Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 21.07.2026 Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anett Arumaa

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26278000456

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxxxx

Kahtlustatava kontaktandmed: tel: xxxx xxxx

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 26278000456. Menetlust alustati

24.03.2026 karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 tunnustel. 17.04.2026 esitati xxxxx xxxxxxx-le

kahtlustus selles, et tema 14.03.2026 kella 21.27 ajal xxxxx linnas, xxxxxx tn XXx juures asuvas

parklas, tungis kallale xxxxx xxxxxxx-le. Xxxxx xxxxxx võttis käega selja tagant xxxxx xxxxxxx

kaela ümbert kinni kägistamisvõttesse, tekitades sellega xxxxx xxxxxxx-le kaela piirkonda füüsilist

valu ja kukkudes xxxxx xxxxxxx kaelast jätkuvalt kinni hoides koos xxxxx xxxxxxx-ga asfaltplatsile,

tekitades kukkumise tagajärjel xxxxx xxxxxxx-le parema õla piirkonda füüsilist valu. Seoses

eeltooduga kahtlustatakse xxxxx xxxxxxx-t KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o teisele inimesele füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise toimepanemises.

Kriminaalasjas on kogutud järgnevad tõendid, mis tõendavad, et xxxxx xxxxxx pani xxxxx xxxxxxx

suhtes toime vägivallateo:

• Juhtumi kokkuvõte/SAR päevik 2780262006311;

• Xxxxx xxxxxxx esitatud süüteoteade;

• Xxxxx xxxxxxx kannatanuna ülekuulamise protokoll;

• Ränilinna perearstikeskus OÜ vastuskiri;

• Tunnistajate xxxxx xxxxx ja xxxxxx xxxx ülekuulamiste protokollid;

• Vaatlusprotokoll vormikaamerate salvestistest koos vormikaamera salvestistega;

• Vaatlusprotokoll häirekeskuse kõnedest koos kõnede salvestistega

• Xxxxxx xxxxx ja xxxxx xxxxxxx sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti kinnitusega

vanemluskokkulepe;

• Xxxxx xxxxxx-i kahtlustatavana ülekuulamise protokoll.

Xxxxx xxxxxxx selgitas ülekuulamisel, et 14.03.2026 viibis ta koos lapse xxxxx xxxxxxx-ga enda

kodus aadressil xxxxxx tn XXx. Selle päeva õhtul soovis xxxxx xxxxxxx lapse üle anda lapse emale

xxxxxx xxxxx-le, kuna nad elavad lahus ning neil on sõlmitud vanemluskokkulepe, mille alusel laps

kummagi vanemaga aega veedab. Xxxxx xxxxxxx selgitustel oli lapsel halb tuju ning ta kutsus

xxxxxx xxxxx lapsele järele, kes jõudis umbes kella 21.30 paiku kohale. Xxxxxx xxxxx saabudes viis

xxxxx xxxxxxx lapse õue, kus andis ta üle xxxxxx xxxxx-le. Xxxxxx xxxxx-aga koos oli tulnud

xxxxx xxxxxx, kes xxxxx xxxxxxx selgituste kohaselt lapse üleandmise järel talle selja tagant juurde

jooksis, kõrist haaras ning maha pikali tõmbas. Xxxxx xxxxxx võttis xxxxx xxxxxxx

kägistamisvõttesse, mis põhjustas xxxxx xxxxxxx-le valu kaela piirkonnas ning maha kukkumisest

oli tunda valu paremas õlas.xxxxx xxxxxxx selgitas, et sündmuse toimumise ajal viibis maja lähedal

politseipatrull, kes lahutas rüseluse. Samuti on xxxxx xxxxxxx öelnud, et patrullpolitseinikud

kontrollisid tema alkoholijoovet, kuna xxxxx xxxxxx ja xxxxxx xxxx seda palusid.

Ränilinna perearstikeskus OÜ vastuskirjast nähtub, et xxxxx xxxxxxx pöördus seoses sündmuse tõttu

tekkinud vigastustega perearsti poole ning käis visiidil 17.03.2025. Visiidil ei tuvastatud vägivalla

tundemärke ega objektiivseid funktsioonihäireid.

Tunnistaja xxxxx xxxxx-i selgitustest nähtub, et 14.03.2026 abipolitseinikuna patrullis tööl olles said

nad kutse xxxxxx xx XXx aadressile, kus lapse ema oli palunud patrulli kohal viibimist lapse

üleandmise ajaks, kuna lapse isa oli olnud lapse ema suhtes varem vägivaldne ning naine kartis.

Patrullauto saabudes sõitis xxxxx xxxxx-i selgituste kohaselt maja juurde valge auto, kust väljus

meesterahvas, kes jooksis lapsega tee ääres seisva meesterahva juurde, haaras selja tagant tema kaela

ümbert kinni ning koos kukkusid nad asfaldile. Selle tegevuse peale väljusid patrullpolitseinikud

autost ja liikusid meeste juurde ning käskisid tegevuse lõpetada. Käskluse peale lasi autost väljunud

mees tee ääres seisnud mehe vabaks. Xxxxx xxxxx selgitas veel, et autost väljunud mees põhjendas

enda tegevust sellega, et soovis lapsega olnud meest takistada tuppa minemast kuni politseiametnikud

temani jõuavad ja teostavad talle joobekontrolli, kuna mehel on lapsega viibimise ajal kohtu määratud

alkoholi tarvitamise keeld. Lapse isa oli politseinike kontrolli tulemuste kohaselt tugevas joobes,

autoga tulnud mees ja naine olid kained.

Tunnistaja xxxxxx xxxxx ütluste kohaselt sai ta xxxxx xxxxxxx-lt 14.03.2026 teate, et ta läheks nende

ühisele lapsele õhtul järele. Kuna xxxxx xxxxxxx on varasemalt olnud xxxxxx xxxxx suhtes

vägivaldne, soovis naine endaga kaasa kutsuda enda venna xxxxx xxxxxx-i ning ühiselt otsustati

kohale kutsuda ka politseipatrull. Patrulli saabudes läks xxxxxx xxxx lapsele vastu ning xxxxx

xxxxxxx liikus xxxxxx xxxxx suunas. Xxxxx xxxxxx väljus samuti autost ning kui xxxxx xxxxxxx

teda märkas, hakkas tema suunas liikuma. Xxxxxx xxxxx selgituste kohaselt väljusid sel hetkel autost

ka patrullpolitseinikud ning xxxxx xxxxxxx püüdis neid märgates hakata ära jooksma, mistõttu

jooksis xxxxx xxxxxx talle järele ja takistas tema lahkumist. Xxxxxx xxxxx sõnul tõukas xxxxx

xxxxxxx hoopis ise xxxxx xxxxxxx-t esimesena.

Patrullpolitseinike vormikaamerate salvestistest nähtub, kuidas asfaldil on maas xxxxx xxxxxx ja

xxxxx xxxxxxx, kes politseinike käskluse peale üksteisest eemalduvad. Salvestistel on kuulda xxxxx

xxxxxx-i selgitused selle kohta, et ta käitus xxxxx xxxxxxx-ga nii, kuna soovis takistada tal tuppa ära

minemast enne, kui politsei jõuab tema joovet kontrollida. Xxxxx xxxxxxx on ärritunud ja joobe

kontrollimisel näitab alkomeeter 1,48. Salvestisel on kuulda xxxxx xxxxxx-i ja xxxxxx xxxxx

täpsemad selgitused xxxxx xxxxxxx ja xxxxxx xxxxx lapsega seotud vanemluskokkuleppe ning

xxxxx xxxxxxx alkoholi tarvitamise keelu kohta.

Kahtlustatav xxxxx xxxxxx on ülekuulamisel teo toimepanemist tunnistanud. Samuti on kahtlustatav

avaldanud kahetsust, et sel viisil käitus. Xxxxx xxxxxx selgitas, kuidas autost väljudes oli aru saada,

et xxxxx xxxxxxx on joobes ning patrullpolitseinikke märgates püüdis kortermaja suunas põgeneda.

Seetõttu jooksis xxxxx xxxxxx talle järele ja püüdis xxxxx xxxxxxx-t takistada majja minemast, et

politseinikud saaksid kontrollida tema alkoholijoovet. Xxxxx xxxxxx-i ütlustest nähtub, et kuna

varasemalt on xxxxx xxxxxx- korduvalt jõudnud politsei eest tuppa põgeneda, siis ta soovis sel korral

tagada, et politsei saab xxxxx xxxxxxx joovet kindlasti mõõta.

Prokurör on seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxx xxxxxx-i suhtes tuleb lõpetada ning kohaldab

KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib

prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning

määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Käesoleval juhul on xxxxx xxxxxxx-le etteheidetava teo puhul tegemist teise astme kuriteoga, mis ei

näe karistusena ette vangistuse alammäära. Samuti leiab prokurör, et xxxxx xxxxxx-i süü ei ole suur.

Kuigi kriminaalasja materjalidest nähtub, et xxxxx xxxxxx-i käitumine kannatanu xxxxx xxxxxxx

kinni pidamisel joobe kontrollimiseks ei olnud kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne ning

xxxxx xxxxxx on enda käitumisega ületanud lubatud piire, tuleb siinkohal arvesse võtta ka kannatanu

xxxxx xxxxxxx enda panust tekkinud olukorda. Nimelt seda, et kannatanu xxxxx xxxxxxx rikkus

mitmendat korda xxxxxx xxxxx ja xxxxx xxxxxxx vahelist vanemluskokkulepet ning oli lapsega koos

viibides tugevas alkoholijoobes. Kuigi kannatanu on ülekuulamisel avaldanud, et xxxxx xxxxxx

jooksis tema suunas põhimõtteliselt põhjuseta, nähtub teistest tõenditest, et jooksmisele eelnes vestlus

ja lapse ning asjade üleandmine ning xxxxx xxxxxx võis xxxxx xxxxxxx poole joosta alles siis, kui

xxxxx xxxxxxx hakkas ise tuppa jooksma. Seega asjaolud ründele eelnevalt toimunust ei ole päris

üheselt arusaadavad. Kuna vanemluskokkuleppe rikkumine on juhtunud ka varem ning xxxxxx xxxxx

ja xxxxx xxxxxxx omavahelised suhted on olnud keerulised, oli kogu olukord xxxxx xxxxxx-i kui

xxxxxx xxxxx venna jaoks kantud tugevatest emotsioonidest ja pingetest. Asjaoludest ja kogutud

tõenditest on selgelt näha, et sündmuse toimumisel kaotas xxxxx xxxxxx enda tunnete üle kontrolli,

mis viis füüsilise konfliktini. Xxxxx xxxxxxx tundis küll valu, kuid ründest ei jäänud pikemalt

kestvaid vigastusi. Nimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxx xxxxxx-i tegevuses väiksemale

süüle. Ka KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud

sanktsioonimäär (nimetatud kuriteokoosseis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

üheaastase vangistuse), millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale

süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii uurija kui prokuröri juures

läbivalt kogu menetluse käigus avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning seda kahetsenud.

Samuti leiab prokurör, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, mis oleks

takistuseks kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel kahtlustatav xxxxx xxxxxx-i suhtes.

KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Xxxxx xxxxxx on

karistusregistrisse kandmata isik ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse

kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku

ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest tänaseks aru saanud ning teinud nendest

järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kannatanu on

prokurörile kinnitanud, et peale toimunud sündmust ei ole tema ja xxxxx xxxxxx-i vahel rohkem

konflikte olnud ning nad ei ole ka omavahel kokku puutunud. Samuti ei ole alust eeldada, et pooled

omavahel tulevikus kokkupuuteid omama peaksid. Prokuröri hinnangul ei ole xxxxx xxxxxx-i

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt

kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul.

Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise

astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik

isiku kriminaalkorras karistamine. Tegemist on kahtlustatava suhtes toimetatava esimese

kriminaalmenetlusega, mille tagajärjed ei ole olnud rasked.

Xxxxx xxxxxx avaldas prokurörile, et ta on nõus täitma talle kriminaalmenetluse lõpetamisega

määratavaid kohustusi. Eelnevatele asjaoludele tuginedes peab prokurör põhjendatuks kohaldada

xxxxx xxxxxx-i suhtes KrMS § 202 sätteid.

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278000456 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

a. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxx xxxxxx osalema 10 kuu jooksul alates

käesoleva määruse allkirjastamisest vähemalt kolmel korral psühholoogilise

nõustamise teenusel enda poolt valitud teenuseosutaja juures. Kinnitus teenuse

läbimise kohta tuleb saata hiljemalt 21.05.2027 e-posti teel aadressile

[email protected] või tuua paberkandjal Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi 1, Tartu. Xxxxx xxxxxxx-le on

selgitatud ja edastatud info, milliste teenusepakkujate juures on perearsti saatekirja

alusel võimalik psühholoogiline nõustamine läbida tasuta.

b. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub xxxxx xxxxxx tasuma 5 kuu jooksul, s.o

hiljemalt 21.12.2026, riigituludesse 473 eurot. Makse sooritamise kohta saata

kinnitus hiljemalt 31.12.2026 e-posti teel aadressile

[email protected] või tuua paberkandjal Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi 1, Tartu. Maksedokument andmetega,

kuhu makse teha, on xxxxx xxxxxxx-e kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

allkirjastamisel üle antud.

c. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel hoiduda uute vägivallakuritegude toimepanemisest 12

kuu jooksul määruse allkirjastamisest, s.o kuni 21.07.2027.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid: prokuratuuri infosüsteemi PRIS lisatud salvestised jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juurde.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:

kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxxxx xxxxxxx-lt võetud DNA-proov, sõrmejäljed

ja näokujutised ning need andmed on kantud riiklikusse sõrmejälgede ja DNA-registrisse.

Kriminaalmenetluse lõpetamisel andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kahtlustatav xxxxx xxxxxxx-le ja saata kannatanu xxxxx xxxxxxx-le.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Anett Arumaa

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja

mulle määratud kohustustega nõus. Samuti olen nõus, et prokuratuur ja tervishoiuteenust osutav

asutus vahetavad omavahel mind puudutavat infot, sh terviseinfot, mis on vajalik kriminaalmenetluse

lõpetamiseks seatud kohustuste täitmise hindamiseks. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik

jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei

täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7

alusel kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)