Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr. Lauri Hussar

Riigikogu

Teie: 08.07.2026 nr 7-1.2/26-01420-2

Meie: 22.07.2026 nr 1-9/1896-3

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Edastan Teile vastuse Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalikule küsimusele Politsei-

ja Piirivalveameti läbi viidud 5,56x45 FMJ (M193) laskemoona ostmise riigihanke kohta.

1. Millised konkreetsed asjaolud tunnistati kriisiolukorraks, mis võimaldasid

kohaldada läbirääkimistega menetlust ilma hanketeate eelneva avaldamiseta?

Laskemoona 5,56x45 FMJ (M193) ostmiseks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

läbi viidud viitenumbriga 305045 riigihanke kohaldamise aluseks on riigihangete seaduse

(edaspidi RHS) § 173 lg 1 p 5. Nimetatud sätte järgi on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

riigihanke puhul1 hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlusena, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik kriisiolukorrast tingitud

kiireloomulisuse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada RHS-s sätestatud hankemenetluse

läbiviimise tähtaegadest. Selline alus tuleneb kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi

2009/81/EÜ art 28 lg 1 p-st c.

Seda, mida tuleb kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi kontekstis lugeda

kriisiolukorraks, saab määratleda kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi art 1 p 10 alusel,

mille kohaselt on kriis olukord liikmesriigis või kolmandas riigis, kus on toimunud

kahjustav sündmus, mille ulatus on oluliselt suurem kahjustavate sündmuste ulatusest

igapäevases elus ja mis oluliselt ohustab või piirab inimeste elu ja tervist või mõjutab

märkimisväärselt vara väärtust või nõuab meetmeid elanikkonna varustamiseks

hädavajalikuga; kriisiga on tegemist ka siis, kui niisuguse kahjustava sündmuse toimumist

peetakse ilmseks; relvastatud konfliktid ja sõjad on käesoleva direktiivi tähenduses kriisid2.

Eesti julgeolekupoliitika alused3 nimetab kriisiks kolmandas riigis toimuvat sõjalist

konflikti, kus p-s 4.4 (sõjaline kaitse, lk 8) on nimetatud viimase viie aasta kriiside seas ka

Venemaa agressiooni Ukrainas. Kriisivalmidust ja kriisikindluse tagamist on seejuures

märgitud just varude loomise kontekstis, aga ka õigeaegse võimearendusega seoses.

1 RHS § 169 lõike 1 punkti 1 ja 2 kohaselt on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangeteks kaitseotstarbelise asja

ostmine, mis on projekteeritud või kohandatud sõjaliseks otstarbeks ning mis hõlmab muuhulgas laskemoona; ning

sellise julgeolekuotstarbelise asja, sealhulgas selle mis tahes osa, koostisosa või alamkoostisosa ostmine, mis eeldab

või sisaldab riigisaladust, salastatud välisteavet või muud juurdepääsupiiranguga teavet või millega see kaasneb.

Viitenumbriga 305045 riigihanke hankeeseme tehniline kirjeldus on kinnitatud asutusesiseseks kasutamiseks

avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 52 ja 62 alusel. 2 Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 491 SE seletuskiri,

lk 49 teine lõik. 3 Eesti julgeolekupoliitika alused. Vastu võetud 22.02.2023. Avaldatud RT III, 28.02.2023.

2 (4)

24. veebruar 2022 algas täiemahuline sõda Ukraina territooriumil. Kuigi ainuüksi sõja fakt

on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivis kasutatud definitsiooni kohaselt kriis, on

ilmsed ka sõjast tingitud otsesed mõjud Eesti Vabariigile, sh riigi julgeolekule. Eesti on ise

hübriidrünnakute otsene sihtmärk, mis väljendub näiteks selles, et sagenenud ja üha

agressiivsemaks on muutunud avalikud provokatsioonid, sh provokatiivsed

piiririkkumised Venemaa Föderatsiooni poolelt, sidesegamine, mille tõttu on kukkunud ja

võivad ka edaspidi lendavad objektid alla kukkuda, mis omakorda ohustab riigi ja

elanikkonna vara ning halvemal juhul tervist. Teiselt poolt tuleb kaitse- ja

julgeolekuotstarbeliste vahendite puhul arvesse võtta, et mitmendat aastat vältava sõja tõttu

on nende vahendite kättesaadavus oluliselt raskendatud.

2. Millise dokumendiga on vormistatud sellise kriisiolukorra olemasolu otsus, kes ja

millal see otsus vastu võeti?

RHS, mis võtab mh üle kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81, ei näe ette

riigihanke läbiviimiseks kriisiolukorra olemasolu kohta otsuse vastuvõtmist. Riigihanke

menetlus algatati kooskõlas PPA hankekorras sätestatuga, sh on hankemenetluse

läbiviimise otsuses kirjalikult põhjendatud riigihanke läbi viimist RHS § 173 lg 1 p 5 alusel.

3. Miks ei küsinud Politsei- ja Piirivalveamet hinnapakkumisi kõigilt kehtivas

raamlepingu osalistelt, kui hangiti sama liiki laskemoona?

PPA kui kogenud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankija eelnevate hangete praktika

kohaselt on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvahelist piirmäära ületava piiratud

hankemenetluse läbiviimine võtnud aega 245-748 päeva (näiteks riigihanke viitenumbrid

257640, 263926, 279176, 284595). See on pelgalt hankemenetluse läbiviimisele kuluv aeg,

millele tuleb juurde liita ka kauba tarneaeg. Eelnevalt läbi viidud laskemoona ostmise

hange näitas, et soovitud laskemoona tarneaeg võib märkimisväärselt erineda, olles 210-

540 päeva. Olukorras, kus riik ja PPA asutusena on otsustanud luua strateegilisi varusid, ei

oleks täiendava piiratud hankemenetluse läbi viimine olnud jätkusuutlik lahendus.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ehk riigihange nr 305045 viidi läbi

üksnes ja ainult selle laskemoona osas, s.o 5,56x45 FMJ (M193), mille kohta PPA-l puudus

kehtiv raamleping ning pöörduti ettevõtja poole, kes PPA poolt 2025. aastal läbi viidud

turu-uuringu, aga ka riigihanke nr 257640 järgi suutis pakkuda optimaalsemat lahendust,

sh kiiremat tarneaega.

4. Millisel põhjusel suurenes vajadus M193 koolituspadrunite järele umbes

kümnekordseks võrreldes raamlepingu ettevalmistamisel kasutatud esialgsete

arvutustega?

Eelmist riigihanget laskemoona ostmiseks kavandati ja valmistati PPA poolt pikalt ette,

juba enne kriisiolukorra algust 2022. aastal, s.t ajal, mil geopoliitiline olukord Euroopas ei

nõudnud taolisel tasemel valmisolekut ega hõlmanud nii laiaulatuslikke julgeolekuohte.

Samuti olid laske- ja lahingumoona tarneajad keskmisest lühemad, varasem kavandatud

raamlepingu maht nägi arusaadavalt ette üksnes eriettevalmistuse vajaduste katmise ning

PPA ei planeerinud varasema riigihanke alusel kriisi- ega strateegiliste varude soetamist.

Seetõttu sai eelmise raamlepingu maht planeeritust varem täis.

5. Miks ei nähtud nii märkimisväärset täiendavat vajadust ette laskemoona pikaajalise

hanke planeerimisel?

Nagu eespool kirjeldatud, siis laskemoona ostmiseks PPA poolt korraldatud varasema,

viitenumbriga 257640 riigihanke ettevalmistamise ajal oli olukord märkimisväärselt erinev

3 (4)

võrreldes praegusega. Eelmise, juba enne 2022. aastat planeeritud laskemoona ostmise

riigihankes piiras raamlepingu mahu hanke alustamisel mais 2023 avaldatud hanketeate

maksimaalsed piirmäärad (antud riigihanke osas 1,5 M). RHS § 81 lg 1 järgi hanketeadet

pärast taotluste esitamise tähtaega (juunis 2023), muuta ei ole lubatud.

6. Milline on sõlmitud lepingu kogumaksumus, kui palju padruneid on juba tellitud ja

milline on ühe ühiku hind?

Sõlmitud lepingu kogumaksumus, sh tellitud kogused on koostoimes teave politsei

relvastuse hulga ja teave riigikaitseülesannete täitmiseks vajaliku varu suuruse ja vahendite

koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta, mistõttu on

nimetatud teabe näol AvTS § 35 lg 1 p 52 ja 62 alusel tegemist asutusesiseseks kasutamiseks

määratud ehk juurdepääsupiiranguga teabega. Ühikuhinnad sõltuvad konkreetse tellimuse

alusel ostetavast kogusest ning sisaldavad transporti ja garantiid hankijale. Siinkohal on ka

paslik märkida, et raamlepingu maksumuse näol on tegemist eeldatava maksimaalse

maksumusega ning raamlepingu põhimõte on, et hankija ei ole kohustatud nimetatud

summa ulatuses oste sooritama, tellimusi tehakse üksnes vajaduspõhiselt.

7. Kas viidi läbi analüüs, milline oleks olnud hanke maksumus konkurentsipõhise

väikemenetluse korral kõigi raamlepingu osaliste seas? Kui jah, palun esitada selle

analüüsi tulemused.

RHS § 14 lg 1 p 2 kohaselt on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade riigihanke lihthanke

piirmäär 60 000 eurot, rahvusvaheline piirmäär 432 000 eurot (käibemaksuta summas).

Põhjusel, et riigihanke eeldatav maksumus ületas neid piirmäärasid, ei oleks selliseid

väikemenetlusi (väikeoste ega lihthankeid alla rahvusvahelist piirmäära) võimalik läbi viia.

8. Kas Siseministeerium andis nõusoleku erandmenetluse kohaldamiseks ja kui jah, siis

milliste dokumentide alusel?

Siseministeerium on ametnike tasandil kooskõlastanud riigihanke viitenumbriga 305045

läbiviimise komisjoni moodustamise otsuse, andmata seejuures hinnangut hankemenetluse

liigi valiku õiguspärasusele. Asutuse riigihangete õiguspärase läbiviimise, sh korrektse

menetlusliigi valiku eest vastutab asutus ise.

9. Kas viidi läbi sise- või väliskontroll selle hanke seaduslikkuse ja majandusliku

põhjendatuse üle?

PPA siseselt läbivad riigihangetega seotud dokumendid kindlaksmääratud kooskõlastus- ja

kinnitusprotseduuri, mille käigus vastava valdkonna eksperdid need üle vaatavad ja

kinnitavad. Eraldiseisvat sise- või väliskontrolli, kui küsija pidas seda silmas, läbi viidud

ei ole. Märgin sedagi, et PPA on riigihangete registris nõuetekohaselt avaldanud

hankelepingu sõlmimise teate. Selle teate peale oli turuosalisel, kui ta leidis, et

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine ja selle tulemusel

lepingu sõlmimine PPA poolt ei olnud õige, võimalik sõlmitud leping RHS-is ettenähtud

korras vaidlustada. Seda ei tehtud.

Hanke majanduslikule põhjendatusele saab hinnangu anda vastavalt turul valitsevale

olukorrale: varasemalt läbi viidud riigihange nr 257640 ja selle alt tehtud hinnapäringud

ning PPA poolt 2025. aastal läbi viidud turu-uuring. Kui olukord laskemoona turul peaks

muutuma sedavõrd, et raamleping ei ole PPA jaoks olemasolevatel tingimustel enam

põhjendatud, on PPA-l õigus otsustada selle raamlepingu alt soetusi mitte teha kuivõrd

raamleping riigihanke vahendina ei kohusta selle alt tellima.

4 (4)

10. Kas minister näeb riski, et "kriisi" mõiste kasutamist sellistel juhtudel võidakse ära

kasutada riigihangete konkurssmenetlustest kõrvalehoidmiseks ja see võib viia

maksumaksjate raha ebatõhusa kasutamiseni? Kui ei, siis miks?

Ei näe sellist riski, sest mistahes erandmenetluse kasutamise korral näeb RHS hankijale

ette põhjendamiskohustuse. See tähendab, et hankija peab igal üksikul juhul

erandmenetluse kasutamise eelduste olemasolu hindama ja põhjendama ning põhjendus

peab olema seotud hankeesemega. Seega, kriisile ei saa tugineda mistahes hankeeseme

puhul ja mistahes olukordades.

Ühtlasi, nagu eelnevalt märgitud, on erandmenetluse, nagu näiteks väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingut võimalik turuosalistel

vaidlustada ehk tagatud on ka õiguskaitsemeetmed. Mis puudutab rahaliste vahendite

ebatõhusa kasutamise ohtu, siis riigihangete korraldamise eesmärk ei ole saada turult alati

kõige odavamat asja vaid sellist, mis kõige paremini vastab hankija ja laiemalt riigi

vajadusele. Riigihangetele, eriti suuremahulistele, eelneb ettevalmistavas etapis reeglina

ka turu-uuringu läbiviimine, et välja selgitada turul valitsev olukord ja tagada, et hanke

tingimused lähtuksid hankija vajadusest ja seejuures oleksid turusituatsiooni arvesse võttes

mõistlikud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister