Hiiumaa Vallavolikogu 18.06.2026

otsuse nr 41

Lisa

Pärna külas asuva Liini ja lähiala kinnistute

detailplaneeringu esialgsed lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 26.03.2026)

1.2 Hiiu maakonnaplaneering 2030+

1.3 Emmaste valla üldplaneering

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Liini, Parkla ja Sadamahoone katastriüksusi koos

kavandatava kai ja lainemurdja või kaitsemuuli asukohas oleva merealaga (vt joonis 1).

Planeeringuala andmed:

Katastritunnused 17501:001:0397; 17501:003:0316;

17501:003:0314

Planeeritavate katastriüksuste suurused 8502 m²; 559 m²; 3049 m²

Planeeringuala suurus ca 4,2 ha

Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarbed transpordimaa, transpordimaa, ärimaa

Hooned Sõru sadamahoone (EHR kood 120282959)

Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud Sõru sadama maa-ala I etapp (kehtestatud

18.02.2005, DAGOpen OÜ töö nr 04-137)

Liini kinnistu detailplaneeringuala

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa- ja Ruumiameti ortofotot)

Juurdepääs sadama alale on mööda kõrvalmaanteed nr 12132 Emmaste-Tohvri tee ja nr 12168

Sõru sadama tee.

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa- ja Ruumiameti andmetel ehitisel olevad

geodeetilised märgid (228663; 218736), III kategooria kaitsealused taimeliigid,

navigatsioonimärgid (PM698; PM699), puurkaev (PRK0003347), avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd (12168), ranna või kaldapiiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd, korduv üleujutusala.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktile 2 ei laiene ranna ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja

veeliiklusrajatistele, ranna kindlustusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele ega avalikult

kasutatavale teele.

Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005. määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla

üldplaneeringu kohaselt paikneb detailplaneeringuala detailplaneeringu kohustusega alal,

sadama maal, ranna ehituskeeluvööndis.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi väärtuslikul

maastikul. Sõru sadam on välja toodud olulisena reisi- ja kaubasadamate funktsioonide

mitmekesistamise ning teenuse kvaliteedi parendamise seisukohalt.

3. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kehtiva detailplaneeringu muutmine ning

planeeringualale maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue parvlaevakai rajamiseks

vähemalt 85 meetrit koos kaldarambiga, olemasoleva kaikehandi pikendamiseks, täiendavate

sõidu- ja kergliiklusradade, hoiuruumi ja ootepaviljoni ning lainemurdja või kaitsemuuli

rajamiseks ja tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks, graniitkividest nõlvakindlustuse

ümberpaigutamiseks mere suunas, veekogu süvendamiseks kuni – 5 m sügavuseni (arvutuslik

laev vähemalt pikkusega 73 m ja laiusega 16 meetrit) ja süvenduspinnase ladestamiseks vajalike

tingimuste määramine, võimalusel ebaloogiliste krundipiiride korrastamine, heakorra,

haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise

lahenduse andmine.

Muutunud majandus- ja julgeolekuolukorda arvestades ning logistika vaates on Hiiumaa kui

saare ja omavalitsuse jaoks varasemaga võrreldes märkimisväärselt olulisemaks saanud Sõru

sadam, millel peab olema valmidus muutuda meie väravaks olukorras, kus Heltermaa sadamat

kasutada ei saa. Sõru sadamast saab sellises olukorras meie varustuse sõlmpunkt ja sadam peab

olema võimeline vastu võtma ka parvlaevast Soela erinevaid, sealhulgas suuremaid aluseid.

4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Kruntideks jagamist ette ei nähta, vajadusel toimub planeeringualasse jäävate krundipiiride

muutmine.

4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse planeeringualal hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete

tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Täpsustada

kaldaala täitmise ulatus seoses uue parvlaevakai ja teelaienduse rajamisega ning kaikehandi

pikendamisega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.

4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete

projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-,

ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

• Sadamaehitised peavad arhitektuuri kvaliteedilt olema esinduslikud, kuna jäävad

olulises mereväravas tervitama saarele saabujaid ning mõjutama piirkonna miljööd.

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest;

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale;

• suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.4 Liikluskorralduse määramine

Lahendada planeeringuala liikluskorraldus, et tagada ohutu juurdepääs reisiparvlaevade

ootealale. Arvestada sadama suurema läbilaskevõime vajadusega. Kavandada ohutud

juurdepääsud jalgsi ja rattaga liikujatele ning ristumised autoliiklusega viia miinimumini.

Analüüsida vajadust ja võimalusi reisiparvlaevade ooteala suurendamiseks, seejuures vältida

kõva kattega alade ulatuslikku laiendamist ning kavandada kõva kattega alad vaid sinna, kus

on tegelik vajadus.

4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritsevat looduskeskkonda ja hoonestust.

Reisijatele mõeldud sadamaala, jalgteed ja puhkekohad tuleb kavandada avaliku väljaku ja

pargi põhimõtteid järgides. Kõvakattega alade vahele on vajalik luua haljastatud alasid ja

võimalusel kõrghaljastust, mis aitavad immutada liigset sadevett ning vähendada suviste

kuumasaarte tekkimist. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

Jäätmekäitlus sadama territooriumil toimub vastavalt Sadamaseaduses toodud nõuetele.

4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalikud rajatised, mis ühendatakse

võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,

paigaldatakse üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatise planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

Veevarustus lahendatakse Pumpla kinnistul oleva puurkaevu baasil. Kanalisatsiooni ei

kavandata, kuid projekteeritakse valmidus (reservtoru) hilisema liitumise võimalust arvestades

ning sadama piirkonda omapuhasti rajamisel.

Määrata tingimused roheenergia tootmise seadmete (energiatuulikud, päikesepaneelid)

paigutamiseks planeeringualale.

4.7 Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadus ja nende ulatus.

4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10 Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11 Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla PlanS § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on

suuteline täitma PlanS § 4 lg-s 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu menetlemisele

esitatavatest nõuetest. Ajakava on esialgne ja sellesse võib töö käigus tulla muudatusi.

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamine

2 kuud

Konsultandi hankimine nii detailplaneeringu kui KSH koostaja

leidmiseks, töövõtulepingu sõlmimine

3 kuud

Detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamine ja KSH programmi

koostamine (sh seisukohtade küsimine ja avalikustamine)

6 kuud

Vajalike uuringute läbiviimine ja detailplaneeringu eskiislahenduse

koostamine koos KSH aruande eelnõuga

6 kuud

Detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu

avalikustamine

2 kuud

Detailplaneeringu ja KSH aruande koostamine 2 kuud

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine

2 kuud

KSH tulemuste lisamine detailplaneeringusse 1 kuu

Detailplaneeringu vastuvõtmine 2 kuud

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.

3 kuud

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse.

1 kuu

Detailplaneeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks

(60-90 p jooksul vastus)

3 kuud

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid.

2 kuud

5.2 Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud

nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud

informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• seletuskiri;

• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise

planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M

1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või

M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega

alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede

paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste

soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus

• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose

planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Täiendavad uuringud

Kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, seetõttu on kohustuslik

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamisel on vajalik koostada

topo-geodeetiline mõõdistus maa-aluste trasside välja selgitamiseks. Kui detailplaneeringu

menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja võrguvaldajatega:

Maa- ja Ruumiamet

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Päästeameti Lääne Päästekeskus

Muinsuskaitseamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

AS Kärdla Veevärk

Elektrilevi OÜ

Telia Eesti AS

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Kihnu Veeteed AS

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud:

Kaluri 17501:003:1200

Sadama 17501:003:0086

Hoovi 17501:003:0307

Kainurga 17501:003:0308

Supelranna 17501:003:0310

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt allkirjastatud failide konteinerina koos kaaskirjaga e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering kooskõlastatakse:

Päästeamet

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Muinsuskaitseamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Elektrilevi OÜ

Telia Eesti AS

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab

Maa- ja Ruumiamet.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt

allkirjastatud failide konteinerina (.pdf ja .dwg formaadis) koos kaaskirjaga e-posti aadressile

[email protected]

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Hiiumaa

Vallavalitsusele üks paberkandjal toimik ja Planeeringute andmekogule esitamiseks

nõuetekohane materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Mai Julge

Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

[email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 22.06.2026 nr 9-6.1/1029

Meie 20.07.2026 nr 7.2-2/26/10957-2

Seisukohtade väljastamine Pärna külas Liini

ja lähiala kinnistute detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Pärna külas Liini ja lähiala kinnistute detailplaneeringu (katastritunnus

17501:001:0397, 17501:003:0316 ja 17501:003:0314, edaspidi planeering) algatamisest

18.06.2026 Hiiumaa Vallavolikogu otsusega nr 41. Planeeringu eesmärgiks on kehtiva

detailplaneeringu muutmine ning planeeringualale maakasutus- ja ehitustingimuste määramine

uue parvlaevakai rajamiseks vähemalt 85 m koos kaldarambiga, olemasoleva kaikehandi

pikendamiseks, täiendavate sõidu- ja kergliiklusradade, hoiuruumi ja ootepaviljoni ning

lainemurdja või kaitsemuuli rajamiseks ja tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks, graniitkividest

nõlvakindlustuse ümberpaigutamiseks mere suunas, veekogu süvendamiseks kuni –5 m

sügavuseni (arvutuslik laev vähemalt pikkusega 73 m ja laiusega 16 m) ja süvenduspinnase

ladestamiseks vajalike tingimuste määramine, võimalusel ebaloogiliste krundipiiride

korrastamine, heakorra, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõttelise lahenduse andmine.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12168 Sõru sadama tee (edaspidi riigitee nr 12168) km 0,1-

0,15. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 291 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee nr 12168 km 0,113 ja

km 1,142.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Palume taotleda ametilt

kooskõlastamise eelselt nõusolek, kui kavandatakse hoonestust tee kaitsevööndisse.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

2 (2)

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

9. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

10. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

11. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

12. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 41_Lisa (lähteseisukohad)

Mildred Liinat

58786958, [email protected]