_____________________________________________________________________________ Lahemaa Maaomanike Liit Virve küla tel. 509 8522 LHV

reg.nr. 80616614 Kuusalu vald [email protected] EE897700771008486159

74814 Harju mk

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 22.07.2026 Ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõjude hindamise aruande eelnõu kohta Lahemaa Maaomanike Liidu ettepanekud on järgmised:

1. Üldine mõjude hindamise aruande tase on kesine ja Eesti arengu põhiprobleemid (vähenev sündivus; noorte

lahkumine Eestist; heal tasemel arstiabi kättesaadavus; kõrghariduse kvaliteedi tõstmine; majanduse

taandareng; energia tootmine ja maksumus; eraomandi kaitse; rohepõõrde mõju Eesti majandusele ja

ühiskonnale; massilise migratsiooniga seonduv jne), mis tuleks järgnevatel aastakümnetel lahendada, on

käsitlemata. Ettepanek on selles osas mõjude aruande eelnõud täiendada.

2. Me ei pea õigeks, et üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõjude hindamise aruande koostavad suures osas

samad inimesed, kes koostasid üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“. Teeme ettepaneku kutsuda mõjude

hindamise aruanne tagasi ja leida selle koostamiseks sõltumatu organisatsioon või ettevõte.

3. Teeme ettepaneku, et üleriigiline planeering hõlmaks kogu Eesti Vabariigi territooriumi, mitte ainult 9/10

territooriumist ja kümmet tugevat vedurlinna.

4. Üleriigilises planeeringus on peamiselt analüüsitud EL arengusuundasid (lähtutud on EL direktiivides toodud

reeglitest) ja kliimapoliitika eesmärke. Täiesti tagaplaanile on jäetud Eesti traditsioonilised arengusuunad

ning Eesti rahva ja kultuuri kestmajäämise küsimused. Teeme ettepaneku mõjude hindamise aruande eelnõud

selles osas täiendada.

5. Puudub igasugune analüüs üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ vastavuse kohta EV Põhiseadusele ja

põhiseaduses toodud põhimõtete ja eesmärkide saavutamise analüüs. Üha laienevate ja suurenevate

looduskaitseliste piirangute osas jääb selgusetuks, mis saab EV-s eraomandist. Teeme ettepaneku mõjude

hindamise aruande eelnõud selles osas täiendada.

6. Mõjude hindamise aruandes domineerib ebaproportsionaalselt „rohepöördega“ seonduv. Sisuliselt puudub

inimarengu ja majanduse arendamise analüüs. Teeme ettepaneku mõjude hindamise aruande eelnõud selles

osas täiendada.

7. Väga nõrk on veemajandust, üleujutusalasid, sademevee ja joogivee probleeme käsitlev osa. Näiteks punktis

4.4 on üldine mittemidagiütlev jutt, mille koht ei ole üleriigilises planeeringus. Teeme ettepaneku mõjude

hindamise aruande eelnõud selles osas täiendada.

8. Üldplaneeringute kohaselt hõlmab rohevõrgustik 58% eesti maismaast ja ligikaudu 75% eesti metsadest

paikneb rohevõrgustikus. Aruandest selgub, et „KOV üldplaneeringud ei ole olnud piisavalt tugevad

vahendid rohevõrgustiku üleriigilise toimivuse tagamiseks. See ülesanne eeldab senisest märksa selgemat

riiklikku initsiatiivi ja vastutust“. Teeme ettepaneku tuua välja konkreetsed põhjused, miks soovitakse

järjekindlalt vähendada KOV rolli kohaliku elu korraldamisel ja arengu suunamisel.

9. Teeme ettepaneku täiendada punkte 4.7 ja 4.8., praegu jääb käsitlus pealiskaudseks.

Kokkuvõtlikult saame nentida, et aruandes puudub hetkel asjalik Eesti riigi ja rahva huve käsitlev analüüs üleriigilise

planeeringu „Eesti 2050“ kohta.

Lugupidamisega Lahemaa Maaomanike Liidu juhatus /allkirjastatud digitaalselt/

_____________________________________________________________________________ Lahemaa Maaomanike Liit Virve küla tel. 509 8522 LHV

reg.nr. 80616614 Kuusalu vald [email protected] EE897700771008486159

74814 Harju mk

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 22.07.2026 Ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõjude hindamise aruande eelnõu kohta Lahemaa Maaomanike Liidu ettepanekud on järgmised:

1. Üldine mõjude hindamise aruande tase on kesine ja Eesti arengu põhiprobleemid (vähenev sündivus; noorte

lahkumine Eestist; heal tasemel arstiabi kättesaadavus; kõrghariduse kvaliteedi tõstmine; majanduse

taandareng; energia tootmine ja maksumus; eraomandi kaitse; rohepõõrde mõju Eesti majandusele ja

ühiskonnale; massilise migratsiooniga seonduv jne), mis tuleks järgnevatel aastakümnetel lahendada, on

käsitlemata. Ettepanek on selles osas mõjude aruande eelnõud täiendada.

2. Me ei pea õigeks, et üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ mõjude hindamise aruande koostavad suures osas

samad inimesed, kes koostasid üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“. Teeme ettepaneku kutsuda mõjude

hindamise aruanne tagasi ja leida selle koostamiseks sõltumatu organisatsioon või ettevõte.

3. Teeme ettepaneku, et üleriigiline planeering hõlmaks kogu Eesti Vabariigi territooriumi, mitte ainult 9/10

territooriumist ja kümmet tugevat vedurlinna.

4. Üleriigilises planeeringus on peamiselt analüüsitud EL arengusuundasid (lähtutud on EL direktiivides toodud

reeglitest) ja kliimapoliitika eesmärke. Täiesti tagaplaanile on jäetud Eesti traditsioonilised arengusuunad

ning Eesti rahva ja kultuuri kestmajäämise küsimused. Teeme ettepaneku mõjude hindamise aruande eelnõud

selles osas täiendada.

5. Puudub igasugune analüüs üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ vastavuse kohta EV Põhiseadusele ja

põhiseaduses toodud põhimõtete ja eesmärkide saavutamise analüüs. Üha laienevate ja suurenevate

looduskaitseliste piirangute osas jääb selgusetuks, mis saab EV-s eraomandist. Teeme ettepaneku mõjude

hindamise aruande eelnõud selles osas täiendada.

6. Mõjude hindamise aruandes domineerib ebaproportsionaalselt „rohepöördega“ seonduv. Sisuliselt puudub

inimarengu ja majanduse arendamise analüüs. Teeme ettepaneku mõjude hindamise aruande eelnõud selles

osas täiendada.

7. Väga nõrk on veemajandust, üleujutusalasid, sademevee ja joogivee probleeme käsitlev osa. Näiteks punktis

4.4 on üldine mittemidagiütlev jutt, mille koht ei ole üleriigilises planeeringus. Teeme ettepaneku mõjude

hindamise aruande eelnõud selles osas täiendada.

8. Üldplaneeringute kohaselt hõlmab rohevõrgustik 58% eesti maismaast ja ligikaudu 75% eesti metsadest

paikneb rohevõrgustikus. Aruandest selgub, et „KOV üldplaneeringud ei ole olnud piisavalt tugevad

vahendid rohevõrgustiku üleriigilise toimivuse tagamiseks. See ülesanne eeldab senisest märksa selgemat

riiklikku initsiatiivi ja vastutust“. Teeme ettepaneku tuua välja konkreetsed põhjused, miks soovitakse

järjekindlalt vähendada KOV rolli kohaliku elu korraldamisel ja arengu suunamisel.

9. Teeme ettepaneku täiendada punkte 4.7 ja 4.8., praegu jääb käsitlus pealiskaudseks.

Kokkuvõtlikult saame nentida, et aruandes puudub hetkel asjalik Eesti riigi ja rahva huve käsitlev analüüs üleriigilise

planeeringu „Eesti 2050“ kohta.

Lugupidamisega Lahemaa Maaomanike Liidu juhatus /allkirjastatud digitaalselt/