Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 25.05.2026, Jõhvi

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Riina Bogens

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri III osakond

Kriminaalasja number: 25930000283

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

25930000283, milles oli 13.12.2025 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu

rikkumises, mis seisnes selles, et XXX saabus 02.10.2025 kell 13:27 Narva tollipunkti

jalakäijate terminali Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariigi sisenevale suunale. Enne

tollikontrolli alustamist ei soovinud isik midagi deklareerida. Tolliseaduse § 61, § 64 ja § 65 ning

korrakaitseseaduse § 48 ja § 49 lg 1 p 7 alusel teostati XXX ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus

avastati sülearvutikotist üks kasutamata juuksevärvi tuub, mis asus kilekotis ning XXX jope

taskust veel üks kasutamata juuksevärvi tuub, mis oli keeratud tualettpaberisse. Kokku avastati

kaks juuksevärvi tuubi.

Juuksevärv (KN-kood 3305 - juuksehooldusvahendid) kuulub Euroopa Liidu Nõukogu määrusele

nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis

destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikli 3i XXI lisas loetletud kaupade nimekirja. Sama artikli lg

1 järgi on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud Venemaalt

pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu

ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline

sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist,

rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise

õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise

välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse

rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu

Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva õigusaktiga. RSanS § 3 lg 3 alusel võib

rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning

seada muid keelde või kohustusi.

RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni

rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist

sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või

Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas

2(4)

õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014

koos hiljem tehtud muudatustega rahvusvaheline sanktsioon.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu

rikkumise eest rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist,

tunnistades temal kaasas olnud sanktsioonialuste kaupade valdamist ning kavatsust need üle

riigipiiri Eestisse toimetada.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule

süüdistuse KarS § 931 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette

ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud

juhtudel ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist

eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni

kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski

eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik

võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks

menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kasutada menetluslike ressursse võimalikult

ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui

oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi

võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü

suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on võimalik loobuda kriminaalmenetluse

jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu,

et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme

kuritegu süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus

kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu

kvalifitseeritav KarS § 931 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või

kuni viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole

nähtud ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada

prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

3(4)

Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt

käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et XXX on varem

kriminaalkorras karistamata, tal on üks kehtiv väärteokaristus, samas ei ole tema suhtes menetluses

teisi kriminaalasju. Lisaks tuleb silmas pidada, et karistuse eesmärgiks on mõjutada inimest

tulevikus seaduskuulekalt käituma. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub

ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine

eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et

XXX jätkab kuritegude toimepanemist.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada,

et isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku

mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning

erinevaid preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud

põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse

või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning

seadusandja sätestatud karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik

karistada rahalise karistusega viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija

rikkunud kaalukat kaitset vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes

võrrelduna kuritegudega, mille eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike.

Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest, jõudis prokurör järeldusele, et XXX süü on

tõendamist leidnud, ent tema süü ei ole käesoleval juhul suur. Kohtueelse menetluse käigus

kogutud tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1

sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut

kriminaalvastutusele võtmata.

Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et XXX suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus

KrMS 202 lg 2 p 2 järgi, määrates talle kohustuseks maksta 50 eurot sihtotstarbeliseks

kasutamiseks üldsuse huvides. Kahtlustatav on sellise kohustusega nõustunud. Samuti nõustub

XXX tema juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud juuksevärvide kui väärtusetute esemete

hävitamisega ega soovi nende tagastamist.

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul,

mis tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest,

seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama

oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25930000283 menetlus XXX suhtes täielikult.

4(4)

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub maksma 50 (viiskümmend) eurot

sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus (rg-kood

80169368). Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o kohustuse täitmise tähtpäev 25.10.2026. a

(kaasaarvatud).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. KrMS 217 korras kahtlustatavana kinni ei peetud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis

leitud ja äravõetud esemed hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel p-s 2 märgitud kohustuse

täitmise järgselt: kaks juuksevärvi/kreemi tuupi – pakendatud läbipaistvasse kilekotti (tõkend

ET0089628), asuvad Vestervalli 7, Narva piiripunkti hoiukohas.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata anda: kahtlustatavale XXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Bogens

abiprokurör

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus, olen määruse kätte saanud

ning määrus on mulle tõlgitud vene keelde.

XXX

kahtlustatav

Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk, keda hoiatati oma kohustuste

täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest Kars 318 ja 321 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Inga Kaljus

tõlk