Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 28.05.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Riina Bogens

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri III osakond

Kriminaalasja number: 25930000259

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX)

Kontaktandmed: tel XXX, e-post: XXX

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

25930000259, milles oli 07.11.2025 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis

sätestatud keelu rikkumise katses, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

XXX olles isikuks, kes on varasemalt, s.o enne 15.09.2025, toime pannud Rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 36-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo s.o rahvusvahelise

sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumise väheses ulatuses, taaskord teadvalt rikkus

rahvusvahelist sanktsiooni rakendavates õigusaktides sätestatud keeldu.

15.09.2025 kell 16:38 XXX üritas Narva piiripunkti jalakäijate terminali kaudu kaasasolevas kotis

toimetada Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni 16 (kuusteist) paberimassist pudeliresti

(kaubakood 4823 70 90 - paberimassist valatud või pressitud tooted, muud), mis kuuluvad

Nõukogu määruse nr 833/2014 artikli 3k XXIII lisa lõikes 1 loetletud kaupade nimekirja, kui

"Mujal nimetamata paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, ribades või rullides,

laiusega mitte rohkem kui 36 cm, ruudu- või ristkülikukujuliste lehtedena, mille ükski külg ei ole

pikem kui 36 cm, kui leht on kokku voltimata, mõõtu või vormi lõigatud (v.a ruut või ristkülik),

ning paberimassist, paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast tooted", ehk kaupa,

mis on keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või

juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal kasutamiseks liidust või väljastpoolt

liitu pärit, XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa

tööstussuutlikkust.

RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on

toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi

põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide

saavutamist. RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes ÜRO

Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi

paneva õigusaktiga. RSanS § 3 lg 3 alusel võib rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist

kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi.

2 (4)

RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni

rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist

sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu

Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni

kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus

nr 833/2014 koos hiljem tehtud muudatustega on rahvusvaheline sanktsioon.

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi

Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu

rikkumise eest rahalise karistusega või kuni viie aastase vangistusega.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud

kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.

KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette

ainult rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur.

Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud

juhtudel ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist

eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni

kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski

eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik

võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks

menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult

ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui

oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi

võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü

suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on võimalik loobuda kriminaalmenetluse

jätkamisest.

KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu,

et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme

kuritegu süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus

kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu

kvalifitseeritav KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise

eest ei ole nähtud ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse

lõpetada prokuratuur.

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi

puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste.

3 (4)

Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist, mh

tunnistab kuriteo toimepanemist ja kahetseb tehtut. Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on

seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt käsitletav teise astme kuriteona.

Samuti tuleb ka arvestada, et teod jäi katse staadiumisse. XXX ei ole kriminaalkorras karistatud,

tal on üks kehtiv väärteokaristus, samas ei ole tema suhtes menetluses teisi kriminaalasju.

Nimetatud asjaolud viitavad, et kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega

sagedaseks käitumismustriks. Karistuse eesmärk on mõjutada inimest tulevikus seaduskuulekalt

käituma. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema

suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Samuti ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis

tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub alus arvata, et XXX jätkab kuritegude

toimepanemist.

Lisaks annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus

osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele

rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk

kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine

tagatud piisaval määral.

Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada,

et isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku

mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning

erinevaid preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud

põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse

või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning

seadusandja sätestatud karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik

karistada rahalise karistusega viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija

rikkunud kaalukat kaitset vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes

võrrelduna kuritegudega, mille eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse

menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et

KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval

juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata.

Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et XXX suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus

KrMS 202 lg 2 p 2 järgi, määrates talle kohustuseks maksta 300 eurot sihtotstarbeliseks

kasutamiseks üldsuse huvides. Kahtlustatav on sellise kohustusega nõustunud. KrMS § 202 alusel

kriminaalmenetluse lõpetamine saab toimuda ainult kahtlustatava nõusolekul, mis tähendab

ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda

võimalikust õigeksmõistmisest. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima

ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud

kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25930000259 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub maksma 300 (kolmsada) eurot

sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides EESTI MEREPÄÄSTEÜHING (rg-kood

80221488). Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o kohustuse täitmise tähtpäev 28.10.2026. a

(kaasaarvatud).

4 (4)

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX juurest tollikontrollis

leitud ja ära võetud esemed (tõkendiga nr 02239319 suletud kilekott, milles 16 pabermassist

pudeliresti, mis asuvad Vestervalli 7, Narva piiripunkti hoiukohas) tagastada KrMS § 126 lg 3

p 2 alusel Igor Moskovoile p-s 2 määratud kohustuste täitmise järgselt.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata anda: kahtlustatavale XXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Bogens

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus, olen määruse kätte saanud

ning määrus on mulle tõlgitud vene keelde.

XXX

kahtlustatav

Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk, keda hoiatati oma kohustuste

täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest Kars 318 ja 321 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Inga Kaljus

tõlk