1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 22.07.2026, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Liisi Kisler

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25267000205

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (36006124238)

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX kahtlustatakse KarS § 423

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema juhtis

21.06.2025. a kella 15.53 ajal Pärnumaal, XXX linnas, XXX külas, XXX XX läheduses oleval

juurdesõiduteel mootorsõidukit Dacia XXX registreerimismärgiga XXX XXX, ei olnud

liikluses piisavalt ettevaatlik, hoolikas ja tähelepanelik, ei arvestanud eripäraga, et lapse areng

ei võimalda liiklusolusid terviklikult hinnata, ei valinud liiklemiseks sobivat sõidukiirust ning

ei täitnud tee andmise kohustust, mille tagajärjel sõitis otsa jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel

sõitnud XXX. Kokkupõrke tagajärjel sai XXX eluohtliku tervisekahjustuse: reieluu lahtine

nihkega murd koos pehmete kudede turse ja nahaaluse verevalumiga.

Oma sellise tegevusega rikkus XXX liiklusseaduse: - § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist;

- § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises

hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

- § 17 lg 3 nõudeid, mille kohaselt peab parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende

juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole

liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;

- § 35 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit

ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja

pimeda inimese suhtes.

- § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht arvestama, et lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid terviklikult

hinnata.

- § 50 lg 3 p 1, 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks.

Sõidukiiruse valikul peab juht arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose

iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki

eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama

kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust faktiliste asjaolude üle, s.o sündmuse toimumise üle. Seda

kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll kui ka sündmuses osalenud ja juures viibinud

isikud - XXX, XXX, XXX. Samuti on terviseseisundit ja vigastusi kirjeldavate ning

ekspertiisiaktiga tuvastatud kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Samuti on prokuratuuri

hinnangul tuvastatud ettevaatamatusest liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

2

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava

nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Samas paragrahvi lõike 7 kohaselt,

kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei

näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused

määrata prokuratuur.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202

lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu

ja kuna isiku süü ei ole suur.

XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 423 lg 1 eest ei näe

karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni

maksimummääraks on kuni kolmeaastane vangistus.

KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse

üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid

preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või

ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning

seadusandja poolt sätestatud karistust.

Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et kahtlustatav on küll

liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid antud süü selle teo puhul ei ole niivõrd suur, et asja

peaks saatma kohtumenetlusse. Liiklus on küll elusfäär, mille vastu avalikkusel peab olema

eriline usaldus, kuid igasse toimunud liiklusõnnetusse ei saa suhtuda ühtse kaaluga, vaid hinnata

tuleb konkreetse liiklusõnnetuse asjaolusid, isikute käitumist ja isikuandmeid. Kahtlustatav oli

kaine, omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, õnnetuse tekkemehhanism oli

kerge – liiklus- ja käitumisnõudeid rikuti ettevaatamatusest. Antud juhul on tegemist

liiklusõnnetusega, mis päädis tahtmatult kannatanule eluohtlike kehavigastuste tekitamisega.

Kannatanu ema XXX on andnud teada, et XXX on oma vigastustest paranenud (sh on

eemaldatud võõrkehad tema jalast). Eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et kahtlustatava

süü ei ole KarS § 423 lg 1 teo mõttes suur.

Lisaks eeltoodule tuleb kaitsjaga nõustuda, et kriminaalasjas esinevad ka karistust kergendavad

asjaolud KarS § 57 lg 1 p 1, 2, 3 ja 9 mõttes:

- kahtlustatav ja tunnistaja andsid kannatanule võimalikku maksimaalset abi pärast õnnetuse

toimumist (tema rahustamine, kiirabi kutsumine, katmine vihma kaitseks jms);

- kahtlustatav kahetseb siiralt ja puhtsüdamlikult toimunut (avaldas 07.07.2026 taotluses);

- kahtlustatav, kannatanu ja tema seaduslik esindaja on tänaseks täielikult leppinud, kahtlustatav

on kinkinud kannatanule tekitatud mittevaralise kahju (üle elatud valu ja vaeva) hüvitamiseks

sülearvuti.

Kannatanu isa ei soovi kahtlustatava kohtulikku karistamist ning ka kannatanu ema ei vaielnud

vastu kriminaalmenetluse lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Kannatanu seaduslik esindaja ei

soovi esitada kahtlustatava vastu kahjunõuet.

Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS

§ 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses

karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete

3

kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui

kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib

eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik

hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise

asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.

XXX on XX-aastane ja teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Teda on karistatud küll

neljal korral liiklusseaduse rikkumise eest, kuid kõik karistused on arhiveeritud (viimane tegu

toime pandud 06.05.2023). Samuti ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS

§ 202-2031 alusel ning prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas ka ühtegi teist

kriminaalmenetlust. Eeltoodust saab järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks

ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi ja tegemist oli pigem ühekordse eksimusega.

Seega kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude

toimepanemise jätkamise.

Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo

toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja

ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks

kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole

eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri

15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktides 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette

punktis 3.3.13 avaliku menetlushuvi juhul, kui liiklusalase kuriteoga põhjustati inimese surm

või raske tervisekahjustus. Prokurör leiab, et arvestades eelpool käsitletud kuriteoga seotud

asjaolusid ja isikut, üldpreventatiivsest aspektist avalik menetlushuvi siiski puudub.

Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul ka siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille

vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus, või isiku karistamine on vajalik õiguskorra

kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed

õiguskaitsevahendid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole. Kahtlustatav ei ole

avaliku elu tegelane, liiklusõnnetus ei juhtunud ühistranspordiga seotult, vaid eraisikute vahel

kergliiklustee ja juurdesõidutee ristumiskohas ning ta ei ole ka ametilt erilist usaldusväärsust

eeldav isik.

XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise

väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on

prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega.

KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral kahtlustatava nõusolekul

panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada

kuriteoga tekitatud kahju, maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks

kasutamiseks üldsuse huvides, teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd, alluda ettenähtud ravile,

mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid või alkoholi, osaleda

sotsiaalprogrammis, alluda karistusseadustiku § 751 lõikes 1 sätestatud alkoholi tarvitamise

keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele või täita muu asjakohane kohustus.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, kahtlustatava isikut, tema käitumisviisi, süü

suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet ning seda, et kannatanule on kahju hüvitatud, on

prokuröri hinnangul põhjendatud kohustada kahtlustatavat tema nõusolekul maksma kindla

summa riigi tuludesse ja tasuma kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalasjas on menetluskuluks

isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 155 eurot (akt nr XXX). Nimetatud kohustused on

4

prokuröri arvates piisavad XXX poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu

väljendamiseks.

Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse

alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks

teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja

hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi

kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202 sätestatud kohustustega

suunata XXX õiguskuulekusele.

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik

ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või

karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse

jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib

kriminaalmenetluse lõpetada. Samas ei tähenda see seda, et kahtlustatav on käitunud

õiguspäraselt ning kriminaalmenetluse lõpetamist ja eeltoodud põhjendusi ei saa käsitleda kui

avalikkusele signaali saatmist, et liikluses sõidukit juhtides ei pea olema ettevaatlik.

XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning lubanud täita talle pandud

kohustused. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning XXX on nõus kuriteo heastamiseks maksma

kindla summa riigituludesse ja tasuma kriminaalmenetluse kulud, siis prokurör leiab, et on

olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Vastavalt KrMS § 202 lg-tele 6 ja 7 võib prokuratuur kriminaalmenetluse uuendada kui isik ei

täida talle pandud kohustusi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267000205 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel on XXX kohustatud maksma riigituludesse 1000 eurot.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel on XXX kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud

155 eurot.

Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 22.08.2026 (k.a).

Kohustuste täitmiseks vajalikud andmed (saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumber

ja selgitused) saadetakse eraldi dokumendina kahtlustatava e-posti aadressile

([email protected]).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris, andmekogus ABIS ja riiklikus DNA-registris sisalduvate

andmete kustutamine: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu 155 eurot, mis jääb

kahtlustatava kanda.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

kahtlustatavale, tema kaitsjale ja saata kannatanu seaduslikule esindajale XXX.

Liisi Kisler

5

Menetlustoimingus osaleb tõlk Milvi Aasaru, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud

tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle

tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannete täitmisest alusetu

keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

______________________ (allkirjastatud digitaalselt)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on mulle tõlgitud ja on arusaadav. Olen kohustustega

nõus ja määruse koopia kätte saanud. Saan aru, et määruses nimetatud kohustuse täitmata

jätmise korral kriminaalmenetlus uuendatakse.

XXX ___________________

(allkiri, kuupäev)

Juures viibis kaitsja Teet Veer_____________________________

(allkiri, kuupäev)