1

EELNÕU

16.07 2026 MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Perioodi 2023–2027 sealihatootja tootlikkuse

suurendamise investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 2.7 „Põllumajandustootjate

tootlikud investeeringud“ raames antava sealihatootja tootlikkuse suurendamise

investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on suurendada sealihatootjate majanduslikku võimekust ja

konkurentsivõimet ning loomade heaolu ja bioohutust loomapidamisettevõttes.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud sigadele mõeldud

loomakohtade arvu ja sigade heaolu suurendamiseks ning millega panustatakse §-s 2 sätestatud

eesmärgi saavutamisse:

1) ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) materiaalse vara soetamine.

(2) Koos lõikes 1 sätestatud tegevusega võib toetust anda ka lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud

tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud sealihatootmise tegevusvaldkonnas tegutsemiseks

vajalike sisendite varustuskindluse tagamiseks ja isevarustatuse taseme tõstmiseks.

2

(3) Kui toetust antakse omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või

materiaalse vara soetamiseks, peab see tegevus olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise

edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklis 21 sätestatud tingimustega ning

selle tegevuse elluviimise tulemusena ei tohi saadav tootmisvõimsus ületada toetuse saaja

aastast omatarbimise ulatust.

(4) Kui toetust antakse ehitise ehitamiseks, peavad ehitis ja sellealune maa olema toetuse

taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus

vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

(5) Kui soetatav materiaalne vara paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, peab see

ehitis olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud

hoonestusõigus või kasutusvaldus vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise

perioodi lõpuni.

(6) Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu

viidud enne, kui taotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi

PRIA) esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või

mitte.

§ 4. Toetuse vorm, määr ja suurus

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike

kulude hüvitamisena.

(2) Toetust antakse kuni 65 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(3) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(4) Toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 750 000 eurot.

(5) Toetuse maksimaalne suurus ühe toetuse taotleja kohta on 2 500 000 eurot strateegiakava

perioodil.

(6) Toetuse maksimaalne suurus ühe toetuse taotleja kohta on 6 500 000 eurot strateegiakava

perioodil, kui toetatavaks tegevuseks on emiste pidamiseks ettenähtud uue tervikliku

loomakasvatusehitise ehitamine.

(7) Ühte kontserni kuuluvatele ettevõtjatele või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses

valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjatele ei anta kokku toetust rohkem kui

6 500 000 eurot strateegiakava perioodil.

§ 5. Abikõlblikud kulud

3

(1) Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult

soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

artikliga 73 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(2) Ehitise ehitamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu;

2) ehitise laiendamise kulu;

3) ehitise rekonstrueerimise kulu;

4) ehitise lammutamise kulu, kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise

asukohale uus või sellega olemuslikult sarnane ehitis või kui nimetatud tegevus moodustab osa

ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;

5) ehitise omanikujärelevalve tegemise kulu.

(3) Materiaalse vara soetamise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) materiaalse vara soetamise ja paigaldamise, seadistamise, kohaletoimetamise või kasutamise

väljaõppe kulu;

2) soetatava materiaalse vara kasutamiseks vajaliku tark- või riistvara soetamise ja

paigaldamise või seadistamise kulu.

(4) Kasutatud materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik, kui see vara on toodetud taotluse

esitamise päevast arvates vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut

riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse materiaalse vara hinnast

madalam.

(5) Abikõlblik on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava toetuse

abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja

veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP

strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid

(ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava

sümboli ja teavitustegevuse kulu.

(6) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks;

3) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;

4) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv ja

viivis, tagatismakse ning finantsteenustega seotud muu kulu;

6) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;

7) maa ja olemasoleva ehitise soetamise, üürimise ja rentimise kulu;

8) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava materiaalse vara paigaldamise, seadistamise

või kohaletoimetamisega;

9) veovahendi ja selle haagise soetamise kulu;

10) tasu toetuse taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

11) ettevalmistava töö kulu, sealhulgas teostatavusuuringu või auditi tegemisega,

keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

12) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev

krediidi- või finantseerimisasutus;

13) kasutatud materiaalse vara soetamise kulu, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul;

14) ehitise lammutamise kulu, välja arvatud lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul;

4

15) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise ostmise ja paigaldamise kulu, juurdepääsutee

või parkla rajamise kulu ning veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi

ehitamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;

16) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu või liitumispunkti

ümberehitamisega seotud kulu;

17) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa

Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

18) amortisatsioonikulu;

19) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 6. Kulude mõistlikkuse tõendamine

(1) Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on üle 20 000 euro, kuid alla 100 000 euro, küsib toetuse taotleja

üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida

ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara

hinnapakkujate paljusus.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara

üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral

tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(5) Ehitise ehitamise korral peab toetuse taotleja küsima üksteisest sõltumatute hinnapakkujate

käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust iga ehitise kohta eraldi ning hinnapakkumus

peab sisaldama lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmisi andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(6) PRIA koostab lõikes 5 nimetatud hinnapakkumuse vormi ehitise ehitamise kohta ja avaldab

selle oma veebilehel.

(7) Kui toetust taotletakse kasutatud materiaalse vara soetamiseks, peab toetuse taotleja olema

küsinud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud materiaalse vara kohta ja vähemalt kaks

hinnapakkumust uue samaväärse materiaalse vara kohta.

(8) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse saaja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse

või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.

5

(9) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

§ 7. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja korraldama

ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse riigihangete registris pärast taotluse esitamist,

koostab ta toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Nimetatud

prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta,

mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele

ning olema vajaduse korral tõendatavad.

(3) Ehitise ehitamise maksumuse prognoos peab lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele sisaldama

vähemalt järgmisi andmeid:

1) üldandmed ehitise kohta;

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise eeldatav maksumus, milles sisalduvad ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(4) PRIA koostab lõikes 3 nimetatud ehitise ehitamise maksumuse prognoosi vormi ja avaldab

selle oma veebilehel.

(5) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) toetuse taotleja kohtleb kõiki isikuid võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud

ja kriteeriumid oleksid ostumenetluse eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud, ning tagab turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;

2) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest

nähtuvad tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning

majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid

ja pakkumuste esitamise tähtpäev;

3) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

4) teade ostumenetluse kohta on avalik;

5) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja

selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

6) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

7) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma pakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega

andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest pakkumuste esitamise tähtajast, ja

parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

8) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

6

(6) Pakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, pakkuja nime, registrikoodi ja

kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku

kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(7) Toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei

ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

(8) Toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava

tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos

toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

§ 8. Toetuse taotleja

(1) Toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kelle omatoodetud põllumajanduslike

toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kolme majandusaasta pikkuse

ajavahemiku 12 järjestikuse kuu jooksul vähemalt 750 000 eurot.

(2) Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on Euroopa Liidu toimimise lepingu

I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning jõulupuud, ning

nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

§ 9. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas.

(2) Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse

kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(3) Toetuse taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(4) Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662, 665, 666 või 667,

veterinaarseaduse §-s 97, 104, 105 või 106, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201,

1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34, 35 või

361, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega

karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 192, 193, 209, 2091, 210, 264, 296, 298,

2981, 364, 365, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(5) Toetuse taotleja koguvõla ning enne intresse, makse ja kulumit saadud kasumi suhe, mille

arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni viie majandusaasta

intressikandvad kohustused sama ajavahemiku kasumiga enne intresse, makse ja kulumit, ei ole

suurem kui 7,00.

(6) Toetuse taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele

7

vahetult eelnenud majandusaasta käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli

taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1,00.

(7) Toetuse taotleja omakapitali osakaal bilansimahus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastal vähemalt 30,00 protsenti.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 10. Taotluse esitamine ja taotluste esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

(2) PRIA teatab taotluste esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

(3) Toetuse taotleja esitab ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht

toetatavat tegevust.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) toetuse taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning toetuse taotleja esindaja nimi ja

kontaktandmed;

2) toetatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus ning elluviimise algus- ja lõppkuupäev;

3) toetatava tegevuse elluviimise asukoht;

4) taotletava toetuse suurus;

5) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;

6) teave selle kohta, kas toetuse abil soetatakse vara liisingulepingu alusel;

7) ostumenetluse viitenumber, kui toetuse taotleja on ostumenetluse riigihangete registris

korraldanud;

8) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud

ettevõtja;

9) toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kolme majandusaasta

omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu;

10) teave toetuse taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju

omava ettevõtja kohta;

11) kui toetust taotletakse § 3 lõikes 3 nimetatud ehitise ehitamiseks või materiaalse vara

soetamiseks, siis teave toetuse taotleja kogu energiakulu kohta taotluse esitamisele vahetult

eelnenud aastal ning teave toetuse taotleja taastuvenergia tootmisvõimsuse kohta, arvestades

tema olemasolevat taastuvenergia tootmisvõimsust, ja toetuse taotleja aastane toodetav

energiakogus pärast toetatava tegevuse elluviimist.

(2) Toetuse taotleja esitab asjakohased bilansid ja kasumiaruanded, kui need ei ole

kättesaadavad äriregistrist.

(3) Kui toetuse taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni

kolme majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruanded, kui need ei ole

kättesaadavad äriregistrist.

8

(4) Kui toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole

äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise

hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud see majandusaasta

aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.

(5) Ehitise ehitamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid:

1) väljavõte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on

nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;

2) hoonestusõiguse seadmise leping, kui toetuse taotleja kasutab ehitisealust maad

hoonestusõiguse alusel ja see ei nähtu kinnistusraamatust;

3) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 6 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni

20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus;

4) toetatava tegevuse eeldatava maksumuse prognoos, kui toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või

sellest suurem.

(6) Materiaalse vara soetamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised

dokumendid:

1) kasutatud materiaalse vara soetamise korral müüja dokument, mis tõendab, et soetatav seade

on toodetud taotluse esitamise päevast arvates vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei

ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega

muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse

materiaalse vara hinnast madalam;

2) kui materiaalne vara paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, mis on toetuse

taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, siis seda tõendav asjaõigusleping, kui see asjaõigus ei

nähtu kinnistusraamatust;

3) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 6 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni

20 000 eurot, siis sellise kulu kirjeldus;

4) toetatava tegevuse eeldatava maksumuse prognoos, kui toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või

sellest suurem.

(7) Toetuse taotleja esitab koos taotlusega lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

hindamiskriteeriumi täitmise tõendamiseks asjakohase lepingu, finantsprognoosi, aruande või

muu dokumendi.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 12. Taotluse kontrollimine

Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust

toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.

§ 13. Taotluse hindamine

(1) PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

(2) Taotluste hindamiseks lisas sätestatud hindamiskriteeriumite, välja arvatud

hindamiskriteeriumi 3.1 alusel moodustab PRIA hindamiskomisjoni.

9

(3) PRIA liidab hindamiskomisjoni antud hindepunktid ja hindamiskriteeriumi 3.1 eest antud

hindepunktid ning moodustab taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema

hindepunktide summa saanud taotlused.

(4) Võrdse hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud

toetatava tegevuse omafinantseering on suurem. Võrdse omafinantseeringuga taotluste puhul

eelistatakse taotlust, milles esitatud toetatava tegevuse elluviimise tulemusena on põhikarja

loomade arv suurem.

(5) Põhikarjaks loetakse emiseid.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse

seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud

vähemalt 30 hindepunkti.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(5) Kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5

alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

(6) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast

taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks

ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui

toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse

rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 28 lõike 3 punktis 3 sätestatud alustel.

(7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.

§ 15. Uue toetuse taotleja kaasamine menetlusse

(1) Kui toetuse saaja loobub toetatava tegevuse elluviimisest või tema taotluse rahuldamise

otsus tunnistatakse kehtetuks, teeb PRIA paremusjärjestuse alusel järgmisele toetuse taotlejale,

kelle taotlus kuuluks toetuseks ettenähtud vahendite piires rahuldamisele, ettepaneku toetuse

taotlemise jätkamiseks.

10

(2) Toetuse taotleja teatab PRIA-le kümne tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud

ettepaneku saamisest, kas ta jätkab toetuse taotlemist. Toetuse taotleja võib jätkata toetuse

taotlemist, kui toetatav tegevus ei ole muutunud ja ta vastab toetuse taotlejale esitatud nõuetele.

(3) Kui toetuse taotleja jätkab toetuse taotlemist, kontrollib PRIA § 12 kohaselt toetuse taotleja,

taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele.

(4) Kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad nõuetele, tunnistab PRIA taotluse

rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks ja teeb § 14 lõike 2 või 6 alusel taotluse rahuldamise

otsuse. Sellisel juhul jätkub menetlus §-s 16 sätestatu kohaselt.

(5) Selles paragrahvis sätestatud menetlust ei alustata, kui taotluste esitamise tähtpäevast on

möödunud üle kuue kuu.

5. peatükk

Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine

§ 16. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik selle tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse

kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt

30. juunil 2029.

(2) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, võtab toetuse saaja toetuse abil soetatud vara

sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest ja see vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa maksmist olema üle läinud

toetuse saaja omandisse. Liisinguleping peab lõppema hiljemalt 30. juunil 2029.

(3) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas säilitab toetuse abil ehitatud või

soetatud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, järgmise perioodi jooksul (edaspidi koos

sihipärase kasutamise periood):

1) ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates

PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;

2) liisingulepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu

sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub hiljem;

3) kui toetatav tegevus viiakse ellu nii punktis 1 kui ka punktis 2 sätestatud viisil, siis vähemalt

kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ehitamise korral või

müügilepingu alusel vara soetamise korral või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu

sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub kõige hiljem.

(4) Toetuse saaja peab enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist korraldama §-s 7

sätestatud nõuete kohase ostumenetluse, kui ta ei ole seda korraldanud enne taotluse esitamist.

(5) Toetuse saaja peab kahe kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest tõendama PRIA-le omafinantseeringu olemasolu.

(6) Toetuse saaja peab võtma toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi nelja kuu jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 17. Toetuse saaja kohustused

11

(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetatava

tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule;

5) tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;

6) tagab, et § 3 lõikes 2 nimetatud ehitise ehitamise või materiaalse vara soetamise tulemusena

ei ületa saadav tootmisvõimsus tema aastast omatarbimise ulatust;

7) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed loodud

loomakohtade arvu ja nende kogumaksumuse kohta;

8) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

antava toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja

teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 9 lõigetes 1,

2 ja 4 sätestatud nõuetele.

(3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustele peab:

1) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas

osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029;

2) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas

kuni neljas osas ühe taotluse kohta arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest,

kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui vara soetatakse liisingulepingu alusel;

3) toetuse saajal hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kohta ehitusluba

või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

4) toetuse saaja hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täitnud toetuse abil

ehitatud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas on ehitise

kohta kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud

ehitusseadustiku kohaselt, või ta on kohaliku omavalitsuse üksusele esitanud sellekohase

taotluse või teavituse ja see kasutusluba või kasutusteatis on ehitisregistrist kättesaadav

hiljemalt 31. detsembril 2029.

§ 18. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui

olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

12

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui toetatava tegevuse elluviimist on § 21 alusel rahastatud enne töö või

teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine;

4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

(4) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse

esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral koos maksetaotlusega

lisaks lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentidele liisinguandja ning toetuse saaja vahel

sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti.

§ 19. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele.

§ 20. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3

sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse

elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust,

ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse

maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3

alusel.

(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 21. Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist

13

(1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse

alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või

teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on

lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud

vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt

usaldusväärne.

(2) Lõike 1 kohaselt toetatava tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast

toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu asjakohase taotluse koos § 18 lõikes 3 nimetatud dokumentidega hiljemalt

31. märtsil 2029.

(3) PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud

otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu

jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4) Paragrahvi 18 lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava

tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 18 lõike 2 kohane maksetaotlus koos

sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumentidega peavad olema PRIA-le esitatud

seitsme tööpäeva jooksul arvates toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel

saadud raha laekumisest.

(5) Lõikes 1 sätestatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepingu alusel soetatava vara puhul.

§ 22. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039.

§ 23. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid

1

Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr x

„Perioodi 2023–2027 sealihatootja tootlikkuse suurendamise investeeringutoetus“

Lisa

TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4 (minimaalne hindepunkt – „0“, maksimaalne hindepunkt – „4“) või vastavalt etteantud punktidele.

„0“ – kriteerium ei ole täidetud;

„1“ – kriteerium on täidetud vähesel määral;

„2“ – kriteerium on täidetud keskpäraselt;

„3“ – kriteerium on peamiselt täidetud, kuid esineb väikeseid puudusi;

„4“ – kriteerium on täielikult täidetud.

Hindamiskriteeriumeid 1.5 ja 3.3 hinnatakse skaalal 0‒2 (minimaalne hindepunkt ‒ „0“, maksimaalne hindepunkt ‒ „2“).

„0“ ‒ kriteerium ei ole täidetud;

„1“ ‒ kriteerium on täidetud keskpäraselt;

„2“ ‒ kriteerium on täielikult täidetud.

Toetuse taotlejale iga hindamiskriteeriumi puhul antud hindepunktid korrutatakse vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena

saadakse lõplik vastava hindamiskriteeriumi hindepunktide summa. Lõplikud hindepunktid ümardatakse kümnendikeni.

1. Investeeringu mõju toetuse eesmärkide saavutamisele ja investeeringu teostatavus

Hindamiskriteerium Hindepunktid1

1 Näiteks kui hindamiskriteeriumi „1. Investeeringu mõju toetuse eesmärkide saavutamisele ja investeeringu teostatavus“ maksimaalne hindepunktide summa on 18 punkti ja

hindamiskriteeriumi osakaal on 30% ning toetuse taotleja saab kokku üheksa punkti, siis tema lõplik hindepunktide summa arvutatakse järgmiselt: saadud hindepunktide arv

jagatakse maksimaalse hindepunktide arvuga ning korrutatakse osakaalu suurusega ehk (9 / 18) × 30 = 15 punkti.

2

1.1 Investeeringu tulemusena võetakse kasutusele sealihatoomise tegevusvaldkonna uudne

tehnoloogia, mis aitab parandada toetuse taotleja tulemuslikkust2

0−4

1.2 Investeeringu tulemusena suureneb sigade heaolu ja paranevad sigade pidamise tingimused3 0–4

1.3 Toetuse taotleja ehitab uue ja tervikliku loomakasvatusehitise või rekonstrueerib olemasolevat

loomakasvatusehitist4:

1.3.1 Toetuse taotleja ehitab uue ja tervikliku loomakasvatusehitise 4

1.3.2 Toetuse taotleja rekonstrueerib olemasolevat loomakasvatusehitist 0–3

1.4 Taotluse esitamise ajal on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud eeldused täidetud5 0–4

1.5 Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud teadus-

ja arendustegevuse projektis6 või koostööprojektis7

0–2

HINDAMISKRITEERIUMI 1 HINDEPUNKTID KOKKU 18 (osakaal 40%)

HINDAMISKRITEERIUMI 1 MAKSIMUMHINNE 40

2 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane kirjeldus selle kohta, milles seisneb toetatava tegevuse elluviimise tulemusena kasutusele võetava tehnoloogia uuenduslikkus

ja kuidas kavandatav investeering toetuse taotlejat mõjutab. Hindamisel võetakse arvesse, mil määral on investeeringu tulemusena kasutusele võetav tehnoloogia sealihatoomise

tegevusvaldkonna kontekstis uudne ja kas kavandatav investeering võimaldab vähendada energia- ja ressursikulu, parandab tootmisprotsessi tõhusust, suurendab ettevõtte

tootlikkust ja toetab ettevõtte pikaajalist kestlikku arengut. 3 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane kirjeldus selle kohta, kuidas aitab tehtav investeering suurendada sigade heaolu, toetades samal ajal sigade tervise paranemist,

sealhulgas aidates kaasa stressi, vigastuste ja haigestumise riski vähendamisele. 4 Kõrgemad hindepunktid saab toetuse taotleja, kelle investeeringu tulemusena ehitatakse uus ja terviklik loomakasvatusehitis. Seejärel eelistatakse toetuse taotlejat, kes täielikult

renoveerib olemasoleva loomakasvatusehitise, ja alles seejärel toetuse taotlejat, kes olemasolevat loomakasvatusehitist mingil määral rekonstrueerib. 5 Kõrgemad hindepunktid saab toetuse taotleja, kellel on kõik toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused lõpuni viidud ning puuduvad takistused

toetatava tegevuse elluviimisega alustamiseks või teostamiseks. Näiteks on kõik vajalikud hinnapakkumused küsitud, investeeringu tehnilised lahendused on välja töötatud ja

kooskõlastatud, vajalikud load ja kooskõlastused on väljastatud ning investeeringu rahastamine ja muud vajalikud ressursid on tagatud. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab

asjakohane dokument. 6 Teadus- ja arendustegevuse projekt on selline projekt, mis vastab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses sätestatule. Hindamiskriteeriumi täitmist

tõendab asjakohane leping või muu dokument. 7 Koostööprojekt on projekt, mille raames elluviidavad tegevused panustavad sealihatootmise tegevusvaldkonna arengusse, sealhulgas tõuaretusse, ning mille raames luuakse

uut teadmist, parandatakse olemasolevaid lahendusi või arendatakse uuenduslikke meetodeid, tehnoloogiaid või muid sealihatootmise tegevusvaldkonna olulisi tegevusi.

Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane leping või muu dokument.

3

2. Riskide juhtimisega seotud investeering

Hindamiskriteerium Hindepunktid8

2.1 Toetuse taotleja rakendab loomataudide ennetamise meetmeid9 0–4

2.2 Toetatava tegevuse elluviimise tulemusena tagatakse energia varustuskindlus ja leevendatakse

elektrikatkestusega seotud riske10

0–4

HINDAMISKRITEERIUMI 2 HINDEPUNKTID KOKKU 8 (osakaal 25%)

HINDAMISKRITEERIUMI 2 MAKSIMUMHINNE 25

3. Toetuse taotleja majanduslik võimekus

Hindamiskriteerium Hindepunktid11

3.112 Toetatava tegevuse toetuse määr13 on:

3.1.1 60,00% 1

3.1.2 50,01‒59,99% 2

3.1.3 40,01‒50,00% 3

3.1.4 15,00‒40,00% 4

8 Näiteks kui hindamiskriteeriumi „2. Riskide juhtimisega seotud investeering“ maksimaalne hindepunktide summa on kaheksa punkti ja hindamiskriteeriumi osakaal on 25%

ning toetuse taotleja saab kokku neli punkti, siis tema lõplik hindepunktide summa arvutatakse järgmiselt: saadud hindepunktide arv jagatakse maksimaalse hindepunktide

arvuga ning korrutatakse osakaalu suurusega ehk (4 / 8) × 25 = 12,5 punkti. 9 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane kirjeldus või dokument selle kohta, milliseid loomataudide ennetamise meetmeid rakendatakse ja kuidas toimub nende

rakendamine. Hindamisel võetakse arvesse rakendatud või tulevikus rakendatavate loomataudide ennetamise meetmete asjakohasust, ulatust ja süsteemsust ning nende mõju

sigade tervise ja heaolu tagamisse. 10 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane kirjeldus selle kohta, kuidas aitab toetatava tegevuse elluviimine kaasa energia varustuskindluse tagamisele ja

elektrikatkestustega seotud riskide ennetamisele või nende realiseerumise mõju vähendamisele ning kuidas toimub toetuse taotleja teavitamine elektrikatkestuste korral. 11 Näiteks kui hindamiskriteeriumi „3. Toetuse taotleja majanduslik võimekus“ maksimaalne hindepunktide summa on 10 punkti ja hindamiskriteeriumi osakaal on 20% ning

toetuse taotleja saab kokku viis punkti, siis tema lõplik hindepunktide summa arvutatakse järgmiselt: saadud hindepunktide arv jagatakse maksimaalse hindepunktide arvuga

ning korrutatakse osakaalu suurusega ehk (5 / 10) × 20 = 10 punkti. 12 Hindamiskriteeriumi 3.1 alusel annab hindepunkte PRIA. 13 Toetuse määr arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata.

4

3.2 Toetuse taotleja investeeringu sisemine tasuvuse määr14 näitab, et kavandatav investeering on

finantsiliselt tasuv ning on olemas võimekus teenida positiivset rahavoogu

0–4

3.3 Toetuse taotleja hinnang investeeringu tegemise vajaduse kohta on põhjendatud ning

investeeringu mõju ettevõtja üldisele konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele on

analüüsitud15

0–2

HINDAMISKRITEERIUMI 3 HINDEPUNKTID KOKKU 10 (osakaal 20%)

HINDAMISKRITEERIUMI 3 MAKSIMUMHINNE 20

4. Toodangumahu suurenemiseks tehtud investeering

Hindamiskriteerium Hindepunktid16

4 Investeeringu tulemusena suureneb põhikarja loomade arv:

4.1 600 ja enama võrra 4

4.2 400–599 võrra 3

4.3 200–399 võrra 2

4.4 100–199 võrra 1

HINDAMISKRITEERIUMI 4 HINDEPUNKTID KOKKU 4 (osakaal 15%)

HINDAMISKRITEERIUMI 4 MAKSIMUMHINNE 15

HINDAMISKRITEERIUMITE HINDEPUNKTIDE SUMMA 40

HINDAMISKRITEERIUMITE MAKSIMUMHINNETE SUMMA 100

Hindamiskriteeriumite minimaalne hindepunktide summa (30% maksimumhinnete summast) 30

14 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab kavandatava investeeringu rahavoogude prognoos (tulude ja kulude prognoosi kogu analüüsiperioodi kohta), mis sisaldab investeeringu

sisemise tasuvuse määra (IRR) arvutust. Lisaks tuleb tehtavat prognoosi, arvutust ja saadud tulemust põhjendada. Hindepunktid antakse vaid eksperdiarvamuse alusel, võttes

arvesse nii toetuse taotleja esitatud andmeid ja arvutusi kui ka põhjendusi. 15 Vaadatakse, kui põhjendatud ja realistlikud on toetuse taotleja hinnangud tervikuna ning milline on taotluse koostamise üldine kvaliteet. 16 Näiteks kui hindamiskriteeriumi „4. Toodangumahu suurenemiseks tehtud investeering“ maksimaalne hindepunktide summa on neli punkti ja hindamiskriteeriumi osakaal

on 15% ning toetuse taotleja saab kokku kaks punkti, siis tema lõplik hindepunktide summa arvutatakse järgmiselt: saadud hindepunktide arv jagatakse maksimaalse

hindepunktide arvuga ning korrutatakse osakaalu suurusega ehk (2 / 4) × 15 = 7,5 punkti.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/505

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 sealihatootja tootlikkuse suurendamise

investeeringutoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_tootlikud_investeeringud.pdf

2. Lisa, Lisa_hindamiskriteeriumid.pdf

3. Seletuskiri, SK_tootlikud_investeeringud.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Janeli Tikk

625 6299 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 sealihatootja

tootlikkuse suurendamise investeeringutoetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 sealihatootja tootlikkuse

suurendamise investeeringutoetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 24

lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/21151 artikliga 73.

Eelnõuga kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumise 2.7

„Põllumajandustootjate tootlikud investeeringud“ raames antava sealihatootja tootlikkuse

suurendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning

kord. Tegemist on maaelu arengu toetusega, mida antakse Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) strateegiakava alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni

11. novembri 2022. aasta rakendusotsusega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 5 sätestatakse ELi toimimise

lepingu artiklis 39 sätestatud Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP)

eesmärkidega kooskõlas olevad üldeesmärgid EAFRD-st eraldatava toetuse abil

põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade kestliku arengu parandamiseks.

Üldeesmärkide täitmiseni jõutakse sama määruse artiklis 6 sätestatud erieesmärkide kaudu.

Strateegiakava kohaselt lähtutakse sealihatootja tootlikkuse suurendamise investeeringutoetuse

puhul erieesmärkidest 2 „Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete

konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele,

tehnoloogiale ja digitaliseerimisele“ ja erieesmärgist 9 „Parandada Euroopa Liidu

põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub

kvaliteetne, ohutu ja toitev toit, mis on toodetud kestlikul viisil, toidu raiskamise vähendamine,

samuti loomade heaolu parandamine ja antibiootiumiresistentsuse vastu võitlemine.“

Sekkumise eesmärk on põllumajandustootjate majandusliku võimekuse ja konkurentsivõime

tõstmine. Sekkumine tuleneb vajadusest tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate

konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust.

Põllumajandussektorile kujunes 2025. aasta keeruliseks. Muutlik ilm ja erakordsed sademed

segasid põllutöid, pidurdasid taimede arengut ning vähendasid nii saagikust kui ka saagi

kvaliteeti, samal ajal kui liigniiskus ja tugevad temperatuurikõikumised suurendasid

tootmiskulusid. Loomakasvatuses raskendas olukorda Aafrika seakatk, mis vähendas sigade

tootmismahtu ja mõjutas tuluootusi. Sigu oli Statistikaameti andmetel 2025. aasta lõpus 197 800

(30% vähem kui aasta tagasi). Sigade arvukus sai tõsise hoobi 2025. aasta suvel levinud Aafrika

seakatku tõttu, kui 11 taudipuhangus hukkus või hukati üle 62 000 kodusea. Sigu pidas 2025.

aasta lõpus 88 loomapidajat ja tegevuskohti oli 140. Ka elussigade eksport on ajavahemikul

2021–2025 oluliselt vähenenud nii väärtuselt kui koguselt, olles 2025. aastal juba viis korda

väiksem kui 2021.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186).

2

Elussigade import püsis aastatel 2021–2025 enamasti väikesemahulisena, kuid 2025. aastal

toimus järsk hüpe: imporditi rekordilised 21 647 siga, võrreldes varasemate aastate mõnesaja

loomaga. Selle märkimisväärse kasvu põhjuseks oli Sigade Aafrika katku puhangu tõttu Eestis

ulatuslik sigade hukkamine, mistõttu tuli kodumaise seakasvatuse taastamiseks suures koguses

emiseid ja põrsaid välismaalt importida. Suurem osa (97%) sigadest toodi 2025. aastal Lätist.

Eelnevast tulenevalt sätestatakse selle määrusega toetuse sihtrühmana vaid sealihatootmise

tegevusvaldkonna ettevõtjad. Võttes arvesse, et Sigade Aafrika katku puhang tõi kaasa suure

majandusliku kahju, siis tulenebki selle toetuse fokuseerimine ainult sealihatootjatele selle

tegevusvaldkonna hetkeolukorrast ja märkimisväärsest investeeringute tegemise vajadusest, et

aidata kaasa põhikarja loomade (emiste) arvu suurendamisele, et seeläbi suurendada sealiha

tootmist eesmärgiga tõstab sealihaga isevarustatuse taset toidujulgeoleku tagamiseks.

Võrreldes teiste põllumajandusettevõtjatele suunatud investeeringutoetuste

menetlusprotseduuridega on sellel sekkumisel üks suurem erinevus – peale taotluse rahuldamise

otsuse tegemist on toetuse saajal kohustus tõendada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (edaspidi PRIA) kahe kuu jooksul omafinantseeringu olemasolu ning toetuse saaja peab

võtma toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi nelja kuu jooksul. Kui toetuse saaja ei

tõenda omafinantseeringu olemasolu või ei võta toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi

kehtestatud tähtajaks või toetatav tegevus ei vasta nõuetele, tunnistab PRIA taotluse rahuldamise

otsuse kehtetuks.

Toetuse taotlejatele, kelle taotlused vastavad nõuetele, ent paremusjärjestuse alusel ei kuuluks

rahuldamisele, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse tingimusega, et kui mõni toetuse

saaja loobub tegevuse elluviimisest või esinevad muud elluviimist takistavad asjaolud, antakse

paremusjärjestuse alusel järgmisele toetuse taotlejale võimalus toetuse taotlemise jätkamiseks.

Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 20302“ põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja

turustamise (tegevussuund 5) eesmärgi – Eesti toidusektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui

ka välisturul – saavutamisse, mida viiakse ellu regionaal- ja põllumajandusministri kinnitatud

„Biomajanduse programmi 2025–20283“ tegevuse „Põllumajandus- ja toidusektori

konkurentsivõime tõstmine“ kaudu.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning

sama osakonna nõunik Kai Kruusamäe (5662 7932, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 23 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise 2.7 „Põllumajandustootjate tootlikud

investeeringud“ raames antava sealihatootja tootlikkuse suurendamise investeeringutoetuse

2 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-

kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 3 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt:

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-biomajandus.pdf.

3

andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Tulenevalt ELÜPS § 24 lõikest 1 on valdkonna eest

vastutaval ministril ehk regionaal- ja põllumajandusministril õigus sätestada maaelu arengu

toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning kord. Selle volitusnormi alusel

sätestatakse eelnõus toetuse andmise eesmärk, toetatavad tegevused, toetuse vorm, määr ja

suurus, abikõlblikud kulud, kulude mõistlikkuse tõendamine, ostumenetlus riigihangete registris,

toetuse taotleja, nõuded toetuse taotlejale, taotluse esitamine ja taotluste esitamise tähtaeg,

nõuded taotlusele, taotluse kontrollimine, taotluse hindamine, taotluse rahuldamine ja

rahuldamata jätmine, uue toetuse taotleja kaasamine menetlusse, toetatava tegevuse elluviimise

ja kestuse nõuded, toetuse saaja kohustused, maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele,

maksetaotluse kontrollimine, toetuse maksmine, toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste

tegemist, dokumentide säilitamine ning toetuse saaja andmete avalikustamine.

Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk.

Toetuse andmise eesmärk on suurendada sealihatootjate majanduslikku võimekust,

konkurentsivõimet, loomade heaolu ja bioohutust loomapidamisettevõttes.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetatavad tegevused ehk tegevused, mille kohta toetust antakse.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse üksnes selliste tegevuse elluviimiseks, mis on

vajalikud loomakohtade arvu ja loomade heaolu suurendamiseks ning millega panustatakse

toetuse andmise eesmärgi saavutamisse. Täpsemalt on selgitatud toetuse andmise eesmärki

eelnõu § 2 selgitava osa juures. Kuna toetus suunatud sealiha tootjatele, peab suurenema just

sigadele mõeldud loomakohtade arv ja sigade heaolu.

Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et üheks toetatavaks tegevuseks on toetuse andmise

eesmärgi saavutamiseks vajaliku ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja

korras.

Ehitusseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast

katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

Selle määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, ehitise rajamine, ehitise

paigaldamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine. Ehitise lammutamine ei ole eraldi

toetatav, välja arvatud juhul, kui ehitatakse lammutatud ehitise asukohale uus või sellega

olemuslikult sarnane ehitis või kui lammutamine moodustab osa ehitusprojektis ettenähtud

ehitustöödest. Ehitusseadustiku § 4 lõikes 4 sätestatakse, et ehitise lammutamine on ehitamine,

mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise

eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda

käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada

lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja

teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane,

kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. See tähendab, et kui ehitis

lammutatakse ja selle asemele ehitatakse ehitis ehk olemasolev ehitis taastatakse või rajatakse

uus ehitis või püstitatakse uus ehitis, siis on see toetatav tegevus, kuid üksnes lammutamiseks

toetust taotleda ei saa. Ehitise parendamine ei ole samuti abikõlblik.

Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis

on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt

kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks

tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna.

4

Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks vajaliku

materiaalse vara soetamist (sealhulgas masin või seade). Materiaalne vara võib olla nii

statsionaarne kui ka mobiilne. Näiteks võib statsionaarne seade olla kirjeldatud ka ehitusprojektis.

Lisaks masinatele ja seadmetele loetakse materiaalse vara hulka üldjoontes sellised objektid

(konteiner, soojak, mahutid), mis ei ole ehitised ehitusseadustiku tähenduses või masinad või

seadmed, kuid mida kasutatakse sealihatootmise tegevusvaldkonnas. Näiteks selliseks

materiaalseks varaks võib olla hukkunud loomade või nende korjuste konteinerhoidla,

kütusemahutid, et tagada energiaga varustatus elektrikatkestuste korral jms. Samuti toetatakse ka

sealihatootmise tegevusvaldkonnast tegutsemiseks vajalike sisseseadete soetamist nagu näiteks

jahutus- või kütteseadmete soetamist, mis moodustavad koos ehitisega terviku.

Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt võib toetust anda ehitise ehitamiseks või materiaalse vara

soetamiseks, mis on vajalikud sealihatootmise tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike

sisendite varustuskindluse tagamiseks ja isevarustatuse taseme tõstmiseks, kuid üksnes juhul kui

toetust taotletakse sellise ehitise ehitamiseks või materiaalse vara soetamiseks, mis on vajalikud

sigadele mõeldud loomakohtade arvu ja sigade heaolu suurendamiseks ning millega panustatakse

§-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse. See tähendab, et toetust üksnes sisendite

varustuskindluse tagamiseks ja isevarustatuse taseme tõstmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või

materiaalse vara soetamiseks taotleda ei saa.

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt, kui toetust antakse omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku

ehitise ehitamiseks või materiaalse vara soetamiseks, peab see tegevus olema kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/20014 taastuvatest energiaallikatest toodetud

energia kasutamise edendamise kohta ning selle tegevuse elluviimise tulemusena ei tohi saadav

tootmisvõimsus ületada toetuse saaja aastast omatarbimise ulatust.

Toetuse taotleja esitab andmed, milline oli tema elektri ja soojuse (kokku) tarbimine (kWh)

taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ehk teabe selle kohta, kui suur oli tema energiakulu

(kWh) kokku taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ja kui suur oli tema olemasolev

taastuvenergia tootmisvõimsus (kW) ning kui suur on tema taastuvenergia tootmisvõimsus (kW)

ja aastane toodetav energia kogus (kWh) pärast toetatava tegevuse elluviimist.

Elektrienergia müümine elektrivõrku on lubatud eeldusel, et selle aastas müüdud kogus ei ületa

toetuse saaja poolt aastas maksimaalselt tarbitavat elektrienergia kogust. Kuna ettevõtte

elektritarbimise vajadus ei pruugi olla pidev ja ühtlane ning ka elektrienergia tootmine võib olla

tsükliline, siis on ajutiselt üle jääva elektrienergia müümine lubatud.

Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt, kui toetust antakse ehitise ehitamiseks, peavad ehitis ja sellealune

maa olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud

hoonestusõigus vähemalt eelnõu § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Juhul kui ehitis ja sellealune maa on kaasomandis, siis tuleb toetuse taotlejal tagada, et tal on

õigus ja võimalus ellu viia toetatav tegevus ning seda sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt eelnõu

§ 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Asjaõigusseaduse § 71 lõike 4

alusel on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kui

toetuse taotleja ei saa kaasomanike kokkuleppele või selle muutmise tõttu toetatavat tegevust ellu

viia ega seda sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni, siis tuleb

toetus tagasi nõuda.

Eespool nimetatud nõudega tagatakse, et toetuse taotlejal on õiguslik alus ehitist sihtotstarbeliselt

kasutada vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. PRIA kontrollib nimetatud nõude

täitmist kinnistusraamatust.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

kasutamise edendamise kohta (ELT L 328 21.12.2018, lk 82).

5

Eelnõu § 3 lõike 5 kohaselt, kui toetust taotletakse materiaalse varasoetamiseks, mis

paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, siis peab see ehitis olema toetuse taotleja

otseses valduses asjaõiguslikul, omandiõiguse, hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel

vähemalt eelnõu § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Sellega tagatakse,

et toetuse taotlejal on õigus ja võimalus toetatavat tegevust viia ellu ning kasutada seda

sihtotstarbeliselt teatud ajavahemiku jooksul.

Eelnõu § 3 lõike 6 kohaselt ei ole toetusõiguslikud tegevused, mis on füüsiliselt lõpetatud või

täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõike 4 kolmandale lõigule, ei ole tegevused ja

toimingud toetusõiguslikud, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui

taotlus on korraldusasutusele esitatud, olenemata sellest, kas kõik seonduvad maksed on tehtud

või mitte. Toetuse taotleja võib enne taotluse esitamist olla tegevuste elluviimisega alustanud,

kuid ei tohi olla taotluse esitamise ajaks nende elluviimist lõpetanud. Näiteks võib teha

ettevalmistusi hoone püstitamiseks, ent hoone ei tohi olla täielikult valmis enne kui taotlus on

PRIA-le esitatud.

Normi eesmärk on vältida toetuste andmist tegevustele, mille tegemiseks ei ole avalikke toetusi

vaja, kuna need on juba ära tehtud. Kui tegemata jäetud etapp võrreldes tehtud töödega on

marginaalne, võis olla etapi tegemata jätmise eesmärk hoopis luua soodustuse saamiseks

nõutavad tingimused kunstlikult. Tegevus on füüsiliselt lõpetatud ka siis, kui kasutusvalmiduseks

vajalikud toimingud nagu üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole veel alla kirjutatud, kasutusluba

saadud vms.

Kui projektiga on algust tehtud, kuid see ei ole füüsiliselt lõpetud, on projekt iseenesest

toetuskõlblik, kuid enne taotluse esitamist tekkinud kulud ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud on

kulud, mis tekivad pärast taotluse esitamist.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse vorm, määr ja suurus.

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamisena. See tähendab, et toetust makstakse kuludokumentide alusel.

Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt antakse toetust kuni 65% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest

ehk maksimaalne toetuse määr kõigile toetuse taotlejatele on kuni 65% abikõlblikest kuludest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõike 4 kohaselt kehtestavad

liikmesriigid toetusele ühe või mitu ülemmäära, mis ei ületa 65% rahastamiskõlblikest kuludest.

Strateegiakavas on selle sekkumise puhul sätestatud, et toetust antakse kuni 65% toetatava

tegevuse abikõlblikest kuludest.

Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse toetuse minimaalseks määraks 15% toetatava tegevuse

abikõlblikest kuludest. Minimaalse võimaliku toetuse määra sätestamise eesmärk on tagada, et

toetuse andmisega kaasneks ergutav mõju. Kui toetus moodustab toetatava tegevuse abikõlblikest

kuludest vähem kui 15%, siis puudub toetusel ergutav mõju ja toetuse taotlejal on tõenäoliselt

võimalik viia kavandatavad tegevused ellu ka ilma toetuseta.

Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse, et taotletava toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on

750 000 eurot. Näiteks kui toetuse taotleja saab toetust summas 750 000 eurot, kuid hiljem

abikõlblikud kulud vähenevad ja sellest tulenevalt jääb toetuse suurus alla 750 000 euro, siis

toetuse taotlejalt toetust tagasi ei nõuta, kui ta enne oli taotlenud toetust vähemalt 750 000 euro

ulatuses.

Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus. Toetuse maksimaalne suurus kogu

strateegiakava programmiperioodi (2023–2027) jooksul on üldjuhul 2 500 000 eurot, kui

6

investeering seisneb muus, kui uue ja tervikliku loomakasvatusehitise ehitamises. Näiteks tehakse

investeering nii võõrdepõrsa kui ka nuumakohtadesse, et võtta kasutusse olemasolevad tühjad

emisekohad. Igal juhul peab investeeringu tulemusel suurenema sigadele mõeldud loomakohtade

arv ja sigade heaolu. 2 500 000 euro hulka peavad mahtuma ka investeeringud sealihatootmise

tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike sisendite varustuskindluse tagamiseks ja

isevarustatuse taseme tõstmiseks.

Eelnõu § 4 lõikes 6 sätestatakse erand, mille kohaselt toetuse maksimaalne suurus kogu

strateegiakava programmperioodi (2023–2027) jooksul on 6 500 000 eurot ühe toetuse taotleja

kohta, kui toetatavaks tegevuseks on eelkõige emiste (emistele lisaks võivad olla ka

võõrdepõrsad) pidamiseks ettenähtud uue ja tervikliku loomakasvatusehitise ehitamine.

Terviklikuks loomakasvatusehitiseks loetakse loomakasvatusehitist koos selle igapäevaseks

toimimiseks vajaliku sõnnikuhoidlaga.

Eelnõu § 4 lõikes 7 sätestatakse, et ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse

(edaspidi KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad

loetakse üheks toetuse taotlejaks ning nad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 6 500 000

eurot strateegiakava perioodil. Näiteks kui kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B

(tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja)

soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust

4 000 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 4 000 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B

saab maksimaalset määrata toetust 2 500 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks.

Kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb toetust 3 250 000 euro ulatuses ja samasse

kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 3 250 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse

6 500 000 euro suuruse toetuse nõude, sest selle määruse tähenduses loetakse nad üheks

ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne 6 500 000 euro suurune toetus. Olenemata sellest, kas

kontserni kuuluvad ettevõtjad taotlevad toetut emiste pidamiseks ettenähtu uue tervikliku

loomakasvatusehitise ehitamiseks (eelnõu § 4 lõige 6) või toetatava tegevuse elluviimise

tulemusena põhikirja loomade arv suureneb (investeering tehakse loomakohtade arvu

suurendamiseks vajalike võõrdepõrsa või nuumakohtadese eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt), siis ühte

kontserni kuuluvatele ettevõtjatele ei anta toetust kokku rohkem kui 6 500 000 eurot. Igale ühte

kontserni kuuluvale ettevõtjale või valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjale kehtib

minimaalne toetuse suurus 750 000 eurot (eelnõu § 4 lõige 4), mitte seotud ettevõtjate peale

kokku.

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku (ÄS) §-i 6, mille kohaselt,

kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust,

nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks.

Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või

tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing

(emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.

Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti

Vabariigi territooriumiga.

KonkS § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavad ettevõtjateks on ettevõtjad, kelledest üks

omab teise suhtes KonkS § 2 lõike 4 mõistest valitsevat mõju. KonkS § 2 lõike 4 kohaselt on

valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku

poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või

muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse abikõlblikud kulud.

7

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud

kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning on

tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ja on

vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et kulud, mille kohta toetust taotletakse,

peavad olema majanduslikult otstarbekad ja vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei

tohi kavandatavad ning tehtavad kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase

tegevuse eest tasutava hinnaga. Nimetatud nõude eesmärgiks on tagada kasutatava toetusraha

otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse, et kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis on

abikõlblikeks kuludeks ehitise püstitamise, rajamise, paigaldamise, laiendamise ja

rekonstrueerimise kulu. Ehitise lammutamise maksumus on abikõlblik kulu üksnes juhul, kui

lammutatud ehitise asukohale ehitatakse uus või sellega olemuslikult sarnane ehitis või

lammutamine moodustab osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest. See tähendab, et kui ehitis

lammutatakse ja selle asemele ehitatakse ehitis ehk olemasolev ehitis taastatakse või rajatakse

uus ehitis või püstitatakse uus ehitis, siis on ehitise lammutamise kulud abikõlblikud kulud.

Samuti loetakse ehitise ehitamise puhul abikõlblike kulude hulka ka ehitusseadustiku alusel

tehtava omanikujärelevalve kulud, kuid üksnes selle hoone või rajatise puhul, mille ehitamiseks

toetust taotletakse.

Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis

on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt

kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks

tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna.

Ehitise omanikujärelevalvet on täpsemalt selgitatud ehitusseadustiku §-s 20. Omanikujärelevalve

on oluline, sest ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja

ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele,

varale või keskkonnale.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt, kui toetust taotletakse materiaalse vara soetamiseks, siis loetakse

abikõlblike kulude hulka materiaalse vara soetamise, kohaletoimetamise, paigaldamise,

seadistamise või müüja poolt selle kasutamise väljaõppe kulu, näiteks kui seadme eripära tõttu

saab seda paigaldada üksnes seadme müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Kui materiaalse vara

kasutamine eeldab selle müüja või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet, sealhulgas tutvustust,

siis ka need kulud on abikõlblikud. Lisaks loetakse abikõlblike kulude hulka soetatava

materiaalse vara kasutamiseks vajaliku tarkvara ja riistvara soetamise ja selle paigaldamise või

seadistamise kulu. Abikõlblike kulude hulka ei loeta tarkvara ja riistvara soetamist ilma

materiaalse vara soetamiseta.

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt on kasutatud materiaalse vara soetamise kulu abikõlblik, kui see vara

on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole

kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud

tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse materiaalse

vara hinnast madalam.

Kasutatud materiaalse vara soetamise võimaldamisega vähendatakse nõudlust uue materiaalse

vara järele, mis omakorda vähendab näiteks nende tootmiseks vajaminevat energiakasutust,

heitkoguseid ja tootmise jäätmehulka. Näiteks on kasutatud seadmel võrreldes uue samaväärsega

madalam hind, mis võimaldab toetuse taotlejal seda seadet soetada ka olukorras, kus uue

samaväärse seadme soetamine ei oleks toetuse taotlejale jõukohane. Kasutatud materiaalse vara

puhul kontrollitakse üldjuhul materiaalse vara vanust tootja tehnilise passi andmete, ostu-

8

müügilepingute, tootja poolt väljaantud garantiidokumentide, müüja kinnituste jms

dokumentatsiooni kaasabil.

Eelnõu § 5 lõike 5 kohaselt on abikõlblik ka toetuse abil elluviidava tegevuse ja strateegiakavaga

seotud tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu ehk EAFRD fondi vahenditest

objektide tähistamise maksumus loetakse abikõlblike kulude hulka. Toetuse saajal on kohustus

näidata avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades

selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Millised sümboleid ja millisel moel tuleb

kasutada ja milliseid teavitustegevusi teha, on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)

2022/1295 II ja III lisas.

Eelnõu § 5 lõikes 6 on selgitatud, millised kulud ei ole abikõlblikud.

Näiteks on mitteabikõlblikud maa soetamiseks tehtud kulutused, käibemaks, riigilõiv, trahv,

finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud; mitmesugused tegevus- ja

üldkulud, näiteks remondi-, rendi-, üüri-, side-, reklaami- ja koolituskulu, samuti kulutused

õigusteenusele või raamatupidamisteenusele või muud kulud, mis ei ole toetatava tegevuse

elluviimisega otseselt seotud kulud. Abikõlblik ei ole ka toetuse taotlemiseks ettevalmistava töö

tegemiseks tehtud kulu nt eksperdihinnangu tellimine, äriplaani koostamine, turu-uuringu

teostamine.

Mitteabikõlblik kulu on ka tasu toetuse taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest. Kui erinevad

veo- või sõidukulud ei ole seotud materiaalse vara veo, paigaldamisega või seadistamisega, siis

ei ole need kulud ka abikõlblikud. Eesmärk on vältida olukordi, kus soetatava materiaalse vara

veokulusid nii-öelda peidetakse materiaalse vara hinna sisse. Samuti on mitteabikõlblik

veovahendi ning selle haagise soetamise kulu.

Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse ka liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste

seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus.

Topeltrahastamise vältimiseks on mitteabikõlblik kulu, mille kohta on toetuse taotleja juba

saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud

tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi strateegiakava alusel antavaid toetusi

või struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetusi. Eriti tähelepanelik tuleb olla toetuste osas,

milles sätestatud toetatavate tegevuste osas esineb käesolevas määruses sätestatud toetatavate

tegevustega kattuvusi. Näiteks on võimalik regionaal- ja põllumajandusministri 10. märtsi 2025.

a määruse nr 23 „Perioodi 2023–2027 põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika

eesmärkide saavutamise investeeringutoetus“ või regionaal- ja põllumajandusministri 31. märtsi

2026. a määruse nr 15 „Perioodi 2023–2027 väikese põllumajandusettevõtja arendamise

investeeringutoetus“ või regionaal- ja põllumajandusministri 19. mai 2026. a määruse nr 31

„Perioodi 2023–2027 tulundusühistu põllumajanduslike toodete tootmise investeeringutoetus“

raames võimalik toetust taotleda põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või

toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajalike ehitiste ehitamiseks kui ka materiaalse

vara soetamiseks.

Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu

kulu. Kulu loetakse üldjuhul põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse

rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning

see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud toetatavate

tegevuste käigus.

5 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu

toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT

L 20, 31.01.2022, lk 197–205).

9

Samuti on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes

3 kulud, mis on mitteabikõlblikud nagu näiteks põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine,

maa ostmine, loomade ost.

Eelnõu §-s 6 on sätestatud nõuded kulude mõistlikkuse tõendamiseks, mis puudutavad toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumust.

Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab korraldama ostumenetluse, et välja

selgitada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistlik

maksumus. Ostumenetlus korraldatakse olenevalt tellitava töö või teenuse või soetatava vara

maksumuse suurusest, kas üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolme

võrreldava hinnapakkumuse küsimise kaudu või elektrooniliselt riigihangete registris.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja tellitava töö või teenuse

või soetatava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Selliseks

piiriks on 20 000–100 000 eurot. Seega kui toetuse taotleja soovib toetatava tegevuse raames

tellida tööd või teenust või soetada vara, mille käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, kuid

jääb alla 100 000 euro, siis peab ta küsima üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt

kolm võrreldavat hinnapakkumust. Sõltumatute hinnapakkujate all mõeldakse selliseid

ettevõtteid või isikuid, kes ei ole omavahel seotud, st neil ei ole mingit seost üksteisega, nagu

näiteks samasse kontserni kuulumine või ühine juhtimine. Toetuse taotleja ei tohi tugineda ainult

ühe hinnapakkumuse hinnale, vaid peab võrdlema erinevaid hinnapakkumusi, et saada

võimalikult õiglane hind. See tagab, et elluviidava tegevuse maksumus on mõistlik ja vastab

turutingimustele. Üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest küsitakse vähemalt kolm

võrreldavat hinnapakkumust üksnes juhul, kui toetuse taotleja ei ole kohustatud eelnõu § 7 lõike

1 sätestatud kohaselt läbi viima ostumenetlust riigihangete registris (ostumenetlus viiakse läbi

riigihangete registris, kui elluviidava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav abikõlblik

käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem). Saadud hinnapakkumused peavad

olema võrreldavad.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui

kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. Üldjuhul on konkureerivate

hinnapakkumuste küsimine ja ostumenetluse korraldamine riigihangete registris vajalik, et tagada

läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja konkurents. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks

olukorda, kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus (näiteks juhul, kui

hinnapakkumust küsitakse väga uuenduslikul tehnoloogial põhineva seadme kohta või tegemist

on eritellimusel valmistatud seadmega). Küll aga peab toetuse taotleja vajadusel selgitama ja

põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline küsida konkureerivaid hinnapakkumusi või jätta

korraldamata ostumenetlus riigihangete registris.

Eelnõu § 6 lõige 4 sätestab, milliseid andmeid peab hinnapakkumus sisaldama, kui toetuse

taotleja küsib lõike 2 kohaselt võrreldavad hinnapakkumused. Hinnapakkumus peab sisaldama

toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse

väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja

käibemaksuga maksumust ning vajadusel ka tehniliste tingimuste loetelu, mis osutub tehnilisele

spetsifikatsioonile.

Eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatakse, milliseid andmeid peab sisaldama hinnapakkumus, kui toetuse

taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks. Kui seadme soetamisel võib toetuse taotleja küsida

hinnapakkumusi vabas vormis, siis ehitise ehitamise korral on ette nähtud, millised andmed

peavad toetatava tegevuse (ehitise ehitamise) hinnapakkumuses kajastuma. Sellisteks andmeteks

on ehitise nimetus; ehitise ehitisregistri kood; selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis

paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu

10

korral ehitise ja välisrajatiste kulud, aluse- ja vundamendikulud, kandetarindite kulud,

fassaadielementide kulud, katusekulud, ruumitarindite kulud, pinnakatete kulud,

tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi korralduskulud ja ehitusplatsi üldkulud.

Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt kui toetuse taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, koostab PRIA

selleks vajaliku hinnapakkumuse vormi vastavalt eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatule ning avaldab

selle oma veebilehel.

Eelnõu § 6 lõikes 7 sätestatakse, et kui toetust taotletakse kasutatud materiaalse vara (eelnõu § 5

lõige 4) soetamiseks, peab toetuse taotleja olema küsinud vähemalt ühe hinnapakkumuse

kasutatud materiaalse vara kohta ja vähemalt kaks hinnapakkumust uue samaväärse materiaalse

vara kohta.

Eelnõu § 6 lõike 8 kohaselt peab toetuse taotleja hinnapakkumuste küsimisel hoiduma huvide

konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus toetuse taotlejal või tema nimel

tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib

käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Nimetatud piirangutega püütakse vältida toetuse taotleja ja hinnapakkuja omavahelisest seotusest

tingitud kokkuleppe tehinguid ja sellest tulenevat ebaausat konkurentsikeskkonda. Näiteks ei ole

huvide konfliktist hoidutud olukorras, kus toetuse saaja juhatuse liige võtab hinnapakkumise talle

kuuluvalt äriühingult või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse taotleja töötaja esitab

hinnapäringu talle kuuluvale äriühingule või äriühingule, mille juhatuses ta on. Huvide konflikti

olemasolu eeldatakse, kui hinnapakkumine võetakse elukaaslaselt, abikaasalt või lähisugulastelt,

neile kuuluvatelt äriühingutelt või äriühingutelt, kelle juhtorganiks nad on. Suurel määral aitab

võimalikku huvide konflikti olukorda sisustada tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud loetelu

isikutest, kelle puhul tuleks üldjuhul huvide konflikti eeldada.

See säte kehtib vaid kolme hinnapakkumuse küsimise ostumenetluse korral. Kui ostumenetlus

korraldatakse riigihangete registris, siis see säte ei kehti ehk lubatud on tööd, teenust või vara

hankida endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

Eelnõu § 6 lõikes 9 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatud nõude

eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat

vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse

taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded riigihangete registris tehtava ostumenetluse kohta.

Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt peab toetuse taotleja korraldama toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks ostumenetluse

riigihangete registris juhul, kui toetatava tegevuse prognoositav maksumus on 100 000 eurot või

sellest suurem, olenemata sellest, kas toetuse taotleja on või ei ole hankekohuslane riigihangete

seaduse (edaspidi RHS) mõistes.

Ostumenetluse läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija

alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i tähenduses“. Ostumenetluse võib läbi viia ka

peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse tegemist, sellisel juhul esitab toetuse taotleja taotlemisel

toetatava tegevuse maksumuse prognoosi. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt

riigihangete registris eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja

ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Riigihangete registris ostumenetluse

11

korraldamine tagab läbipaistva protsessi, mis tähendab, et kõik huvitatud osapooled saavad näha,

milliseid hankeid on välja kuulutatud, kes on pakkumusi teinud ja millised on pakkumuste

tingimused.

Kasutusjuhendid, sh riigihangete registri kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole

hankekohuslane RHS-i tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on

kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel6. Üldjuhul kui ostumenetlus korraldatakse

riigihangete registris, siis on lubatud tööd, teenust või vara hankida ka endaga või omavahel

seotud isikutelt.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast

taotluse esitamist, tuleb tal toetatava tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks koostada selle

eeldatav prognoos.

Toetuse taotlemisel on toetuse taotlejal võimalik valida, kas ostumenetlus korraldatakse enne või

pärast taotluse esitamist. Kui ostumenetlust enne taotluse esitamist korraldatud ei ole, siis esitab

toetuse taotleja taotlemisel toetatava tegevuse kohta selle eeldatava maksumuse prognoosi.

Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib

olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust

või vara pakkuva ettevõtja veebilehelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja

taasesitatav.

Väljamakstava toetussumma aluseks on ostumenetluse tulemusel kujunenud toetatava tegevuse

hinnale vastav tehtud kulutuste tegelik hind. Väljamakstava toetussumma aluseks on seega tehtud

kulude tegelikult hind ostumenetluse tulemusel saadud hinna piires, mis ei tohi omakorda olla

taotletud toetuse summast suurem, millest tulenevalt peabki prognoos olema koostatud

realistlikult ning tuginema tegelikele asjaoludele. Toetus makstakse välja ainult toetatava

tegevuse abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid peab sisaldama prognoos ehitise ehitamise

maksumuse kohta, kui toetuse taotleja korraldab ehitise ehitamise maksumuse väljaselgitamiseks

ostumenetluse pärast taotluse esitamist. Ehitise ehitamise maksumuse prognoos peab sisaldama

vähemalt järgmisi andmeid:

1) üldandmed ehitise kohta;

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise maksumus, milles sisaldub välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi

kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu,

ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

Ehitise ehitamise maksumuse prognoosi koostamine enne ostumenetlust riigihangete registris

annab esmase teabe, milliseks võib kujuneda ehitise ehitamise maksumus ja millised on hetkel

turuhinnad.

Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt koostab PRIA ehitise ehitamise maksumuse prognoosi vormi ja

avaldab selle oma veebilehel.

Eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete registris.

Ostumenetluse riigihangete registris läbiviimise nõude eesmärk on tagada avalike vahendite

kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine.

Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele

6 Riigihangete registri kasutusjuhendid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/kasulik-teave-

oigusaktid#toetuse-saaja-ost.

12

seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude

tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Ostumenetluse tulemusena peaks konkurentsi korral

erinevate pakkumiste võrdlemise teel selguma toetavata tegevuse mõistlik hind, et tagada avalike

rahaliste vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Võrreldes teiste 2023–2027 perioodi toetustega on selle toetuse ostumenetluse tingimusena

toodud siis taotleja kohutus (a) kohelda kõiki isikuid võrdselt; (b) jälgida, et kõik isikutele

seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid ostumenetluse eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud; (c) tagada turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele.

Täiendavate tingimuste sissetoomise vajaduse on põhjustanud praktikas liialt kitsaste pakkumise

kvalifitseerumise tingimuste seadmine. Kuigi viidatud põhimõtted on tuletavad ka

olemasolevatest sätetest, siis lisatud põhimõtete sõnaselge sätestamine õigusaktis parandab

toetuse saaja arusaamist ostumenetluse reeglitest.

Ühest küljest on oluline, et toetuse saaja peab saama valida lepingupartneriks ettevõtja, kes on

võimeline lepingut edukalt täitma ning selleks võib ta kehtestada asjakohaseid ostuesemega

seotud kvalifitseerimisetingimusi. Ei saa välistada, et mõne eriliigilise hoone ehitamiseks, on

sarnase ehitise ehitamise varasem kogemus põhjendatud. Samas väga täpselt ümber ostueseme

seatud tingimused võivad olla põhjendamatult kitsendavad ja välistada pakkujad, kellel on

objektiivselt vähemalt samaväärne või keerukam projekteerimis- ja ehituskogemus, kuid kelle

referentsobjektid ei kuulu täpselt kategooriasse. Kui avaldatud pakkumiste hindamise

kriteeriumid on kujundatud ilmselgelt manipuleerivalt ja on põhjendamatult suunatud väga

kitsale ringile pakkujatele, võib see mõjutada turul tegelikult valitseva hinna väljaselgitamist.

Sellisel juhul ei ole abikõlblikud kulud kooskõlas ELÜPS § 13 lõikes 1 sätestatuga ega taga

Euroopa Liidu vahendite säästlikku kasutamist.

Eelnõu § 7 lõikes 6 sätestatakse nõuded pakkumusele, ehk milliseid andmeid peab sisaldama

pakkumus, kui ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris.

Eelnõu § 7 lõige 7 sätestab, et toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest

riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase

töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks olukorda,

kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus nagu näiteks soetatav seade

valmistatakse eritellimusel. Küll aga peab toetuse taotleja vajadusel selgitama ja põhjendama,

miks oli võimatu või ebapraktiline jätta korraldamata ostumenetlus riigihangete registris.

Eelnõu § 7 lõikes 8 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas

teostatavat ostumenetlust osadeks eesmärgiga eirata ostumenetluse teostamiseks kehtestatud

korda või nõudeid, eriti kui toetatavaks tegevuseks on funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Toetuse taotleja võib jagada

toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks üksnes juhul, kui

selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate hangitavate tööde või

teenustega, mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse, kes saab toetust taotleda.

Toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kes tegeleb põllumajanduslike toodete

tootmisega ja kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele

vahetult eelnenud kuni kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku 12 järjestikuse kuu jooksul

vähemal 750 000 eurot. See tähendab, et need 12 järjestikust kuud peavad jääma taotluse

esitamisele vahetult eelnenud kuni kolme majandusaasta pikkusesse ajavahemikku.

Äriseadustiku § 1 kohaselt loetakse ettevõtjaks füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest

kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning

13

äriseadustiku §-s 2 sätestatud äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts

ja tulundusühistu.

Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning

jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

Kalandus- ja vesiviljelustoodete müügist saadavat tulu ei loeta toetuse taotleja põllumajanduslike

toodete müügituluks. ELTL-i I lisas nimetatud toodete töötlemisel saadud tooted loetakse

põllumajanduslikeks toodeteks ka siis, kui need ei ole ELTLi I lisas nimetatud tooted. Töötlemisel

saadud põllumajanduslikud tooted võivad olla ka näiteks valmistoidukaubad, loomanahk, vill,

käpikud, kasukad, sulepadjad jms tooted, kuid nende tooraineks peab valdavas osas olema ELTL-

i I lisas nimetatud toode, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted. Töötlemisel saadud

põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos toetuse taotleja põllumajandusliku tegevusega.

Põllumajanduslike toodete hulka ei saa lugeda töötlemisel saadud tooteid, mis sisaldavad

toorainena vaid vähesel määral ELTL-i I lisas nimetatud tooteid. Nii näiteks ei loeta siia gruppi

kuuluvaks tekstiilmaterjalist esemeid, millele on lisatud kaunistuseks omatoodetud villast

narmaid, või puitmööblit, millele on lisatud omakasvatatud lamba nahast elemente, ja muid

selliseid tooteid.

See tähendab, et omatoodetud põllumajandustooted on seotud ELTL I lisas nimetatud toodete

tootmisega. Näiteks ELTL I lisas nimetatud toodete hulka kuulub enamus taime- või

loomakasvatuses toodetavatest toodetest. Termin „omatoodetud“ on samastatav terminiga

„omakasvatatud“. Toote seos toetuse taotleja põllumajandusliku tootmistegevusega peab olema

ilmne. Põllumajandustootjaks ei loeta isikut, kes tegeleb üksnes põllumajandustoodete

vahendamisega.

Seega toetuse taotleja põllumajanduslike toodete müügitulu hulka loetakse nii ELTL I lisas

nimetatud toodete kui ka nende töötlemisel saadud toodete müügist saadud tulu.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab, et toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku

maksu võla tasumine peab olema ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab olema

maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt

tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt

arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud

intress.

Eeltoodud sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid need toetuse taotlejad, kes on oma

kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud.

ELÜPS-i § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui toetuse taotleja ei vasta

toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste

menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist toetuse taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu

võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt ei saa toetuse taotleja toetust, kui tema suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus või on nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on

välja kuulutatud pankrot või on algatatud sundlõpetamine või on kehtiv äriregistrist kustutamise

hoiatus.

14

Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA

kontrollib toetuse taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või

ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest

Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab, et toetuse taotleja peab olema riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas, sealhulgas täitnud

Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel tehtud korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasimaksmise kohta. Selle nõude eesmärgiks on maandada

riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada

vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust loomakaitseseaduse

§-s 661 – loomapidamisnõuete rikkumine, 662 – looma suhtes lubamatu teo toimepanemine, 665

– looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumine, 666 – looma tapmise või hukkamise kohta

esitatavate nõuete rikkumine või 667 – looma ravimise ja muu veterinaarse menetluse nõuete

rikkumine, veterinaarseaduse §-s 97 – looma pidamise, sealhulgas bioturvalisuse

veterinaarnõuete rikkumine, 104 – loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest, sealhulgas peetavate

loomade ulatuslikust haigestumisest ja hukkumisest, teavitamise nõuete rikkumine, 105 – eriti

ohtliku loomataudi ohu, kahtluse ja puhkemise korral loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete

eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine või 106 – kohustuslikult tõrjutava ja

vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine

ning loomatauditõrje nõuete rikkumine, väetiseseaduse §-s 37 – väetise koostise nõuete

rikkumine ja mittenõuetekohase väetise käitlemine, jäätmeseaduse §-s 120 – jäätmete tekke

vältimise, jäätmehoolduse ja jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine, 1201 – jäätmete

käitlemise nõuete rikkumine, 1202 – jäätmete käitlemine registreeringuta ja registreeringu nõuete

rikkumine, 126 – segaolmejäätmete sortimise nõuete ja jäätmete ladestamise tingimuste

rikkumine ning selliste jäätmete ladestamine, mille ladestamine on keelatud või 1264 – jäätmete

põletamine ja keskkonda viimine väljaspool jäätmekäitluskohta, toiduseaduse §-s 531 – toidu

käitlemine ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine ning

tegevusluba, 532 – toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine, 533 – toidu käitlemise ning toiduga

kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumine, 535 – teabe

esitamise nõuete rikkumine või 536 – toidu kohta valeandmete esitamine, söödaseaduse §-s 33 –

sööda kohta esitatavate nõuete rikkumine, 34 – sööda märgistamise nõuete rikkumine või 35 –

sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumine eest või 361 – teatamiskohustuse rikkumine,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhimissüsteemi seaduse §-s 53 – keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude eiramine ega karistusseadustiku §-s

491 – ettevõtluskeeld, 522 – loomapidamise keeld, 551 punkt 2 – juriidilise isiku lisakaristused,

192 – nakkushaiguse ja loomataudi leviku ohu põhjustamine, 193 – nakkushaiguse ja loomataudi

leviku põhjustamine, 209 – kelmus, 2091 – hankekelmus, 210 – soodustuskelmus, 264 – looma

julm kohtlemine, 296 – altkäemaksu vahendus, 298 – altkäemaksu andmine, 2981 – mõjuvõimuga

kauplemine, 364 – keskkonna saastamine, 365 – keskkonna saastamine ettevaatamatusest, 367 –

kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine, 368 – kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete

rikkumine ettevaatamatusest, 372 – tegevusloata ja keelatud majandustegevus, 373 – ärikeelu

rikkumine või 384 – maksejõuetuse põhjustamine sätestatud süütegude toimepanemise eest.

15

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-147 tuginedes, mis puudutab toetuse taotleja kohustust täita

keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning toetuse taotleja suhtes jõustunud

süüdimõistvat süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed

väär- ja kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda toetuse taotleja tahtes või

võimekuses viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui toetuse taotleja kohta on

karistusregistrisse kantud karistusandmeid määruse § 9 lõikes 4 sätestatud süüteo toimepanemise

eest, siis selline toetuse taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta.

Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud põllumajandusliku tegevusvaldkonnaga.

Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja Euroopa Liidu vahendeid, mida on piiratud

ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad,

kes on täitnud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt

korraldada.

Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21168

artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika

raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu

finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et:

a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas

toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule;

b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib

heidutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende

proportsionaalsust;

c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada

tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise

korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle

puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi;

e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1

lõike 2 tähenduses.

Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud

eelnimetatud süütegude eest, suurendab see Euroopa Liidu finantshuvide kaitset, sest raha

väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt.

Eelnõu § 9 lõikes 5 sätestatakse, et toetuse taotleja koguvõla ning enne intresse, makse ja kulumit

saadud kasumi (edaspidi EBITDA) suhe ei tohi olla suurem kui 7,00. Nimetatud suhtarvu

leidmiseks kasutatakse järgmist valemit: taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni viie

majandusaasta intressikandvad kohustused liidetakse ja jagatakse sama perioodi EBITDA

summaga (viie aasta intressikandvad võlakohustused ÷ viie aasta EBITDA summaga).

Intressikandvad võlakohustused hõlmavad lisaks pangalaenudele ka liisinguid, võlakirju ning

muid laene ja krediite, mis toovad kaasa intressimaksete tegemise. Hankijatele tasumata arved,

sihtfinantseeringud ja võlgnevused Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) ei ole üldjuhul

intressikandvad võlakohustused. Intressikandvaks võlakohustuseks loetakse MTA-le võlg ainult

siis, kui see on ajatatud ja sellelt arvestatakse intresse, samuti sihtfinantseeringut, kui see on tagasi

nõutud ja sellelt arvestatakse intresse.

7 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–

261).

16

See suhtarv mõõdab ettevõtja võlakoormust võrreldes tema teenitud tulu ehk EBITDA-ga

(ärikasum (-kahjum) enne intresse, makse ja kulumit). See näitab, kui palju tulu genereeritakse

võla tagasimaksmiseks enne, kui ettevõtja arvestab intresse, makse ja kulumit. Kui toetuse

taotleja on tegutsenud enne taotluse esitamist rohkem kui viis majandusaastat, siis võetakse selle

suhtarvu leidmisel arvesse taotluse esitamisele vahetult eelnenud viie majandusaasta andmed. Kui

toetuse taotleja on enne taotluse esitamist tegutsenud vähem kui viis majandusaastat, siis võetakse

arvesse tegutsetud majandusaastate andmed. Pikema perioodi andmete kasutamine annab

objektiivsema ülevaate toetuse taotleja kohustuste ja teenitava EBITDA suhtest.

Eelnõu § 9 lõike 6 kohaselt peab toetuse taotleja maksevõime näitaja taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaastal olema suurem kui 1,00. Maksevõime suuruse piirangu eesmärk on

vältida põllumajandusettevõtte käibevahendite puudujääki ning sellest tulenevaid võimalikke

majandusraskusi, mida kavandatav investeering võib kaasa tuua. Maksevõime näitaja ehk

lühiajaliste kohustuste kattekordaja arvutatakse järgmise valemi alusel: maksevõime näitaja =

käibevara ÷ lühiajalised kohustused.

Eelnõu § 9 lõike 7 kohaselt peab toetuse taotleja omakapitali osakaal bilansimahust olema

taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 30,00%. Nimetatud suhtarv

leitakse järgmise valemi alusel: omakapital ÷ (kohustused + omakapital) × 100%. Väiksem

omakapitali osakaal bilansimahust näitab, et toetuse taotlejal on rohkem kohustusi võrreldes

omakapitaliga ning ta on avatud finantsriskile, sest toimetulek majanduslike raskustega võib olla

piiratud. Suurem omakapitali osakaal bilansimahust näitab aga, et toetuse taotleja

majandusnäitajad on stabiilsemad, ta sõltub vähem võõrkapitalist, suudab paremini toime tulla

majanduslike raskustega, omab vabu vahendeid investeeringuteks ja suudab vajadusel turult

odavamat laenuraha kaasata. Suhtarvude väärtuseid (eelnõu § 9 lõigetes 5–7) arvutatakse

täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. See tähendab, et kui näiteks omakapitali

osakaal bilansimahust on 29,9955%, siis arvutuse tulemuseks on omakapitali osakaal 29,99% ja

toetuse taotleja ei täida 30% omakapitali nõuet.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluste esitamise tähtaeg.

Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt esitab toetuse taotleja toetuse saamiseks selleks ettenähtud tähtajal

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse. E-maili teel või paberil

esitatud taotlusi vastu ei võeta.

Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse, et PRIA avaldab taotluste esitamise tähtaja ametlikus

võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt esitab toetuse taotleja ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib

sisaldada rohkem kui üht toetatavat tegevust. Seega, kui toetuse taotleja soovib taotlusvoorus

taotleda toetust rohkema kui ühe toetatava tegevuse elluviimiseks, esitab ta ühe taotluse, mis

sisaldab kõiki toetatavaid tegevusi.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama.

Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peavad taotluses sisalduma. Toetuse taotleja ja

toetatava tegevuse kohta esitatakse taotluses järgmised üldandmed: taotleja ärinimi ja äriregistri

kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; toetatava tegevuse eesmärk, kirjeldus,

eeldatav algusaeg ja lõpptähtpäev ning elluviimise asukoht; taotletava toetuse suurus; toetatava

tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus.

Toetuse taotleja peab esitama andmed selle kohta, kas ta on autonoomne ettevõtja,

partnerettevõtja või seotud ettevõtja, andmed taotleja kontserni liikmete ja toetuse taotleja üle

17

lepingu või muu alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, mille abil määratakse kindlaks

eelnõu § 4 lõikes 7 sätestatud toetuse taotlejale maksimaalne võimalik toetuse suurus.

Punktis 11 sätestatakse, et kui toetatavaks tegevuseks on omatarbeks taastuvenergia tootmiseks

vajaliku ehitise ehitamine või materiaalse vara soetamine, siis esitab toetuse taotleja teabe selle

kohta, kui suur oli tema energiakulu (kWh) kokku taotlemise aastale vahetult eelneval aastal ja

kui suur on tema olemasolev taastuvenergia tootmisvõimsus (kW) ning kui suur on tema

taastuvenergia tootmisvõimsus (kW) ja aastane toodetav energiakogus (kWh) pärast toetatava

tegevuse elluviimist. Täpsemalt on selgitatud omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku

ehitise ehitamist või materiaalse vara soetamist eelnõu § 3 lõike 3 selgitava osa juures.

Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse, et toetuse taotleja esitab asjakohased bilansid ja

kasumiaruanded, mis on vajalikud eelnõu § 9 lõigetes 5–7 nimetatud suhtarvude väärtuste

arvutamiseks, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist.

Eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse

esitamisele vahetult eelnenud kuni kolme majandusaasta kohta kinnitatud majandusaasta

konsolideeritud aruanded juhul, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist.

Eelnõu § 11 lõikes 4 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile

esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele

vahetult eelnenud need majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on

möödunud.

Eelnõu § 11 lõikes 5 sätestatakse, millised dokumendid peab toetuse taotleja koos taotlusega veel

esitama, kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine.

Kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis peab toetuse taotleja esitama väljavõtte vähemalt

eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav

ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Eelprojektiks loetakse seda projekti, mille

alusel toetuse taotleja võtab ehitise ehitamise hinnapakkumused või koostab ehitise ehitamise

prognoosi. Samuti peab ehitise ehitamise korral toetuse taotleja tõendama ehitisealuse maa

omandikuuluvust – PRIA kontrollib asjakohast õigust kinnistusraamatust. Kui toetuse taotleja

kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel, siis tuleb toetuse taotlemisel esitada seda õigust

tõendav leping, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud

sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Nimetatud lepinguga koos tuleb PRIA-le esitada ka kõik

lepingu lisad, sealhulgas asendiplaan.

Samuti tuleb ka ehitise ehitamise kohta toetuse taotlemisel esitada kulude mõistlikkust tõendavad

dokumendid (hinnapakkumused) või kuni 20 000 eurot maksva toetatava tegevuse korral sellise

kulu kirjeldus, ning kui ehitatava ehitise eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või

sellest suurem ja maksumuse väljaselgitamiseks korraldatakse ostumenetlus riigihangete registris

pärast taotluse esitamist, siis ehitise maksumuse prognoos.

Eelnõu § 11 lõikes 6 sätestatakse, millised dokumendid peab toetuse taotleja koos taotlusega veel

esitama, kui toetatavaks tegevuseks on materiaalse vara soetamine.

Kui toetatavaks tegevuseks on kasutatud materiaalse vara soetamine, siis peab toetuse taotleja

esitama dokumendid, millega tõendatakse, et soetatav materiaalne vara ei ole toodetud taotluse

esitamise hetkel rohkem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole saadud toetust

riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning

nimetud materiaalse vara hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast

madalam. Kasutatud materiaalse vara soetamise puhul on toetuse taotlejal vajalik võtta vähemalt

kaks hinnapakkumust uue samaväärse materiaalse vara kohta.

18

Kui toetust antakse sellise materiaalse vara soetamiseks, mis paigaldatakse ehitisse või mida

kasutatakse ehitises, mis on toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, siis peab toetuse

taotleja esitama seda tõendava asjaõiguslepingu.

Kui toetuse taotleja korraldab toetatava tegevuse raames ostumenetluse soetatava materiaalse

vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks § 6 lõike 2 alusel (kui soetatava materiaalse vara

eeldatav käibemaksuta maksumus on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid alla 100 000 euro),

siis peab ta esitama üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest küsitud vähemalt kolm

võrreldavat hinnapakkumust. Juhul kui kolme hinnapakkumuse küsimine (ja saamine) ei ole

objektiivselt võimalik, siis toetuse taotleja peab esitama PRIA-le asjakohased selgitused, miks ei

ole võimalik esitata nõutud arvu pakkumusi. Kui toetatava tegevuse raames soetatava materiaalse

vara eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni 20 000 eurot, siis peab toetuse taotleja esitama

sellise kulu kirjelduse.

Eelnõu § 11 lõikes 7 sätestatakse, et toetuse taotleja peab esitama hindamiskriteeriumite täitmise

tõendamiseks asjakohased kirjeldused, lepingu, finantsprognoosi, aruande või muu dokumendi.

Hindamiskriteeriumite joonealustes märkustes on täpsustatud, milline dokument tõendab vastava

kriteeriumi täitmist. Näiteks hindamiskriteeriumi 1.5 „Toetuse taotleja on taotluse esitamise

aastal või sellele vahetult eelnenud aastal osalenud teadus- ja arendustegevuse projektis või

koostööprojektis“ täitmist tõendatakse asjakohase lepingu või muu dokumendiga.

Hindamiskriteeriumi 1.1 „Investeeringu tulemusena võetakse kasutusele sealihatoomise

tegevusvaldkonna uudne tehnoloogia, mis aitab parandada toetuse taotleja tulemuslikkust“

täitmist tõendatakse asjakohase kirjeldusega.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotluse kontrollimine.

PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning

toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, ELÜPS-is,

strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. ELÜPS-i § 61 lõigete 5 ja 6 kohaselt

kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude

dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning

kohapealse kontrolli käigus. Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka

toetuse taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid

või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas.

Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib PRIA kasutada erinevaid

riiklikke registreid (nt koostöö MTA-ga).

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine.

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt hindab PRIA taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

Lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ hinnatakse taotluseid nelja hindamiskriteeriumi alusel:

1) Investeeringu mõju toetuse eesmärkide saavutamisele ja investeeringu teostatavus;

2) Riskide juhtimisega seotud investeering;

3) Toetuse taotleja majanduslik võimekus;

4) Toodangumahu suurenemiseks tehtud investeering.

Hindamiskriteeriumi „Investeeringu mõju toetuse eesmärkide saavutamisele ning investeeringu

teostatavus“ eesmärgiks on eelistada neid toetuse taotlejaid, kelle toetatava tegevuse elluviimisel

on sealihatootmise tegevusvaldkonnale suurem mõju, sest toetatava tegevuse elluviimise

tulemusena võetakse kasutusele selle valdkonna uudne tehnoloogia ning suureneb sigade heaolu

ning paranevad nende pidamise tingimused. Hindamiskriteeriumi jaguneb järgmisteks

alakriteeriumiteks:

19

Hindamiskriteerium 1.1 „Investeeringu tulemusena võetakse kasutusele sealihatoomise

tegevusvaldkonna uudne tehnoloogia, mis aitab parandada toetuse taotleja tulemuslikkust“ –

eesmärk on eelistada toetuse taotlejaid, kes võtavad toetatava tegevuse elluviimise tulemusena

kasutusele sealihatootmise tegevusvaldkonnas kasutatava uudse tehnoloogia, mis võimaldavad

vähendada nii energia- kui ka ressursikulu, mis omakorda aitab suurendada tootmisprotsessi

efektiivsust.

Hindamiskriteeriumi 1.2 „Investeeringu tulemusena suureneb sigade heaolu ja paranevad sigade

pidamise tingimused“ – eesmärgiks on eelistada neid toetuse taotlejaid, kes senisest enam

panustavad loomade heaolu suurendamisse. Hindamisel võetakse arvesse, millist mõju avaldab

toetatava tegevuse elluviimine loomade heaolule, sealhulgas selle mõju sigade pidamise

tingimustele (nt loomakoha suurus, sigade liikumis ja puhkamise lahendused, söötmis ning

jootmis lahenduse jms), stressi, vigastuste ja haigestumise riski vähendamisele. Sigade pidamise

tingimused hõlmavad nii loomade heaolu kui ka bioohutust.

Hindamiskriteeriumi 1.3 „Toetuse taotleja ehitab uue ja tervikliku loomakasvatusehitise või

rekonstrueerib olemasolevat loomakasvatusehitist“ – eesmärgiks on eelistada neid toetuse

taotlejaid, kes ehitavad uue ja tervikliku loomakasvatusehitise, sest uutes ehitistes on üldjuhul

paremad tingimused sigade pidamiseks (nt kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid ja söötmis- ja

jootmissüsteemid, millega panustatakse sigade heaolusse), kõrgem hügeeni- ja bioohutuse tase

(rakendatakse aktiivsemalt loomataudide ennetamise meetmeid), väiksemad energiakulud (uued

ehitised on energiatõhusamad ja sageli on kommunaalkulud väiksemad), vastab tänapäevastele

nõuetele (arvestatakse keskkonna- ja ohutusnõudeid jms).

Hindamiskriteeriumi 1.4 „Taotluse esitamise ajal on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud

eeldused täidetud“ – eesmärgiks on eelistada neid toetuse taotlejaid, kes on toetatava tegevuse

elluviimiseks kõik eeldused täitnud ehk kõik vajalikud ettevalmistavad tegevused on lõpule

viidud ning puuduvad takistused toetatava tegevuse elluviimisega alustamiseks või teostamiseks,

et tagada toetatavad tegevused viiakse ellu ja seeläbi saavutatakse toetuse eesmärgid ning seeläbi

tagatakse toetusraha parema ja täielikuma ärakasutamine. Vajalikud eeldused on täidetud, kui

kõik vajalikud hinnapakkumused on saadud või ostumenetlus riigihangete registris on läbiviidud,

eelarved on koostatud, toetatava tegevusega seotud tehnilised lahendused on väljatöötatud ja

kooskõlastatud, vajalikud load ja kooskõlastused (nt ehitusluba, kompleksluba või muud

tegevusload) on väljastatud, nõutavad uuringud ja hindamised (nt keskkonnamõju hindamine või

muu mõjuanalüüs) on läbiviidud, investeeringu rahastamine ja muud vajalikud ressursid on

tagatud (nt sõlmitud on laenuleping).

Hindamiskriteeriumi 1.5 „Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult

eelnenud aastal osalenud teadus- ja arendustegevuse projektis või koostööprojektis“ – eesmärgiks

on eelistada neid toetuse taotlejaid, kes on aktiivselt panustanud sealihatootmise

tegevusvaldkonna arengusse teadus- ja arendusprojektis või koostööprojektis osalemisega.

Hindepunktid antakse üksnes nendele toetuse taotlejatele, kes tegid sisulist teadus- ja arendustööd

või osalesid koostööprojektis ning see sisuline tegevus on ka tõendatud asjakohaste

dokumentidega nagu näiteks leping, kus selgub, millal ja kes teadus- ja arendustööd tegi või

koostööprojektis osales. Koostööprojektiks loetakse üldjoontes projekti, mille tegevused

panustavad teadmiste, kogemuste, tehnoloogiate või muude sealihatootmise tegevusvaldkonna

kompetentside koondumisel ja rakendamisel ühise eesmärgi saavutamiseks ning panustavad

tegevusvaldkonna arengusse (nt tõuaretus).

Hindamiskriteeriumi „Riskide juhtimisega seotud investeering“ eesmärk on eelistada toetuse

taotlejaid, kes panustavad riskide leevendamisse. Hindamiskriteerium jaguneb järgmisteks

alakriteeriumiteks:

Hindamiskriteerium 2.1 „Toetuse taotleja rakendab loomataudide ennetamise meetmeid” –

eelistatakse toetuse taotlejaid, kes aktiivselt loomataudide ennetamise meetmeid rakendavad.

Hindamisel võetakse arvesse, kuidas toimub nende rakendamine või tulevikus rakendatavate

loomataudide ennetamise meetmete asjakohasust, ulatust ja süsteemsust ning nende mõju sigade

tervise ja heaolu tagamisse.

20

Hindamiskriteerium 2.2 „Toetatava tegevuse elluviimise tulemusena tagatakse energia

varustuskindlus ja leevendatakse elektrikatkestusega seotud riske“ – eesmärgiks on eelistada neid

toetuse taotlejaid, kelle toetatava tegevuse elluviimise tulemusena suureneb energia

varustuskindlus (töökindlus ja toimepidavus) ning leevendatakse elektrikatkestusega seotud riske

(näiteks kuidas on korraldatud toetuse taotleja teavitamine elektrikatkestustest jms).

Hindamiskriteeriumi täitmise tõendamiseks esitab toetuse taotleja kirjelduse, kus on välja toodud,

milline on praegune olukord ja millised riskid esinevad (nt elektrikatkestuste sagedus, sõltuvus

energiaallikatest, varutoite olemasolu jms), millised tegevusi kavandatakse teha, et suurendada

energia varustuskindlus (nt soetatakse generaator, akupangad, päiksejaamad koos salvestusega,

teine toiteallikas vms) ning kui pikaks ajaks on võimalik toetatava tegevuse elluviimisel jätkata

tavapärast tegevust elektrikatkestuste korral.

Hindamiskriteeriumi „Toetuse taotleja majanduslik võimekus“ eesmärgiks on eelistada neid

toetuse taotlejaid, kelle finantsvõimekus on toetatava tegevuse elluviimisel suurem.

Hindamiskriteerium jaguneb järgmisteks alakriteeriumiteks:

Hindamiskriteerium 3.1 „Toetatava tegevuse toetuse määr“ – eesmärk on eelistada toetuse

taotlejaid, kes panustavad toetatava tegevuse elluviimisel rohkem omavahendeid, sest see

vähendab survet eelarvevahenditele ja võimaldab toetada rohkemate tegevuste elluviimist.

Hindamiskriteerium 3.2 „Toetuse taotleja investeeringu sisemine tasuvuse määr näitab, et

kavandatav investeering on finantsiliselt tasuv ning on olemas võimekus teenida positiivset

rahavoogu“ – eelistatakse neid toetuse taotlejaid, kes on investeeringuprojekti rahavoo

prognoosinud realistlikkult ehk kõik eeldused on põhjendatud ja kooskõlas investeeringuprojekti

sisuga, sh kulud ja tulud on põhjendatud. Seega investeeringu sisemine tasuvuse määra (IRR)

arvutus põhineb investeeringuprojekti netorahavool.

Hindamiskriteerium 3.3 „Toetuse taotleja hinnang investeeringu tegemise vajaduse kohta on

põhjendatud ning investeeringu mõju ettevõtja üldisele konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele

on analüüsitud“ – eelistatakse toetuse taotlejaid, kes on tehtavad investeeringud põhjalikult

läbimõelnud ja koostanud kvaliteetse taotluse, kus kõik tegevused on põhjendatud ja antud

tegevustele realistlikud hinnangud.

Hindamiskriteerium „Toodangumahu suurenemiseks tehtud investeering“ eesmärgiks on

eelistada neid toetuse taotlejaid, kellel toetatava tegevuse elluviimise tulemusena suureneb

põhikarja loomade (emiste) arv enim, sest selle toetuse andmise peamiseks eesmärgiks on

suurendada sealihatootjate majanduslikku võimekust, millest lähtuvalt on vajalik suurendada

emiste arvu ja seeläbi sealiha tootmist, mis tõstab sealihaga isevarustatuse taset ning panustab

seega ka toidujulgeoleku tagamisse.

Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, ethindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks ja taotluste

paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA nõuandva

hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjoni pädevusse kuulub taotluste hindamine eelnõu lisa

kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel, välja arvatud hindamiskriteerium 3.1. See, et PRIA

moodustab hindamiseks hindamiskomisjoni tähendab, et PRIA viib hindamise läbi

hindamiskomisjoni kaudu. Hindamiskomisjoni liikmed annavad taotlusele lisas sätestatud

hindamiskriteeriumide alusel hindepunkte. Hindepunktide summa alusel teeb hindamiskomisjon

PRIA-le paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku. Kuigi määrus näeb ette, et hindamise viib

läbi hindamiskomisjon, ei ole hindamiskomisjon haldusorgan ega saa seega taotluste

heakskiitmise menetluses teostada menetlustoiminguid enda nimel. Hindamiskomisjon on PRIA

suhtes üksnes nõuandva õigusega ja tal on õigus teha ettepanekuid paremusjärjestuse

moodustamiseks. PRIA-l on õigus ja lausa kohustus hinnata hindamiskomisjoni poolt läbi viidava

hindamise õiguspärasust, sealhulgas hindamise erapooletust ning menetlus- ja kaalumisreeglite

järgimist. Hindamiskomisjon hindab taotlusi hindamiskriteeriumite 1.1–1.5, 2.1, 2.2, 3.2, 3.3 ja

4.1 alusel. PRIA hindab hindamiskriteeriumi 3.1.

Taotluste paremusjärjestuse koostamiseks liidab PRIA hindamiskomisjoni töö tulemusel saadud

21

hindepunktid ja ka PRIA poolt analüüsitud hindepunktid kokku. Taotluste paremusjärjestuse

koostamisel loetakse paremaks kõrgema hindepunktide summa saanud taotlused. Taotluse

rahuldamiseks peab olema taotlus saanud vähemalt minimaalselt nõutava hindepunktide arvu.

Võrdsete hindepunktidega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud toetatava tegevuse

omafinantseering on suurem ning seejärel taotlust, milles esitatud toetatava tegevuse elluviimise

tulemusena on põhikarja loomade arv suurem.

Taotluste hindamine saab olla seda õiglasem ja täpsem, mida paremini ja selgemalt on taotluses

andmed esitatud. Soovitav on taotluste sisu väga hoolikalt läbi mõelda ja vormistada nii, et

hindajad kogu vajaliku info sealt kätte saaksid.

Eelnõu § 13 lõike 3 kohaselt PRIA moodustab hindamistulemuste alusel taotluste

paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlused.

PRIA liidab hindamiskomisjoni antud hindepunktid ja hindamiskriteeriumi 3.1 eest antud

hindepunktid ning moodustab taotluste paremusjärjestuse.

Eelnõu § 13 lõige 4 sätestab, et hindamiskriteeriumite (lisa) alusel võrdsete hindepunktidega

taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud toetuse taotleja omafinantseering on suurem.

Kui aga ka toetuse taotleja omafinantseering on võrdne, siis eelistatakse seda toetuse taotlejat,

kellel toetatava tegevuse elluviimise tulemusena suureneb põhikarja (emiste) arve kõige rohkem.

ELÜPS-i § 24 lõike 2 punkti 10 kohaselt võib toetuse andmise tingimustes sätestada muuhulgas

ka taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste korral. Võrdsete hindepunktide

summadega taotluste puhul eelistatakse esmalt toetuse taotlejat, kes panustab toetatava tegevuse

elluviimiseks rohkem omavahendeid ehk omafinantseeringu osakaal on suurem ja seejärel toetuse

taotlejat, kellel toetatava tegevuse elluviimise tulemusena suurene põhikarja (emiste) loomade

arv kõige rohkem. Eelmise programmiperioodi toetusmeetmete taotlusvoorude parktika on

näidanud, et võib tekkida olukordi, kus taotlused saavad ühepalju hindepunkte ning ka taotletavad

toetussummad on ühesugused, mistõttu on vajadus kehtestada lisakriteerium, mis võimaldaks

selliseid olukordi lahendada.

Eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatakse, keda loetakse põhikarjaks selle määruse tähenduses.

Põhikarjaks selle määruse tähenduses loetakse emiseid.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei

ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad

hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.

ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 3 sätestab, et kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad

toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele,

rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt kõik taotlused.

Eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa

ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud

taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse

hindepunktide summa ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad

toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele,

rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel

koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused.

22

Eelnõu § 14 lõige 3 sätestab, et taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see

on hindamisel saanud vähemalt 30 hindepunkti. Taotlus, mis ei ole saanud vähemalt minimaalset

hindepunktide summat, jäetakse rahuldamata. Seega peavad ELÜPS-i § 28 lõike 1 kohaselt

toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastama toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning

taotlus peab vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele – siis rahuldatakse taotlus

toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt. Alus minimaalsete

hindepunktide kehtestamiseks tuleneb ELÜPS-i § 28 lõike 1 sissejuhatavast osast, mis sätestab,

et rahastamiseks peab taotlus vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele.

Eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i §

28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks EL õigusaktides

sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

1) toetuse taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele,

kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid

või takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt või;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 14 lõikes 5 sätestatakse, et kui taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA

teha taotluse osalise rahuldamise otsuse vähendades toetuse summat ELÜPS-i § 28 lõike 5

tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

ELÜPS-i § 28 lõige 5 sätestab, et toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse

rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu,

võib maaelu arengu toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud

tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui toetuse taotleja ei ole nõus toetuse

summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa

vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või

teiste taotlejate õigusi.

Eelnõu § 15 lõikes 6 kehtestatakse taotluse osalise rahuldamise alus juhuks, kui

hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole

võimalik täies ulatuses rahuldada seetõttu, et taotletava toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud

vahendite jäägi. Sellisel juhul võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui aga

toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

Eelnõu § 14 lõike 7 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse, taotluse osalise rahuldamise

otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise

tähtpäevast ehk taotlusvooru lõppemisest.

Eelnõu §-s 15 on sätestatud protsess, kui menetlusse kaasatakse uus toetuse taotleja. Võrreldes

teiste põllumajandusettevõtjatele suunatud investeeringutoetuste menetlusprotseduuridega on

sellel sekkumisel üks suurem erinevus – peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist on toetuse

saajal kohustus tõendada PRIA-le kahe kuu jooksul omafinantseeringu olemasolu ning toetuse

saaja peab võtma toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi nelja kuu jooksul. Kui toetuse

saaja ei tõenda omafinantseeringu olemasolu või ei võta toetatava tegevusega seotud siduvaid

kohustusi kehtestatud tähtajaks või toetatav tegevus ei vasta nõuetele, tunnistab PRIA taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks ning seejärel antakse paremusjärjestuse alusel väljajäänud toetuse

taotlejale võimalus taotlemist jätkata ilma uut taotlusvooru korraldamata. See erisus sätestatakse

tulenevalt sellest, et käesolev programmiperiood lõppeb 2029. aasta 31. detsembril ning

23

võimaldamaks PRIA-le ka maksetaotluste menetlemiseks mõistlik aeg, siis on toodud nii

maksetaotluste esitamise kui ka tegevuse elluviimise tähtaeg varasemaks (2029. aasta 30.

juuniks), mis tähendab, et toetuse saajal on sellise suuremahulise toetatava tegevuse elluviimiseks

aega vähem kui kaks aastat. Seega kui toetuse saaja peaks loobuma toetatava tegevuse

elluviimisest või ei tõenda omafinantseeringu olemasolu, siis uut taotlusvooru enam korraldada

ei jõuaks, millest tulenevalt sätestatakse selle toetuse puhul võimalus uue toetuse taotleja

kaasamiseks, et tagada toetusraha parema ja täielikuma ärakasutamine.

Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt kasutatakse selle toetuse raames erilist lähenemist, mille kohaselt

võidakse teha paremusjärjestuse alusel väljajäänud toetuse taotlejale taotluse rahuldamata jätmise

otsus koos tingimusega, mis võimaldab toetuse taotlejal jätkata taotlemist ilma uut taotlusvooru

korraldamata, kui mõni toetuse saaja ei esita tähtajaks dokumente, loobub taotlemisest või esineb

mõni muu asjaolu, mis takistab toetatava tegevuse elluviimist.

Eelnõu § 15 lõike 2 kohaselt juhul, kui paremusjärjestuse alusel antakse järgmisele toetuse

taotlejale võimalus toetuse taotlemist jätkata, peab ta kümne tööpäeva jooksul arvates PRIA-lt

ettepaneku saamisest teatama, kas ta soovib taotlemist jätkata. Toetuse taotleja võib jätkata

toetuse taotlemist üksnes siis, kui tema taotluses esitatud andmed (toetuse taotleja ja toetatava

tegevuse kohta) ei ole muutunud. Samuti peab toetuse taotleja kinnitama, et vastab toetuse

saamiseks esitatud nõuetele.

Eelnõu § 15 lõikes 3 on sätestatud, et kui toetuse taotleja jätkab toetuse taotlemist, siis kontrollib

PRIA toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse nõuetele vastavust.

Eelnõu § 15 lõike 4 kohaselt juhul, kui toetuse taotleja jätkab toetuse taotlemist ja vastab

sätestatud nõuetele, tunnistab PRIA varem tehtud taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks

ja teeb taotluse rahuldamise otsuse. Sel juhul jätkub menetlus eelnõu §-s 16 sätestatu kohaselt

ehk ka see toetuse saaja peab tõendama kahe kuu jooksul omafinantseeringu olemasolu, võtma

nelja kuu jooksul siduvaid kohustusi jne.

Eelnõu § 15 lõike 6 kohaselt uut toetuse taotlejat menetlusse ei kaasata, kui taotluste esitamise

tähtpäevast on möödunud üle kuue kuu.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded.

Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab, et toetuse saaja peab toetatava tegevuse ellu viima ja esitama

elluviimist tõendavad dokumendid ja võtma toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraselt

kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid

hiljemalt 30. juunil 2029.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikele 4 on kulud

EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on

makstud 31. detsembriks 2029. Lisaks on kulud EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud ainult

juhul, kui makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult välja 31. detsembriks 2029.

Võimaldamaks PRIA-le ka maksetaotluste menetlemiseks mõistlik aeg, siis on toodud nii

maksetaotluste esitamise kui ka tegevuse elluviimise tähtaeg varasemaks (2029. aasta 30.

juuniks).

Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab, et kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, võtab toetuse saaja

toetuse abil soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest ja see vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa maksmist

olema läinud üle toetuse saaja omandisse. Liisinguleping peab lõppema hiljemalt 30. juunil 2029.

24

Eelnõu § 16 lõike 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada soetatud või ehitatud vara ja

kasutada seda sihtotstarbeliselt. Ehitise ehitamisel või vara soetamisel müügilepingu alusel peab

soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutama vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest. Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, siis peab selle liisingulepingu

alusel soetatud vara sihipäraselt kasutama vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu

sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni, kui liisinguperiood on pikem kui kolm aastat. Kui aga

nii ehitatakse või soetatakse vara müügilepingu alusel kui ka soetatakse vara liisingulepingu

alusel, siis tuleb soetatud ja ehitatud vara sihipäraselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates PRIA

poolt viimase toetusosa maksmisest või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest

või vähemalt liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub kõige hiljem.

Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et toetuse saaja peab korraldama enne toetatava tegevuse

elluviimisega alustamist §-s 7 sätestatud nõuetekohase ostumenetluse riigihangete registris, kui

ta ei ole seda korraldanud enne taotluse esitamist.

Eelnõu § 16 lõike 5 kohaselt tuleb toetuse saajal tõendada PRIA-le kahe kuu jooksul arvates

PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest omafinantseeringu olemasolu sel hetkel kui

alustatakse toetatava tegevuse elluviimisega. Omafinantseeringu tõendamine on vajalik kuna

tulenevalt sealihasektori olukorrast võib sealihatootmise tegevusvaldkonnas tegutseval ettevõtjal

olla keeruline kaasata toetatava tegevuse elluviimiseks lisaks omavahenditele ka täiendavaid

vahendeid tegevuste finantseerimiseks. Selleks, et tagada toetusraha õigeaegne kasutamine, on

nõue toetuse saajale tõendada omavahendite olemasolu kuna peamine põhjus, miks

investeeringute tegemine viibib, on seotud toetuse saaja omavahendite puudumisega.

Omafinantseeringut tõendavateks dokumentideks võivad olla näiteks allkirjastatud laenu- või

liisinguleping krediidiasutusega või muu usaldusväärse finantseerijaga, realistlikud ja

põhjendatud raha- või kassavoo prognoosid, krediidiasutuse otsus investeeringu finantseerimise

kohta.

Juhul, kui toetuse saaja esitab omavahendite tõendamiseks prognoosi, siis tuleb koostada kuude

või kvartalite kohta raha- või kassavoo prognoos, millest peab nähtuma, kuidas kujunevad toetuse

saaja sissetulekud ja väljaminekud. See on oluline, et toetuse saaja suudaks planeerida oma

rahalisi tegevusi. Raha- või kassavoo prognoos peab olema realistlik ja põhjendatud. See

tähendab, et toetuse saaja peab suutma selgitada, miks ta arvab, et tema sissetulekud ja kulud

kujunevad just nii nagu ta on prognoosinud.

Eelnõu § 16 lõikes 6 sätestatakse, et toetuse saaja peab alustama toetatava tegevuse elluviimisega

hiljemalt nelja kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tegevuse

alustamine tähendab toetuse saaja poolt toetatava tegevusega seotud siduvate kohustuste võtmist.

Siduvate kohustuste all on mõeldud seda, et toetuse saaja on võtnud siduvaid lepingulisi

kohustusi, näiteks tellinud seadmed, maksnud nende eest, sõlminud ehitustöö tegemiseks lepingu

või teinud makseid ehitustööde tegemise eest. Toetuse saaja peab kavandatava tegevusega seotud

siduvate kohustuste võtmist tõendama asjakohaste dokumentidega nagu sõlmitud leping,

maksekorraldus vms dokument, mis tõendab toetatava tegevusega seotud siduva kohustuse

võtmist. Siduvate kohustuste võtmine näitab toetuse saaja tahet viia oma tegevused, mille kohta

talle toetust on antud, ettenähtud tähtaja jooksul nõuetekohaselt ka lõpuni. Kui toetuse saaja ei

ole võtnud siduvaid kohustusi nelja kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest, siis tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

Eelnõu §-s 17 kehtestatakse toetuse saajale kohustused.

Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja sihipärase kasutamise perioodi lõpuni

võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle, sh

võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara

25

kohapeal; esitama auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks

vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; eristama selgelt oma

raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; teavitama viivitamata PRIA-t

taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse

elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetatava tegevusega seotud vara üleandmisest teisele

isikule, pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest. Samuti peab toetuse saaja tagama PRIA-

le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele.

Toetuse saaja tagab, et omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamise või

materiaalse vara soetamise tulemusena ei ületa saadav tootmisvõimsus tema omatarbimise

ulatust.

Ka peab toetuse saaja esitama toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud

andmed loodud loomakohtade arvu ja nende kogumaksumuse kohta.

Samuti peab toetuse saaja näitama avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava

tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat komisjoni rakendusmääruses (EL)

2022/129 sätestatud nõuete kohaselt. Minimaalselt on seda võimalik teha toetuse saaja ametlikul

veebisaidil, kui selline veebisait on olemas, samuti sotsiaalmeediakanalites. Seal tuleb anda

toetust saanud tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega ja tõsta esile EL-

ilt saadavat rahalist toetust. Juhul, kui tegevuse avaliku sektori toetuse kogusumma ületab 50 000

eurot projekti kohta, tuleb toetust saanud tegevusele lisada toetusega seotud teavet sisaldav

selgitav tahvel või samaväärne elektrooniline kuva, millel tõstetakse esile EL-ilt saadavat rahalist

toetust ja kujutatakse ka EL-i embleemi. Embleemi nõuded on sätestatud komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas.

Eelnõu § 17 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja peab vastama kuni PRIA poolt viimase toetusosa

maksmiseni eelnõu § 9 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetele.

Nimetatud nõuete kohaselt peab toetuse saaja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu

võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on

möödunud, tasutud ettenähtud summas. Toetuse saaja suhtes ei tohi olla algatatud

likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või

kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei tohi olla kehtivat

äriregistrist kustutamise hoiatust. Toetuse saajal ei ole kehtivat karistust erinevates seadustes

(loomakaitseseadus, veterinaarseadus, väetiseseadus, jäätmeseadus, toiduseadus, söödaseadus,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, karistusseadustik) sätestatud

teatud süüteo toimepanemise eest.

Eelnõu § 17 lõikes 3 sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse abil soetatud või ehitatud

vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, mis toetuse saajal peavad lisaks eelnevates

lõigetes 1 ja 2 sätestatule täidetud olema.

Eelnõu § 17 lõike 3 punkti 1 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

Eelnõu § 17 lõike 3 punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta arvates

PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2029. aasta 30. juunil, kui vara

soetatakse liisingulepingu alusel.

Eelnõu § 17 lõike 3 punkti 3 kohaselt peab toetuse saajal hiljemalt esimese maksetaotluse

esitamise ajaks olema ehitise kohta ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see

on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu kontrollib PRIA

26

ehitisregistrist. Ehitusseadustiku tähenduses teavitamis- või loakohustuslikud tegevused on

loetletud ehitusseadustiku lisas 1. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu näitab, et toetuse taotlejal

on õigus seda ehitist vastavasse kohta ehitada või seadet paigaldada.

Eelnõu § 17 lõike 3 punkt 4 sätestab, et toetuse saajal peavad hiljemalt viimase maksetaotluse

esitamise ajaks olema täidetud soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud

eeldused. Näiteks kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine, siis peab toetuse saajal

hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema kas ehitisregistris ehitise kohta

kasutusluba või kasutusteatis, juhul kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt või ta on

alustanud menetlusega kasutusloa või kasutusteatise saamiseks ehk ta on kohaliku omavalitsuse

üksusele esitanud sellekohase taotluse või teavituse ja see kasutusluba või kasutusteatis on

ehitisregistrist kättesaadav hiljemalt 31. detsembril 2029. Võrreldes teiste

investeeringutoetustega, siis selle toetuse puhul sätestatakse toetuse taotlejatele teatav

paindlikkus kasutusloa või kasutusteatise esitamiseks, sest võttes arvesse, et sealihatootmise

tegevusvaldkonnas tegutsemine eeldab keskkonna kompleksloa olemasolu, mille saamine võtab

võtta märkimisväärselt aega ning mis on ka eelduseks kasutusloa saamiseks, siis ongi sätestatud,

et toetuse saajad peavad vähemalt olema kohaliku omavalitsuse üksusele esitanud kasutusloa

taotluse.

Ehitusseadustiku kohaselt võib ka materiaalse vara paigaldamine olla ehitustegevus ning ka sel

juhul peab toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitisregistris

ehitise kohta kasutusluba või esitatud kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt.

Kasutusloa või kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis või paigaldatud materiaalne vara

(toetatav tegevus) vastab ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja kasutusotstarbe

kohaselt. Seega võimaldab kasutusluba või kasutusteatis tagada, et ehitist või teatud juhtudel

materiaalset vara saab hakata sihtotstarbeliselt kasutama. Toetuse abil soetatud või ehitatud vara

peab olema sihtotstarbeliselt kasutuses kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa

väljamaksmisest ehk sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Eelnõu §-s 18 on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse

maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus. Toetuse maksmiseks esitab toetuse

saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos asjakohaste

andmete ja dokumentidega.

Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist toetuse maksmiseks maksetaotluse PRIA-le alles peale seda, kui on täidetud järgmised

tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

Eelnõu § 18 lõige 2 täpsustab andmed, mis maksetaotluses esitatakse:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui tegevuse elluviimist on eelnõu § 21 alusel rahastatud enne töö või teenuse

tellimise või vara soetamise eest tasumist.

Eelnõu § 18 lõige 3 täpsustab, et koos maksetaotlusega tuleb esitada ka järgmised dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

soetas vara;

27

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine;

4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

Eelnõu § 18 lõikes 4 sätestatakse, millised dokumendid tuleb toetuse saajal koos maksetaotlusega

PRIA-le lisaks esitada, kui toetus makstakse välja liisingulepingu alusel soetatud vara puhul.

Liisingulepinguga soetatud vara puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse esitamise

korral ning liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ja toetuse saaja

vahel sõlmitud liisingulepingu, millest selgub liisingulepingu lõppemise kuupäev, maksegraafik

ja liisingueseme üleandmise akti, ning selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve, kellelt

liisinguandja liisingueseme soetas. Maksetaotluse igakordse esitamise korral esitab toetuse saaja

liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-saatelehe või arve ning vastavalt sellel arve-

saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või

väljatrüki või arvelduskonto väljavõtte.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine.

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

ELÜPS-ile ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse toetuse maksmine.

Eelnõu § 20 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks

ning vaid juhul, kui toetuse saaja on toetatava tegevuse elluviimisel järginud kõiki nõudeid.

Eelnõu § 20 lõike 2 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse

maksmist tehakse kindlaks ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatu kohaselt tehakse lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud

alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

- toetuse taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

- toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

- taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;

- taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 20 lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja on

rikkunud toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei ole täitnud muid toetuse saaja kohustusi,

võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat

toetust või keelduda toetuse maksmisest.

Nimetatud toetuse vähendamise või toetuse maksmisest keeldumise puhul ei ole tegemist ELÜPS

12. peatükis sätestatud kaitsemeetmega (halduskaristusega), vaid eeskirjade eiramise tõttu

põhjendamatust soodustusest ilma jäämisega. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb

konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel.

Eelviidatud rikkumise elemente tuleb mõista järgmiselt:

1) nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud

kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud;

2) nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele;

3) kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik

mõistlike vahenditega lõpetada;

28

4) kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid

rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise või kestva programmiperioodi

jooksul.

Nii taotluse kui maksetaotluse menetlemisel tuleb nõuetest möödaminemisi hinnata selle järgi,

kas tegemist on toetusõiguslikkuse nõuete rikkumisega või mitte. Toetusõiguslikkuse nõuded on

toetuse taotlejale ja toetatavale tegevusele esitatud nõuded ehk nõuded, mis piiritlevad toetuse

sihtgrupi ja toetusõigusliku tegevuse. Kui rikutud on toetusõiguslikkuse nõuet – näiteks toetust

tuleb taotlema isik või toetus määratakse ekslikult isikule, kes ei ole tegelenud

põllumajandustoodete tootmisega, siis see isik ei ole üldse õigustatud toetust saama ning toetuse

vähendamine ei ole antud juhul asjakohane.

Eelnõu § 20 lõikes 4 täpsustakse ajavahemikku, mille jooksul PRIA teeb toetuse saaja esitatud

maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse. Otsus tuleb teha sellise aja jooksul, et toetusraha

oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates eelnõu §-s 18

nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamist.

Eelnõu § 20 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva

jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse

maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

Eelnõu §-s 21 on sätestatud toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist.

Toetuse võib ELÜPS-i § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest

välja maksta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara

soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud

ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga

võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Toetuse väljamaksmist enne

kulutuste tegemist ei kohaldata siiski liisingulepinguga soetatava vara puhul (sätestatud käesoleva

paragrahvi lõikes 5).

ELÜPS-i § 30 lõike 8 kohaselt loetakse toetuse saaja piisavalt usaldusväärseks, et rahastada

toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning

maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;

2) tema või tema suhtes valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega

pankrotimenetlust;

3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral

on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas;

4) ta on varem ELÜPS-i § 28 või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud

sihipäraselt ja tähtpäevaks.

Omafinantseeringuga võrdne summa on rahasumma, mille toetuse saaja tasub isikule, kes osutas

esitatud toetatava tegevuse pakkumuse alusel toetatava tegevuse elluviimiseks toetuse saajale

teenust, tegi tööd või müüs vara. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma hulka loetakse selle

isiku, kellelt toetuse saaja teenust või tööd tellis või vara soetas, väljastatud arve-saatelehel või

arvel kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvestatud toetuse maksmise otsuse

alusel toetuse saajale makstav summa (ehk enne toetuse maksmise otsuse tegemist peab toetuse

saajal olema arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblikest kuludest tasutud ainult see osa, mis

jääb alles, kui arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblike kulude kogusummast on arvestatud

maha toetusmäära alusel kuludokumendis kajastatud abikõlblike kulude põhjal arvutatud toetuse

summa), ning kõik mitteabikõlblikud kulud, mis on nimetatud arve-saatelehel või arvel

kajastatud. Näiteks kuulub arve-saatelehel või arvel kajastatud mitteabikõlblike kulude (mis

peavad toetuse saajal olema tasutud enne toetuse maksmise otsuse tegemist) hulka toetatava

29

tegevuse käibemaks, kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, ning ka muud

mitteabikõlblikud kulud, mis on mingil põhjusel kuludokumentides kajastatud.

Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või

arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või

selliselt, et maksetaotluses kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste

summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab

PRIA-le taotluse koos omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate

dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulude abikõlblikkuse kontrollimist,

arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuste alusel

määratud raha toetuse saaja arvelduskontole.

Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha kasutada üksnes selle isiku

väljastatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest

tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või soetas vara. Toetuse saaja tasub pärast

toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel

tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või soetas vara.

Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest vastava teabe koos maksmist tõendavate

dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte). Toetuse maksmise korral

arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast toetusrahast tasaarvelduse korras maha toetuse

maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstud raha. Toetuse maksmisest keeldumise korral

maksab toetuse saaja maksmise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi. Kui

kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma tasumise ja PRIA-le nõutavate

dokumentide esitamise tähtaegadest ei ole kinni peetud, siis on PRIA-l õigus edaspidi keelduda

toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist

või nõuda toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha tagasi. Samuti on PRIA-l õigus keelduda

toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist, kui esitatud

kuludokumendid ei vasta nõuetele või ei ole piisavalt selged ja läbipaistvad.

Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist toimub olemasoleva sekkumise eelarve

piires ega too kaasa täiendavat rahavajadust riigieelarvest.

Eelnõu §-s 22 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31.

detsembrini 2039.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse, et PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning

töötlemisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99

sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe ühelainsal

veebisaidil. Eestis on selleks veebisaidiks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks

aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul toetuse

saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui makstav

toetus on 1 250 eurot või väiksem.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

30

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb

ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni rakendusmäärus

(EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning

liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid

käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205).

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel

http://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Määrus aitab kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika perioodi 2023–2027

erieesmärkide saavutamisele, milleks on suurendada turule orienteeritust ja

põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat

tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele ning parandada Euroopa Liidu

põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut,

toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist).

Toetuse andmise eesmärk on põllumajandustootjate majandusliku võimekuse ja

konkurentsivõime tõstmine. Sekkumine tuleneb vajadusest tõsta põllumajanduse ja toidusektori

ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust.

Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete

ega pädevuse jaotus.

Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju,

samuti ei oma määruse muudatused mõju riigi julgeolekule ega kohaliku omavalitsuse

korraldusele. Toetus hõlmab kogu Eesti territooriumi ning tagab võimalused ja toetuse kõikidele

Eesti piirkondadele, kuid võttes arvesse, et sealihatootmise tegevusvaldkonnas tegutsevad

ettevõtjad paiknevad eelkõige maapiirkondades, panustab see maapiirkondade mahajäämuse

vähendamisse. Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on

olemas määruse menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Strateegiakava sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumise 2.7 „Põllumajandustootjate tootlikud

investeeringud“ avaliku sektori kogueelarve on 13 750 000 eurot, millest Euroopa Liidu

kaasrahastus EAFRD-st on 5 550 000 eurot ja kohustuslik Eesti rahastus 3 700 000 eurot ning

Eesti riigi poolne täiendav rahastus 4 500 000 eurot.

Määruse rakendamiseks vajalik Eesti kaasrahastus on kehtivas riigieelarves ja riigi

eelarvestrateegias ette nähtud ning määruse rakendamine ei too kaasa vajadust täiendavate

vahendite eraldamiseks riigieelarvest.

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

31

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning

Kliimaministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le.