,

arusaadav ja lihtsasti kättesaadav ning kasutada tuleb selget ja lihtsat keelt.3 Läbipaistvuse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kui taotleja võtab

rahvastikuregistrist inimeste kontaktandmed, kuid ei saada neile kunagi uuringus

osalemise kutset, kuna näiteks konkreetse valimikihi vastajate määr saab enne täidetud.

Vastutav töötleja peab läbipaistvuse nõude täitmiseks saatma uuringu kutse kõigile

isikutele, kelle kontaktandmed on rahvastikuregistrist uuringu läbiviimiseks saadud. Andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemisel IKÜM-i minimaalsuse, vajalikkuse

ja läbipaistvuse nõuete täitmiseks tuleb võtta andmeid rahvastikuregistrist eesmärgi

täitmiseks ainult minimaalselt vajalikus ulatuses ning tagada kõigile rahvastikuregistrist

valimi väljavõttu sattunud isikutele uuringukutse saatmine.

3.3. Seaduslikkuse põhimõte (IKÜM art 5 lg 1 punkt a)

Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu, et uuringusse kutsumisel tuleb isikule

arusaadavalt eristada uuringus osalemise nõusolekut ja isikuandmete töötlemise

nõusolekut. Tulenevalt IKÜM artiklist 7 ja arvestades põhjendusega 32 peab isikuandmete

töötlemiseks kehtiv andmesubjekti nõusolek olema antud aktiivses vormis vabatahtlik,

ühemõtteline, konkreetne ja teadlik tahteavaldus. Nõusolek eeldab andmesubjekti

avaldust või nõusolekut väljendavat selget tegevust, mis tähendab, et see peab alati olema

antud aktiivsete sammude astumise või kinnituse esitamise teel. Peab olema ilmne, et

andmesubjekt on nõustunud konkreetse töötlemisega.4

Nõuetekohase nõusoleku puudumisel ei ole isikuandmete töötlemine seaduslik.

Andmesubjekti kehtiva nõusoleku olemasolu ja selle tõendamise kohustus on

isikuandmete vastutaval töötlejal.

4. Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu, et taotluse p 9 kohaselt on uuringu valim suurem,

kui 50 000 inimest. IKÜM artikli 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama

enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju

isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke

arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art

35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav.

Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis5 on selgitatud, mis on

süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis

on viidatud suunistele6, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Arvestades uuringu

valimi suurust ja andmetöötluse mahtu, tuleb vastutaval töötlejal läbi viia andmekaitsealane

mõjude hindamine.

5. IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes

4 sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva

riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.

Andmekaitse Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni

hinnangul vajab poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist.

Käesoleva uuringu tingimusi ja eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI eetilisuse

3 Artikli 29 töörühm Suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, p 7 4 Vt lisaks EAKN Suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta 5 Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon 6 Artikli 29 töörühm. Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut ja selle kindlaksmääramist, kas

isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele (EL) 2016/679

4 (4)

hindamist vajalikuks.

6. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 22.06.2026inspektsioonile esitatud taotluses ning

käesolevas otsuses.

7. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134

Kultuuriministeerium Suur-Karja tn 23

Tallinn 10148 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2026

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

X

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Kristjan Kaldur [email protected] 5050364

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei taotleta

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

X

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Kultuuriministeerium, 7000094, Suur-Karja tn 23 Tallinn Harjumaa 15076, Karl Viilmann, andmete peaekspert, [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Balti Uuringute Instituut, 80046950, Lai tn 30, Tartu 51005, kontaktisik Kats Kivistik, [email protected], 5169628 Turu-uuringute AS, 10220984, Pärnu mnt. 102, Tallinn 11312, kontaktisik Tõnis Stamberg, [email protected], 56600049

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Kultuuriministeeriumi põhimääruse §4 Ministeeriumil on oma valitsemisalas järgmised ülesanded: 1. töötab välja etenduskunstide, muusika-, kirjanduse, kujutava kunsti, disaini-, arhitektuuri-, loomemajanduse, audiovisuaal- ja meedia-, muuseumide, raamatukogunduse, rahvakultuuri-, muinsuskaitse-, spordi- ja liikumisharrastuse ning lõimumise poliitika ning koordineerib poliitikavaldkondade kujundamiseks vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist; 2. töötab välja ministeeriumi poliitikavaldkondade elluviimiseks vajalikud arengukavad ja programmid, korraldab nende elluviimise ja rahastamise ning tulemuste hindamise;. Vabariigi Valitsuse seadus § 62 (1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus § 9 lõige 1 kohaselt ministeerium kavandab ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas teadmistepõhise poliitika kujundamise põhimõtteid ning arvestades riigi ja valitsemisala strateegilisi sihte ning terviklikku toimimist. Isikuandmete kaitse seaduse § 6. Isikuandmete töötlemine teadus- ja aja- loouuringu ning riikliku statistika vajadusteks (1) Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusole- kuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku sta- tistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudo- nüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul. Enne isikuandmete üleand- mist teadus- või ajaloouuringu või riikliku sta- tistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andme- tega. (5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse tea- dusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüü-

sid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujunda- mise eesmärgil. Nende koostamiseks on täide- saatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andme- kaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas pa- ragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks teh- tava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötle- mise ulatus tulenevad õigusaktist. Avaldusele on lisatud Kultuuriministeeriumi ja Balti Uuringute Instituudi vaheline töövõtuleping ja andmetöötluse leping uuringu läbiviimiseks (lisa 1) ning Balti Uuringute Instituudi ja Turu-uuringute AS-i vaheline töövõtuleping küsitluse läbiviimiseks (lisa 2).

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on viia läbi uuring “Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2026” ehk EIM2026, mille üldeesmärk on mõista, kirjeldada ja analüüsida Eestis toimuvaid kohanemis- ja lõimumisprotsesse ning anda tõenduspõhist sisendit riigi kohanemis- ja lõimumispoliitika kavandamiseks, rakendamiseks ja seireks. Uuring toetab eelkõige “Sidusa Eesti arengukava 2021–2030” ning selle lõimumis- ja kohanemisprogrammi eesmärkide ja mõõdikute jälgimist, samuti valdkonnaga seotud õigusaktide eelnõude, programmide, riigihangete, teenuste ja teavitusmaterjalide ettevalmistamist.

Uuringus viiakse läbi kolm küsitlust: 1) Eesti püsielanike seas vanuses 15–85 aastat; 2) Eesti püsielanike seas vanuses 15–85 aastat, kellel on määratlemata või Venemaa

kodakondsus või kes on tagasipöördujad (lühendatud versioon elanikkonnaküsitlusest); 3) uussisserändajate seas vanuses 15–85 aastat, sealhulgas viimase kümne aasta jooksul

Eestisse elama asunud inimesi, Ukrainast pärit sõjapõgenikke ja rahvusvahelise kaitse saajaid.

Isikuandmete töötlemine on vajalik esindusliku valimi moodustamiseks, sihtrühmadega ühenduse võtmiseks, küsitluse läbiviimiseks ning kogutud andmete analüüsimiseks rahvastiku päritolu, emakeele, rahvuse, kodakondsuse, rändetausta, elukoha piirkonna, vanuse, soo, hariduse, tööturuseisundi ja teiste lõimumise seisukohalt oluliste taustatunnuste lõikes. Ilma nende tunnusteta ei ole võimalik hinnata, kas ja kuidas erinevad ühiskonnarühmad lõimumisprotsessides osalevad, millistes valdkondades esineb ebavõrdsust ning millised sihtrühmad vajavad poliitikakujundamises täiendavat tähelepanu. EIM2026 keskendub kümnele peamisele uurimisvaldkonnale: haridus, tööhõive ja tööturg, meedia ja infoväli, rahvustevahelised kontaktid, keelepõhine ruumiline eraldatus, eesti ja teiste keelte oskus ja kasutus, võrdse kohtlemise tajumine, kodakondsus ja ühiskondlik-poliitiline osalus, turvatunne ning lõimumisalased hoiakud (sh käsitletakse riigiidentiteeti ja lõimklastreid).

Eraldiseisvalt käsitletakse uussisserändajate kohanemist. Horisontaalselt analüüsitakse pikaajalisi trende ja regionaalseid eripärasid. Eraldi analüüsitakse sel korral ka Eestisse tagasipöördujate, Venemaa ja määratlemata kodakondsusega elanike alarühmi, kes on poliitikakujundamise seisukohalt olulised sihtrühmad. Uuringus vastatakse muu hulgas järgnevatele uurimisküsimustele:

 Kuidas on muutunud lõimumise alased näitajad alates esimesest monitooringust ning kui- das nad suhestuvad olulisemate toimunud sündmustega?

 Milline on ja kuidas on muutunud eri rahvastikurühmade Eesti riigiidentiteet? Millised on olulisemad erinevused erineva Eesti riigiidentiteediga tasemega elanike vahel?

 Millistesse lõimklastritesse jagunevad Eesti püsielanikud? Millised tunnused eristavad lõimklastreid?

 Millisel määral eksisteerivad barjäärid hariduse omandamisel ja haridusele ligipääsul rah- vusest ja keelelisest kuuluvusest tingituna?

 Milline on eestikeelsele õppele ülemineku mõju lõimumisele ja lõimumise sihtrühmade hoiakutele?

 Millised rahvuseliselt või keelelisest kuuluvusest tingitud takistused mõjutavad tööelus osa- lemist ja ettevõtlikkust? Millised neist on (jätkuvalt) olulised?

 Millisel määral eksisteerib rahvuse ja keele põhine sotsiaal-majandusliku heaolu erinevus ja ebavõrdsus, sh tööturul, ning kuidas see mõjutab kohanemis- ja lõimumisprotsessi?

 Kas ja kuidas on muutunud eri rühmade infotarbimine? Milline on kohaliku meedia ja sot- siaalmeedia kasutus ja milline on selle mõju lõimumisprotsessile?

 Kuidas on muutunud eri rahvusrühmade omavahelised kokkupuuted (sh kogemused tõrju- misest), mh seoses Ukraina sõjaga?

 Kas, kuidas ja miks mõjutab rahvuse ja keele põhine erinevus inimeste ruumilist paiknemist ning kas see toodab ruumilist eraldatust? Kuidas on seda mõjutanud eestikeelsele õppele üleminek?

 Kuidas on muutunud Eesti püsielanike ja uussisserändajate keeleoskus ja keelekasutus ning millised protsessid on toimumas ühise avaliku keeleruumi kujunemisel eri emakeelega pü- sielanike hulgas?

 Kuidas on tagatud võrdsed võimalused eri eluvaldkondades erinevate rahvusrühmade seas ja milline on eri rahvusrühmade tunnetus sellest?

 Kas ja kuidas eristuvad eri rahvusest ja keelega püsielanikud ja uussisserändajad usalduses riigi ja tema institutsioonide suhtes ning kuivõrd nad tunnevad end kuuluvat Eesti riigi ja rahva hulka?

 Kas ja kui suurel määral mõjutab osasaamist poliitilisest, kultuurilisest ja ühiskondlikust elust püsielanike rahvuslik, kultuuriline ja keeleline eneseidentifitseerimine?

 Kuidas on muutunud eri rahvus- ja keelerühmade turvatunne ning usaldus Eesti riigi ja ins- titutsioonide vastu globaalsete ja lokaalsete kriiside taustal? Kas ja kuidas on teravnenud julgeolekupoliitika ja olukord mõjutanud eri rahvus- ja keelerühmade samastumist või su- hestumist Eesti riigi ja rahvaga?

 Millised on inimestevahelised suhted muutunud julgeolekuolukorras? Kas ja millist potent- siaalset konfliktsust hoiakutes jmt võime leida Eesti venekeelse elanikkonna ja Ukrainast

saabunud sõjapõgenike vahel? Kuidas on muutunud olud mõjutanud usaldust teiste rahvus- ja keelerühmade suhtes, turvatunnet eneseväljenduses ning hoiakuid teiste rühmade suhtes?

 Kuidas erinevad viimastel aastatel Ukrainast saabunud ajutise kaitse saajad varem Eestisse saabunud uussisserändajatest? Kuidas erinevad kuni 5 aastat tagasi saabunud uussisserän- dajatest 5-10 aastat tagasi Eestisse sisserännanud elanikud?

 Milline on uussisserändajate kohanemine ja lõimumine võrreldes püsielanikega? Kui sar- nased või erinevad on Ukrainast pärit sõjapõgenike lõimumistrajektoorid võrreldes Eesti venekeelse elanikkonnaga ja/või nn venekeelsete uussisserändajatega?

Isikuandmeid kasutatakse üksnes uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses. Analüüsi ja aruandluse tulemused esitatakse üldistatud kujul, nii et üksikisikuid ei ole võimalik avaldatud tulemustes tuvastada. Küsitluses teavitatakse vastajaid andmete töötlemise eesmärgist ja tingimustest. Taotlusele on lisatud:

 elanikkonna küsitlusankeet (lisa 3);

 elanikkonna ankeedi lühendatud versioon määratlemata ja Venemaa kodakondsusega isi- kutele ja tagasipöördujatele (lisa 4);

 uussisserändaja küsitlusankeet (lisa 5)

 elanikkonnaküsitluse kutse (lisa 6) ja küsitluse avaleht koos küsitluse tutvustuse ja nõu- soleku andmise vormiga (lisa 7)

 määratlemata ja Venemaa kodakondsusega isikute ning tagasipöördujate küsitluse kutse (lisa 8) ja küsitluse avaleht koos küsitluse tutvustuse ja nõusoleku andmise vormiga (lisa 9);

 uussisserändaja küsitluse kutse (lisa 10) ja küsitluse avaleht koos küsitluse tutvustuse ja nõusoleku andmise vormiga (lisa 11);

 elanikkonnaküsitluse telefonipöördumine juhuks, kui inimesega võetakse ühendust tele- foni teel (lisa 12);

 uussisserändajate küsitluse kutse telefoni teel sõnumiga juhuks, kui inimesega võetakse ühendust sõnumi teel (lisa 13).

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. EIM2026 raames viiakse küsitlustöö läbi kahe eraldi sihtrühma seas: Eesti püsielanikkond (sh määratlemata ja Venemaa kodanikud) ning uussisserändajad. Mõlema sihtrühma puhul on eesmärk moodustada võimalikult esinduslik valim ning tagada, et analüüsis oleksid piisavalt kaetud lõimumispoliitika seisukohalt olulised alarühmad. Selle eesmärgi saavutamiseks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik. Püsielanikkonna küsitluses kasutatakse kaht valimiallikat: Turu-uuringute AS-i veebipaneeli ja rahvastikuregistri kontaktandmed. Veebipaneeli andmed ei kata piisavalt kõiki elanikkonnarühmi, eelkõige internetti vähem kasutavaid või väiksemaid sihtrühmi. Seetõttu on rahvastikuregistri andmed vajalikud eelkõige nende rühmade kaasamiseks, kes on veebipaneelis alaesindatud: eestlastest erinevatest rahvustest (ehk uuringu kontekstis eesti keeles erineva emakeelega) püsielanikud, sealhulgas Venemaa kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud, noorim

vanuserühm ehk 15–29aastased, vanim vanuserühm ehk 60–85aastased ja madalama haridustasemega inimesed. Küsitluseks Eesti püsielanike seas vanuses 15–85 aastat, kellel on määratlemata või Venemaa kodakondsus või kes on tagasipöördujad (lühendatud versioon elanikkonnaküsitlusest) on registriandmete kasutamine vältimatu, sest tegemist on kogu elanikkonna suhtes väikeste ja eripäraste sihtrühmadega, keda ei ole võimalik piisava esinduslikkusega kaasata tavapärase elanikkonnaküsitluse kaudu. Registriandmeid on vaja määratlemata ja Venemaa kodakondsusega ning tagasipöördujate üldkogumi kirjeldamiseks, juhuvalimi moodustamiseks ning kutsete edastamiseks. Selleks kasutatakse üksnes uuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid, nagu kontaktandmed ja valimi moodustamiseks vajalikud taustatunnused. Uussisserändajate küsitluse puhul on registriandmete kasutamine samuti vältimatu, sest tegemist on kogu elanikkonna suhtes väikese ja eripärase sihtrühmaga, keda ei ole võimalik piisava esinduslikkusega kaasata tavapärase elanikkonnaküsitluse kaudu. Registriandmeid on vaja uussisserändajate üldkogumi kirjeldamiseks, juhuvalimi moodustamiseks ning kutsete edastamiseks. Selleks kasutatakse üksnes uuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid, nagu kontaktandmed ja valimi moodustamiseks vajalikud taustatunnused. Tuvastamist võimaldavaid andmeid kasutatakse ainult valimi koostamiseks, uuringukutsete ja meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks. Analüüsiandmestikus asendatakse isikut tuvastavad andmed unikaalse koodiga ning tellijale ja avalikkusele esitatakse tulemused üksnes anonüümitud ja üldistatud kujul. Tagasikodeerimine ei ole seejuures võimalik. Küsitlus viiakse läbi 2026. aasta augustist kuni novembrini.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. EIM2026 läbiviimiseks esineb ülekaalukas avalik huvi, sest uuringu tulemusi kasutatakse Eesti ühiskonna sidususe, kohanemise ja lõimumise seisundi hindamiseks ning riikliku poliitika kujundamiseks. Tegemist ei ole üksnes akadeemilise uurimishuviga, vaid pikaajalise riikliku seireuuringuga, mille tulemused on vajalikud “Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“, lõimumis- ja kohanemisprogrammi ning teiste seotud poliitikavaldkondade eesmärkide ja mõõdikute seireks. “Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ suunab muu hulgas kohanemise ja lõimumise, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning rahvastikuarvestuse valdkondi. Integratsiooni monitooringuid on Eestis läbi viidud alates 2000. aastast. Seetõttu võimaldab EIM2026 hinnata mitte ainult uuringu läbiviimise hetkeolukorda, vaid ka pikaajalisi muutusi Eesti ühiskonna lõimumises, riigiidentiteedis, keelekasutuses, haridus- ja tööturuvõimalustes, kodanikuosaluses, võrdse kohtlemise tajumises, rahvustevahelistes kontaktide olemasolus, ruumilises eraldatuses ning turvatundes. Sellist terviklikku ja võrreldavat andmestikku ei ole võimalik saada üksnes olemasolevatest avalikest statistikaallikatest. Ülekaalukas huvi tuleneb ka Eesti ühiskonna muutunud julgeoleku-, rände- ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Venemaa sõda Ukrainas, Ukrainast pärit sõjapõgenike saabumine, rahvus- ja keelerühmade infoväljade muutumine, võimalikud sotsiaalsed pinged ning regionaalsed erinevused eeldavad usaldusväärset ja esinduslikku teadmist selle kohta, kuidas eri elanikkonnarühmad tajuvad Eesti riiki, ühiskonda, turvalisust ja oma võimalusi. Ilma sellise andmestikuta oleks riigil keerulisem hinnata, millised sihtrühmad vajavad täiendavat tuge ning millised poliitikameetmed on tulemuslikud.

Uuringu avalik huvi kaalub üles piiratud eraelu riive, sest isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid kasutatakse üksnes valimi moodustamiseks, uuringukutsete ja meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel. Uuringus osalemine on vabatahtlik ning tulemuste põhjal ei tehta otsuseid üksikisikute suhtes, ei riivata nende õigusi ega avaldata tuvastamist võimaldavaid andmeid. Analüüs toimub anonüümitud andmetega ning tulemused esitatakse üldistatud kujul. Seega on andmetöötlus proportsionaalne, eesmärgipärane ja vajalik avalikes huvides tehtava teadusliku ning poliitikakujundamist toetava uuringu läbiviimiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemisel rakendatakse meetmeid, mis välistavad andmesubjekti õiguste ülemäärase kahjustamise ning tagavad, et uuringus osalemine ei kahjusta ühegi isiku õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringus osalemine on vabatahtlik ning valimisse sattunud inimesi teavitatakse uuringu eesmärgist, andmete kasutamise tingimustest, osalemise vabatahtlikkusest ja uuringu läbiviijate kontaktidest. Küsitlus toimub üksnes isiku nõusolekul ning vastamata jätmine ei too kaasa ühtegi negatiivset tagajärge. Kogu vajalik info on sealjuures kirjeldatud ka taotlusele lisatud küsitlusankeedis (lisad 2-4), küsitluskutses (lisa 5, 7 ja 9, 12, 13), küsitluse avalehel koos küsitluse tutvustuse ja nõusoleku andmise vormiga (lisa 6, 8 ja 10). Vastajal on võimalus enda isikuandmete töötlemisest loobuda kuni andmete anonüümimise ja inimest tuvastada võimaldavaid andmeid sisaldavate andmebaaside kustutamiseni. Isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid kasutatakse ainult valimi moodustamiseks, uuringukutsete ja meeldetuletuste saatmiseks ning vajadusel kontaktivõtuks telefoni teel. Küsitluse käigus kogutavaid vastuseid ei kasutata üksikisikute suhtes otsuste tegemiseks ega nende õiguste, teenustele ligipääsu või kohustuste mõjutamiseks. Uuringu tulemused avaldatakse üksnes üldistatud kujul, suuremate rühmade lõikes, nii et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Uuringus kogutakse ja töödeldakse üksnes selle eesmärkide saavutamiseks vajalikke andmeid. Rahvastikuregistri valimid edastatakse krüpteeritult ning paberkandjal isikuandmeid ei töödelda. Andmetele on ligipääs ainult selleks volitatud uuringumeeskonna liikmetel ning küsitlejatel üksnes neile vajalike kontaktandmete ulatuses. Uuringuandmestikus asendatakse nimed ja kontaktandmed unikaalse koodiga. Pärast anonüümitud uuringutulemuste üleandmist kustutatakse nimed ja kontaktandmed ning säilitatakse vaid anonüümitud andmefail, mille puhul ei ole tagasikodeerimine võimalik.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isikuandmed edastatakse kahes jaos kahele volitatud töötlejale. Balti Uuringute Instituut viib läbi uussisserändajate küsitluse ja elanikkonnaküsitluse lühendatud versiooni lisavalimiga ning Turu-

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

uuringute AS elanikkonnaküsitluse põhiosa. Kõiki andmeid ei ole sealjuures vajalik mõlemale osapoolele edastada ehk kummalegi volitatud töötlejale edastatakse vaid nende küsitluse läbiviimiseks vajalikud andmed. Volitatud töötlejad kohustuvad tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Tulenevalt vastutava ja volitatud töötlejate vahel sõlmitud töövõtulepingule ja andmetöötluslepingule seoses isikuandmete töötlemisega, seab vastutav töötleja nõude, mille kohaselt on uuringu järgselt kohustus isikustatud andmete, sh kontaktandmete hävitamiseks. Andmete töötlemisele puhul järgitakse järgnevaid nõudeid: - Andmetöötluse läbiviimiseks on sõlmitud töövõtuleping andmete kogujate ja töötlejatega,

kelleks on Balti Uuringute Instituut (IBS) ja Turu-uuringute AS. - Andmete edastamiseks sõlmitakse üleandmise-vastuvõtmise akt, kus sätestatakse andmete

töötlemise kord, sealhulgas kasutatavad turvameetmed ja andmete hävitamise tähtaeg. - Rahvastikuregister edastab rahvastikuregistrist saadud isikute kontaktandmed krüpteeritud

kujul volitatud töötlejatele (Balti Uuringute Instituut ja Turu-uuringute AS) e-posti teel. Krüpteerimiseks kasutatakse RIA DigiDoc rakendust ja ID kaarti.

- Volitatud töötleja sõlmib andmeid töötlevate töötajatega konfidentsiaalsuskokkulepped, kus sätestatakse andmete töötlemise kord, sealhulgas kasutatavad turvameetmed.

- Edastatud andmeid töödeldakse elektrooniliselt tagades juurdepääsu andmetele vaid selleks volitatud isikutele.

- Isikuandmeid ei edastada kolmandatele isikutele ega ei edastada välisriiki. - Rahvastikuregistris päritud andmed (kontaktandmed) kustututakse kaks nädalat pärast

küsitlustööde lõppemist, aga mitte hiljem kui 31.12.2026 nii küsitluskeskkonnast kui ka andmetöötleja seadmetest (serverist jm).

- Päritud andmetele on ligipääs ainult küsitlust läbiviivatele meeskonnaliikmetele. - Eesti püsielanikkonna küsitluseks kasutatakse veebipõhist küsitlusplatvormi LimeSurvey

(https://www.limesurvey.org/). Uuringukutsed (e-kiri koos veebilingiga) saadetakse välja Turu-uuringute AS-i küsitlusplatvormi kaudu. Juurdepääs küsitlusplatvormile ning kogutud andmetele on kättesaadav antud uuringu küsitlustööd haldavatele Turu-uuringute AS-i küsitlusjuhtidele ning andmeid analüüsivale analüütikule. Kõik kogutavad andmed asuvad Zone Euroopa Liidu (EL) serveris. Andmete töötlemine ja säilitamine toimub turvaliselt, jälgides kõiki vajalikke turvameetmeid. Turu-uuringute AS-il on selleks organisatsioonisisene andmekaitse ja andmete turvalise töötlemise eeskiri, mida on allkirjaga kohustatud järgima kõik töötajad. Kogutud andmeid töödeldakse, st analüüsitakse, sh puhastatakse ja anonüümitakse, statistilise analüüsi tarkvaraga IBM SPSS Statistics. Analüüsitavad andmed majutatakse Euroopa Liidu riigis (Eesti).

- Uussisserändajate küsitlus ja lühendatud elanikkonnaküsitlus kolme lisasihtrühma seas viiakse läbi veebipõhise küsitlusplatvormi (www.alchemer.eu) kaudu, mille kaudu saadetakse rahvastikuregistrist päritud e-posti aadressidele e-kiri (küsitluskutse) veebilingiga. Juurdepääs küsitlusplatvormile ning kogutud andmetele on mitmeastmelise autentimise kaudu kättesaadav ainult selle uuringu andmeid analüüsivale Balti Uuringute Instituudi analüütikule. Kõik kogutavad andmed asuvad küsitluskeskkonna www.alchemer.eu Euroopa Liidu (EL) serveris. Ligipääs andmetele tagatakse Microsoft Sharepoint keskkonnas, mis on turvatud kaheastmelise autentimise (2FA) süsteemiga. Ligipääs tagatakse läbi ligipääsu õiguste (access rights). Andmete töötlemine ja säilitamine toimub turvaliselt, jälgides kõiki vajalikke turvameetmeid. Balti Uuringute Instituudil on selleks organisatsioonisisene andmekaitse ja

andmete turvalise töötlemise eeskiri, mida on allkirjaga kohustatud järgima kõik töötajad. - Kogutud andmeid töödeldakse, st analüüsitakse, sh puhastatakse ja anonüümitakse, statistilise

analüüsi tarkvaraga (R, Stata, SPSS või muu). Analüüsitavad andmed majutatakse Euroopa Liidu riigis (Eesti).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Küsitlus viiakse läbi järgnevate sihtrühmade seas (kõik rühmad ei ole üksteist välistavad – päritavate kontaktide arv on esitatud allpool):  Eesti püsielanikud vanuses 15–85 aastat

 Uuritav üldkogum: 1 113 200.  Planeeritud lõppvalim: vähemalt 1400 vastajat.  Küsitlus viiakse läbi elanikkonna ankeetküsitlusena.

 Eestlased ehk selle uuringu kontekstis eesti keelt emakeelena kõnelevad püsielanikud  Üldkogum: 745 300.  Planeeritud valim: 800 vastajat.  Valim moodustatakse proportsionaalselt üldkogumile soo, vanuserühma, regiooni,

asulatüübi ja hariduse lõikes.  Eesti keelest erineva emakeelega püsielanikud

 Üldkogum: 367 900.  Planeeritud valim: 600 vastajat.  Seda sihtrühma kaasatakse valimisse proportsionaalsest osakaalust suuremas mahus, et

tagada piisav vastajate arv analüütiliselt olulistes alamrühmades.  Venemaa ja määratlemata kodakondsusega püsielanike alarühmad kelle osalemise

suurendamiseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid  Üldkogum: 130 000  Venemaa kodanikud: 70 000  Määratlemata kodakondsusega isikud: 60 000  EIM2026 eesmärgiks on võrrelda omavahel ka määratlemata kodakondsusega isikute ja

Venemaa kodanike hoiakuid, mida ei ole varasemate monitooringute puhul olnud võimalik teha. Seetõttu soovitakse mõlemas nendes alarühmades 800 (2x400) vastajat, kes moodustavad n-ö lisavalimi, sest proportsionaalselt oleks 1400 vastaja seas vastavalt 88 Venemaa kodanikku ja 73 määratlemata kodakondsusega inimest (neid arve kasutatakse üldistuste tegemiseks elanikkonna kohta). Kirjeldatud lisavalimite tekitamine võimaldab saavutada 5% veapiiri 95% usaldusnivool, mis võimaldaks teha sisulisema analüüsi kahe nimetatud sihtrühma kohta. Arvestades määratlemata kodakondsusega isikute vastamismäära 2025. aasta uuringus (13%), oleks rahvastikuregistrist vaja pärida 3000 määratlemata kodakondsusega elaniku kontakti. Venemaa kodanike vastamismäära ei ole võimalik varasemate uuringute põhjal ennustada. Arvestada tuleb ka sellega, et EIM2026 ankeet on pikem kui 2025. aastal läbi viidud uuringu ankeet. Seetõttu arvestatakse uuringus 5%-lise vastamismääraga ja päritakse mõlema sihtrühma kohta 8000 kontakti.

 Tagasipöördujad. 15-85aastased Eestis või väljaspool Eestit sündinud Eesti kodakondsusega või Eesti välismaalase passiga isikud, kes registreerisid oma elukoha Eestis aastatel 2021–2026 ning olid enne seda elanud üle viie aasta väljaspool Eestit.  Tagasipöördujate sihtrühma täpne suurus ei ole praegu teada. Tagasipöördujate küsitlus

viidi viimati samadel alustel läbi 2020. aasta integratsiooni monitooringus. Toona oli sihtrühma suuruseks ligikaudu 4000 inimest ja lõplikuks vastajate arvuks kujunes 356 inimest. Eeldame, et valimi suurusjärk võib jääda samasse suurusjärku, kuid täpne arv eeldab eraldi päringut rahvastikuregistrist. Seetõttu eeldame, et kogume vastuseid ligi 10%- lt sihtrühmast vastavalt sihtrühma üldkogumile. Kutsed edastame eeldatavalt kogu

sihtrühmale ehk kõiksele valimile.  Püsielanikkonna alarühmad, kelle paremaks kaasamiseks kasutatakse vajadusel

rahvastikuregistri andmeid  15–29-aastased inimesed. Proportsioon (15+) elanikkonnas ligikaudu 19%. Oodatav arv

lõppvalimis 266 (arvestamata sh eesti- ja muukeelse elanikkonna proportsioonidega).  60–85aastased inimesed. Proportsioon (15+) elanikkonnas ligikaudu 30%. Oodatav arv

lõppvalimis 420 (arvestamata sh eesti- ja muukeelse elanikkonna proportsioonidega).  I taseme haridusega inimesed. Proportsioon (15+) elanikkonnas ligikaudu 19%. Oodatav

arv lõppvalimis 266 (arvestamata sh eesti- ja muukeelse elanikkonna proportsioonidega).  Need rühmad kaasatakse elanikkonnaküsitluse 1400 vastajaga lõppvalimi koosseisus, et

tagada valimi esinduslikkus.  Uussisserändajad

 Uuritav sihtrühm: Uuritav sihtrühm: inimesed, kes on Eestisse elama asunud viimase kümne aasta jooksul ning kelle Eestis viibimise või elamise alus tuleneb muu hulgas tähtajalisest elamisloast, Euroopa Liidu kodaniku või tema pereliikme elamisõigusest, rahvusvahelisest kaitsest, ajutisest kaitsest või muust seaduslikust rändealusest. Sihtrühm ei ole homogeenne, see hõlmab töö-, pere-, õpi- ja ettevõtlusrände alusel Eestisse saabunuid, Euroopa Liidu kodanikke ja nende pereliikmeid, kolmandate riikide kodanikke, rahvusvahelise kaitse saajaid ning alates 2022. aastast Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikke ja ajutise kaitse saajaid.

 Valimiraami lähtepopulatsiooni kirjeldamisel võetakse aluseks viimased rändestatistika andmed ning Rahvastikuregistri ja PPA andmed. 01.01.2026 seisuga oli Eestis 82 394 kehtiva tähtajalise elamisloaga isikut; neist suurimad kodakondsusrühmad olid Ukraina kodanikud 54 376, Venemaa kodanikud 7830, määratlemata kodakondsusega isikud 2791, India kodanikud 1947 ja Valgevene kodanikud 1500. Määratlemata kodakondsusega isikuid aga näiteks uussisserändajate valimisse ei kaasata, sest nende puhul ei ole tegemist uussisserändajatega. Ukraina kodanikele väljastatud tähtajalised elamisload moodustasid 2025. aastal 66% kõigist kehtivatest tähtajalistest elamislubadest. Lisaks oli 01.01.2026 seisuga Eestis 23 147 kehtiva EL-i kodaniku tähtajalise elamisõigusega isikut ning 603 EL- i kodaniku pereliikme tähtajalise elamisõigusega isikut. Seega moodustab uussisserändajate valimiraami oluline osa nii kolmandate riikide kodanikest kui ka Euroopa Liidu kodanikest ja nende pereliikmetest.

 Planeeritud lõppvalim: ligikaudu 4000 vastajat.  Küsitluskutsed on kavas saata vähemalt 45 000 uussisserändajale, et saavutada piisav

vastajate arv ning võimaldada analüüsi rändeliigi, Eestis viibitud aja, päritolumaa, vanuse, soo, elukoha ja teiste tunnuste lõikes.

 Uussisserändajate alarühmad  Valim moodustatakse selliselt, et see võimaldaks kirjeldada uussisserändajate sihtrühma

tervikuna ning eristada vähemalt järgmisi analüütiliselt olulisi alarühmi:  Ukrainast pärit sõjapõgenikud ja ajutise kaitse saajad. Ajutise kaitse alusel Eestisse

saabunute arv kasvas järsult pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukrainas. 2022. aastal oli ajutise kaitse saajaid 41 871, 2023. aastal 8782, 2024. aastal 6094 ja 2025. aastal 5638. See rühm moodustab uussisserändajate küsitluses eraldi olulise analüütilise alarühma.

 Tavapärase rände alusel Eestisse saabunud uussisserändajad, sh töö-, pere-, õpi- ja ettevõtlusrände alusel saabunud inimesed. 2025. aasta esmakordsete tähtajaliste elamislubade statistika järgi olid peamised rändealused töötamine, pereränne ja õppimine.

 Rahvusvahelise kaitse saajad. 2025. aastal esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 1001 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse anti 756 inimesele. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv tõusis järsult pärast 2022. aastat, mistõttu on see EIM2026 uussisserändajate küsitluses eraldi käsitletav rühm.

 Euroopa Liidu kodanikud ja nende pereliikmed, kelle Eestis elamise alus tuleneb EL-i

kodaniku tähtajalisest elamisõigusest või EL-i kodaniku pereliikme tähtajalisest elamisõigusest. Nende arv on ligikaudu 23 tuhat.

 Need alarühmad kaasatakse uussisserändajate ligikaudu 4000 vastajaga lõppvalimi koosseisus. Valimi moodustamisel arvestatakse, et rühmad ei ole täielikult üksteist välistavad, kuna inimese Eestis viibimise või elamise alus võib ajas muutuda, näiteks ajutise kaitse aluselt püsivamale elamisloa alusele liikudes. 2025. aastal kasvas oluliselt püsivalt Eestisse elama asumiseks välja antud tähtajaliste elamislubade arv ning selle peamine põhjus oli ajutise kaitse aluselt püsivamale elamisloale liikujate arvu kasv.

Päritavate kontaktide arvud kokkuvõtlikult: 1. Elanikkonnaküsitlus (kontaktid edastatakse Turu-uuringute AS-ile) Elanikkonnaküsitluse tarbeks päritakse nende vastajate kontakte, kes on veebipaneelis alaesindatud. Uuringu eesmärkide täitmiseks päritakse kontakte järgnevates lõigetes (lõiked ei ole üksteist välistavad): 1.1.Eestlased

a. 1500 155–29aastaste püsielanike kontakti. b. 1000 60–85aastaste püsielanike kontakti. c. 1600 I taseme haridusega (alg- või põhiharidus, kutseharidus ilma keskhariduseta)

püsielanike kontakti. 1.2.Eestlastest erineva rahvusega (ehk uuringu kontekstis eesti keelest erineva emakeelega)

elanikud a. 9000 kontakti: juhuväljavõtt vanusrühmast 15–85.

2. Määratlemata ja Venemaa kodakondsusega isikute ning tagasipöördujate küsitlus

(kontaktid edastatakse Balti Uuringute Instituudile) 2.1.Venemaa kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud

a. 8000 kontakti: juhuväljavõtt Venemaa kodanikest vanusrühmas 15–85. b. 8000 kontakti: juhuväljavõtt määratlemata kodakondsusega elanikest vanusrühmas 15–85.

2.2.Tagasipöördujad: kõikne valim: eeldatavasti ligikaudu 4000 kontakti, kuid mitte rohkem kui 8000 kontakti: juhuväljavõtt tagasipöördujatest vanusrühmas 15–85.

3. Uussisserändajate küsitlus (kontaktid edastatakse Balti Uuringute Instituudile) Uussissrändajate küsitluse tarbeks päritakse täielikult Rahvastikuregistri kontakte. Uuringu eesmärkide täitmiseks päritakse kontakte järgnevates lõigetes: 3.1. Ajutise kaitse saajad - 15 000 kontakti: juhuväljavõtt ajutise kaitse saajatest. Ajutise kaitse saajad moodustavad EIM2026 uussisserändajate küsitluses eraldi olulise analüütilise sihtrühma, kuna tegemist on viimaste aastate suurima ja lõimumise seisukohalt eripärase uussisserändajate rühmaga. Kontaktide pärimine eraldi lõikes on vajalik, et tagada piisav vastajate arv Ukraina sõjapõgenike ja ajutise kaitse saajate kohanemise, tööturupositsiooni, keeleoskuse, teenuste kasutamise, turvatunde ja Eesti ühiskonnaga suhestumise analüüsimiseks. 3.2. Kõik ülejäänud uussisserändajad, kes on elanud Eestis kuni viis aastat (v.a. MKId) - 15 000 kontakti: juhuväljavõtt uussisserändajatest, kes on Eestisse elama asunud kuni viis aastat tagasi, välja arvatud ajutise kaitse saajad ja määratlemata kodakondsusega isikud. Selles lõikes käsitletakse uussisserändajaid tavapärases kohanemispoliitika tähenduses ehk inimesi, kes on

5 Alates 01.10.2025 kehtiva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse järgi (TAIKS, vt nt §28 (4) https://www.riigiteataja.ee/akt/112072025001) võib „15–17-aastane isik anda iseseisvalt, ilma seadusliku esindaja nõusolekuta, teadva nõusoleku teadusuuringus osalemiseks ja sel eesmärgil oma isikuandmete töötlemiseks, tingimusel et isik on võimeline aru saama tea- dusuuringu asjaoludest, teadusuuring ei ole füüsiliselt sekkuv ning vaimselt sekkuva teadusuuringu kohta on käesoleva seaduse või muu seaduse alusel moodustatud eetikakomitee andnud hinnangu, et teadusuuring vastab teaduseetika põhimõtetele“.

Eestisse elama asunud viimase viie aasta jooksul muul alusel kui ajutine kaitse. Sihtrühm hõlmab muu hulgas töö-, pere-, õpi- ja ettevõtlusrände alusel saabunud inimesi, Euroopa Liidu kodanikke ja nende pereliikmeid, kolmandate riikide kodanikke ning rahvusvahelise kaitse saajaid. 3.3. Juhuväljavõtt 6–10 aastat tagasi tulnud uussisserändajatest - 15 000 kontakti: juhuväljavõtt uussisserändajatest, kes on Eestisse elama asunud 6–10 aastat tagasi, välja arvatud määratlemata kodakondsusega isikud. Selle lõike kaasamine on vajalik, et võrrelda hiljutist kohanemist pikemaajalise lõimumisega. Kui kuni viis aastat Eestis elanud uussisserändajate puhul on fookus esmasel kohanemisel, siis 6–10 aastat tagasi saabunute kaasamine võimaldab hinnata, kuidas muutuvad aja jooksul keeleoskus, tööturupositsioon, teenuste kasutamine, ühiskondlik osalus, kuuluvustunne, Eesti kodakondsuse omandamise kavatsus ning seotus Eesti riigi ja ühiskonnaga. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Isikuandmed päritakse rahvastikuregistrist pärast positiivse otsuse saamist andmekaitse inspektsioonilt juuli-august 2026 seisuga nende isikute kohta, kes vastavad sihtrühma tunnustele (kirjeldatud eelnevalt). 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Elanikkonnaküsitlus: ees- ja perekonnanimi, vanuserühm, haridustase, emakeel, maakond, meiliaadress, telefoninumber. Määratlemata ja Venemaa kodakondsusega isikute ja tagasipöördujate küsitlus: ees- ja perekonnanimi, meiliaadress. Uussisserändajate küsitlus: ees- ja perekonnanimi, elamisloa liik (elamisloa alus), elamisloa registreerimise kuu ja aasta, meiliaadress, telefoninumber.

Isiku ees- ja perekonnanimi on vajalik tagamaks, et küsitlusele vastab see, nt 15-17aastane, ini- mene, kes oma taustaandmete järgi valimisse sattus, mitte inimene, kelle meiliaadress või telefo- ninumber on rahvastikuregistrisse selle inimese kontaktina märgitud.

Elanikkonnaküsitluse puhul küsitakse vanuserühma, haridustaset, emakeelt ja maakonda selleks, et pöörduda vajadusel eraldi alaesindatud rühmade poole. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Rahvastikuregister 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Andmeandjatega ei ole spetsiaalselt EIM2026 läbiviimise raames konsulteeritud, ent tegemist on korralise riiklikult tähtsa uuringuga, mille tarbeks on korduvalt isikuandmeid sarnasel kujul taotletud. Seetõttu võib eeldada, et rahvastikuregistri töötajad on protsessist teadlikud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse ID-numbriga (UID), s.t andmed on pseudonüümitud. Peale pseudonüümimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid anonüümitud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub võimalus koodivõtme kaudu minna tagasi algallikani). Rahvastikuregistrist päritavaid isikuandmeid kasutatakse küsimustiku levitamiseks ja valimi täituvuse jälgimiseks. Kogutud andmed anonüümitakse ning kogu andmestik puhastatakse sellisel moel, et ükski vastaja ei oleks otseselt ega kaudselt tuvastatav. Kaudse tuvastamise vältimiseks puhastatakse andmestik sellisel moel, et nt alla viie vastajaga rühma teatud tunnuste lõikes, nt vanus, elukohapiirkond jms agregeeritakse. Andmestiku anonüümimise teostavad andmete kogujad (volitatud töötlejad), Balti Uuringute Instituut ja Turu-uuringute AS. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonüümitakse järgnevad tunnused, mis võimaldavad isikuid vahetult tuvastada: nimi, e-posti aadress. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Andmeid ei pseudonüümita. Küsitlusandmete failis on valimiisikute kontaktandmed asendatud unikaalse ID-numbriga (UID), s.t andmed on pseudonüümitud. Peale pseudonüümimise aluseks olev faili (koodivõtme) kustutamist (mis toimub peale küsitlustööde lõppemist ja andmete kvaliteedikontrolli teostamist) säilitatakse küsitlusandmeid anonüümitud andmefailina, mille puhul puudub tagasikodeerimise võimalus (st puudub võimalus koodivõtme kaudu minna tagasi algallikani) 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Päritud rahvastikuregistri kontaktid kustutatakse kohe pärast andmekogumise lõppu, kuid mitte hiljem kui 31.12.2026. Koos sellega hävitatakse ka koodivõti ja andmed on anonüümitud.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Küsitluse kaaskirjas ning küsitluse avalehel tuuakse välja vastaja kontakti saamise koht (RR) ja põhjus/eesmärk (uuring poliitikakujundamise eesmärgil).

11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused7?

Küsitluse avalehel, enne ankeedi täitmise alustamist. Ankeedi täitmist saab alustada ainult juhul, kui vastaja teeb „jah“ valiku/linnukese enda nõustumisega uuringus osalemiseks. Viide andmekaitsetingimustele sisaldub ka valimisse võetud inimestele saadetavas e-kirjas (viide Turu-uuringute AS-i veebiaadressile, kus

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.

sisaldub täpsem info isikuandmete töötlemise tingimuste kohta. Loodav veebileht ei kirjelda mitte üldiseid Turu-uuringute AS-i andmekaitsetingimusi, vaid kirjeldab isikuandmete töötlemise tingimusi konkreetselt käesoleva uuringu raames)

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad10: Lisa 1: Töövõtuleping ja andmetöötlusleping Kultuuriministeeriumi ja Balti Uuringute Instituut MTÜ vahel

Lisa 2: Töövõtuleping Balti Uuringute Instituut MTÜ ja Turu-uuringute AS vahel Lisa 3: Elanikkonna küsitluse ankeet Lisa 4: Lühendatud elanikkonnaküsitluse ankeet (määratlemata ja Venemaa kodakondsusega isikutele ning tagasipöördujatele)

Lisa 5: Uussisserändaja küsitluse ankeet Lisa 6: Elanikkonna küsitluskutse Lisa 7: Elanikkonna küsitluse avaleht koos nõusoleku võtmise vormiga Lisa 8: Lühendatud elanikkonna küsitluse kutse Lisa 9: Lühendatud elanikkonna küsitluse avaleht koos nõusoleku võtmise vormiga Lisa 10: Uussisserändaja küsitluse küsitluskutse Lisa 11: Uussisserändaja küsitluse avaleht koos nõusoleku võtmise vormiga Lisa 12: Elanikkonnaküsitluse kutse telefoni teel Lisa 13: Uussisserändaja küsitluskutse telefoni teel SMS-iga

8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.