ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kuldar Leis

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 04.07.2026 nr 1-4/26/2579

Meie 21.07.2026 nr 2.3-5/26/2675-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri

23. oktoobri 2020. a määruse nr 63 „Raudteeliiklusregistri pidamise põhimäärus“ muutmise määruse

eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse raudteeliiklusregistri eesmärki, mis uue sõnastuse järgi on

seotud raudteerajatiste, vedurijuhilubade, sertifikaatide, tegutsemise ohutustunnistuste ja

ohutuslubade üle arvestuse pidamisega ning raudteeohutuse ja järelevalveülesannete

täitmisega. Ehk siis sätte sõnastusest lähtuvalt kogutakse andmekogusse andmeid

raudteerajatiste, vedurijuhilubade, sertifikaatide, tegutsemise ohutustunnistuste ja

ohutuslubade kohta, et nendele tuginedes täita raudteeohutuse ja järelevalve ülesandeid.

Samal ajal lisatakse aga eelnõu § 1 punktiga 10 põhimäärusesse eraldi säte, mille kohaselt

hakatakse andmekogusse koguma ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA)

tehtud ettekirjutuste andmeid, sh ettekirjutuse sisu, õiguslikku alust, põhjendusi, täitmise

tähtaegu ja täitmise või täitmata jätmise andmeid. Seega on ettekirjutuse andmed andmekogus

iseseisvaks andmekoosseisuks, mida aga põhimääruse eesmärk ei kajasta.

Nii andmekogude juhendi kui ka JDM juhiste järgi peab aga andmekogu eesmärk olema

piisavalt konkreetne ja seotud töödeldavate andmete tegeliku koosseisuga. Ilma selleta on

raskendatud kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise ulatuse

üle. Leiame, et kui ettekirjutuste andmed jäävad andmekogus iseseisvaks andmekoosseisuks,

siis peaks registri eesmärk seda selgemalt ka kajastama. Praegune eesmärk võib jätta mulje,

et register peab arvestust üksnes lubade, tunnistuste ja sertifikaatide üle, kuigi registrisse

kantakse ka järelevalvemeetmete andmeid. Soovitame edaspidi raudteeseaduse muutmisel

vaadata üle ka andmekogu eesmärk ning täiendada eesmärgi sõnastust nii, et selles oleks

sõnaselgelt hõlmatud ka TTJA järelevalvemeetmete, sh ettekirjutuste andmete töötlemine.

2. Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatav § 71 näeb ette, et registrisse kantakse muu hulgas ka

ettekirjutuse sisu ja põhjendus. Ilmselt on tegemist avatud tekstiväljadega, kuhu praktikas võib

sattuda ka isikuandmeid või muid andmeid, mille registrisse kandmise vajadust ei ole

seletuskirjas eraldi analüüsitud. Leiame, et selline andmekoosseis ei pruugi vastata

minimaalsuse põhimõttele, kui ei ole selgelt piiritletud, millises ulatuses andmeid

andmekogusse kantakse ja kuidas välditakse ülemääraste isikuandmete kandmist. Eelmises

punktis nimetatud inspektsiooni ja JDM juhendistes antud juhiste järgi peab põhimääruses

olema töödeldavate andmete koosseis piisavalt konkreetne ning vältida tuleb liiga üldisi või

sisustamata kategooriaid. Soovitame täpsustada § 7¹ sõnastust või seletuskirja nii, et oleks

arusaadav, kas registrisse kantakse ettekirjutuse terviktekst, struktureeritud väljavõte või

üksnes ettekirjutuse põhiandmed. Samuti tuleks seletuskirja lisada selgitus, kuidas välditakse

2 (2)

põhjenduste ja sisu kaudu ülemääraste isikuandmete töötlemist.

3. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 5, milles on toodud loetelu

raudteeveeremi andmebaasi kantavatest andmetest. Seletuskirja järgi on muudatuse põhjuseks

see, et raudteeveeremi andmestik registreeritakse edaspidi Euroopa raudteeveeremi registris.

Samal ajal nähakse aga ette, et raudteeliiklusregistrisse kantakse jätkuvalt raudteeveeremi

kohta tehtud TTJA ettekirjutuste andmed.

Leiame, et seletuskiri ei ava piisavalt, miks raudteeveeremi põhiandmete andmekogust

Euroopa registrisse üleviimisel on endiselt vajalik säilitada veeremiga seotud ettekirjutuste

andmed riiklikus raudteeliiklusregistris, milline on nende andmete seos registri eesmärgiga

ning kuidas tagatakse andmete kattuvuse vältimine. Soovitame täiendada seletuskirja

põhjendusega, miks raudteeveeremi kohta tehtud ettekirjutuste andmete töötlemine

raudteeliiklusregistris on jätkuvalt vajalik, millist avalikku ülesannet see teenib ning kuidas

välditakse dubleerimist Euroopa raudteeveeremi registri või muude andmekogudega.

4. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse põhimääruse § 13 sõnastust. Uue sõnastuse järgi

raudteeliiklusregistri vastutav töötleja säilitab ja arhiveerib raudteeliiklusregistri andmeid ja

alusdokumente arhiiviseaduses ja raudteeseaduse §-s 1381 sätestatud korras. Seletuskirja

järgi on muudatus seotud raudteeseaduse muudatustega, mis sätestavad uued nõuded andmete

arhiveerimiseks. Eestis kehtiva õiguse kohaselt on raudteeliiklusregistri andmete säilitamise

tähtaeg otstarbekas sätestada raudteeseaduses, et vältida võimalikku põhiõiguste riivet.

Siinjuures nõustume seletuskirjas toodud põhjendusega, et andmete säilitamise tähtajad tuleb

sätestada raudteeseaduses. JDM on oma juhendis (lk 5) seoses isikuandmete säilitamisega

selgitanud, et isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduse

tasandil ning seletuskirjas olema lisatud põhjendused selle pikkuse kohta (miks ei piisa

lühemast tähtajast). Säilitustähtaega võib määruses täpsustada, aga seaduse tasandil peab

olema ette nähtud kõige laiem võimalik raamistik, mida määrusega ületada ei tohi.

Samas juhime tähelepanu raudteeseaduse § 137 lõikele 6, millega sätestatakse andmekogu

põhimääruse raamid. Nimetatud lõike punkt 3 näeb ette, et põhimääruses sätestatakse ka

andmete andmekogus säilitamise ja arhiveerimise kord. See aga tähendab, et kuna tegemist on

kohustava volitusnormiga ja mitte soovitusiku normiga, siis ei saa sellest kõrvale kalduda ja

põhimääruses peab olema reguleeritud protseduur, kuidas vastavad tegevused toimuvad.

Seetõttu ei ole piisav üksnes üldine viide raudteeseaduse §-le 138¹ ja arhiiviseadusele. Kuigi

säilitamise maksimaalne tähtaeg ja üldine raamistik võivad olla ette nähtud seaduses, peab

põhimäärusest nähtuma, kuidas säilitamine ja arhiveerimine andmekogu pidamisel toimub, sh

millal andmed arhiveeritakse, kes arhiveerimise korraldab, millistele andmetele ja

alusdokumentidele kord kohaldub, kellel on juurdepääs arhiveeritud andmetele ning mis saab

andmetest säilitustähtaja lõppemisel. Palume põhimääruse § 13 vastavalt täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

valdkonnajuht

peadirektori ülesannetes

Terje Enula

[email protected]

627 4144