Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Justiits- ja Digiministeerium   Meie: 21.07.2026 nr 7-5.2/26-01457-2

      Pöördumise edastamine

  Edastame peaministrile saabunud korduva Maksejõuetuse teenistuse pöördumise ja ettepaneku  vastavalt valitsemisalale.  Palume vastuse koopia edastada ka Riigikantseleile.    Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  Maksejõuetuse teenistuse 17.07.2026 pöördumine nr 12-1/2026-025-1

.

Maksejõuetuse teenistus/ Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected]

Kristen Michal

Peaminister

Riigikantselei

Meie: 17.07.2026 nr 12-1/2026-025-1

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]

Maksejõuetuse teenistuse korduspöördumine ja ettepanek

Lugupeetav meie riigi peaminister

Austatud härra Michal

Maksejõuetuse teenistus kui sõltumatu ja erapooletu järelevalveorgan on Teie poole pöördunud 23.

detsembril 2024 kirjaga nr 12-1/2024-040-1 (vt Konkurentsiameti avalik dokumendiregister),

millele Te ei ole seni sisuliselt vastanud ega tõstatatud probleeme lahendama asunud. Aeg tiksub,

kahju kasvab.

Me leiame, et Eesti ühiskonnas laialdaselt ja kiiresti leviv maksejõuetus võib kujutada riigile

sisejulgeoleku ohtu, kui see põhjustab ulatuslikku sotsiaalset, majanduslikku või institutsionaalset

ebastabiilsust või võimendab muid julgeolekuriske. Riigi hinnang sellisele ohule sõltub kriisi

ulatusest, kestusest ning sellest, kui hästi suudetakse selle mõjusid leevendada.

2026. aasta esimese kuue kuuga on 126 varatu maksejõuetu äriühingu juhtide käitumise tõttu maha

jäetud veidi üle 50 miljoni euro võlgu võlausaldajatele, sellest riigi maksuhalduril jäi nendest

äriühingutest saamata võlana ligi 6 miljonit. Kordame – üksnes 126 äriühingu juhtimise tulemusena

oleme tuvastanud tekitatud kahju 50 miljonit eurot. Eelmisel aastal jätsid 192 varatut maksejõuetut

ettevõtet võlausaldajatele kokku tasumata 73,9 miljonit eurot - seda oli omakorda 52% rohkem kui

aastal 2024. (vt Tegevused ja tulemused | Maksejõuetuse teenistus) Lisaks maksis Töötukassa 2025.

aastal (aga ka varasematel aastatel) varatute äriühingute töötajatele hüvitistena peale üle ühe miljoni

euro aastas (millele lisandub sotsiaalmaks) - see on raha, mida Töötukassa kehtiva õiguse kohaselt

raskeid juhtimisvigu teinud äriühingute juhtidelt tagasi nõuda ei saa. Seega Teie isiklikult ja kõik

teised ausad maksumaksjad toetavad läbi töötuskindlustusmaksete raskeid juhtimisvigu teinud

juhtide ja likvideerijate vastutustundetut käitumist Eestis.

Ühe varatu maksejõuetu ettevõtte kohta jääb täna võlausaldajatel saamata keskmiselt 400 000 eurot.

Kolm aastat tagasi oli see keskmine number alla 100 000 euro. See summa on neljakordistunud,

kolme aastaga. Mitte ükski Eestis kehtiva õiguse alusel toimiv maksejõuetusega võitlev menetlus

(avalik teenus) seda raha mitte ühelegi võlausaldajale tagasi ei too, aga ülekohtu maksavad kinni

võlausaldajad ja riigieelarve (menetlusabi, töötukassa hüvitised, kohus, registripidaja, ajutised

haldurid, pankrotihaldurid, usaldusisikud, maksejõuetuse teenistus, politsei- ja piirivalveamet,

prokuratuur, rahapesu andmebüroo jt ressurss). Võlausaldajad ei esita pankrotiavaldusi, sest

riigilõiv on 420 eurot ning pankrotimenetluse deposiiti küsivad ajutised haldurid läbi kohtute

2 (3)

keskmiselt 4700 eurot ning nad on nagunii kogu raha juba võlgnikule varem kaotanud.

Tänase st 17.07.2026 seisuga:

1) ei ole 35 720 juriidilist isikut ehk 12,5 % esitanud avalikkusele st võlausaldajatele 2024.

aasta majandusaasta aruandeid (vt Aruannete esitamise seis 2024 | e-Äriregister). Kohustuse

täitmise tähtaeg oli 30.06.2025 ehk üle 1 aasta tagasi.

2) ei ole 81 996 juriidilist isikut ehk 27% esitanud avalikkusele st võlausaldajatele 2025. aasta

majandusaasta aruandeid (Aruannete esitamise seis 2025 | e-Äriregister); seisuga

30.06.2026 oli esitamata aruannete arv üle 112 000 ehk üle 30%.

E-äriregistri statistikaleht ütleb otse: “Pankrotte tuleb ette suhteliselt harva, mistõttu ei ole need

numbrid graafikul hästi nähtavad“. See lause peaks kõiki sh Teid jahmatama - vähe pankrotte ei

tähenda vähe maksejõuetust, see tähendab, et latentne maksejõuetus on Eestis kontrollimatu. (vt:

MJT 2025 tegevusaruanne 21.04.2026.pdf)

Arvestades asjaolu, et reeglina jätab umbes 80% juriidilistest isikutest pankrotiavalduse kohtule

esitamata ning arvestades, et umbes 50% juriidilistel isikutel raamatupidamine kas puudub või on

jäetud korrektselt pidamata, umbes samapalju jätab majandusaasta aruandeid täielikult esitamata

ning arvestades ühe sellise ettevõtte juhi käitumise tulemusena keskmiselt maha jäetavat

võlasummat (400 000 eurot), siis võime Äriregistri statistika ja 3,5 aasta töökogemuse pinnalt teatud

tingimustel täna järeldada, et Eesti ettevõtlusmaastikul on latentset maksejõuetust (peidetud võlgu)

umbes 18 miljardi euro ulatuses. Siia ei ole arvestatud füüsilisest isikust võlgnikud (sh ka juhatuse

liige eraisikuna), kelle võlgu sh avalik-õiguslikest nõuetest tulenevaid võlgu kohtud FIMS § 50 lg

2 alusel hetkel massiliselt kustutavad. Seega jääb riigieelarvesse raha laekumata.

Eestis saab kehtiva õiguse kohaselt ajutist juhtimiskeeldu ehk ärikeeldu kohaldada ainult pankroti

väljakuulutamisel või pankrotimenetluses. Kohus menetleb hetkel ärikeelu taotlust üle ühe aasta -

see ei mõju raskeid vigu teinud juhtidele. Ärikeeld ehk ajutine juhtimiskeeld pankrotimenetluses |

Maksejõuetuse teenistus

Me hoiatasime Teid ettevõtlusmaastikul toimuvast juba 2024. aasta lõpus ning palusime muuhulgas

selgitust Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS) jõustuvate muudatuste kohta, et mõista kes

maksejõuetusega Eestis tegeleb või tegelema hakkab alates 01.01.2025.

Juhime Teie tähelepanu veelkord asjaolule, et Eesti ettevõtlusmaastikul toimuvate ulatuslike ja

süstemaatiliste riskide ennetamise ja ohjeldamisega ning inimeste maksejõuetusega, sh lokkava

võlgadest vabastamise poliitikaga ei oma õigust tegelda Eesti riigis mitte ükski ministeerium, sest

VVS-s ei ole ühelegi ministeeriumile sellist valitsemisala määratud (VVS § 57 lg 1).

Näiteks VVS § 59 lg 1 puudub mistahes viide raugevatele pankrotimenetlustele, maksejõuetusele

kui nähtusele, maksejõuetusvaldkonnale kui tervikule, maksejõuetusvaldkonna poliitika

kujundamisele, erinevate seadusandja poolt sätestatud maksejõuetusmenetluste kui avalike teenuste

osutamisele ja/või erinevaid maksejõuetusmenetlusi läbiviivate avalik-õiguslike ülesannete

täitjatele. Seega justiits- ja digiministeerium seda valdkonda alates 01.01.2025 jõustunu VVS-st

tulenevalt de iure ei juhi. Lisaks ei leia maksejõuetusvaldkonda ka teiste ministeeriumite

valitsemisala puudutavatest vastavatest õigusnormidest VVS-s.

Kui seadusega Vabariigi Valitsuse võimkonda antud küsimus ei kuulu käesoleva ja muude seaduste

alusel ühegi ministeeriumi valitsemisalasse, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus (VVS § 57 lg 2).

Kui küsimus on mitme ministeeriumi valitsemisalas ning seadusega ei ole ette nähtud lahendavat

ministeeriumi, otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus (VVS § 57 lg 3). Valitsusasutuste ja muude

riigiasutuste kuuluvuse ministeeriumi valitsemisalasse määrab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei

tulene teisiti (VVS § 57 lg 4).

Eeltoodust lähtuvalt p a l u m e Teil kui Vabariigi Valitsuse juhil kokku kutsuda enne

3 (3)

järjekordseid riigieelarvestrateegia arutelusid Vabariigi Valitsuse istung, kus käsitletakse

Eesti ettevõtlusmaastiku trende ning kiiresti levivat maksejõuetust kui olulist riskitegurit

Eesti ühiskonnas. Palume Teil kaasata istungile ka riigikontrolör, kes saab erapoolelt ja sõltumatult

hinnataa) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2026/799, 30. märts 2026, millega

ühtlustatakse teatavaid maksejõuetusõiguse aspekte, b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2024/1640, 31. mai 2024, liikmesriikide loodavate mehhanismide kohta rahapesu või

terrorismi rahastamise eesmärgil finantssüsteemi kasutamise tõkestamiseks, millega muudetakse

direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 ning

c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, 20. juuni 2019, millega kehtestatakse

normid, et hõlbustada finants- ja muu teabe kasutamist teatavate kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks, ning millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK positiivseid ja negatiivseid mõjusid võlausaldajatele, Eesti

ühiskonnale tervikuna ja Eesti riigieelarvele järgnevate aastate jooksul võitlemaks

maksejõuetusega.

Koostöös ministeeriumite esindajatega palume Vabariigi Valitsusel kogutud andmete pinnalt läbi

analüüsida järgmised riskid:

1) Sotsiaalne ebastabiilsus. Kui suur hulk inimesi või ettevõtteid ei suuda täita oma rahalisi

kohustusi, suureneb töötus, vaesus ja ebavõrdsus. See võib põhjustada proteste, rahutusi või

usalduse vähenemist riigi vastu. Samas FIMS § 50 lg 2 võimaldab läbi Eesti ohjeldamatut

võlavabastust.

2) Kuritegevuse kasv. Majanduslik surve võib suurendada varavastaseid kuritegusid, pettusi,

varimajandust ja organiseeritud kuritegevuse mõju. Samas kriminaalmenetluses kehtib

võistlevuse ja territoriaalsuse põhimõte.

3) Kriitiliste teenuste häired. Kui makseraskused tabavad olulisi ettevõtteid (näiteks energia-,

transpordi- või tervishoiusektoris), võivad tekkida probleemid elutähtsate teenuste

toimimises.

4) Finantssüsteemi ebastabiilsus. Kui maksejõuetus levib hoiu- ja laenuühistutesse,

makseasutustesse, pankadesse või teistesse finantsasutustesse, võib see põhjustada

krediidikriisi, mis omakorda süvendab majanduslangust. Samas riigi poolt usaldatud

menetlejad st pankrotihaldurid näiteks rahapesu tõkestamise protseduure reeglina veel ei

oma.

5) Usalduse vähenemine riigi institutsioonide vastu. Kui võlausaldajad (inimesed) tajuvad, et

riik ei suuda kriisi leevendada või õiglaselt lahendada (tuua raha tagasi), võib see vähendada

seaduskuulekust ja suurendada ühiskondlikku polariseerumist.

6) Välismõju oht. Majanduslikult pingelises olukorras võib vaenulik välisriik või muu

mõjutaja kasutada rahulolematust ära desinformatsiooni levitamiseks või ühiskonna

lõhestamiseks.

Lugupidamisega

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

Juhataja

Maksejõuetuse teenistus

Maksejõuetuse teenistus on Konkurentsiameti teenindamisel

[email protected]

Meediakajastus antud teemal:

1) Signe Viimsalu: 40 000 esitamata aruannet varjavad miljardites eurodes kahju | Majandus | ERR

2) SIGNE VIIMSALU ⟩ Eesti ettevõtluskeskkond on jõudnud punkti, kus eiramine maksab rohkem kui reform

3) SIGNE VIIMSALU ⟩ Teatud võlad ei ole patt, mida peaks andestama – miks Eesti on võlaparadiis?