_____________________________________________________________________________________________________ Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10122 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia

Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 22.06.2026 nr 13-1/2223-1

Meie 21.07.2026 nr 2-2/145-3

Eelnõu kooskõlastamine märkustega

Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) kooskõlastab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ning selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tingimusel, et eelnõu edasisel

menetlemisel arvestatakse alljärgnevate märkuste ja ettepanekutega.

ELVL toetab planeeringu üldisi eesmärke kujundada Eesti ruumilist arengut terviklikult,

edendada piirkondlikku tasakaalu, parandada elukeskkonna kvaliteeti ning siduda riigi ja

kohalike omavalitsuste ruumilise arengu otsused pikaajaliste eesmärkidega. Kuigi ELVL-i

liikmetelt saadud tagasiside põhjal on planeeringu põhisuunad üldjoontes põhjendatud ning

eelnõus on arvestatud mitme kohalike omavalitsuste varem esitatud ettepanekuga, palume enne

planeeringu kehtestamist täiendavalt täpsustada alljärgnevaid kohalike omavalitsuste rolli,

otsustus- ja kaalutlusruumi, rahastamist ning planeeringu rakendamist puudutavaid küsimusi.

Siinjuures peame olulised, et planeeringus esitatud üldised suunised ei muutuks rakendamisel

ühetaolisteks kohustusteks, mis ei arvesta piirkondlikke eripärasid ega kohalike omavalitsuste

erinevat finants- ja haldusvõimekust.

1. Kohapõhine otsustamine ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusruum

Seletuskirja sissejuhatuses on õigesti märgitud, et konkureerivate väärtuste ja huvide

tasakaalustamine toimub kohapealseid olusid arvestades. Samal ajal kasutatakse mitmes

valdkondlikus suunises kategoorilist sõnastust. Kuna planeering on alus riigi ja kohalikele

planeeringutele, arengudokumentidele ning avaliku sektori investeeringutele, peab kohapõhise

kaalumise põhimõte olema üheselt kohaldatav kõigile suunistele.

ELVL teeb ettepaneku lisada seletuskirja üldossa järgmine põhimõte:

„Üleriigilise planeeringu suuniste rakendamisel lähtutakse kohapõhisest lähenemisest

ning arvestatakse piirkondlikke eripärasid, kohaliku omavalitsuse arengueesmärke,

kehtivaid planeeringuid, olemasolevat taristut ja tehtud investeeringuid ning

omavalitsuse finantsvõimekust. Planeeringu eesmärke võib saavutada erinevate

ruumiliste lahendustega, kui tagatud on lahenduse põhjendatus ja kooskõla planeeringu

üldiste eesmärkidega.“

2. Jalgsi- ja rattaliikluse taristu kavandamine

ELVL toetab aktiivsete liikumisviiside arendamist ning ohutu ja sidusa liikumiskeskkonna

loomist. Seletuskirja punkti 3.7.3 alapunkti 3 lause „Kasvamisega kohanevates piirkondades

kavandatakse liikumise põhisuundades jalgsi ja rattaga taristu eraldi“ on aga liiga kategooriline

ega ole täielikult kooskõlas seletuskirja üldise kohapõhise lähenemisega.

Harjumaal, eriti Tallinna lähivaldades on viimase paarikümne aasta jooksul (sealhulgas Euroopa

Liidu toetuste abil) välja ehitatud ulatuslik jalgratta- ja jalgteede võrgustik. Jalgsi ja rattaga

liikumise täielik füüsiline eraldamine ei ole igas asukohas kasutusintensiivsust, asustustihedust,

olemasolevat taristut ega kulutõhusust arvestades põhjendatud. Kategooriline nõue võib kaasa

tuua toimiva taristu dubleerimise, täiendava maahõive ning omavalitsustele põhjendamatu

investeerimis- ja hoolduskoormuse.

ELVL teeb ettepaneku sõnastada punkti 3.7.3 alapunkt 3 järgmiselt:

„Jalgsi, rattaga ja kergliikuriga liikujate vajadusi käsitletakse liiklusohutust,

kasutusintensiivsust, asustustihedust, olemasolevat taristut ning kohalikke ruumilisi

tingimusi arvestades. Kasvamisega kohanevate piirkondade liikumise põhisuundades

rajatakse vajaduse korral jalgsi- ja rattaliiklusele eraldatud taristu. Kohapõhiselt võib

kasutada ka ühiskasutuslahendusi, kui need tagavad ohutu, sidusa ja kvaliteetse

liikumiskeskkonna.“

Palume ühtlasi selgitada seletuskirjas, et nimetatud suunis ei kohusta olemasolevaid nõuetele

vastavaid ühiskasutatavaid jalgratta- ja jalgteid dubleerima.

3. Ülesannete, kulude ja rahastamise jaotus

Planeering mõjutab kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringuid, arengukavasid,

investeerimisprioriteete, liikuvuskorraldust, avalikku ruumi ning teenuste paiknemist.

Seletuskirjast ja esitatud materjalidest ei nähtu siiski piisava selgusega, millised planeeringu

suunised eeldavad omavalitsustelt uusi tegevusi või investeeringuid, kuidas jaotuvad riigi ja

kohaliku omavalitsuse ülesanded ning millistest allikatest kaetakse täiendavad kulud.

ELVL teeb ettepaneku lisada seletuskirja ja elluviimiskavasse põhimõte:

„Kui planeeringu elluviimine toob kohaliku omavalitsuse jaoks kaasa uue ülesande,

täiendava investeerimisvajaduse või püsiva ülalpidamiskulu, määratakse enne vastava

tegevuse rakendamist kindlaks riigi ja kohaliku omavalitsuse vastutus, ajakava ning

rahastamise allikad. Riigi algatatud täiendavate kohustuste täitmiseks tagatakse

kohalikele omavalitsustele vajalik rahastus.“

Elluviimiskavas palume iga kohalikke omavalitsusi puudutava tegevuse juures näidata vähemalt

vastutav ja kaasvastutav asutus, kohaliku omavalitsuse eeldatav roll, tähtaeg, rahastamisallikas

ning hinnang haldus- ja investeerimiskulule. Samuti peab olema selge, millised tegevused on

soovituslikud ja millised eeldavad õigusakti või muu siduva otsuse muutmist.

4. Eri tasandi keskuste vastastikku toetav areng

ELVL toetab tugevatel keskustel põhinevat asustusmudelit. Seletuskirja punktides 3.3.1 ja 3.3.3

on käsitletud eri tasandi keskuste rollijaotust ning teenuste kättesaadavust, kuid planeeringu

rakendamisel tuleb vältida tõlgendust, et avalikud investeeringud ja teenused koonduvad

peamiselt kõrgema taseme keskustesse.

ELVL teeb ettepaneku täiendada seletuskirja järgmise põhimõttega:

„Tugevate keskuste mudeli rakendamine toetab eri tasandi keskuste ja nende tagamaade

vastastikust toimimist. Avalike investeeringute ja teenuste kavandamisel säilitatakse

väiksemate linnade, maaliste keskuste ja kohalike teenuskeskuste elujõulisus ning

tagatakse teenuste mõistlik kättesaadavus ka hajaasustusega ja kahanemisega

kohanevates piirkondades.“

Elluviimiskavas tuleb siduda keskuste mudel regionaalpoliitiliste meetmete, liikuvuslahenduste

ja teenusvõrgu arendamisega. Vastasel juhul ei pruugi planeeringus seatud piirkondliku tasakaalu

eesmärk praktikas realiseeruda.

5. Elluviimine, koostöö ja seire

Seletuskirjas märgitakse, et planeeringu tegelik mõju sõltub sellest, kui järjekindlalt rakendatakse

planeeringu põhimõtteid edasiste dokumentide koostamisel ja tegevuste kavandamisel. Seetõttu

ei piisa üksnes üldisest viitest elluviimiskavale ja andmepõhisele seirele. ELVL palub eelnõu

elluviimiskavas:

• määrata kohalike omavalitsuste roll iga neid puudutava tegevuse puhul;

• näha ette riigi ja kohalike omavalitsuste regulaarne koostöövorm planeeringu rakendamise

ja ajakohastamise küsimustes;

• kehtestada mõõdikud, mis võimaldavad hinnata planeeringu mõju kohalike omavalitsuste

ülesannetele, kuludele, teenuste kättesaadavusele ja piirkondlikule tasakaalule;

• näha ette perioodiline, näiteks vähemalt kord nelja aasta jooksul toimuv rakendamise

ülevaatus, millesse kaasatakse ELVL ja kohalikud omavalitsused;

• kirjeldada mehhanism, mille kaudu saab seire tulemuste või rakendamisel ilmnenud

probleemide põhjal tegevusi ja suuniseid korrigeerida.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Veikko Luhalaid

tegevdirektor

Kalle Toomet

[email protected]