1/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

HARJU MAAKOND

SAKU VALD

ROOBUKA KÜLA

ROHELUSE TEE 31

Ü K S I K E L A M U

E H I T U S P R O J E K T

Tellija: KrisHerm OÜ

Projekteerija: Makto OÜ

Reg. Nr 16908902

MTR reg nr EEP005065

Telefon: +372 56242854

E-post: [email protected]

Vastutav pädev isik: Ago Pähn. Volitatud arhitekt, tase 7. Kutsetunnistus

nr 177605 EAL kehtib alates 16.12.2021

Koostanud: Maarja Braun

Töö nr: 74EP26

Projekti staadium: eelprojekt

12.06.2026

2/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

Sisukord:

Seletuskiri:

1. Projekteerimise lähteandmed 3

2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus,

haljastus ja heakorrastus 3-4

3. Arhitektuurne lahendus 4-6

4. Konstruktiivne lahendus 6-7

4.1 Vundament ja põrand pinnasel, radoon 7

4.2 Välisseinad 8

4.3 Siseseinad 8

4.4 Aknad-uksed 8

4.5 Katuslagi 9

5. Küte ja ventilatsioon 9-10

6. Veevarustus ja kanalisatsioon 10-11

7. Elektrivarustus 11

8. Tuleohutus 12

9. Energiatõhususe miinimumnõuded, energiamärgis 13

10. Lammutamine 14-15

11. Ehitustöödel ehitusjäätmete käitlemine 16-17

12. Hoone tehnilised näitajad 17-18

Graafiline osa:

Situatsiooniskeem M1:10000

Asendiplaan tehnovõrkudega M1:500

Vertikaalplaneering M1:500

1.korruse plaan M1:100

Katuse plaan M1:100

Lõige A-A M1:50

Vaated M1:100

Tehnilised tingimused

Projekteerimistingimused

3/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

Seletuskiri

1. Projekteerimise lähteandmed

Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on Saku Vallavalitsuse poolt 19.05.2026

korraldusega nr 282 väljastatud projekteerimistingimused, tellija esitatud

lähteülesanne üksikelamu projekteerimiseks ning maamõõdubüroo Radiaan OÜ

poolt koostatud maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr 3493G26, mõõdistamise

kuupäev 13.03. 2026.

Ehitusprojekti koostamisel on arvesse võetud järgmisi seaduseid, määruseid,

standardeid ja ehitusnorme:

• Riigikogu seadus- Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 – Nõuded ehitusprojektile, vastu

võetud 17.07.2015

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

2. Asukoht ja asendiplaaniline lahendus, haljastus ja heakorrastus

Projekteeritav üksikelamu asub Harju maakonnas, Saku vallas, Roobuka külas,

Roheluse tee 31 katastriüksusel tunnusega 71801:001:1824. Kinnistu suuruseks on

1008 m². Kinnistu sihtotstarbeks on 100% elamumaa. Kinnistu piirneb kahest küljest

hoonestatud elamumaa kruntidega ning 11245 Kiisa-Kohila tee ja eraomandis oleva

üldkasutatava maa Ristikivi tee 1 kinnistutega. Juurdepääs kinnistule toimub

olemasoleva asfalteeritud riigimaantee kaudu.

Käesoleval hetkel asub kinnistul aiamaja (EHR kood 120588204) ning kasvuhoone

(HER kood 120588207), mis mõlemad on ette nähtud likvideerida. Ehitisregistri

andmete korrigeerimiseks esitatakse peale lammutustööde lõppu eraldi ehitise täieliku

lammutamise teatis. Kinnistul asuv käimla, rajatis ja vundament likvideeritakse.

Olemasolevad piirdeaiad säilivad, uusi piirdeaedu ei rajata.

Kinnistut katab muru. Ehitustööde käigus kahjustada saanud murukate taastatakse.

Ehitusel ettejäävad viljapuud ja põõsad ja võsa likvideeritakse. Ehitusalasse jäävate

puude (va viljapuud) raie kooskõlastada Saku Vallavalitsuse haljastuse ja heakorra

peaspetsialistiga. Säilitatavate puude ehitusaegsel kaitsel lähtuda standardist EVS

939-3:2020. Puu võra raadiuse horisontaalsest projektsioonist moodustub maapinnale

juurestiku kaitseala ehk puu kaitsetsoon, kus ei tohi maapinda täita üle 20 cm ega

ladustada pinnast või ehitusmaterjale. Puu juurestiku kaitseks on soovitav mitte teha

ka kaevetöid, rajatavad teed ja platsid ning võimalusel ka tehnovõrgud kavandada

võra raadiusest väljas pool. Ehitustööde käigus vajadusel rakendada kõrghaljastuse

kaitsemeetmeid puu vigastamise vältimiseks. Tüvekaitsed peavad olema 2 m

kõrgused, läbimatud, löökidele vastupidavad, mis on vajalik paigaldada enne

materjalide või masinate ehitusplatsile toomist ning enne ehitustöödega alustamist.

Kinnistu on tasase reljeefiga, abs-kõrguste vahemikuks on 47.2-47.6 m.

Projekteerimise käigus on arvestatud projekteerimistingimustes kehtestatud lubatud

hoonestusalaga ning tuleohutusnõuetega. Samuti on projekteerimisel arvestatud

riigitee kaitsevööndiga 30 m.

Hoone peasissepääs on ette nähtud Roheluse tee 29 kinnistu poole. Üksikelamu tuleb

paralleelne Roheluse tee 33 kinnistu piiri suhtes. Hoone 0,00 vastab 47,9 m

4/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

absoluutkõrgusele. Ümber projekteeritava üksikelamu ehitusjärgse

vertikaalplaneerimisega anda pinnase kalded hoonest eemale. Keelatud on juhtida

sadevett naaberkinnistutele ning tänavale.

Projekteeritavad kinnistusisesed teed ja platsid rajatakse betoonkividest, sealhulgas

parkimisplats vähemalt kolmele autole. Kinnistule paigutatakse sissesõidu tee juurde

kinnine segaolmejäätmete prügikonteiner kohtkindlal alusel. Jäätmete äravedu teostab

jäätmeveoluba omav jäätmevedaja. Paberit ja kartongi tuleb koguda liigiti ning seda

saab viia kas avalikesse kogumismahutitesse või jäätmejaama. Biolagunevaid

köögijäätmeid tuleb koguda eraldi kas prügikonteineris või neid võib vajadusel

kompostida oma kinnistu piires kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus.

Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

Kompostimiskoht peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel. Jäätmete

käitlemisel lähtutakse Saku valla jäätmehoolduseeskirjast.

Kinnistut läbivad sundvaldusega ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni tehnovõrgud.

Majandus-joogivee hakkab antud kinnistu saama ühisveetrassiga liitumise kaudu.

Reovee ärajuhtimiseks liitutakse olemasoleva kanalisatsioonitrassiga. Elektriga

liitumine toimub elektri liitumiskilbi kaudu, mis asub kinnistul paikneva olemasoleva

elektriposti peal. Kinnistusiseselt projekteeritakse uus madalpinge maakaabel.

3. Arhitektuurne lahendus

Arhitektuurse osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid, standardeid ja

ehitusnorme:

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 57- Ehitise tehniliste andmete loetelu

ja arvestamise alused, vastu võetud 5.06.2015

• EVS 842:2003 – Ehitise heliisolatsiooni nõuded

• Sisetööde RYL 2013 – Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd

Kvaliteediklass II

• Maalritööde RYL 2012 – Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Maalritööde

kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid. Kvaliteediklass II

• Sotsiaalministri määrus nr 61- Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme

mõõtmise meetodid, vastu võetud 12.11.2025

• Sotsiaalministri määrus nr 54- Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord, vastu võetud

01.10.2025

• Keskkonnaministri määrus nr 71- Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, vastu võetud

16.12.2016

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 3- Ehitamise dokumenteerimisele,

ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning

hooldusjuhenditele, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded,

vastu võetud 14.02.2020

Hoone kavandatav kasutusiga – 50 aastat (EPN 15.1).

5/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

Üksikelamu projekteerimisel on arvestatud projekteerimistingimustes kehtestatud

nõuetega ning piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga. Üksikelamu on projekteeritud

ühekorruselise hoonena, üldmõõtudega 16,1 m ja 8,8 m, ehitisealuse pinnaga 140,9

m². Hoones on eluruumide pinda kokku 94,3 m².

Hoone kandvad seinad ehitatakse puitkarkassist, soojustusega 266 mm ning kaetakse

väljast poolt vertikaalsete musta tooni viimistletud puidust voodrilaudadega,

aksendiks kasutatakse avatäidete juures ning varju all ka pruuni voodrilauda. Sokkel

kaetakse musta fassaadiplaadiga. Hoone välisseina sisepinnad kaetakse

kipsplaatidega, mis pahteldatakse ja värvitakse. Hoone mittekandvad siseseinad

ehitatakse metallkarkassist ja kaetakse kipsplaatidega, karkassi vahed täidetakse

mineraalvillaga, paksusega 66 mm, et takistada heli ja müra levikut.

Toa sisepinna seinad on pahteldatud ja värvitud. San-ruumide seintes ja põrandal on

keraamilised plaadid, sauna seinad ja lagi on viimistletud haavapuidust laudisega.

Eluruumide ja tehnoruumi laed pahteldatakse ja värvitakse. Hoonele on ette nähtud

25- kraadine viilkatus, mille kandekonstruktsioon tehakse puidust, soojustatakse 400

mm mineraalvillaga ning mida katab must profiilplekk. Räästakast on ette nähtud

musta värvi ja vihmaveetorud ja –rennid ning muud katusetarvikud musta värvi –

katusega ühes toonis. Aknad on ette nähtud musta tooni ning PVC materjalist,

aknaplekid mustad ning materjaliks metall. Välisuks tuleb samuti musta tooni, kuid

materjaliks on puit. Hoonel puudub korsten. Põrand ehitatakse raudbetoonist,

soojustatakse 300 mm vahtpolüstüreeniga ning kaetakse parketiga, niisketes ruumides

keraamilise plaadiga, mille all on ka hüdroisolatsiooni kiht.

Soojuspumba välise agregaadi toon must, fassaadiga sarnases toonis. Juhul kui

paigaldatakse teist ja fassaadiga eristuvat tooni (näiteks valge) seade, tuleb

varjestuseks kasutada puitsõrestikku, mis on fassaadiga sama tooni.

Eramus hakkab olema 4 tuba- avar elutuba kööginurgaga, 2 magamistuba ning kontor.

Lisaks on hoones eraldi wc, pesuruum+wc, saun, esik, koridor ja tehnoruum.

Üksikelamu katuse all paikneb ka terrass. Terrassi põrand ehitatakse betoonist, mis

kaetakse ilmastikukindlate keraamiliste plaatidega. Terrass on avatud kahest küljest

päevasele ja õhtusele päikesele ning mille kaks külge moodustavad hoone välisseinad.

Terrassile pääseb hoonest elutoa ja pesuruumi uste kaudu.

Piirdetarindite soojusjuhtivus

Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K)

Välisseinad 0,14

Katuslagi 0,08

Aknad 0,9

Välisuksed 0,9

Põrand pinnasel 0,10

Piirdetarindite soojusjuhtivusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate

materjalide puhul on tagatud.

6/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

Piirdetarindite helipidavus

Tarind Õhumürapidavus R*w (dB)

Eluruumide välisseinad 50

Eluruumide vaheseinad 43

Piirdetarindite helipidavusega on projekteerimisel arvestatud ning mis kasutatavate

materjalide puhul on tagatud.

Kinnistu asub II müra kategooria alas. Tehnoseadmete poolt tekitatava välismüra

piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtusi, milleks on päeval piirväärtus 50

dB ja öösel 40 dB. Soojuspumba projekteerimisel kütte lahendusena peab arvestama,

et välismüra normtasemed ja hoonesisesed müra normtasemed oleksid tagatud. Müra

tase väheneb soojuspumbast kaugemale minnes. Soojuspumba välisosa on paigutatud

naaberkinnistu piirist kaugemale, et tagada välismüra normtasemed kinnistu piiril.

Juhul, kui kasutamisel selgub, et soojuspumba välisosa ületab müra sihtväärtusi, tuleb

kasutada müra summutamiseks leevendusmeetmeid. Elu- ja magamisruumide müra

normtasemed on tagatud helipidavate seinakonstruktsioonidega. Soojuspumba siseosa

paigaldatakse tehnoruumi.

4. Konstruktiivne lahendus

Konstruktiivse osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid, standardeid ja

ehitusnorme:

• EVS-EN 1990:2002+NA:2002 – Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide

projekteerimise alused

• EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 ja EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 –

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused

• EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 ja EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 –

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus

• EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007, EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2008, EVS-

EN 1991-1-4:2005/AC:2010, EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010 ja EVS-EN

1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 – Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus

• EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 ja EVS-EN 1992-1-1:2005/AC:2010 –

Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonetele

• EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009 ja EVS-EN 1995-1-

1:2005/A2:2014 – Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

• Tarindi RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja

piirdetarindid. Kvaliteediklass II

• Maa RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja

alustarindid. Kvaliteediklass II

7/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

Tarindite tehnilised andmed

Monoliitsetes raudbetoonkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:

Materjal Materjali klass

Betoon C25/30, C20/25 (kiudbetoon)

Armatuurteras A400H (A-III), A500, A-I,

armeerimiskiud

Puitkonstruktsioonides kasutatakse järgmisi materjale:

Materjal Materjali klass

Höövelmaterjal C24

Ehitise koormused:

Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on maapinnal sk=1,5 kN/m².

Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s).

Kasuskoormus klass A – eluruumid: qk=2,0kN/m2 Qk=2,0kN

Muutuvkoormuste osavarutegurid kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis

1,0

Kõik antud koormuste väärtused on normatiivsed suurused, millega on

projekteerimisel arvestatud, mis kasutatavate materjalide puhul on tagatud.

4.1 Vundament ja põrand pinnasel, radoon

Hoonele rajatakse maapealne L-plokk plaatvundament. Plaatvundament rajatakse

tihendatud liivalusele. Põrandabetooni sisse paigaldatakse vesipõrandakütte torud.

Plaatvundament on ühtlasi ka esimese korruse põrandaks. Plaatvundamendi lahendus,

armatuuri mõõdud ja betooni klass ja täpsed vajadused arvutada insenerarvutustega

järgmises etapis. Soojustusena kasutatakse vundamendi ääres L plokk

vahtpolüstüreeni EPS 200, sokli soojustamisel paksusega 100 mm. Põranda

soojustamisel kasutatakse vahtpolüstüreeni paksusega 300 mm. Plaadid paigaldatakse

ülekattega nii, et vuugid ei satuks kohakuti. Sokli kõrgus maapinnast 200 mm. Ümber

vundamendi teostatakse tagasitäide. Ümber vundamendi perimeetri horisontaalse

soojustuse vajadus vastavalt pinnasele ja geoloogiale.

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski kaardi põhjal kuulub Saku vald

normaalse radooniriskiga alale. Soovitatav on teostada radooni mõõtmine ning kui

ilmneb kõrge radooniriskiga ala, kasutada standardis EVS 840:2023 kirjeldatud

radooni kaitse meetmeid.

8/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

4.2 Välisseinad

Hoone välisseinad ehitatakse puitkarkassist, vertikaalse sõrestikuna kasutatakse

puitu mõõtudega 45x195 mm. Vööna kasutatakse 45x195 mm puitu, mis

kinnitatakse plaatvundamendi külge. Sõrestiku postid kinnitatakse vöö külge.

Seespool kasutatakse lisaks puitkarkassile veel roovitust 66 mm. Kahe sõrestiku

vahel kasutatakse aurutõkke kilet, ülekatted teibitakse. Sõrestikud täidetakse

mineraalvillaga, soojustuse paksuseks 266 mm. Vertikaalsed puitpostid kaetakse

väljast poolt tuuletõkke kangaga, mille peale paigaldatakse puidust tuulutusliist.

Distantsliistu peale paigaldatakse puidust roovitus ning ilmastikukindla värviga

värvitud vertikaalne voodrilaud. Siseviimistlusena kasutatakse kipsplaatkatet, mis

viimistletakse.

Telg 4 on ette nähtud puidust post 140x140 mm ning puidust tala 200x300 mm.

Kappe ja riiuleid kandvatesse seintesse paigaldada OSB 9-12mm kipsplaadi taha.

Seinaosad leppida kokku enne karkassi kinniehitamist.

4.3 Siseseinad

Hoone siseseinad ehitatakse metallkarkassiga 66 mm ja kaetakse mõlemalt poolt

kipsplaatkattega. Karkassi vahed täidetakse mineraalvillaga 66 mm, et takistada

heli ja müra levikut. Vaheseintesse paigaldatakse peidetult tehnilised

kommunikatsioonid. Siseseinad viimistletakse toonvärviga või tapetseeritakse.

Niisketes ruumides suure koormusega seinte pinnad kaetakse hürdoisolatsiooni ja

keraamiliste plaatidega. Väiksema niiskuskoormusega seinte pindadele tehakse

niiskustõke.

Kappe ja riiuleid kandvatesse seintesse paigaldada OSB 9-12mm kipsplaadi taha.

Seinaosad leppida kokku enne karkassi kinniehitamist.

Sauna seinte ehitamisel kasutatakse fooliumkattega lisasoojustust näiteks saunasatu

30 mm plaate, roovitust ning sauna sobilikku voodrilauda.

4.4 Aknad-uksed

Hoone aknad valmistatakse PVC-raamidega ja klaasitakse kirka klaasiga, raami toon

väljast must. Akende puhul kasutatakse kolmekordseid klaaspakette. Elamu välisuste

tegemisel kasutatakse nii puitu kui ka klaasi. Siseuksed on ette nähtud heledad

tahveluksed. Avatäidete liitekohad tarinditega tuleb teipida nii seest, kui ka väljast.

Erilist tähelepanu pöörata nurkade teipimisele. Klaasuksed teha akendega sarnastena.

Tubade ja abiruumide uksed valida toote pakkujate tüüplahenduste seast. Tüüp ja

viimistlus, ukse lengi ja liistude tüüp ja varustus täpsustatakse toote valikul vastavalt

sisekujundusele või kliendi soovile.

Avatäidete paigaldamisel lähtuda tootjapoolsetest juhistest ja soovitustest.

Avatäidete puhul arvestada energiamärgises väljatoodud nõuetega- U ja g arvud.

9/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

4.5 Katuslagi

Hoonel on projekteeritud 25-kraadise kaldega viilkatus. Katuse

kandekonstruktsiooniks on puidust fermid, mis on ühtlasi ka siseruumide lae

kandvaks elemendiks. Fermide materjaliks on puit. Täpsema puitfermide joonise

projekteerib puitfermide tootja. Fermidele paigaldatakse aluskile, sellele omakorda

distantsliist. Roovitusena kasutatakse puitmaterjali. Katusekatte materjaliks on

profiilplekk.

Katusele näha ette vihmaveerennid- ja torud ning sissepääsude kohale vajadusel

lumetõkked.

Lae kandvaks elemendiks on puitfermid. Fermid kaetakse toa poolt aurutõkke

kilega, mille peale paigaldatakse roovitus, millele omakorda kinnitatakse

kipsplaatkate, mis viimisltetakse. Soojustusena kasutatakse mineraalvilla paksusega

400 mm.

5. Küte ja ventilatsioon

Küte ja ventilatsioon osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid,

standardeid ja ehitusnorme:

• EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

• EVS 860-1:2020 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1:

Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid

• EVS 860-5:2023 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

• EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja

tingmärgid

• CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute

ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine

• Hoone tehnosüsteemide RYL 2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.

Kvaliteediklass II

Küttesüsteemi torustike ja põrandakütte kavandatav kasutusiga 50 aastat. Kütte ja

ventilatsiooni seadmete kavandatav kasutusiga 20 aastat. Ventilatsioonikanalite

kavandatav kasutusiga 30 aastat.

Üksikelamusse on projekteeritud lokaalne keskküte õhk-vesi soojuspumba baasil, mis

paigaldatakse tehnoruumi. Soojuspumba võimsus vastavalt kütte projektile.

Soojakandjaks vesipõrandaküte. Hoone vesipõrandakütte torustik on plasttorudest

ning on paigaldatud põrandasse. Vesipõrandakütte jaotuskollektor paigaldatakse

tehnilise ruumi seinale. Soe tarbevesi saadakse majandusruumi paigaldatavast

veesoojendist. Veesoojendi saab soojusenergia soojuspumbalt. Veesojendi maht

soovitatavalt 200 liitrit. Soe tarbevesi ja hoone küttetorustik peavad olema

eraldiseisvad.

Hoones asub ka elektrikeris leiliruumis, võimsus 6 kW.

Üksikelamule paigaldatakse soojustagastiga ventilatsioon. Ventilatsiooni agregaadi

kasutegur 85%, paiknemine tehnoruumis. Torud isoleeritakse soojustusmaterjaliga,

näiteks mineraalvillaga.

10/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

Tehnoseadmete valikul peavad olema tagatud müra normtasemed ning

energiatõhususe miinimumnõuded.

6. Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustus ja kanalisatsioon osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid,

standardeid ja ehitusnorme:

• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

• EVS 835:2022 Hoone veevärk

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja

katsetamine

• RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend

• EVS-EN 14154-2:2005+A2:2011 Veearvestid. Osa 2 Paigaldus ja

kasutamistingimused

• Riigikogu seadus- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, vastu võetud

10.02.1999

• Keskkonnaministri määrus nr 43- Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,

puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise

ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,

lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu

asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või

kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise,

puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi

esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise

teatise vormid, vastu võetud 09.07.2015

Arvutuslik tarbevee vooluhulk – 0,5 m3/d

Arvutuslik reovee vooluhulk – 0,5 m3/d

Vee- ja kanalisatsioonitorustike (pinnases ja konstruktsioonides) kavandatav

kasutusiga 50 aastat

Üksikelamu veega varustamine hakkab toimuma ühisveevärgiga liitumise teel.

Kinnistul asub maakraan DN25, millega tuleb ühendada projekteeritav krundisisene

väline veetoru PE PN10 DE32 survetoru. Enne veemõõdusõlme kasutada ainult

elektrikeevisliitmikke. Veetoru paigaldatakse 1.80 m sügavusele maapinnast või 1.40

m sügavusele maapinnast koos nõuetekohase soojustusega ning varustatakse

märkekaabli (ristlõikega 1,5 mm² isoleeritud vaskkaabel) ja märkelindiga (0,4 m üles

poole toru). Peale ehitustöid tuleb teostada veetorustiku surveproov võrguvaldaja

esindaja juuresolekul. Veefiltrid ja peaveemõõtja DN15 paigaldatakse tehnoruumi.

Veemõõtja konsooli pikkus 165 mm. Veesisend viia läbi vundamendi kaitsehülsis

(min DN60 mm) kuni veemõõdusõlmeni. Veetorustiku hargnemised liitumispunkti ja

veemõõdusõlme vahel ei ole lubatud. Veemõõdusõlm peab olema paigaldatud kuiva

ja valgustatud ruumi, kus temperatuur ei lange alla 4°C ja ei tõuse üle 40°C.

11/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

Elamu kasutamisel tekkivate reovete ärajuhtimiseks liitutakse väljaehitatud

ühiskanalisatsioonitrassiga läbi olemasoleva liitumispunkti, mis asub kinnistul.

Projekteeritav kinnistusisene isevoolne kanalisatsioonitrass projekteeritakse D110

PP/PVC SN8 ning soojustatakse Styrofoam plaatidega hoone väljaviigust kuni

liitumispunktini. Kanalisatsioonitrassi rajamissügavus min 1,1 m toru peale. Kõik

isevoolse kanalisatsioonitorustiku pöörangud tuleb teostada kaevust. Kaevust kaevu

peab torustik olema sirge. Torustiku kalle peab tagama torustiku isepuhastuvuse.

Kasutada sobivat sulgarmatuuri. Kanalisatsioonitoru viia läbi vundamendi või

vundamendi alt kaitsehülsis min DN150 mm. Hoone kanalisatsiooni väljundile 3

meetrit vundamendist näha ette vaatluskaev D400. Enne kaevikute tagasitäitmist

kutsuda kohale võrguvaldaja esindaja.

Keelatud on juhtida drenaazi- ja sademevett naaberkinnistutele, tänavale ning

kanalisatsiooni. Sademeveed juhitakse hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse

kinnistusiseselt. Betoonkivi platsi kalded tuleb teostada selliselt, et ei toimuks

sademevee valgumine tänavale, tuleb suunata ja immutada enda kinnistu rohealal.

Katuselt tulev sadevesi kogutakse kokku ja suunatakse kraavi.

Hoonesisene veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustik ehitada plastikust põrandaaluste

jaotustorustikena, mille otsad tuua iga san-seadme tarvis seina peale.

Kanalisatsioonitorustiku tuulutus tagada läbi katuse väljaviigu.

Soe tarbevesi saadakse tehnoruumi paigaldatavast veesoojendist. Veesoojendi saab

soojusenergia soojuspumbalt. Veesojendi maht soovitatavalt 200 liitrit.

7. Elektrivarustus

Elektrivarustus osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid, standardeid ja

ehitusnorme:

• EVS-HD 60364-4-41: 2017 Madalpingelised elektripaigaldised

• EVS- HD 60364-5-54:2011/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised

• EVS-HD 60364-7...: 2007 Madalpingelised elektripaigaldised

Elektripaigaldiste kaablite ja püsipaigaldiste kavandatav kasutusiga 50 aastat

Üksikelamu varustamine elektrienergiaga hakkab toimuma elektrivõrgu liitumiskilbist

maa-aluse kaabliga AXPK 4G16 tehnoruumi paigaldatavasse peajaotuskilpi, mis tuleb

maandada. Olemasolev kinnistusisene madalpinge õhuliin aiamajani likvideeritakse.

Projekteeritav kinnistusisene maakaabel paigaldatakse maapinna joonest 1 meetri

sügavusele. Kaabel paigaldatakse kogu ulatuses hülssi ning kaabli peale paigaldatakse

kaablist 30 cm kõrgusel asuv kollane hoiatuslint. Enne elektriseadmete pingestamist

peab omanik esitama võrguvaldajale teatise elektripaigaldise kasutuselevõtu kohta.

Hoonesisene elektriinstallatsioon teostatakse süvispaigaldusena seintes ja lagedes.

Valgustite lülitid paigaldatakse põrandast 1,m kõrgusele, pistikupesad 0,2m kõrgusele

põrandast, v a köögi töötasapinna pistikupesad, mis paigaldatakse 0,9m kõrgusele

põrandast.

12/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

8. Tuleohutus

Tuleohutuse osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid, standardeid ja

ehitusnorme:

• Riigikogu seadus- Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010

• Siseministri määrus nr 17- Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, vastu

võetud 30.03.2017

• EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

• EVS 812-2:2014+AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2:

Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:

Tuletõrje veevarustus

• EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded

Antud üksikelamule ei näha ette puiduküttel küttekollet ega ka korstent. Sisekliima

tagamiseks saadav soojusenergia saadakse õhk-vesi soojuspumbalt ning saunas on

elektritoitel saunakeris. Hoone kuulub TP-3 tuleohutusklassi ning on I

kasutusviisiga (eluhooned). Hoone peamine kasutusotstarve on 11101 Üksikelamu.

Hoone eripõlemiskoormus jääb alla 600 MJ/m². Üksikelamus eraldiseisvad

tuletõkkesektsioonid puuduvad. Üksikelamusse paigutatakse eluruumidesse üks 6

kg pulberkustuti. Hoonesse paigaldatakse suitsuandurid. Hoonest suitsu

eraldamiseks kasutatakse avatavaid aknaid ja uksi. Elanike evakueerimiseks

kasutatakse välisust, hädaväljapääsudena kasutatakse vajadusel elamu aknaid.

Üksikelamu seinte ja lagede pindade tuletundlikus peab olema D-s2,d2. Põrandate

tuletundlikkusele nõudeid pole. Katusekatte tuletundlikuse klass on projekteeritud

Broof(t2-t4). Tehnoruumi tuletundlikkus peab olema järgmine: seinad ja lagi B-

s1,d0, põrandad DFL-s. Välisseina tuletundlikus soojustussüsteemil vähemalt D,d0;

välisseina välispinna tuletundlikus vähemalt D,d2; õhutuspilu välispinna

tuletundlikus vähemalt D,d2; õhutuspilu sisepinna tuletundlikus ei ole määratud.

Pääs pööningule on lahendatud terrassi laes asuva luugi kaudu, valgusava min

mõõdud 600x800 mm. Luuk on varustatud statsionaarse redeliga. Luugi asukoht

nähtav esimese korruse plaanilt. Üksikelamut teenindavad tehnoseadmed asuvad

tehnoruumis. Kütteseadmeid võib ehitada ja paigaldada sellekohast kutsetunnistust

omav isik.

Tuleohutuskuja (vähemalt 8 m) naaberkinnistu Roheluse tee 29 hoonetega on

tagatud. Roheluse tee 33 olemasoleva aiamajaga on samuti 8 m tuleohutuskuja

tagatud. Roheluse tee 33 asub kinnistu piirist 1,4 m kaugusel tellistest alla 10 m2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrgusega abihoone. Roheluse tee 31 poolses küljes

asub abihoonel väike aken ja on puidust räästakastiga mittemõlevast materjalist

katusekattega katus. Roheluse tee 31 poolne sein sealhulgas ka aken ja hoone 3

külge räästast kaetakse põlematust materjalist ilmastikukindlate

välisviimistlusplaatidega, et tagada abihoone tulekindlus. Naabri vastav nõusolek

lisatud ehitusloa taotlusele.

Väliseks tulekustutuseks saadakse vesi hüdrandist, mis asub Kapa vkt 151

katastriüksuse ees tänaval, kaugus projekteeritava eramuni mööda teed 100 m.

Tuletõrje hüdrandist peab olema tagatud tulekustutusvesi 10 l/s 3 tunni jooksul.

Täpsem asukoht nähtav situatsiooniskeemil. Kinnistule on kindlustatud

tulekustutusmasinate juurdepääs.

13/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

9. Energiatõhususe miinimumnõuded, energiamärgis

Energiamärgise miinimumnõuded, energiamärgis osa koostamisel on arvesse võetud

järgmisi määruseid, standardeid ja ehitusnorme:

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63- Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded, vastu võetud 11.12.2018

• Majandus- ja taristuministri määrus nr 36- Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele, vastu võetud 30.04.2015

Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest,

ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest

külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Väikemajade soojustuse valikul võib üldiselt

aluseks võtta järgmised lähteandmed: välisseinte soojajuhtivus 0,12–0,22 W(m2K),

katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,1–0,15, akende ja uste soojajuhtivus 0,6–

1,1 W(m2K), kusjuures lõplikud valikud sõltuvad hoone kompaktsusest ning kütte- ja

ventilatsioonilahendustest.

Antud elamu puhul lähtutakse sellistest piirdetarindite soojusjuhtivuse väärtustest:

Tarind Max soojusjuhtivus (W/m2K)

Välisseinad 0,14

Katuslagi 0,08

Aknad 0,9

Välisuksed 0,9

Põrand pinnasel 0,10

Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (nt seina ja

katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha praktiliselt

täiesti õhkupidavaks. Tehnosüsteemid tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks

tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas.

Üleliigseid soojakadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohase

soojustusega. Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Hoones

paigaldatakse üks soojusallikas. Hoone küttesüsteemi tüübiks on õhk-vesi

soojuspump, soojuse jaotamine toimub vesipõrandakütte kaudu.

Ventilatsioonisüsteemi tüübiks on soojustagastusega sundvenilatsioon ning

jahutussüsteem puudub. Hoone on 1-korruseline. Hoone köetav pindala on 98,3 m².

Hoone tarbevee soojendamine toimub soojuspumba abil. Hoone vajab energiat

ruumide kütteks, tarbevee soojendamiseks, valgustuseks ning seadmetele sh

elektrikeris.

Hoonele on koostatud energiaarvutusel põhinev energiamärgis.

Energiaarvutusel põhineva energiamärgise energiatõhususarvuks on saadud 133

kWh/m2a, mis teeb tulemuseks A klassi ning millega on energiatõhususe

miinimumnõue saavutatud.

14/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

10. Lammutamine

Olemasoleva aiamaja (EHR kood 120588204) ja kasvuhoone (HER kood 120588207)

lammutamise osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid, standardeid ja

ehitusnorme:

• Saku Vallavolikogu määrus nr 10- Saku valla jäätmehoolduseeskiri, vastu

võetud 22.08.2019

• Riigikogu seadus- Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004

• Keskkonnaministri määrus nr 70- Jäätmete liigitamise kord ja

jäätmenimistu, vastu võetud 14.12.2015

• Keskkonnaministri määrus nr 71- Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

• Sotsiaalministri määrus nr 54- Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord, vastu võetud

01.10.2025

Aiamaja üldised tehnilised andmed (vastavalt EHRile):

Ehitisealune pind 56,0 m²

Köetav pind 26,1 m²

Suletud netopind 43,1 m²

Kõrgus 4,2 m

Pikkus 13,0 m

Laius 8,9 m

Maapealse osa korruste arv 1

Maht 140,4 m²

Hoone tulepüsivus TP-3

Aiamaja on 1-korruseline lamekatusega hoone. Aiamajal on madalvundament,

välisseinad on puidust kandekonstruktsiooniga ning tellisest voodriga. Siseseinad on

puitsõrestikust, katuse sarikad on samuti puidust, katusekate bituumen rullmaterjal,

aluspõrand puidust. Aknad puitraamidega. Uksed puidust.

Aiamaja lammutusjäätmete kogused ja jäätmenimistu jaotisekoodid liigiti:

Jäätme liik: Kogus: Jäätmenimistu jaotisekood:

Betoon 3,0 m³ 17 01 01

Puitmaterjal 11,0 m³ 17 02 01

Isolatsioonimaterjal 2,0 m³ 17 06 04

Klaas 1 m³ 17 02 02

Bituumen 1 m³ 17 03 01⁎

Tellis 9 m³ 17 01 02

Muud ehitusjäätmed 2,0 m³ 17 09 04

15/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

Kinnistusisese madalpinge õhuliini lammutusjäätmete kogused ja jäätmenimistu

jaotisekoodid liigiti:

Jäätme liik: Kogus: Jäätmenimistu jaotisekood:

Kaablid 0,1 m³ 17 04 11

Kasvuhoone lammutusjäätmete kogused ja jäätmenimistu jaotisekoodid liigiti:

Jäätme liik: Kogus: Jäätmenimistu jaotisekood:

Betoon 1,0 m³ 17 01 01

Puit 1,0 m³ 17 02 01

Klaas 1,0 m³ 17 02 02

Lammutustööde mahud ning lammutusjäätmete spetsifikatsioon tuleb töövõtjatel enne

hinnapakkumise esitamist kontrollida ja täpsustada.

Hooned lammutatakse kombineeritult käsitsi ja mehhanisme kasutades.

Lammutustööde käigus lammutatakse kõik hoone konstruktsioonid. Peale

lammutustööde teostamist krunt korrastatakse segaprahist. Lammutustöödel tekkivate

ehitusjäätmete käitlemine toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale.

Lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti- betoon, puitmaterjal,

isolatsioonimaterjal, klaas, tellis. Ohtlikuks lammutusjäätmeks on bituumen

rullmaterjal. Tekkinud lammutusjäätmed kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides

mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas lähimas jäätmejaamas. Peale

ehitise ja rajatise lammutamist tuleb omavalitsusele esitada ehitise täieliku

likvideerimise teatis ning lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Objekti varustamise ja vajaduse elektrienergiaga varustamiseks lammutustööde ajaks

lahendada töövõtjal koos tellijaga.

Lammutustööde teostamise ajal varustada objekt esmaste tulekustutusvahenditega.

Lammutustööde korraldamisel järgida Eesti Vabariigi Valitsuse määrust

nr.377,08.12.1999.a., ET-1 0111-0320. Töötervishoiu ja Tööohutuse nõuded ehituses.

Lammutustööde ajal tuleb tellijal korraldada kohustuslik omanikujärelevalve.

Tööohutuse eest vastutab lammutustööde töövõtja. Kõik ehitusplatsil töötavad

inimesed peavad olema ohutustehnika nõuetest instrueeritud.

Lammutamisega võivad kaasneda ajutised häiringud nagu müra, tolm, vibratsioon,

jäätmete laialikandumine. Häiringute leevendamiseks niisutatakse tööala tolmu

vähendamiseks, töid teostatakse päevasel ajal ning välisõhus leviv müra või leviv

vibratsioon ei tohi ületada lubatud normtasemeid, kasutatakse sobivaid töövõtteid

ning jäätmed ladustatakse ja käideldakse nõuetekohaselt.

16/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

11. Ehitustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine

Ehitusjäätmete käitlemise osa koostamisel on arvesse võetud järgmisi määruseid,

standardeid ja ehitusnorme:

• Saku Vallavolikogu määrus nr 10- Saku valla jäätmehoolduseeskiri, vastu

võetud 22.08.2019

• Riigikogu seadus- Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004

Ehitustöödel tekkivate ehitusjäätmete käitlemine toimub vastavalt Saku valla

jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse või

viimine avalike liigiti kogutud pakendijäätmete kogumispunktide platsidele on

keelatud. Ehitusjäätmete kogumine tuleb korraldada muudest jäätmete kogumisest

eraldi. Ehitusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti ning koguda viisil, mis

välistaks nende sattumise keskkonda. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või

kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete

käitluskohas, lähimas jäätmejaamas. Kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb

pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Lisaks paigaldatakse ehitustööde ajaks

objektile segaolmejäätmete kogumise kast. Ohtlikud jäätmed sorteeritakse liigiti

eraldi. Vedelad ohtlikud jäätmed ja nende jäägid tuleb koguda algpakendisse. Ohtlike

ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad. Juhul,

kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see

osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda ka

vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale ettevõttele, kes teeb selle töö

teenustööna.

Ehitustegevuse käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus:

1) Mitteohtlikud jäätmed on: puit; kiletamata paber ja kartong; metall, eraldi

must- ja värviline metall; mineraalsed jäätmed nagu kivid, tellised, krohv,

betoon, kips, lehtklaas jne; raudbetoon- ja betoondetailid; tõrva

mittesisaldav asfalt; plastik ja kiled.

Tekkivate mitteohtlike ehitusjäätmete hinnangulised kogused ja jäätmenimistu

jaotisekoodid liigiti:

Jäätme liik: Kogus: Jäätmenimistu jaotisekood:

Puit 2 m³ 17 02 01

Paber ja kartong (pakendid) 3 m³ 15 01 01

Raud ja teras 1 m³ 17 04 05

Kipsipõhised ehitusmaterjalid 3 m³ 17 08 02

Plastpakendid 1 m³ 15 01 02

2) Ohtlikud jäätmed on: asbesti sisaldavad jäätmed; värvi-, laki-, liimi- ja

vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega

töödeldud materjalid; naftaprodukte sisaldavad jäätmed- tõrvapapp;

saastunud pinnas.

17/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

Tekkivate ohtlike ehitusjäätmete hinnangulised kogused ja jäätmenimistu

jaotisekoodid liigiti:

Jäätme liik: Kogus: Jäätmenimistu jaotisekood:

Ohtlike ainetega

saastatud pakendid 2 m³ 15 01 10⁎

Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel tuleb vallavalitsusele esitada tekkinud

jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

Vallavalitsus võib nõuda jäätmeõiendi esitamist. Jäätmeõiend on dokument, mis

sisaldab teavet selle kohta, kui palju ning millised jäätmed tekkisid ehitamise (sh

lammutamise) käigus ning kellele need edasi anti. Samuti tuleb jäätmeõiendis välja

tuua, kui palju jäätmeid korduskasutati, taaskasutati või võeti ringlusse.

Pinnasetööde mahud:

Ehitustegevuse käigus tehakse pinnasetöid hinnanguliselt 260 m² suurusel alal,

elamu- ja parklaalune maa kokku. Välja kaevatakse hinnanguliselt 100 m³ pinnast.

Pinnas ladustakse kinnistusiseselt. Tagasitäitena kasutatakse killustikku,

hinnanguline maht 15 m³ ja liiva 80 m³. Peale ehitustegevuse lõppu planeeritakse osa

väljakaevatud pinnast ümber hoone, kinnistusiseselt, samuti nähakse ette ülejäänud

mulla äravedu lähimasse karjääri.

12. Hoone ja katastriüksuse tehnilised näitajad

Katastriüksuse pindala 1008 m²

Hoonete ehitisealune pind kokku 140,9 m²

Üksikelamu:

Ehitisealune pind 140,9 m²

Maapealse osa alune pind 140,9 m²

Suletud netopind 98,3 m²

Sh eluruumi pind 94,3 m²

Tehnopind 4,0 m²

Köetav pind 98,3 m²

Maapealse osa korruste arv 1

Tubade arv 4

Hoone maht 570,0 m³

Hoone maapealse osa maht 570,0 m³

Hoone tulepüsivus TP-3

Hoone 0,00 47,9 m

Hoone absoluutne kõrgus 53,0 m

Hoone kõrgus 5,3 m

Hoone sügavus 0,0 m

Hoone pikkus 16,1 m

Hoone laius 8,8 m

18/18

Üksikelamu ehitusprojekt EP staadiumis Harju mk, Saku vald, Roobuka küla, Roheluse tee 31

Projekteerija: Makto OÜ Töö nr: 74EP26, v a 12.06.2026

Ehitajal tuleb dokumenteerida kõik ehitustööd vastavalt majandus- ja taristuministri

14.02.2020 määrusele nr 3 ,,Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide

säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhenditele, selle

hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded``.

Koostanud: M. Braun

Vastutav pädev isik: A.Pähn

N

S

Kuupäev:

Lehti kokku: 7

Töö nr:

Leht nr: 2

A.PÄHN REG NR 1690890212.06.2026

M.Braun

Vastutav pädev isik:

MTR REG NR:

Mõõtkava:1:500

Joonestas:

TEL +372 56242854

EEP005065 Töö staadium:

Aadress:

Projekteerija:

ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

ASENDIPLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

MAKTO OÜ

E-POST [email protected]

74EP26

EP

Harju maakond, Saku vald, Roobuka küla

Roheluse tee 31

LEPPEMÄRGID:

Kinnistu piir

Projekteeritav üksikelamu

Hoone telg

Peasissepääs hoonesse

Projekteeritav betoonkivi

Projekteeritav haljasala

Segaolme- ja biojäätmete prügikonteinerid 2 tk

Projekteeritav katuse räästa- ja harjajoon

KINNISTUSISESED TEHNOVÕRGUD:

Projekteeritav veetrass

Projekteeritav kanalisatsioonitrass

vaatluskaev D400

Projekteeritav kanalisatsiooni

Projekteeritav madalpinge maakaabel

Olemasolev sissepääs kinnistule

Projekteeritav hekk

Projekteeritav sajuveelehter

Projekteeritav sadeveetorustik

8

EHR kood 120588204

likvideeritav aiamaja

EHR kood 120588207

likvideeritav kasvuhoone

10 .1

5 .5

4

4

4

tehnovõrgud

sundvaldusega ÜVK

Lubatud abihoone hoonestusala piir

Lubatud üksikelamu ja abihoone hoonestusala piir

A

E

4

1

1

ehitusele ettejäävad viljapuud ja põõsad ja võsa)

kinnistusisene madalpinge õhuliin-majaühendus, peenrakastid,

Likvideeritav (aiamaja, kasvuhoone, käimla, rajatis, vundament,

Säilitatav piirdeaed

Säilitatav autovärav

veevarustusega

Olemasolev liitumispunkt

DN15

Projekteeritav veemõõdusõlm

soojuspump

Projekteeritav Õhk-vesi

SP

kanalisatsiooniga

Olemasolev liitumispunkt

elektrivõrguga

Olemasolev liitumispunkt

16 .1

8 .8

Korruste arv1

2

3

4

5

7

8

9

Ehitisealune pind

Suletud brutopind

Suletud netopind

Eluruumide pind

Ehitise maht

Tubade arv

1

140,9 m2

119,8 m2

98,3 m2

94,3 m2

570 m3

4

6 Tehnoruumi pind 4,0 m2

10

Tulepüsivuse klass TP3

11

12

Hoone pikkus 16.1 m

Hoone laius 8,8 m

Hoone kõrgus

13 Hoone abs kõrgus

5,3 m

14 Hoone 47,9 m

PROJ. ERAMU TEHNILISED NÄITAJAD:

53,0 m

1

2

KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD:

Kinnistu pindala 1008 m2

Hoonete ehitisealune pind kokku 140,9 m2

Roheluse tee 33

71813:011:0002

Kapamaa

31705:056:1482

Roheluse tee 29

71813:011:0003

Kapa vkt 144

31705:056:1370

Kapa vkt 152

31705:056:1450

Ristikivi tee 1

71814:001:0618

11245 Kiisa-Kohila tee

71813:011:0024 Roheluse tee 31

71801:001:1824

3 3 2 9 8

71813:011:0025

Roheluse tee 27

47.40 Ø300PP

46.83-46.77

Ø300PP H=46.66

pe en ar

pe en ar

lil

ka st

pe en ra -

ka st

pe en ra -

k a s t

p e e n ra -

a ia

m a a

4 7 .4

5

4 7 .5 6

4 7 .6 4

4 7 .5 9

4 7 .5 9

4 7 .7 0

4 7 .6 9

4 7 .6 7

4 7 .6 6

4 7 .6 4

4 7 .6 0

4 7 .4

6

4 7 .15

4 7 .4

9

47.39

4 7 .4

8

47 .4 0

47 .34 47

.4 0

4 7 .3 1

4 7 .3 1

4 6 .6 0

4 7 .3 7

4 7 .2 5

E L A S

A

47 .15

47 .12

47 .16

47 .18

47.36

47.48

47.28

47 .12

47 .20

46 .80

46 .9 147

.17

47 .2 3

47.33

47 .4 7

47 .4 947

.0 1

4 7 .4

4

4 7 .3 4

47.45

47.41

4 7 .10

4 7 .6 1

4 6 .4

1

47 .4 3

47 .3 9

47 .04

4 7 .7

2

4 7 .3 3

4 6 .3 9

4 7 .6

9

4 7 .5 7

4 6 .5

0

47 .56

4 7 .6 7

4 7 .4

8

4 7 .8 2

4 7 .7 7

47.27

4 7 .5 8

4 7 .4

0

4 6 .9 4

47.07

47 .51

47 .6 0

47 .6 1

47.59

47.27

47 .6 2

47 .5 7

47.69

47.57

47 .6 4 4

7 .6 1

4 7 .5 3

47 .6 5

47 .5 7

47 .46

47 .58

47 .4 0

47 .66

4 7 .5 3

47.71

47.34

X= 6564600

Y = 5 3 8 6 0 0

X= 6564650

Y = 5 3 8 5 5 0

riig ite

e k

a its

e v ö ö n d 3

0 m

EI- 30

Hs u v ila

Hs u v ila

vu nd .

raj .

Hs u v ila

k ä im la

k ra

a v

k ra

a v

kr aa v

kr aa v

k ra

a v

k ra

a v

mu na kiv i

kil

A

A

A

A

K iis

a - K o h ila te

e

H

8

8

1

2

3

4

Koordinaadid

Hoone nurk

X Y Olemasolev Projekteeritav

1 6564623.80 538580.20

2 6564631.92 538594.16

3 6564639.56 538589.71

4 6564631.44 538575.76

Maapinna kõrgus, m

RADIAAN OÜ

REG NR 12514402

TEL +372 5660 9222

Vana-Tartu mnt 79a,

Peetri alevik, Rae vald, Eesti

GPS RTK mõõtmised tehtud ESTPOS GNSS-võrgu paranditega

Lehti kokku: 1

Mõõdistuse liik

Objekti asukoht

MTR REG NR: EEG000321

E-POST [email protected]

Kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis

Märkused:

Koordinaadid L-Est 97 koordinaatide süsteemis

Leht nr: 1

Katastriüksuste piride andmed on saadud Maa- ja Ruumiametist seisuga: 16.03.2026

Roheluse tee 31

Harju maakond, Saku vald, Roobuka küla

MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

Mõõtkava: 1:500

Töö nr: 3493G26

Kontrollis: A.ERIT

Tellija: Eraisik

Mõõtis: L.HARZIA

Joonestas: L.HARZIA

Kuupäev: 13.03.2026

47.6

47.6

47.6

47.6

47.7

47.7

47.7

47.7

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 16.07.2026 nr 555437

Meie 21.07.2026 nr 7.1-2/26/12527-2

Roheluse tee 31 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saku valla Roobuka küla

Roheluse tee 31 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 555437).

Kinnistu (katastritunnus 71801:001:1824) asub riigitee nr 11245 Kiisa-Kohila tee (edaspidi

riigitee) km 0,42-0,44 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121454781) ehitamiseks, aiamaja (EHR kood

120588204) ja kasvuhoone (EHR kood 120588207) lammutamiseks. Ehitusloa aluseks on Makto

OÜ koostatud „Üksikelamu ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr 74EP26“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 05.05.2026 kirjaga nr 7.1-

2/26/7392-2. Kooskõlastamiseks esitatud projektis on arvestatud kõnealuses kirjas toodud

nõuetega.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgmise kõrvaltingimusega.

Maa- ja Ruumiameti teeregistri väljavõttelt näha, et kinnistule rajatud piirdeaed koos väravaga ja

projektiga kavandatud betoonkivi paikneb osaliselt riigitee alusele maal 11245 Kiisa-Kohila tee

(katastritunnus 71813:011:0024). Seda tõendab ka projekti asendiplaani aluseks olev geodeetiline

alusplaan (mõõdistatud Radiaan OÜ; töö nr 3493G26; vt joonis 1).

2 (3)

Joonis 1. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti teeregistrist ja projekti asendiplaanist

Peame oluliseks märkida, et juhul kui riigiteed on tarvis rekonstrueerida või rajada jalgratta- ja

jalgteede ühendused, tehnovõrgud vmt tee toimimiseks vajalikud rajatised, siis tuleb kinnistu

omanikul arvestada, et välja antakse maa vabastamise nõue ja piirdeaed koos betoonkiviga tuleb

ümber ehitada enda kinnistule.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Ehitustöödega ja ehitustehnika kasutamisega ei tohi tulla riigitee teemaale ega tohi

omavoliliselt muuta riigitee liikluskorraldust. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde

nõlvadel, samuti lammutusjäätmete ladustamine ja peale laadimine sõiduteel ja vahetult

selle ääres on keelatud. Kõik tööd tuleb teostada oma kinnistu piires.

2. Lammutusjäätmete äraveod ja ehitusmaterjalide veod korraldada olemasoleva

juurdepääsutee kaudu riigitee km 0,43.

3. Vältida tuleb lammutusjäätmete ja pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid tee risustamise vältimiseks (näiteks

sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist).

4. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi lammutus- ega ehitustegevus kaitsevööndis ohustada

riigiteed ega selle korrakohast kasutamist.

5. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

6. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 555437) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

7. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb

projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa: - Lisa 1. 74EP26_EP_AR-3-01_v02_Seletus - Lisa 2. 74EP26_EP_AS-4-02_v02_Asend

Jana Prost

5792 4753, [email protected]