Tere

Täname Teid pöördumise ja kirjas esitatud tähelepanekute eest!

Olete õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et Maalehes 16.07.2026 avaldatud artiklis esitatud illustratiivne näide, mille kohaselt liigub 57 km/h algkiirusega sõiduk kohas, kus 50 km/h algkiirusega sõiduk on juba peatunud, veel ligikaudu 42 km/h, on arvutuslikult ebatäpne. Oleme eksimusest teavitanud Maalehe toimetust ja praeguseks on väide parandatud. Korrektne sõnastus oleks järgmine: „Lihtsustatud arvutuse järgi on 50 km/h sõitva auto peatumisteekond 27 meetrit. 57 km/h sõitev auto liigub samas punktis veel ligikaudu 34 km/h.“ Rõhutame, et ligikaudu 34 km/h on konkreetse lihtsustatud arvutusmudeli tulemus, mitte universaalne väärtus. Tegelik peatumisteekond ja kokkupõrkekiirus sõltuvad juhi tegelikust seisundist, reaktsiooniajast, sõiduki pidurdusvõimest, rehvidest, teekattest, ilmastikuoludest ja muudest asjaoludest.

Selgitus: arvutus põhineb liiklusõppes kasutatavatel standardvalemitel, mille kohaselt:

Reageerimisteekond (reageerimisajaks on võetud 1 sekund)

Pidurdusteekond  (aeglustuvus on 7,5 m/s²)

Peatumisteekond:

Kokkupõrkekiirus: (Selleks hetkeks, kui 50 km/h algkiirusega sõiduk on 27 meetri kaugusel peatunud, on 57 km/h algkiirusega sõiduk pärast reageerimisteekonna läbimist jõudnud pidurdada ca 11m)

Lisame kirjale ka Exceli arvutusmootori.

Teie pöördumises on kirjeldatud teistsugust olukorda: mõlemad sõidukid alustavad pidurdamist samas punktis ja 57 km/h sõitnud sõiduki kiirust hinnatakse pärast 50 km/h sõiduki pidurdusteekonna läbimist. Artiklis kasutatud illustratiivses näites on kasutatud reageerimisteekonda, mis on suurema algkiiruse puhul pikem. Peatumisteekond koosneb nii reageerimis- kui ka pidurdusteekonnast ning sõiduk ei hakka takistuse ilmnemisel koheselt aeglustuma.

See ei muuda siiski asjaolu, et artiklis avaldatud hinnanguline 42 km/h jääkkiirus oli ekslik. Nõustume Teiega ka laiemas põhimõttes, et liiklusohutuse kommunikatsioonis kasutatavad arvulised näited peavad olema võimalikult täpsed, kontrollitavad ja üheselt mõistetavad. Täname Teid tähelepaneliku tagasiside eest. Võtame selle arvesse, et edaspidistes selgitustes oleksid kasutatud näited üheselt kontrollitavad ja väldiksid erinevatest eeldustest tulenevaid tõlgendusvõimalusi.

Lugupidamisega

Lugupeetud Transpordiamet

Maalehes 16.07.2026 avaldatud artiklis „Ma ju ei kihuta, sõidan ainult 57-ga“. Kiiruseületamisest on Eesti liikluses saanud uus normaalsus on esitatud järgmine väide, mille puhul soovin juhtida tähelepanu olulisele matemaatilisele vastuolule. Kuna artikkel käsitleb Transpordiameti liiklusohutuse sõnumeid, ei ole mulle selge, kas tegemist on Transpordiameti koostatud arvutusega või on ebatäpsus tekkinud artikli koostamisel.

Artiklis on märgitud:

„Standardarvutuse järgi on 57 km/h liikuva auto pidurdusteekond kuus meetrit pikem kui 50 km/h liikuval autol. Punktis, kus kiirusega 50 km/h sõitnud auto on juba peatunud, liigub kiirusega 57 km/h sõitnud auto aga kiirusega umbes 42 km/h.“

Kuna tekstis on selgelt märgitud, et jutt käib pidurdusteekonnast ning võrreldakse sama punkti, kus 50 km/h liikunud sõiduk on peatunud, siis on toodud jääkkiirus matemaatiliselt vale.

Liikumisvõrrandist

v² = v₀² − 2as

tuleneb, et kohas, kus 50 km/h liikunud sõiduk on peatunud, on 57 km/h liikunud sõiduki kiirus

√(57² − 50²) ≈ 27 km/h,

mitte ligikaudu 42 km/h.

See tulemus ei sõltu pidurdusvõimest ega teeoludest, vaid tuleneb otseselt klassikalisest liikumisvõrrandist.

Erinevus ei ole pelgalt formaalne, vaid sisuline. Kokkupõrke kineetiline energia on kiiruse ruuduga võrdelises seoses ning 42 km/h juures on see ligikaudu 2,4 korda suurem kui 27 km/h juures. Seetõttu annab avaldatud väide lugejale tegelikust oluliselt raskema kokkupõrke ettekujutuse.

Liiklusohutuse kommunikatsioon peab olema võimalikult täpne ja kontrollitav. Käesoleval juhul tekkis minul intuitiivne küsimus ning tõenäoliselt võib see tekkida ka teistel, kas 57 km/h liikunud sõiduk saab pärast kogu 50 km/h sõiduki pidurdusteekonna läbimist veel liikuda koguni 42 km/h. Seetõttu pean vajalikuks juhtida tähelepanu sellele vastuolule ning eeldan, et avalikkusele suunatud materjalides sisalduvad arvutused on korrektsed või vajadusel parandatakse. Illustratiivses näites tajutav viga kahjustab avaliku kommunikatsiooni usaldusväärsust ning võib hakata varjutama selle põhisõnumit.

Lõpetuseks pean vajalikuks rõhutada, et minu pöördumise eesmärk ei ole vähendada kiiruseületamise ohtlikkust ega vaidlustada kehtivaid kiiruspiiranguid. Vastupidi, pean liiklusohutust väga oluliseks ning leian, et just seetõttu peavad avalikkusele suunatud näited, arvutused ja selgitused olema füüsikaliselt korrektsed.

Lugupidamisega,

Jüri Jaanson

Riigikogu liige