Alutaguse Vallavolikogu 28.05.2026 nr 48

“ Vasknarva küla Muuli tee 1, Muuli tee 3, Jahisadama ja Külaväljaku maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine“

Lisa

Planeeringuala skeem

Ortofoto: Maa- ja Ruumiamet planeeringuala piir (suurus ca 10 ha)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Alutaguse Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 56

41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse

vald, Iisaku alevik

Teie 22.06.2026 nr 7-6/118-1

Meie 20.07.2026 nr 7.2-2/26/10980-2

Seisukohtade väljastamine Muuli tee 1,

Muuli tee 3, Jahisadama ja Külaväljaku

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Vasknarva küla Muuli tee 1, Muuli tee 3, Jahisadama ja Külaväljaku

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 12201:001:1131,

12201:002:0456, 12201:002:0688 ja 12201:002:0687, edaspidi planeering) algatamisest

Alutaguse Vallavolikogu 28.05.2026 otsusega nr 48.

Planeeringu eesmärgiks on Kanali tee äärse elamuala laiendamine, sadama ehitusõiguse

korrastamine ning supluskohtade ja puhkeala rajamine. Planeeringuga kavandatakse Jahisadama

katastriüksuse läänepoolsele osale ja Külaväljaku alale uute elamukruntide moodustamine, millele

määratakse ehitusõigus elamute/suvilate ja abihoonete ehitamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 32 Jõhvi-Vasknarva tee (edaspidi riigitee) km 48,97-49,06.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 219 sõidukit. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevaid ristmikke riigitee km 48,97 (Kanali tee, kohalik tee nr

1220034) ja km 49,055 (Muuli tee, kohalik tee nr 1220018). Täiendavaid riigitee ristmikke

mitte planeerida.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Parkimine lahendada planeeringualal ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

2 (3)

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

6. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Me ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest

puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama

asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja

tolmutõrjet).

7. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

9. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, tehnorajatis jms)

kaugused riigitee katte servast.

10. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

12. Planeeringuga Vasknarva paadisadama territooriumile supluskohtade rajamisel tuleb arvestada

järgmiste asjaoludega:

12.1. Vasknarva paadisadama eeskirja punkti 12.11 kohaselt on sadama veealal ujumine

keelatud ujumine.

12.2. Vastavalt sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja

supelrannale“ § 3 lg 3 peab supluskoht olema suplejatele ohutu ja tähistatud

hoiatusmärkidega.

13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Otsus nr 48_Lisa_Vasknarva detailplaneeringu algatamine

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]