Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Erkki Keldo 22.06.2026 nr 13-1/2224-1

Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium 22.07.2026 nr 10-6/2415-1

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõule arvamuse andmine

Lugupeetud majandus- ja tööstusminister

Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium saatis Viimsi Vallale arvamuse andmiseks üleriigilise

planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.

Täname Teid kaasamast Viimsi Valda üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamisse ja

tunnustame seni tehtud töö eest.

Viimsi Vallal on hea meel tõdeda, et üleriigilise planeeringu koostamisel on jõutud ruumiliste

lahendusteni, mis langevad kokku valla arengusuundade ja ruumiloome põhimõtetega, millele

tuginedes oleme koostamas valla uut üldplaneeringut. Viimsi valla haldusterritooriumi

üldplaneering võeti vastu 23. aprillil 2026 Viimsi Vallavolikogu otsusega nr 9 ja on avalikul

väljapanekul 15. augustini 2026. Üldplaneeringu dokumentidega saab tutvuda valla veebilehel.

1. Tagasisidena üleriigilise planeeringu eelnõule palume seda täiendada järgnevalt:

• Seletuskirja peatükis 2.2 „Maahõive hierarhia uute tehisalade vähendamiseks“ punkt 4

määrab, et juhul, kui eelnevad lahendused ei ole rakendatavad, kompenseeritakse

erandjuhul looduse hüvede kadu leevendus- ja hüvitusmeetmetega.

Seletuskirjast ei selgu, milliseid meetmeid on silmas peetud. Samuti jääb selgusetuks, kui

rakendatakse hüvitusmeetmeid, kes on hüvitaja ja kes hüvituse saaja ning millistel alustel

hüvitamine toimub? Kas vastav mehhanism peaks rakenduma näiteks üldplaneeringu või

detailplaneeringu kehtestamisel, kui planeeringus nähakse ette looduslike alade

ehitamiseks hõivamist?

Teeme ettepaneku seletuskirja täiendada näidetega, et sellest selguks, milliseid

leevendus- ja hüvitusmeetmeid on silmas peetud ja kellele langevad võimalikud

kohustused.

Lisaks juhime tähelepanu, et peatüki mõtte paremaks esiletoomiseks võiks selle pealkirja

sõnastada „Maahõive hierarhia uute tehisalade kasutusele võtmisel“. Eesmärk ei ole

otseselt uute tehisalade vähendamine vaid selle käigus looduslike maa-alade hõivamise

vältimine.

• Seletuskirja peatükis 3.3.1 „Tugevate keskuste Eesti asustusmudel“ toodud asustuse

rollijaotuses jääb mõnevõrra selgusetuks valglinna mõiste. Valglinna on

2

käsitletudrollijaotusele järgnevas lõigus osana suurematest linnadest. Tegelikkuses on

ilmselt eelkõige silmas peetud suuremaid linnu ümbritsevaid valglinnastunud valdasid (või

vallakeskuseid).

Teeme ettepaneku selguse huvides täiendad asustuse rollijaotust järgnevalt:

- Pealinna asemel – „Pealinn ja lähiümbruse valglinnastunud asustused“

- Regionaalsete linnade asemel – „Regionaalsed linnad ja lähiümbruse

valglinnastunud asustused“

Teeme ettepaneku asutuse rollijaotusele järgnev lõik sõnastada järgnevalt: „Suuremate

linnade puhul on lisaks eristatavad linnasisesed asustusetüübid – ajaloolised

linnasüdamed, linnakeskused ja äärelinnad ning linnaga piirnevad valglinnastunud

asustused. Valglinnadest on eesmärk kujundada väikelinna või suurema maalise keskuse

rolli täitvad asulad, vähendades nende sõltuvust keskuslinnast. Asustuse tüüpide lõikes

on ruumilise arengu põhimõtete sihitud elluviimiseks asjakohaste teemade suunised

koondatud tabelisse lisa 1.“

Selline käsitlus loob selgema käsitluse näiteks Tallinna niinimetatud kuldse ringi

valdadele, mille ruumiline areng on mõnevõrra erinev võrreldes teiste väikelinnade ja

alevikega. Samuti loob see parema kooskõla seletuskirja ja lisas 1 oleva tabeli vahel.

• Seletuskirja peatükis 3.7.1 „Liikuvuse üldised põhimõtted“ punktis 7 rõhutatakse raudteed

kui olulist liikuvustaristu osa. Peatükis 3.7.2 „Raudteed ja rööbastransport“ punktis 3

käsitletakse rööbastransporti Tallinna ja Tartu linnapiirkondades. Oluline on rõhutada

rööbastrasspordi rolli suuremate linnade ja valglinnastu vahelise pendelrände

leevendajana.

Teeme ettepaneku sõnastada vastavad punktid järgnevalt

3.7.1 punkt 7 – „Liikuvustaristu, eriti raudtee (sealhulgas valglinnastuid

keskustega ühendav rööbastransport) toimib asustuse selgroona.

Eelisarendatud on nii raudteejaamade kui mujal piirkondades ühistranspordi

peatuste lähialad,“

3.7.2 punkt 3 – „Rööbastransporti (tramm, kergraudtee) arendatakse

läbimõeldult Tallinna ja Tartu linnapiirkondades (linnad ja lähivallad). Oluline on

rajada rööbastarnspordi ühendusi linnakeskuste ja valglinnastu vahel, et

pakkuda alternatiivi autokasutusele ja leevendada pendelrändega kaasnevaid

mõjusid.“

2. Täiendavalt esitame küsimuse interaktiivse kaardirakenduse teemakaardi

„Maakonnaplaneeringu järgsete teenuskeskuste muutumine“ kohta:

Viimsi vallas teenuskeskustena on tähistatud Haabneeme alevik ning Püünsi ja Randvere

külad. Palume selgitada, millist teenuskeskuste muutumist see kaart kirjeldab ning millisel

põhimõttel on kajastatud teenuskeskused valitud (Püünsi, Randvere)? Kas Viimsi alevik,

kus muuhulgas asub ka vallavalitsus ja vallavolikogu, ei vasta selles kontekstis

teenuskeskuse tingimustele?

3. Lisaks juhime tähelepanu järgnevale:

Seletuskirja peatükis 3.7.6 „Õhuliiklus“ punktis 2 ei nimetata Pärnu lennujaama, kuigi

peatükile järgneval liikuvuse kaardil on see tähistatud.

3

Seletuskirja peatükis 5 „Mõisted“ on muuhulgas selgitatud mõiste „Universaalne disain“

tähendust. Seletuskirja tekstis seda mõistet kasutatud ei ole.

Austusega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Mik

abivallavanem

Teadmiseks: Eesti Linnade-Valdade Liit

Endrik Mänd

+372 602 8978 [email protected]