1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 22.07.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 26233000663

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. 08.05.2026 kella

21.30 paiku Sillamäel asuvas korteris haaras käega oma alaealisel pojal X.X. (sünd. 2012) kaela

piirkonnast. Eelnevalt kirjeldatud viisil tekitas X.X. kannatanule X.X. kehavigastuse –

verevalum kaela piirkonnas. Samuti tundis X.X. õhupuudust. Samuti on leidnud kinnitust, et

X.X. 08.05.2026 kella 21.30 paiku Sillamäel asuvas korteris lõi oma alaealist kasupoega X.X.

(sünd. 2012) mitmel korral rihmaga alaselja piirkonda, samuti tiris vasakust kõrvast ning lõi

käega pea piirkonda. Eelnevalt kirjeldatud viisil tekitas X.X. kannatanule X.X. füüsilist valu ja

kehavigastuse – marrastus vasaku kõrva piirkonnas.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude

puhul, kus isiku süü ei ole suur. Kuivõrd kuriteoga ei tekitatud kannatanutele raskeid

kehavigastusi ega ülemääraseid füüsilisi kannatusi, siis ei saa rääkida sellest, et kahtlustatavate

süü oleks suur. Mõlemad kahtlustatavad on avaldanud ülekuulamisel, et neil on juhtunu pärast

siiralt kahju ning nad mõistavad oma teo tõsidust.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis

tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva

õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul

kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk

kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud

juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda

eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni

kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski

eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik

2

võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks

menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult

ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta

jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes

menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik

rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui

üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on

üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel

olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo

tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei

esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõlema kahtlustatava osas

KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud

kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata

tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 2 p 2 ette karistusena kas rahalise karistuse või

(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud

karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Mõlemat kahtlustatavat ei ole varem

kriminaalkorras karistatud. Kuigi X.X. ja X.X. suhtes on varasemalt kriminaalmenetlus

lõpetatud oportuniteediga – Viru Ringkonnaprokuratuuri 20.02.2024 määrusega X.X. suhtes

ning Viru Ringkonnaprokuratuuri 30.01.2025 määrusega X.X. suhtes – ning mõlemad

kriminaalasjad olid seotud laste kehalise väärkohtlemisega, siis vaatamata eeltoodule on

võimalik saavutada kahtlustatavate õiguskuulekale käitumisele suunamist muude vahenditega

kui avaliku karistamisega. Näib, et kahtlustatavate tegevus on kantud eelkõige valedest

kasvatusvõtetest. Vestlusest prokuröriga nähtub, et kahtlustatavad on mõistnud

kriminaalmenetluse käigus, et kahtlustuse aluseks olev käitumine on lubamatu, tingitud

puudulikust enesekontrollist ning puudulikust kasvatus- ja suhtlemisoskustest. Siinkohal on

tõhusam tema mõjutamiseks toe pakkumine kui avalik karistamine ning seda vaatamata

varasemale kriminaalmenetluse lõpetamisele.

Koostöös lastekaitsespetsialistiga ning arvestades perekonna dünaamikat ning perekonnas

esinevaid probleeme, on prokuratuur leidnud, et mõjusaks mõjutusvahendiks on pereteraapia.

Käesoleval juhul ei ole avalik karistamine eesmärk omaette, vaid arvesse tuleb võtta seda,

millised on karistamise korral tagajärjed perekonnale, eeskätt sotsiaal-majanduslik mõju ning

kas avalik karistamine on lapse parimates huvides. Antud juhul aitab teraapia võimaluse mõista

süvitsi teiste pereliikmete vajadusi ning tundeid ning sellest johtuvalt leida kahtlustatavatel

sisemist jõudu ja motivatsiooni vägivallavaba elukorralduse hoidmiseks.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei

saa sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid

tegusid võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik

seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle

3

hukkamõistu väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka

käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26233000663 menetlus kahtlustatavate X.X. ja X.X. suhtes,

kuna kahtlustatavate süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kohustuvad X.X. ja X.X. osalema

pereteraapias. Esimene kontakt nõustajaga tuleb saavutada hiljemalt 01.11.2026;

kohustuse täitmise tähtajaks määrata 01.07.2027. Pereteraapias osalemiseks tuleb

alustuseks võtta ühendust Sillamäe Linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Mare Väljaga

(tel: 392 5724 või 5666 1181, e-post: [email protected]), kellega koostöös tuleb

valida konkreetne pereteraapia läbiviija.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kriminaalmenetlus antud kriminaalasjas uuendatakse,

kui X.X. paneb toime uue tahtlikku kuriteo kuni 22.01.2027 (k.a).

2.3. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kriminaalmenetlus antud kriminaalasjas uuendatakse,

kui X.X. paneb toime uue tahtlikku kuriteo kuni 22.01.2027 (k.a).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult alaealise kannatanu X.X. eestkostjale Sillamäe Linnavalitsus e-postiga,

Tervisekassale e-postiga ning lepingulisele kaitsjale Deniss Matvejevile e-toimiku kaudu.

Kahtlustatavatele antakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia prokuratuuris

allkirja vastu kätte.

8. Alaealise kannatanu seaduslikul esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda

kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib alaealise kannatanu seaduslik esindaja põhistatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada

kaebuse Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post [email protected]).

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle tõlgitud ja arusaadav. Olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva

määruse punktis 2 nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida

4

määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte.

X.X.

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle tõlgitud ja arusaadav. Olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva

määruse punktis 2 nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida

määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte.

X.X.

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa lepinguline kaitsja Deniss Matvejev:

______________________________________________

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk

Irina Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise

eest KarS § 318 ja § 321 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Ogurova