Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 17.06.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26230300159

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XX (XX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 12.01.2026

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 26230300159, mille esemeks on

XXi poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske

tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati XXile KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on

järgmine.

12.01.2026 kella 16:48 ajal juhtis XX Harjumaal XX XX teel mootorsõidukit Mercedes-Benz

E220, reg.märk XX, ning liikudes XX tee suunas kaldus XX tee maja XX juures

vastassuunda, kus põrkas kokku talle vastu liikunud sõiduautoga Citroёn C4, reg.märk XX,

mille juht XX (XX) sai kokkupõrke tagajärjel eluohtlikud tervisekahjustused.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus XX ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi

ka LS) sätteid:

a) LS § 14 lg 1, mille kohaselt on sõidukite liiklus parempoolne;

b) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

c) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

d) LS § 45 lg 1, mille kohaselt teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb

sõita sõiduraja piirides;

e) LS § 46 lg 3, mille kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet.

Seega pani XX toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest,

millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava

suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS

§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle

toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole

kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad

karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise

kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on

toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid

rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske

tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga

väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.

17.03.2026 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas XX end temale inkrimineeritud

kuriteos süüdi ning avaldas sügavat kahetsust toimunu pärast. 12.02.2026 kriminaalmenetluse

lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas kahtlustatav samuti

kahetsust selle üle, et ei olnud piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ning selle tagajärjel sai

kannatanu liiklusõnnetuses tõsiselt viga. Seega esineb antud asjas kahtlustatava puhtsüdamlik

kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu, mis vähendab

kahtlustatava süüd.

Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes

muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Karistusregistrist nähtuvalt karistati kahtlustatavat

12.12.2025 väärteo korras NPALS § 151 lg 1 järgi, ent prokuröri hinnangul ei takista antud

asjaolu käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamist, kuivõrd väärteo puhul oli tegemist teist liiki

süüteoga. Pole tuvastatud, et käsitletava liiklusõnnetuse põhjustamise ajal oleks kahtlustatav

olnud narkojoobes, mis tähendab, et puudub seos menetletava kuriteo ja kahtlustatava

varasema karistatuse vahel. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida

uute liiklusalaste süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse

eesmärgid saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka

üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta

negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt

reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale

õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Kahtlustatav on nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud, nimelt isiku kohtuarstliku

ekspertiisi maksumuse 155 eurot.

Kannatanu XXle tekitatud kahju hüvitas kindlustusselts. Käesoleva kriminaalmenetluse

raames ei soovinud kannatanu kahtlustatava ega kindlustusseltsi vastu täiendavat nõuet

esitada.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud

kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks

avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26230300159 menetlus.

2. Kohustada XXit maksma riigituludesse 900 (üheksasada) eurot hiljemalt

17.09.2026.

3. Kohustada XXit hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku

kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XX) maksumus 155 eurot, hiljemalt

17.09.2026.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise

vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD-plaat fotodega ja 1 CD-plaat videosalvestistega jätta kriminaalasja

materjalide juurde;

- mootorsõiduk Mercedes-Benz E220, reg.märk XX, mis 12.01.2026 teisaldati

politsei parklasse aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn, tagastada omanikule või tema

poolt volitatud isikule.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed:

andmed puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud:

- otsustus isiku kohtuarstliku ekspertiisikulu osas sisaldub käesoleva määruse

resolutsiooni punktis 3;

- kahtlustatava kulu tema poolt valitud kaitsjale jätta täies ulatuses kahtlustatava

kanda.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatav

XXile ja tema kaitsjale Alik Karajevile. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia

kannatanu XXle.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses

loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas

kriminaalasjas uuendamisele.

___________________________________________________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)