| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/6906 |
| Registreeritud | 21.07.2026 |
| Sünkroonitud | 22.07.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Riina Bogens (Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja Korruptsioonikuritegude RP III osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 25.05.2026, Jõhvi
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Riina Bogens
Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude
Ringkonnaprokuratuuri III osakond
Kriminaalasja number: 25930000283
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX)
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr
25930000283, milles oli 13.12.2025 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava
kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu
rikkumises, mis seisnes selles, et XXX saabus 02.10.2025 kell 13:27 Narva tollipunkti
jalakäijate terminali Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariigi sisenevale suunale. Enne
tollikontrolli alustamist ei soovinud isik midagi deklareerida. Tolliseaduse § 61, § 64 ja § 65 ning
korrakaitseseaduse § 48 ja § 49 lg 1 p 7 alusel teostati XXX ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus
avastati sülearvutikotist üks kasutamata juuksevärvi tuub, mis asus kilekotis ning XXX jope
taskust veel üks kasutamata juuksevärvi tuub, mis oli keeratud tualettpaberisse. Kokku avastati
kaks juuksevärvi tuubi.
Juuksevärv (KN-kood 3305 - juuksehooldusvahendid) kuulub Euroopa Liidu Nõukogu määrusele
nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis
destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikli 3i XXI lisas loetletud kaupade nimekirja. Sama artikli lg
1 järgi on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud Venemaalt
pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu
ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline
sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist,
rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise
õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise
välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse
rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu
Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva õigusaktiga. RSanS § 3 lg 3 alusel võib
rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning
seada muid keelde või kohustusi.
RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni
rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist
sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või
Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas
2(4)
õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014
koos hiljem tehtud muudatustega rahvusvaheline sanktsioon.
KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi
Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu
rikkumise eest rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.
Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist,
tunnistades temal kaasas olnud sanktsioonialuste kaupade valdamist ning kavatsust need üle
riigipiiri Eestisse toimetada.
Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud
kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule
süüdistuse KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud
kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või
süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel
kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.
Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud
juhtudel ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist
eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni
kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski
eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik
võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks
menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kasutada menetluslike ressursse võimalikult
ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui
oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi
võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü
suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on võimalik loobuda kriminaalmenetluse
jätkamisest.
KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu,
et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme
kuritegu süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus
kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu
kvalifitseeritav KarS § 931 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või
kuni viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole
nähtud ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada
prokuratuur.
Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi
puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja
üldpreventiivsete kaalutluste.
3(4)
Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt
käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et XXX on varem
kriminaalkorras karistamata, tal on üks kehtiv väärteokaristus, samas ei ole tema suhtes menetluses
teisi kriminaalasju. Lisaks tuleb silmas pidada, et karistuse eesmärgiks on mõjutada inimest
tulevikus seaduskuulekalt käituma. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub
ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine
eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et
XXX jätkab kuritegude toimepanemist.
Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus
osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele
rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk
kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine
tagatud piisaval määral.
Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada,
et isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku
mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning
erinevaid preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud
põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse
või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning
seadusandja sätestatud karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik
karistada rahalise karistusega viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija
rikkunud kaalukat kaitset vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes
võrrelduna kuritegudega, mille eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike.
Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest, jõudis prokurör järeldusele, et XXX süü on
tõendamist leidnud, ent tema süü ei ole käesoleval juhul suur. Kohtueelse menetluse käigus
kogutud tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1
sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut
kriminaalvastutusele võtmata.
Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et XXX suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus
KrMS 202 lg 2 p 2 järgi, määrates talle kohustuseks maksta 50 eurot sihtotstarbeliseks
kasutamiseks üldsuse huvides. Kahtlustatav on sellise kohustusega nõustunud. Samuti nõustub
XXX tema juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud juuksevärvide kui väärtusetute esemete
hävitamisega ega soovi nende tagastamist.
KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul,
mis tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest,
seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama
oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.
XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud
kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25930000283 menetlus XXX suhtes täielikult.
4(4)
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub maksma 50 (viiskümmend) eurot
sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus (rg-kood
80169368). Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o kohustuse täitmise tähtpäev 25.10.2026. a
(kaasaarvatud).
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. KrMS 217 korras kahtlustatavana kinni ei peetud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis
leitud ja äravõetud esemed hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel p-s 2 märgitud kohustuse
täitmise järgselt: kaks juuksevärvi/kreemi tuupi – pakendatud läbipaistvasse kilekotti (tõkend
ET0089628), asuvad Vestervalli 7, Narva piiripunkti hoiukohas.
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata anda: kahtlustatavale XXX.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Bogens
abiprokurör
Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus, olen määruse kätte saanud
ning määrus on mulle tõlgitud vene keelde.
XXX
kahtlustatav
Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk, keda hoiatati oma kohustuste
täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest Kars 318 ja 321 järgi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Inga Kaljus
tõlk