Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta arvamuse andmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Pärnu Linnavalitsus

Teie: 11.03.2024 nr 6-3/25-10 Meie: 04.04.2024 nr 14-3/1313-1

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4

katastriüksuse detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

kohta arvamuse andmine

Pärnu Linnavalitsus edastas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile Pärnu linnas Niidu tn

17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse detailplaneeringu

(detailplaneeringu) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise otsuse eelnõu

(otsuse eelnõu) tutvumiseks ning vajadusel täiendusettepanekute tegemiseks lähteseisukohtade

osas. Kirjale olid lisatud otsuse eelnõu, planeeritava ala asukohaskeem ja detailplaneeringu

algatamise taotlus koos lahendust illustreerivate skeemidega. Käesolevaga esitab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium oma seisukoha ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnast.

Algatatava detailplaneeringu ala on ca 33,2 ha ja hõlmab Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10

ja 12 ning Harutee mets P4 katastriüksuseid. Viimase puhul on tegemist ca 17,5 ha suuruse,

riigile kuuluva ning vääriselupaiku (VEP) sisaldava metsaalaga. Planeeringuala jääb Pärnu

linna piiri lähedale kavandatava Rail Baltic kaubajaama ja olemasoleva Niidu

ettevõtluspiirkonna vahelisele alale.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering, kehtestatud 2021.a.)

kohaselt paikneb planeeringuala puhke- ja haljasala ning tootmise maa-alal ja Rail Baltic

kaubajaama arengualal. Puhke- ja haljasala maa-ala osas kuulub ala ka rohevõrgustiku ja

ülelinnalise tähtsusega puhkeala koosseisu. Detailplaneeringuga soovitakse kogu alale

kavandada üks suur tootmismaa krunt ja määrata ehitusõigus tootmishoonete püstitamiseks.

Täpsemalt soovitakse ehitada ja käitada tööstusrajatist, mis muundab 1 000 000 m³ puitbiomassi

500 000 tonniks roheliseks metanooliks aastas ning ehitada ja käitada 400 MW

elektrolüüsiseadet rohelise vesiniku tootmiseks. Vesinikku hakatakse kasutama lähteainena

rohelise metanooli tootmisel. Toodang väljastatakse torujuhtme kaudu. Arenduse tarbeks

vajalik maa-ala on hinnanguliselt ca 30 ha. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek

üldplaneeringu muutmiseks.

Otsuse eelnõu kohaselt algatatakse koos detailplaneeringu koostamisega KSH, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1

punktist 3 ning § 6 lõike 1 punktidest 11 ja 33. Olulise keskkonnamõjuga tegevusteks on KeHJS

§ 6 lõike 1 punkti 11 kohaselt aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui

mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või

anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena,

taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või

lõhkeaineid ning KeHJS § 6 lõike 1 punkti 33 kohaselt ohtlikke kemikaale käitleva käitise

2 (5)

rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.

Lähtuvalt üldplaneeringu muutmise ja KSH koostamise vajadustest kohaldatakse

detailplaneeringule üldplaneeringu koostamise menetlust.

Tutvunud esitatud materjalidega esitame omapoolsed ettepanekud ja seisukohad.

1. KSH algatatakse tuginedes ühe alusena ka KeHJS § 6 lõike 1 punktile 33. Samas on otsuse

eelnõus toodud, et tegemist on võimaliku KeHJS § 6 lõike 1 punkti 33 kohase ohtlikke

kemikaale käitleva käitise kavandamisega, mis on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõte.

Vastavalt kemikaaliseaduse (KemS) § 22 lõikele 1 määrab ohtliku kemikaali käitleja oma

ettevõtte ohtlikkuse lähtuvalt käideldavate kemikaalide maksimaalsest võimalikust

kogusest. Majandus- ja taristuministri 07.06.2021 määruse „ Kemikaali ohtlikkuse alammäär

ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“

lisas toodud Tabeli 2 kohaselt on vesinik ja metanool ohtlike ainete hulgas nimetatud ja

määratud vastavad künniskogused. KemS § 32 lõike 2 kohaselt peab ohtliku ettevõtte või

suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja andma piisavalt teavet ettevõttest lähtuvate riskide ja

ohtude kohta, kui seda taotleb pädev asutus planeeringu koostamiseks. Lähtuvalt PlanS § 11

toodud teabe piisavuse põhimõttest palume kohalikul omavalitsusel välja selgitada, kas

tegemist on ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamisega.

Juhime tähelepanu, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise

ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktidele 1 ja 2 on olulise ruumilise mõjuga ehitisteks

(ORME) muu hulgas:

- A-kategooria suurõnnetuse ohuga eriti tuleohtlike veeldatud gaase käitlevate

ettevõtete ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m³ ja

- ohtlikud, A- või B-kategooria ettevõtted, milles käideldakse mürgiseid gaase alates

10 tonnist, või A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles käideldakse

plahvatusohtlikke aineid, segusid või tooteid.

Välja arvatud juhul, kui nimetatud ehitist kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise

territooriumile või selle vahetusse lähedusse, kus asub eelpooltoodud punktides nimetatud

ehitis, või see on ette nähtud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga.

Maa-ameti kaardirakenduse alusel asub piirkonna ainus suurõnnetuse ohuga ettevõte Henkel

Balti Operations OÜ planeeringualast ca 2,5 km kaugusel. Meile teadaolevalt ei ole

suurõnnestuse ohuga ettevõtteid piirkonnas kehtivate detailplaneeringute või

üldplaneeringuga kavandatud.

Otsuse eelnõust ei selgu, kas kohalik omavalitsus on selgitanud välja ja välistanud

kavandatava tegevuse kuulumise ORME nimekirjas toodud tegevuste loetellu.

Juhime tähelepanu, et kui tegemist on ORME kavandamisega, tuleb PlanS § 95 lõike 1

kohaselt juhul, kui ORME asukohta ei ole üldplaneeringus määratud, koostada ORME

püstitamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering (KOV EP). Üldplaneeringuga ei ole

ORME asukohti Pärnu linna asustusüksuses määratud, seega on ORME kavandamise korral

võimalik see üksnes KOV EP koostamise kaudu.

Algatatava detailplaneeringuga soovitakse teha ettepanekut ka kehtiva üldplaneeringu

muutmiseks. Juhime tähelepanu, et PlanS § 95 lõige 82 kohaselt saab vaid tuuleparki

kavandava KOV EP-ga teha põhjendatud juhul ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu

muutmiseks. Seega kehtiva üldplaneeringu lahenduse kohaselt ei ole ORME-t võimalik

valitud asukohta KOV EP koostamise kaudu kavandada ning kaaluda tuleb teiste võimalike

üldplaneeringu kohaste asukohtade vahel.

3 (5)

Juhul, kui tegemist on ORME-ga, saab arendustegevuse sobivust valitud asukohas kaaluda

üksnes uue üldplaneeringu koostamise raames.

Regionaa- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul on suur tõenäosus, et kavandatav

tegevus kuulub ORME nimistusse kuuluva tegevuse alla. Arvestades, et ORME

kavandamisele kohalduvad PlanS-ist tulenevad erisused ja sellest, kas tegemist on ORME-

ga, sõltub planeeringuliigi valik ning menetlusprotsessi vastavus seadusele on vajalik enne

planeeringu algatamist selgitada välja kavandatava tegevuse seos ORME nimekirjas toodud

tegevustega. Pärnu Linnavalitsusel on planeeringu koostamise korraldajana vajalik välja

selgitada, millised on maksimaalsed võimalikud vesiniku ja metanooli kogused 500 000

tonni metanooli tootmiseks aastas. Täiendavalt palume küsida Päästeametilt, kui valdkonna

eest vastutavalt ametilt, hinnangut ettevõtte ohtlikkuse välja selgitamisel, sh ORME

nimistusse kuulumisel.

Arendustegevuse kavandamine detailplaneeringu koostamise kaudu, sh detailplaneeringu

koostamise algatamine on võimalik üksnes juhul, kui ORME kavandamine on välistatud.

2. Otsuse eelnõu kohaselt soovitakse Harutee mets P4 katastriüksus kavandada tootmismaaks

ja liita koos naaberkatastriüksustega üheks krundiks. Pärnu maakonna planeeringuga

(edaspidi maakonnaplaneering, kehtestatud 2018.a.) on määratud rohevõrgustik (roheline

võrgustik), puhkealad ja puhkemetsad ning seatud neile kasutustingimused. Niidu ja

Tammiste metsad ning Rääma raba on maakonnaplaneeringuga määratud Pärnu

linnalähiümbruse puhkemetsade koosseisu. Kehtiv üldplaneering on arvestanud

maakonnaplaneeringu lahendust ja kavandanud Niidu-Tammiste metsa ja Rääma raba

ülelinnalise puhkeala. Samuti on täpsustanud maakonna rohevõrgustiku piire linna siseselt

lähtudes üldplaneeringu täpsusastmest, olemasolevast maakasutusest, haljasalade

struktuurist ja eesmärgist siduda linna ja selle lähiümbruse roheline võrgustik ühtseks

tervikuks. Seega planeeringuala jääb Harutee mets P4 katastriüksuse osas rohe- ja

puhkevõrgustiku koosseisu. Sealhulgas jäävad alale ka VEP-id ja Niidu oja koos

kaldakaitsevöönditega. Palume ala kuulumist rohe- ja puhkealade võrgustiku koosseisu

kajastada ka otsuse eelnõus.

Planeeringuala jääb osaliselt ka üldplaneeringu kohasele Rail Baltic Kaubajaama

arengualale. Üldplaneeringu KSH aruande peatükis 4.1 „Arengualadega ja nende

alternatiividega kaasnevad keskkonnamõjud“, mis käsitleb ka mõju Pärnu linna ja lähiala

rohevõrgustikule, on muu hulgas välja toodud, et üldplaneeringu täpsusastmes ei saa

välistada Rail Baltic trassikoridori ja kaubajaama mõju rohevõrgustikule ja selle

toimivusele. Lisaks kaubajaamale tuleb arvestada ka, et tehnilise infrastruktuuriga hästi

varustatud piirkonnas paranevad juurdepääsuvõimalused, mis seavad surve alla

olemasolevad metsaalad, sh VEP metsad. KSH aruande peatükis 6.2 „Ettepanekud olulise

negatiivse mõju vältimiseks ja leevendamiseks“ on välja toodud, et rohevõrgustiku

toimivuse tagamiseks Rail Baltic kaubajaama piirkonnas tuleb vaadata rohevõrgustikku

piirkonnas tervikuna (sh arvestades ka teisi piirkonnas toimuvaid tegevusi ja arenguid, sh

näiteks koostootmisjaam, päikesepark, arendatavad paremad juurdepääsud jm, mitte kitsalt

A 14 Rail Baltic kaubajaama arenguala).

Märgime, et ka Riigikohus on asjas 3-21-125 tehtud lahendis viidanud varasemale lahendile

(3-20-1310/52) ja tõdenud, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud

rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega detailplaneeringu

tasandil. Rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt (ehk siis

detailplaneeringuga) tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid

selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi

kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust piiravad juba enne kinnistu omandamist

kehtinud kõrgema astme planeeringud (üldplaneering, maakonnaplaneering). Seega juhul,

4 (5)

kui arendust kavandatakse rohevõrgustikku, tuleb omavalitsusel hinnata ja põhjendada nii

konkreetse detailplaneeringuga kaasnevat mõju rohevõrgustiku toimimisele kui ka

koosmõju juba varem kehtestatud detailplaneeringutega, mis rohevõrgustikku mõjutavad.

Juhime tähelepanu, et hiljuti Keskkonnaagentuuri poolt koostatud rohevõrgustikku käsitleva

juhendi „Rohevõrgustiku analüüs 2023“ kohaselt on lisaks rohevõrgustiku sidususele väga

oluline just võrgustiku hea ökoloogiline seisund. Seetõttu on VEP alade ja oja säilitamine

rohevõrgustiku koosseisus selle toimivuse tagamiseks oluline. Lisaks loomade liikumisele

on rohevõrgustikul oluline roll ka üldise liikide leviku, negatiivsete keskkonnamõjude

puhverdamise ja hea keskkonnaseisundi ning puhkealade kättesaadavuse tagamisel.

Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb rohevõrgustiku alal vältida negatiivse

keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide

kavandamist. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida

rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid. Puhkemetsa alal tuleb vältida senise maa juhtfunktsiooni ja

sihtotstarbe muutmist, määrata üldplaneeringuga metsad avalikuks kasutamiseks ja

kavandada loodusradade võrgustik.

Oleme seisukohal, et üldplaneeringu muutmine Harutee mets P4 katastriüksuse osas ja 17,5

ha suuruse ning heas ökoloogilises seisukorras VEP-e sisaldava metsaala välja arvamine

rohelise võrgustiku ning puhkealade koosseisust ei ole kooskõlas maakonnaplaneeringu

lahendusega. Palume kohalikul omavalitsusel põhjalikumalt hinnata kavandatava tegevuse

mõju rohevõrgustikule, puhkealade kättesaadavusele ja sidususele piirkonnas ning

täiendavalt kaaluda asukoha sobivust. Kavandatavat tegevuse elluviimine ei pruugi valitud

asukohas olla võimalik.

3. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 4.3.5 „Tootmise maa-alad“ tingimustes on muu hulgas

toodud järgmist - arvestades, et tiheasustusalal on võimaliku õnnetusjuhtumi poolt

potentsiaalselt mõjutatud inimeste arv oluliselt suurem kui hajaasustuses, tuleb esimeses

järjekorras kaaluda ohtliku ettevõtte jaoks sobivaima asukoha leidmist väljaspool

tiheasustusala. Seega ka üldplaneeringu muutmisel ja tootmise maa-ala juhtotstarbega ala

planeerimisel on oluline ohtliku ettevõtte kavandamisel esmalt kaaluda tiheasustusalast

väljapoole jäävaid alasid. Otsuse eelnõust ei selgu, et erinevaid asukohti oleks kaalutud.

Palume otsuse eelnõus põhjalikumalt selgitada asukohavaliku kaalutlusi ning tuua välja,

miks just valitud asukoht on kavandatava tegevuse jaoks sobivaim. Arvestades, et tootmisala

maavajadus on suur (ca 30 ha) ja planeeringuala piirkonnas kitsendusteta maa-ala piiratud,

on planeeringu elluviimisel sobiva asukoha leidmine olulise tähtsusega. Asukohavaliku

kaalumisel palume arvesada ka PlanS §-s 12 toodud otstarbeka, mõistliku ja säästliku

maakasutuse põhimõttega, sh ehitatud keskkonna ja looduskeskkonna tasakaalustamise ning

PlanS §-s 8 toodud elukeskkonna parendamise põhimõttega, sh turvalise elukeskkonna

säilitamise vajadusega.

4. Otsuse eelnõus on selgitatud, et toodang väljastatakse torujuhtme kaudu. Lisaks, et huvitatud

isik on teinud ettepaneku kanda koostatavasse üldplaneeringusse metanoolitoru tehasest

sadamasse olemasoleva gaasitrassi koridoris ning tehasest kõrvale rajatava kaubajaamani.

Palume täpsemalt selgitada, millega on tegemist ning kuidas on võimalik kavandatavat

tegevust tulevikus terviklikult ellu viia. Kas torujuhe on kavas üldplaneeringuga kavandada

ning selle ehitamine on võimalik edaspidi projekteerimistingimuste alusel? 5. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja lähteseisukohad ei ole kohati kooskõlas ning

tekitavad segadust. Ühelt poolt on detailplaneeringu eesmärgina välja toodud, et vajalik on

kavandada ca 30 ha suurune tootmisala ning liita planeeringuala katastriüksused üheks

tootmismaa krundiks. Teisalt on lähteseisukohtades toodud, et piirkonna väärtuslikud

5 (5)

metsaalad on määratud maakonna puhkemetsadeks ning planeeringu koostamise käigus

tuleb arvestada juurdepääsu võimaldamist piirkonna puhkemetsadele. Lisaks on välja

toodud, et planeeringualal paiknevad VEP-id ja võimalusel tuleb tagada nende säilimine või

ümberistutamine asjaomaste asutuste nõusolekul. Harutee mets P4 ja selles sisalduvad VEP-

id on kindlasti piirkonna väärtuslikuks metsaalaks ja jääb selgusetuks, kas ala soovitakse

säilitada või mitte. Kui arvestada, et planeeringuala suurus on ca 33,2 ha, tootmismaa

vajadus on ca 30 ha ning planeeringuala keskmesse jäävad ca 11 ha suurusel alal VEP-id, ei

ole VEP-e säilitades võimalik tagada tootmistegevuseks soovitud maa-ala. Palume sõnastada

eesmärgid ja lähteseisukohad selgelt.

6. Lähteseisukohtades on toodud, et detailplaneering koostatakse kooskõlas Pärnu maakonna

planeeringuga. Oleme seisukohal, et kui planeeringualal ei ole võimalik säilitada VEP-de

alasid, mis on nii puhkemetsa kui rohevõrgustiku mõistes väärtuslikud kooslused, ei saa

kavandatavat lugeda maakonnaplaneeringu põhimõtetega kooskõlas olevaks.

Maakonnaplaneeringu peatüki 3.1.3 kohaselt tuleb ka puhkemetsades jälgida rohelise

võrgustiku tingimusi ning analoogsete tööstusobjektide kavandamine on võimalik üksnes

möödapääsmatul juhul ja asukoha hoolikal kaalumisel.

Kokkuvõtlikult oleme seisukohal, et esmalt on vajalik välja selgitada, kas planeeritav tegevus

kuulub ORME nimistusse kuuluvate tegevuste kavandamise alla. Märgime, et ORME puhul ei

ole võimalik arendustegevust detailplaneeringu kaudu kavandada ja detailplaneeringut

algatada. Kui tegemist ei ole ORME kavandamisega, tuleb arvestada olemasolevate VEP-idega

ja maakonnaplaneeringuga kavandatud ning üldplaneeringuga täpsustatud puhkemetsade ja

rohevõrgustiku säilimisega. Oleme seisukohal, et niivõrd suuremahuline arendustegevus ja

üldplaneeringu muutmine vajab põhjalikumat kaalumist, sh erinevate asukohavariantide

kaalumist. Kui arendustegevust ei ole võimalik ellu viia viisil, mis tagab eelpooltoodud

väärtuste säilimise, palume kaaluda arendustegevusele sobivama asukoha leidmist.

Pärnu Linnavalitsuse kaaskirja kohaselt sooviti detailplaneeringu algatamise

lähteseisukohtadele arvamust üheksa päeva jooksul. Juhime tähelepanu, et PlanS § 81 lõike 1

kohaselt ei tohi lähteseisukohtadele ja KSH hindamise programmile seisukoha andmiseks

määrata lühemat tähtaega kui 30 päeva.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heddy Klasen

ruumilise planeerimise osakonna juhataja

Teadmiseks: Päästeamet

Merilin Rosenberg

58041423 [email protected]