| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 12-1/26/129-3 |
| Registreeritud | 23.07.2026 |
| Sünkroonitud | 24.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
LÜGANUSE VALLAVALITSUS
Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank
Nimekirja alusel
23.07.2026 nr 6-1/40-65
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi täiendatud versiooni ja ettepanekute edastamine
Lüganuse Vallavalitsus küsis varasemalt ettepanekuid Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta.
Anname teada, et laekunud ettepanekud ning nendele koostatud vastused on leitavad kirja lisast 1
ning ettepanekute alusel täiendatud lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm lisast 2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Horn
vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes
Lisad: 1. 2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR_arvamused
2. 2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR
Liisa Maria Mihhailov
5883 4908, [email protected]
TÖÖ NR 2026-065
Juhatuse liige: Erki Kõnd
Projektijuht, vastutav planeerija: Teele Nigola
KSH juhtekspert: Noeela Kulm
KSH juhteksperdi abi,
keskkonnaekspert:
Kadri Hänni
Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
X=6580308, Y=674247
AIDU JA AIDU-LIIVA DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM
Juuli 2026
Tellija: Lüganuse Vallavalitsus
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 82
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise programm
PLANEERINGUALA: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
TÖÖ EESMÄRK: Lüganuse vallas üldplaneeringuga määratud tuulepargi rajamiseks sobilikul
alal nr 24 kavandatava taastuvenergiapargi (tuulepark, väiketuulikud,
päikesepark ja elektrienergiasalvesti) rajamise võimaluste ja tingimuste
hindamiseks ja määramiseks vajaliku detailplaneeringu koostamine ja
keskkonnamõjude strateegiline hindamine
TÖÖ LIIK: Detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
TÖÖ TELLIJA:
KOOSTAMISE KORRALDAJA:
Lüganuse Vallavalitsus
Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, 43199, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond
Kontaktisik: Liisa Maria Mihhailov
Tel 5883 4908
ARENDAJAD: TMV Green OÜ
Registrikood 16162236
Indrek Aps
Tel 512 6226
Aidu Veespordikeskus SA
Registrikood 90010388
Hardi Murula
Tel 503 6817
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 5665 1909
http://www.kobras.ee
Projektijuht / planeeringu
koostaja:
Teele Nigola – maastikuarhitekt-planeerija
Tel 518 7602
KSH juhtekspert: Noeela Kulm
Tel 5693 9300
KSH juhteksperdi abi: Kadri Hänni – KSH juhteksperdi abi ja keskkonnaekspert
Tel 5348 8224
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 82
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 82
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola, Noeela Kulm
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
• Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 82
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................. 7
1. ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUST ........................................................................................ 9
1.1. TUULIKUD JA NENDE PAIGUTUS ........................................................................................................................................................... 9
1.2. ELEKTRITUULIKU VUNDAMENT ........................................................................................................................................................... 10
1.3. MONTAAŽIPLATSID ............................................................................................................................................................................. 10
1.4. TEED ..................................................................................................................................................................................................... 11
1.5. ELEKTRIÜHENDUS ................................................................................................................................................................................ 11
1.6. PÄIKESEPARK ....................................................................................................................................................................................... 11
1.7. VÄIKETUULIKUD ................................................................................................................................................................................... 12
1.8. ENERGIASALVESTID ............................................................................................................................................................................. 12
2. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ........................................................................................................ 12
2.1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA VAJADUS .................................................................................................................................... 12
2.2. DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE JA KOOSSEIS ........................................................................................................................ 14
2.3. DETAILPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED ................................................................................................................... 14
3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM ....................................................................... 15
3.1. EESMÄRK JA METOODIKA ................................................................................................................................................................... 15
3.1.1. KSH RAAMES LÄBIVIIDAVAD UURINGUD JA ANALÜÜSID ......................................................................................................... 16
3.2. KSH RUUMILINE ULATUS ................................................................................................................................................................... 18
3.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA ............................................................................................. 18
3.3.1. RIIKLIKUD ARENGUDOKUMENDID ............................................................................................................................................... 18
3.3.2. PIIRKONDLIKUD ARENGUDOKUMENDID ..................................................................................................................................... 20
3.3.3. DETAILPLANEERINGUALAL KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD .................................................................................................. 29
3.3.4. LÄHIPIIRKONNA TAASTUVENERGEETIKA PLANEERINGUD JA MUUD ARENDUSED ................................................................... 30
3.4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...................................................................................................................... 31
3.4.1. TUULEOLUD .................................................................................................................................................................................. 31
3.4.2. MAASTIK, MULLASTIK, GEOLOOGIA (SH MAARDLAD) JA HÜDROGEOLOOGIA ........................................................................ 32
3.4.3. PINNAVESI JA MAAPARANDUSSÜSTEEMID ................................................................................................................................. 36
3.4.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA MUUD LOODUSVÄÄRTUSED .............................................................................................. 36
3.4.5. ROHEVÕRGUSTIK .......................................................................................................................................................................... 40
3.4.6. KULTUURIMÄLESTISED JA PÄRANDKULTUURI OBJEKTID ............................................................................................................ 41
3.4.7. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND ......................................................................................................................................... 42
3.5. ALTERNATIIVID .................................................................................................................................................................................... 44
3.6. EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU...................................................................................................................................... 44
3.6.1. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKULE ....................................................................................................................................... 44
3.6.2. MÕJU KAITSTAVATELE ALADELE JA KAITSTAVATELE LIIKIDELE .................................................................................................. 46
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 82
3.6.2.1. MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE .................................................................................................................. 46
3.6.2.1.1 Taimestik .................................................................................................................................................................................... 47
3.6.2.1.2. Loomastik .................................................................................................................................................................................. 48
3.6.2.1.2.1 Linnustik .................................................................................................................................................................................. 48
3.6.2.1.2.2. Käsitiivalised ......................................................................................................................................................................... 50
3.6.2.1.2.3. Muud loomad ...................................................................................................................................................................... 50
3.6.2.2. ROHEVÕRGUSTIK .......................................................................................................................................................... 51
3.6.3. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE .................................................................................................................................................... 51
3.6.3.1. PINNAVEEKOGUD .......................................................................................................................................................... 51
3.6.3.2. MAAPARANDUSSÜSTEEMID JA MÄRJAD ELUPAIGAD ................................................................................................. 51
3.6.3.3. PÕHJAVESI ..................................................................................................................................................................... 51
3.6.4. MÕJU PINNASELE, SH VÄÄRTUSLIKULE PÕLLUMAJANDUSMAALE ............................................................................................ 52
3.6.5. MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE...................................................................................................................... 52
3.6.5.1. MÜRA ............................................................................................................................................................................. 53
3.6.5.2. VARJUTUS ...................................................................................................................................................................... 58
3.6.5.3. VIBRATSIOON ................................................................................................................................................................ 59
3.6.5.4. MÕJU KINNISVARALE JA MAAKASUTUSELE ................................................................................................................. 60
3.6.5.5. MÕJU PIIRKONNA ARENGULE, SH ETTEVÕTLUSELE .................................................................................................... 60
3.6.6. MÕJU MAASTIKELE E VISUAALNE MÕJU ..................................................................................................................................... 61
3.6.7. MÕJU KULTUURIMÄLESTISTELE ................................................................................................................................................... 61
3.6.8. MÕJU MAAVARAVARUDELE ........................................................................................................................................................ 62
3.6.9. JÄÄTMETEKE .................................................................................................................................................................................. 62
3.6.10. KLIIMAKINDLUSE HINDAMINE ................................................................................................................................................... 63
3.6.11. MÕJU RIIGIKAITSELISTELE OBJEKTIDELE ................................................................................................................................... 64
3.6.12. MUUD MÕJUD ........................................................................................................................................................................... 66
3.6.13. KUMULATIIVSE MÕJU VÕIMALIKKUS, ARVESTADES TEISTE ÜMBRUSKONNA ARENDUSPROJEKTIDEGA .............................. 66
3.6.14. PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU ESINEMISE VÕIMALIKKUS ........................................................................................................ 70
4. OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM ........................................................................................................................... 70
4.1. AJAKAVA .............................................................................................................................................................................................. 71
5. KAASATAVAD NING KOOSTÖÖ TEGIJAD ............................................................................................................ 72
6. KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................................................... 76
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 82
Lisad:
Lisa 1. Lüganuse Vallavolikogu 18. detsember 2025. a otsus nr 12 ja 30. juuni 2026. a otsus nr 50
Lisa 2. Nahkhiirte uuringu metoodika
Lisa 3. Taimestiku uuringu metoodika
Lisa 4. Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Lisa 5. Aidu küla tuule- ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
SISSEJUHATUS
Käesolev dokument ühendab endas Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja sellega seotud
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi.
Lüganuse valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks
põhimõtteliselt sobivad alad. Tegemist on aladega, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tuulikute
rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, uuringute ja mõjuhindamise läbiviimist).
Detailplaneeringu koostamine ja KSH läbiviimine on algatatud Lüganuse Vallavolikogu 18. detsembri 2025. a
otsusega nr 12 (lisa 1). Detailplaneeringu peamine eesmärk on välja selgitada taastuvenergiapargi rajamise
võimalikkus ja tingimused alal, mis valdavalt kattub Lüganuse valla üldplaneeringuga (kehtestatud 29.05.2025)
määratud tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobiva alaga nr 24. Vastavalt TMV Green OÜ
(registrikood 16162236) ja Aidu Veespordikeskus SA (registrikood 90010388) esitatud taotlusele soovitakse
rajada taastuvenergiaparki, mis hõlmab kuni 11-st tuulikust koosnevat tuuleparki, päikeseparki
koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikuid kogukõrgusega kuni 30 meetrit, energiasalvesteid ja neid
teenindavat taristut.
TMV Green OÜ osales pärast detailplaneeringu ja KSH algatamist riigimaa hoonestusõiguse enampakkumisel
ja omandas õiguse Kohtla metskond 199 (43801:001:0123) kinnistul tuuleenergeetika arendamiseks, mistõttu
võib detailplaneeringualale lisanduda lisaks seni kavandatud 11 tuulikule eeldatavalt veel kuni kaks tuulikut.
Lisaks on menetluse käigus pärast detailplaneeringu algatamist tuvastatud mõningased ebatäpsused otsuse
tekstis planeeringuala suuruse osas ning katastriüksuste loendis. Detailplaneeringu algatamise otsuse
tekstiosas oli ekslikult esitatud vale planeeringuala suurus (364 ha) ja puudulik katastriüksuste loend. Seetõttu
muudeti Lüganuse Vallavolikogu 18.12.2025 otsust nr 12 „Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 30. juuni 2026 otsusega nr 50 „Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine (lisa 1) „Otsuse Aidu ja
Aidu-Liiva detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine kohaselt on
planeeringuala suurus ligikaudu 435 ha ja hõlmab 46 katastriüksust. DP koostamise eesmärk on rajada kuni
13-st tuulikust koosnev tuulepark, päikesepark koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikud kogukõrgusega
kuni 30 meetrit, energiasalvestid ja neid teenindav taristu.Vastavalt Lüganuse valla üldplaneeringule tuleb
tuulepargi rajamise võimalikkus tuuleenergia tootmiseks sobivatel aladel täpsustada detailplaneeringu
koostamise ning selle mõjude hindamise, sh KSH läbiviimise käigus. Paralleelselt detailplaneeringu ja mõjude
hindamisega (sh KSH) viiakse läbi ka vajalikud alusuuringud.
Vastavalt planeerimisseadusele on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast
algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 82
vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise
eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu
koostamisse kaasatavatest isikutest.
KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada
kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut. KSH esimeseks etapiks on KSH programmi
koostamine. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 (KeHJS; RT I,
08.07.2025, 58) KSH programm:
määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;
sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste
planeerimisdokumentidega;
selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist
keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise
võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;
nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus
võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise
planeerimisdokumendi vastu;
sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis
tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;
sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi
koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi allkirjastatud kinnitust, ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande koostamiseks vajaliku eksperdirühma koosseisu, nimetades,
milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;
kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti.
KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on
planeeringu lisa. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise
tulemusi.
Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne planeeringu
elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate
mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. KSH raames
kavandatakse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude
hindamist käesolevas KSH programmis kirjeldatud ulatuses.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 82
1.ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUST
Detailplaneeringuala hõlmab Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia tootmiseks
põhimõtteliselt sobivat ala nr 24 ning ulatub osaliselt ka sellega piirnevale alale. Planeeringuala ligikaudne
suurus on ca 435 ha ja hõlmab taastuvenergiapargi arendusala ning tehnovõrkude rajamiseks vajalikku maa-
ala.
Tuulikute ja tuulepargi alajaamade vahelised ülekandeliinid kavandatakse maakaablitena, alajaamadest edasi
võib kasutada õhuliine. Planeeringus nähakse ette ka lahendus elektrienergia ülekandevõrguga liitumiseks,
selleks on eelistatud olemasolevad või uued alajaamad või liitumine otse 110 kV või 330 kV elektriliinile.
Planeeringus määratakse ka tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste õhuliinide/maakaablite
võimalikud asukohad ja ligikaudsed pikkused koos kõikide alternatiividega. Detailplaneeringu käigus
määratakse tuulepargis elektrituulikute arv (maksimaalselt 13 tk) ning kavandatav maksimaalne kõrgus. Samuti
näidatakse ära võimalike elektrienergia salvestite asukohad.
Tuulepargi planeerimisel arvestatakse:
arendusalale ette nähtud Lüganuse valla üldplaneeringust tulenevate nõuetega, mille ülevaade
on esitatud peatükis 3.3.2;
Vabariigi Valitsuse 26.06.2003. a määrusega nr 184 „Võrgueeskiri”, mille tähenduses tuulepark
koosneb mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga
ühendavatest seadmetest ning on ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;
samal planeeringualal võib planeeritav tuulepark koosneda ka mitmest eraldiseisvast
elektrituulikute grupist, millel on eraldi liitumispunkt, elektri-, sidevõrk ning juurdepääsuteede
võrk;
tuulikute lubatud maksimaalne kõrgus selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga;
tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringualal määratletakse lähtudes tuulikutele sobiva
ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest.
Lüganuse valla üldplaneeringuga väiketuulikute püstitamiseks sobivaid potentsiaalseid alasid ette ei nähta,
neid võib püstitada kogu valla territooriumil projekteerimistingimuste alusel arvestades ÜP-s toodud tingimusi.
Võimalikud päikesepargi alad on ÜP-s välja toodud taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarbena, teistel aladel
arvestatakse ÜP-s toodud tingimustega. Tuule ja päikese energiatootmise ehitiste lähestikku kavandamisel
arvestatakse nende võimaliku mõjuga/riskidega teineteisele (nt tuulikute varjutuse/jäätumise mõju
päikesepaneelide toimimisele).
1.1.TUULIKUD JA NENDE PAIGUTUS
Planeeritavas tuulepargis soovitakse paigaldada kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Praegu on tuulikute
kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid teadaolevalt kuni 250-280 m tipukõrgusega. Seega on tuulikute
tiiviku ehk rootori diameeter vahemikus 150–180 m ja torni/masti kõrgus 140–200 m. Tuulikuid paigutatakse
üldiselt tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu rootori 4–9 diameetri kaugusele ja teistes
tuulesuundades ligikaudu rootori 3–5 diameetri kaugusele. Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest,
soovitavast tootlusest, tuuleoludest ning võimalikest keskkonna piirangutest.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 82
Tuulikud on tavaliselt mati pinnaga ja heledat tooni - valget või halli värvi. Valge värv aitab tuulikutel silma
paista. See on oluline nii lennuohutuseks kui ka lindude turvaliseks liikumiseks. Öiseks nähtavuse tagamiseks
(lennuohutuseks) on gondlile paigaldatud punast värvi märgutuled.
Juhtivate tuulikutootjate maismaatuulikute seeriatootmises võib tänapäeval maksimaalne võimsus ulatuda kuni
7,2 MW, kuid see võib planeeringu käigus ka suureneda. Maismaatuulikute võimsus on pidevalt tõusnud.
Tuulikutootja Vestas andmetel suudavad tuulikud elektrienergiat toota tuule kiirusega 3–25 m/s (Vestas Wind
Systems A/S, 2025).
Tuulikute maksimaalne arv ja täpsed asukohad selgitatakse detailplaneeringu menetluse etapis. Arendajad on
avaldanud soovi kokku kuni 13 tuuliku püstitamiseks planeeringualale. Ühe tuulegeneraatori kavandatav
nimivõimsus on kuni 8 MW ja maksimaalne kogukõrgus kuni 300 meetrit.
1.2.ELEKTRITUULIKU VUNDAMENT
Pinnase ehitusgeoloogiast tulenevalt valitakse tuuliku vundamendi tüüp (skeem 1) ja tehniline lahendus.
Maismaa tuulikute levinuimaks vundamenditüübiks on gravitatsioonivundament ehk raudbetoonist
vundamendi tüüp. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp ja hoiab
tuulikut püsti raskusjõul.
Tänapäevaste tuulikute vundamendid on 25 – 30 m läbimõõduga, mis teeb vundamendi ehitusaluseks pinnaks
490,9 – 706,9 m2. Vundamendi sügavus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib olla vahemikus
ligikaudu 2 – 6 m. Ühe tuuliku rajamiseks väljakaevatava pinnase maht on seega u 2000 m3 (ehitusprojektid
täpsustavad mahtusid vastavalt ala ehitusgeoloogiale). Pinnast kasutatakse osaliselt vundamendi katmiseks.
Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitatsioonivundamendi
asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gravitatsioonivundamendist. Vaiad
võivad ulatuda 10–20 m sügavusele, kuid vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutatava
betooni hulk oluliselt väiksem.
Skeem 1. Erinevad tuulikute vundamendi tüübid (WSP Global Inc, 2025).
1.3.MONTAAŽIPLATSID
Tuulikute püstitamiseks on vaja rajada nn montaažiplatsid, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks
kraana ning muu vajaliku rasketehnika. Samuti on montaažiplats vajalik, et hoiustada tuuliku detaile enne
nende paigaldamist. Montaažiplatsi suurus on valdavalt standardlahendus, mida vajadusel muudetakse
lähtuvalt asukoha eripärast. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale selleks, et kraanal oleks võimekus
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 82
tuuliku komponendid paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega (kohati 5-10 tonni/m2).
Tuuliku ja kraana detailide hoiustamiseks ja kraana püstitamiseks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet
suurendama ja neid saab ladustada ka piirkonnas olevatel lagedatel aladel montaažiplatsi ja tee kõrval. Platsi
peale ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku
hooldustöödeks ning tuuliku hilisemaks likvideerimiseks.
1.4.TEED
Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis on vajalikud tuulikute rajamiseks ja hilisemaks hoolduseks.
Tuuleparkide rajamisel püütakse maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevat teedevõrku, mida vastavalt
vajadusele rekonstrueeritakse. Töötavate tuulikute puhul tuleb ligipääsuteed aastaringselt ligipääsetavana
hoida. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius
on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Kuna teedel on vaja transportida eriti suuremõõtmelisi detaile,
tuleb sellega tee kurvide ja kallete rajamisel arvestada.
Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Lisaks on
vajalik rajada teede korrashoiu tagamiseks teega külgnevad kuivenduskraavid. Lüganuse valla üldplaneeringu
kohaselt ei kavandata tuulikut riigiteele lähemale kui 1,5 kordne tuuliku kogukõrgus meetrites ja kõikidele
teistele avalikele teedele lähemale kui tuuliku kogukõrgus meetrites. Detailplaneeringu koostamisel võib
tuuliku kaugust taristuobjektist selle valdajaga täpsustada lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja
kavandatavate tuulikute parameetritest. Tuuliku kauguse määramisel lähtutakse tuuliku vundamendi servast.
1.5.ELEKTRIÜHENDUS
Detailplaneeringualale võidakse rajada vastavalt vajadusele alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse
tuulepargi alajaamaga maakaablitega või õhuliiniga. Maakaablite ja õhuliinide planeerimisel lähtutakse
Lüganuse valla üldplaneeringu ptk 6.5.8.1. nõuetest. Maakaablid paigaldatakse kuni 1 m sügavusse kaevikusse.
Tuulepargi alajaam peab elektrienergia müümiseks olema ühendatud põhivõrguga. Lähim võimalik olemasolev
põhivõrgu alajaam on põhja suunas asuv Püssi alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning liituda
sealt 110 või 330 kV liinile. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt tuleb võimalusel kasutada tuulepargi
ja 110 või 330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate liinide koridore. Täpne elektri ülekandeliinide
paiknemine selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Planeeringuala lähedusse jääb elektripaigaldisi, mille puhul tuleb arvestada kaitsevööndiga, kus on tegutsemise
piirangud. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku § 70 lõike 8
alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Olemasolevate ehitiste ohutuse
tagamiseks tuleb lähtuda elektriliini paigutamisel 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva standardi EVS-EN 50341-
2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) alusel.
Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme
vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus.
1.6.PÄIKESEPARK
Planeeringualale rajatakse päikesepark koguvõimsusega kuni 20 MW. Päikeseelektrijaama tööpõhimõte
seisneb selles, et päikesepaneelid paigaldatakse kas maapinnale, katusele või muu rajatise külge ning need
toodavad alalisvoolu, mis inverteri kaudu muundatakse vahelduvvooluks, mis tarbitakse kas otse hoonetes või
suunatakse tarbimiseks edasi vooluvõrku.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 82
1.7.VÄIKETUULIKUD
Väiketuulikud on kuni 30 meetri kõrgused ja neid paigaldatakse eelkõige kohalikuks väikesemahuliseks elektri
tootmiseks ja tarbimiseks.
1.8.ENERGIASALVESTID
Planeeringualale või liitumispunktis alajaama kõrvale paigaldatakse energiasalvesti ehk akupank, mis aitab
tasakaalustada energia tootmise kõikumist. Akupanga ruumivajadus on ligikaudu 0,5-1 ha 50 MWh süsteemi
jaoks. Võimalikud akupanga tüübid on liitiumioonakud või vanaadium-redoks-akud ning võimsus vastavalt
pargi suurusele.
2.DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
2.1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA VAJADUS
Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise algatamise otsuse kohaselt asub planeeringuala Aidu ja Aidu-
Liiva külades ning hõlmab ligikaudu 435 ha suurust ala (skeem 2).
Skeem 2. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala paiknemine Lüganuse vallas.
Planeerimisseaduse § 125 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul ning olulise ruumilise mõjuga ehitise
ehitamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste
nimekiri“ on tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitis.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 82
Lüganuse valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks
põhimõtteliselt sobivad alad. Tegemist on aladega, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tuulikute
rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, uuringute ja mõjuhindamise läbiviimist).
Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse eesmärgiks on rajada Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud
tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal nr 24 (skeem 3) ja osaliselt sellega piirneval alal
taastuvenergiapark, mis hõlmab kuni 13-st tuulikust koosneva tuuleenergiapargi ja kuni 20 MW
koguvõimsusega päikeseenergiapargi, väiketuulikute (kogukõrgusega kuni 30 meetrit), energiasalvestite ning
neid teenindava taristu rajamist. TMV Green OÜ soovib kavandada kuni 10 tuulegeneraatori rajamist (ühe
tuulegeneraatori elektriline võimsus kuni 8 MW ja kogukõrgus kuni 280 meetrit maapinnast) ning
energiasalvesti rajamist koguvõimsusega kuni 100 MW. Sihtasutus Aidu Veespordikeskus soovib kavandada
kuni 3 tuulegeneraatori (ühe tuulegeneraatori võimsus kuni 8 MW ja kogukõrgus kuni 300 meetrit),
päikesepargi koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikute ala (tuulikute kõrgus kuni 30 meetrit) ning sobiva
võimsusega salvesti rajamist.
Skeem 3. Detailplaneeringuala paiknemine Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia
tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal nr 24 ning sellega piirneval alal.
Detailplaneeringuga planeeritakse tuulikute, päikesepargi ja energiasalvestite asukohad ning lahendatakse
vajaliku taristu, sealhulgas teede ja tehnovõrkude, paiknemine. Planeeringuga määratakse kruntidele
juurdepääsud, põhimõtteline teenindusteede võrk ja tehnovõrkude paigutus ning heakorraga seotud
lahendused. Samuti määratakse kitsendustega alad ning hinnatakse vajadust maa avalikku kasutusse võtmiseks
ja/või servituutide seadmiseks.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 82
Detailplaneeringu menetluse tulemusena muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia
tootmise, salvestamise ja jaotamise alaks. Lisaks nähakse vajadusel ette eraldi kruntide moodustamine ning
määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi, alajaamade ning energiasalvestite rajamiseks. Tuulikuid saab
kavandada kinnistule huvitatud isiku ja maaomaniku vahelise kokkuleppe tulemusena.
Detailplaneeringu eesmärk on leida tasakaal võimalikest mõjudest ning riiklike ja kohalike eesmärkide vahel.
2.2.DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE JA KOOSSEIS
Detailplaneering koosneb joonistest, seletuskirjast ja lisadest. DP vormistatakse paberkandjal ja digitaalselt (nii
pdf-formaadis kui ka joonise andmekihtidena). Planeering esitatakse kujul, mis on sobilik planeeringute
andmekogusse esitamiseks.
Nõuded detailplaneeringule:
DP koosseisus esitatakse vähemalt põhijoonis ning teede ja tehnovõrkude joonis;
DP joonistel näidatakse võimalik tuulikute ja päikesepargi paiknemine, olemasolev ja kavandatav
teedevõrk, olemasolevad ja perspektiivsed elektripaigaldised, sh alajaamad ja liinikoridorid ning
muud taastuvenergiapargi toimimiseks vajalikud rajatised;
kavandatavast keskkonnast ja rajatistest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse DP lisana
planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon (3D joonis);
DP seletuskiri sisaldab planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste loetelu, sh ehitusjärjekorda.
2.3.DETAILPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED
Detailplaneeringuga lahendatakse järgnevalt kirjeldatud ülesanded:
planeeringuga kavandatakse kuni13 tuulikust koosnev tuulepark, mis vastab Vabariigi Valitsuse
26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” määratlusele. Määratluse järgi koosneb tuulepark
mitmest elektrituulikust ning neid omavahel ja liitumispunktiga ühendavatest seadmetest,
ehitistest ja rajatistest. Planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast
elektrituulikute grupist samal planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk
ning vajadusel ka juurdepääsuteede võrk;
planeeringuga kavandatakse päikesepark koguvõimsusega kuni 20 MW, mis vastab määruse nr
184 „Võrgueeskiri” määratlusele. Päikeseelektrijaam on elektrijaam, mis muundab valguskiirgust
elektrienergiaks;
planeeringuga kavandatakse väiketuulikud kogukõrgusega kuni 30 meetrit;
planeeringuga kavandatakse energiasalvestid;
muudetakse maakasutuse sihtotstarvet osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks.
Vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse hoonestusala ja ehitusõigus tuulikute,
väiketuulikute, päikesepargi ja energiasalvestite rajamiseks;
määratakse tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringualal lähtudes tuulikutele sobiva ala
asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest. Tuulikute lubatud
maksimaalne kõrgus selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga;
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 82
määratakse kruntidel teede asukohad (sh juurdepääsud), tehnovõrkude paigutus ning
heakorranõuded. Vajadusel kavandatakse uued teed või laiendatakse olemasolevaid;
planeeritakse tuuleparki, päikeseparki ja väiketuulikuid teenindavate elektriliinide trassikoridorid
ja liitumispunktid. Kui detailplaneeringu koostamise käigus ilmneb vajadus tehnovõrkude
rajamiseks laiemal alal, siis planeeringuala laiendamise otsustamine toimub eraldi ning
kaasatakse laiendatud alale jäävate maade omanikud. Arvestatakse, et maakaablil eraldiseisva
rajatisena puudub oluline ruumiline mõju planeerimisseaduse § 6 punkti 13 tähenduses;
määratakse tuulikute, päikesepargi, väiketuulikute ja alajaamade vahelise elektriühenduse
tehniline lahendus ja trassi asukoht;
vajadusel määratakse ehitiste ehituslikud tingimused;
määratakse tuletõrje veevõtukohad ning vajadusel lisatakse uusi;
ehitusõiguse määramisel arvestatakse kõiki võimalikke mõjusid, sealhulgas sotsiaalseid ja
keskkonnaalaseid aspekte. Sotsiaalsed mõjud hõlmavad elukeskkonna muutusi, nagu müra,
visuaalne häiring ja varjutus;
sätestatakse müra normtasemed, vibratsiooni ja varjutuse nõuded ning muud keskkonnanõuded;
täpsustatakse kitsendustega alad ning vajadus maa avalikku kasutusse võtmiseks ja/või
servituutide seadmiseks;
detailplaneeringu koostamise käigus selguvad täiendavad võimalikud ülesanded lahendatakse
vastavalt planeerimisseadusele ja teistele kehtivatele õigusaktidele. Planeering koostatakse
koostöös huvitatud osapooltega ning selles määratletakse detailplaneeringu elluviimise
põhimõtted ja etapid.
PlanS § 126 lõikes 2 toodud teised detailplaneeringuga lahendatavad kohustuslikud ülesanded ei ole
asjakohased arvestades antud detailplaneeringuga kavandatut, mistõttu neid ülesandeid eelpool välja toodud
ei ole.
3.KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM
3.1.EESMÄRK JA METOODIKA
KSH koostatakse vastavalt Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Aruande
koostamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40 esitatud
sisunõuetest. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest
juhendmaterjalidest, olulisim on „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“ (Peterson, Kutsar,
Metspalu, & Vahtrus, 2017).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on (KeHJS § 311):
arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning
kehtestamisel;
tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
edendada säästvat arengut.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 82
Keskkonnamõjude olulisuse määramisel lähtutakse õigusaktides sätestatud normidest. KeHJS § 22 sätestab
„Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara“.
KSH programmi koostamise eesmärk on tuvastada võimalikud olulised mõjud ja valdkonnad, mis vajavad
hindamist. Keskkonnaelemendid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul olulist negatiivset mõju ei esine, jäetakse KSH
aruandes käsitlemata. See võimaldab keskenduda aruande koostamisel kõige olulisematele teemadele. Kui aga
KSH aruande koostamise käigus selgub lisanduva teabe põhjal, et mõni esialgu ebaoluliseks hinnatud valdkond
vajab siiski põhjalikumat käsitlemist, siis see lisatakse aruandesse.
KSH käigus:
esitatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja keskkonnaseisundi hinnang lähtudes
andmebaasidest (EELIS, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaagentuur, Metsaportaal, Statistikaamet
jt) ja varasemalt läbiviidud uuringutele tuginedes.
viiakse läbi täiendavad uuringud mis on toodud ptk 3.1.1. Uuringute andmed esitatakse KSH
koosseisus vastavuses looduskaitseseaduse § 53 lg 1, mis keelab I ja II kaitsekategooria liigi isendi
täpse elupaiga asukoha avalikustamise massiteabevahendites. ;
analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (kaasnevate
tagajärgede kaudu) ning hinnatakse mõjude ulatust;
hinnatakse kumulatiivseid ja kaudseid mõjusid ning koosmõju teiste tegevustega;
tehakse koostööd asutustega, millel on mõju hindamise läbiviimiseks asjakohast teavet ning
kaasatakse avalikkus;
antakse ülevaade kavandatava tegevuse vastavusest kehtivatele kõrgema taseme
planeeringutele ja arengukavadele;
analüüsitakse meetmeid, mis on kavandatud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendamiseks, ning hinnatakse nende tõhusust;
alternatiivide tekkimisel käsitletakse võimalikke alternatiive (need võivad seisneda tuulikute
paiknemises, arvus, ühenduskaablite või juurdepääsuteede asukohtades);
mõju hindamise tulemusel tehakse põhjendatud ettepanek keskkonnaseire tingimuste
määramiseks;
antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja avalikkuse kaasamisest;
viiakse läbi Natura asjakohane hindamine Muraka linnualale.
3.1.1.KSH raames läbiviidavad uuringud ja analüüsid
KSH raames viiakse läbi või on juba teostamisel järgmised uuringud ja analüüsid:
linnustiku uuring – Margus Pensa teostas linnustiku uuringu välitööd 2024 sügisest kuni 2025
sügiseni ja aruande lõplikud järeldused on koostamisel. Linnustiku uuring teostati lähtuvalt
Keskkonnaameti koostatud juhisest „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire
miinimumnõuded“ (2025). Linnustiku uuringu ülesandeks on selgitada välja ja kaardistada
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 82
kaitstavate linnuliikide elupaigad detailplaneeringualal ning selle 500 m puhvris ning selgitada
välja haudelinnustiku koosseis ja arvukus potentsiaalsel tuulepargi alal. Samuti pakkuda välja
leevendusmeetmed linnustikule avalduvate oluliste mõjude leevendamiseks;
nahkhiirte uuring - eesmärgiks on välja selgitada kaitsealuste nahkhiirte levik
detailplaneeringuala piirkonnas, et hinnata kavandatavate tuuleparkide võimalikku mõju
nahkhiirtele. Vajadusel pakutakse välja leevendavad meetmed. Uuringu viib läbi Ants Tull, OÜ
Loodusekspert, uuringu teostamise metoodika on esitatud lisas 2;
taimestiku inventuur – eesmärgiks on kavandatava tegevusega avalduva mõju väljaselgitamine
taimestikule. Selleks koondatakse ja analüüsitakse olemasolevate andmebaaside (EELIS,
Keskkonnaagentuur, PlutoF, Metsaregister) teavet; teostatakse välitööd, mille käigus
kontrollitakse üle teadaolevad kaitsealuste taimede leiukohad ning dokumenteeritakse uued
leiud ning tehakse ettepanekud tuulikute ja muude ehitiste asukoha muutmiseks või
leevendusmeetmete rakendamiseks. Inventuuri teostab Robin Gielen, Mükofloora OÜ vastavalt
lisas 3 esitatud metoodikale.
müraanalüüs – sisaldab müra leviku modelleerimist lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest,
alajaamade trafod, salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva keskkonna andmetest
ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart koostatakse kasutades
spetsiaaltarkvara WindPro. Müra leviku modelleerimisel lähtutakse kõige võimsamate turul
saadaolevate tuulegeneraatori mudelite parameetritest ning asukohavaliku analüüsi tulemustena
saadud aladele maksimaalselt paigutavate tuulikute arvust ja arendajate analüüsidel
põhinevatest asukohtadest. Samuti on võimalik leevendusmeetmena seada piirang paigaldavate
tuulegeneraatorite müratasemele. Tuulikute võimalike asukohtade määramisel lähtutakse
müratundlike objektide suhtes seejuures kõige ebasoodsamast olukorrast. Müratasemed
esitatakse välisõhu mürakaardil nii, et neid on võimalik võrrelda keskkonnaministri 16.12.2016
määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ ja maakonnaplaneeringuga kehtestatud müra normtasemetega. Müra
mõju hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment OÜ (2025) poolt koostatud juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise
juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine“;
varjutuse modelleerimine – varjutuse modelleerimiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPro.
Varjutuse modelleerimine teostatakse esimesena halvima võimaliku olukorra kohta. Kui sel juhul
ületatakse Kliimaministeeriumi tellitud juhises toodud norme, siis tehakse arvutused ka reaalse
tõenäolise stsenaariumi kohta, arvestades päikesevalguse levikut takistavaid objekte (hooned,
puud jmt), piirkonna reaalsed meteoroloogilisi tingimusi (päikesepaiste kestus, tuule suund) ja
prognoositavat tuulikute tööaega. Reaalse varjutuse kestuse arvutamisel arvestatakse otsese
päikesepaiste kestust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise
aega eri tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel.
Metsaaladele tuuleparkide planeerimisel on asjakohane reaalse varjutuse kestuse arvutamisel
arvestada ka puistute paiknemist, sest kui tundliku objekti ja tuuliku vahel paikneb varju levikut
takistav objekt (mets, hooned vms), ei jõua tuulegeneraatori vari tundliku objektini. Varjutuse
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 18 / 82
modelleerimisel lähtutakse Kliimaministeeriumi tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment OÜ (2025) poolt koostatud juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise
juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine“;
nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi visualiseeringud
(fotomontaažid) – visualiseeringud tehakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi alusel on
elektrituulikud nähtavad ning kus paikneb mõni avalikult kasutatav objekt (nt puhkeala,
ühiskondlik hoone, suurema kasutajate hulgaga teelõigud) või asub mõni suurem asula (5 km
raadiuses). Visuaalse mõju hindamisel juhindutakse meretuulikuparkide arendamise
edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist1, mis on
kohaldatavad maismaa tuuleparkidele. Tuulikupargi nähtavuse hindamiseks kasutatakse
spetsiaaltarkvara WindPRO 4.2 funktsiooni ZVI (zone of visual impact) või sellel hetkel kõige
uuemast mudelist;
tuulepargi wake-analüüs on uuring, millega hinnatakse, kuidas üks tuuleturbiin mõjutab tema
taga liikuvat õhuvoolu ja seeläbi teiste turbiinide tootlikkust. Wake-analüüs koostatakse Aidu ja
Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatavate tuulikute poolt avalduva mõju väljaselgitamiseks
OÜ Aidu Wind Park tuulikutele.
3.2.KSH RUUMILINE ULATUS
Vastavalt Lüganuse Vallavolikogu 30. juuni 2026. a otsusele nr 50 hõlmab planeeringuala ca 435 ha suuruse ala
(vt skeem 2). Juhul, kui see on asjakohane, planeeritakse taastuvenergiapargi toimimiseks vajalik taristu
väljapoole detailplaneeringuala.
Mõjuala ulatus sõltub väga palju mõju liigist ja mõju retseptorist. Inimese jaoks on kõige ulatuslikum visuaalne
mõju. Visuaalne mõju võib ulatuda Lüganuse vallast väljapoole, naaberomavalitsustesse.
3.3.KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA
3.3.1.Riiklikud arengudokumendid
Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline,
teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas
elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja
positiivseid mõjusid parimal viisil kasutada. Arengustrateegia toob välja vajaduse suurendada Eestis
taastuvenergia osakaalu ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. „Eesti 2035“ tegevuskava seab aastaks 2035
kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 miljonit tonni CO2-ekvivalenti.
Kliimapoliitika põhialuste dokumendis (Riigikogu otsus, 2023) lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika
pikaajaline visioon ja teekond selle poole liikumisel. Eesti sihiks on liikuda vähese süsinikuheitega majanduse
suunas, mis eeldab järkjärgulist ja sihipärast majandus- ning energiasüsteemi ümberkujundamist, et
suurendada ressursitõhusust, tootlikkust ja keskkonnahoidu. 2023. aastal ajakohastati „Kliimapoliitika
1 Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist, AB Artes Terrae OÜ,
2020
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 19 / 82
põhialused aastani 2050“, see näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide
ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullile.
Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuunisena välja:
soodustada kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu
lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada
energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustada kodumaiste bio- ning teiste
taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka
transpordikütustena.
Energiamajanduse korralduse seadus (jõustunud 20.10.2024. a) § 321 sätestab, et aastaks 2030 moodustab
taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest
lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100% (Riigikogu, 2024).
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (Kliimaministeerium, 2017) strateegiliseks eesmärgiks
on tugevdada Eesti riigi (sh kohaliku tasandi) valmidust ning võimet kliimamuutustega kohanemiseks.
Arengukavas on energeetika ja varustuskindluse valdkonna üheks alaeesmärgiks seatud: „Kliimamuutuste tõttu
ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning
ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“. Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse,
varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme rakendamine. See hõlmab sõltumatust
energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele tuginemist ning
taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist.
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019) (edaspidi
REKK 2030) laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult
täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud
energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.
REKK 2030 asjakohased eesmärgid, mis toetavad planeeringu tegevust, on järgmised:
Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030);
taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab 2030. aastal olema vähemalt
42%. See tähendab, et 2030. aastal moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia
lõpptarbimisest, sealhulgas taastuvelekter 4,3 TWh (2018: 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018:
9,5 TWh) ja transport 0,7 TWh (2018: 0,3 TWh);
energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal,
selleks hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel tasemel (sh suurendatakse
kütusevabade energiaallikate kasutust) ning rakendatakse biometaani tootmise ja kasutamise
potentsiaali.
Aastail 2023-2024 ajakohastati REKK 2030 dokumenti uute suunistega: aastaks 2050 seati eesmärk saavutada
kliimaneutraalsus, 2030. aastal peab taastuvenergia osakaal riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest
olema 65% ning 2030. aastaks peab 100% elektrienergia summaarsest aastasest tarbimisest pärinema
taastuvatest allikatest.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 20 / 82
Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 kirjeldab eesmärke ja tegevusi energiajulgeoleku
tagamiseks konkurentsivõimelise hinnaga üleminekul kliimaneutraalsele energiatootmisele aastaks 2050.
Arengukava on koostatud lähtudes Eesti ja Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja
suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning arengustrateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, milles on
muuhulgas vajaliku muutusena välja toodud üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades samas ka
energiajulgeolek.
Fossiilkütuste asendamine heitevabade energiaallikatega on pikaajaline protsess. Euroopa Liidu eesmärk on
jõuda 2030. aastaks energia kogutarbimises vähemalt 42,5% taastuvenergia osakaaluni, tehes pingutusi 45%
eesmärgi täitmiseks. Eestis oli taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest 2023. aastal 41%
ja aastaks 2030 on kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses seatud eesmärgiks 65%. Kaugem eesmärk
on jõuda Euroopa Liidus 2050. aastaks süsiniku netoheite nulli viimiseni. Eestis on selle eesmärgi täitmiseks
kavandatud sama siht strateegias „Eesti 2035“ ja regulatiivselt sätestamiseks koostamisel olevas kliimakindla
majanduse seaduse eelnõus. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aastaks puhta
elektrienergiaga. 2050. aastaks tuleb kliimaneutraalne energiatootmine saavutada turupõhiselt ehk
tegevustoetusteta.
2035. aasta vaates aitavad ENMAK 2035 kavandatud tegevused (nt võrgu arendamine, kütusevabade
energiaallikate osakaalu suurendamine eelkõige tuule ja päikeseparkide rajamise abil, investeerimisriskide
maandamine) saavutada elektri lõpphinda, mis jääb alla võrdlusriikide Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome
keskmise elektri lõpphinna, ning vähendavad hinnavahet Soome elektri lõpphinnaga. Soodsam elektri lõpphind
aitab kaasa erinevate sektorite elektrifitseerimisele. Eelkõige taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab
hoida elektrienergia lõpphinda võrdlusriikide keskmise elektri lõpphinnaga taskukohase ja
konkurentsivõimelisemana.
Tuuleenergia on taastuv energialiik. Detailplaneeringu elluviimine loob eeldused suurendamaks riigi
energiavarustuses taastuvenergia osakaalu ja piirkondlikku energiatootmist, mistõttu aitab Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneering kaasa Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030, strateegias „Eesti 2035“
ja Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2035 kehtestatud eesmärkide saavutamisele ning
arengusuundade elluviimisele.
3.3.2.Piirkondlikud arengudokumendid
Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakavas (2024) on üheks maakonnale püstitatud strateegiliseks eesmärgiks
vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada süsiniku sidumist, tänu millele jõutakse aastaks 2050
kliimaneutraalsuseni. Eesmärgi täitmise üheks meetmeks on taastuvenergia võimsuste ja osakaalu kasvatamine
ning vastava taristu arendamine. Meetme eesmärk on viia ellu tegevusi, mis on seotud taastuvenergia
võimsuste suurendamisega (roheenergia tootmine erinevatest allikatest, sh päike, tuul, biomass, vesinik),
taastuvenergia lahenduste suurema kasutamisega (nii eramajapidamised kui ka organisatsioonid) kui ka
vastava taristu võimekuse kasvatamisega (elektri põhivõrgu tugevdamine, elektriautode laadimise taristu
arendamine jms). Eraldi tegevussuunaks on koosloomeliste taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste
arendamine (energiaühistud jms).
Seega tuuleenergeetika arendamine aitab kaasa Ida-Viru maakonna kliima- ja energiakava eesmärkide
täitmisele.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 21 / 82
Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (2016) on määratud maakonna pikaajalised strateegilised
arengusuunad. Maakonnaplaneeringus kavandatu – läbimõeldud asustusstruktuur keskuste võrgustiku ja
linnalise asustuse alade näol ning sellega seonduv taristu – on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele
ja otsustele nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Ida-Virumaa on tuuleressursist lähtuvalt arvestatavaks
tuuleenergia tootmise piirkonnaks. Taastuvenergeetika seisukohalt on Ida-Virumaal perspektiivi täiendavalt
arendada kohalikul tasemel päikesel baseeruvat energeetikat.
Maakonnaplaneeringus on toodud üldised taastuvenergia arendamistingimused:
Maakonnaplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub
läbi detailsema planeerimise (riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku omavalitsuse
üld-, teema või eriplaneering, detailplaneering) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise.
Planeerimisprotsessi käigus tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste
funktsioonide toimimine;
Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja
tuuleparkide planeeringud ja ehitusprojektid;
Tuuleparkide planeerimisel kooskõlastatakse tuulikute paigutus ja kõrgused Siseministeeriumi
haldusala vastavate asutustega;
Tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus riigimaantee ja raudtee kaitsevööndi
piirist olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute
planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest;
Tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel
leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel piirkondades, mis seni on
märkimisväärsest mürast mõjutamata (nt elamumaad hajaasustusalal), tuleb lähtuda
tööstusmüra taotlustasemest, mis tagab head tingimused. Olemasolevate tootmispiirkondade
läheduses või kokkuleppel maaomanikuga/mõjupiirkonda jääva elanikuga võib tuulikute
kavandamisel lähtuda ka piirtaseme nõuetest, mis tagab rahuldavad tingimused;
Päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja
väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike
alade kasutamisest.
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019 – 2030+. Ida-Viru maakonna arenguvisioon 2030+ on, et aastaks
2030 on Ida-Viru maakond majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud
elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast.
Ida-Viru maakonna üheks strateegiliseks eesmärgiks on kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond,
mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele
energialahendustele.
Lüganuse valla üldplaneeringuga (ÜP) (2025) on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide
kavandamiseks põhimõtteliselt sobivad alad. Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu
täpsusastmes ja põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks. Reaalsed arenduse
ja tuulikute paigutuse võimalused selguvad detailplaneeringute ja nende raames läbiviidavate uuringute ning
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 22 / 82
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise tulemusena. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka
üldplaneeringuga määratud uuringute läbiviimise vajadus. Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet,
kokkuleppeid elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanike ja trassivaldajatega ning uuringute tulemusi võib
ORME ala piiri detailplaneeringuga täpsustada. Detailplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhindamisel tuleb arvesse võtta kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist
hetkeolukorda (nt välistava kriteeriumi (elamu, kaitstav loodusobjekt) kadumine) ning asjakohaste
ametkondade ja trassivaldajate seisukohti (vt alljärgnevad tingimused). Põhimõtteliselt sobivad alad võivad
jääda mitmele katastriüksusele. Tuulikute püstitamise võimaluste täpsemaks kaalumiseks on soovituslik teha
ühine detailplaneering kogu alale, samas on võimalik ala arendada ka osade kaupa, ühele või mitmele
katastriüksusele koostatava detailplaneeringu kaudu.
Põhimõtteliselt sobivate alade väljaselgitamiseks kasutati välistamise meetodit. Allpool on toodud loetelu
kriteeriumitest, millega on arvestatud ORME alade leidmisel ja mida tuleb aluseks võtta järgnevate
planeeringutega ORME alasid täpsustades ja tuulikute asukohti määrates:
olemasolevad elu- ja ühiskondlikud hooned (ETAK-i alusel) koos välistava alaga hoonest 1000 m;
kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanikega välistav ala hoonest 750 m;
teadaolevad RMK puhkealad ja 1000 m puhver;
kultuurimälestised koos kaitsevööndiga;
riigikaitselised objektid (puhvertsooni ulatus täpsustub edaspidi Kaitseministeeriumiga koostöö
käigus);
kalmistud ja 500 m puhver;
riigimaanteed ja 300 m puhver (teemaa servast); puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga
detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;
raudtee ja 300 m puhver (raudteemaa servast); puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga
detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;
elektriliinid – õhuliinidel nimipingega 110 kV ja enam puhver 300 m, madalama nimipingega
liinidel 40 m; puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga detailplaneeringu koostamise käigus
täpsustada;
gaasitrass koos kaitsevöönditega;
kaitstavad loodusobjektid ja puhvrid täpsustatakse koostöös Keskkonnaametiga;
veekogude ehituskeeluvööndiga vastavalt looduskaitseseadusele tuleb arvestada detailsemal
planeerimisel.
Üldplaneeringus on toodud tingimused (
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 23 / 82
Tabel 1) detailplaneeringu läbiviimiseks tuuleenergia tootmise aladel.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 24 / 82
Tabel 1. Tingimused detailplaneeringu läbiviimiseks tuuleenergia tootmise aladel ja nõuetega arvestamine Aidu
ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel.
Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks
sobivatel (ORME) aladel
Kuidas arvestatakse
Tuuleparke kavandatakse üldplaneeringuga määratud aladele
detailplaneeringu alusel. Tuuleparki teenindav tehniline taristu (sh
elektrituulikute ühendus põhivõrguga ja liitumispunkti asukoht)
kavandatakse vastavalt detailplaneeringuga,
projekteerimistingimustega vm aja- ja asjakohase õigusaktiga
määratud menetluse kaudu.
Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringuala kattub
valdavas osas ÜP-ga määratud
alaga.
Tuulepargi ühendustaristu (juurdepääsuteed ja ühendused elektri
põhivõrguga) võib jääda ala piiridest väljaspoole.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja võimalikud trasside asukohad.
Tuuleparkide kavandamise algetapis tuleb:
küsida Kaitseministeeriumilt lähtetingimusi, et tagada
riigikaitseliste ehitiste töövõime ja täpsustada tuulikute
lubatud kõrgus;
teha koostööd Transpordiametiga lennuohutuse
tagamiseks;
teha koostööd Keskkonnaametiga, et tagada
loodusväärtustega arvestamine;
paiknemisel arheoloogiatundlikel aladel teha koostööd
Muinsuskaitseametiga;
maardlale tuuliku või tuulepargi rajamiseks tuleb teha
koostööd Kliimaministeeriumiga või valdkonna eest
vastutava ministri volitatud asutusega. Maavarade
maardla alale tuuliku või tuulepargi rajamiseks loa
andmine toimub maapõueseaduses sätestatud korras;
kavandamise huvi korral riigimetsa aladel tuleb
varajases etapis alustada koostööd RMK-ga.
Arvestada tuleb, et RMK maadel jätkub ka tuulikute
kavandamisel metsa majandamine;
teha koostööd Siseministeeriumiga. Koostöö käigus
täpsustatakse raadioside uuringu vajadus ja vajalikud
kompensatsioonimehhanismid.
Detailplaneeringu algatamisest on
asutusi teavitatud ja tehakse
koostööd DP ja KSH koostamisel.
Maardlale tuuliku või tuulepargi rajamisel, mille kohta on kehtiv
kaevandamisluba, tuleb läbi rääkida kaevandamisloa omaja(te)ga, et
selgitada võimalused rajada tuulikuid kohtadesse, kus ehitised ei
halvenda maavarale juurdepääsu ega maavara kaevandamisväärsuse
osas olemasolevat olukorda kaevandamisloa järgsel mäeeraldisel.
Ehitisele või ehitamiseks määratav tähtaeg lepitakse kokku koostöö
käigus.
DP alaga kattuval maardla osal ei ole
kehtivat kaevandamisluba. Tuulikute
täpsed asukohad selgitatakse välja
DP ja KSH käigus.
Kohalik omavalitsus võib määrata täiendavaid koostööpartnereid,
kelle arvamust peab tuulikute kavandamisel kaaluma ja põhjendatud
juhul arvestama.
Kaasatavate ja koostöö tegijate
nimekiri koostatakse koostöös
kohaliku omavalitsusega.
Tuulikut ei rajata elamule ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale kui
1 km. Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku paigutada elamule
ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale, kuni 750 m kaugusele
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad
arvestades sh elamute ja
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 25 / 82
Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks
sobivatel (ORME) aladel
Kuidas arvestatakse
hoonest, kui hoone aluse maa omanikuga on saavutatud kokkulepe
ning kõik keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades kumulatiivset
mõju ja tuuleparkide rajamist välistavaid kriteeriumeid.
ühiskondlike hoonete
paiknemisega.
Tuulikut ei kavandata riigiteele lähemale kui 1,5 kordne tuuliku
kogukõrgus meetrites ja kõikidele teistele avalikele teedele lähemale
kui tuuliku kogukõrgus meetrites. Detailplaneeringu koostamisel
võib tuuliku kaugust taristuobjektist selle valdajaga täpsustada
lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute
parameetritest.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad,
arvestades sh riigi- ja avalike teede
paiknemisega.
Raudtee lähedusse tuuliku kavandamisel tuleb need raudtee
kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30 m kaugusele rööpme
teljest) servast paigutada vähemalt tuuliku tipukõrguse kaugusele.
Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku kaugust taristuobjektist
selle valdajaga täpsustada lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja
kavandatavate tuulikute parameetritest.
Ei kohaldu, DP ala asub raudteest ca
2 km kaugusel.
Uute tuulikute planeerimisel tuleb järgida põhimõtet, et tuuliku masti
kaugus oleks vähemalt 4x kavandatava tuuliku rootori diameeter
olemasolevast/ehitusõigust omavast tuuliku mastist. Tuulikute
vahekaugused võivad olla väiksemad tuuliku arendajate/omanike
kokkuleppel. Kokkulepe tuleb esitada koos detailplaneeringu
algatamise taotlusega. Kokkuleppe puudumisel tuleb kaaluda
detailplaneeringu algatamisest loobumist.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad
arvestades sh olemasolevate ja
ehitusõigust omavate tuulikute
paiknemisega.
Tuulikute rajamisel tuleb vältida metsa asjatut ulatuslikku raadamist.
Metsa raadamisega tuleb arvestada ca 1 ha ulatuses ühe tuuliku
rajamiseks, põhjendatud erandid on võimalikud konkreetse asukoha
eripära arvestades. Täiendav raadamine on lubatud juurdepääsuteeks
või muu tuulikute püstituseks vajaliku taristu rajamiseks.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad
arvestades sh, et eelistatud on
minimaalne metsa raadamine.
Tuulikute kogukõrgus (absoluutkõrgus) määratakse igakordselt
detailplaneeringute ja/või projekteerimistingimustega lähtuvalt
konkreetse tuulikutüübi tehnilistest parameetritest ning arvestades
uuringute ja detailplaneeringu (või muu konkreetsel ajahetkel kehtiva
õigusraamistiku kohase tegevuse alusel) protsessi tulemusi ja
asjakohaste asutuste kooskõlastusi. Planeeringus kajastatud tuulikute
asukohtades, kuhu on varem kehtestatud teemaplaneeringute alusel
väljastatud ehitus- ja/või kasutusload tuulikute püstitamiseks, on
lubatud tuulikute kogukõrgus (absoluutkõrgus) arvestades
projekteerimistingimuste või nende andmise kohustuse puudumisel
ehitusloa eelnõu või ehitamise teatise kooskõlastust asjakohaste
asutustega.
Tuulikute maksimaalne kõrgus
selgitatakse välja koostöös
Kaitseministeeriumiga.
Tuulikute kavandamisel arvestada arheoloogiatundlike aladega, kus
võib eeldada veel leidmata leidude paiknemist maapõues. Tuulikute
kavandamisel arheoloogiatundlikele aladele tuleb küsida planeeringu
või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust
arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.
DP alal asub arheoloogiatundlik ala
ja tehakse koostööd
Muinsuskaitseametiga.
Tuulikute kavandamisel arvestada kaevandustaristute paiknemisega
(nt Uus-Kiviõli jt).
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad
arvestades sh kaevandustaristu
paiknemisega.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 26 / 82
Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks
sobivatel (ORME) aladel
Kuidas arvestatakse
Tuulikut püstitades tuleb arvestada, et tuuliku vundament, torn ning
generaator koos tiivikuga moodustavad lahutamatu ja
funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise. Tuulik funktsionaalselt
seotud tervikliku ehitisena peab asuma detailplaneeringuga
täpsustatud/määratud ORME ala sees.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad,
arvestades sh, et kogu tuulik
tervikuna peab asuma DP alal.
Tuulepargi infrastruktuuri osad (teed, kaablid, liinid) võivad paikneda
ka väljaspool üldplaneeringus määratud tuuleenergeetika
arendamiseks sobivat ala, ehitusloa väljastamisel tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamist.
DP ja KSH koostamisel arvestatakse
võimalusega, et tuulepargi
infrastruktuur võib asuda väljaspool
DP ala.
Tuulepargi täpsemal kavandamisel tuleb riigiteede, raudtee,
elektriliinide ja gaasitrasside osas arvestada ohutusest tulenevate
kaitsevöönditega.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad,
arvestades sh rajatiste
kaitsevöönditega.
Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhindamise käigus tuleb täpsustada uuringute vajadus ja vajadusel
läbi viia järgmised uuringud:
Kuidas arvestatakse
Kaasnev mõju loodusväärtustele koos välitöödega
konkreetsete kohapõhiste tingimuste väljatöötamiseks:
• tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on
vajalik välja selgitada mõju lindudele,
nahkhiirtele, lendoravatele (rändekoridoridele,
pesitsus- ja toitumispaikadele).
Tuuleenergeetika alade edasisel planeerimisel
on vajalik tähelepanu pöörata vähemalt
järgmiste kaitstavate loodusobjektide kaitsele
ja läbi mõju hindamise (ning osadel juhtudel ka
Natura hindamise) välja selgitada mõju tekke
võimalused ning vajadusel neid leevendada:
Alutaguse Rahvuspark; Sirtsi looduskaitseala;
Uljaste maastikukaitseala; kõik metsise,
kotkaste, lendorava püsielupaigad ja leiukohad
(eriti oluline on elupaikade vahelise sidususe
tagamine). Natura hindamise vajadus on välja
toodud ÜP ptk 6.3.1;
DP ja KSH koostamisel viiakse läbi
lindude, nahkhiirte ja taimede,
sammalde (vajadusel ka seente ja
samblike) inventuur. Lendorava
inventuuri ei teostata, sest alal ja
lähipiirkonnas ei ole sobivaid
elupaiku. Viiakse läbi Natura
asjakohane hindamine.
• tuuleenergeetika edasisel arendamisel leida
lahendused, mis tagavad metsaseadusega
kaitstavate vääriselupaikade säilimise ja
väärtuse;
Ei kohaldu, DP alal vääriselupaiku
registreeritud ei ole.
• selgitada välja mõju rohelise võrgustiku
toimivusele ja sidususele ning ökosüsteemide
seisundile ning kaitstavatele liikidele.
DP ala ei asu rohevõrgustiku alal,
mõju hindamine ei ole vajalik.
Müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute
paigutusest ja parameetritest, sh hinnata
madalsagedusliku müra mõju.
DP ja KSH koostamisel viiakse läbi
müra modelleerimine ja hinnatakse
mh madalsagedusliku müra mõju.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 27 / 82
Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks
sobivatel (ORME) aladel
Kuidas arvestatakse
Varjutuse modelleerimine lähtuvalt konkreetsete
tuulikute parameetritest ja paigutusest.
DP ja KSH koostamisel viiakse läbi
varjutuse modelleerimine lähtuvalt
tuulikute parameetritest ja
paiknemisest.
Visuaalse mõju hindamine (sh fotomontaažid vms
illustreerivad materjalid), sh mõju riiklikule ja kohalikule
kultuuripärandile, maastikupildile (sh väärtuslikele
maastikele), vaadetele.
DP ja KSH koostamisel viiakse läbi
visuaalse mõju hindamine, sh
koostatakse fotomontaažid.
Altkaevandatud ja altkaevandatavatel aladel selgitada
välja alade stabiilsus.
Ei kohaldu, DP ala ei asu
altkaevandatud ega
altkaevandataval alal.
Tuulikute mõjude hindamisel (sh müra, varjutuse ja
visuaalse mõju hindamisel) tuleb arvestada
koosmõjusid ja mõjude kumuleerumist nii teiste
piirkonda kavandatavate tuuleparkidega kui muude
koosmõju avaldada võivate objektidega.
DP ja KSH koostamisel viiakse läbi
kumulatiivse mõju hindamine.
Lüganuse–Purtse väärtuslikul maastikul on tuuleparkide
kavandamine võimalik põhimõtteliselt sobiva ala piirides. Valla teistel
väärtuslikel maastikel tuuleparke ei kavandata.
DP ala ei asu Lüganuse-Purtse
väärtuslikul maastikul ega teistel
väärtuslikel maastikel, mõju
hindamise vajadus puudub.
Põhimõtteliselt sobival alal võib sobivuse korral kombineeritult
kavandada ka teisi energiatootmisviise (päikesepargid,
salvestusseadmed jms), eelkõige avamaastikule jäävatel maa-aladel
(vt päikeseenergeetika tingimusi ÜP ptk 6.5.8.3). Tuule ja päikese vms
energiatootmise ehitiste lähestikku kavandamisel tuleb arvestada
nende võimaliku mõju/riskidega teineteisele (nt tuulikute
varjutuse/jäätumise mõju päikesepaneelide toimimisele).
DP ja KSH koostamisel arvestatakse
tuulest ja päikesest energiatootmise
ehitiste lähestikku kavandamisel
nende mõju ja riskidega teineteisele.
Põhimõtteliselt sobival alal on lubatud ka muud arendustegevused
detailplaneeringu alusel (detailplaneeringu koostamine ei ole vajalik
päikesepargi kavandamisel ja kaevandamisel). Detailplaneeringu
menetlemisel tuleb kaaluda ja hinnata arendustegevuse sobivust
piirkonda ning kaasnevaid mõjusid, kui ülejäänud üldplaneeringuga
määratud ala soovitakse kavandada tuulepargina.
DP-ga kavandatakse ehitusõigus
lisaks tuulepargile ka päikesepargile
ja väiketuulikutele ning neile
vajalikule taristule.
Üldplaneeringuga seatakse järgmised tingimused tuuleparkide
põhivõrku ühendamiseks:
Kuidas arvestatakse
Elektriühenduse tehniline lahendus ja trassi asukoha valik
lahendatakse detailplaneeringu, projekteerimistingimuste vm
õigusaktist tuleneva asjakohase menetluse raames. Vajadusel viiakse
läbi keskkonnamõju hindamine.
Elektriühenduse tehniline lahendus ja
trassi asukoht lahendatakse
detailplaneeringuga ja trassi
rajamisega kaasnevat mõju hinnatakse
vajadusel KSH-s.
Juhul, kui elektriühendus luuakse õhuliiniga, tuleb:
vältida õhuliini paigutamist eluhoonete lähedusse (kuni
100 m) ja võimalusel mastide püstitamist eluhoonete
vahetusse vaatevälja, et vähendada visuaalset mõju.
Eluhoonete vahelt läbi minnes kasutada võimalusel
võrdsuse põhimõtet, et eluhooned jääksid õhuliinist
Kui DP-s kavandatakse elektriühendus
õhuliiniga, arvestatakse vajalike kujade
ja puhvritega negatiivsete mõjude
välistamiseks.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 28 / 82
Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks
sobivatel (ORME) aladel
Kuidas arvestatakse
võrdsetele kaugustele, v.a kui on olemas kokkulepe
kinnistute omanikega;
võimalusel paigutada õhuliini koridor olemasoleva
elektriliini või muu tehnilise taristu koridori või selle
vahetusse lähedusse, et vältida täiendava
tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku
keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi
erinevate kaitsevööndite;
õhuliin kavandada võimalikult sirgete lõikudena
kulgevana;
võimalusel vältida õhuliini ja selle kaitsevööndi
kattumist kaitstava loodusobjektiga. Elektriliini ehitus-
ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud
kaitstavatele objektidele ja ebasoodsad mõjud Natura
2000 aladele tuleb välistada.
Juhul, kui elektriühendus luuakse kaabelliiniga, tuleb arvestada
alljärgnevaga:
maakaabli koridori asukoha valikul on vajalik arvestada
kaitstavate loodusobjektidega lähtuvalt kaitsekorrast,
kultuuriväärtustega ja vältida elu- ning ühiskondlike
hoonete vahetut lähedust;
maakaabelliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised
ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja
Natura 2000 aladele tuleb välistada;
võimalusel paigutada kaabelliin olemasoleva tehnilise
taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida
täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist
looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist
läbi erinevate kaitsevööndite;
maakaabelliini ehitamisel võib trassikoridor olla
vajadusel looklev, kuna puudub ulatuslik kaitsevöönd.
Kui DP-s kavandatakse elektriühendus
maakaabliga, arvestatakse asjakohaste
kitsendustega, et negatiivsed mõjud
välistada.
Võimalusel eelistada tuuleparkide ühendamisel elektri põhivõrguga
linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks kaabelliine.
DP koostamisel selgitatakse
põhivõrguga ühendamise tehniline
lahendus.
Väiketuulikute jaoks üldplaneeringus sobivaid potentsiaalseid alasid ette ei nähta, üldplaneeringu kohaselt
võib väiketuulikute püstitamine toimuda kogu valla territooriumil projekteerimistingimuste alusel ja järgides
alltoodud tingimusi (Tabel 2). Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga lahendatakse lisaks tuulepargile ka
väiketuulikute ja selleks vajaliku taristu asukohad.
Tabel 2. Üldplaneeringus seatud tingimused väiketuulikute püstitamiseks ja nõuetega arvestamine Aidu ja
Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel.
Üldplaneeringus esitatud tingimused väiketuulikute püstitamiseks Kuidas arvestatakse
Hajaasustatud aladel võib tuuleenergeetika rakendamiseks püstitada
väiketuulikuid oma majapidamise või ettevõtte tarbeks.
DP-ga kavandatakse väiketuulikuid
ettevõtte tarbeks.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 29 / 82
Väiketuulikute kavandamine väärtuslikel maastikel ja
miljööväärtuslikel aladel on erandiks ning toimub vallavalitsuse
kaalutlusotsuse alusel.
Ei kohaldu, väiketuulikuid ei
kavandata väärtuslikul maastikul ega
miljööväärtuslikul alal.
Väiketuuliku masti ja pöörlevate labade varjude langemist
naaberkinnistu elamu õuemaale ja üldkasutatavale puhkealale tuleb
vältida.
KSH koostamisel hinnatakse
väiketuulikutega kaasnevat mõju ja
selle järgi määratakse DP-s
väiketuulikute asukohad.
Projekteerimistingimuste taotlemisel tuleb esitada müra
modelleerimise ja varjutuse hindamise (varjukaart) tulemused.
Müra modelleerimisel ja varjutuse
hindamisel arvestatakse lisaks
tuulepargile ka väiketuulikutega.
Projekteerimistingimuste väljastamise eelselt tuleb küsida
lähtetingimused Kaitseministeeriumilt veendumaks, et tagatud on
riigikaitseliste ehitiste töövõime.
DP ja KSH käigus tehakse koostööd
Kaitseministeeriumiga.
Projekteerimistingimused väiketuulikute kavandamiseks antakse
vajadusel (lähedalasuvad elamud, puhkealad, miljööväärtus) läbi
avatud menetluse.
Väiketuulikute asukohad
kavandatakse DP-ga, millel on
avatud menetlus.
Päikeseenergeetika tootmise olemasolevad ja kavandatavad alad on üldplaneeringus välja toodud
taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarbega. Täiendavalt on võimalik päikesepaneele ja päikeseparke
kavandada vastavalt alltoodud tingimustele (Tabel 3).
Tabel 3. Üldplaneeringus seatud tingimused päikeseparkide püstitamiseks ja nõuetega arvestamine Aidu ja
Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel.
Üldplaneeringus esitatud tingimused päikeseparkide püstitamiseks Kuidas arvestatakse
Päikeseparkide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul
eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid – nt
endisi karjääride alasid, puistanguid, tootmisest väljalangenud
tootmisalasid, väheviljakaid põllumaid.
DP ala on endine karjääriala.
Päikeseparkide kavandamisel väärtuslike maastike avamaastikule
tuleb projekteerimistingimuste andmisel hinnata visuaalseid mõjusid
maastike väärtuste säilimisele.
Ei kohaldu, DP ala ei ole väärtuslik
maastik.
Väärtuslikul maastikul on lubatud paigaldada päikesepaneele:
elamute puhul omatarbeks (kuni 15 KW) elu-
kõrvalhoonetele, rajatistele või õuemaale. Erisused
lahendatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse
alusel ja arvestades mõju maastikule;
tootmishoonete puhul omatarbeks hoonetele,
rajatistele või teenindusmaale.
Ei kohaldu, DP ala ei ole väärtuslik
maastik.
Miljööväärtuslikul alal on lubatud päikesepaneelide paigaldamine
hoone katusele.
Ei kohaldu, DP ala ei ole
miljööväärtuslik ala.
Päikeseparke ei rajata kaitsealadele. Ei kohaldu, DP ala ei kattu
kaitstavate loodusobjektidega.
Päikeseparke ei rajata väärtuslikele põllumajandusmaadele. DP alal asub väärtuslik
põllumajandusmaa, millele
päikeseparki ei kavandata.
Päikeseparke ei rajata metsamaale. DP alal asub metsamaad, millele
päikeseparki ei kavandata.
Päikeseparkide kavandamisel rohelise võrgustike aladel tuleb täita
rohevõrgustiku kasutustingimusi (ÜP ptk 6.3.2).
Ei kohaldu, DP ala ei kattu rohelise
võrgustikuga.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 30 / 82
Päikseparke ei rajata ilusate vaatekohtade vaatekoridoridesse. Ei kohaldu, DP ala ei asu ilusa
vaatekoridori alas.
Päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud
elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele
standarditele.
Arvestatakse DP ja KSH koostamisel.
Tiheasustusaladel on päikeseparkide ja salvestusseadmete puhul
kohustus koostada detailplaneering. Juhul, kui
päikesepaneelide/pargi ja salvestusseadmete kavandamine
lahendatakse hoone elektrisüsteemi ümberehitusena, ei ole
detailplaneeringu koostamine vajalik.
Ei kohaldu, DP ei asu tiheasustusalal.
Tuule ja päikese vms energiatootmise ehitiste lähestikku
kavandamisel tuleb arvestada nende võimaliku mõju/riskidega
teineteisele (nt tuulikute varjutuse/jäätumise mõju päikesepaneelide
toimimisele).
DP ja KSH koostamisel arvestatakse
kavandatavate ehitiste asukohtade
valikul nende omavahelise mõju ja
riskidega.
Rohkem kui 100 kW võimsusega päikesepargi rajamine tuleb
kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna niisuguse võimsusega
päikesepark võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.
DP kooskõlastatakse
Kaitseministeeriumiga.
Alutaguse valla üldplaneering (2020) – näeb valda ette ühe potentsiaalse tuulepargi ala, millele on 2023
kehtestatud Aidu taastuvenergia detailplaneering. Alutaguse valla üldplaneeringus ei ole seatud
taastuvenergeetika arendamiseks selliseid piiranguid, mis ulatuks naabervalda ja piiraks Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringualale tuule- ja päikesepargi ning väiketuulikute rajamist koos toimimiseks vajaliku taristuga.
Jõhvi valla üldplaneering (2013) - ei näe valda ette üle 100kW-se võimsusega elektrituulegeneraatorite
kavandamist. Koostatava Jõhvi valla üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud, et käesoleva
üldplaneeringuga ei ole kavas kavandada täiendavat olulise ruumilise mõjuga ehitist kuid kuna käesoleval
hetkel kavandatakse Jõhvi naabervallas, Lüganuse vallas mitmeid tuuleenergeetika planeeringuid, peetakse
oluliseks jälgida planeeringute võimalikke mõjude vahetuid ja kaudseid mõjusid Jõhvi valla alale.
3.3.3.Detailplaneeringualal kehtivad detailplaneeringud
Aidu Veespordikeskuse detailplaneering (2014). Algatatud Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergiapargi
detailplaneeringuala kattub osaliselt (lõunaosas) Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringualaga. Aidu
Veespordikeskuse planeeringuala hõlmab ca 386 ha suuruse maa-ala ja paikneb Aidu põlevkivikarjääri maa-
alal ja osaliselt Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel. Detailplaneeringu eesmärk on maa-ala kruntideks
jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine Aidu Veespordikeskuse ehitiste rajamiseks, tehnovõrkude
ja –rajatiste asukoha ning haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Taastuvenergiapargi
detailplaneeringuga kattub kavandatud puhkeala terviserada, suusakeskus, parkimisala ja osaliselt
puhkemajade ala. Detailplaneeringu elluviimist on alustatud, kuid selle täielik realiseerimine ei ole Aidu ja Aidu-
Liiva detailplaneeringualaga kattumise tõttu ja detailplaneeringu eesmärki arvestades võimalik. Aidu
Veespordikeskuse detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks alal/osas, kuhu Aidu ja Aidu-Liiva
taastuvenergiapargi detailplaneeringuga kavandatakse taastuvenergiarajatisi, mis satub konflikti Aidu
Veespordikeskuse detailplaneeringuga kavandatuga.
Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja
väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneering (2014). Algatatud Aidu ja Aidu-Liiva
taastuvenergiapargi detailplaneeringuala kattub põhjaosas kehtestatud Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 31 / 82
lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-
ala detailplaneeringualaga. Kattumine on detailplaneeringuga kavandatud säilitatava metsaalaga ja
hoonestusalaga. Detailplaneeringuga kavandatut on täpsustatud Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu
objektide teemaplaneeringuga (kehtestatud 2020), mille kohaselt ulatub taastuvenergiapargi
detailplaneeringuala põhjaosasse Aidu tööstusala tootmismaa. Algatatud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneering ei
takista kehtiva detailplaneeringu realiseerimist, avalduda võib kumulatiivne mõju müra osas, mida on käsitletud
ptk 3.6.13.
3.3.4.Lähipiirkonna taastuvenergeetika planeeringud ja muud arendused
Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava
infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik“ alusel on osaliselt väljaehitatud Aidu
tuulepark. 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering muutis nimetatud teemaplaneeringu
kehtetuks. Aidu taastuvenergiapargis on praeguseks püstitatud 17 tuulikut. Samal arendusalal on 11 tuulikule
2015. aastal väljastatud ehitusload (kuni 185 m kõrgustele tuulikutele). Kuna Aidu tuulepargi arendaja soovib
väljastatud ehituslubade kohaseid tuulikute kõrgusi olulisel määral muuta (kuni 311 m kõrguseks), on Lüganuse
Vallavalitsusel samaaegselt käimas tegevusloa menetlus kõrguste muutmiseks, mis tugineb kehtival Lüganuse
valla üldplaneeringul.
Sirtsi-Rebu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (algatatud) eesmärgiks on ca 7300 ha suurusel alal kavandada
kuni 290 m kogukõrgusega tuulikuid, arvestades, et ühe tuuliku eeldatav võimsus on 8 MW.
Varja tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
avalikustatud) eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitise Varja tuulikupargi parima võimaliku asukoha
valiku menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus. Eriplaneeringu alaks on
kogu Lüganuse vald.
Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneering (2026) – planeeringu
eesmärgiks oli kavandada aladele 1, 2a, 2b ja 3 kaks tuuleparki, kus on kuni 50 tuulikut, mille ühe tuuliku
eeldatav võimsus on kuni 9 MW ja kogukõrgus kuni 300 meetrit.
VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering (2024) - planeeringu eesmärk oli viia läbi
tööstusjäätmete prügila parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja prügila rajamise detailne
lahendus. Asukoha eelvalikul tuli arvestada, et ala pindala peab nõlvusega 1:3 ladestamise korral võimaldama
63 miljonit m3 (81,3 miljonit tonni) mahuga prügila rajamise. Kavandatava prügila puhul on tegemist
jäätmeseaduse § 34 lg 4 tähenduses ohtlike jäätmete prügilaga.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (osaliselt kehtestatud) on Põhja-Kiviõli eelvalikualal kehtestatud ja Aidu
eelvalikualal REP-i menetlus jätkub kaitsetööstuspargi rajamiseks laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali
ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks.
VKG Wind tuulepargi detailplaneering (eelnõu). Planeeringu koostamise eesmärk on rajada tuulepark ja selle
toimimiseks vajalik taristu. Planeeringuala koosneb kahest lahustükist, mis asuvad Varja küla ja Lüganuse
aleviku territooriumitel. Planeeringuala kodupindala on ca 270 ha. Kavandatav tuulepark koosneb seitsmest
tuulikust, millest kuus tuulikut on tipukõrgusega kuni 260 m ning üks tuulik kõrgusega kuni 239 m Lisaks
tuulikutele on krundile nr 8 kavandatud tuulepargi alajaama ning energia salvestusseadmete põhimõtteline
asukoht. Täpne asukoht ja alajaamade arv täpsustatakse edasises projekteerimise etapis
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 32 / 82
Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 detailplaneering (vastuvõetud). Detailplaneeringu eesmärk on viia läbi
parima võimaliku asukoha valiku ja sobivaima tuulikute arvu määramise menetlus ja töötada välja tuulikute ja
vajalike tehnorajatiste detailne lahendus ning taluvustasu määramise põhimõtted. Planeeringualal nr 3
planeeritakse püstitada kuni 7 tuulikut. Detailplaneeringuga määrata tuuliku kruntide suurus, asukoht ja
ehitusõiguse ulatus ning ehitustingimused 286,5 m kõrguse (laba tipu kõrgus maapinnast arvatuna) vähemalt
3 MW elektrituuliku püstitamiseks.
Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneering (eelnõu) - 1 Detailplaneeringu eesmärk on viia läbi
parima võimaliku asukoha valiku ja sobivaima tuulikute arvu määramise menetlus ja töötada välja tuulikute ja
vajalike tehnorajatiste detailne lahendus ning taluvustasu määramise põhimõtted. Detailplaneeringuga
kavandatakse kuni 4 tuulikut. Detailplaneeringuga määrata tuuliku kruntide suurus, asukoht ja ehitusõiguse
ulatus ning ehitustingimused 300 m kõrguse (laba tipu kõrgus maapinnast arvatuna) vähemalt 3 MW
elektrituuliku püstitamiseks.
Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering (2023) (Lüganuse vallas). Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli
kombineeritud taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamine. Detailplaneeringuga määratakse
tuulikute ja päikesepaneelide võimalikud asukohad, elektrialajaama, kaabelliinide, ühendusteede soovitavad
asukohad, ehituskruntide maksimaalsuurused ja maakasutussihtotstarbed, täpsustatakse servituutide seadmise
vajadus, selgitatakse täiendavad ehituslikud tingimused tuulikute, päikesepaneelide ja kommunikatsioonide
rajamiseks. Lisaks selgitatakse detailplaneeringu käigus välja võimalused kavandatava energiapargi
ühendamiseks üldisesse energiavõrku.
Aidu taastuvenergia detailplaneering (2023) (Alutaguse vallas). Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli
kavandada tingimused Aidu taastuvenergiapargi (tuule-ja päikeseenergiapargi) rajamiseks.
Detailplaneeringuga määratakse tuulikute ja päikesepaneelide võimalikud asukohad, elektrialajaama,
kaabelliinide, ühendusteede soovitavad asukohad, ehituskruntide maksimaalsuurused ja
maakasutussihtotstarbed, täpsustatakse servituutide seadmise vajadus, selgitatakse täiendavad ehituslikud
tingimused tuulikute, päikesepaneelide ja kommunikatsioonide rajamiseks. Lisaks selgitatakse
detailplaneeringu käigus välja võimalused kavandatava energiapargi ühendamiseks üldisesse energiavõrku.
Aasa gaasijaama detailplaneering (eskiis) – planeeringu koostamise eesmärk on Lüganuse vallas Varja külas
kuni 400 MW elektrilise võimsusega gaasijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamine.
Eelpool nimetatud planeeringud iseseisvalt ei loo selliseid kitsendusi, mis välistaks Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringualal taastuvenergiapargi rajamist ja vastupidi. Eelpooltoodud arenduste koosmõju on
käsitletud ptk 3.6.13.
3.4.EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
3.4.1.Tuuleolud
Keskkonnaagentuur lõi IRENESe projekti raames kaardikihi, mis näitab 100 m kõrgusel tuulekiirusi
(Keskkonnaagentuur, 2025). Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal on valdavalt tuule kiirus rohkem kui 6 m/s
(skeem 4). Tuulekiirust, mis on suurem kui 6 m/s, on loetud suureks tuule kiiruses ja 0-6 m/s väikeseks tuule
kiiruseks.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 33 / 82
Skeem 4. Hinnanguline tuulekiirus detailplaneeringualal 100 m kõrgusel maapinnast (Keskkonnaagentuur,
2025).
3.4.2.Maastik, mullastik, geoloogia (sh maardlad) ja hüdrogeoloogia
Maastik
Detailplaneeringuala ei kattu ega piirne väärtusliku maastiku alaga (skeem 5). Lähim on algselt
maakonnaplaneeringuga määratud Maidla väärtuslik maastik, mis on Lüganuse vallas võetud kohaliku kaitse
alla Maidla Vallavolikogu 21.10.2010 määrusega nr 10. Kaitse alla võtmise eesmärk on kaitsta Maidla piirkonnas
ajaloo- ja kultuuriobjekte, miljööväärtuslikku hoonestusala (Maidla miljööväärtuslik ala), väärtuslikke põllumaid,
väärtuslikku maastikku ja nende üksikelemente ning määrata kasutamise tingimusi. Maidla miljööväärtuslik ala
asub detailplaneeringualast ca 340 m kaugusel. Kohaliku tasandi väärtuslikest maastikest on lähipiirkonnas veel
Oandu-Rääsa (3 km kaugusel), mis hõlmab omapäraseid metsalt võidetud põllumaid, mida ümbritsevad
Alutaguse paksud laaned.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 34 / 82
Lähim maakondliku taseme väärtuslik maastik on Lüganuse-Purtse (3,2 km kaugusel planeeringualast), mis on
mitmepalgeline maastikukompleks põllumajandusmaastiku, Purtse jõe kanjonoru, Lüganuse aleviku ja
mererannaga. Kohtla-Nõmme maakondliku taseme väärtusliku maastiku (3,6 km kaugusel planeeringualast)
unikaalsuseks on Kohtla kaevanduse ja Aidu karjääri sulgemisega kaasnevad maastikku muutvad protsessid.
Skeem 5. Väärtuslike maastike ja Maidla miljööväärtusliku ala paiknemine detailplaneeringuala suhtes
(Lüganuse valla üldplaneering).
Lähim väärtusliku vaate koht asub detailplaneeringualast ca 2,5 km kaugusel ja lähim väärtusliku miljöö ala
asub Püssi linnas, ca 2,5 km kaugusel detailplaneeringualast.
Detailplaneeringuala jääb osaliselt maakonnaplaneeringu kohasele väärtuslikule põllumajandusmaale. Ida-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja kohaselt loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks
põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest, ehk 38
boniteedipunktist. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla põllumaa või püsirohumaa, kus tulenevalt viljakusest
peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud väärtuslik
põllumajandusmaa valdavalt kattub Ida-Viru maakonnaplaneeringus määratuga. Detailplaneeringualale jääb
ca 40 ha suurune väärtuslik põllumajandusmaa ala. Üldplaneeringus on toodud tingimus, mille kohaselt
väärtuslikule põllumajandusmaale saab kavandada tuuleparke juhul, kui need paiknevad tuuleenergeetika
arendamiseks sobivate (ORME) alade sees. Detailplaneeringualal asub väärtuslik põllumajandusmaa
potentsiaalsel tuuleenergeetika arendamise alal nr 24 (skeem 6).
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 35 / 82
Skeem 6. Väärtusliku põllumajandusmaa paiknemine detailplaneeringualal ja potentsiaalsel tuuleenergeetika
arendamise alal (Lüganuse valla üldplaneering).
Geoloogilised tingimused ja mullastik
Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergeetikapargi detailplaneeringuala asub ammendunud põlevkivikarjääri
territooriumil, mida liigendavad kunagiste väljaveoteede süvenditesse kujunenud kanalid. Maa- ja Ruumiameti
geoportaali mullastiku kaardi kohaselt on detailplaneeringualal valdavalt rekultiveeritud huumushorisondiga
koreserikkad rähkmullad, mis on kasutuses põllukultuuride kasvatamiseks ja inimtegevuse käigus muudetud
mullad/pinnas, mis on metsastatud.
Maardlad
Detailplaneeringuala põhjaosa kattub vähesel määral Eesti põlevkivimaardla Aidu kaevevälja põlevkivi passiivse
tarbevaru plokiga 2 ja 7 ning edelaosa kattub vähesel määral aktiivse tarbevaru plokiga 1 (skeem 7) (Maa- ja
Ruumiamet, maardlate kaardirakendus, 2026).
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 36 / 82
Skeem 7. Maardlate paiknemine detailplaneeringuala piirkonnas (Maa- ja Ruumiamet, 2026).
Hüdrogeoloogilised tingimused
Alal levivad järgmised põhjaveekogumid:
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7), mille keemiline seisund on halb,
koguseline seisund halb ning koondhinnang halva keemilise seisundi tõttu halb;
Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (nr 2), mille keemiline seisund on halb, koguseline
seisund halb ning koondhinnang halva keemilise seisundi tõttu halb;
Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (nr 1), mille keemiline ja koguseline seisund on hea ning
ka koondseisund on hea;
Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5a), mille keemiline
ja koguseline seisund on hea ning ka koondseisund on hea.
Maapinnalähedased põhjaveekihid on kaevandamise tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata või
nõrgalt kaitstud (skeem 8). Detailplaneeringuala ei asu nitraaditundlikul alal.
Detailplaneeringualal asub kolm puurkaevu: ala põhjaosas kaks hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu
(PRK0003719 ja PRK0003720), millele ei ole seatud hooldus- ega sanitaarkaitseala ning ala lõunaosas Aidu
Veespordikeskuse alal puurkaev (PRK0071456) sanitaarkaitsealaga 10 meetrit. Aidu Veespordikeskuse
puurkaevust ammutatakse vett Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 37 / 82
Skeem 8. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks
looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva reostuse eest (Maa- ja Ruumiamet, 2026).
3.4.3.Pinnavesi ja maaparandussüsteemid
Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergiapargi detailplaneeringuala piirneb ida ja lääne suunas tehisjärvedega, mis on
kujunenud põlevkivimaardla veega täitunud väljaveoteede süvenditesse. Ida suunas asub nimetu tehisjärv
VEE2014590 ning lääne suunas Aidu-Sooküla järv (tehisjärv VEE2014600) ja nimetu tehisjärv VEE2014610.
Lõuna suunast piirneb taastuvenergiapargi ala Aidu sõudekanaliga, mis ei ole veekoguna registrisse kantud.
Detailplaneeringualal maaparandussüsteeme ei asu (Maa- ja Ruumiameti geoportaal, 2026).
3.4.4.Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal ei asu kaitseala, hoiuala ega püsielupaika, samuti kaitstava looduse
üksikobjekti piiranguvööndit ega Natura 2000 võrgustiku ala (skeem 9).
Lähim kaitseala on ca 2,2 km kaugusel asuv Maidla mõisa park (KLO1200447). Püssi mõisa park (KLO1200450)
asub ca 3,4 km kaugusel detailplaneeringualast (Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, 2026).
Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määruse nr 59 kohaselt on pargi kaitse-eesmärk planeeringu, sealhulgas
ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku
pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise
ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse.
Uhaku maastikukaitseala (KLO1000621) asub ca 3,3 km kaugusel ja ala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi
ja teadusliku väärtusega karstivorme ning sellega seotud elupaigatüüpe (Vabariigi Valitsuse 11.11.2013 määrus
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 38 / 82
nr 157). Kiviõli looduskaitseala (KLO1000687) asub ca 4,1 km kaugusel ning ala kaitse-eesmärk on kaitsta,
säilitada ja taastada väärtuslikke metsakoosluseid (Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrus nr 11). Sirtsi
looduskaitseala (KLO1000076) kaitse-eesmärk on kaitsta Sirtsi sood ja sellega piirnevaid metsakooslusi ning
kaitsealuste liikide (sh kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg) elupaiku (Vabariigi Valitsuse
31.07.2017 määrus nr 122).
Sirtsi looduskaitseala paikneb detailplaneeringualast enam kui 9 km ja Oandu parkmets enam kui 5 km
kaugusel edelas ning Alutaguse Rahvuspark kagulõunas enam kui 7 km kaugusel (projekteeritav Alutaguse
rahvuspargi ala enam kui 5 km kaugusel). Detailplaneeringualast 10 km kaugusel ei asu hoiualasid.
Skeem 9. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala ümbritsevad kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000
võrgustiku alad (EELIS, 2026).
Lähim Natura 2000 loodusala on loode suunas ca 3,3 km kaugusel asuv Uhaku loodusala (EE0070132). Uhaku
loodusala on moodustatud ja kaitse-eesmärgid sätestatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Loodusala kaitse-eesmärgiks on
karstijärved ja -järvikud (*3180), jõed ja ojad (3260) ning lood (alvarid – *6280).
Muraka linnuala (EE0070172) ja loodusala (EE0070103) asuvad lõuna suunas ca 5,3 km kaugusel
planeeringualast. Muraka linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-
part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila
pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala
clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),
soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius),
rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 39 / 82
lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-
vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja
(Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt
(Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao
urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja
(Vanellus vanellus) (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615).
Muraka loodusala kaitse-eesmärgiks on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (nn loodusdirektiiv) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid:
huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),
lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),
nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad
kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-
lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys
volans*), männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii) (Vabariigi
Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615).
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, 15.04.2026 seisuga) andmetel detailplaneeringualal kaitstavate liikide
leiukohti ei ole.
Lähimate (5000 m raadiuses) kaitsealuste looma- ja linnuliikide elupaigad koos kaugusega tuulealast on
esitatud Tabel 4. Lähimate kaitsealuste linnu- ja loomaliikide leiukohad (EELIS, 2026)
Tabel 4. Lähimate kaitsealuste linnu- ja loomaliikide leiukohad (EELIS, 2026).
Kaitsealune liik Kaitse-
kategooria
Rühm Registri kood Kaugus
meetrites DP
alast (ca)
Haliaeetus albicilla (merikotkas) I Linnud KLO9133783 3800
Clanga pomarina (väike-
konnakotkas)
I Linnud KLO9133772 2800
Tetrao urogallus (metsis) II Linnud KLO9102275 4600
Picoides tridactylus (laanerähn) II Linnud KLO9114290 1900
Picoides tridactylus (laanerähn) II Linnud KLO9114291 1500
Accipiter gentilis (kanakull) II Linnud KLO9117171 4000
Emberiza hortulana
(põldtsiitsitaja)
II Linnud KLO9121337 2800
Tetrao urogallus (metsis) II Linnud KLO9125502 3800
Podiceps auritus (sarvikpütt) II Linnud KLO9127488 2600
Unio crassus (paksukojaline
jõekarp)
II Limused KLO9201555 780
Tetrao urogallus (metsis) II Linnud KLO9133448 4300
Accipiter gentilis (kanakull) II Linnud KLO9137442 4500
Dendrocopos leucotos (valgeselg-
kirjurähn)
II Linnud KLO9138252 3900
Dryocopus martius (musträhn) III Linnud KLO9130782 4600
Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) III Linnud KLO9136195 3900
Crex crex (rukkirääk) III Linnud KLO9136175 3900
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 40 / 82
Kaitsealune liik Kaitse-
kategooria
Rühm Registri kood Kaugus
meetrites DP
alast (ca)
Jynx torquilla (väänkael) III Linnud KLO9136198 4000
Cottus gobio (võldas) III Kalad KLO9125074 3400
Cottus gobio (võldas) III Kalad KLO9125062 4000
Cottus gobio (võldas) III Kalad KLO9125073 4000
Junghuhnia pseudozilingiana
(haavanääts)
III Seened KLO9601017 3900
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9302886 4100
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9302887
4000
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9337727 4200
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9350544 3200
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9350509 2600
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9350529 2500
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9350701 2000
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9356054 4600
Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-
sõrmkäpp)
III Katteseemnetaimed KLO9308824 4300
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9308822 4300
Dactylorhiza incarnata
(kahkjaspunane sõrmkäpp)
III Katteseemnetaimed KLO9308823 4300
Gymnadenia conopsea (harilik
käoraamat)
III Katteseemnetaimed KLO9308825 4300
Dactylorhiza maculata (kuradi-
sõrmkäpp)
III Katteseemnetaimed KLO9301686 4800
Epipactis palustris (soo-neiuvaip) III Katteseemnetaimed KLO9334742 1600
Epipactis helleborine (laialehine
neiuvaip)
III Katteseemnetaimed KLO9302890 4100
Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9337745 4300
Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9337746 4500
Huperzia selago (harilik
ungrukold)
III Sõnajalgtaimed KLO9345907 4900
Huperzia selago (harilik
ungrukold)
III Sõnajalgtaimed KLO9345906 4600
Crossocalyx hellerianus (Helleri
ebatähtlehik)
III Helviksamblad KLO9402310 3900
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402589 4500
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402646 4300
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402638 3900
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402912 4900
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402653 4500
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 41 / 82
Kaitsealune liik Kaitse-
kategooria
Rühm Registri kood Kaugus
meetrites DP
alast (ca)
Epipactis helleborine (laialehine
neiuvaip)
III Katteseemnetaimed KLO9346625 4500
Platanthera bifolia (kahelehine
käokeel)
III Katteseemnetaimed KLO9347187 4900
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9347211 4900
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404285 1400
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404286 4200
Neottia nidus-avis (pruunikas
pesajuur)
III Katteseemnetaimed KLO9353097 1300
Neottia nidus-avis (pruunikas
pesajuur)
III Katteseemnetaimed KLO9353098 4200
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404327 3800
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404328 2700
Huperzia selago (harilik
ungrukold)
III Sõnajalgtaimed KLO9354033 4700
Huperzia selago (harilik
ungrukold)
III Sõnajalgtaimed KLO9354034 3400
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9405221 4500
Dactylorhiza maculata (kuradi-
sõrmkäpp)
III Katteseemnetaimed KLO9354954 4800
Dactylorhiza maculata (kuradi-
sõrmkäpp)
III Katteseemnetaimed KLO9354956 4000
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9406356 4000
Epipactis helleborine (laialehine
neiuvaip)
III Katteseemnetaimed KLO9356098 2600
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9356100 2100
Epipactis helleborine (laialehine
neiuvaip)
III Katteseemnetaimed KLO9356104 4300
Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9356097 2500
Neottia nidus-avis (pruunikas
pesajuur)
III Katteseemnetaimed KLO9356103 4300
Epipactis atrorubens (tumepunane
neiuvaip)
III Katteseemnetaimed KLO9356101 2100
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9356102 4200
Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9356099 2000
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9356116 4000
Gymnadenia conopsea (harilik
käoraamat)
III Katteseemnetaimed KLO9356162 2000
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9301093 4300
Lähim lendorava (Pteromys volans) elupaik (KLO9133470) on rohkem kui 5 km kaugusel.
Lähim vääriselupaik (VEP207389) on ca 3,5 km kaugusel.
3.4.5.Rohevõrgustik
Ida-Virumaa roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna teemaplaneeringuga “Ida-Virumaa asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, rohelise võrgustiku piire on täpsustatud Ida-Viru
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 42 / 82
maakonnaplaneeringus 2030+. Lüganuse valla üldplaneeringuga on omakorda täpsustatud
maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi.
Detailplaneeringuala ei kattu Lüganuse valla üldplaneeringuga täpsustatud rohevõrgustiku koridori ega
tugialaga, kuid koridorid jäävad planeeringuala lähedusse nii põhja kui ka lõuna suunas (skeem 10). Lüganuse
valla üldplaneeringuga nähakse ette Aidu karjääri ala kasutuselevõtmist kooskasutusalana, mis toob kaasa
maakasutuse intensiivistumise erinevate funktsioonide tõttu, nt päikese- ja tuulepargid, kaevandustaristud.
Seetõttu arvati üldplaneeringuga Aidu karjääri ala rohelise võrgustiku alalt välja, et vältida konflikti
rohevõrgustiku eesmärgiga.
Skeem 10. Detailplaneeringuala piirkonna rohevõrgustik vastavalt Lüganuse valla üldplaneeringule.
3.4.6.Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid
Detailplaneeringu alal ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ning lähimad muinsuskaitseobjektid on esitatud Tabel
5.
Tabel 5. Lähimad kultuuriväärtuslikud objektid ja kaugused detailplaneeringu alast (Maa- ja Ruumiamet).
Nimetus Kood Kaugus tuulealast (m)
Kalmistu 9103 300
Kultusekivi 9105 400
Kultusekivi 9115 900
Kultusekivi 9113 900
Kalmistu 9104 800
Ülejäänud kultuuriväärtuslikud objektid jäävad alast kaugemale kui 1000 m.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 43 / 82
Lüganuse valla üldplaneeringu andmetel asub detailplaneeringualal arheoloogiatundlik ala (skeem 11). See on
piirkond, kus juba avastatud leidude (nii mälestiste kui kaitsestaatuseta objektide) rohkuse tõttu võib eeldada
täiendava arheoloogiapärandi paiknemist kultuurkihis. Maapõues paikneva arheoloogiapärandi seisundit
reeglina tavaline põllumajanduslik tegevus ei mõjuta, küll aga ulatuslikumad arendused, mis eeldavad ehitamist
või kaevandamist. Arheoloogiatundlikel aladel tuleb küsida planeeringu või ehitise kavandamisel
Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui ehitiste alla jääva
kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².
Skeem 11. Arheoloogiatundlikud alad Lüganuse valla üldplaneeringus detailplaneeringuala piirkonnas.
3.4.7.Sotsiaal-majanduslik keskkond
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu ala suurus on n 435 ha ja hõlmab Tabel 6 nimetatud katastriüksuseid.
Tabel 6. Detailplaneeringualale jäävad katastriüksused.
Lähiaadress Katastritunnus Asustusüksus Sihtotstarve 1 Sihtotstarve 2
Koolme 43801:001:0080 Aidu küla Ärimaa 95% Veekogude maa 5%
Terviseraja 43801:001:0081 Aidu küla Ühiskondlike ehitiste maa
90%
Ärimaa 10%
Teesiilu 43801:001:0082 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kanaliääre 43801:001:0083 Aidu küla Veekogude maa 70% Üldkasutatav maa
30%
Siilaka 43801:001:0084 Aidu küla Ärimaa 90% Veekogude maa 10%
Parkimisala 43801:001:0085 Aidu küla Transpordimaa 100%
Puhastuse 43801:001:0086 Aidu küla Jäätmehoidla maa 100%
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 44 / 82
Lähiaadress Katastritunnus Asustusüksus Sihtotstarve 1 Sihtotstarve 2
Parkla 43801:001:0087 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kaevu 43801:001:0088 Aidu küla Tootmismaa 100%
Puhke 43801:001:0093 Aidu küla Ärimaa 80% Veekogude maa 20%
Teepõllu 43801:001:0112 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kolmnurga 43801:001:0113 Aidu küla Transpordimaa 100%
Metsatuka 43801:001:0114 Aidu küla Transpordimaa 100%
Koolmenurga 43801:001:0115 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kanaliserva 43801:001:0116 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kivikalda 43801:001:0117 Aidu küla Ärimaa 70% Veekogude maa 30%
Kohtla metskond
199
43801:001:0123 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Uus-Kiviõli konveier 43801:001:0131 Aidu küla Tootmismaa 100%
Kohtla metskond
201
43801:001:0132 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Kohtla metskond
200
43801:001:0133 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Teelise 43801:001:0138 Aidu küla Transpordimaa 100%
Konksu 43801:001:0166 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 60% Veekogude maa 40%
Ranna 43801:001:0168 Aidu-Sooküla Üldkasutatav maa 80% Veekogude maa 20%
Paadi 43801:001:0169 Aidu küla Ärimaa 70% Veekogude maa 30%
Sõudekanali 43801:001:0170 Aidu küla Veekogude maa 70% Üldkasutatav maa
30%
Otsa 43801:001:0172 Aidu küla Transpordimaa 100%
Triibu 43801:001:0173 Aidu küla Ärimaa 100%
Vesiliku 43801:001:0176 Aidu küla Veekogude maa 100%
Sõudekanali tee T1 44201:001:0236 Aidu-Liiva küla Transpordimaa 100%
Sõudekanali tee T2 44201:001:0237 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kivilille 44201:001:0655 Aidu-Liiva küla Sihtotstarbeta maa 100%
Vahe 44201:001:0791 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 100%
Jalaka 44201:001:0817 Aidu küla Sihtotstarbeta maa 100%
Sõudekanali tee 44201:001:1003 Aidu-Liiva küla Transpordimaa 100%
Aidu karjäär 44201:001:1004 Aidu-Liiva küla Mäetööstusmaa 90% Jäätmehoidla maa
10%
Aidu karjäär 1 44201:001:1005 Aidu-Liiva küla Tootmismaa 100%
Nõmme tee L1 44201:001:1006 Aidu-Liiva küla Transpordimaa 100%
Aidu karjäär 2 44201:001:1007 Aidu-Liiva küla Tootmismaa 100%
Kivinõmme 44901:002:0219 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 100%
Pihlaka 44901:002:0224 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Uuepõllu 44901:002:0230 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Nõmme 44901:002:0266 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Niitjärve 44901:002:0275 Aidu-Sooküla Maatulundusmaa 100%
Kuningamäe 44901:002:0277 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 100%
Põllu 44901:002:0283 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Karjäärivalli 44901:002:1500 Aidu-Liiva küla Jäätmehoidla maa 90% Tootmismaa 10%
Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt välistavad tuulepargi rajamist olemasolevad elu- ja ühiskondlikud
hooned (ETAK-i alusel) koos 1000 m puhvriga; kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanikega võib
välistav ala hoonest olla minimaalselt 750 m.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 45 / 82
Lähimad tiheasutusalad on Kiviõli linn (1,8 km) ja Püssi linn (1,4 km) ning Uniküla (1 km).
Detailplaneeringualal asub Aidu veespordikeskuse territooriumil ühiskondliku kasutusega hoone, mis on
keskuse peamaja. Detailplaneeringualale lähimad elamud asuvad ca 400 meetri kaugusel põhja suunas ja ca
600 m kaugusel lääne suunas. Detailplaneeringuala piirist 1 km laiusesse puhvrisse jääb veel lisaks 2 elamut
loode suunas ja 3 elamut edela suunas. Lisaks on väljastatud projekteerimistingimused detailplaneeringualast
ca 360 meetri kaugusele elamu projekteerimiseks.
Piirkonnas on mitu tootmise sihtotstarbega maa-ala. Detailplaneeringuala ulatub Aidu karjääri alale ja piirneb
Uus-Kiviõli konveieri alaga. Lisaks on tootmise maa-ala Aidu Veespordikeskuse maa-alal ning ida suunas on
tuulepark.
Alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid (Maa- ja Ruumiamet, 2026).
3.5.ALTERNATIIVID
Lüganuse valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks
põhimõtteliselt sobivad alad.
Kuna detailplaneeringuala paikneb Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud potentsiaalsel tuuleenergeetika
arendamise alal ja detailplaneering on algatatud konkreetsele alale, ei käsitleta teisi asukohti väljaspool
planeeringuala alternatiivina. Kui planeeringu koostamise käigus tekivad kavandatu elluviimiseks alternatiivid,
siis viiakse nende põhjalik analüüs läbi aruande koostamise protsessis, mis tugineb täiendavatel aladel tehtud
uuringute tulemustele ning tehniliste lahenduste väljatöötamisele koostöös asjaomaste ametkondade ja
valdkonna ekspertidega. KSH aruandes dokumenteeritakse kõik protsessi käigus välja pakutud alternatiivsed
lahendused ning kirjeldatakse parima lahenduse kujunemist, sealhulgas tuuleparkide lõplikke asukohavalikuid
ja tehnilisi parameetreid koos põhjendustega.
Nn null-alternatiiviks on olemasoleva olukorra jätkumine, taastuvenergiaparki ega energiasalvesteid ei rajata.
Olemasoleva olukorra jätkumine ei taga soovitud eesmärgi täitmist ning seda ei käsitleta võrreldava
alternatiivina. KSH aruandes antakse ülevaade tõenäolisest arengust juhul, kui strateegilist
planeerimisdokumenti ellu ei viida.
3.6.EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualale on LEMMA OÜ 2025 aastal koostanud kaks eelhinnangut:
Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
(lisa 4);
Aidu küla tuule- ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang (lisa 5).
Eelhinnangutes soovitati planeeringud liita üheks detailplaneeringuks, et oleks lihtsam ja efektiivsem hinnata
arenduse koosmõjusid. Mõju prognoosimisel on arvestatud eelpool nimetatud eelhindamiste tulemustega.
3.6.1.Mõju Natura 2000 võrgustikule
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud
lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas perspektiivis. Natura 2000
alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 46 / 82
direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud
linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine
Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamisel seatakse alati esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis
tähendab, et planeeritav tegevus ei tohi Natura 2000 alal loodusväärtusi kahjustada, hindamisel lähtutakse
asjakohastest juhenditest2, 3.
Detailplaneeringuala ei kattu ega piirne mitte ühegi Natura 2000 alaga (skeem 9). Lähim Natura 2000 loodusala
on 3,3 km kaugusel asuv Uhaku loodusala (EE0070132). Muraka linnuala (EE0070172) ja Muraka loodusala
(EE0070103) asuvad 5,3 km kaugusel planeeringualast.
Natura loodusalade puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast (Maismaa tuuleparkide
mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse
üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)). Eriti tundlike märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks
hinnata kuni 250 m. Eriti tundlike koosluste (siirdesood) puhul ulatub tuulepargi rajamisega kaasneda võivate
kuivendusrajatiste mõju 400 meetrini (Tartu Ülikool. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude
leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon). Loodusalade puhul, mille
kaitse-eesmärgiks on nahkhiired, võib mõjuala ulatuseks olla 1000 m. Väljatoodud kaugustel ühtegi loodusala
ei asu.
EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumateks liikideks must-toonekurg
ja kaljukotkas, kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Mõjuala ulatusse
jäävad linnualad on 5,3 km kaugusel lõuna suunas asuv Muraka linnuala (RAH0000075) ja 9 km kaugusele edela
suunda jääv Sirtsi linnuala (RAH0000077).
Natura-eelhindamine
Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks
olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada ehk kas on nõutud asjakohase hindamise läbiviimine.
Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning
sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on
võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või
mõju ei ole välistatud. Kui ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele
on välistatud, ei ole vaja alustada asjakohase hindamise läbiviimist. Kui eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi
kaasnevate ebasoodsate mõjude kohta, tuleb läbi viia asjakohane hindamine.
Eelhindamine hõlmab järgmisi samme:
kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või
selleks vajalik;
2 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade
direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 3 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.
Tellija: Keskkonnaamet.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 47 / 82
mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või
kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;
kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus, eelkõige kaitse-
eesmärgiks seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu ning paiknemine alal;
tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine.
Eelhindamise käigus arvestatakse üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele.
LEMMA OÜ koostatud eelhinnangutes viidi läbi Natura eelhindamine (vt lisa 4 ptk 4.1 ja lisa 5 ptk 4.1), milles
jõuti kokkuvõttes järelduseni, et Natura asjakohase hindamise läbiviimine on vajalik Muraka linnuala
(EE0070172) osas, sest ala kaitse-eesmärgiks on kaljukotkas ning EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohane
linnualale jääv kaljukotka (KLO9128330) elupaigaga seotud tähelepanu vajav ala (tsoon 3) ulatub
planeeringualani. Mõju linnuala kaitse-eesmärkidele ei saa ilma täiendava analüüsi ja kohapõhise linnustiku
uuringu tulemusteta välistada, mistõttu on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine.
Eelhinnangute kohaselt Sirtsi linnuala kaljukotka (KLO9127255) elupaiga tsoon 3 detailplaneeringualale ei
ulatu, mistõttu on mõju Sirtsi linnualale välistatud. Planeeringualani ulatub must-toonekure (KLO9127704)
elupaiga tsoon 3 ala, kuid liik ei ole linnuala kaitse-eesmärgiks, mistõttu mõju ei hinnata Sirtsi linnualale, vaid
Sirtsi looduskaitsealale, mille kaitse-eesmärgiks on must-toonekurg.
Põhjusel, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei erine juba koostatud eelhinnangutes käsitletud
tegevusest, ning Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid ei ole muutunud ega eesmärgiks olevate
liikide leiukohad muutunud, ei viida täiendavalt läbi Natura eelhindamist, vaid eelhinnangutes läbi viidud
Natura eelhindamistega saab tutvuda lisas 2 ja 3.
Natura asjakohase hindamise läbiviimisel arvestatakse läbiviidava linnustiku uuringu tulemustega.
3.6.2.Mõju kaitstavatele aladele ja kaitstavatele liikidele
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatud tegevusel võib olla mõju Sirtsi looduskaitseala kaitse-
eesmärkidele, sest EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohane must-toonekure (KLO9127704) tsoon 3 ulatub
detailplaneeringualale, ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, sest sama analüüsi kohane kaljukotka
(KLO9127255) tsoon 3 ulatub detailplaneeringualale. Mõju hindamisel Sirtsi looduskaitseala ja Alutaguse
rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võetakse aluseks linnustiku uuring, kus käsitletakse
võimalikku must-toonekure ja kaljukotka toitumisalade ja õhuruumi kasutust planeeringualal.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames viiakse läbi mõju hindamine kaitstavatele
loodusobjektidele, tuginedes õigusaktides sätestatud piirangutele ning peatükis 3.6.2.1.1, 3.6.2.1.2.1. ja
3.6.2.1.2.2. kirjeldatud loomastiku ja taimestiku uuringu tulemustele. Hinnang koostatakse lähtuvalt iga
kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgist ning selle põhjal töötatakse välja meetmed olulise ebasoodsa
keskkonnamõju vältimiseks ja/või leevendamiseks.
3.6.2.1.Mõju bioloogilisele mitmekesisusele
Bioloogilise mitmekesisuse (taimestik, loomastik, populatsioonid) mõjutamine on keskne teema, mida KSH
aruandes kavandatava tegevuse puhul hinnatakse, eriti tuulepargi rajamiseks sobivate alade valikul.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 48 / 82
Detailplaneeringuala on ammendunud ja rekultiveeritud põlevkivikarjäär, mistõttu ei ole tegemist väärtuslike
koosluste ega elurikka piirkonnaga. Aastatel 2018–2023 hinnati ja kaardistati Eestis üleriigiliselt nn ELME1 ja
ELME2 projektide käigus maismaaökosüsteemide ulatus (ökosüsteemide kaart ehk baaskaart), seisund ja
ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved. Keskenduti neljale peamisele maismaaökosüsteemile: mets, niit, soo,
põllumajanduslikud ökosüsteemid. Detailplaneeringualal asuvad ökosüsteemid on D väärtusega, ehk
üldistatult on detailplaneeringualal ökosüsteemide seisund hinnatud viletsaks (skeem 12), mistõttu KSH raames
ei ole vajalik hinnata mõju ökosüsteemide teenusele.
Skeem 12. ELME keskmise detailsusega seisundikaart ökosüsteemide kaupa (ELME2 kaardikihtide kataloog).
Punase joonega on näidatud ligikaudne detailplaneeringuala.
Lüganuse valla üldplaneeringuga on määratud potentsiaalselt sobiv tuuleenergeetika arendamiseks sobiv ala,
mis suures osas kattub detailplaneeringualaga. Üldplaneeringu raames ei tehtud elustiku uuringuid. Seega
tuleb arvestada Keskkonnaameti 2025. aastal valminud juhendiga "Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika
ja järelseire miinimumnõuded", mistõttu on vajalik läbi viia täiendavad uuringud linnustiku, nahkhiirte ja
taimestiku (sh samblad) osas. Täiendavate uuringute maht on kirjeldatud peatükis 3.6.2.1.1, 3.6.2.1.2.1. ja
3.6.2.1.2.2.
3.6.2.1.1 Taimestik
Detailplaneeringuala asub endise karjääri alal, mis on küll rekultiveeritud osaliselt põllumaaks ja osaliselt
metsamaaks, kuid kooslused on saanud seal kujuneda lühikest aega, mistõttu tegemist ei ole kõrge
loodusväärtusega alaga. Sellegipoolest avaldub taimestikule suurim mõju eelkõige ehitusetapis, kus taimestik
eemaldatakse ja ehitustegevuse käigus toimub taimestiku tallamine. Mõjuala piir on määratud ehitusaluse
pinna ja selle vahetu ümbrusega. Kui arendataval alal kasvab mets, ei ole vajalik metsa raadamine kogu
arendusalalt. Puid on vaja eemaldada vaid tuulikute ehitusplatsidelt ja vundamendi aladelt ning tuulepargiga
kaasneva taristu ehitusaladelt (teede koridorid, alajaama plats jne). Raadamist teostatakse ainult juhul, kui need
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 49 / 82
alad asuvad metsamaal. Tuuliku tiiviku kogu ulatuses metsaraie ei ole vajalik, kuna tiivik paikneb kõrgemal kui
metsa maksimaalne kõrgus.
Kaudsete mõjudena võib ehitustegevusega kaasneda mõju taimestikule läbi veerežiimi, valgustingimuste või
metsaserva tuulemurrule vastuvõtlikumaks muutumise. Nende mõjude ulatus võib sõltuda koosluse tüübist ja
ehitustegevuse iseloomust. Eeltoodud mõjude ulatus võib mineraalmuldades jääda 60–100 meetri ümbrusesse
ja madalsoode puhul võib veerežiimi muutuse mõju ilmneda mitmesaja meetri kaugusel. Tuuleparkide
rajamisega ei kaasne reeglina ulatuslikku kuivendustegevust.
Taimestikule avalduv mõju võib osutuda oluliseks, kui tegevus mõjutab kaitsealuste taimeliikide kasvukohti või
kõrge looduskaitselise väärtusega taimekooslusi (vääriselupaigad ja inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad).
Olulist negatiivset mõju saab vältida, paigutades tuulikud ja nendega kaasneva taristu väljapoole tundlikke
taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste liikide kasvualasid. Vajadusel kaalub ekspert
leevendusmeetmete rakendamise võimalust. Tuuleparkidel puudub oluline teadaolev kasutusaegne mõju
taimestikule. Taimestikule avalduva mõju hindamiseks viiakse läbi inventuur (lähteülesanne lisas 4)
detailplaneeringualal ja selle puhveralal, mille käigus:
1) koondatakse ja analüüsitakse olemasolevate andmebaaside (EELIS, Keskkonnaagentuur, PlutoF,
Metsaregister) teavet;
2) teostatakse välitööd, mille käigus kontrollitakse üle teadaolevad kaitsealuste taimede leiukohad ning
dokumenteeritakse uued leiud;
3) leidude korral tehakse ettepanekud tuulikute ja muude ehitiste asukoha muutmiseks või
leevendusmeetmete rakendamiseks.
3.6.2.1.2. Loomastik
Tuuleparkide rajamisega kaasnev negatiivne mõju loomadele avaldub kõige tugevamalt ja selgemalt lindudele
ning käsitiivalistele. Mõju lindudele ja käsitiivalistele võib olla oluline, kui tuulepark jääb lindude või käsitiivaliste
jaoks olulisele rändekoridorile või koondumispaigale. Detailplaneeringu koostamise raames analüüsitakse
olemasolevaid andmeid detailplaneeringuala linnustiku ja käsitiivaliste kohta. Piirkonna linnustikule ja
käsitiivalistele olulisemate alade väljaselgitamiseks viiakse läbi valdkonna ekspertide poolt täiendavad
uuringud. Koostöös ekspertidega leitakse detailplaneeringualal sobivad asukohad tuulikute ja teiste
taastuvenergiarajatiste paigutamiseks ning antakse hinnang nende väljaarendamisega ja kasutamisega
linnustikule ja nahkhiirtele kaasnevale võimalikule mõjule.
3.6.2.1.2.1 Linnustik
Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise raames on läbi viidud uuring „Tuuleenergeetika kavandamiseks
sobivate alade kriteeriumite täpsustamine, alade määramine ja tingimuste väljatöötamine“ (2020), kus on
tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivate alade väljaselgitamiseks kasutatud välistusmeetodit,
kus on rakendatud 2000 m puhvrit kotkaste ja must-toonekure püsielupaikadest, 600 meetrit kanakulli ja
metsakanaliste leiukohtadest. Lisaks on Lüganuse valla üldplaneeringus toodud välistava kriteeriumina „Üle-
eestiline maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) tsoon 1 alad. Seega
detailplaneeringuala kaugus liikide leiukohtadest arvestab küll Keskkonnaameti 2021. a juhistega, kuid kuna
detailplaneeringuala ei kattu täielikult Lüganuse valla üldplaneeringus määratud potentsiaalse
tuuleenergeetika arendamise alaga nr 24, ulatuvad detailplaneeringualale ka töös „Üle-eestiline
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 50 / 82
maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) toodud tsoon 1 alad. Töös esitatud
tsoneering koostati lähtuvalt lindude elupaikadest ja neid ümbritsevatest maastikest (võib olla kodupiirkonna
osa, aga ei pruugi). Kolm tsoneeringut on järgmised:
tsoon 1 on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine
põhjustab negatiivse mõju. Tsooni 1 tuulikuid üldjuhul ei kavandata, kuid on siiski erandjuhtumid,
näiteks liigi elupaik on asustamata ja see on kahjustunud määrani, kus taasasustamise tõenäosus
on väike;
tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu
ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda.
Tsooni 2 arvatakse ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid
ööbimis- ja toitumispaikade vahel. Tsooni 2 tuulikuid üldjuhul ei kavandata. Kui seda tehakse,
tuleb erandit eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendada;
tsoon 3 on tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada
sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms. Paljudel
käsitletud liikidel eristati vähem kui kolm tsooni.
Detailplaneeringualal on kattuvus mitme liigi elupaiga kaitseks koostatud tsoonidega, mis on toodud
Tabel 7.
Tabel 7. Detailplaneeringuala kattumine töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ esitatud
tsoneeringutega (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022).
Liik (või liigirühm) DP ala kattumine tsooniga
Must-toonekurg 3
Kaljukotkas 3
Teder 1 ja 2
Suur-laukhani 3
Laanepüü 1 ja 2
Soolinnud 2
Jõgitiir 2
Must-toonekure elupaik (KLO9127704) asub planeeringualast 13 km kaugusel. Kaljukotka elupaik
(KLO9128330) on 10 km kaugusel (EELIS, 2026).
Tsooni 1 ja tsooni 2 kattuvatel aladel on tuulikute kavandamine piiratud. Erandite tegemine on võimalik ainult
eeluuringu ja teadusuuringute põhjal. Maismaalinnustiku analüüs on soovituslik dokument, mis võimaldab
tuvastada tähelepanu vajavad liigid ja edasised uuringu vajadused.
Täiendava linnustiku uuringu teostas Margus Pensa, mille välitööd toimusid 2024 sügisest kuni 2025 sügiseni
ja aruande lõplikud järeldused on koostamisel. Linnustiku uuring teostati lähtuvalt Keskkonnaameti koostatud
juhisest „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“ (2025). Lühidalt on
uuringu eesmärk:
kontrollida teadaolevat alusinfot ja saada uus baasandmestik kaitstavate ja kaitsekorralduslikult
oluliste linnuliikide leviku, arvukuse ja elupaigakasutuse kohta. Liikide valiku aluseks on
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 51 / 82
“Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded” lisas 1 toodud 70
linnuliigist koosnev nimekiri (linnuliigid, keda tuulepargi ala uuring peab kindlasti kajastama);
eelneva alusel vältida planeerimisprotsessis tuulikute, teenindusplatside, teede jm ehitamist
oluliste liikide pesitsuselupaika (metsaliikide puhul metsa vanem eraldis vm) ja vältida muu olulise
mõju avaldumist;
saada alusinfo liigipõhiste hukkumisriskide (eeldatav hukkumissagedus) modelleerimiseks;
uuringu tulemuste põhjal peab olema võimalik: (a) detailplaneeringu KSH käigus hinnata
tuulepargi (erinevate alternatiivide) rajamise mõju linnustikule; (b) viia samu meetodeid
kasutades läbi ehitusaegne ja -järgne seire.
3.6.2.1.2.2. Käsitiivalised
Detailplaneeringualal tuleb läbi viia nahkhiirte uuring, et saada infot võimaldamaks hinnata täpsemalt
kavandatava tegevusega kaasneva mõju olulisust ning vajadusel töötamaks välja leevendavaid meetmeid.
Käsitiivaliste uuringut teostab Ants Tull. Uuringu metoodika tugineb Keskkonnaameti juhisele „Tuuleparkide
elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“ ja on esitatud lisas 5.
Uuringu eesmärk on selgitada välja ala kasutatavus nahkhiirte poolt nii suveperioodil kui ka kevad- ja
sügisrände ajal.
Saadud andmete baasilt hinnatakse käsitiivalistele võimalikku mõju ja esitatakse järgmine informatsioon:
kuhu uuringualale on võimalik tuulikuid ja nende teenindamiseks vajalikku taristut
(juurdepääsuteed, alajaamad, elektriliinid) ning elektrienergiasalvestit paigutada (tuulikute
esialgsed positsioonid antakse ette tellija poolt);
kuhu on võimalik leevendusmeetmeid rakendades tuulikuid ja nende teenindamiseks vajalikku
taristut paigutada ja millised on leevendusmeetmed? Vajadusel nähakse ette
kompensatsioonimeetmed;
millised on järelseire nõuded lähtuvalt uuringutulemustest pärast tuulikute püstitamist ja tööle
hakkamist (käitamisaegne periood)?
3.6.2.1.2.3. Muud loomad
Lähim lendorava elupaik detailplaneeringualale on 5 km kaugusel. Detailplaneeringuala on osa rekultiveeritud
põlevkivikarjäärist ja sellest lääne poole jääb ulatuslik avatud maastik, kus on suured põllumassiivid ja asustus.
Lendoravale sobivaks elupaigaks Eestis on vanemad, üle 50 aastaste haabadega segametsad ja haavikud, kus
puistu koosseisus on vähemalt teises rindes kuusk (Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava). Selliseid
metsi detailplaneeringualal ei ole ja lähim lendorava elupaik on 5 km kaugusel loodes, kus kulgeb lendoravate
elupaigalaikudest koosnev loode-kagu suunaline koridor. Seetõttu detailplaneeringualale taastuvenergiapargi
kavandamine ei mõjuta lendorava elupaikade vahelist sidusust. Seega lendoravale detailplaneeringuga
kavandatav tegevus mõju ei avalda ja mõju lendoravale KSH aruandes ei hinnata.
Tuuleparkide arendamisega seonduv mõju metsloomadele on seotud eelkõige mõju avaldumisega nende
elupaikadele ja liikumisteedele, mistõttu hinnatakse tuuleparkide arendamise mõju metsloomadele
rohevõrgustiku kaudu (analüüsides kavandatava tegevuse elluviimise mõju rohevõrgustikule). Lisaks antakse
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 52 / 82
ka ülevaade kirjandusallikatest leitava informatsiooni kohta. KSH aruandes antakse ülevaade tuuleparkide
võimalikust mõjust kodu- ja kariloomadele teaduskirjanduse põhjal.
3.6.2.2.Rohevõrgustik
Detailplaneeringualal ei ole kattumist ega piirnemist rohevõrgustikuga. Lüganuse valla üldplaneeringuga
täpsustatud rohevõrgustiku koridor ega tugiala ei kattu detailplaneeringualaga (skeem 10), kuid koridorid
jäävad planeeringuala lähedusse nii põhja kui ka lõuna suunas. KSH aruandes hinnatakse mõju rohevõrgustiku
sidususele juhul, kui kavandatava taastuvenergiapargi tarbeks on vaja kavandada ehitisi väljapoole
detailplaneeringuala rohevõrgustiku alale. Hinnangu andmisel lähtutakse Keskkonnaameti 2025. aasta
juhendist „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“. Juhendi kohaselt tuleb
juhul, kui planeeringu ellu viimisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju RV-le, välja pakkuda ka leevendus-
ja kompensatsioonimeetmed.
3.6.3.Mõju pinna- ja põhjaveele
3.6.3.1.Pinnaveekogud
Tuuleparkide ja päikesepargi rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui
ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi ehitus- ja kasutusetapis võib
potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Planeeringuala kattub
veekogudele seatud kitsendustega (veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd), mistõttu tuulepargi
rajamise ja kasutamisega võib kaasneda potentsiaalseid avariiolukordi ning õlide või muude kemikaalide
keskkonda sattumisel avaldada mõju veekogudele.
Kavandatava tegevuse planeerimisel tuleb paigutada planeeritav lahendus väljapoole veekogude veekaitse- ja
ehituskeeluvööndeid.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele, kui eelpool toodut arvesse võtta, mistõttu mõju
pinnaveele KSH-s täiendavalt ei hinnata. Avariiolukorrad on erandid ning need ei iseloomusta tavapärast
olukorda, avariiolukordadest tekkivat mõju käsitletakse muude mõjude all ptk 3.6.12.
3.6.3.2.Maaparandussüsteemid ja märjad elupaigad
Tuuleparkide rajamisel on võimalik maaparandussüsteemide (drenaaži, eesvoolude) kahjustamisel või
muutmisel veekogude veerežiimi mõjutamine. Detailplaneeringuala ei ole Maa- ja Ruumiameti
maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmete järgi kaetud maaparandusehitiste alaga. Lisaks ei ole
planeeringualal ega vahetus läheduses kaardistatud sooalasid ega märgasid elupaiku (EELIS,
Keskkonnaagentuur 2026). Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine märgadele elupaikadele
ja maaparandussüsteemide toimimisele ei ole oluliste mõjude puudumise tõttu vajalik.
3.6.3.3.Põhjavesi
Detailplaneeringuala paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee alal, mistõttu tuleb tuulepargi püstitamisel
ja käitamisel järgida, et ohtlikke aineid (nt hoolduse käigus õli) ei satuks pinnasele ning sealtkaudu põhjavette.
Tuuleparkide puhul võib mõju põhjaveele esineda ehitusetapis (vundamentide rajamine) või kasutus- ja
sulgemisetapis avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. Kasutusetapis võib suurimaks reostuse
riskiallikaks pidada tuuleturbiini gondlis asuvas käigukastis kasutatavat õli (kokku kuni ca 600 l tuuliku kohta).
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 53 / 82
Põhjavee võimalik reostus seoses avariiga tuulikute ehitamisel või käitamisel võib olulise mõjuga olla eelkõige
juhul, kui see ohustab joogivee kvaliteeti. Detailplaneeringualal on veevõtuks üks olemasolev puurkaev ja kaks
olemasolevat hüdrogeoloogilise uuringu puurauku, seega tuleb vältida ehitamist puurkaevu sanitaarkaitseala
ja puuraukudega kattuvalt. Sellisel juhul on põhjavee reostamise oht ainult avariiolukordade ajal.
Avariiolukorrad on erandid ning ei iseloomusta tavapärast olukorda, mistõttu käsitletakse neid muude mõjude
all ptk 3.6.12. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse realiseerimisega ei kaasne olulist mõju põhjavee
kvaliteedile ega režiimile ja seda KSH-s täiendavalt ei hinnata.
3.6.4.Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale
Tuulepargi infrastruktuuride rajamine eeldab pinnasetöid. Tuulikute montaažiplatside, tuulikute vundamentide
ja uute teede rajamisel kooritakse kasvupinnas ja ehituseks mittesobiv pinnas ning asendatakse vajalike
omadustega materjalidega. Detailplaneeringu käigus ei viida läbi ehitusgeoloogilisi uuringuid, tuginetakse
olemasolevatele andmetele ja sellest lähtuvalt antakse suunised vundamendi rajamiseks.
Väljakaevatud pinnast saab kasutada teistes kohtades, nt maapinna täitmiseks, pinnase viljakat kihti ka
haljastuse rajamisel vms eesmärgil. Tuulepargi ehitamise käigus eemaldatava huumuskihi/mulla võimalikult
kiiresti laiali ajamine läheduses asuvale põllumajandusmaale on mulda kui keskkonda säästev lahendus ning
sellisel viisil saab mullaelustik eeldatavasti kõige vähem kahjustatud. Eemaldatava mulla kasutamine
põllumajandusmaal saab toimuda maaomaniku nõusolekul.
Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute arvust,
montaažiplatside paiknemisest, taristust jms), aga ka ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte
omadustest. Mõju võib pidada oluliseks eeskätt juhul, kui mõjutatavaks on väärtuslik põllumajandusmaa.
Ehitusaluse pinna arvelt toimub potentsiaalselt väärtusliku põllumajandusmaa pindala vähenemine ning
põllumaade killustumine.
Lüganuse valla üldplaneeringus on väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseks võetud Ida-Viru
maakonnaplaneering 2030+, mille kohaselt jääb detailplaneeringualale ca 40 ha suurune väärtuslik
põllumajandusmaa ala. Üldplaneeringus on toodud tingimus, mille kohaselt väärtuslikule põllumajandusmaale
saab kavandada tuuleparke juhul, kui need paiknevad tuuleenergeetika arendamiseks sobivate (ORME) alade
sees. Detailplaneeringualal asub väärtuslik põllumajandusmaa potentsiaalsel tuuleenergeetika arendamise alal
nr 24. Sellest tulenevalt on vajalik KSH käigus hinnata mõju väärtusliku põllumajandusmaa säilimisele ja
edasistele kasutamise võimalustele.
3.6.5.Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
KeHJS § 22 sätestab: „Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara.“ Tuuleparkidega kaasnevad mitmesugused mõjud (näiteks müra, varjutus, visuaalne muutus) võivad
tekitada elanikes tunde, et nende elukeskkonna kvaliteet on halvenenud. Inimese heaolu hinnatakse KSH-s
müra, vibratsiooni ja visuaalsete muutuste läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate muutuste, mis võivad
tuleneda tuuleparkide rajamisest.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 54 / 82
3.6.5.1.Müra
Inimese tervist võib mõjutada tuulikutest, energiasalvestitest ja alajaamadest tulenev müra. Tuulepargiga
kaasnev mõju õhukvaliteedile on seotud selle füüsikalise mõjutamisega ehk müraga. Välisõhus leviv müra on
atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli.
Tuuliku poolt tekitatav müra jaotatakse kaheks: aerodünaamiline müra, mida tekitab tiivikulaba liikumine ja
tuul ning mehaaniline müra, mida tekitab elektrituuliku generaator ja käigukast. Tuulikute puhul on inimesele
kuuldav ja suurimat müra põhjustav peamiselt tuuliku labade tekitatav kesksageduslik müra, teiste müraallikate
osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinat täielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab vähendada nt
rootori pöörete vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörded väiksemad ja sellega koos ka müratase
madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörded suurenevad, samas tugevneb ka looduslik mürafoon.
Müraemissioon suureneb tuuliku mootori võimsuse suurenemisel.
Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega
nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust ning
töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Eraldi normatiivid on kehtestatud
liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed
müraallikad, sh elektrituulikud.
Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
rohealad;
III kategooria – keskuse maa-alad;
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
Elamumaad ja maatulundusmaal asuvate elamute õuealad loetakse müra hindamisel II kategooria aladeks.
Juhul kui olemasolevale õiguspärases kasutuses olevale elamule ei ole üldplaneeringus määratud maakasutuse
juhtotstarvet ega mürakategooriat, tuleb mürakategooria määramisel lähtuda ala tegelikust kasutusest ja selle
müratundlikkusest ning määrata vastav kategooria.
Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:
müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
müra sihtväärtus – piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna
parendamiseks või säilitamiseks. Müra sihtväärtust kohaldatakse müratundliku ala planeeringu
koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole
müra sihtväärtus ületatud. Müratundlik ala AÕKS-i tähenduses on ala, millele on vastavalt
üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele käesoleva seaduse § 57 alusel määratud I–IV
mürakategooria.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 55 / 82
Tabel 8. Tööstusmüra normtasemed (päeval kl 07.00-23.00/öösel kl 23.00-07.00, dBA).
Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt tuleb taastuvenergiarajatiste kavandamisel üldjuhul lähtuda
müratundlike alade suhtes piirväärtuse tagamise vajadusest. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel
(elamumaadel ja hajaasustuses maatulundusmaal asuva elamu õuealal) on päeval (07.00-23.00) 60 dB(A) ja
öösel (23.00-07.00) 45 dB(A) (tabel 8).
Sihtväärtuse rakendamise vajadus on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt üksnes väljaspool
tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatava seni hoonestamata uue müratundliku ala
puhul, kusjuures müratundlikuks loetakse ala, mis on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ja millele on
kehtestatud müra normtasemed. Õigusakti definitsiooni järgi tuleb olemasolevate müratundlike alade puhul
lähtuda seega piirväärtuse tagamise vajadusest. Samas tuleb meeles pidada, et sihtväärtuse tagamise vajadus
on siiski pärast 2002. aastat4 realiseeritud müratundlike alade planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama
oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega või kellel oli toona õigustatud ootus taotlustaseme tagamise
osas5. Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski eesmärgiks kõikide müratundlike alade suhtes
rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel
müratundlikel aladel. II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud
töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavuse tagamine öistele ehk rangematele nõuetele
(40 dB).
Müra normtasemete tagamiseks vajalik vahemaa tuulikute ja elamumaade vahel oleneb tuulikute konkreetsest
asetusest (olenevalt, millises suunas on tuulikud rohkem lähestikku gruppides ja seega suurema koosmõjuga).
Üldjuhul piisab müra normtaseme täitmiseks üksikute tuulikute korral ca 600 meetrist. Tuulikute gruppide
korral on puhverala vajadus suurem, ca 700-900 m.
Taastuvenergiarajatiste ehitamise ja lammutamise etapiga kaasneb tavaline ehitustegevuse müra, mille allikaks
on eelkõige ehitamise ja lammutamise käigus kasutatavad masinad. Tegemist on lühiajalise ja pöörduva
mõjuga, st tavapärasest suurem müra esineb ainult ehitus- või lammutusperioodil ning tegevuste lõppemisel
see lakkab. Ehitustegevuse ajaks on vastuvõtja juures kehtestatud piirväärtused öisele (23.00-07.00)
ehitusmürale.
4 Siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“. 5 Varasemalt oli sihtväärtuse asemel taotlustase.
Ala kategooria
üldplaneeringu
alusel
I kategooria -
virgestusrajatiste
maa-alad ehk vaiksed
alad
II kategooria -
haridusasutuste,
tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande-
asutuste ning elamu
maa-alad, rohealad
III kategooria -
keskuse maa-
alad
IV kategooria -
ühiskondlike
hoonete maa-
alad
Müra sihtväärtus 45 / 35 50 / 40 55 / 45
Müra piirväärtus 55 / 40 60 / 45 65 / 50
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 56 / 82
Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest, sellisele kaugusele, mis võimaldab täita
kehtivaid müra piirväärtusi ning vältida inimeste tervisele ja heaolule olulise ebasoodsa mõju tekkimist.
Arvestades, et müra normtasemed on kehtestatud inimeste tervise kaitset ning põhjendatud häiringuid silmas
pidades, tuleb müra normtasemetele vastavad olukorrad lugeda vastuvõetavaks. On selge, et ka normtasemele
vastav müra on tajutav, seda eelkõige müra levikut soodustava tuule suuna korral ehk müra normtasemele
vastav olukord ei taga siiski täielikku vaikust ja häirimise intensiivsus on üsnagi subjektiivne (inimeste tundlikkus
ja vastuvõtlikkus mürale on erinev).
Eristuv heli, mida labad teevad mastist möödumisel, nimetatakse müra modulatsiooniks. Tartu Ülikooli
läbiviidud ülevaateuuringu6 I etapi aruandest selgus, et suuremat amplituudmodulatsiooni (AM) sügavust
sisaldavad kuuldavad tuulikute helid on kuulamiskatsete põhjal häirivamad kui väiksema AM sügavusega helid
ning tajutav AM võib suurendada inimeste häiritust tuuleparkidest. Mida ühtlasem on tuulikute müratase, seda
vähem häirivam see on. Kliimaministeeriumi tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt
koostatud juhendi „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ (2025)
kohaselt selle efekti häirivusega arvestamiseks on parandustegurite rakendamist hinnatud, kuid täpset
metoodikat tuulikute müra modelleerimisel amplituudi modulatsiooni arvestamiseks ja eraldi parandusteguri
modelleerimisel rakendamiseks ei ole rahvusvahelises praktikas peetud asjakohaseks rakendada; seetõttu seda
modelleerimisel eraldi parandustegurina ei arvestata. Samas arvestatakse hindamisel juhendist tulenevat
konservatiivsust modelleerimistulemustele lisatakse +2 dB(A) määramatuse parandustegur.KSH läbiviimisel
tehakse tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs, mis sisaldab müra leviku modelleerimist (mürakaart) lähtudes
arenduse müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod, salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva
keskkonna andmetest, müraalasest olukorrast (piirkonna teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud
asjakohastest kirjeldustest. Mürakaardid koostatakse kasutades spetsiaaltarkvara WindPro. Müra mõju
hindamisel lähtutakse juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon,
varjutamine“ (2025). Sellest juhendist lähtutakse muuhulgas ka varjutamise mõju hindamisel. Modelleerimise
tulemusel esitatakse halvima olukorra (maksimaalse töörežiimi) hajumiskaardid kõigi müraallikate koosmõjuna.
Madalsageduslik müra ning infraheli
Tuuleenergia rajatised genereerivad helisid väga erinevates sageduspiirkondades, sealhulgas madalatel ja väga
madalatel sagedustel. Teaduslikult defineeritakse madalsageduslik heli helilainetena vahemikus 20-200 Hz,
samas kui infraheli hõlmab sagedusi alla 20 Hz.
Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus)
kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline
madalsageduslike helide puhul nende helirõhk.
Madalsageduslikku müra on peetud tuulikute puhul läbivalt oluliseks teemaks, kuna tuulikute puhul toimub
müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega osa
kiiremini kui madalsageduslik osa7. Madalsageduslik müra (ja ka laiaspektrilise müra madalsageduslik
6 Tartu Ülikool (2025). Metoodika väljatöötamine tuuleparkide ja teiste energiatootmise tehnoloogiate võimalike tervisemõjudega seotud
teadusuuringute tulemuste tõlgendamiseks Eesti tingimustes. Ülevaateuuringu I etapi aruanne.
7 Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 57 / 82
komponent) levib kaugemale kui kesk- ja kõrgsageduslik müra, kuna võrreldes kesk- ja kõrgsagedusliku
müraga ei sumbu see nii efektiivselt atmosfääris ja erinevates tõketes. Heli kõrgemad sagedused neelduvad
(sumbuvad) efektiivsemalt erinevates ainetes (sh gaasides ehk ka õhus). Madalsageduslikku müra summutavad
aga peamiselt ainult massiivsed kehad (nt paksud seinad hoonetel) ning seetõttu on avamaastikus suhteliselt
suure vahemaa korral (nt 1 km või rohkem) madalsageduslik müra mõnevõrra paremini kuuldav ning eristatav
kui kesk- või kõrgsageduslik müra (mis on suuremal vahemaal olulisel määral juba ümbritsevas keskkonnas
sumbunud).
Müraallikatest eemaldudes võib tajuda efekti, mille kohaselt ühest ja samast müraallikast lähtuva müra spekter
tundub kuulaja jaoks mõnevõrra madalam (kuna kõrgsageduslik heli komponent sumbub ning hajub
efektiivsemalt). Seetõttu võib ka tuulikust kaugemale liikudes tajuda, et kaugemale kostub pigem madalama
sagedusega müraspekter. Samas tuuliku juures ei ole madalama sagedusega helide osa domineeriv. Sama
nähtus on tunnetatav ka teiste müraallikate puhul – ka nt maanteest eemaldudes tundub kaugemal valdav
madalamatel sagedustel liiklusmüra.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (2025) poolt koostatud juhendis „Tuuleparkide keskkonnamõju
hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ jõuti järeldusele: „Üldiselt on madalsageduslikku müra
mõjuhinnangutes käsitletud vaid inimese tervise kontekstis. Hinnangutes on välja toodud peamiselt kaks
järeldust: a) tuulikute tööst tingitud madalsageduslikku müra ei saa seostada tervisemuredega; b) selleks, et
tekiks tervisemõjusid, peab esinema kõrge (intensiivne) helirõhk, mida kaasaegsete tuulikute töötamisega ei
kaasne. Üheski analüüsitud mõjude hinnangus ei ole madalsagedusliku müra mõju käsitletud olulisena,
mistõttu ei ole ühelgi juhul määratud ka leevendusmeetmeid.“
Infraheli piirväärtused siseruumides (elamutes ja ühiskasutusega hoonetes) on reguleeritud sotsiaalministri
12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Väliskeskkonna infraheli osas piirnormid puuduvad.
Tuulikute infraheli hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud juhendist (Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025). Arvutuslikku hindamist ei teostata, kuna:
teadusuuringute põhjal jääb tuulikute tekitatud infraheli alla inimese tajuläve;
puudub oluline mõju inimeste tervisele.
Eelöeldut kinnitavad nimetatud juhendi peatükk 2.4.2, Terviseameti tuuleparkide veebilehe info ja
Sotsiaalministeeriumi 10.03.2025 kiri nr 5.1-2/679-1.
Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud juhendis (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025)
on kirjas: „Teadusuuringud ei ole tuvastanud otsest seost tuulikute poolt tekitatava infraheli ja
terviseprobleemide vahel ehk puuduvad tõendatud põhjuslikud seosed“. Samuti on lisas 1 jõutud järeldusele:
„Tuulikute tööga kaasneva infraheli ja selle võimaliku negatiivse tervisemõju osas viidatakse sageli uuringutele,
mis ei ole läbi viidud üldtunnustatud teadustöö aluspõhimõtetele tuginedes“.
Terviseameti kodulehel on ülevaade uuringutest8. Pikaajalisi uuringuid tuuleparkide tervisemõjude kohta
läheduses elavatele inimestele on tehtud nii Euroopas kui mujal maailmas. Infraheli mõju inimese tervisele on
8 https://www.terviseamet.ee/tuulepargid
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 58 / 82
põhjalikult uuritud Soomes, kus 2020. aastal viidi läbi valitsuse tellitud uuring. Uuringu eesmärk oli selgitada,
kas tuulikute tekitatud infraheli võib põhjustada tervisekaebusi, nagu peavalu, pearinglus ja unehäired.
Pikaajaliste mõõtmiste, kuulmiskatsete ja elanike küsitluste tulemusel jõuti järeldusele, et tuulikute tekitatud
infraheli ei põhjusta füüsilisi sümptomeid. Teadlased tuvastasid, et tervisekaebused on pigem seotud
psühholoogiliste teguritega, nagu isiklik tundlikkus või negatiivne suhtumine tuuleparkidesse, mitte
infraheliga9. Terviseamet jõudis järeldusele: „Kokkuvõttes viitavad uuringud sellele, et kuigi tuuleparkide
läheduses elavad inimesed võivad kogeda ärritust ja stressi, puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid
otsest seost tuuleparkide pikaajalise kokkupuute ja tervisemõjude vahel. Teadusuuringud selles valdkonnas
jätkuvad, et paremini mõista tuuleparkide mõju inimeste tervisele ja heaolule“.
Sotsiaalministeeriumi 10.03.2025 kirjas nr 5.1-2/679-1 on esitatud järgmine informatsioon: „Tuulikute infraheli
ei ole tervisele ohtlik. Infraheli tõendatult ohtlik tase on alates 100-120 dB. Tuulikute vahetus läheduses
mõõdetud infraheli tasemed jäävad vahemikku 60-70 dB, mis on madalam, kui paljud muud igapäevased
allikad ja jääb ka allapoole inimese eluruumide sees kehtestatud normile 85 dB. Kui tuulikute infraheli on tuuliku
lähedal ca 70 dB, siis me ei eelda, et see inimese kodu lähedal võiks kasvada ohtliku tasemeni. Uuema
tehnoloogiaga tuulikute infraheli tase võib tuuliku vahetus läheduses jääda isegi alla 50 dB – see tähendab
ühtlasi ka seda, et uuemad tuulikud on üldjuhul tegelikult vaiksemad.“
Kliimaministeerium on 10.04.2026 kirjas nr 18-1/26/1055-3 selgitanud madalsagedusliku ja infraheli leviku
modelleerimise osas, et ei näe vajadust muuta Eestis kehtivaid hindamise põhimõtteid: „… mistahes välja
pakutud uute (arvutus)mudelite rakendamine eeldab nende täiendavat valideerimist, korratavust ning
võrdlemist olemasolevate meetoditega. See tähendab, et sõltumatud teadlased peavad olema võimelised
sama metoodikat kasutades jõudma võrreldavate tulemusteni. Selleks peab meetod olema lisaks
avaldamisele ka laiapõhjaliselt valideeritud, sõltumatult korratav ning praktikas rakendatav võrreldavates
hindamisolukordades. Riiklikud müra hindamise metoodikad kujunevad laiapõhjalise teaduskirjanduse,
rahvusvaheliste standardite ning pikaajalise praktikakogemuse alusel. Eestis kasutatavad metoodikad
(nt SoundPlan ja WindPRO) on rahvusvaheliselt tunnustatud ning kooskõlas enamiku Euroopa riikide
praktikaga. Nende metoodikate alusel koostatud mürahinnangud põhinevad konservatiivsel lähenemisel,
mille käigus eeldatakse mh tuulikute töötamist maksimaalsel võimsusel ning müra leviku seisukohalt
ebasoodsaid ilmastiku-ja tuuleolusid vastuvõtjate suhtes, et vältida võimalike mõjude alahindamist.“
Seega tänaste teadmiste kohaselt (teaduskirjandusele tuginedes) ei ole infraheli oluline keskkonnamõju
elektrituulikutest tulenevalt. KSH aruandes käsitletakse infraheli mõju üksnes juhul, kui aruande koostamise
ajaks (võrreldes 2026. aasta aprilli seisuga) on pädevad riigiasutused avaldanud uued suunised, mis nõuavad
põhjalikumat hindamist. Uute suuniste puudumiseni lähtutakse eeldusest, et tuulikute tekitatud infraheli ei ole
olulise mõjuga ning madalsagedusliku heli kohta teostatakse müra modelleerimine lähtudes juhendist
„Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment OÜ (14.02.2025).
9 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T.,
Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M., 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the
Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 59 / 82
3.6.5.2.Varjutus
Tuulikuparkide kavandamisel tuleb arvesse võtta ka varjutuse ning valguse vilkumise ja peegelduste esinemist,
kuna tegu võib olla elanike jaoks häiriva nähtusega.
Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis
ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ärahoidmiseks kasutatakse
kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.
Tuulikute pöörlevad labad põhjustavad liikuvaid varje, mis võivad olla inimestele häirivad. Varjutamise
esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirtega) ühel joonel. Varjude ulatus on seda
suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning
talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie
laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas.
Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaares. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestus
tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene
päikesekiirgus (ilm on pilves). Lisaks võib tuulikute rootori labadelt peegelduv päikesevalgus tekitada
perioodilisi valguspeegeldusi (nn disco-efekt), mis võib avalduda ebameeldiva sähvimisena. Selle efekti
intensiivsus sõltub rootori pinna läikeastmest ja kasutatava värvi peegeldusomadustest (Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment OÜ, 2025).
Tuulikute tekitatud varjutamine võib põhjustada visuaalset häiringut. Kuigi inimesed on harjunud loomuliku
valguse muutustega (näiteks ööpäevane vaheldumine), on tuulikute põhjustatud varjude vaheldumine liiga
kiire, et silmad jõuaksid kohaneda. Erinevalt üksikutest varjudest (näiteks õhusõidukite põhjustatud) on
tuulikute puhul häiring märgatavam labade arvu ja pöörlemiskiiruse tõttu. Erilist tähelepanu vajab mõju
fotosensitiivse epilepsiaga inimestele. Uuringud (Smedley A. R. D., 2010) näitavad, et krambioht tekib
varjutamise sagedusel üle 3 Hz (vastab kolme labaga tuuliku 60 pöördele minutis). Tänapäevased tuulikud
töötavad oluliselt aeglasemalt - näiteks Enercon E-92-2 MW pöörleb 5-16,5 ja Vestas V136-4.2 MW 5-10,8
pööret minutis, mistõttu on krampide tekke risk ebatõenäoline. Siiski võivad mõned inimesed kogeda
ebamugavustunnet, peavalu või visuaalset pinget. Oluline on arvestada võimaliku kumulatiivse mõjuga, kus
mitme tuuliku üheaegne varjutamine võib põhjustada kriitilise 3 Hz sageduse ületamist. Selle vältimiseks tuleb
tuuleparkide planeerimisel pöörata erilist tähelepanu tuulikute paigutusele ja vältida varjutusalade kattumist.
Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhendid. Senini on
tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid
normatiive/juhendmaterjale ning ühtlasi tuginetakse vastvalminud Kliimaministeeriumi poolt tellitud juhendile
(Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025).
Varjutuse mõju hindamise soovituslikud meetodid maismaatuulepargile (Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment OÜ, 2025):
kui halvim võimalik olukord ≤30 h/aastas või 30 min/päevas, siis edasisi samme ei ole vaja astuda;
kui halvim võimalik olukord >30 h/aastas või 30 min/päevas, siis tuleb läbi viia reaaltingimustest
lähtuva olukorra arvutused;
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 60 / 82
• kui reaaltingimustest lähtuv olukord >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada ja
rakendada leevendusmeetmed.
Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus viiakse läbi varjutuse modelleerimine, kasutades selleks
tarkvara WindPro. Kuna Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub, siis
koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta.
3.6.5.3.Vibratsioon
Vibratsiooni normtasemed Eestis on reguleeritud sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54, mis kehtestab
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise korra. Tuulikute töötamisel
tekib vibratsioon peamiselt seadme mehaanilistest osadest - generaatorist, käigukastist ja laagrisüsteemidest.
See vibratsioon võib kanduda läbi gondli ja torni vundamendi kaudu maapinda. Viimastel aastakümnetel on
tuulikute tootjad pööranud erilist tähelepanu vibratsiooni vähendamisele, seda eelkõige seadmete kahjustuste
vältimiseks ja käitamiskulude alandamiseks. Teadusuuringute (Borowski, 2019) põhjal on tõestatud, et
maismaatuuleparkide puhul langeb vibratsioonitase juba 300 meetri kaugusel tuulikutest alla inimese tajuläve,
mistõttu ei kujuta see ohtu inimeste tervisele. Samale järeldusele jõuab 10.03.2025 Sotsiaalministeerium oma
kirjas nr 5.1-2/679-1 „Maismaatuuleparkide puhul on teadusuuringud10, kes on leidnud, et juba 300 m kaugusel
tuulikutest jäävad vibratsiooni tasemed alla inimese tajuläve ehk ei kujuta ohtu inimestele ja nende tervisele
ega peeta tuulikute tööga kaasnevat vibratsiooni oluliseks häiringuks.“
Terviseamet oma kirjas jõuab järeldusele: „Kliimaministeeriumi koostatud „Tuuleparkide keskkonnamõju
hindamise juhendit“ arvesse võttes tuleb arvestada, et vibratsiooni levik sõltub muu hulgas piirkonna
pinnaseomadustest ja tuulikute võimsusest. Ettevaatusprintsiibist lähtudes on soovitatav negatiivsete
(sealhulgas kumulatiivsete) mõjude vältimiseks tagada, et tuulepargid paikneksid vibratsioonitundlikest
hoonetest – sealhulgas elamutest ja ühiskasutatavatest hoonetest – vähemalt 500 meetri kaugusel. /…/ Sellisel
juhul ei ole vajalik täiendavate vibratsiooniuuringute läbiviimine. Samuti ei ole soovitatav planeerida uusi
vibratsioonitundlikke hooneid tuulepargist lähemale kui 500 meetrit.“ Antud detailplaneeringualal vahemaa
detailplaneeringuala piirist lähima elamuni on ca 400 meetrit. Kuna hetkel ei ole teada tuulikute täpne
paiknemine, hinnatakse vibratsiooni mõju ja vajadusel teostatakse täiendavaid vibratsiooni arvutusi kui
tuulikupark kavandatakse vibratsioonitundlikule hoonele lähemale kui 500 meetrit.
KSH aruandes käsitletakse vibratsiooni mõju üksnes juhul, kui tuulikupark kavandatakse vibratsioonitundlikule
hoonele lähemale kui 500 m või aruande koostamise ajaks (võrreldes 2026. aasta aprilli seisuga) on pädevad
riigiasutused avaldanud uued suunised, mis nõuavad põhjalikumat hindamist. Uute suuniste puudumisel
lähtutakse eeldusest, et tuulikute tekitatud vibratsioon ei põhjusta olulist keskkonnamõju ja KSH aruandes
seetõttu teemat täiendavalt ei käsitleta kui tuulikupark jääb vibratsioonitundlikust hoonest vähemalt 500 m
kaugusele. Samas ei tähenda see seda, et leevendusmeetmete rakendamist ei kaaluta. Kuigi
vibratsioonitundlikud hooned asuvad tavaliselt maismaa tuuleparkidest piisavalt kaugel, et vältida olulise mõju
esinemist, on võimalik planeerimisetapis rakendada lisameetmeid, et minimeerida veelgi võimalikku
vibratsiooniga seotud mõju. Neid meetmeid tuleks kaaluda, kui on oht, et vibratsioon võib mõjutada lähedal
asuvaid tundlikke ehitisi või keskkonda.
10 LUBW Landesanstalt für Umwelt, Messungen und Naturschutz Baden-Württemberg, 2016.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 61 / 82
3.6.5.4.Mõju kinnisvarale ja maakasutusele
Tuulepargi pindalast ehk kogu kasutatavast maast vaid väike osa jääb otseselt planeeritavate rajatiste alla ning
enamus maa-alast säilib tuulepargis senisel kujul ja seda on võimalik kasutada ka edaspidi sihtotstarbeliselt.
Tuulepargi käitamisel on võimalik nii metsamajandusliku kui ka põllumajandusliku kasutuse jätkamine tuulikute
ümbruses. Tuuliku maakasutus sõltub ptk 1.2 toodud asjaoludest ja võib küündida kuni 0,7 ha-ni ühe tuuliku
kohta. Kui tuulikute eluea lõppedes on maaomanikul või arendajal maa-ala arendamiseks muid soove, saab
tuulikupargi likvideerida ja anda alale muu sobiva funktsiooni.
Kuna tuulepargi rajatised hõlmavad otseselt vaid väikese osa planeeringualast ning olemasoleva maa
sihtotstarbeline kasutamine on valdavas osas võimalik ka pärast tuulepargi rajamist, ei prognoosita olulist mõju
maakasutusele. Seetõttu ei käsitleta mõju maakasutusele KSH aruandes eraldiseisva hindamisteemana.
Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et
kinnisvara väärtuse vähenemist võib täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise
perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine (Tomson A., 2025). Kinnisvara hinna väärtuse
langust põhjustab eelkõige inimeste teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes (Sunak & Madlener
2016) ning tuulikute nähtavus elamu piirkonnas maastikus (Gibbons 2015). Tuuleparkide rajamisega kaasnevat
võimalikku mõju kinnisvara hindadele hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast ning
läbiviidud uuringute andmetest.
3.6.5.5.Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele
Tuulepargi lähedusse jäävatel ettevõtetel tekib võimalus saada otseliini kaudu tuulepargist elektrit ilma
võrgutasu maksmata. Otseliini rajamise võimalus on tuulepargi alajaamast (tavapäraselt tuulepargi keskosas
või alajaama juures) kokkulepitud kaugusele. Eelkõige on tegemist energiamahukate ettevõtete ja/või
taastuvenergiat eelistavate ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid
ettevõtteid kasutama taastuvenergiat või tegema muudatusi oma tootmistegevuses ning soodustada piirkonda
uute ettevõtete rajamist. Võimalus otseliini kasutamiseks muudab piirkonna ettevõtluskeskkonda
atraktiivsemaks suure energiatarbega ettevõtetele, millega võivad kaasneda uued töökohad ka kohalikele
elanikele.
Piirkonna arengut võib mõjutada juba kehtestatud detailplaneeringute realiseeritavus. Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringualaga kattub osaliselt kaks kehtestatud detailplaneeringut. Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise
lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-
ala detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole vastuolus algatatud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga
kavandatuga ja ei takista kehtiva detailplaneeringu realiseerimist. Siiski võib avalduda kumulatiivne mõju müra
osas, mida on käsitletud ptk 3.6.13. Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringuga on kavandatud puhketaristu,
mille realiseerimine ei pruugi olla võimalik, kui ala kattub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatud
tuulikutega või nende taristuga. Lisaks võib kaasneda puhkealale müra, varjutus ja visuaalne häiring, mida on
käsitletud kumulatiivsete mõjude peatükis 3.6.13.
Tuulepargi rajamisega kaasneb vajadus rajada uusi või rekonstrueerida olemasolevaid teid, millel on positiivne
mõju piirkonna infrastruktuurile. Koostöös valla ning kohalike elanikega on võimalik välja selgitada, milliste
teede rekonstrueerimine on vajalik valla ja kohalike elanike seisukohast ning millised teed oleksid olulised ka
juurdepääsu rajamiseks tuulepargile. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal on avaliku kasutusega
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 62 / 82
Sõudekanali tee (4420026), mille kasutamise võimalus eeldatavalt ei muutu detailplaneeringu realiseerimise
järel.
Kohalikule piirkonnale sotsiaal-majandusliku kasuna võib välja tuua rahalist kompensatsiooni. 19.07.2022 võeti
vastu maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millest tulenevalt täiendatakse keskkonnatasude
seadust peatükiga 31, mis käsitleb keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Keskkonnatasude seaduse muudatused
jõustusid 01.07.2023. Keskkonnatasude seadusega sätestatakse põhimõtted tuuleenergiast elektrienergia
tootmise tasu määramise kohta. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu on keskkonnahäiringu hüvitamise
tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik. Maismaal paikneva
tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. Keskkonnatasude seaduse § 37 lg 11 alusel kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt
kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva
tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku omavalitsuse üksus kord
aastas maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele. Maismaa tuulepargi mõjuala ulatub kuni
250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama
puhul kolme kilomeetri kaugusele tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Elukohaga seotud
tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava
aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Ülevaade on esitatud vastavalt programmi koostamise hetkel kehtiva
Keskkonnatasude redaktsiooni 01.07.2024 järgi.
Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele, hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast
ning läbiviidud uuringute andmetest.
3.6.6.Mõju maastikele e visuaalne mõju
Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel lähtutakse AB Artes Terrae OÜ 2020. aasta juhendmaterjali soovitustest,
mis on kohaldatavad maismaa tuuleparkidele. Nähtavuse hindamiseks kasutatakse WindPRO 4.0 tarkvara, mis
kombineerib Maa- ja Ruumiameti maapinna ja maakatte kõrgusmudeleid. See võimaldab koostada indikatiivse
kaardi tuulepargi nähtavuse kohta, tuvastada piirkonnad, kust tuulepark võib olla oluliselt nähtav ning arvutada
tuuliku nähtavuse vertikaalsed ja horisontaalsed vaatenurgad. Samuti kaasatakse analüüsi piirkonnas asuvad
teised tuuleparkide arendused (nt planeeringualast ida suunas asuv Aidu tuulepark).
Vaate muutust loetakse oluliseks keskkonnamõjuks, kui see avaldub väärtuslikel maastikel, väärtuslikel
vaadetel, kaitsealadega seotud vaadetel või kultuurimälestistele või neilt avanevatele vaadetele (nn
identiteediväärtusega alad). Kuni 5 km raadiuses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatavast
tuulepargi piirist viiakse läbi nähtavusanalüüs, mille põhjal valitakse visualiseeringute teostamiseks asukohad,
kus elektrituulikud on nähtavad ning kus paiknevad avalikult kasutatavad objektid (nt puhkealad, ühiskondlikud
hooned, suurema kasutajate hulgaga teelõigud) või asuvad suuremad asulad.
KSH aruandes hinnatakse mõju maastikule ja identiteediväärtusega aladele, sealjuures hinnatakse mõju
piirkonna kasutusele (Aidu piirkonna puhkevõimalused ja väljakujunenud kasutusviisid) ja väärtustele.
3.6.7.Mõju kultuurimälestistele
Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt
väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas ning vältida mälestist ja ümbritsevat
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 63 / 82
keskkonda kahjustavaid tegevusi. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada
teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Peatükis 3.4.6. on
kirjeldatud kultuuriväärtuste paiknemine. Neist lähim on 300 meetri kaugusel asuv kalmistu. Lüganuse valla
üldplaneeringu kohaselt on tuuleparkide rajamine välistatud kalmistutel ja neist 500 m puhvri alal. Seetõttu
hinnatakse KSH aruandes mõju kultuurimälestistele.
3.6.8.Mõju maavaravarudele
Detailplaneeringuala kattub põhja ja edela osas väikeses mahus Eesti põlevkivimaardla Aidu kaeveväljaga.
Maapõueseaduse (MaaPS) § 14 lg 21 sätestab, et Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri
volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist:
turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta
ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud
kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust;
savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat
kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara
kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks;
muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise
uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa
taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.
MaaPS § 15 lõike 81 järgi võib MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute
kooskõlastamisel seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg
hakkab kehtima MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest.
Maardlate aladele saab elektrituulikute parke ja seonduvaid kommunikatsioone rajada lisaks maavara
ammendumisele ka tingimusel, et on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Maardla ala
suhtes kooskõlastuse või loa andmisel analüüsitakse, kas taastuvenergia ehitise ehitamine halvendab
olemasolevat olukorda maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsuse osas. Kui halvendab, siis arvestatakse
kooskõlastuse või loa andmisel MaaPS § 14 lõikes 21 sätestatut.
KSH läbiviimisel arvestatakse MaaPS sätestatuga ja hinnatakse tuulepargi rajamise võimalikkust maardlatel.
3.6.9.Jäätmeteke
Tuulikupargi ehitusetapis tekkivad jäätmed on seotud tavapärase ehitusprotsessiga. Ehitustegevusega
kaasnevad jäätmed, nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased, on taaskasutatavad. Tööde käigus tekkiv
praht ja muud jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, mistõttu olulist negatiivset keskkonnamõju
jäätmetekkest ei avaldu.
Tuulikuid on vaja töötamise käigus hooldada. Hoolduste ja paranduste käigus tekkivate jäätmete kogus on
väga väike.
Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes 20 kuni 30 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on
maaomanikul/arendajal võimalik samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud või tuulepark likvideerida
ning anda alale mõni muu sobiv funktsioon (nt metsamaana kasutamine). Amortiseerunud ja kasutuseta
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 64 / 82
tuulikute demonteerimine on tuulepargi omaniku kohustus. Planeeringus käsitletakse tuulikute utiliseerimist
rakendussätetes. Umbes 85–90% demonteeritud tuulikust läheb taaskasutusse, sealhulgas tornid,
vundamendid ja generaatorid. Suur osa materjalidest koosneb betoonist, terasest ja malmist, mida on lihtne
taaskasutada. Turbiinilabade puhul on ringlussevõtt keerulisem, sest labades on kasutatud komposiitmaterjale.
Samas valdkond areneb ja leitakse pidevalt mitmesuguseid taaskasutuse võimalusi11.
Võrreldes teiste ehitus- ja lammutusjäätmetega on tuuleparkide lammutamisel tekkivad jäätmevood siiski
suhteliselt väikesed. Isegi maksimaalse koormuse ajal, prognoositavalt 2056. aastal, tekiks tuulikute
lammutusest pärit jäätmeid ligikaudu 28 500 tonni, mis moodustaks 2–3% ühe aasta jooksul Eestis tekkivatest
ehitus- ja lammutusjäätmetest. Sellest kogusest oleks võimalik ringlusesse suunata ligikaudu 25 650 tonni.
Tuulikute käitluse olulisus ei seisne aga niivõrd kogustes, vaid eelkõige jäätmete eripäras. Kui terase ja betooni
jäätmed on kergesti ringlusse võetavad, siis tuulikulabade komposiitmaterjali ringlussevõtu võimalused on
praegu veel üsna piiratud12.
Kuna tuuleparkide arendamisel toimub jäätmete käitlemine vastavalt seadusandlusele ja heale tavale, ei saa
eeldada olulise mõju tekkimist ja jäätmeteket KSH aruandes ei käsitleta.
Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist on seostatud tuulikute labadega, mis on peamiselt
valmistatud klaasplastist ning kuluvad välitingimustes sademete ja tuule mõjul. Kuigi uuringuid selles
valdkonnas, nagu ka mikroplasti tekkemehhanismide kohta üldiselt, on veel vähe, viitavad senised tulemused
sellele, et tuulepargid ei ole märkimisväärne mikroplasti allikas. Seni läbi viidud uuringud näitavad, et kuigi
tuuleparkide piirkondades esineb mikroplasti, ei vasta selle koostis tuulikute labade materjalile. Lisaks ei ole
täheldatud, et mikroplasti kontsentratsioon tuuleparkide aladel oleks kõrgem võrreldes ümbritsevate
piirkondadega (Teng, W. jt. 2018). Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga ja KSH aruandes teemat täiendavalt
ei käsitleta.
3.6.10.Kliimakindluse hindamine
Kliimamuutuste all mõistetakse eelkõige kasvuhoonegaasidest põhjustatud globaalse keskmise temperatuuri
tõusu, mis omakorda toob kaasa mitmeid teisi muutusi. Maismaa ja merealade temperatuuri tõus toob kaasa
liustike sulamise, maailmamere taseme tõusu, muutuse sademete hulgas ja jaotuses maailmas, mis omakorda
mõjutab väljakujunenud ökosüsteemide toimimist. Kuna inimene on sõltuvuses ökosüsteemide poolt
pakutavatest teenustest, mõjutavad kliimamuutused kaudselt või otseselt ka inimeste sotsiaalset ja
majanduslikku seisukorda.
Euroopa Liidu (lühend EL) eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – kasvuhoonegaaside
netonullheitega majandus. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi
kokkuleppe alusel võetud ELi kohustusega võtta kasutusele ülemaailmseid kliimameetmeid. Euroopa
pikaajaline strateegiline visioon kliimaneutraalsusest on esitatud Euroopa Komisjoni teatises “Puhas planeet
kõigi jaoks” (28.11.2018). Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 3.10.2019 heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni
11 Jäätmete ringlusesse võtmise ülevaade https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 12 Keskkonnaagentuur (2026) „Tuulikute demonteerimise ja lõppkäitluse tagamine“ https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2026-
02/Tuulikute%20demonteerimise%20ja%20lõppkäitluse%20tagamise%20analüüs.pdf
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 65 / 82
teatise kohta, milles Eesti toetas põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt
aastaks 2050.
Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia osatähtsuse suurendamine loob eeldused fossiilsete kütuste
põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Seega aitab tuuleparkide rajamine kliimamuutuste
mõjusid leevendada. Kuigi tuulepargi rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, mis mõjutab süsiniku
talletamist ja sidumist, siis nagu eelnevalt öeldud, piirdub raadamine tuulepargiga kaasneva taristu
ehitusaladega, mis moodustavad väikse osa kogu tuulepargi alast. Enamus tuulepargi maa-alast säilib senisel
kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi metsamajanduslikul eesmärgil.
Kui ühelt poolt on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, siis teiselt poolt on vajalik
tähelepanu pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele ning sellele, kuidas prognoositavad kliimamuutused
võivad planeeritavat tegevust omakorda mõjutada. Seetõttu antakse KSH aruandes üldine hinnang ka
kliimamuutuste mõju kohta tuuleparkide toimimisele.
Viimasel ajal on järjest enam tõstatanud küsimus, kas tuulikud avaldavad mikrokliimale mõju. Teadlaste seas
puudub praegu üksmeel. Rumeenia tuulepargis ja selle ümbruses viidi viie aasta jooksul läbi taimestiku
uurimus, milles jõuti järelduseni, et olulisi muutusi taime liikide koosseisus ega ökoloogilistes näitajates ei
toimunud (Pătru-Stupariu et al. 2019). Võimalikke taimestiku omaduste muutust seoses tuuleparkide
põhjustatavate mikroklimaatiliste muutustega on täheldatud mujalgi, kuid muutusi ei ole peetud oluliseks
(Diffendorfer et al., 2022.). Tegemist ei ole olulise mõjuga mikroklimaatilistele tingimustele ja teemat
täiendavalt seetõttu KSH aruandes ei käsitleta.
3.6.11.Mõju riigikaitselistele objektidele
Planeeringuala läheduses on riigikaitselistest ehitistest Aidu linnak ja Aidu lasketiir, mõlemal ehitisel on
piiranguvöönd 2000 meetrit kinnisasja välispiirist. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd ulatub ca 200 m2
suuruse alana detailplaneeringualale.
Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40 on algatatud kaitsetööstuspargi asukoha leidmiseks riigi
eriplaneering (edaspidi REP). Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala naabruses asub kaitsetööstuspargi Aidu
eelvalikuala (skeem 13).
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 66 / 82
Skeem 13. Kaitsetööstuspargi Aidu eelvalikuala ja ohutuskoefitsendi k22 alad.
Vastavalt Kaitseministeeriumi 18.06.2026 kirjas nr 12-1/26/129-2 esitatud ettepanekule tuleb kavandatava
tegevusega riigikaitselisele objektile avalduva mõju vältimiseks arvestada järgmiste tingimustega:
o elektrituuliku kaugus REP-ga kavandatavast kaitsetööstuspargi ala piirist peab olema suurem, kui
elektrituuliku tipukõrgus;
o energiasalvesteid elektrituulikutest kaitsetööstuspargi ala piiri poole mitte kavandada;
o päikesepaneele mitte kavandada skeemil 13 näidatud ohutuskoefitsendi k22 aladesse.
Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada valla territooriumil
mistahes kõrgusega elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamine. Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt
tuleb ka rohkem kui 100 kW võimsusega päikesepargi rajamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna
niisuguse võimsusega päikesepark võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.
Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline
ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 3 lg 1 kohaselt ei tohi
riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva ehitise laiendamine või
ümberehitamine vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele.
Vastavalt maakonna- ja üldplaneeringule tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndites Kaitseministeeriumiga
kooskõlastada kõik planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel
ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Tuulegeneraatorite ja päikesepargi rajamist puudutavate planeeringute
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 67 / 82
ja ehitusprojektide koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases staadiumis.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringulahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada kaitsetööstuspargi Aidu
eelvalikualast tulenevate kitsendustega, mis on toodud eespool ja KSH koostamisel hinnata kavandatava
tegevuse mõju kaitsetööstuspargile, sh hinnata ohutu puhvri ulatust kaitsetööstuspargi ja lähima tuuliku vahel
(suurem kui tuuliku tipukõrgus).
3.6.12.Muud mõjud
Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH-s selgitatakse
täpsemalt tuulepargi võimalikku mõju mobiilsidele, tuginedes sideoperaatorite senisele praktikale ja
kogemusele ning kättesaadavale teaduskirjandusele.
KSH aruandes käsitletakse tuuleparkide (sh võimaliku rajatava energiasalvestuse) tõrgete ja avariiolukordade
esinemise võimalikkust ning tagajärgi ja kirjeldatakse meetmeid, millega on võimalik negatiivset
keskkonnamõju leevendada või vältida. Tuulikud ja energiasalvestid on tehnoseadmed, mille puhul võib ette
tulla tehnilisi häireid. Tehnilise rikke tagajärjel on üheks võimalikuks ohuteguriks tuuliku ja energiasalvesti
süttimine. Võimalikuks riskifaktoriks on ka tuulikute tiivikute jäätumine ja tiivikult suurel kiirusel lahti murduvate
jääkamakate oht. Lisaks käsitletakse KSH aruandes võimalikku reostusohtu.
3.6.13.Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega
Kumulatiivsed mõjud võivad tekkida eelkõige seoses teiste tuuleenergia arendusprojektidega
detailplaneeringuala ümbruskonnas, põhjustades eelkõige kumuleeruvat müra ja visuaalset mõju, aga ka
kumulatiivset mõju linnustikule kokkupõrkeriski osas (eeskätt Aidu tuulepargiga).
Ümbruskonnas on teada Lüganuse vallas järgmised tuuleparkide arendamised:
Aidu tuulepark - on kavandatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Olulise
ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning
lasketiiru asukohavalik“. 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering muutis nimetatud
teemaplaneeringu kehtetuks. Aidu taastuvenergiapargis on praeguseks püstitatud 17 tuulikut.
Samal arendusalal on 11 tuulikule 2015. aastal väljastatud ehitusload (kuni 185 m kõrgustele
tuulikutele). Kuna Aidu tuulepargi arendaja soovib väljastatud ehituslubade kohaseid tuulikute
kõrgusi olulisel määral muuta (kuni 311 m kõrguseks), on Lüganuse Vallavalitsusel samaaegselt
käimas tegevusloa menetlus kõrguste muutmiseks, mis tugineb kehtival Lüganuse valla
üldplaneeringul.
Sirtsi-Rebu kohaliku omavalitsuse eriplaneering (algatatud);
Varja tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering (eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH
programm avalikustatud);
Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneering ala 1, 2a, 2b ja
3 osas (kehtestatud 28.05.2026);
Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneering;
Varja tuulikupargi detailplaneeringuala nr 3 detailplaneering.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 68 / 82
Teised arendused, mis võivad koosmõju põhjustada:
Aidu Veespordikeskuse detailplaneering, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks jaotamine,
sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste rajamiseks. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda
olukord, kus Aidu veespordikeskuse taristut ei saagi välja ehitada või kaasneb liigne müra,
varjutus ja/või visuaalne häiring;
Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandus ning „Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja
teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala
detailplaneering“, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks jagamine, krundi ehitusõiguse
määramine kaevise lintkonveieri ja teenindustee rajamiseks, kaevise veokonveieri, abikallakšahti,
väljapumbatava vee settebasseini, tehnorajatiste asukoha määramine jm. Kaevandustega ja
nende taristuga kaasneb müra, mis võib kumuleeruda kavandatava tuulepargi tekitatava müraga;
riigi eriplaneering (REP) Põhja-Kiviõli alale (kehtestatud) ja Aidu alale (REP-i menetlus jätkub)
kaitsetööstuspargi rajamiseks laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine
tootmiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks. Võib tekkida kumuleeruv mõju müra
osas;
Lüganuse vallas asuva Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu (kehtestatud 2023)
eesmärgiks on kombineeritud taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamine. Koosmõju
võib tekkida müra ja visuaalse häiringu osas;
Aasa gaasijaama detailplaneering – koosmõju võib tekkida müra osas;
Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneering;
Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering (2024) –
koosmõju võib tekkida visuaalse häiringu ja müra osas.
Naaberomavalitsustest on teada:
Alutaguse vallas asuva Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu (kehtestatud
2023) eesmärgiks on kombineeritud taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamine.
Koosmõju võib tekkida eelkõige visuaalse häiringu osas;
Alutaguse valla kohaliku omavalitsuse eriplaneering tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku
taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks valla lääneosas. Eriplaneeringuga on
kavandamisel 1 tuulepargi ala, mis asub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualast rohkem kui 20
km kaugusel, mistõttu mõju kumuleerumine ei ole tõenäoline;
Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt ei ole Jõhvi valda lubatud üle 100kW-se võimsusega
elektrituulegeneraatorite kavandamine. Kumuleeruvat mõju Jõhvi vallas kavandatuga ei ole;
Vinni valla üldplaneeringuga on määratud elektrituulikute arendusalad. Lähimad Aidu ja Aidu-
Liiva detailplaneeringualale on TU20a ja TU21, mis paiknevad ca 15 km kaugusel. Nimetatud
arendusaladel ei ole detailse lahenduse väljatöötamist alustatud (st ei ole nt detailplaneeringut
algatatud). Vinni vallas lähimad arendusalad, kus detailse lahenduse väljatöötamine on algatatud,
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 69 / 82
on TU3 ja TU4, mis paiknevad rohkem kui 20 km kaugusel detailplaneeringualast ja kumuleeruvat
mõju tõenäoliselt ei teki.
Ülevaade planeeringualade paiknemisest on kujutatud skeemil 14.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 70 / 82
Skeem 14. Detailplaneeringuala lähipiirkonnas asuvad planeeringualad ja arendused, mis võivad kavandatava
tegevusega koostoimes kumulatiivset mõju avaldada.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 71 / 82
Lõplik ülevaade koosmõju avalduvatest teistest arendustest või objektidest selgib KSH aruande koostamise
käigus. Koosmõjude hindamise ulatus ja täpsusaste oleneb nimetatud tuuleenergia ja teiste arendusprojektide
menetlusetapist ehk alusinfo olemasolust ning projektide lahenduste täpsusastmest. Mõjuvaldkonnad, kus
mõjude kumuleerumine võib esineda, on eelkõige visuaalne mõju, müra ja barjääriefekt. Visuaalse ja müra
mõju kumuleerumine on võimalik, kui arendatavad tuulepargid rajatakse üksteise lähedusse. Hinnang, kas
visuaalse või müra mõjude kumuleerumine on tõenäoline, antakse KSH aruandes. Kui mõjude kumuleerumine
on tõenäoline, arvestatakse seda mõjude üldises hinnangus. Lisaks arvestatakse KSH aruandes ka võimaliku
kumuleeruva mõju avaldumist linnustikule (sh võimalikku kumuleeruvat kokkupõrkeriski kotkaste puhul),
loomastikule ning rohevõrgustikule.
3.6.14.Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat riigipiiri ülest keskkonnamõju esinemist ette näha ei ole.
4.OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM
Detailplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:
detailplaneeringu ja KSH algataja ning kehtestaja on Lüganuse Vallavolikogu ning
detailplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Lüganuse Vallavalitsus.
detailplaneeringust huvitatud isikud on:
• TMV Green OÜ (registrikood: 16162236, Meistri tn 16, Haabersti linnaosa, 13517 Tallinn, Harju
maakond, e-post: [email protected]);
• Sihtasutus Aidu Veespordikeskus (registrikood: 90010388, Kanali, Aidu küla, Ida-Viru maakond
Lüganuse vald, e-post: [email protected]).
detailplaneeringu ja KSH koostaja on Kobras OÜ (registrikood 10171636, Riia 35, 50410 Tartu, e-
post: [email protected]).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis
esitada eksperdirühma koosseis, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga ekspertrühma
kuuluv isik hindama (
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 72 / 82
Tabel 9).
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 73 / 82
Tabel 9. KSH ekspertrühma koosseis.
Valdkond Ekspert
KSH juhtekspert Noeela Kulm (KSH juhteksperdi õigused,
KMH litsents nr KMH0159)
Mõju looduskaitselistele objektidele ja Natura hindamine. Kadri Hänni, Triin Sarnit, Noeela Kulm
Mõju rohevõrgustikule Margit Lillema
Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale Kadri Hänni
Mõju maardlatele Urmas Uri
Mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju kinnisvarale,
piirkonna arengule ja ettevõtlusele
Kadri Hänni, Triin Sarnit
Mõju riigikaitselistele objektidele Kadri Hänni
Kumulatiivne mõju Vastava valdkonna ekspert ja Noeela Kulm
Mõju kliimale Maikel Daniel
Mõju maastikule ning kultuuripärandile Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt,
tase 7, kutsetunnistus nr 142815)
Visuaalne mõju ja fotomontaaž Kadri Kattai, Teele Nigola
Nähtavusanalüüs, varjutuse modelleerimine/hindamine Piret Toonpere, OÜ Lemma
Mõju linnustikule Margus Pensa
Mõju nahkhiirtele Ants Tull, OÜ Loodusekspert
Mõju taimestikule Robin Gielen, Mükofloora OÜ
Müra mõju hindamine Piret Toonpere, OÜ Lemma
KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte.
Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid.
4.1.AJAKAVA
Detailplaneeringu (edaspidi DP) ja KSH protsessi läbiviimise eeldatav pikkus on 24 kuud ja eeldatav ajakava on
esitatud Tabel 10.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 74 / 82
Tabel 10. Detailplaneeringu ja KSH protsessi läbiviimise eeldatav ajakava.
5.KAASATAVAD NING KOOSTÖÖ TEGIJAD
Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal
avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada
planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.
PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu eelvaliku koostamisse
valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 75 / 82
olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas
valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse
detailplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord
ja planeeringute kooskõlastamise alused” kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega,
kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate
kohalike omavalitsustega. Detailplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega.
Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt
mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud
Tabel 11.
Kui detailplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et detailplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist
valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -
rajatiste valdajat, asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu
koostamisse.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 76 / 82
Tabel 11. Kaasatavad osapooled ja koostöö tegijad.
KOOSTÖÖ TEGIJAD
Huvigrupp Asutus või isik
Ministeeriumid Kaitseministeerium
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Ametid ja riigiasutused
Keskkonnaamet
Transpordiamet
Päästeamet
Maa- ja Ruumiamet (maaparandus)
Politsei- ja Piirivalveamet
Terviseamet
Muinsuskaitseamet
Eesti Geoloogiateenistus
Riigimetsa Majandamise Keskus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED
Huvigrupp Asutus või isik
Ministeeriumid
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Kliimaministeerium
Ametid ja riigiasutused
Maa- ja Ruumiamet (riigivara kasutamine, detailplaneeringu
heakskiitja)
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Naaberomavalitsused
Jõhvi Vallavalitsus
Alutaguse Vallavalitsus
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Äriühingud ja ettevõtted
Eesti Erametsaliit
Elektrilevi OÜ
Elering AS
Telia AS
Tele 2 Eesti AS
Elisa Eesti AS
Eesti Lairiba Arenduse SA
AS Eesti Raudtee
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO eesistuja on SA
Eestimaa Looduse Fond)
TMV Green OÜ
Aidu Veespordikeskus SA
Aidu Wind Park OÜ
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 77 / 82
Aidu Wind OÜ
Ida-Viru Investeeringute Agentuur SA
Eleon Green OÜ
Sunly AS
Varja Windfarm OÜ
Enefit Wind OÜ
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
Sustainable Investments OÜ
Tartu Hoiu-laenuühistu
Utilitas Wind OÜ
Evecon OÜ
Enery Estonia OÜ
Alexela rePower OÜ
VKG Wind OÜ
Seltsid ja MTÜd
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda
Soonurme Külaselts MTÜ
Maidla Jahimeeste Selts
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
MTÜ Kinnisvara Kaitseks
MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse
Kaasatavad isikud planeeringualal ja planeeringuala piirist kuni 3 km kaugusel
asuvate kinnistute omanikud
Soovi avaldanud eraisikud, ettevõtted ning seltsid ja MTÜ-d
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 78 / 82
6.KASUTATUD KIRJANDUS
Eesti õigusaktid
• Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.
• Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.
• Energiamajanduse korralduse seadus, vastu võetud 16.06.2016.
• Kaitseministri määrus 26.06.2015 nr 16. Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline
ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta.
• Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.
• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
• Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12.2005.
• Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, vastu võetud 19.07.2022.
• Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016.
• Majandus- ja taristuministri määrus 25.06.2015 nr 73. Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
• Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.
• Sotsiaalministri määrus 04.02.2002 nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.
• Sotsiaalministri määrus 12.11.2025 nr 61. Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes
ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid.
• Sotsiaalministri määrus 01.10.2025 nr 54. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ning vibratsiooni hindamise kord.
• Vabariigi Valitsuse korraldus 05.08.2004 nr 615. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 17.12.2015 nr 133. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused.
• Vabariigi Valitsuse määrus 28.07.2025 nr 59. Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 11.11.2013 nr 157. Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 26.02.2019 nr 11. Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade
moodustamine ja kaitse-eeskiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 31.07.2014 nr 122. Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 01.10.2015 nr 102. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2003 nr 184 Võrgueeskiri.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 79 / 82
Muud allikad
• AB Artes Terrae OÜ. (2020). Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise
metoodiliste soovituste juhendmaterjal. Allikas: https://www.fin.ee/media/2706/download.
• Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneering (kehtestatud 27.02.2014). Planeeringute andmekogu. Allikas:
https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100614.
• Alutaguse valla kohaliku omavalitsuse eriplaneering tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu
rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks valla lääneosas (koostamisel). Allikas:
https://www.alutagusevald.ee/ehitus-planeeringud-transport-ja-elukeskkond/planeerimine-ja-
ehitus/eriplaneering#lahteseisukohtade-ja--4.
• Borowski, S. (2019). Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case
study. MATEC Web of Conferences 302, 01002.
• Diffendorfer et al. (2022). Wind turbine wakes can impact down-wind vegetation greenness. DOI
10.1088/1748 9326/ac8da9.
• Eesti energiamajanduse arengukava 2035. https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava.
• Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. (2022). Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Allikas:
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-12/L%C3%B5pparuanne%20-
%20%C3%9Cle-eestiline%20maismaalinnustiku%20anal%C3%BC%C3%BCs_0.pdf.
• Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia.
• Eesti standard EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV Osa 2-20: Eesti
siseriiklikud erinõuded (SEN).
• ELME2 kaardikihtide kataloog. Eesti maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede
(ökosüsteemiteenuste) üleriigilised ruumiandmed. Keskkonnaagentuur, 2025. Allikas:
https://storymaps.arcgis.com/stories/3e34000da265450bb7e4db54b03dde7c.
• Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (2025). Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise
juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine. Allikas:
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-
03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hindamise%20juhend.pdf.
• Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.
Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel,
28.9.2021 C(2021) 6913 final.
• Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule. Nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale. Puhas planeet
kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise
ja kliimaneutraalse majanduseni. Brüssel, 28.11.2018 COM(2018) 773 final.
• Gibbons, S. (2015). Gone with the wind: Valuing the visual impacts of wind turbines through house price.
Journal of Environmental Economics and Management. 72:177-196.
• Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 80 / 82
• Hendrikson & Ko (2020). Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise raames läbiviidav uuring
„Tuuleenergeetika kavandamiseks sobivate alade kriteeriumite täpsustamine, alade määramine ja
tingimuste väljatöötamine“ Allikas:
https://www.lyganuse.ee/documents/18275800/0/4.+2020_11_30+Tuuleenergeetika+kavandamiseks+so
bivate+alade+kriteeriumite+täpsustamine%2C%20alade+määramine+ja+tingimuste+väljatöötamine.pd
f/9d0ab64e-435a-44c1-a652-8e256cafd76a.
• Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/426042024007.
• Ida-Viru maakonnaplaneering (kehtestatud 28.12.2016). Planeeringute andmekogu. Allikas:
https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10102148.
• Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. Allikas:
www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/1201/9053/Ida-Viru%20arengustrateegia.pdf.
• Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013). Allikas: https://www.johvi.ee/keskkond-ehitus-ja-
teed/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering/.
• Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (kehtestatud 22.08.2025). Planeeringute andmekogu. Allikas:
https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/47115744.
• Keskkonnaagentuur (14. aprill 2026. a). Eesti Looduse Infosüsteem ehk EELIS.
• Keskkonnaagentuur (16. aprill 2026. a). IRENES 100m tuule kiirus maakonniti. Allikas:
https://keskkonnateadlik-kaur.hub.arcgis.com/content/6d32cfef4a5b42b5bbf35fbaefc0c566/about.
• Keskkonnaagentuur (2026). Tuulikute demonteerimise ja lõppkäitluse tagamine.
https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2026-
02/Tuulikute%20demonteerimise%20ja%20lõppkäitluse%20tagamise%20analüüs.pdf.
• Keskkonnaamet (10. november 2021. a). Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti
soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes.
Allikas: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused-kaitstavatel-aladel/planeerimine-
ja-ehitamine.
• Keskkonnaamet (06.02.2025). Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded.
Allikas: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-02/Tuuleparkide%20elustiku-
uuringute%20metoodika%20ja%20järelseire%20miinimumnõuded_6.02.25.pdf.
• Kliimaministeerium (2. märts 2017. a). Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.
Allikas: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-
06/Kliimamuutustega%20kohanemise%20arengukava%20aastani%202030.pdf.
• Kliimaministeerium. Kiri 10.04.2026 nr 18-1/26/1055-3. Selgitus Valga valla tuulepargi eriplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise müra ja tervisemõjude teemadele.
https://atp.amphora.ee/valgavv/index.aspx?o=929&o2=12001&itm=788932&o=929&u=-
1&hdr=hp&tbs=all.
• Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli
6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
• Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 4.01.2023 korraldusega nr
1-3/23/2. Allikas: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2023-
01/Lendorava_kaitse_tegevuskava_2023-2027_redigeeritud_versioon.pdf.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 81 / 82
• LUBW Landesanstalt für Umwelt, Messungen und Naturschutz Baden-Württemberg, 2016.
• Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud 29.05.2025). Planeeringute andmekogu. Allikas:
https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20114026.
• Maa- ja Ruumiamet, Geoportaal. Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo.
• Maidla väärtusliku maastiku kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine. Maidla Vallavolikogu
21.10.2010 määrus nr 10.
• Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi,
T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M., 2020. Infrasound Does Not Explain
Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research
activities 2020:34.
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (19. detsember 2019. a). Eesti riiklik energia- ja kliimakava
aastani 2030 (REKK 2030). Allikas: https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-
03/Eesti%20riiklik%20energia-%20ja%20kliimakava%20aastani%202030.pdf.
• Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., & Vahtrus, S. J. (2017). Keskkonnamõju strateegilise hindamise
käsiraamat. Allikas: https://dge.ee/wp-content/uploads/2023/10/ksh_kasiraamat.pdf.
• Pătru-Stupariu I, Calotă AM, Santonja M, et al. (2019). Do wind turbines impact plant community properties
in mountain region? Biologia 74: 1613–1619, https://doi.org/10.2478/s11756-019-00333-9.
• Riigikogu otsus (9. veebruar 2023. a). Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Allikas:
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-03/310022023003%20%281%29.pdf.
• Smedley A. R. D., W. A. (2010). Potential of wind turbines to elicit seizures under.
• Sunak, Y., Madlener, R., 2016. The impact of wind farm visibility on property values: A spatial difference-
in-differences analysis. Energy Economics. 55:79-91.
• Tartu Ülikool (2023). Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja
kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon.
• Tartu Ülikool (2025). Metoodika väljatöötamine tuuleparkide ja teiste energiatootmise tehnoloogiate
võimalike tervisemõjudega seotud teadusuuringute tulemuste tõlgendamiseks Eesti tingimustes.
Ülevaateuuringu I etapi aruanne.
• Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. (2018.) Microplastics in a
wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution
Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.
• Terviseamet. Tuuleparkide mõju inimese tervisele. https://www.terviseamet.ee/tuulepargid (viimati
vaadatud 24.04.2026).
• Tomson, A., 2025. Koduomanikud ei pea tuuleparkide läheduses eluaseme väärtuse pärast muretsema.
https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/koduomanikud-ei-pea-
tuuleparkide-laheduses-eluaseme-vaartuse (viimati vaadatud 24.04.2026).
• Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja
väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneering (kehtestatud 30.10.2014). Planeeringute
andmekogu. Allikas: https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30102267.
• Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering (kehtestatud 23.04.2020).
https://lyganuse.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 82 / 82
• Vabariigi Valitsus (20. oktoober 2017. a). Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Allikas:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-
03/Energiamajanduse%20arengukava%20aastani%202030.pdf.
• Vestas Wind Systems A/S. Vestas - tuulikute tootja koduleht. Allikas: https://www.vestas.com/en/energy-
solutions/onshore-wind-turbines/enventus-platform/V172-7-2-MW (viimati vaadatud 24.04.2026).
• Vinni valla üldplaneering (kehtestatud 27. juuni 2024. a). Planeeringute andmekogu. Allikas:
https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20103207.
• WSP Global Inc (24. aprill 2026. a). Getting Your Wind Farm On The Right Footing. Allikas:
https://www.wsp.com/en-gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing.
1
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta esitatud ettepanekud
ja nendega arvestamine
Esitaja (eraisikul
initsiaalid), kuupäev
ja kirja nr
Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine
M.O.
28.05.2026
Palun täpsustada, kas kavandatav detailplaneering mõjutab kuidagi järgmiseid
kinnistuid ja nende võimalikke kasutustingimusi tulevikus:
1. kinnistu 1 (kirja saatjale teada, järjekord muutmata)
2. kinnistu 2 (kirja saatjale teada, järjekord muutmata)
3. kinnistu 3(kirja saatjale teada, järjekord muutmata)
Selgitus.
Kinnistu 1 asub detailplaneeringualal, kus koostatav
detailplaneering võib mõjutada katastriüksuse
kasutamist, sest võib tekkida kattumine tuuliku
positsiooniga või tuulepargi toimimiseks vajaliku
taristuga. Tuuliku ja sellega seotud taristu kavandamine
kinnistule saab toimuda maaomaniku nõusolekul.
Kinnistu 2 ja 3 asuvad detailplaneeringuala
kontaktvööndis.
Võimalikud mõjud ja kasutustingimused selgitatakse
välja planeeringu käigus. Praegune teadmine on selline,
et küsitud kinnistud on kõik 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega ja maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks, st
põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa
kasvatamiseks alal piiranguid eeldatavalt ei teki.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
R. E.
28.05.2026
Esitan käesolevaga vastuväite Aidu ja Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisele.
Minu peamine mure puudutab kohalike inimeste heaolu, tervist, une kvaliteeti
ja tegelikku elukeskkonda. Leian, et praeguses menetluses ei arvestata piisavalt
kohalike elanike reaalseid kogemusi ning mõju hinnatakse liiga formaalselt,
tuginedes administratiivsetele piiridele ja varasematele modelleerimistele.
Selgitus.
Detailplaneeringulahendust alles hakatakse koostama
ehk menetlus on algetapis ja mõjude hindamist alles
alustatakse. Praeguses etapis toimub mõjuvaldkondade
kaardistamine, millele mõju hakatakse hindama.
Vastavalt programmis toodule hinnatakse inimese
heaolu ja varale avalduvat mõju, tuginedes
keskkonnamõju hindamise ja
2
Olen vallavalitsusele varasemalt juba kirjutanud seoses olemasolevate
tuuleparkide mõjuga oma elukeskkonnale. Kirjeldasin oma pöördumises, et olen
täheldanud:
öiseid ärkamisi; ilmast ja tuule suunast sõltuvaid helisid, mida varasemalt ei
esinenud.
Vallavalitsuse 11.02.2025 vastuses ei vaidlustatud minu tähelepanekute
olemasolu, kuid sisuliselt jäeti need kontrollimata ja hindamata. Vastusest
nähtub, et vald ei pidanud vajalikuks täiendavate uuringute või mõõtmiste
läbiviimist ning tugines peamiselt:
• 2011. aastal koostatud KSH-le;
• vanadele müramodelleerimistele;
• administratiivsele 2 km mõjualale.
Pean oluliseks rõhutada, et vallavalitsus ise selgitas oma varasemas vastuses, et
2 km ja 3 km mõjualad tulenevad keskkonnatasude seadusest ning on seotud
tasude ja kompensatsioonimehhanismidega. See ei tähenda, et tegelik mõju
inimese heaolule või elukeskkonnale lõppeks täpselt selle piiri juures. Leian, et
kohalike inimeste reaalseid tähelepanekuid ei saa kõrvale jätta üksnes põhjusel,
et need ei mahu olemasolevatesse mudelitesse või administratiivsetesse
piiridesse.
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõikele 4
(inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara). Inimeste
heaolu ja tervisele avalduvat mõju hinnatakse müra (sh
madalsageduslik müra), nähtavuse ja varjutuse mõju
kaudu. KSH aruandes hinnatakse tuulikute vibratsiooni
mõju ainult siis, kui tuulepark kavandatakse
vibratsioonitundlikule hoonele lähemale kui 500 meetrit
või kui aruande koostamise ajaks on avaldatud uued
ametlikud suunised, mis nõuavad põhjalikumat
hindamist. Kui tuulikud paiknevad tundlikest hoonetest
vähemalt 500 meetri kaugusel ja uusi nõudeid ei ole,
lähtutakse eeldusest, et vibratsioon ei põhjusta olulist
keskkonnamõju ning teemat KSH aruandes täiendavalt
ei käsitleta.
KSH-s modelleeritakse müra (sh madalsageduslik) mõju
ulatust, koostatakse nähtavusanalüüs ning hinnatakse
varjutust ja visuaalset mõju (kirjeldatud programmis ptk
3.6.5).
Nõustume, et 2 km ja 3 km mõjualad on vaid häiringu
kompensatsioonimehhanismidega seotud, mitte
reaalsete mõju ulatustega. Seepärast viiakse KSH
menetluses läbi asukohapõhised modelleerimised müra
ja varjutuse osas ning hinnatakse mõju inimese heaolule
ja varale.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Lüganuse Vallavolikogu otsusega algatati detailplaneering, mille eesmärk on
rajada kuni 11 tuulikust koosnev tuulepark koos energiasalvestite, päikesepargi
ning muu teenindava taristuga. Kavandatavate tuulikute kõrgus ulatub kuni 300
meetrini ning planeeringuala suurus on ligikaudu 364 hektarit.
Leian, et tegemist on väga suure ruumilise ja visuaalse mõjuga arendusega, mille
tegelik mõju kohalikele elanikele ei ole tänaseks piisavalt hinnatud.
Selgitus.
KSH programmi eesmärk on määratleda mõju hindamise
ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja uuringute
vajadus, et tagada kavandatava detailplaneeringu
3
Kõige problemaatilisem on asjaolu, et isegi planeeringu enda dokumentides
tunnistatakse vajadust täiendavate uuringute järele. Planeeringu materjalides
tuuakse välja vajadus läbi viia:
• linnustiku uuringud;
• nahkhiirte uuringud;
• Natura hindamine;
• mürauuringud;
• varjutuse hindamine;
• visuaalse mõju hindamine;
• ning muud täiendavad analüüsid.
See tähendab, et tänasel hetkel puudub tegelikult piisav teadmine, milline saab
olema arenduse tegelik mõju kohalikele inimestele ja keskkonnale.
keskkonnamõjude terviklik, tõenduspõhine ja läbipaistev
hindamine.
KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise
protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas
kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid
leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH
menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH
programmi koostamine ja selle kohta ettepanekute
küsimine (praegune etapp), uuringute läbiviimine ja
nende alusel KSH aruande koostamine, avalikustamine ja
kaasamine (sh avalik arutelu), aruande täiendamine, KSH
aruande vastuvõtmine. Eeldatav ajakava on toodud
programmis ptk 4.1.
Selgitame, et praegu on alustatud uuringute
läbiviimisega ja sisuline mõju hindamine toimub
järgmises etapis, kus selguvad ka tuulikute ja nende
teenindamiseks vajaliku taristu täpsed asukohad ning
sellest lähtuvalt mõju inimese tervisele, heaolule, varale
ja keskkonnale.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Lisaks kinnitab teadmiste puudulikkust asjaolu, et juba on koostamisel
täiendavad kaitsealuste taimede ning nahkhiirte uuringud, mille eesmärk on
välja selgitada võimalikud olulised mõjud looduskeskkonnale ja kaitsealustele
liikidele.
Selgitus.
Väide, et täiendavate uuringute koostamine kinnitab
teadmiste puudulikkust, ei ole põhjendatud. Eestis on
tuuleparkide planeerimisel elustiku-uuringute
läbiviimine tavapärane ja nõutav osa planeerimis- ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist.
Kaitsealuste taimede, lindude ja käsitiivaliste jt
looduskaitseliselt oluliste liikide uuringute eesmärk on
koguda konkreetses planeeringualas paiknevat
asukohapõhist teavet, mis võimaldab hinnata võimalikke
4
mõjusid ning vajadusel kavandada vältimis- ja
leevendusmeetmeid.
Selliste uuringute läbiviimine on seega tuuleparkide
planeerimise tavapärane osa ning ilma vastavate
andmeteta ei ole võimalik mõju looduskeskkonnale
piisava kindlusega hinnata ega planeeringuotsuseid
teha. Uuringute koostamine näitab pigem seda, et
mõjude hindamine toimub süsteemselt ja
ettevaatuspõhimõttest lähtudes, mitte seda, et
olemasolevad teadmised oleksid ebapiisavad.
KSH aruande valmimisel toimub järgmine kaasamine ja
siis saavad kõik huvilised koostatud KSH aruandele ja
detailplaneeringulahendusele arvamust avaldada.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Leian, et olukorras, kus mõju ei ole veel selge ega lõplikult hinnatud, ei tohiks
nii suure mõjuga arendust käsitleda tavapärase või vähese riskiga projektina.
Selgitus
Tegemist on tulenevalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015
määrusest nr 102 ORME (olulise ruumilise mõjuga
ehitis) objektiga. Detailplaneeringuala asub
üldplaneeringuga määratud ORME alal. Üldplaneeringu
koostamisel on seda suure mõjuga arendust juba
hinnatud ja põhimõtteliselt sobiv asukoht selleks valitud.
Selgitame, et hetkel on koostatud keskkonnamõju
strateegilise hindamise programm, millele järgneb KSH
aruande koostamise etapp, kus hinnatakse täiendavalt
programmis välja toodud eeldatavalt olulise mõjuga
mõjuvaldkondi (programmis ptk 3.6). KSH-s hinnatakse
mõju elusloodusele, mõju väärtuslikule
põllumajandusmaale, mõju inimese tervisele, heaolule ja
varale, visuaalset mõju ja varjutust, mõju
kultuurimälestistele ja maavaravarudele, mõju
5
kliimakindlusele ja riigikaitselistele objektidele, ning
kumulatiivset mõju.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Murettekitav on ka see, kuidas avalikkuses ja ametlikes vastustes käsitletakse
inimese heaolu küsimust. Sageli rõhutatakse, et otsest seost raskete
tervisekahjustuste ja tuuleparkide vahel ei ole teaduslikult lõplikult tõendatud.
Samas tunnistatakse ka ametlikes seisukohtades, et inimesed kogevad
tuuleparkide läheduses:
• häiritust;
• stressi;
• uneprobleeme;
• ning elukvaliteedi langust.
Leian, et inimese heaolu ei saa hinnata ainult selle järgi, kas mõju põhjustab
otseselt diagnoositava haiguse. Kodurahu, normaalne uni, vaikne elukeskkond
ja turvatunne oma kodus on samuti olulised väärtused.
Praegune lähenemine jätab mulje, et kohalike elanike kogemusi püütakse
hinnata ainult väga kitsaste tehniliste normide kaudu, samal ajal kui inimeste
tegelik elukeskkonna kogemus jäetakse tahaplaanile.
Samuti jätab praegune süsteem mulje, et inimesed, kes jäävad väljapoole
ametlikku mõjuala, jäetakse sisuliselt tähelepanuta isegi siis, kui nad reaalselt
mõju kogevad. Samal ajal jäävad need inimesed ilma võimalikest hüvedest ja
kompensatsioonidest.
Leian, et selline jäik administratiivne piir ei arvesta:
• ilmastikutingimusi;
• tuule suunda;
• maastiku eripära;
• madalsagedusliku heli võimalikku levikut;
• ega inimeste erinevat tundlikkust.
Selgitus.
Keskkonnamõju hindamise üks keskseid põhimõtteid on
keskendumine olulistele keskkonnamõjudele, mille
puhul hinnatakse nende ulatust ja olulisust ning
kavandatakse leevendusmeetmed eesmärgiga viia mõju
alla olulise künnise. Seejuures lähtutakse arusaamast, et
kõik häiringud ei ole täielikult välditavad – teatud mõjud,
sh müra võivad teatud tasemel püsima jääda ka pärast
leevendusmeetmete rakendamist. Ainuüksi häiringute
olemasolu ei ole iseenesest piisav põhjus kavandatava
tegevuse keelamiseks, kui on hinnatud ja näidatud, et
mõju ei ületa olulist taset ning keskkonnakasutus on
tasakaalus ja põhjendatud.
Vastavalt programmis toodule hinnatakse inimese
tervisele, heaolule ja varale avalduvat mõju, tuginedes
leskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 40 lõikele 4 (inimese tervis, sotsiaalsed
vajadused ja vara). Inimeste heaolu ja tervisele avalduvat
mõju hinnatakse müra ja varjutuse mõju kaudu.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Tekib õigustatud küsimus, miks selliseid suuri tööstuslikke arendusi
kavandatakse peamiselt väiksemate kogukondade ja maapiirkondade
lähedusse. Kui mõju inimese heaolule on tõepoolest nii minimaalne nagu sageli
väidetakse, siis oleks loogiline kavandada selliseid arendusi ka suuremate
Selgitus.
Tuuleparkide asukoha valik ei lähtu eeldusest, et
maapiirkondade elanike huvid oleksid vähem olulised
6
linnade vahetusse lähedusse, kus mõju jaguneks ühiskonnas võrdselt. See
tekitab kohalikes elanikes põhjendatud tunde, et maapiirkondade inimeste huve
ja elukeskkonda peetakse vähem oluliseks ning nende häiringuid ollakse valmis
lihtsamini aktsepteerima.
Lisaks tekitab küsimusi kohalike elanike tegelik kaasamine otsustusprotsessi. Nii
suure mõjuga arenduse puhul peaks kogukonna arvamus olema sisuline ja
otsuseid mõjutav osa menetlusest, mitte pelgalt formaalne nõue.
Samuti tuleb arvestada piirkonna visuaalse ja identiteedilise väärtusega. Aidu
piirkond on tuntud oma ainulaadse maastiku, puhkevõimaluste ja
turismipotentsiaali poolest. Kuni 300 meetri kõrgused tööstuslikud tuulikud
muudaksid piirkonna iseloomu väga ulatuslikult ning võivad kahjustada
piirkonna atraktiivsust nii kohalike elanike kui ka külastajate jaoks.
Leian, et enne sellise arenduse edasiviimist tuleb läbi viia sõltumatud ja
põhjalikud uuringud ning anda kohalikele elanikele reaalne võimalus kaasa
rääkida.
Palun detailplaneeringu ja KSH menetluses:
• hinnata mõju ka väljaspool ametlikku 2 km mõjuala;
• viia läbi sõltumatud täiendavad uuringud inimese heaolu, unehäirete,
madalsagedusliku heli ja kumulatiivse mõju osas;
• hinnata eraldi kõrgemate tuulikute võimalikku mõju;
• kaasata kohalikke elanikke sisuliselt, mitte üksnes formaalselt;
• arvestada kohalike inimeste tegelikke tähelepanekuid ja kogemusi;
• mitte käsitleda vanu modelleerimisi lõpliku ja vaieldamatu tõena
olukorras, kus piirkonda kavandatakse uusi ja suuremaid rajatisi.
Samuti palun käesolevale vastuväitele vastamisel mitte piirduda üksnes üldiste
viidete ja varasemate normatiivsete dokumentidega, vaid käsitleda sisuliselt ka
kohalike elanike reaalseid tähelepanekuid ja tõstatatud küsimusi.
Leian, et pelgalt administratiivsetele piiridele, vanadele modelleerimistele või
üldistele normidele tuginemine ei anna piisavat vastust küsimusele, kuidas
kavandatav arendus mõjutab tegelikku elukeskkonda ja kohalike inimeste
heaolu.
või nende elukeskkonna mõjutamine vastuvõetavam.
Suuremate linnade ümbruses on asustustihedus oluliselt
suurem ning seetõttu on keeruline leida piisava
ulatusega alasid, kus oleks võimalik täita kõik kehtivad
keskkonna-, müra-, varjutus- ja ohutusnõuded, sh
sobivad tuuleolud jm kriteeriumid.
Selgitame, et käesoleval juhul ei otsita tuulepargile
asukohta Eestis tervikuna ega Lüganuse valla
haldusterritooriumil, vaid menetluses on konkreetse ala
detailplaneering. Kõnealuse detailplaneeringu ala
paikneb Lüganuse valla üldplaneeringus määratud
potentsiaalselt sobival tuulenergeetika arendamise alal,
mille puhul on üldplaneeringus selgelt märgitud, et
arendusvõimalused selguvad detailplaneeringu,
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja vajalike
uuringute käigus.
Seega ei otsustata detailplaneeringu menetluses
tuuleenergia arendamise põhimõttelist sobivust valla
territooriumil, vaid hinnatakse, kas kavandatav arendus
on konkreetsel üldplaneeringus määratud alal võimalik
ning millised on selle mõjud ümbritsevale keskkonnale
ja kohalikele elanikele. Planeerimismenetluse eesmärk
ongi nende mõjude väljaselgitamine ning otsuse
tegemine pärast uuringute (sh nähtavusanalüüs ja
visualiseeringud) läbiviimist, mille tulemusi arvestatakse
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel, ja
avalikkuse kaasamise tulemusel.
Piirkonna maastikuliste, visuaalsete ja
identiteediväärtustega arvestamine on
detailplaneeringu menetluse oluline osa. Samas ei saa
eeldada, et kavandatav tuulepark kahjustab piirkonna
7
atraktiivsust või turismipotentsiaali ilma mõjusid
põhjalikult hindamata. Seetõttu analüüsitakse
planeeringu menetluses muu hulgas ka tuulikute
visuaalset mõju maastikule ning mõju piirkonna
kasutusele ja väärtustele.
Aidu piirkonna eripärad, sealhulgas maastik,
puhkevõimalused ja väljakujunenud kasutusviisid, on
seejuures olulised lähtekohad. Menetluse eesmärk ongi
välja selgitada kavandatava arenduse tegelikud mõjud
ning hinnata, kas ja millistel tingimustel on arendus
selles asukohas võimalik.
Mõjuala ulatus sõltub mõju liigist ja retseptorist, ehk
mõjuala ei ole seotud 2 km alaga. Mõjuala ulatus on
kirjeldatud programmis ptk 3.2.
Sõltumatut uuringut tuulikute põhjustatud
tervisemõjudest koostab Tartu Ülikool ja selle
ülevaateuuringu I etapi aruanne on valminud ning
kättesaadav
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/docum
ents/2025-
09/Ülevaateuuringu%20I%20etapp%20%28tuulepargid
%29.pdf
Täpsustame, et eelmainitud uuringut viiakse läbi riiklikul
tasandil, mitte tuulepargi detailplaneeringu raames.
Koostatava detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise raames võetakse arvesse
muuhulgas eelmainitud uuringut ning hinnatakse mõju
inimese heaolule, tervisele ja varale läbi müra ja varjutuse
mõju (modelleeritakse KSH raames) ning läbi mõju
kinnisvara hindadele (programmi ptk 3.6.5).
Detailplaneeringu koostamisel selguvates võimalikes
tuuliku asukohtades modelleeritakse müra mõju,
8
varjutust ja nähtavust vastavalt valitud tuuliku
parameetritele, st kui kavandatakse püstitada 300 m
kõrgused tuulikud, siis nende andmete alusel ka
modelleeritakse.
Eraldi unehäirete uuringut detailplaneeringu menetluses
ei kavandata. Planeerimismenetluses hinnatakse
kavandatava tegevuse vastavust kehtestatud normidele
ja nõuetele, sealhulgas müra osas. Kui uuringud
näitavad, et õigusaktides sätestatud normväärtusi ei ole
võimalik täita, tuleb kavandatavat lahendust muuta või
kaaluda selle elluviimise võimalikkust. Samuti tehakse
varjutuse analüüs. Seetõttu ei annaks eraldiseisva
unehäirete uuringu läbiviimine täiendavat sisendit
võrreldes nende mõjude hindamisega, mille kaudu
võimalikke unehäireid põhjustavad tegurid juba
planeerimismenetluses analüüsitakse.
Avalikes menetlustes inimeste kaasamine tähendab
läbipaistva ja avatud protsessi tagamist, kus
huvigruppidel ja kodanikel on võimalus oma arvamust
avaldada ning ettepanekuid esitada. Kaasamise eesmärk
on parandada otsuste kvaliteeti, tuua sisse erinevaid
vaatenurki ja suurendada otsuste legitiimsust.
Samas ei tähenda kaasamine, et kõik esitatud
ettepanekud tuleb automaatselt arvesse võtta või ellu
viia. Otsustajal on kohustus kaaluda erinevaid huve,
õiguslikke raame, avalikku ja erahuvi, uuringute tulemusi
ning praktilisi võimalusi. Kohalike elanike seisukohad on
seejuures oluline sisend, mis võib mõjutada nii
planeeringulahendust, kavandatavaid
leevendusmeetmeid kui ka lõplikku otsust planeeringu
kehtestamise üle. Oluline on, et ettepanekuid
analüüsitakse sisuliselt ning nende suhtes tehakse
9
põhjendatud otsus. Seega on kaasamise keskmes mitte
üksmeele saavutamine iga hinna eest, vaid õiglane,
läbipaistev ja argumenteeritud otsustusprotsess, kus
kõigil osapooltel on võimalus esitada ettepanekuid,
küsimusi ja vastuväiteid nii planeeringulahenduse,
keskkonnamõjude hindamise kui ka koostatud
uuringute kohta.
Detailplaneeringu LS ja KSH programmi ptk 3.6.6 lisati,
et KSH aruandes hinnatakse mõju maastikule ja
identiteediväärtusega aladele, sealjuures hinnatakse
mõju piirkonna kasutusele (Aidu piirkonna
puhkevõimalused ja väljakujunenud kasutusviisid) ja
väärtustele.
Muinsuskaitseamet
29.05.2026
5-10/151-3
Muinsuskaitseamet nõustub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga ning
ei sea sellele lisatingimusi.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
OÜ S.A.Cito
I.A.
OÜ S.A.Cito omandis on kinnistu, mis jääb Aidusse planeeritava tuulepargi,
päikesepargi, väiketuulikute, energiasalvestite ja nende toimimiseks vajaliku
taristu mõjualasse - Keskküla kinnistu (44901:002:0147).
Keskküla kinnistule on KOV-i poolt väljastatud projekteerimistingimused
üksikelamu projekteerimiseks ning OÜ S.A.Cito kavatseb ehitada nimetatud
kinnistule üksikelamu.
Esitatud materjalide kohaselt jääb kinnistu Aidusse planeeritava tuulepargi,
päikesepargi, väiketuulikute, energiasalvestite ja nende toimimiseks vajaliku
taristu müra mõjualasse. Seetõttu leiame, et planeeritav planeeringu müra
mõjutab negatiivselt kinnistu kasutamist ning vähendab seega kinnistu väärtust.
Seetõttu oleme käesolevas etapis vastu tuulepargi, päikesepargi, väiketuulikute,
energiasalvestite ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamisele Aidusse.
Leiame, et planeeringu kehtestamisel tuleb ette näha müra negatiivset mõju
vähendavad meetmed.
Selgitus. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja KSH
programmi täiendatakse infoga, et Keskküla kinnistule
on väljastatud projekteerimistingimused elamu
projekteerimiseks. DP lahenduse väljatöötamisel ja KSH
aruandes analüüsitakse projekteerimistingimustega
hõlmatud alal modelleeritud mürataseme vastavust
kehtivatele normidele ja elamu projekteerimise ala ning
tuulepargi paiknemise vastavust üldplaneeringu
tingimustele (elamu kaugus tuulikust).
Transpordiamet
10.06.2026
Oleme Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH
programmiga tutvunud ning teadmiseks võtnud. Meil ei ole täiendavaid
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
10
ettepanekuid ega märkusi. Täname kaasamise eest. 03.02.2026 kirjaga nr
7.21/26/1051-2 andsime seisukohad planeeringu koostamiseks.
Palume meie seisukohtadega arvestada ning vajadusel teha tuulikute asukoha
valikul meiega täiendavat koostööd, sh juurdepäästeede määramisel ja ohutu
liikluslahenduse väljatöötamisel.
E. V.
11.06.2026
26.02.2026.a. saatsin 22.05.2024.a. 87 isiku poolt esitatud ühispöördumise
esindajana (ühispöördumine lisatud dokumentides) vallavalitsusele taotluse
„Menetlusosalise õiguslik seisukoht, vastuväide ja taotlus detailplaneeringu ja
strateegilise keskkonnamõju hindamise menetluses avaliku huvi ja
menetlusnõuete tagamiseks“. Nimetatud taotluses märkisin juba ennetavalt
punktis 4 nõuded, mida programmis tuleb arvestada:
4. STRATEEGILISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEGA SEOTUD ÕIGUSLIKUD
NÕUDED
Strateegiline keskkonnamõju hindamine peab olema sisuline, objektiivne ja
sõltumatu.
KSH programm peab hõlmama vähemalt järgmisi mõjusid:
4.1 mõju kultuurilisele ja ajaloolisele keskkonnale;
4.2 mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kogukonnale;
4.3 mõju maastikule ja ruumilisele keskkonnale;
4.4 mõju maa kasutusvõimalustele;
4.5 alternatiivsete asukohtade sisuline analüüs;
4.6 nullalternatiivi sisuline analüüs.
KSH ei tohi piirduda formaalse analüüsiga, vaid peab võimaldama teha
põhjendatud otsuse planeeringu sobivuse kohta.
28.05.2026.a. sain Lüganuse Vallavalitsuselt kirja nr 6 – 1/40 – 39 „Aidu ja Aidu-
Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi esitamine ettepanekute saamiseks“.
Tutvunud dokumendiga „Aidu ja Aidu – Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“ selgub, et nimetatud
ettepanekut ei ole arvestatud programmis ning jääb arusaamatuks, miks eelpool
kirjeldatud mõjude hindamise vajadust programm ei sisalda.
Saadan veel kord Lüganuse Vallavalitsusele 26.02.2026.a. saadetud taotluse ning
palun nimetatud taotluse punktis 4 nimetatud mõjusid arvestada programmi
Arvestatakse osaliselt.
Nõustume, et strateegiline keskkonnamõju hindamine
peab olema sisuline, objektiivne ja sõltumatu.
Selgitame, nagu ka Lüganuse Vallavalitsuse 11.03.2026
vastuskirjas nr 6-1/40-26, et KSH programm peab olema
koostatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetest. Samas
toome välja, et Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu KSH
programm sisaldab mitmeid Teie poolt välja toodud
mõjuvaldkondi:
• mõju kultuurilisele ja ajaloolisele keskkonnale on
käsitletud ptk 3.6.7 (mõju kultuuriväärtustele);
Ajaloolise keskkonnana võib käsitleda ka
identiteediväärtusega alasid, millele avalduvat
mõju hinnatakse visuaalse mõju kaudu ja see on
kirjeldatud ptk 3.6.6.
• mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kogukonnale
on käsitletud ptk 3.6.5 (mõju inimese tervisele,
heaolule ning varale). Inimese heaolu hinnatakse
KSH-s müra, varjutuse ja visuaalsete muutuste
läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate
muutuste, mis võivad tuleneda tuuleparkide
rajamisest;
• Mõju maastikele on käsitletud ptk 3.6.6 (mõju
maastikele ehk visuaalne mõju). KSH aruandes
hinnatakse mõju maastikule ja
identiteediväärtusega aladele, sealjuures
11
koostamisel ning taotlusele lisatud dokumente strateegilise keskkonnamõjude
hindamisel.
Kuna loodav Aidu kaitsetööstuspark asub tuuleala nr 24 vahetus läheduses, siis
täiendavalt palun programmis arvestada võimaliku kaitsetööstuspargiga.
hinnatakse mõju piirkonna kasutusele (Aidu
piirkonna puhkevõimalused ja väljakujunenud
kasutusviisid) ja väärtustele.
• Mõju maakasutusele on käsitletud ptk 3.6.5.4
(mõju kinnisvarale ja maakasutusele). Kuna
tuulepargi rajatised hõlmavad otseselt vaid
väikese osa planeeringualast ning olemasoleva
maa sihtotstarbeline kasutamine on valdavas
osas võimalik ka pärast tuulepargi rajamist, ei
prognoosita olulist mõju maakasutusele.
Seetõttu ei käsitleta mõju maakasutusele KSH
aruandes eraldiseisva hindamisteemana.
• ptk 3.5 on kirjeldatud alternatiivide käsitlemine,
sh nullalternatiivi käsitlemine. KSH aruandes
hinnatakse alternatiive juhul, kui
detailplaneeringu koostamise käigus kujunevad
välja erinevad lahendusvariandid, sealhulgas
tuulikute paiknemise, arvu ning taristu
asukohtade osas. Nn null-alternatiiviks on
olemasoleva olukorra jätkumine,
taastuvenergiaparki ega energiasalvesteid ei
rajata. Olemasoleva olukorra jätkumine ei taga
soovitud eesmärgi täitmist ning seda ei käsitleta
võrreldava alternatiivina. KSH aruandes antakse
ülevaade tõenäolisest arengust juhul, kui
strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.
Programmis on välja toodud olulised mõjuvaldkonnad,
mille osas mõju hinnatakse KSH-s. Nendeks on
muuhulgas mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju
piirkonna arengule, ettevõtlusele ja kinnisvarale, mõju
maastikele ning mõju kultuurimälestistele. Samuti
hinnatakse visuaalset mõju, sh varjutust.
12
Programmis on toodud, et KSH aruandes tuleb
koosmõju hindamisel planeeritava kaitsetööstuspargiga
arvestada. Teie ettepanekut arvestades täiendatakse LS
ja KSH programmi ptk 3.6.11, kus tuuakse välja, et KSH-
s tuleb hinnata tuulepargi võimalik mõju
kaitsetööstuspargile.
O.R.
11.06.2026
Minu küsimused selle detailplaneeringu kohta on järgmised:
1) Mis saab kogu sellest Aidu-Karjääri alast terviklikult? Kas see suletakse
inimestele terviklikult?
Selgitus.
Aidu karjääri ala terviklikku sulgemist ei ole kavandatud.
Tuulepargi rajamise eesmärk ei ole piirata inimeste
juurdepääsu karjäärialale ega lõpetada selle seniseid
rekreatiivseid või muid õiguspäraseid kasutusviise.
Tuulikute ja nendega seotud tehnorajatiste ümbruses
tuleb siiski tagada kehtivatest õigusaktidest ja
ohutusnõuetest tulenevad nõuded. Selleks võidakse
üksikute rajatiste vahetus läheduses kasutada
ohutusmärke, hoiatussilte või vajaduse korral piirata
juurdepääsu konkreetsetele tehnorajatistele (nt alajaam,
elektriseadmed, energiasalvestid või hooldusala).
Sellised meetmed on tavapärased kõikide elektri- ja
energiataristu objektide puhul ning nende eesmärk on
tagada külastajate ohutus.
Rajatavad korralikud teed loovad alal liikumisvõimalusi
juurde.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Mis saab tuulegeneraatoritest peale nende eluea lõppu? Keskmine tuuliku
eluiga on 20-30 aastat?
Selgitus.
Kaasaegsete tuulegeneraatorite projekteeritud
kasutusiga on üldjuhul ligikaudu 30–35 aastat, sõltudes
kasutatavast tehnoloogiast, tootjast ning käitamis- ja
hooldustingimustest.
13
Amortiseerunud ja kasutuseta tuulikute demonteerimine
on tuulepargi omaniku kohustus. Planeeringus
käsitletakse tuulikute utiliseerimist rakendussätetes.
Umbes 85–90% demonteeritud tuulikust läheb
taaskasutusse, sealhulgas tornid, vundamendid ja
generaatorid. Suur osa materjalidest koosneb betoonist,
terasest ja malmist, mida on lihtne taaskasutada.
Turbiinilabade puhul on ringlussevõtt keerulisem, sest
labades on kasutatud komposiitmaterjale.
Samas valdkond areneb ja leitakse pidevalt
mitmesuguseid taaskasutuse võimalusi. Teemat on
kirjeldatud KSH programmis ptk 3.6.9.
Täiendavalt valmis 2026. aastal Keskkonnaagentuuri
analüüs „Tuulikute demonteerimise ja lõppkäitluse
tagamise analüüs“, milles käsitletakse tuulikute
demonteerimist, jäätmete käitlemist, tuulikulabade
ringlussevõtu võimalusi, erinevate Euroopa Liidu riikide
praktikaid ning finantstagatiste rakendamise võimalusi.
Analüüsi eesmärk on toetada tuuleparkide elukaare lõpu
paremat planeerimist ning anda sisendit kohalikele
omavalitsustele, maaomanikele ja arendajatele.
Lisainfo: https://keskkonnaportaal.ee/et/tuulikute-
demonteerimise-ja-loppkaitluse-tagamise-analuus
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Millega ja millises ulatuses kompenseeritakse elamiskõlbmatuks muutuvate
piirkondade/talukohtade omanikele nende vara?
Selgitus.
Detailplaneering koostatakse kooskõlas Lüganuse valla
üldplaneeringus toodud nõudele, et elamutest peavad
tuulikud paiknema vähemalt 1 km kaugusel või kuni 750
meetri kaugusel kui selleks on maaomaniku nõusolek.
Seega elamiskõlbmatuks piirkonda ei muudeta,
14
lähimatele elanikele kompenseeritakse tuulikute
talumine vastavalt keskkonnatasude seaduses § 553
toodule. Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud
maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast
elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku
omavalitsuse üksus kord aastas maismaa tuulepargi
mõjualas asuvate eluruumide omanikele. Maismaa
tuulepargi mõjuala ulatub kuni 250 meetri kõrguse
tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise
ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri
kaugusele tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist.
Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia
tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on
kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu
alammäär. Tuulepargi nn talumistasust on kirjutatud
programmis ptk 3.6.5.5.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
K.T.
12.06.2026
Jällegi ei saa öelda, et tegemist on planeeringuga, mis annab hea ülevaate
tuulepargi vajadusest ja eriti kasulikkusest kohalikule kogukonnale. Põhirõhk
tuulepargi ehituseks on välja toodud süsinikuheite vähendamine,
kliimaneutraalsus ja poliitikasuunised, mitte mida kohalikud inimesed sellest
saavad või võidavad. Mainitakse ära prognoositavad mõjud, mitte reaalsed
tagajärjed tuulikute rajamisel ja kogu energiakulu nende rajamisel; mis paneks
ilmselt ümber mõtlema tuule ja päikesepargi vajadusest eriti Ida-Virumaal, kus
elanike ja tööstuse arv väheneb iga aastaga. Tuule ja päikeseparke ei saa rajada
ainult rohelisele ideoloogiale toetudes. Nende rajamine ei ole lihtsalt trend, või
põhimõtteline otsus, et kogu maailm ju teeb seda. Poliitika suuniline
kliimamuutuse „kaart“ on laialdaselt
kasutuses, mis teeb atmosfääris oleva süsiniku mürgiks, mille vastu peab
võitlema. Roheline ideoloogia ja kliimaneutraalsuse agenda on alternatiivse ja
olemasoleva tehnoloogia kasutuks ja kahjulikus tembeldanud.
Selgitus.
Hetkel on planeeringu koostamine varajases etapis, st on
koostatud detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH
programm, millele saite seisukoha anda.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade eesmärk on anda
esmane arusaam, mida planeeringuga soovitakse
saavutada ja milliste lähtetingimustega tuleb arvestada.
Lähteseisukohad on raamistik, mille alusel hakatakse
planeeringut koostama, et protsess oleks läbipaistev ja
kõik osapooled teaksid, millest lähtutakse. KSH
programmi eesmärk on määratleda mõju hindamise
ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja uuringute
vajadus, et tagada kavandatava detailplaneeringu
15
keskkonnamõjude terviklik, tõenduspõhine ja läbipaistev
hindamine.
Taastuvenergia on Eesti pikaajaline strateegiline valik, et
tagada riigi julgeolek ja vähendada sõltuvust teistest
riikidest imporditavast kütusest. Eesti energiapoliitika
näeb ette taastuvenergia osakaalu järjepidevat tõusu,
mis aitab kaasa stabiilsemale elektrihinnale ja kodumaise
energiatootmise suurenemisele.
Arendusega võivad kaasneda kohalikud majanduslikud
mõjud (arendus loob selleks võimalused), sealhulgas
investeeringud piirkonda, ajutine tööhõive
ehitusperioodil, kohalike teenuste kasutamine ning
seadusest tulenevad kohaliku omavalitsuse tulud ja
võimalikud kogukonnale suunatud hüved. Nende
mõjude ulatus sõltub lõplikust lahendusest ning neid
käsitletakse planeeringu ja edasise projekteerimise
käigus.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Üldplaneeringus paikeseparkide püstitamisel on nõue, et asukoha valikul tuleb,
eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid. Aidus oli enne
karjäär, ja oli tõesti väheväärtuslik, mudane, tolmune üleskaevatud ala, kuhu
oleks võinud kohe tuule ja päikeseparke rajada kui karjäär lõpetas tegevuse.
Enam seda öelda ei saa. Aidu on nüüd ilus loodusala roheluse ja järvedega, kuhu
on nii linnud kui loomad endale koha leidnud.
Selgitus.
Aidu karjääris on inimtegevuse kaasabil elurikkus
taastumas, kuid võrreldes looduslike aladega (mida ei
ole kaevandatud ega nt tööstustegevusega muudetud),
on tegemist siiski liigirikkuse ja loodusväärtuste
seisukohast vähemväärtusliku alaga. Alal esineva
loodusväärtused inventeeritakse (kaitseluste taime- ja
samblaliikide kasvukohad (vajadusel ka seened ja
samblikud), lindude ja nahkhiirte elupaigad) ja inventuuri
tulemusi arvestatakse detailplaneeringulahenduse
väljatöötamisel ja KSH aruande koostamisel.
16
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Detailplaneeringualale jääb ca 40 ha suurune väärtuslik põllumajandusmaa ala.
Kas tõesti on paar tuulikut väärt põllumaa ära kaotamist. Pealegi on piisavalt
uuringuid tehtud, kus on täheldatud, et isegi tuuleparkide vahetus läheduses
olevatel põllumaadel putukate ja usside arvukus väheneb kuni 40 protsenti.
Eelmises raportis tundsid mitmed inimesed muret ka vibratsiooni ja visuaalse
häirivuse üle, mis kehtib samuti Aidu planeeringu kohta. Kui need pargid kõik
ära rajatakse, siis on Kiviõli, Püssi, Lüganuse, Varja ümberpiiratud ülisuurte
tuulikute poolt. Kes tahab sellises kohas elada, või kes tahab Kiviõli kanti üldse
elama tulla, kui see on “pilvelõhkujaid täis“? Vallajuhid, võiks rohkem mõelda
kohalike inimeste heaolu üle, mitte pimesi juhinduda Euroopa Liidu rohelise
energia populismist.
Selgitus.
Praeguses etapis ei ole tuulikute paiknemine selge,
seetõttu ei ole ka teada, kui suurt ala väärtuslikust
põllumajandusmaast hõivatakse. See selgub edasises
menetluses. Samas on oluline rõhutada, et tuuleparkide
rajamine ei välista põllumajandusliku tegevuse jätkumist.
Vastupidi – senine praktika näitab, et tuulikud ja
põllumajandus saavad samal maa-alal edukalt koos
toimida. Tuuliku rajamiseks on püsivalt vajalik
teenindusmaa suurus ligikaudu 0,5 ha, samas kui
ülejäänud maa jääb jätkuvalt haritavaks ning seda saab
kasutada senisel otstarbel.
Lisaks võimaldab tuulepargist saadav maaomaniku tulu
mitmekesistada põllumajandusettevõtte sissetulekuid
ning suurendada nende stabiilsust. Põllumajandussektor
sõltub suurel määral ilmastikutingimustest, saagikusest
ja maailmaturu hinnakõikumistest. Tuulepargist saadav
lepinguline tasu aitab neid riske tasakaalustada ning
loob maaomanikule prognoositava pikaajalise tuluallika.
See omakorda toetab põllumajandustegevuse
järjepidevust, võimaldab teha investeeringuid tootmise
arendamisse ning aitab säilitada põllumajanduslikku
maakasutust ka pikemas perspektiivis.
Inimeste heaolu ja tervisele avalduvat mõju hinnatakse
müra (sh madalsagedusliku müra), nähtavuse ja
varjutuse mõju kaudu. KSH aruandes hinnatakse
tuulikute vibratsiooni mõju ainult siis, kui tuulepark
kavandatakse vibratsioonitundlikule hoonele lähemale
kui 500 meetrit või kui aruande koostamise ajaks on
avaldatud uued ametlikud suunised, mis nõuavad
17
põhjalikumat hindamist. Kui tuulikud paiknevad
tundlikest hoonetest vähemalt 500 meetri kaugusel ja
uusi nõudeid ei ole, lähtutakse eeldusest, et vibratsioon
ei põhjusta olulist keskkonnamõju ning teemat KSH
aruandes täiendavalt ei käsitleta.
KSH-s modelleeritakse müra (sh madalsageduslik) mõju
ulatust, koostatakse nähtavusanalüüs ning hinnatakse
varjutust ja visuaalset mõju (kirjeldatud programmis ptk
3.6.5). Samuti hinnatakse koosmõju ümbruskonnas
olevate arendustega (sh tuulepargid).
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
18
Süsinikdioksiid (CO2) ei ole saasteaine, vaid loomulik osa Maa atmosfäärist, mis
mängib süsinikuringluses olulist rolli, ilma milleta fotosünteesi ei toimi. Te
oleksite pidanud ka ära märkima kui suur on CO2 osa Maa atmosfääris üleüldse
ja mis juhtub kui see langeb alla teatud taseme. Samuti peaks teada andma kui
palju sütt, või teisi fossiilkütuseid ära põletatakse, et saada vajalikud
ehitusmaterjalid tuule ja päikeseparkide ehituseks: teras, tsement, klaaskiud,
süsinikkiud, alumiinium, ränikristallid..... Kas see kavandatav tuule ja päikesepark
üldse toodab selle energia tagasi, mis sinna ehitades investeeritakse ehk
„ahjudes ära põletatakse”?
Sooviks näha numbreid, mis tõestavad ära, kuidas on võimalik, et tänapäevane
tuulik toodab tema valmistamiseks kulunud energia tagasi 5-8 kuuga. Kas sama
kehtib ka päikesepargi kohta?
Selgitus.
Süsinikdioksiid (CO₂) on tõepoolest atmosfääri looduslik
koostisosa ning oluline osa süsinikuringest ja
fotosünteesi toimimisest. Planeeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise eesmärk ei ole siiski käsitleda
süsinikuringe toimimist ega CO₂ sisaldust atmosfääris,
vaid hinnata kavandatava tegevuse mõju keskkonnale
vastavalt kehtivatele õigusaktidele, asjakohaste
uuringute tulemustele, juhendmaterjalidele,
teaduskirjandusele ning teistele hindamiseks vajalikele
andmetele ja ekspertteadmistele.
Planeeringu koostamisel lähtutakse Eesti ja Euroopa
Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest ning
kehtivast õigusraamistikust, mille kohaselt käsitletakse
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ühe
olulise keskkonnaeesmärgina. Planeeringu koostamisel
ei hinnata ega vaidlustata nende eesmärkide teaduslikke
või poliitilisi aluseid.
Tuuleenergia elutsükli süsiniku jalajälg on võrreldes
fossiilkütustel põhineva elektritootmisega väga väike.
Tuuliku tootmise, transpordi, ehitamise, käitamise ja
kasutusest kõrvaldamisega seotud kasvuhoonegaaside
heide on erinevate rahvusvaheliste elutsüklianalüüside
põhjal keskmiselt ligikaudu 9 g CO₂-ekv/kWh.
Võrdluseks on maagaasil põhineva elektritootmise
elutsükli heide ligikaudu 450–500 g CO₂-ekv/kWh ning
kivisöel põhineva elektritootmise puhul umbes 900–
1100 g CO₂-ekv/kWh. Tuuleenergia kasvuhoonegaaside
heide kogu elutsüklit arvestades ligikaudu 50–100 korda
väiksem kui fossiilkütustel põhineval elektritootmisel.
(Lisainfo:
19
https://www.vestas.com/en/sustainability/environment/
lifecycle-assessments)
Kaasaegsed tuule- ja päikeseelektrijaamad toodavad
oma valmistamiseks, transpordiks, ehitamiseks,
käitamiseks ja kasutusest kõrvaldamiseks kulunud
energia kogu elutsükli jooksul mitmekordselt tagasi.
Kaasaegse maismaatuuliku energia tasuvusaeg on
sõltuvalt asukohast ja tuuleoludest üldjuhul ligikaudu 5-
8 kuud.
(Lisainfo:
https://www.vestas.com/en/sustainability/environment/
energy-payback)
KSH aruandes hinnatakse mõju kliimale.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
20
Kui suur on saastus loodusele? Või tootes tuule ja päikeseparke, siis CO2 ei olegi
probleemiks?
Selgitus.
Tuule- ja päikesepargi toodetud elekter on roheline ehk
keskkonnasõbralik, sest selle tootmisel ei teki saastet ega
kasutata fossiilkütuseid. Tuule- ja päikeseparkide
rajamisega kaasneb teatud mõju looduskeskkonnale,
kuid nende pikaajaline panus taastuvenergia tootmisse,
kasvuhoonegaaside heite vähendamisse ning
kliimaeesmärkide saavutamisse on üldjuhul oluliselt
suurem kui rajamisega kaasnev keskkonnahäiring.
Tuule- ja päikesepark töötab aastakümneid ja toodab
selle ajaga palju keskkonnasõbralikku energiat. Tuule- ja
päikesepargi rajamisel tehakse põhjalikud uuringud, et
mõju loodusele ja elurikkusele oleks võimalikult väike.
Kui on selgunud planeeringulahendus, st mitu tuulikut ja
mis parameetritega tuulikuid alale paigaldada saab,
arvutatakse KSH aruandes kavandatava tuulepargi
süsiniku jalajälg.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Kas see tuulepark annab tööd kohalikule kogukonnale? Tuule ja
päikeseparkpark ei ole “võluvits” energia tootmiseks ja antud tehnoloogiat
kasutades kindlasti mitte roheline, kasumlik ja kliimaneutraalne. Vallajuhid
peaks rohkem huvi tundma kohalike inimeste arvamusest, muredest ja
erudeerima ennast kliima, keskkonna ja energia tootmise vallas.
Selgitus.
Tuulepargi käitamisel, aga eelkõige ehitamisel vajalike
tööde teostamisel on võimalik kohalike ettevõtete
kaasamine. Eelkõige aga loob tuulepark eeldused
täiendavate töökohtade loomiseks ja olemasolevate
säilitamiseks, sest tekib elektriühenduse otseliini
kasutamise võimalus ettevõtluse arendamiseks.
Tuuleenergia ei ole täiesti kliimaneutraalne, kuid on
oluliselt kliimasõbralikum kui fossiilkütused. ÜRO
kliimapaneeli (IPCC) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni
(UNECE) elukaareanalüüside järgi on tuule- ja
päikeseenergia kasvuhoonegaaside heide kogu elutsükli
21
jooksul kordades väiksem kui fossiilkütustel. Maismaa
tuuleenergia elukaare heide on ligikaudu 8-16 g
CO₂e/kWh ning päikeseelektril umbes 8-83 g
CO₂e/kWh, samas kui maagaasil on see umbes 400-500
g CO₂e/kWh ja söel 750-1100 g CO₂e/kWh
(https://unece.org/sites/default/files/2021-
11/LCA_final.pdf).
Tuuleparkide ja ka päikeseparkide rajamisajal tekib
eelkõige ajutisi töökohti. Hooldusfaasis on töökohad
püsivad, kuid ka nõutavad oskused spetsiifilisemad.
Lisaks otsestele töökohtadele võib taastuvenergia
tootmisvõimsuste olemasolu suurendada piirkonna
atraktiivsust ettevõtetele, kelle tegevus sõltub elektri
kättesaadavusest ja konkurentsivõimelisest hinnast.
Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele, hinnatakse
KSH aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast
ning läbiviidud uuringute andmetest (vt KSH programm
ptk 3.6.5.5).
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
M. H.
14.06.2026
Olen piirkonna kinnisvaraomanik ning mul on otsene isiklik ja majanduslik huvi,
et kavandatava projekti kõik olulised mõjud — tervisele, keskkonnale ja varale
— saaksid nõuetekohaselt hinnatud enne mis tahes planeeringulahenduse
kehtestamist.
1. MENETLUSLIK PROBLEEM: KAASAMINE TOIMUB ENNE UURINGUTE
VALMIMIST
Lüganuse Vallavolikogu 18.12.2025 otsusega nr 12 algatatud planeeringu
raames on juba tellitud ning käimas järgmised uuringud:
• Nahkhiirte uuring: välitööd 01.05–20.09.2026 (neli bioloogilist
hooajaperioodi: kevadrände, sigimis-, noorloomade lennuvõimestumise
Selgitus.
Rõhutame, et menetlus on praegu varases etapis.
Avalikustatud on detailplaneeringu lähteseisukohad ja
KSH programm, mille eesmärk on määratleda mõju
hindamise ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja
uuringute vajadus, et tagada kavandatava
detailplaneeringu keskkonnamõjude terviklik,
tõenduspõhine ja läbipaistev
hindamine. Planeeringulahenduse sisuline koostamine
ja keskkonnamõjude hindamine toimub järgmistes
etappides.
22
ja sügisrände periood). Käesoleval hetkel on läbitud üksnes kevadrände
periood.
• Taimestiku uuring (Mükofloora OÜ): aruanne hiljemalt 31.08.2026.
• Linnustiku uuring: samuti lõpetamata.
Avalikkuselt küsitakse ettepanekuid KSH programmi kohta, kuid selle
programmi sisulised alusuuringud on pooleli. KSH programm peaks tuginema
uuringutulemustele, mitte eelnema neile.
Palun tagada, et sisuline avalik kaasamine KSH programmi üle toimuks uuesti
pärast kõigi põhiuuringute valmimist. Muul juhul on kaasamine formaalne, mitte
sisuline.
KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise
protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas
kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid
leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH
menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH
programmi koostamine (praegune etapp), uuringute
läbiviimine ja KSH aruande koostamine, avalikustamine
ja kaasamine, aruande täiendamine, KSH lõppjäreldus ja
otsus.
Seega järgmiseks etapiks on uuringute valmimise järel
detailplaneeringu lahenduse koostamine ja sellele
keskkonnamõju strateegiline hindamine, misjärel saavad
kõik huvilised materjalidega tutvuda ja esitada oma
seisukohad.
Eeldatav ajakava koos detailplaneeringu ja KSH
etappidega on esitatud programmis ptk 4.1.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
2. HUVIDE KONFLIKT: MÕLEMAD EELHINNANGUD ON ARENDAJATE
TELLIMUSEL
Mõlemad KSH eelhinnangud (volikogu otsuse nr 12 lisad 2 ja 3) on koostanud
LEMMA OÜ — ühe ja sama tellija grupi tellimusel:
• Lisa 2: tellija TMV Green OÜ (arendaja)
• Lisa 3: tellija Sihtasutus Aidu Veespordikeskus (arendaja)
KeHJS ei keela arendajal eelhinnangu tellimist, kuid see tekitab põhjendatud
küsimuse sõltumatusest. Nõuan, et KSH ise viiakse läbi eksperdi poolt, kellel
puudub igasugune lepinguline suhe käesolevate arendajatega, ning et KSH
järeldused läbivad sõltumatu kontrolli.
Selgitus.
Koostatava detailplaneeringu menetluses läbiviidav
keskkonnamõju strateegiline hindamine toimub
planeerimismenetluse osana ning selle koostamise
korraldajaks on Lüganuse Vallavalitsus. KSH koostamisel
lähtutakse õigusaktides sätestatud nõuetest ning
hindamise viib läbi vastava pädevusega eksperdirühm.
KSH aruande koostamise käigus kaasatakse asjaomased
asutused, avalikkus ja valdkondlikud eksperdid ning
koostatud materjalid läbivad asjaomaste asutuste poolse
kooskõlastamise, avaliku menetluse (st avalikkuse
kaasamise).
23
Detailplaneeringu ja KSH läbiviimise korraldaja on
kohalik omavalitsus, kes korraldas riigihanke konsultandi
leidmiseks ning tagab sõltumatu kontrolli planeeringu
koostamise ja mõjude hindamise jooksul. Lepingulist
suhet arendajatega ei saa täielikult kuidagi vältida,
Lüganuse Vallavalitus on sõlminud kolmepoolse lepingu
Kobras OÜ-ga (konsultant) ning arendajatega.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3. EELHINNANGUTE OMA TUNNISTUSED — ANDMED ON EBAPIISAVAD
Mõlemad LEMMA OÜ eelhinnangud tunnistavad sõnaselgelt:
• "Linnustiku ja käsitiivaliste uuritus alal on ebapiisav tuulepargi
kavandamiseks vajalike mõju hinnangute andmiseks" (Lisa 2, ptk 4.2).
• Mõju Muraka linnuala (EE0070172) kaitse-eesmärgile — kaljukotkale —
"ei saa ilma täiendava analüüsi ja kohapõhise linnustiku uuringu
tulemusteta välistada" (Lisa 2, ptk 4.1). Natura asjakohane hindamine on
kohustuslik.
• Mõju Sirtsi looduskaitseala ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-
eesmärkidele ei saa samuti välistada (Lisa 2 ja 3, ptk 4.2).
• Müra ja varjutuse negatiivset mõju inimese tervisele "ei ole võimalik
välistada" (Lisa 2, ptk 4.4.3 ja ptk 5).
Nõuan, et KSH programm näeks kohustuslikult ette:
• täiemahulise linnustiku uuringu (vähemalt üks täisaasta);
• nahkhiirte uuringu kõigi nelja hooajalise perioodi katvusega;
• Natura asjakohase hindamise Muraka linnuala suhtes;
• kaitsealuste taimede, sh käpaliste põhjaliku inventuuri;
• sõltumatu tervisemõjude hinnangu, sh infraheli ja madalsageduslik
müra.
Selgitus.
Nimetatud Lemma OÜ koostatud eelhinnanguid on
arvestatud LS ja KSH programmi koostamisel. Seepärast
on KSH programmis ptk 3.6.2.1.2.1 välja toodud, et
koostamisel on linnustiku uuring, ptk 3.6.2.1.2.2. on
kirjutatud, et tehakse nahkhiirte uuring ja ptk 3.6.2.1.1 on
kirjutatud, et viiakse läbi taimestiku inventuur.
Taimestiku inventuuris kaardistatakse kõik alal
tuvastatud kaitsealused liigid, sh ka käpalised.
Koondatult on uuringute vajadus välja toodud
programmis ptk 3.1.1.
Lisaks hinnatakse KSH aruandes mõju Sirtsi
looduskaitseala ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-
eesmärkidele, Natura 2000 võrgustiku Muraka linnuala
kaitse-eesmärkidele, see on välja toodud ptk 3.6.1 ja
3.6.2.
Inimese tervisele avalduva mõju hindamiseks KSH-s
modelleeritakse müra, sh madalsagedusliku müra levik
vastavalt 2025. aastal koostatud juhendile.
Infraheli piirväärtused siseruumides (elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes) on reguleeritud
24
sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded
müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme
mõõtmise meetodid". Väliskeskkonna infraheli osas
piirnormid puuduvad. Tuulikute infraheli hindamisel
lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud
juhendist (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment
OÜ, 2025). Arvutuslikku hindamist ei teostata, kuna:
teadusuuringute põhjal jääb tuulikute tekitatud infraheli
alla inimese tajuläve ning teadaolevalt puudub tuulikute
tekitatud infrahelil oluline mõju inimeste tervisele.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
4. METSA RAADAMINE JA PÖÖRDUMATUD KESKKONNAMUUTUSED
Aidu küla tuule- ja päikesepargi KSH eelhinnang (Lisa 3, ptk 4.2 ja 4.7) tunnistab,
et planeeringuala on kaetud metsaga 63,53 ha ulatuses ning tuulepargi
rajamisel on metsa raadamine vältimatu. Sama dokument tunnistab, et
"metsamaa raadamine ja eeskätt turvasmuldade eemaldamine ning veerežiimi
muutus põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku
talletamist ja sidumist."
See on vastuolus projekti kliimaargumentidega. KSH peab hindama
kasvuhoonegaaside täielikku koondbilanssi, nii raadamisest tulenev CO₂ heide
kui ka tuulepargi tootmisega saavutatav teoreetiline kokkuhoid.
Selgitus.
Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia
osatähtsuse suurendamine loob eeldused fossiilsete
kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside
vähendamiseks. Seega aitab tuuleparkide rajamine
kliimamuutuste mõjusid leevendada. Kuigi tuulepargi
rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, mis
mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist, siis nagu
eelnevalt öeldud, piirdub raadamine tuulepargiga
kaasneva taristu ehitusaladega, mis moodustavad väikse
osa kogu tuulepargi alast. Enamus tuulepargi maa-alast
säilib senisel kujul ning seda on võimalik kasutada ka
edaspidi metsamajanduslikul eesmärgil. Kui ühelt poolt
on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju
kliimamuutustele, siis teiselt poolt on vajalik tähelepanu
pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele ning sellele,
kuidas prognoositavad kliimamuutused võivad
planeeritavat tegevust omakorda mõjutada. Seetõttu
25
antakse KSH aruandes üldine hinnang ka kliimamuutuste
mõju kohta tuuleparkide toimimisele.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
5. KUMULATIIVNE MÕJU ON ALAHINNATUD
Piirkonnas on juba:
• 17 väljaehitatud tuulikut (Aidu tuulepark, teemaplaneering 2011);
• 13 tuulikut ehitamisel;
• nüüd kavandatav kuni 11 täiendavat tuulikut, kõrgusega kuni 300
meetrit.
Mõlemad eelhinnangud tunnistavad, et kavandatavad tuulikud avaldavad
olemasolevaga koosmõju, kuid seda ei ole sisuliselt hinnatud. Lisa 3 ütleb
selgelt: "Keskkonnamõjuliselt on tegu ühe tuulealaga ning kavandatavad
tuulikud avaldavad koosmõju." KSH peab hindama kõigi piirkonna tuulikute
kogumõju ühtsena — müra, varjutuse, visuaalse mõju ja linnustiku osas.
Arvestatakse.
KSH programmi kumulatiivsete mõjude peatükki
täiendatakse ja lisatakse juurde piirkonnas asuvaid teisi
arendusi, millega koosmõju tuleb hinnata. Lisaks
täiendatakse peatükki teiste mõjuvaldkondade osas, kus
kumulatiivne mõju võib tekkida – nt mõju linnustikule.
Kuid juhime tähelepanu, et sisuliselt hinnatakse
kumulatiivseid mõjusid järgmises etapis, KSH aruandes,
sest kogu mõjuhindamist alles asutakse läbi viima.
Detailplaneeringu LS ja KSH programmi täiendatakse
kumulatiivse mõju osas.
6. ÜLDPLANEERINGU EBASELGE ÕIGUSLIK SEISUND
Mõlemad eelhinnangud märgivad, et Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud
29.05.2025) on registreeritud seisundiga "osaliselt peatunud" seoses
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringuga. Kaitseministeeriumil on viis aastat
(kuni 2030) aega otsustada, kas Aidu eelvalikuala (136 ha, asub kavandatavast
tuulepargi kinnistutest kohe ida suunas) võetakse kasutusele
kaitsetööstuspargina.
Ala pikaajaline strateegiline maakasutus on seega ebaselge. KSH peab hindama
mõlemat stsenaariumi.
Selgitus.
KSH koostamisel arvestatakse Aidu
kaitsetööstuspargiga vastavalt Kaitseministeeriumi
esitatud ettepanekule.
Planeeringute andmekogus registreeritud seisund
"osaliselt peatunud" tuleneb planeerimisseaduse § 53
lõikest 2, mille kohaselt riigi eriplaneeringu
kehtestamisega peatub sellega hõlmatud
planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle
osa kehtivus. Vabariigi Valitsuse 22.08.2025
korraldusega nr 151 osaliselt kehtestatud
kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu lahendusega on
arvestatud Lüganuse valla üldplaneeringus ning
üldplaneeringu tuuleeneregeetika alast nr 8 on
eemaldatud osa, mis kattub Põhja-Kiviõli alaga. Eelpool
nimetatud korraldusega ei kehtestatud riigi
eriplaneeringut Aidu ala osas. Aidu alal jätkati menetlust,
mis on veel endiselt koostamisel."
26
KSH-s hinnatakse Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga
kavandatavate taastuvenergiaparkide mõju
kaitsetööstuspargile ja vastupidi ning ka kumulatiivset
mõju. Mõju hinnatakse kuna kaitsetööstuspark on
riigikaitseline ehitis.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
7. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA
Lisa 2 (ptk 2.3) tunnistab, et Aidu-Liiva planeeringuala jääb osaliselt Ida-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ kohasele väärtuslikule põllumajandusmaale.
Maakonnaplaneeringu põhimõtte kohaselt peaks sellisel maal jätkuma
põllumajanduslik maakasutus. KSH peab hindama, kas tuulepargi rajamine on
selle põhimõttega kooskõlas.
Arvestatakse.
KSH programmis ptk 3.6.4 on välja toodud, et KSH
käigus on vajalik hinnata mõju väärtusliku
põllumajandusmaa säilimisele ja edasistele kasutamise
võimalustele. Selgitame, et tuuleparkide rajamine ei
välista põllumajandusliku tegevuse jätkumist. Vastupidi
– senine praktika näitab, et tuulikud ja põllumajandus
saavad samal maa-alal edukalt koos toimida. Tuuliku
rajamiseks on püsivalt vajalik teenindusmaa suurus
ligikaudu 0,5 ha, samas kui ülejäänud maa jääb jätkuvalt
haritavaks ning seda saab kasutada senisel otstarbel.
Lisaks võimaldab tuulepargist saadav maaomaniku tulu
mitmekesistada põllumajandusettevõtte sissetulekuid
ning suurendada nende stabiilsust. Põllumajandussektor
sõltub suurel määral ilmastikutingimustest, saagikusest
ja maailmaturu hinnakõikumistest. Tuulepargist saadav
lepinguline tasu aitab neid riske tasakaalustada ning
loob maaomanikule prognoositava pikaajalise tuluallika.
See omakorda toetab põllumajandustegevuse
järjepidevust, võimaldab teha investeeringuid tootmise
arendamisse ning aitab säilitada põllumajanduslikku
maakasutust ka pikemas perspektiivis.
27
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
8. KINNISVARA VÄÄRTUSE MÕJU — PÕHJENDAMATA HINNANG
Mõlemad eelhinnangud väidavad, et "olulist mõju piirkonna kinnisvara
väärtusele ei ole oodata" (Lisa 2 ja 3, ptk 4.5). See järeldus tugineb üksnes
subjektiivsele argumendile ("tegu on tööstusmaastikuga"), ilma ühegi
majandusliku analüüsi, võrdlusuuringu ega hindamismetoodikuta.
Kinnisvaraomanikuna nõuan, et KSH sisaldaks sõltumatut kinnisvara väärtuse
mõju analüüsi, mis tugineb võrreldavatele juhtumiuuringutele Eestis ja mujal
Euroopas, ning et võimaliku väärtuse languse korral kavandataks
kompensatsioonimehhanismid.
Selgitus.
KSH programmis on ptk 3.6.5.4 toodud, et tuuleparkide
rajamisega kaasnevat võimalikku mõju kinnisvara
hindadele hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja
välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute
andmetest.
Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju
uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et
kinnisvara väärtuse vähenemist võib täheldada
tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi
käitamise perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara
hindadele ei esine (Tomson A., 2025). Kinnisvara hinna
väärtuse langust põhjustab eelkõige inimeste teadmatus
ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes (Sunak &
Madlener 2016) ning tuulikute nähtavus elamu
piirkonnas maastikus (Gibbons 2015). Eraldisesivat
kinnisvaraeksperdi poolset analüüsi ei koostata.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
ÜLDINE SEISUKOHT
Kavandatav projekt on oma mastaabilt (kuni 11 tuulikut, kõrgus kuni 300 m, 364
ha, koguvõimsus kuni 124 MW), koosmõjult olemasoleva tuulepargiga ning
ebapiisavate lähteandmete tõttu erandlik.
Leian, et praeguses seisus, poolikute uuringute, sõltumatuse küsimuse ning
üldplaneeringu ebaselge õigusliku seisundi tingimustes ei ole KSH programmi
sisuline hindamine võimalik.
Selgitus.
KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise
protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas
kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid
leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH
menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH
programmi koostamine (praegune etapp), programmi
alusel KSH aruande koostamine, avalikustamine ja
28
kaasamine, aruande täiendamine, KSH lõppjäreldus ja
KSH vastuvõtmine.
Praeguses etapis ongi veel uuringute läbiviimine pooleli
ja teada pole tuulikute täpsed asukohad. Uuringute
valmides arvestatakse nende tulemustega KSH aruande
ja detailplaneeringulahenduse koostamisel, misjärel
toimub uus kaasamine. Siis saavad kõik huvilised
detailplaneeringulahendusega ja KSH aruandega
tutvuda ja oma seisukohad esitada.
Planeeringute andmekogus registreeritud seisund
"osaliselt peatunud" tuleneb planeerimisseaduse § 53
lõikest 2, mille kohaselt riigi eriplaneeringu
kehtestamisega peatub sellega hõlmatud
planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle
osa kehtivus. Vabariigi Valitsuse 22.08.2025
korraldusega nr 151 osaliselt kehtestatud
kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu lahendusega on
arvestatud Lüganuse valla üldplaneeringus ning
üldplaneeringu tuuleenergeetika alast nr 8 on
eemaldatud osa, mis kattub Põhja-Kiviõli alaga. Eelpool
nimetatud korraldusega ei kehtestatud riigi
eriplaneeringut Aidu ala osas. Aidu alal jätkati menetlust,
mis on veel endiselt koostamisel."
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
A. K.-P.
15.06.2026
(Tõlge) Mina ja minu abikaasa elame Püssi linnas. Neli aastat tagasi tegime
teadliku otsuse kolida Püssi, kuna otsisime rahulikumat elukeskkonda, looduse
lähedust ning võimalust elada eemal intensiivsest tööstustegevusest ja
linnamürast. See oli meie pere jaoks oluline tegur elukoha valikul ja pikaajaliste
eluplaanide kujundamisel.
Pärast tutvumist Aidu ja Aidu-Liiva tuulepargi projekti materjalidega tekkis mul
tõsiseid küsimusi selle võimaliku mõju kohta Püssi elanike elukvaliteedile.
Selgitus.
Inimese heaolu hinnatakse KSH-s müra (sh
madalsagedusliku müra), varjutuse ja visuaalsete
muutuste läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate
muutuste, mis võivad tuleneda tuuleparkide rajamisest.
Tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs sisaldab müra
29
Avaldatud dokumentidest selgub, et projekti jaoks jätkuvad või on veel plaanis
linnustiku, nahkhiirte, kaitstavate taimede, Natura 2000, müra, varjumisefekti ja
muude mõjude uuringud. Nii palju kui olen aru saanud, ei ole mitmete mõjude
lõplik hindamine veel lõpetatud.
Eriti teeb muret asjaolu, et kavandatakse kuni 280–300 meetri kõrguseid
tuulikuid. Sellised rajatised muudavad paratamatult ümbritseva keskkonna
visuaalset ilmet ja võivad mõjutada piirkonna iseloomu, mille paljud elanikud –
sealhulgas meie pere – on valinud just selle rahulikkuse ja loodusläheduse tõttu.
Lisaks märgin, et mu abikaasal on kroonilised migreenid. Seetõttu huvitab meid
eriti objektiivne hinnang võimaliku müra, varjumisefekti ja teiste tegurite kohta,
mis võivad mõjutada inimeste und ja enesetunnet.
Palun:
1. Esitada teave prognoositava mürataseme kohta Püssi territooriumil
pärast projekti elluviimist.
leviku modelleerimist (mürakaart) lähtudes arenduse
müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod,
salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva
keskkonna andmetest, müraalasest olukorrast (piirkonna
teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud
asjakohastest kirjeldustest. Varjutuse mõju hindamiseks
kasutakse tarkvara WindPro, mille abil modelleeritakse
tuulikute võimalikku varjutusulatust ja -kestust. Kuna
Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud
arvutusmetoodika puudub, siis koostatakse indikatiivsed
varjutuskaardid reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta.
Modelleeritud müra leviku ning varjutuse ulatuse ja
kestuse kaardiga saab tutvuda järgmise kaasamise ajal,
siis on selgunud tuulikute täpsed asukohad ja koostatud
KSH aruanne. KSH aruande koosseisus on ka
prognoositava müra levikukaardid.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
2. Esitada Püssi elamupiirkondade varjutusefekti ja visuaalse mõju
hindamise tulemused.
Selgitus.
Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus
viiakse läbi kuni 5 km raadiuses Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringuga kavandatavast tuulepargi piirist
nähtavusanalüüs, mille põhjal valitakse visualiseeringute
teostamiseks asukohad, kus elektrituulikud on nähtavad
ning kus paiknevad avalikult kasutatavad objektid (nt
puhkealad, ühiskondlikud hooned, suurema kasutajate
hulgaga teelõigud) või asuvad suuremad asulad. Teemat
on käsitletud ptk 3.6.6.
Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus
viiakse läbi varjutuse modelleerimine, kasutades selleks
tarkvara WindPro, mille abil modelleeritakse tuulikute
30
võimalikku varjutusulatust ja -kestust. Kuna Eestis
varjutusele normväärtus ning kinnitatud
arvutusmetoodika puudub, siis koostatakse indikatiivsed
varjutuskaardid reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta.
Teemat on käsitletud ptk 3.6.5.2.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3. Selgitada, kuidas hinnatakse projekti mõju lähedalasuvate asulate
elanike tervisele ja heaolule.
Selgitus.
Inimese heaolu hinnatakse KSH-s müra (sh
madalsageduslikku müra), varjutuse ja visuaalsete
muutuste läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate
muutuste, mis võivad tuleneda tuuleparkide rajamisest.
Tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs sisaldab müra
leviku modelleerimist (mürakaart) lähtudes arenduse
müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod,
salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva
keskkonna andmetest, müraalasest olukorrast (piirkonna
teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud
asjakohastest kirjeldustest. Modelleerimise tulemusi
võrreldakse kehtivate müra normväärtustega, mis on
seatud inimese tervise kaitseks.
Varjutuse modelleerimisel kasutakse tarkvara WindPro,
mille abil modelleeritakse tuulikute võimalikku
varjutusulatust ja -kestust.. Kuna Eestis varjutusele
normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub,
siis koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid reaalselt
tõenäolise varjutusaja kohta.
KSH tulemuste põhjal hinnatakse, kas kavandatav
lahendus on keskkonna- ja tervisekaitsenõuete
seisukohalt vastuvõetav ning kas on vajalik rakendada
31
mõju leevendavaid meetmeid või teha muudatusi
kavandatavas lahenduses.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
4. Tagada kõigi keskkonna- ja eriuuringute tulemuste avalik kättesaadavus
enne projekti lõplike otsuste tegemist.
Palun arvestada käesolevat märkust projekti edasise menetlemise käigus.
Selgitus.
Kõiki eluslooduse valdkonna uuringuid ei ole võimalik
täies mahus avalikustada. Looduskaitseseaduse § 53 lg 1
kohaselt ei kuulu avalikustamisele I ja II kaitsekategooria
liikide isendite täpsed leiukoha- ja elupaigaandmed,
kuna nende avalikustamine võib ohustada kaitstavate
liikide säilimist. Seetõttu esitatakse selliste uuringute
tulemused avalikkusele ulatuses, mis on kooskõlas
kehtivate õigusaktidega, jättes välja seadusega kaitstud
asukohainfo.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Eesti
Geoloogiateenistus
16.06.2026
nr 13-3/26-927
Kuivõrd tegemist on DP lähteseisukohade ja KSH programmi koha arvamuse
küsimisega, ei ole kavandatav asendiplaan veel paika pandud. EGT juhib
tähelepanu, et juhul kui kavandatakse taastuvenergia objekte või seonduvat
taristut maardlaga kattuvale alale, siis tuleb järgida MaaPS § 14 lõike 2¹ punkti
2 ning saada EGT-lt vajalik kooskõlastus maardlale ehitamiseks.
Palume planeeringu koostamise käigus arvestada eeltoodud seisukohtadega.
Palume hoida EGT-d kursis menetluse edasise käiguga.
Teadmiseks võetud.
KSH läbiviimisel arvestatakse MaaPS sätestatuga ja
hinnatakse tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu
rajamise võimalikkust maardlatel.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
M. L.
17.06.2026
1. kuni 300 m kõrgused ja vaid 1 km elumajast see on hullumeelsus. Mu põlistalu
muutub elamiskõlbmatuks nende põhjustaud müra ja valguse vilkumise tõttu.
Selgitus.
Inimese heaolule avalduvaid võimalikke mõjusid
hinnatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) käigus. Sealhulgas analüüsitakse tuulepargi
rajamise ja käitamisega kaasnevat müra ning visuaalseid
mõjusid, sealhulgas varjutuse ehk valguse vilkumise
mõju lähimatele elamutele.
32
Tuulepargi käitamisaegse müra hindamiseks
koostatakse müra leviku modelleerimine (koostatakse
mürakaart), mis arvestab arenduse müraallikaid
(tuulikuid, alajaamade trafosid, salvestusseadmeid ja
muid lisaseadmeid) ning piirkonna olemasoleva
müraalase olukorraga (piirkonna teiste müraallikatega).
Modelleerimise tulemusi võrreldakse kehtivate müra
normväärtusega, mis on seatud inimese tervise kaitseks.
Varjutuse mõju hindamiseks kasutakse tarkvara
WindPro, mille abil modelleeritakse tuulikute võimalikku
varjutusulatust ja -kestust. Kuna Eestis varjutusele
normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub,
siis koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid reaalselt
tõenäolise varjutusaja kohta.
KSH tulemuste põhjal hinnatakse, kas kavandatav
lahendus on keskkonna- ja tervisekaitsenõuete
seisukohalt vastuvõetav ning kas on vajalik rakendada
mõju leevendavaid meetmeid või teha muudatusi
kavandatavas lahenduses.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
2. Ptk 3.4.2. väide, et DP ala pole väärtuslik maastik on väär, kuna tegemist on
Eestis ainulaadse kaevandusjärgselt põldudeks rekultiveeritud alaga.
Selgitus.
Märgime, et programmi peatükis 3.4.2 on kirjeldatud, et
detailplaneeringuala ei kattu maakonna- ega kohaliku
tasandi väärtusliku maastiku alaga vastavalt kehtivatele
planeeringudokumentidele. Mõju maastikele hinnatakse
KSH-s visuaalsete muutuste avaldumise kaudu. Selle
käigus analüüsitakse, kuidas tuulepark muudab
piirkonna maastikupilti ja vaateid ning millistes kohtades
võivad need muutused olla kõige enam tajutavad.
33
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3. Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergeetika pargi DP ala asub Aidu ja Aidu-Liiva
külade territooriumil, mille nõukogude võim kuritegelikult kokku lükkas ja
elanikud minema ajas. Just tõik, et naabruses elavad inimesed pidid 35 aastat
taluma põlevkivi kaevandamisega seotud häiringuid ja nüüd kasutatakse
tuulikute püstitamise vabanduseks, et see ala on kaevandatud, on eriti küüniline.
Selgitus.
Mõistame, et piirkonna varasem kasutus ja sellega
kaasnenud mõjud on kogukonnale olnud koormavad
ning teema on seetõttu tundlik. Samuti mõistame, et
Aidu piirkonna ajalugu ja põlevkivi kaevandamisega
seotud muutused maastikus ning kogukonna
elukorralduses mõjutavad inimeste hinnanguid ka uute
arendusettepanekute suhtes.
Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise käigus hinnatakse põhjalikult kavandatava
tegevuse mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja
heaolule ning vajaduse korral kavandatakse olulist mõju
leevendavad meetmed.
Ala varasem kasutus on üks piirkonda iseloomustav
asjaolu, mida planeeringu koostamisel arvesse võetakse,
kuid kavandatavat tegevust hinnatakse selle enda
mõjude ja tingimuste alusel.
Planeerimismenetluse käigus võetakse arvesse
läbiviidud uuringute tulemusi ning kaalutakse erinevaid
huve sh avalikkuse esitatud seisukohti.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
4. Ptk 3.4.4 Aidu karjääris võib ka merikotkast näha. Võimalik, et mõni paar siin
ka pesitseb, samuti on väärad väited, et kanakull 4500 m kaugusel
planeeringualast pesitseks või rukkirääk 3500. Rukkirääk pesitseb
planeeringualal ja ma ütleks, et ka öösorr.
Selgitus.
KSH programmis on viidatud EELIS-es
(Keskkonnaagentuur) registreeritud andmetele.
Detailplaneeringualal viiakse läbi linnustiku uuring, mille
tulemusi arvestatakse detailplaneeringu lahenduse ja
KSH aruande koostamisel.
34
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
5. Samuti on täiesti väärad väited, et sõrmkäpad 4300 m kaugusel DP alast
kasvavad. neid kasvab massiliselt planeeringualal. Mul on fotokinnitused
olemas.
Selgitus.
KSH programmis on viidatud EELIS-es
(Keskkonnaagentuur) registreeritud andmetele.
Detailplaneeringualal viiakse läbi taimestiku inventuur,
mille tulemusi arvestatakse detailplaneeringu lahenduse
ja KSH aruande koostamisel.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
6. Ptk 3.6.5.1 I kategooria virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad. Aidu
Sõudekeskuse kätte antud territoorium ongi virgestusala ja selle lähedusse ei
tohiks ühtegi lisatuulikut püstitada.
Selgitus.
Müratundliku alade kategooriad (sh virgestusrajatiste
maa-alad) määratakse üldplaneeringuga. Planeeringu
koostamisel ning visuaalse ja sotsiaal-majandusliku
mõju hindamisel tuleb analüüsida, kuidas kavandatav
tuulepark võib mõjutada ala kasutamist puhke-, spordi-
ja turismieesmärkidel ning piirkonna kasutuskogemust
laiemalt.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
7. Ptk 3.6.5.1 müra piirväärtused. Kõigepealt tuleb alustada olol tuuleparkide
läheduses olevate kinnistutel müra mõõdistustega, et võrrelda, kuidas need
tulemused modelleerimistesse suhtuvad.
Selgitus.
Olemasoleva olukorra müra mõõtmine annab teavet
piirkonna praeguse müratausta kohta, kuid ei võimalda
hinnata kavandatava tuulepargi käitamisest tulenevat
müra, kuna tuulikud ei ole veel püstitatud. Seetõttu
põhineb tuulepargi müra hindamine KSH käigus müra
modelleerimisel, mis on tavapärane ja tunnustatud
meetod kavandatava tegevuse müra mõju
prognoosimiseks.
35
Eestis on tuulepargi tegeliku ja modelleeritud müra
levikut võrreldud Saarde tuulepargi näitel. Saarde
tuulepargi haldaja tellis Terviseameti katselaborilt
müramõõdistused, mis viidi läbi 25.-27.11.2024.
Mõõtmised teostati vastavalt rahvusvahelistele
standarditele tuulikute läheduses, ümberkaudsete
elamute territooriumil ja elamutes sees. Mõõdeti nii
kuuldavat müra kui ka infraheli helirõhutasemeid.
Väliskeskkonna müra mõõtmistulemuste kohaselt ei
ületatud ühelgi mõõdetud müratundlikul alal
tööstusmüra päevaseid või öiseid norme. Ka Saarde
tuulepargi lähedal asuvate elamute siseruumides
teostatud infraheli mõõtmistulemused jäid alla
normtaseme. Seega kokkuvõttes järeldus
müramõõtmistest, et Saarde tuulepargiga seotud
kuuldav ja kuuldamatu müra on oluliselt madalamal
tasemel kui seadusega lubatud normid. Seega
modelleeritud müra levik vastab reaalsetele
mõõtmistele, sest modelleerimine tehakse lähtuvalt
halvimast stsenaariumist (tegelik müra levik sõltub
ilmastikutingimustest, metsa ja hoonete olemasolust).
KSH raames modelleeritakse tuulepargi eeldatav
müratase ning tulemusi võrreldakse kehtivate müra
piirväärtustega. Samuti määratakse KSH aruandes
vajaduse korral seiremeetmed ja järelseire nõuded.
Sealhulgas kaalutakse müra mõõtmise nõude seadmist
tuulepargi käitamise ajal, et kontrollida tegelike
müratasemete vastavust modelleerimise tulemustele ja
kehtivatele nõuetele. Nii on võimalik hinnata
prognooside paikapidavust ning vajaduse korral
rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid.
36
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
8. Ptk 3.6.5.1 Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest,
sellisele kaugusele, mis välistab inimeste elukohas tervist otseselt kahjustava
müra esinemise. Kas siit võib välja lugeda, et kaudselt/pikaajaliselt tervist
kahjustav mõju on aktsepteeritav?
Selgitus.
KSH käigus hinnatakse tuulepargi müra mõju inimese
tervisele ja heaolule nii lühi- kui pikaajalises vaates.
Seejuures võrreldakse modelleeritud müratasemeid
kehtivate normväärtustega, mille eesmärk on kaitsta
inimeste tervist ning tagada sobiv elukeskkond. Kui
hindamise käigus selgub, et kavandatav tegevus võib
põhjustada lubamatuid mõjusid, tuleb kavandada
asjakohased leevendusmeetmed või muuta lahendust.
KSH programmi ptk 3.6.5.1 esitatud sõnastust
korrigeeritakse järgnevalt: "Tuulikud paigutatakse
reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest, sellisele
kaugusele, mis võimaldab täita kehtivaid müra
piirväärtusi ning vältida inimeste tervisele ja heaolule
olulise ebasoodsa mõju tekkimist".
Tartu Ülikool viib läbi teadustööde analüüsi, mille I etapis
antakse ülevaade tuuleparkide tervisemõjudest
teadusartiklite baasil. Uuring on kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/docum
ents/2025-
09/Ülevaateuuringu%20I%20etapp%20%28tuulepargid
%29.pdf.
Nimetatud uuringus jõuti järeldusele, et olemasolevad
uuringud näitavad, et tuulikuid on võimalik paigutada
tervisele ohutult, kui paigutada need käesolevas
uuringus soovitatud müranormidele vastavalt, viia läbi
planeeringud läbipaistvalt kogukonna huve arvestades
ja neile ka kasu pakkudes ning minimiseerida visuaalset
reostust. On oluline märkida, et tuule-energia kasutusele
37
võtmine aitab leevendada kliimamuutuseid ning
vähendab õhusaastusest tulevaid terviseprobleeme.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
9. Ptk 3.6.5.4. Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud,
on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et kinnisvara väärtuse vähenemist võib
täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise
perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine (Tomson A.,
2025). No see on ilmselge vale!. Kinnisvara hind sõltub teadupärast asukohast,
tingimustest mis ses kohas valitsevad. Nüüd kui vahetusse lähedusse püstitada
müra ja visuaalset häiringut põhjustav tuulik siis selgelt elutingimused ju
halvenevad. Kui need pigem paraneks siis püstitataks neid ju Viimsisse ja Nõvale.
Võite lugeda ka "Postimehes" ilmunud lugu tuuleparkide läheduses elavate
inimeste emotsioonidest seoses nendega. kusjuures seal toodud isikud jäävad
kaugemale, kui 1000 m ja ka tuulikud on kaks korda madalamad.
Selgitus.
Teemat on käsitletud programmis ptk 3.6.5.4. ja puudub
alus kahelda info usaldusväärsuses.
Kinnisvara hinna väärtuse langust põhjustab eelkõige
inimeste teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude
suhtes (Sunak & Madlener 20161) ning tuulikute
nähtavus elamu piirkonnas maastikus (Gibbons 20152).
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige ja vara hindaja
Aivar Tomson selgitab, et Eestis on näiteid kohtadest,
kus tuuleparkide rajamine on pigem aidanud kaasa
piirkonna arengule. Näiteks Paldiski, kus tuuleparkide
arendamine on käinud käsikäes tööstuse kasvuga, on aja
jooksul näinud kinnisvara väärtuse kasvu, mitte langust.
Viimase kümne aastaga on korterite ruutmeetri hind seal
piirkonnas enam kui kahekordistunud. Paldiski
kinnisvara hindadel on jätkuvalt kasvupotensiaali. Tänu
uutele töökohtadele on tekkinud ka märkimisväärse
aktiivsusega üüriturg. Tööstuse olemasolu meelitab
Paldiskisse nii lühi- kui pikaajalisi üürnikke.
(https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia
/tuuleenergia/koduomanikud-ei-pea-tuuleparkide-
laheduses-eluaseme-vaartuse).
1 Sunak, Y., Madlener, R., 2016. The impact of wind farm visibility on property values: A spatial difference-in-differences analysis. Energy Economics. 55:79-91. 2 Gibbons, S. (2015). Gone with the wind: Valuing the visual impacts of wind turbines through house price. Journal of Environmental Economics and Management.
72:177-196.
38
Tuuleparkide rajamisega kaasnevat võimalikku mõju
kinnisvara hindadele hinnatakse KSH aruandes, lähtudes
Eesti ja välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute
andmetest.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
10. Ptk 3.6.5.5. Mõju piirkonna arengule on selgelt negatiivne. Veel vähem on
kohalikel põhjust siin edasi elada, veel rohkem süveneb ääremaastumine. See
arendus töötab regionaalarengule risti vastu, mis omakorda avaldab negatiivset
mõju, muuhulgas, ka riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks.
Selgitus.
Planeeringu eesmärk ei ole piirkonna arengut pidurdada,
vaid leida tasakaal võimalikest mõjudest ning riiklike ja
kohalike eesmärkide vahel. Samas loob
taastuvenergiapargi kavandamine eeldused piirkondliku
ettevõtluse ja energiatootmise arendamiseks ning
panustab energiajulgeolekusse ja kliimaeesmärkide
täitmisse, mis on samuti osa laiemast regionaalarengu
käsitlusest.
Arendusega võivad kaasneda ka positiivsed
majanduslikud mõjud, sealhulgas investeeringud
piirkonda, ajutine tööhõive ehitusperioodil, kohalike
teenuste kasutamine ning seadusest tulenevad kohaliku
omavalitsuse tulud ja võimalikud kogukonnale suunatud
hüved. Nende mõjude ulatus sõltub projekti lõplikust
lahendusest (täpsemalt kirjas KSH programm ptk
3.6.5.5).
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
11. Ptk 3.6.13 Aidu Veespordikeskuse detailplaneering, mille eesmärgiks on
maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste
rajamiseks. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda olukord, kus Aidu
veespordikeskuse taristut ei saagi välja ehitada või kaasneb liigne müra, varjutus
ja/või visuaalne häiring; No kasvõi see lõik on selgelt tuuleparki välistav.
Selgitus.
Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringu ala hõlmab
ligikaudu 386 ha suurust maa-ala ning paikneb Aidu
põlevkivikarjääri maa-alal ja osaliselt Uus-Kiviõli
kaevanduse mäeeraldisel. Detailplaneeringu eesmärk on
39
maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ning
ehitusõiguse määramine Aidu Veespordikeskuse
rajatiste ehitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste,
haljastuse ning liikluskorralduse põhimõtete määramine.
Taastuvenergiapargi detailplaneeringuala kattub
osaliselt Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringuga
kavandatud terviseraja, suusakeskuse, parkimisala ning
osaliselt puhkemajade alaga.
Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringu elluviimist on
alustatud, kuid seda ei ole tänaseks täielikult
realiseeritud. Detailplaneeringu edasise elluviimise
võimalusi ja ulatust on hinnanud veespordikeskuse
arendaja, kes on pidanud otstarbekaks kaaluda
detailplaneeringu lahenduse ajakohastamist, arvestades
piirkonna terviklikku ruumilist arengut, sealhulgas
taastuvenergiapargi kavandamist.
Sellest tulenevalt kavandatakse Aidu Veespordikeskuse
detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist üksnes
nendes osades, kus maaomaniku ja arendaja hinnangul
on otstarbekas muuta senist planeeringulahendust ning
kus see on vajalik detailplaneeringute omavahelise
kooskõla tagamiseks. Tegemist ei ole olukorraga, kus
taastuvenergiapark iseenesest tingiks kogu
veespordikeskuse detailplaneeringu muutmise, vaid
planeeringulahenduste omavahelise kooskõlastamisega,
lähtudes maaomaniku ja arendaja arenguplaanidest
ning eelistustest.
Puudub vajadus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
KSH programmi täiendamiseks.
12. DP alal kulgeb kaks teed - Aidu Veespordikeskuse juurdepääsutee ja teisel
pool RMK matkatee. 300m kõrgun tuulik pillub talvisel ajal oma labade küljest
Selgitus.
40
jää ja lume tükke nii kaugele, et nende teede kasutamine muutub ohtlikuks. seda
teemat ei ole "AIDU JA AIDULIIVA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM" üldse kajastanud.
Jäätumisrisk on oluline ohutegur, mida
detailplaneeringu ja KSH koostamisel arvestatakse.
Vajadusel tuleb tuulikutele paigaldada jäätumisvastane
süsteem. Täpsemad meetmed jäätumisriski
maandamiseks määratakse projekteerimise käigus,
lähtudes konkreetse tuuliku tüübist ja asukohast. Lisaks
paigaldatakse tuulepargi alale teavitustahvlid võimaliku
ohu eest hoiatamiseks. Programmis on tuuliku labadelt
jää kukkumise ohu teemat käsitletud ptk 3.6.12.
Puudub vajadus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
KSH programmi täiendamiseks.
Kaitseministeerium
18.06.2026
nr 12-1/26/129-2
Lüganuse Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile ja Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele (edaspidi RKIK) ettepanekuteks Aidu ja Aidu-
Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) programmi. Detailplaneeringuga kavandatakse tuuleparki,
päikeseparki, väiketuulikuid, energiasalvesteid ning nende toimimiseks vajalikku
taristut.
Kaitseministeeriumi valitsemisala huve kajastavate seisukohtade dubleerimise
vältimiseks esitame käesoleva kirjaga Kaitseministeeriumi ja RKIK ühised
ettepanekud.
Palume Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel arvestada Vabariigi
Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40 algatatud riigi eriplaneeringuga
(edaspidi REP) Aidu planeeringualale kavandatava kaitsetööstuspargiga ning
teha selles osas koostööd Kaitseministeeriumiga. Kaitsetööstuspargi REP Aidu
planeeringuala asub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala naabruses.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH programmis on
REP-ga planeeritavat Aidu kaitsetööstusparki mainitud vaid kumulatiivset mõju
käsitlevas peatükis 3.6.13. Detailplaneeringuga kavandatavate rajatiste
võimalikku mõju planeeritavale Aidu kaitsetööstuspargile käsitletud ei ole.
Vabariigi Valitsus kehtestas 22.08.2025 korraldusega nr 151 kaitsetööstuspargi
REP Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas
(https://www.riigiteataja.ee/akt/326082025004). Sama korraldusega tegi
Arvestatakse.
KSH programmi ptk 3.6.11 (mõju riigikaitselistele
objektidele) täiendatakse planeeritava Aidu
kaitsetööstuspargiga.
41
Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada välja Piirsalu ja
Aidu eelvalikualade kasutusele võtmise vajadus hiljemalt viie aasta jooksul
korralduse andmisest. Käesolevaks ajaks on Kaitseministeerium otsustanud
jätkata kaitsetööstuspargi REP menetlust ka Piirsalu ja Aidu aladel. Alates
26.06.2026 toimub Piirsalu ja Aidu eelvalikualade planeeringu ja KSH esimese
etapi aruande avalik väljapanek
(https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-
planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark).
Palume juba praeguses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamise etapis
arvestada järgmiste tingimustega ning lisada need ka detailplaneeringu
lähteseisukohtadesse ja KSH programmi:
1. Elektrituuliku kaugus REP-ga kavandatavast kaitsetööstuspargi ala piirist peab
olema suurem, kui elektrituuliku tipukõrgus.
Arvestatakse. Detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendatakse nimetatud välistava tingimusega, et
kaitsetööstuspargi piirist peab olema tuulikute ehitamise
keeluala vähemalt tuuliku tipukõrguse ulatuses. KSH-s
hinnatakse, kas puhvri ulatust on vaja võimalikest
avariiohtudest vms tingimustest suurendada.
2. Energiasalvesteid elektrituulikutest kaitsetööstuspargi ala piiri poole mitte
kavandada. Arvestatakse. Detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendatakse nimetatud välistava tingimusega.
3. Päikesepaneele mitte kavandada dokumendi „Asukoha eelvaliku täiendus
Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“
https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-
05/Asukoha%20eelvaliku%20t%C3%A4iendus%20Piirsalu%20ja%20Aidu%20ee
lvalikualade%20osa s.%20Eeln%C3%B5u.pdf ) peatükis 2.3. „Ohutute kauguste
määramine“ joonisel 4 näidatud ohutuskoefitsiendi alasse k22.
Arvestatakse.
Detailplaneeringu LS ja KSH programmi täiendatakse
nimetatud välistava tingimusega.
Terviseamet
18.06.2026
nr 9.3-4/26/4352-2
Amet on tutvunud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
KSH programmiga ning märgib järgmist:
1. Soovitame tuulikute asukohtade valikul arvestada Lüganuse valla
üldplaneeringus toodud puhveralaga 1 km, kuna mida kaugemale jäävad
kavandatavad tuulegeneraatorid elamualadest, seda minimaalsem on risk ka
negatiivsete tervisemõjude avaldumiseks.
Teadmiseks võetud. Detailplaneeringu lahenduse
koostamisel arvestatakse Lüganuse valla üldplaneeringu
nõudega, et elamutest peavad tuulikud paiknema
vähemalt 1 km kaugusel. Erandjuhul võivad tuulikud
paikneda kuni 750 meetri kaugusel kui selleks on
maaomaniku nõusolek (tingimus välja toodud KSH
programmi tabelis 1 (Tingimused detailplaneeringu läbiviimiseks tuuleenergia tootmise aladel ja nõuetega
42
arvestamine Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel)).
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
2. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt
müra leevendavaid meetmeid tuleks rakendada juhul, kui tuuleturbiinide müra
ületab 45 dB Lden (ööpäeva 24 h keskmine). Eeldusel, et tuulikupark töötab kuni
24 tundi ööpäevas, soovitab amet uute tuuleparkide arendamisel võtta aluseks
kõige rangemad ehk müra sihtväärtused, mis ei ületaks elamualadel päeval 50
dBA ja öösel 40 dBA. Kirjeldatud lähemist toetab ameti senine praktika seoses
inimeste poolt esitatud kaebustega.
Arvestatakse. Teemat on käsitletud programmi ptk 3.6.5.1,
kus on lähtutud sihtväärtuse tagamise vajadusest. /…/Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski
eesmärgiks kõikide müratundlike alade suhtes rangeimate
nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine,
mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel.
II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval
ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt,
saab määravaks mürataseme vastavuse tagamine öistele
ehk rangematele nõuetele (40 dB).
Atmosfääriõhu kaitse seaduse uue sõnastuse (kehtivuse
algus 1.07.2026) kohaselt on müra sihtväärtus
piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike
alade elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks.
Müra sihtväärtust kohaldatakse müratundliku ala
planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse
maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra
sihtväärtus ületatud. Müratundlik ala AÕKS-i tähenduses
on ala, millele on vastavalt üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarbele AÕKS § 57 alusel määratud I–IV
mürakategooria.
3. Tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel ning lõpliku tuuliku mudeli
väljavalimisel tuleks teostada täiendav müra modelleerimine (sh
madalsageduslik müra), mis arvestaks välja valitud tuuliku andmeid ning täpset
paigutust.
Teadmiseks võetud. Kaalume DP koostamisel
rakendussätetesse tingimusena lisamist.
4. Tuulepargi käitamise järgselt tuleks teostada lähimate eluhoonete juures
tuulikute välisõhu müra mõõtmised. Eesmärgiks on kontrollida, kas olukord
vastab kehtivatele normtasemetele või planeeringus fikseeritud tingimustele.
Teadmiseks võetud. Kaalume DP koostamisel
rakendussätete tingimusena lisamist.
43
Keskkonnaamet
19.06.2026
nr 6-5/26/1320-3
Keskkonnaamet on DP LS ja KSH programmiga tutvunud ning esitab oma
pädevusvaldkonna piires järgmised ettepanekud ja märkused materjalide
täiendamiseks ja parandamiseks:
1. DP LS ja KSH programmi sissejuhatuses (lk 8) on kirjas, et DP algatamise
otsuse tekstis on ekslikult DP ala suurusena märgitud 364 ha. Viidatud on, et
õige ulatus on esitatud otsuse lisas 1 esitatud skeemil. Märgime, et nimetatud
skeemil on kujutatud vaid ala kontuur, kuid ei ole täpsustatud ala suurust
hektarites. Keskkonnaamet järeldab, et ptk-s 1 välja toodud 435 ha on sel juhul
DP ala õige suurus. Palume materjalides planeeringuga seotud parameetrid üle
vaadata ja ühtlustada.
Arvestatakse. DP LS ja KSH programm parandatakse
vastavalt Lüganuse Vallavolikogu 30. juuni 2026 otsusele nr 50 Lüganuse Vallavolikogu 18.12.2025 otsuse nr 12 „Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine.
2. DP LS ja KSH programmi ptk-s 2.1 (lk 14) on lisaks sissejuhatusele kirjeldatud
veelkord, mitu tuulikut on DP alale kavandatud (kokku 8+3). Ptk-s 2.3 (lk 15) on
kirjas, et kavandatakse kuni 13 tuulikut. Palun ühesuguse käsitluse eesmärgil
lisada ka ptk-i 2.1 ja läbivalt kogu programmis, et potentsiaalselt lisandub 11-le
tuulikule veel 2 tuulikut (kokku 13).
Arvestatakse. DP LS ja KSH programm parandatakse
vastavalt Lüganuse Vallavolikogu 30. juuni 2026 otsusele nr 50 Lüganuse Vallavolikogu 18.12.2025 otsuse nr 12 „Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine.
3. DP LS ja KSH programmi peatüki 3.6.2.1 all on alapeatükina 2.6.2.1.1., 2.6.2.1.2.
jne. Eeldatavalt peaksid need olema 3.6.2.1.1 ja 3.6.2.1.2 jne. Palume peatükkide
nummerdust korrigeerida.
Arvestatakse. Viga parandatakse.
4. DP LS ja KSH programmi ptk-s 3.1 (lk 17) on toodud välja, et KSH raames
teostatakse taimestiku, nahkhiirte ja linnustiku uuringud. Samas dokumendi
lisadena on märgitud vaid taimestiku ja nahkhiirte uuringud, mis võib lugejas
segadust tekitada. Ptk-s 2.6.2.1.2.1 (lk 47-48) on selgitatud, et aastatel 2024-
2025 on Margus Pensa poolt viidud läbi täiendav linnustiku uuring. Palume seda
asjaolu ka ülevaatlikult ptk-s 3.1 käsitleda ning tuua välja, et uuringu aruanne
esitatakse KSH aruande koosseisus.
Arvestatakse. Ptk 3.1. täiendatakse vajalike uuringute
nimekirja osas.
Uuringu aruanne esitatakse KSH aruande koosseisus
kooskõlas LKS § 53 lg 1.
44
5. DP LS ja KSH programmi ptk-s 3.6.13 (lk 62) on kirjeldatud kumulatiivsete
mõjude hindamist KSH-s ning esitatud loetelu võimalike kumulatiivset mõju
avalduvate objektide kohta, mis on Keskkonnaameti hinnangul ebatäpne.
Loetelust puuduvad näiteks Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tuulepargialad (planeering
kehtestati kõigi kolme tuuleala (alad 1, 2a ja 2b ning 3) osas 28.05.2026).
5.1. Samas ptk-s on kirjas: Detailplaneeringualast idas asub 30 tuulikuga Aidu
tuulepark, mis on kavandatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga
„Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja
rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik“.
Märgime, et 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla ÜP muutis nimetatud
teemaplaneeringu kehtetuks. Aidu taastuvenergiapargis on praeguseks
püstitatud 17 tuulikut. Samal arendusalal on 11 tuulikule 2015. aastal väljastatud
ehitusload (kuni 185 m kõrgustele tuulikutele). Kuna Aidu tuulepargi arendaja
soovib väljastatud ehituslubade kohaseid tuulikute kõrgusi olulisel määral
muuta (kuni 311 m kõrguseks), on Lüganuse Vallavalitsusel samaaegselt käimas
tegevusloa menetlus kõrguste muutmiseks, mis tugineb kehtestatud Lüganuse
valla ÜP-l. Eelnimetatud võimalike kumulatiivsete mõjude loetelus ei ole
märgitud, et on kavandamisel Aidu osaliselt olemasoleva tuulepargi tuulikute
mõõtmete oluline suurendamine.
Märgime, et lõplik ülevaade koosmõju avalduvatest teistest arendustest või
objektidest peab selguma KSH aruande koostamise käigus. Arvestades
võimalikke kumulatiivseid mõjusid tuleb välja tuua ka kõik
lähipiirkonnas/mõjualas menetluses olevad tuulealade planeeringud (sh silmas
pidades, et KSH aruande koostamise ajaks on võib-olla mõni kehtestatud).
Dokumendi kohaselt on mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib
esineda, on eelkõige visuaalne mõju, müra ja barjääriefekt, lisaks arvestatakse
KSH aruandes ka võimaliku kumuleeruva mõju avaldumist linnustikule,
loomastikule ning rohevõrgustikule. Keskkonnaametile teadaolevalt esineb
linnustiku osas ka potentsiaalselt oluline kumuleeruv kokkupõrkerisk, seda
seoses ala külastavate kotkaste (sh kaljukotkas) ning olemasoleva Aidu
tuulepargiga. Palume täiendada.
Arvestatakse. KSH programmi kumulatiivsete mõjude
peatükki täiendatakse. Kumulatiivset mõju saab hinnata
sõltuvalt alusinfo olemasolust ning planeeringute
menetlusstaadiumist ja projektide lahenduste
täpsusastmest.
6. DP LS ja KSH programmi ptk-s 3.4.4 (lk 35) skeemil 9 on kujutatud
püsielupaigad, sh looduskaitseseaduse (LKS) § 50 lg 2 kohased püsielupaigad,
Arvestatakse. Skeemilt 9 eemaldatakse püsielupaigad.
45
lk-l 36 tabelis 4 on loetletud kaitsealuste linnu- ja loomaliikide (sh I
kaitsekategooria) leiukohad ning kaugused planeeringualast. Keskkonnaamet
on seisukohal, et viidatud info koondmõjuna viitab juba rangelt kaitstava liigi
isendi täpsele elupaiga asukohale ning see on vastuolus LKS § 53 lg 1 ja AvTS §
35 lg 1 p 8. Palume need dokumendist välja jätta ja järgmises menetlusetapis
esitada vajadusel näiteks eraldisesivalt asutusesiseseks kasutamiseks (AK)
märkega Keskkonnaametile.
M. N. ja R. N.
24.06.2026
Seoses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamisega esitan
järgmised ettepanekud ja vastuväited.
Tutvudes avalikustatud materjalidega ilmneb, et käesolevas etapis puuduvad
veel piisavad uuringud ja analüüsid, mille alusel oleks võimalik hinnata
kavandatava arenduse tegelikku mõju piirkonna elanikele, keskkonnale ja
kinnisvara väärtusele.
Planeeringuga kavandatakse kuni 280–300 meetri kõrgused tuulikud,
energiasalvestid, päikesepark ning muu teenindav taristu. Avalikustatud
dokumentidest nähtub, et mitmed olulised mõjud on alles tulevikus hinnatavad
ning sisulised uuringud puuduvad või on alles kavandamisel.
Eelkõige pean puudulikuks järgmisi asjaolusid:
1. Mõju inimese tervisele ja elukeskkonnale ei ole piisavalt hinnatud
Dokumentides puuduvad konkreetsed sõltumatud analüüsid madalsagedusliku
müra, infraheli, vibratsiooni ning varjutuse pikaajalise mõju kohta inimese
tervisele ja heaolule. Samuti ei ole esitatud selgeid hinnanguid piirkonna
tegelikule mürakoormusele erinevates ilmastikuoludes.
2. Mõju kinnisvara väärtusele ei ole sisuliselt analüüsitud
Planeeringu materjalides puudub sõltumatu analüüs kavandatava tööstusliku
arenduse võimalikust mõjust piirkonna kinnisvara väärtusele ja
investeerimiskeskkonnale. Kinnisvaraomanikuna pean seda oluliseks puuduseks.
3. Loodusmõjude uuringud ei ole lõpule viidud
Avalikustatud nahkhiirte ja taimestiku dokumendid sisaldavad üksnes uuringute
metoodikaid, mitte uuringute tulemusi. Seetõttu ei ole võimalik hinnata
tegelikku mõju piirkonna elustikule ega kaitstavatele liikidele.
4. Kumulatiivsete mõjude analüüs on ebapiisav
Selgitus.
KSH programmi eesmärk on määratleda mõju hindamise
ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja uuringute
vajadus, et tagada kavandatava detailplaneeringu
keskkonnamõjude terviklik, tõenduspõhine ja läbipaistev
hindamine. Mõju hindamist alles hakatakse äbi viima ja
KSH programm on selle aluseks. Seetõttu ei ole tõesti
veel eluslooduse uuringud valminud ja sisuline mõju
hindamine on tegemata. Seda tehakse järgmiseks etapis.
KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise
protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas
kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid
leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH
menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH
programmi koostamine (praegune etapp), KSH aruande
koostamine, avalikustamine ja kaasamine, aruande
täiendamine, KSH lõppjäreldus ja otsus (KSH aruande
vastuvõtmine ja hiljem planeeringu kehtestamine).
Vastuseks Teie ettepanekutele:
• KSH programmi mõnevõrra täiendatakse
laekunud ettepanekute osas, kuid programmi
laiendamine (mainimata laiendamise valdkonda)
ei ole põhjendatud.
• Sõltumatuid tervise- ja kinnisvaramõjude
eksperte ei kaasata. Tuuleparkidest tulenevaid
46
Puudub terviklik hinnang piirkonna teiste olemasolevate ja kavandatavate
arenduste
koosmõjule, sealhulgas mõjule maastikule, elukeskkonnale ja piirkonna
arengule.
5.Ettevaatusprintsiibi rakendamise vajadus
Arvestades kavandatava arenduse ulatust ja võimalikku pöördumatut mõju
piirkonna
keskkonnale ning inimeste varalistele õigustele, tuleb enne detailplaneeringu
edasist
menetlemist läbi viia sõltumatud ja põhjalikud mõju-uuringud.
Teen ettepaneku:
• laiendada KSH programmi;
• kaasata sõltumatud tervise- ja kinnisvaramõjude eksperdid;
• viia läbi täiendavad sõltumatud müra, infraheli ja kinnisvaramõjude
uuringud;
• hinnata eraldi mõju piirkonna kinnisvara väärtusele ja
ettevõtluskeskkonnale;
• tagada kohalike elanike ja kinnisvaraomanike sisuline kaasamine enne
edasiste otsuste tegemist.
Leian, et käesoleval kujul ei anna avalikustatud materjalid piisavat alust hinnata
kavandatava
arenduse sobivust piirkonda ega selle pikaajalist mõju inimese tervisele, varale
ja elukeskkonnale.
tervisemõjusid uurib Tartu Ülikool,
ülevaateuuringu I etapi aruanne on kättesaadav
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/
documents/2025-
09/Ülevaateuuringu%20I%20etapp%20%28tuul
epargid%29.pdf. Tuuleparkide rajamisega
kaasnevat võimalikku mõju kinnisvara hindadele
hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja
välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute
andmetest.
• KSH läbiviimisel viiakse läbi käitamisaegne
müraanalüüs, mis sisaldab müra leviku
modelleerimist (mürakaart) lähtudes arenduse
müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod,
salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja
ümbritseva keskkonna andmetest, müraalasest
olukorrast (piirkonna teistest müraallikatest)
ning analüüsiga seotud asjakohastest
kirjeldustest. Modelleerimise tulemusi
võrreldakse kehtivate müra normväärtustega,
mis on seatud inimese tervise kaitseks.
Teaduskirjandusele tuginedes ei ole infraheli
oluline keskkonnamõju elektrituulikutest
tulenevalt (vt KSH programmis ptk 3.6.5.1). KSH
aruandes käsitletakse infraheli mõju üksnes
juhul, kui aruande koostamise ajaks (võrreldes
2026. aasta aprilli seisuga) on pädevad
riigiasutused avaldanud uued suunised, mis
nõuavad põhjalikumat hindamist.
• Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele,
hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja
välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute
andmetest (KSH programm ptk 3.6.5.5).
47
• KSH aruande valmimisel toimub uus kaasamine
(eeldatav ajakava on esitatud programmis ptk
4.1), mille vältel kõik huvilised saavad esitada
ettepanekuid koostatud KSH aruande sisu kohta.
Siis on teada tuulikute täpsed asukohad,
valminud on uuringud ja neist lähtuvalt mõju
analüüs.
Tuulepargi rajamine ei ole vastuolus
ettevaatuspõhimõttega, kui planeeringuprotsessis
järgitakse kehtivaid seadusi, viiakse läbi põhjalik
keskkonnamõju strateegiline hindamine ja
rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid. Pigem tuleb
iga projekti hinnata individuaalselt, tuginedes
teaduslikele uuringutele ja seadusandlikele nõuetele.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Farad Group OÜ
U. V.
25.06.2026
Saadan Teile oma seisukoha AIDU ja AIDU-LIIVA detailplaneeringu menetluses.
Farad Group OÜ’le kuulub planeeringualal asuv PÕLLU (katastri nr
44901:002:0283, üldpindala 9,65 ha, sellest 9,37 haritud põllumaad) kinnistu.
Olen eelnevalt eri Eesti piirkondades kokku puutunud erinevate taastuvenergia
tootmise arendajate soovidega - MITTE KUSKIL pole jõutud erinevatel põhjustel
ehitusloa taotluseni. Nii Soome kui ka Läti on meist ammu mööda läinud nii
tuulikute arvu kui ka protsesside juhtimise osas.
Olen kindel, et taastuvenergia arendamine on oluline nii Eesti energiajulgeoleku,
kliimaeesmärkide kui ka kohaliku piirkonna arengu seisukohalt. Maaomanikuna
soovin, et detailplaneeringu käsitlemisel tuleb hinnata kavandatavat tegevust
kompleksselt ja ei tohiks keskenduda üksikutele vastuargumentidele.
MARU andmetel on PÕLLU kinnistu põlluosa boniteet 21, mis on ülimalt alumise
piiri peal. Lisaks ei lõpetaks mõne tuuliku püstitamine põllu harimist, st kogu
pinda pole vaja.
Maaomanikuna toetan täielikult tuulepargi kavandamist planeeringualas
asuvale PÕLLU (Aidu k) kinnistule.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
48
Palun minu positiivne seisukoht detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel arvesse võtta.
Loodan lähitulevikus näha tuulikuid kerkimas.
Maa- ja Ruumiamet
25.06.2026
nr 6-3/26/920-3
Tutvunud esitatud materjalidega, märgib MaRu järgmist.
1. Esitatud materjalide peatükis 1 „ülevaade detailplaneeringuga kavandatust“
on välja toodud, et: „Tuulikute ja tuulepargi alajaamade vahelised ülekandeliinid
kavandatakse maakaablitena, alajaamadest edasi võib kasutada õhuliine.
Planeeringus nähakse ette ka lahendus elektrienergia ülekandevõrguga
liitumiseks, selleks on eelistatud olemasolevad või uued alajaamad või liitumine
otse 110 kV või 330 kV elektriliinile. Planeeringus määratakse ka tuulepargi ja
elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste õhuliinide/maakaablite võimalikud
asukohad ja ligikaudsed pikkused koos kõikide alternatiividega.“ Peatükis 1.5
on selgitatud täiendavalt: „Lähim võimalik olemasolev põhivõrgu alajaam on
põhja suunas asuv Püssi alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning
liituda sealt 110 või 330 kV liinile. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt
tuleb võimalusel kasutada tuulepargi ja 110 kV või 330 kV alajaama vaheliste
liinidena olemasolevate liinide koridore. Täpne elektri ülekandeliinide
paiknemine selgub detailplaneeringu koostamise käigus.“
Märgime, et juhul kui elektrienergia põhivõrguga liitumiseks vajaminevad
olemasolev(ad) alajaam(ad) või 110 kV või 330 kV liinid ei paikne
detailplaneeringu alas, tuleb nendega liitumise korral õhuliiniga laiendada
detailplaneeringuala õhuliinide paiknemise ulatuses kuna õhuliinil on erinevalt
maakaablist ruumiline mõju (visuaalne mõju, kaitsevöönd, raadamise vajadus
jne).
Teadmiseks võetud.
Detailplaneeringu koostamise käigus kaalutakse
võimalikke põhivõrguga liitumise lahendusi ja vajadusel
laiendatakse detailplaneeringuala.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
2. Esitatud materjalide peatükis 3.1 „Eesmärk ja metoodika“ on välja toodud KSH
käigus toimuvad tegevused, uuringud jms. Tabelis 1 (lk 25) on selgitatud, et DP
ja KSH koostamisel viiakse läbi rida uuringuid ja hindamisi (müra ja varjutuse
modelleerimine, visuaalse mõju hindamine, sh koostatakse fotomontaaž,
kumulatiivsete mõjude hindamine jne). Samas pole peatükki 3.1 müra ja
varjutuse modelleerimist ning visuaalsete mõjude hindamist, sh fotomontaaži
koostamist välja toodud. Palume antud asjaolud parema loetavuse tagamiseks
käsitleda ka peatükis 3.1.
Arvestatakse. Kõik KSH raames tehtavad uuringud ja
analüüsid koondatakse ptk 3.1 alla alapeatükki 3.1.1.
49
3. Samuti on peatükis 3.1 toodud välja, et vajadusel viiakse läbi Natura
asjakohane hindamine. Peatükis 3.6.1 on viidatud OÜ Lemma poolt koostatud
eelhinnangutele, kus jõuti järeldusele, et Natura asjakohane hindamine on
vajalik läbi viia Muraka linnualale. Samas alapeatükis nõustutakse selle
järeldusega, mistõttu palume kaaluda, kas peatükis 3.1 oleks selguse huvides
mõistlik juba välja tuua, et Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia, mitte
viidata sellele võimalusele.
Arvestatakse. Vastav parandus tehakse KSH programmis.
4. Palume detailplaneeringu koostamisel ette näha meetmed, mida on vajalik
arvestada tuulepargi mõjualas uute hoonete kavandamisel. Otstarbekas on
määrata müratundlike ehitiste keeluala planeeringuala sees.
Arvestatakse. Detailplaneeringu koostamisel kaalutakse
meetmeid tuulepargi mõjualas uute hoonete
kavandamisel arvestamiseks.
Detailplaneeringus kaalutakse müratundlike ehitiste
keeluala määramist (mis võib eeldada selleks vajaliku
detailplaneeringuala laiendamist).
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
5. Kuna üha enam on ühiskonnas tõusetunud tuulikutega kaasneva impulssheli
mõju inimese tervisele, siis palume ka seda teemat KSH programmis lühidalt
käsitleda.
Arvestatakse. Detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täpsustati vastavalt ettepanekule ning täiendati ptk
3.6.5.1.
6. Dokumendi tabelis 12 on välja toodud kaasatavad osapooled ja
koostöötegijad. Juhime tähelepanu, et koostöötegijate hulka on arvatud
naaberomavalitsused. Märgime, et kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu
menetluses on planeeringualaga piirnevad kohalikud omavalitsused kaasatavad
arvamuse andjatena, mitte koostöötegijatena (PlanS § 124 lg-d 7, 9).
Samuti palume planeeringumenetluses kaasatavateks osapoolteks märkida
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium ning MaRu.
Selgitame, et MaRu osaleb menetluses PlanS-is sätestatud korras nii kaasatava
asutusena (planeeringu heakskiitjana) kui ka koostöötegijana (maaparandus,
geodeetilised märgid). Kuna tuulepargil võivad olla mõjud raadiosidele, siis
palume kaasatava osapoolena tabelisse märkida ka Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Palume kaasatava osapoolena tabelisse
märkida ka Kliimaministeerium. Palume eeltoodust lähtuvalt tabelit korrigeerida.
Arvestatakse. Tabel 11. on korrigeeritud vastavalt
märkustele.
50
7. Palume dokumendi ptk-is 3.3 ,,Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
dokumentidega“ välja tuua seosed muude strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mis on kajastatud nt ptk-is 3.6.13 ,,Kumulatiivse
mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega“.
Kuna planeeringuala paikneb Alutaguse valla ning Jõhvi valla läheduses, siis
palume seletuskirjas käsitleda asjakohaste strateegiliste dokumentidena ka
Alutaguse valla ja Jõhvi valla üldplaneeringuid.
Märgime, et planeeringuala ümbruses on koostamisel VKG Wind tuulepargi
detailplaneering, Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 ja Varja tuulikupargi
detailplaneeringuala nr 3 detailplaneeringud, Aasa gaasijaama detailplaneering
ning Sirtsi-Rebu tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Kehtestatud
on Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse
eriplaneering alade 1, 2b ja 3 osas, Viru Keemia Grupp AS biotoodete
tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneering, Viru Keemia Grupp AS
tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Ülevaatlikuma informatsiooni saamiseks soovitame eelpool nimetatud
planeeringute seoseid kajastada ka joonistel. Samuti palume nimetatud
planeeringuid arvestada kavandatud tegevuse kumulatiivse mõju hindamisel
piirkonnas.
Arvestatakse. Ptk 3.3 ja ptk 3.6.13 täiendatakse.
8. Märgime, et planeeringuga tuleb lahendada PlanS § 126 lõike 2 kohased
kohustuslikud ülesanded. Selgitus. Asjakohased ülesanded on detailplaneeringu
lähteseisukohtadesse ptk 2.3 lisatud.
9. Juhime tähelepanu, et tulenevalt hiljutisest PlanS-i muudatusest on § 125 lg
1 p 4 alates 13.06.2026 kehtetu. Arvestatakse. Vastav parandus tehtud.
R. P.
25.06.2026
Esitan oma arvamuse seoses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
menetlusega. Olen ühe planeeringuala kinnistu omanik ning olen sõlminud
arendajaga kokkuleppe tuulepargi kavandamiseks minu maale.
Pean oluliseks rõhutada, et minu hinnangul ei ole põllumajandusmaa
kasutamine vastuolus tuuleenergia tootmisega. Tuulikute rajamisel jääb valdav
osa põllumaast jätkuvalt põllumajanduslikku kasutusse ning maa senine kasutus
saab jätkuda ning koostöö tuulearendusega toetab seda.
Lüganuse vald on üldplaneeringus juba ette näinud võimaluse kavandada
eelvaliku tuulealadel tuuleparke ka põllumajandusmaadele. Seetõttu pean
Teadmiseks võetud.
Üldplaneering võimaldab tuuleparkide rajamist ka
väärtuslikule põllumajandusmaale juhul, kui see jääb
tuuleenergeetika arendamiseks määratud alale, nagu
seda on koostatava detailplaneeringu ala, kuid samas
hinnatakse KSH-s täiendavalt mõjusid
põllumajanduslikule kasutusele, sh võimalikule
põllumajandusmaa killustamisele. Tuulikute asukohtade
51
oluliseks, et detailplaneeringu menetluses lähtutaks üldplaneeringu
põhimõtetest ning hinnataks kavandatava lahenduse tegelikke mõjusid.
Lisaks soovin juhtida tähelepanu sellele, et kuigi minu kinnistu on
registriandmetes käsitletud kõrge boniteediga põllumaana, ei pruugi see
rekultiveeritud maa puhul täielikult kajastada selle tegelikke omadusi ja
põllumajanduslikku tootlikkust. Seetõttu pean põhjendatuks, et lähitulevikus
hinnataks, KOV poolt maa boniteedi vastavust tegelikule olukorrale.
Toetan detailplaneeringu koostamise jätkamist ning palun minu arvamust
menetluses arvestada.
valikul kaalutakse põllumaad säästvat tuulikute
paigutust.
Nõustume, et tuuleparkide rajamine ei välista
põllumajandusliku tegevuse jätkumist. Vastupidi –
senine praktika näitab, et tuulikud ja põllumajandus
saavad samal maa-alal edukalt koos toimida. Tuuliku
rajamiseks on püsivalt vajalik teenindusmaa suurus
üksnes ligikaudu 0,5 ha, samas kui ülejäänud maa jääb
jätkuvalt haritavaks ning seda saab kasutada senisel
otstarbel. KSH-s ei hinnata maa boniteedi vastavust
väärtusliku põllumajandusmaa kriteeriumitele.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
E. K.
26.06.2026
Seoses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi esitamisega ettepanekute
saamiseks soovin avaldada oma seisukoha maaomanikuna.
Olen sõlminud arendajaga kokkuleppe tuulikute kavandamiseks minu kinnistule
ning toetan detailplaneeringu menetluse jätkamist. Leian, et maaomaniku tahet
tuleb planeerimismenetluses arvestada samaväärselt teiste menetlusosaliste
seisukohtadega. Olen oma otsuse teinud teadlikult ning pean tuuleenergia
arendamist minu kinnistul sobivaks ja põhjendatuks.
Mulle on teada, et Lüganuse valla kehtiv üldplaneering näeb eelvaliku
tuulealadel ette võimaluse kavandada tuuleparke ka põllumajandusmaadele.
Seetõttu ei pea ma põhjendatuks seisukohti, mille kohaselt üksnes asjaolu, et
tegemist on põllumaaga või näiteks kõrge boniteediga maaga, välistaks
tuulepargi kavandamise. Põllumajandusega tegelemine sõltub üha enam
majanduslikust stabiilsusest. Tuulepargiga seotud koostöö aitab maandada
põllumajandusega kaasnevaid riske ning toetab ettevõtte pikaajalist toimimist!
Palun minu seisukohta detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmi koostamisel arvestada.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
52
Jaani Talu OÜ
H. T.
26.06.2026
Esitan käesolevaga oma seisukoha Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
kohta.
Olen planeeringualal asuva kinnistu omanik ning minu maa kuulub kavandatava
arendusala koosseisu. Olen sõlminud ettevõttega TMW Green kokkuleppe, mis
võimaldab minu kinnistule tuulikute kavandamist.
Pean oluliseks, et detailplaneeringu menetlus viiakse läbi põhjalikult ning
kavandatavat tegevust hinnatakse kehtivate õigusaktide, Lüganuse valla
üldplaneeringu, vajalike uuringute ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
tulemuste alusel. Minu hinnangul on planeerimismenetlus õige koht, kus
selgitada välja, kas ja millistel tingimustel on kavandatav lahendus piirkonda
sobiv.
Arvestades, et kehtivas üldplaneeringus on see piirkond määratud tuuleenergia
eelisarendusalaks ning selles on ette nähtud võimalus kavandada tuuleparke ka
põllumajandusmaadele, ei pea ma põhjendatuks välistada sellise arenduse
kaalumist üksnes maa sihtotstarbe tõttu. Maaomanikuna pean oluliseks, et
tuuleenergia tootmine võimaldab jätkata põllumajandusliku maa senist
kasutamist. Tuulikud hõivavad maast vaid väikese osa ning ülejäänud maa jääb
ka edaspidi haritavaks. See võimaldab ühendada taastuvenergia tootmise ja
põllumajandusliku tegevuse, toetades maa jätkusuutlikku kasutamist ka
tulevikus.
Palun minu kui puudutatud maaomaniku seisukohta detailplaneeringu
lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
koostamisel arvesse võtta.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
Päästeamet
26.06.2026
Ida päästekeskusel puuduvad ettepanekud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta. Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
OÜ Aidu Wind Park
D. J. K.
S. S.
OÜ Aidu Wind
M. S.
27.06.2026
- Ettepanekud
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 13
kohaselt esitatakse KSH programmis muude nõutavate asjaolude hulgas
kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, seos
planeerimisdokumentidega, teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju,
eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate
Arvestatakse osaliselt.
Detailplaneeringu LS ja KSH programmi ptk 3.3
kavandatava tegevuse seos strateegiliste
arengudokumentidega täiendatakse mh Aidu tuulepargi
teemaplaneeringu infoga.
53
keskkonnaelementide kohta. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu
või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile
või varale.
Eeltoodust tulenvalt tuleb KSH programmi täiendada järgnevate nõuetega:
1. Kajastada vastuolu Aidu tuulepargi teemaplaneeringuga
Lüganuse vald on teadlik, et Aidu tuulepargi arendamisega alustati juba 2008.
aastal. Aidu tuulepargi planeerimisel, ehitusõiguse taotlemisel,
hoonestusõiguste omandamisel, investeerimisotsuste teostamisel ning
finantseeringu kaasamisel arvestati Aidu tuulepargi teemaplaneeringus
ettenähtuga, sh asjaoluga, et algatatud detailplaneeringuala on
maatulundusmaa. Vähimalgi määral ei olnud võimalik investeerimisotsuste
teostamisel arvestada võimalusega, et Aidu tuulepargi vahetusse lähedusse
kavandatakse maatulundusmaale mastaapset negatiivset mõju omavat
tuuleparki. Seega on äärmiselt taunimisväärne KSH eelhinnangus esitatud
järeldus, et vaatamata asjaolule, et kavandatava tegevuse ala jääb Aidu
tuulepargi teemaplaneeringu kohasele maatulundusmaa juhtotstarbega alale,
siis kuna vastaval alal kitsendusi seatud ei ole, siis ei ole kavandatav tegevus
vastuolus Aidu tuulepargi teemaplaneeringuga. On ilmne, et maatulundusmaa
ei ole ette nähtud tuulepargi arendamiseks ning vastupidist väita on selgelt väär
ja eksitav ning KSH programmis sõnaselgelt vastav eelhinnangu eksitav väide
ümber lükata.
Planeeringuala on Lüganuse valla kehtivas
üldplaneeringus planeeritud potentsiaalselt sobiva alana
tuulenergeetika arendamiseks ning üldplaneeringu
koostamise menetluses oli kõigil huvitatud isikutel, sh
naaberkinnisasjade omanikel, võimalik esitada oma
seisukohad ja ettepanekud. Seetõttu ei saa nõustuda
väitega, et kavandatav detailplaneering on ainuüksi
maatulundusmaa juhtotstarbe tõttu vastuolus Aidu
tuulepargi teemaplaneeringuga.
Lüganuse valla üldplaneering näeb ette, et uute
tuuleparkide kavandamisel tuleb tagada vähemalt
üldplaneeringus sätestatud minimaalne vahekaugus
naabertuuleparkidest. Planeeringulahenduse kohaselt
on nimetatud tingimus täidetud.
Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda kavandatavat
detailplaneeringut üksnes vahekauguse aspektist
vastuolus kehtivate planeeringulahendustega.
2. Hinnata eraldiseisvalt mõju Aidu tuulepargile võttes arvesse nii püstitatud
tuulikud, kui käesolevaks hetkeks veel püstitamata tuulikud.
- Hinnata tuleb vähemalt järgnevaid asjaolusid:
• mõju tuulikute elektritoodangule;
• mõju tuulikute töörežiimidele;
• mõju tuulikute kasutegurile;
• mõju tuulikute töökindlusele;
• mõju tuulikute kasutuseale;
• mõju tuulikute hooldusvajadusele;
• mõju investeeringu väärtusele.
Arvestatakse osaliselt.
KSH koostamisel on põhjendatud hinnata kavandatava
tuulepargi ja olemasoleva Aidu tuulepargi võimalikku
aerodünaamilist koostoimet ulatuses, milles see võib
kaasa tuua keskkonna- või ruumilise arengu seisukohalt
olulisi mõjusid. Vajaduse korral võib selleks koostada
sõltumatu wake-analüüsi (lisatud programmi ptk 3.1.1)
mille maht täpsustatakse planeeringu koostamise
käigus.
54
- KSH programm tuleb täiendada nõudega koostada sõltumatu
aerodünaamiline modelleerimine (wake analysis), milles hinnatakse
kavandatavate tuulikute mõju olemasoleva Aidu tuulepargi kõikidele
tuulikutele. Analüüs peab sisaldama vähemalt:
• tuulevarju ulatust;
• turbulentsi muutust;
• aastase elektritoodangu muutust;
• energiakao protsenti;
• mõju eri tuulesuundades;
• vastavust asjakohastele standarditele.
- Kuivõrd wake-efekt ei väljendu üksnes toodangu vähenemises, vaid suurendab
ka turbulentsi, dünaamilisi koormusi ning seadmete kulumist, tuleb hinnata
mõju:
• tuulikute ekspluatatsioonile;
• hooldusvajadusele;
• töökindlusele;
• kasutuseale.
- KSH programm näeb ette mõju hindamise ettevõtlusele ja varale, mille raames
tuleb hinnata:
• mõju olemasoleva Aidu tuulepargi majanduslikule tasuvusele;
• mõju Aidu tuulepargi investeeringu väärtusele;
• võimalikku Aidu tuulepargi saamata jäävat tulu;
• mõju Aidu tuulepargi tootmisseadmete kasutamise efektiivsusele.
Samas ei ole põhjendatud täiendada KSH programmi
nõudega hinnata olemasoleva tuulepargi investeeringu
väärtust, majanduslikku tasuvust, võimalikku saamata
jäävat tulu ega muid konkurentsiolukorrast tulenevaid
ärilisi tagajärgi. KeHJS kohaselt on KSH eesmärk hinnata
kavandatava tegevuse olulist mõju keskkonnale ning
vajaduse korral inimese tervisele, heaolule,
kultuuripärandile ja varale. KSH ei ole mõeldud ühe
ettevõtja äririskide, investeeringu tasuvuse ega
konkurentsiolukorra analüüsimiseks.
Samuti ei ole põhjendatud eeldada mõju tuulikute
töökindlusele, hooldusvajadusele või kasutuseale ilma
eelneva tehnilise analüüsita. Selliseid mõjusid saab
hinnata üksnes juhul, kui aerodünaamiline
modelleerimine või muu tehniline analüüs näitab, et
kavandatav tuulepark võib põhjustada olulise turbulentsi
või muu tehnilise mõju avaldumist olemasolevatele
tuulikutele.
3. Kumulatiivse mõju hindamise täiendamine
Kumulatiivse mõju hindamisel tuleb hinnata ka mõju olemasolevate ning
varasemalt planeeritud tuuleparkide toimimisele. Kumulatiivne mõju peab
hõlmama vähemalt:
• Olemasolevate ning varasemalt planeeritud tuuleparkide
elektritoodangu muutust;
• wake-efektide summeerumist;
• piirkondliku tuuleressursi kasutamise muutumist.
Ei arvestata.
KSH koostamisel hinnatakse kavandatava tuulepargi
kumulatiivset mõju koos teiste olemasolevate ja
kavandatavate tuuleparkidega ulatuses, mis on vajalik
oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks.
Ei ole põhjendatud käsitleda olemasolevate või
varasemalt kavandatud tuuleparkide elektritoodangu
muutust iseseisva kumulatiivse keskkonnamõjuna.
55
Elektritoodangu võimalik muutus võib olla
aerodünaamilise modelleerimise tehniline väljund, kuid
selle hindamise eesmärk on vajadus välja selgitada
võimalike füüsikaliste mõjude ulatust, mitte hinnata ühe
ettevõtja majanduslikke huve või kaitsta olemasolevate
tuuleparkide tootmismahtu.
Seetõttu ei ole põhjendatud täiendada KSH programmi
nõudega hinnata olemasolevate tuuleparkide
elektritoodangu muutust eraldiseisva keskkonnamõjuna.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
4. Võimalikud leevendusmeetmed
Kui KSH käigus selgub, et kavandatav tuulepark omab negatiivset mõju Aidu
tuulepargile, tuleb KSH aruandes välja töötada konkreetsed
leevendusmeetmed, milleks võivad olla näiteks:
• tuulikute ümberpaigutamine;
• tuulikute arvu vähendamine;
• kõrguste muutmine;
• töörežiimide piiramine;
• mõju põhjustavate tuulikute kavandamisest loobumine.
Ei arvestata. Selgitame, et KSH-s määratakse meetmed
kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamiseks, vältimiseks,
vähendamiseks ja leevendamiseks ning põhjendatud
juhul kompenseerimiseks. Tuuleressursi kasutamine
iseseisvalt ei ole ebasoodne keskkonnamõju, seega
kõrvalasuvale tuulepargile tekkiv võimalik toodangu
vähenemine ei ole lahendatav leevendusmeetmetega.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
H.P.
27.06.2026
Materjali on palju ja on püütud kõike maksimaalselt heas valguses näidata.
Samas hiilitakse mööda kõikvõimalikest negatiivsetest mõjudest, ms paari
Lüganuse vallas asuva tuulepargiga juba avaldunud.
Tundub, et peale tuuliku ringide ringlevad Lüganuse vallas ainult raharattad
silme ees. Aga inimesed - neid pole Lüganusele vaja - tuulikutega asendame.
Nendel 17-l, mis praegu Aidus tiirlevad on juba negatiivne mõju. Tundlikele
inimestele on see avaldanud mõju. Paljud aga ei märkagi, et nende mõtlemine
on hajevil, mälu kaob, ebakindlus suureneb. Eriti tuuliste ilmadega muutub
olukord hullemaks, kui saabub tuulevaikne periood, on justkui teine hingamine.
Need 17 on kuni 185 m, mis juhtub siis, kui veel lähemal hakkavad tiirlema 100
Selgitus.
Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) käigus ei jäeta võimalikke negatiivseid
mõjusid tähelepanuta – vastupidi, hinnatakse põhjalikult
mõju inimese tervisele ja heaolule, sealhulgas müra,
varjutuse ja visuaalse mõju kaudu. Samuti analüüsitakse
mõjude kumuleerumist olemasolevate tuulikutega ning
modelleerimisel arvestatakse ilmastiku ja tingimuste
56
m kõrgemad? Kas üldse ette kujutate, mis siin toimuma hakkab? Hullud võivad
nii mõtlematult tegutseda.
Milleks on vaja Vallavalitsusel minna seda teed, et panna kõrvale veel kõrgemad,
võimsamad ja lähemale elanikele?
osas halvemat stsenaariumit (pärituul, metsa ja hoonete
puudumine, mis müra levikut takistaks).
Planeeringu eesmärk ei ole olemasolevaid probleeme
eirata, vaid nende olemasolul need tuvastada ja
vajadusel seada leevendusmeetmed või piirangud (sh
tuulikute asukoht, arv ja kõrgus). Tuulikute täpsed
parameetrid ja paiknemine selgitatakse alles
detailplaneeringu menetluse käigus, arvestades
uuringute tulemusi.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3.6.5.1 Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest,
sellisele kaugusele, mis välistab inimeste elukohas tervist otseselt kahjustava
müra esinemise. Mida see tähendab? millisele kaugusele peab selle ehitama?
Kui arvestada tõeliste teadlaste uuringutega, siis Eestis pole kohta, kus 100 km
raadiuses kedagi ei ela. Need meretuulepargi ehitised kuni 300 m ei sobi
maismaale. Vaadates seni kehtestatud planeeringute teemakäsitlusi, siis üheski
komisjonis ega volikogu laua taga pole neid, kes oskaksid küsida küsimusi
tervise, keskkonna, visuaalse häiringu, kinnisvara kohta. Mis saab nendest
monstrumitest siis, kui saabub arendaja pankrot? See tuleb - ja õige pea.
Maailmas on juba küllalt selliseid juhtumeid.
Aastakümneid on endise Maidla valla elanikud talunud määvärinaid ja pauke,
mis karjääris lõhkamistest tulenes. Elasime üle. Nüüd aga tahame rohkete
kuludega taastatud rekultiveeritud põllud - kõrge boniteediga viljakad alad - ja
taastuva looduse uuesti segi pöörata. See on KURITEGU! Kuhu jääb
toidujulgeolek?
Selgitus.
Detailplaneeringu ja KSH käigus modelleeritakse müra ja
varjutuse mõjud ning tuulikute asukohad valitakse
selliselt, et kehtivaid tervisekaitse nõudeid ei ületataks
eluhoonete juures. Lisaks on üldplaneeringus seatud
põhimõte, et tuulikuid ei kavandata elamutele lähemale
kui 1 km (erandkorras kuni 750 m kokkuleppel), mis
annab täiendava ruumilise puhvertsooni.
Teie tõstatatud tervisemõjude küsimus on oluline ning
KSH-s käsitletakse eraldi mõju inimese tervisele ja
heaolule, sh müra ja madalsagedusliku müra võimalikku
mõju. Samuti hinnatakse mõjude kumuleerumist
olemasolevate tuulikutega, et arvestada juba toimivaid
mõjusid, mida Te oma kogemuses kirjeldate.
Mis puudutab tuulikute elutsüklit ja võimalikke riske (nt
arendaja maksejõuetus), siis need küsimused
lahendatakse tavapäraselt ehitus- ja kasutustingimuste
ning õiguslike kohustustega, sh võimaliku hilisema
demonteerimise kohustusega. Detailplaneeringu ja
57
sellele järgneva projekteerimise käigus täpsustatakse ka
need tingimused.
Rekultiveeritud maade ja põllumaa kasutuse osas
arvestatakse, et tegemist on endise karjäärialaga, kus
maakasutus on juba inimtegevuse tulemusena
muudetud. Üldplaneering võimaldab tuuleparkide
rajamist ka väärtuslikule põllumajandusmaale juhul, kui
see jääb tuuleenergeetika arendamiseks määratud alale,
nagu seda on koostatava detailplaneeringu ala, kuid
samas hinnatakse KSH-s täiendavalt mõjusid
põllumajanduslikule kasutusele. Tuulikute asukohtade
valikul kaalutakse põllumaad säästvat tuulikute
paigutust.
Selgitame, et tuuleparkide rajamine ei välista
põllumajandusliku tegevuse jätkumist. Vastupidi –
senine praktika näitab, et tuulikud ja põllumajandus
saavad samal maa-alal edukalt koos toimida. Tuuliku
rajamiseks on püsivalt vajalik teenindusmaa suurus
ligikaudu 0,5 ha, samas kui ülejäänud maa jääb jätkuvalt
haritavaks ning seda saab kasutada senisel otstarbel.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3.6.5.4. Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on
läbiviidud uuringutes tuvastatud, et kinnisvara väärtuse vähenemist võib
täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise
perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine (Tomson A.,
2025). Kas see on huumor? Kui paneme monstrumid püsti, muutub kinnisvara
väärtus olematuks või hakkame peale maksma.
Selgitus.
Dokumendis viidatud uuringu tulemus ei tähenda, et
kinnisvara väärtus igal juhul ei muutu, vaid et seni
läbiviidud uuringutes ei ole tuvastatud üheselt ja kõikjal
esinevat pikaajalist olulist negatiivset mõju kinnisvara
hindadele tuulepargi käitamise ajal. Samas on uuringud
eri riikides ja piirkondades andnud erinevaid tulemusi
ning mõju võib sõltuda piirkonna eripäradest, tuulikute
58
nähtavusest, kaugusest elamutest ning kohalikust
kinnisvaraturust.
Teie poolt tõstatatud mure on põhjendatud ning
seetõttu käsitletakse KSH raames eraldi ka mõju
kinnisvarale ja maakasutusele. Samuti hinnatakse
visuaalset mõju, müra ja varjutust, mis võivad mõjutada
inimeste hinnangut elukeskkonna kvaliteedile.
Planeeringu koostamisel ei eeldata, et mõju kinnisvara
väärtusele puudub, vaid selle olemasolu ja ulatust tuleb
hinnata võimalikult objektiivselt olemasoleva
teaduskirjanduse, uuringute ning kohalike olude põhjal.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3.6.13 Aidu Veespordikeskuse detailplaneering, mille eesmärgiks on maa-ala
kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste
rajamiseks. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda olukord, kus Aidu
veespordikeskuse taristut ei saagi välja ehitada või kaasneb liigne müra, varjutus
ja/või visuaalne häiring.
Aidu Veespordikeskus: kui palju investeeringuid, et piirkonda taastada. Aga kui
avalikkus saab teavituse tegelikust infraheli väljast ja mõjudest- siis paljud
inimesed keelduvad tulevikus seda atraktiivseks ehitatud kohta külastamast!
Mõelge peaga, mitte tagumise otsaga!
Selgitus.
Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringu elluviimist on
alustatud, kuid seda ei ole tänaseks täielikult
realiseeritud. Detailplaneeringu edasise elluviimise
võimalusi ja ulatust on hinnanud veespordikeskuse
arendaja, kes on pidanud otstarbekaks kaaluda
detailplaneeringu lahenduse ajakohastamist, arvestades
piirkonna terviklikku ruumilist arengut, sealhulgas
taastuvenergiapargi kavandamist.
Sellest tulenevalt kavandatakse Aidu Veespordikeskuse
detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist üksnes
nendes osades, kus maaomaniku ja arendaja hinnangul
on otstarbekas muuta senist planeeringulahendust ning
kus see on vajalik detailplaneeringute omavahelise
kooskõla tagamiseks. Tegemist ei ole olukorraga, kus
taastuvenergiapark iseenesest tingiks kogu
veespordikeskuse detailplaneeringu muutmise, vaid
planeeringulahenduste omavahelise kooskõlastamisega,
59
lähtudes maaomaniku ja arendaja arenguplaanidest
ning eelistustest.
Planeeringu koostamisel hinnatakse tuulikute mõju
inimesele ja keskkonnale õigusaktides ette nähtud
ulatuses. Sealhulgas hinnatakse müra ning vajaduse
korral ka madalsagedusliku müra mõju asjakohaste
uuringute, metoodikate ja kehtivate nõuete alusel. KSH
järeldused tuginevad teaduspõhisele analüüsile.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Ida-Viru põhjavesi on kehvas seisus. Tuulikute labadelt lenduv mürgine plast
jõuab kunagi täiendavalt põhjavette, kiiremini aladelt, mis on kaevandatud.
Lüganuse vallas saab kontsentratsioon kõrge olema.
Selgitus.
Teemat on käsitletud programmis ptk 3.6.10.
Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist on
seostatud tuulikute labadega, mis on peamiselt
valmistatud klaasplastist ning kuluvad välitingimustes
sademete ja tuule mõjul. Kuigi uuringuid selles
valdkonnas, nagu ka mikroplasti tekkemehhanismide
kohta üldiselt, on veel vähe, viitavad senised tulemused
sellele, et tuulepargid ei ole märkimisväärne mikroplasti
allikas. Seni läbi viidud uuringud näitavad, et kuigi
tuuleparkide piirkondades esineb mikroplasti, ei vasta
selle koostis tuulikute labade materjalile. Lisaks ei ole
täheldatud, et mikroplasti kontsentratsioon tuuleparkide
aladel oleks kõrgem võrreldes ümbritsevate
piirkondadega (Teng, W. jt. 20183).
3 Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. (2018.) Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore
Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.
60
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Müra ja tervisehäired, mida sellised võimsad tuulikud tekitavad on praegu Sopi-
Tootsi aladel juba tõsised. Inimesed lahkuvad oma kodudest, et tervist hoida.
Mõõtmised, mis seal pidanuksid asjale selgust tooma on seni tegemata, sest
(loe siit)
TUULIKULAHINGUD ⟩ Aasta jagu põhjendusi ja punkt Utilitaselt – Postimees ei
saanud
tuulepargis sõltumatut ametlikku müramõõtmist tellida
Käige ja rääkige seal kohapeal inimestega. Nende probleemid on tõsised, ainult
ametnikud ja arendajad vaatavad kõigest mööda või vastupidi kiidavad takka
kui vajalik ja nn avalik huvi.
Selgitus.
Planeeringu menetluses hinnatakse kavandatava
tegevuse mõju inimese tervisele ja heaolule. Selleks
koostatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine,
mille käigus hinnatakse muu hulgas tuulikute mürataset
ning selle vastavust kehtivatele õigusaktidele ja
asjakohastele hindamismetoodikatele.
Planeeringumenetluse eesmärk on välja selgitada, kas
kavandatav tegevus on konkreetses asukohas ja
kavandatavas mahus vastuvõetav ning milliseid
tingimusi või leevendusmeetmeid on vaja rakendada.
Juhul kui uuringute tulemused näitavad olulise
negatiivse mõju riski, tuleb seda planeeringulahenduse
koostamisel arvesse võtta.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Mitmed tuulikud on töös: KUS ON SEE LUBATUD ODAV ELEKTER? Aina kallimaks
läheb.
Energiajulgeolek on tagamata. Ettevõtted sulgevad uksi. Maksumaksjad on
nende kummituste kinnimaksjad. https://arvamus.postimees.ee/8497064/ivo-
okas-arvi-hamburg-eli-kliimaeesmarkidega-valditav-kahju-on-kumneid-kordi-
vaiksem-kui-tekkivad-kulud
Kallis roheenergia on viinud nõudluse vähenemisele. See on reaalsus.
Vähem võrgust ostetud elektrit tähendab ühtlasi vähem maksude laekumisi
riigile. Väheneb elektriaktsiisi ja käibemaksu laekumine ning samuti vähenevad
võrguettevõtjate tulud. Elektriliinid, alajaamad, sagedus reservid ja kogu
elektrisüsteemi ülalpidamine tuleb aga tagada sõltumata sellest, kui palju
elektrit võrgu kaudu liigub. Kui püsikulud jagunevad väiksema müügimahu
peale, suureneb surve võrgutasude tõusuks. Ja elekter läheb veelgi kallimaks.
Selgitus.
Esitatud küsimused puudutavad riiklikku energia-,
majandus-, maksu- ja julgeolekupoliitikat ning ei kuulu
käesoleva detailplaneeringu ega keskkonnamõju
strateegilise hindamise esemesse.
Detailplaneeringu menetluse eesmärk on hinnata, kas
kavandatav ruumilahendus on konkreetses asukohas
sobiv ning millised on selle mõjud, lähtudes kehtivatest
õigusaktidest, planeeringudokumentidest ja
keskkonnamõju hindamise tulemustest. Menetluses
hinnatakse muu hulgas mõju inimese tervisele ja
61
Mitmed vallad käivad arendajatega kohut, sest ei soovi tuulikuid oma valla
piiridesse. Miks Lüganusel on kõik vastupidi? Lausa kirjutame kinnitamata
riigikogu eelnõu juurde palvekirju, et 5 miljonit vallale on vähe, kõikide
planeeringute eest oodatakse hüvitist. Kohe ja ratsa rikkaks! Sama paralleel: 5
rikkama riigi hulka- ainult altpoolt arvestuses.
KÜSIN: kelle huvides ning missuguste kulude ja tagajärgedega meie
elukeskkonnas otsuseid tehakse?
Kohalikku vastuseisu või sisulisi küsimusi ei saa vaigistada ega tembeldada
valelikeks seetõttu, et need on arendajatele või poliitikakujundajatele
ebamugavad.
heaolule, looduskeskkonnale, kultuuripärandile, varale
ning muudele asjakohastele keskkonnaaspektidele.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Alates 01.07.2015 algatab, korraldab koostamise ja kehtestab KOV EP ja selle
KSH KOV. KOVi pädevuses on mh planeeringu realiseerimise ja kehtestamise
võimalikkuse hindamine lähtuvalt KSH tulemustest ja kooskõlastajate
tagasisidest. Meie vallas on pädevus ainult oodata ametitelt kooskõlastusi ja
sisulist analüüsi või uurimust ei tee vallas keegi. Meie pere kõik liikmed on selle
arenduse vastu.
Selgitus.
Planeerimisseadusest tulenevalt on kohaliku
omavalitsuse ülesanne planeeringu menetlemine,
mõjude kaalumine ning otsuse tegemine, võttes arvesse
koostatud uuringuid, keskkonnamõju strateegilise
hindamise tulemusi, asutuste seisukohti ning avalikkuse
ettepanekuid. KSH eesmärk on muu hulgas hinnata
kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule,
varale ja looduskeskkonnale ning anda otsustamiseks
vajalik sisuline teave.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
LÜGANUSE VALLAVALITSUS
Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank
Nimekirja alusel
23.07.2026 nr 6-1/40-65
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi täiendatud versiooni ja ettepanekute edastamine
Lüganuse Vallavalitsus küsis varasemalt ettepanekuid Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta.
Anname teada, et laekunud ettepanekud ning nendele koostatud vastused on leitavad kirja lisast 1
ning ettepanekute alusel täiendatud lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm lisast 2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Horn
vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes
Lisad: 1. 2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR_arvamused
2. 2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR
Liisa Maria Mihhailov
5883 4908, [email protected]
LÜGANUSE VALLAVALITSUS
Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank
Nimekirja alusel
23.07.2026 nr 6-1/40-65
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi täiendatud versiooni ja ettepanekute edastamine
Lüganuse Vallavalitsus küsis varasemalt ettepanekuid Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta.
Anname teada, et laekunud ettepanekud ning nendele koostatud vastused on leitavad kirja lisast 1
ning ettepanekute alusel täiendatud lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm lisast 2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Horn
vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes
Lisad: 1. 2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR_arvamused
2. 2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR
Liisa Maria Mihhailov
5883 4908, [email protected]
TÖÖ NR 2026-065
Juhatuse liige: Erki Kõnd
Projektijuht, vastutav planeerija: Teele Nigola
KSH juhtekspert: Noeela Kulm
KSH juhteksperdi abi,
keskkonnaekspert:
Kadri Hänni
Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
X=6580308, Y=674247
AIDU JA AIDU-LIIVA DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM
Juuli 2026
Tellija: Lüganuse Vallavalitsus
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 82
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise programm
PLANEERINGUALA: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
TÖÖ EESMÄRK: Lüganuse vallas üldplaneeringuga määratud tuulepargi rajamiseks sobilikul
alal nr 24 kavandatava taastuvenergiapargi (tuulepark, väiketuulikud,
päikesepark ja elektrienergiasalvesti) rajamise võimaluste ja tingimuste
hindamiseks ja määramiseks vajaliku detailplaneeringu koostamine ja
keskkonnamõjude strateegiline hindamine
TÖÖ LIIK: Detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
TÖÖ TELLIJA:
KOOSTAMISE KORRALDAJA:
Lüganuse Vallavalitsus
Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, 43199, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond
Kontaktisik: Liisa Maria Mihhailov
Tel 5883 4908
ARENDAJAD: TMV Green OÜ
Registrikood 16162236
Indrek Aps
Tel 512 6226
Aidu Veespordikeskus SA
Registrikood 90010388
Hardi Murula
Tel 503 6817
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 5665 1909
http://www.kobras.ee
Projektijuht / planeeringu
koostaja:
Teele Nigola – maastikuarhitekt-planeerija
Tel 518 7602
KSH juhtekspert: Noeela Kulm
Tel 5693 9300
KSH juhteksperdi abi: Kadri Hänni – KSH juhteksperdi abi ja keskkonnaekspert
Tel 5348 8224
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 82
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 82
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola, Noeela Kulm
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;
• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;
• Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 82
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................. 7
1. ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUST ........................................................................................ 9
1.1. TUULIKUD JA NENDE PAIGUTUS ........................................................................................................................................................... 9
1.2. ELEKTRITUULIKU VUNDAMENT ........................................................................................................................................................... 10
1.3. MONTAAŽIPLATSID ............................................................................................................................................................................. 10
1.4. TEED ..................................................................................................................................................................................................... 11
1.5. ELEKTRIÜHENDUS ................................................................................................................................................................................ 11
1.6. PÄIKESEPARK ....................................................................................................................................................................................... 11
1.7. VÄIKETUULIKUD ................................................................................................................................................................................... 12
1.8. ENERGIASALVESTID ............................................................................................................................................................................. 12
2. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ........................................................................................................ 12
2.1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA VAJADUS .................................................................................................................................... 12
2.2. DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE JA KOOSSEIS ........................................................................................................................ 14
2.3. DETAILPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED ................................................................................................................... 14
3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM ....................................................................... 15
3.1. EESMÄRK JA METOODIKA ................................................................................................................................................................... 15
3.1.1. KSH RAAMES LÄBIVIIDAVAD UURINGUD JA ANALÜÜSID ......................................................................................................... 16
3.2. KSH RUUMILINE ULATUS ................................................................................................................................................................... 18
3.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA ............................................................................................. 18
3.3.1. RIIKLIKUD ARENGUDOKUMENDID ............................................................................................................................................... 18
3.3.2. PIIRKONDLIKUD ARENGUDOKUMENDID ..................................................................................................................................... 20
3.3.3. DETAILPLANEERINGUALAL KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD .................................................................................................. 29
3.3.4. LÄHIPIIRKONNA TAASTUVENERGEETIKA PLANEERINGUD JA MUUD ARENDUSED ................................................................... 30
3.4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...................................................................................................................... 31
3.4.1. TUULEOLUD .................................................................................................................................................................................. 31
3.4.2. MAASTIK, MULLASTIK, GEOLOOGIA (SH MAARDLAD) JA HÜDROGEOLOOGIA ........................................................................ 32
3.4.3. PINNAVESI JA MAAPARANDUSSÜSTEEMID ................................................................................................................................. 36
3.4.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA MUUD LOODUSVÄÄRTUSED .............................................................................................. 36
3.4.5. ROHEVÕRGUSTIK .......................................................................................................................................................................... 40
3.4.6. KULTUURIMÄLESTISED JA PÄRANDKULTUURI OBJEKTID ............................................................................................................ 41
3.4.7. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND ......................................................................................................................................... 42
3.5. ALTERNATIIVID .................................................................................................................................................................................... 44
3.6. EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU...................................................................................................................................... 44
3.6.1. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKULE ....................................................................................................................................... 44
3.6.2. MÕJU KAITSTAVATELE ALADELE JA KAITSTAVATELE LIIKIDELE .................................................................................................. 46
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 82
3.6.2.1. MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE .................................................................................................................. 46
3.6.2.1.1 Taimestik .................................................................................................................................................................................... 47
3.6.2.1.2. Loomastik .................................................................................................................................................................................. 48
3.6.2.1.2.1 Linnustik .................................................................................................................................................................................. 48
3.6.2.1.2.2. Käsitiivalised ......................................................................................................................................................................... 50
3.6.2.1.2.3. Muud loomad ...................................................................................................................................................................... 50
3.6.2.2. ROHEVÕRGUSTIK .......................................................................................................................................................... 51
3.6.3. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE .................................................................................................................................................... 51
3.6.3.1. PINNAVEEKOGUD .......................................................................................................................................................... 51
3.6.3.2. MAAPARANDUSSÜSTEEMID JA MÄRJAD ELUPAIGAD ................................................................................................. 51
3.6.3.3. PÕHJAVESI ..................................................................................................................................................................... 51
3.6.4. MÕJU PINNASELE, SH VÄÄRTUSLIKULE PÕLLUMAJANDUSMAALE ............................................................................................ 52
3.6.5. MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE...................................................................................................................... 52
3.6.5.1. MÜRA ............................................................................................................................................................................. 53
3.6.5.2. VARJUTUS ...................................................................................................................................................................... 58
3.6.5.3. VIBRATSIOON ................................................................................................................................................................ 59
3.6.5.4. MÕJU KINNISVARALE JA MAAKASUTUSELE ................................................................................................................. 60
3.6.5.5. MÕJU PIIRKONNA ARENGULE, SH ETTEVÕTLUSELE .................................................................................................... 60
3.6.6. MÕJU MAASTIKELE E VISUAALNE MÕJU ..................................................................................................................................... 61
3.6.7. MÕJU KULTUURIMÄLESTISTELE ................................................................................................................................................... 61
3.6.8. MÕJU MAAVARAVARUDELE ........................................................................................................................................................ 62
3.6.9. JÄÄTMETEKE .................................................................................................................................................................................. 62
3.6.10. KLIIMAKINDLUSE HINDAMINE ................................................................................................................................................... 63
3.6.11. MÕJU RIIGIKAITSELISTELE OBJEKTIDELE ................................................................................................................................... 64
3.6.12. MUUD MÕJUD ........................................................................................................................................................................... 66
3.6.13. KUMULATIIVSE MÕJU VÕIMALIKKUS, ARVESTADES TEISTE ÜMBRUSKONNA ARENDUSPROJEKTIDEGA .............................. 66
3.6.14. PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU ESINEMISE VÕIMALIKKUS ........................................................................................................ 70
4. OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM ........................................................................................................................... 70
4.1. AJAKAVA .............................................................................................................................................................................................. 71
5. KAASATAVAD NING KOOSTÖÖ TEGIJAD ............................................................................................................ 72
6. KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................................................................... 76
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 82
Lisad:
Lisa 1. Lüganuse Vallavolikogu 18. detsember 2025. a otsus nr 12 ja 30. juuni 2026. a otsus nr 50
Lisa 2. Nahkhiirte uuringu metoodika
Lisa 3. Taimestiku uuringu metoodika
Lisa 4. Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Lisa 5. Aidu küla tuule- ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
SISSEJUHATUS
Käesolev dokument ühendab endas Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja sellega seotud
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi.
Lüganuse valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks
põhimõtteliselt sobivad alad. Tegemist on aladega, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tuulikute
rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, uuringute ja mõjuhindamise läbiviimist).
Detailplaneeringu koostamine ja KSH läbiviimine on algatatud Lüganuse Vallavolikogu 18. detsembri 2025. a
otsusega nr 12 (lisa 1). Detailplaneeringu peamine eesmärk on välja selgitada taastuvenergiapargi rajamise
võimalikkus ja tingimused alal, mis valdavalt kattub Lüganuse valla üldplaneeringuga (kehtestatud 29.05.2025)
määratud tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobiva alaga nr 24. Vastavalt TMV Green OÜ
(registrikood 16162236) ja Aidu Veespordikeskus SA (registrikood 90010388) esitatud taotlusele soovitakse
rajada taastuvenergiaparki, mis hõlmab kuni 11-st tuulikust koosnevat tuuleparki, päikeseparki
koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikuid kogukõrgusega kuni 30 meetrit, energiasalvesteid ja neid
teenindavat taristut.
TMV Green OÜ osales pärast detailplaneeringu ja KSH algatamist riigimaa hoonestusõiguse enampakkumisel
ja omandas õiguse Kohtla metskond 199 (43801:001:0123) kinnistul tuuleenergeetika arendamiseks, mistõttu
võib detailplaneeringualale lisanduda lisaks seni kavandatud 11 tuulikule eeldatavalt veel kuni kaks tuulikut.
Lisaks on menetluse käigus pärast detailplaneeringu algatamist tuvastatud mõningased ebatäpsused otsuse
tekstis planeeringuala suuruse osas ning katastriüksuste loendis. Detailplaneeringu algatamise otsuse
tekstiosas oli ekslikult esitatud vale planeeringuala suurus (364 ha) ja puudulik katastriüksuste loend. Seetõttu
muudeti Lüganuse Vallavolikogu 18.12.2025 otsust nr 12 „Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 30. juuni 2026 otsusega nr 50 „Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine (lisa 1) „Otsuse Aidu ja
Aidu-Liiva detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine kohaselt on
planeeringuala suurus ligikaudu 435 ha ja hõlmab 46 katastriüksust. DP koostamise eesmärk on rajada kuni
13-st tuulikust koosnev tuulepark, päikesepark koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikud kogukõrgusega
kuni 30 meetrit, energiasalvestid ja neid teenindav taristu.Vastavalt Lüganuse valla üldplaneeringule tuleb
tuulepargi rajamise võimalikkus tuuleenergia tootmiseks sobivatel aladel täpsustada detailplaneeringu
koostamise ning selle mõjude hindamise, sh KSH läbiviimise käigus. Paralleelselt detailplaneeringu ja mõjude
hindamisega (sh KSH) viiakse läbi ka vajalikud alusuuringud.
Vastavalt planeerimisseadusele on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast
algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 82
vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise
eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu
koostamisse kaasatavatest isikutest.
KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada
kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut. KSH esimeseks etapiks on KSH programmi
koostamine. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 (KeHJS; RT I,
08.07.2025, 58) KSH programm:
määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;
sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste
planeerimisdokumentidega;
selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist
keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise
võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;
nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus
võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise
planeerimisdokumendi vastu;
sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis
tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;
sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi
koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi allkirjastatud kinnitust, ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande koostamiseks vajaliku eksperdirühma koosseisu, nimetades,
milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;
kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti.
KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on
planeeringu lisa. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise
tulemusi.
Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne planeeringu
elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate
mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. KSH raames
kavandatakse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude
hindamist käesolevas KSH programmis kirjeldatud ulatuses.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 82
1.ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUST
Detailplaneeringuala hõlmab Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia tootmiseks
põhimõtteliselt sobivat ala nr 24 ning ulatub osaliselt ka sellega piirnevale alale. Planeeringuala ligikaudne
suurus on ca 435 ha ja hõlmab taastuvenergiapargi arendusala ning tehnovõrkude rajamiseks vajalikku maa-
ala.
Tuulikute ja tuulepargi alajaamade vahelised ülekandeliinid kavandatakse maakaablitena, alajaamadest edasi
võib kasutada õhuliine. Planeeringus nähakse ette ka lahendus elektrienergia ülekandevõrguga liitumiseks,
selleks on eelistatud olemasolevad või uued alajaamad või liitumine otse 110 kV või 330 kV elektriliinile.
Planeeringus määratakse ka tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste õhuliinide/maakaablite
võimalikud asukohad ja ligikaudsed pikkused koos kõikide alternatiividega. Detailplaneeringu käigus
määratakse tuulepargis elektrituulikute arv (maksimaalselt 13 tk) ning kavandatav maksimaalne kõrgus. Samuti
näidatakse ära võimalike elektrienergia salvestite asukohad.
Tuulepargi planeerimisel arvestatakse:
arendusalale ette nähtud Lüganuse valla üldplaneeringust tulenevate nõuetega, mille ülevaade
on esitatud peatükis 3.3.2;
Vabariigi Valitsuse 26.06.2003. a määrusega nr 184 „Võrgueeskiri”, mille tähenduses tuulepark
koosneb mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga
ühendavatest seadmetest ning on ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;
samal planeeringualal võib planeeritav tuulepark koosneda ka mitmest eraldiseisvast
elektrituulikute grupist, millel on eraldi liitumispunkt, elektri-, sidevõrk ning juurdepääsuteede
võrk;
tuulikute lubatud maksimaalne kõrgus selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga;
tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringualal määratletakse lähtudes tuulikutele sobiva
ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest.
Lüganuse valla üldplaneeringuga väiketuulikute püstitamiseks sobivaid potentsiaalseid alasid ette ei nähta,
neid võib püstitada kogu valla territooriumil projekteerimistingimuste alusel arvestades ÜP-s toodud tingimusi.
Võimalikud päikesepargi alad on ÜP-s välja toodud taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarbena, teistel aladel
arvestatakse ÜP-s toodud tingimustega. Tuule ja päikese energiatootmise ehitiste lähestikku kavandamisel
arvestatakse nende võimaliku mõjuga/riskidega teineteisele (nt tuulikute varjutuse/jäätumise mõju
päikesepaneelide toimimisele).
1.1.TUULIKUD JA NENDE PAIGUTUS
Planeeritavas tuulepargis soovitakse paigaldada kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Praegu on tuulikute
kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid teadaolevalt kuni 250-280 m tipukõrgusega. Seega on tuulikute
tiiviku ehk rootori diameeter vahemikus 150–180 m ja torni/masti kõrgus 140–200 m. Tuulikuid paigutatakse
üldiselt tuulepargis valdavas tuulesuunas üksteisest ligikaudu rootori 4–9 diameetri kaugusele ja teistes
tuulesuundades ligikaudu rootori 3–5 diameetri kaugusele. Kaugus sõltub tuulikute tehnilistest nõuetest,
soovitavast tootlusest, tuuleoludest ning võimalikest keskkonna piirangutest.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 82
Tuulikud on tavaliselt mati pinnaga ja heledat tooni - valget või halli värvi. Valge värv aitab tuulikutel silma
paista. See on oluline nii lennuohutuseks kui ka lindude turvaliseks liikumiseks. Öiseks nähtavuse tagamiseks
(lennuohutuseks) on gondlile paigaldatud punast värvi märgutuled.
Juhtivate tuulikutootjate maismaatuulikute seeriatootmises võib tänapäeval maksimaalne võimsus ulatuda kuni
7,2 MW, kuid see võib planeeringu käigus ka suureneda. Maismaatuulikute võimsus on pidevalt tõusnud.
Tuulikutootja Vestas andmetel suudavad tuulikud elektrienergiat toota tuule kiirusega 3–25 m/s (Vestas Wind
Systems A/S, 2025).
Tuulikute maksimaalne arv ja täpsed asukohad selgitatakse detailplaneeringu menetluse etapis. Arendajad on
avaldanud soovi kokku kuni 13 tuuliku püstitamiseks planeeringualale. Ühe tuulegeneraatori kavandatav
nimivõimsus on kuni 8 MW ja maksimaalne kogukõrgus kuni 300 meetrit.
1.2.ELEKTRITUULIKU VUNDAMENT
Pinnase ehitusgeoloogiast tulenevalt valitakse tuuliku vundamendi tüüp (skeem 1) ja tehniline lahendus.
Maismaa tuulikute levinuimaks vundamenditüübiks on gravitatsioonivundament ehk raudbetoonist
vundamendi tüüp. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp ja hoiab
tuulikut püsti raskusjõul.
Tänapäevaste tuulikute vundamendid on 25 – 30 m läbimõõduga, mis teeb vundamendi ehitusaluseks pinnaks
490,9 – 706,9 m2. Vundamendi sügavus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib olla vahemikus
ligikaudu 2 – 6 m. Ühe tuuliku rajamiseks väljakaevatava pinnase maht on seega u 2000 m3 (ehitusprojektid
täpsustavad mahtusid vastavalt ala ehitusgeoloogiale). Pinnast kasutatakse osaliselt vundamendi katmiseks.
Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitatsioonivundamendi
asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gravitatsioonivundamendist. Vaiad
võivad ulatuda 10–20 m sügavusele, kuid vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutatava
betooni hulk oluliselt väiksem.
Skeem 1. Erinevad tuulikute vundamendi tüübid (WSP Global Inc, 2025).
1.3.MONTAAŽIPLATSID
Tuulikute püstitamiseks on vaja rajada nn montaažiplatsid, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks
kraana ning muu vajaliku rasketehnika. Samuti on montaažiplats vajalik, et hoiustada tuuliku detaile enne
nende paigaldamist. Montaažiplatsi suurus on valdavalt standardlahendus, mida vajadusel muudetakse
lähtuvalt asukoha eripärast. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale selleks, et kraanal oleks võimekus
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 82
tuuliku komponendid paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega (kohati 5-10 tonni/m2).
Tuuliku ja kraana detailide hoiustamiseks ja kraana püstitamiseks ei pea tingimata eraldi platsi kandevõimet
suurendama ja neid saab ladustada ka piirkonnas olevatel lagedatel aladel montaažiplatsi ja tee kõrval. Platsi
peale ehitustööde lõppu tavapäraselt ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku
hooldustöödeks ning tuuliku hilisemaks likvideerimiseks.
1.4.TEED
Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis on vajalikud tuulikute rajamiseks ja hilisemaks hoolduseks.
Tuuleparkide rajamisel püütakse maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevat teedevõrku, mida vastavalt
vajadusele rekonstrueeritakse. Töötavate tuulikute puhul tuleb ligipääsuteed aastaringselt ligipääsetavana
hoida. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius
on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Kuna teedel on vaja transportida eriti suuremõõtmelisi detaile,
tuleb sellega tee kurvide ja kallete rajamisel arvestada.
Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Lisaks on
vajalik rajada teede korrashoiu tagamiseks teega külgnevad kuivenduskraavid. Lüganuse valla üldplaneeringu
kohaselt ei kavandata tuulikut riigiteele lähemale kui 1,5 kordne tuuliku kogukõrgus meetrites ja kõikidele
teistele avalikele teedele lähemale kui tuuliku kogukõrgus meetrites. Detailplaneeringu koostamisel võib
tuuliku kaugust taristuobjektist selle valdajaga täpsustada lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja
kavandatavate tuulikute parameetritest. Tuuliku kauguse määramisel lähtutakse tuuliku vundamendi servast.
1.5.ELEKTRIÜHENDUS
Detailplaneeringualale võidakse rajada vastavalt vajadusele alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse
tuulepargi alajaamaga maakaablitega või õhuliiniga. Maakaablite ja õhuliinide planeerimisel lähtutakse
Lüganuse valla üldplaneeringu ptk 6.5.8.1. nõuetest. Maakaablid paigaldatakse kuni 1 m sügavusse kaevikusse.
Tuulepargi alajaam peab elektrienergia müümiseks olema ühendatud põhivõrguga. Lähim võimalik olemasolev
põhivõrgu alajaam on põhja suunas asuv Püssi alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning liituda
sealt 110 või 330 kV liinile. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt tuleb võimalusel kasutada tuulepargi
ja 110 või 330 kV alajaama vaheliste liinidena olemasolevate liinide koridore. Täpne elektri ülekandeliinide
paiknemine selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Planeeringuala lähedusse jääb elektripaigaldisi, mille puhul tuleb arvestada kaitsevööndiga, kus on tegutsemise
piirangud. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustiku § 70 lõike 8
alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Olemasolevate ehitiste ohutuse
tagamiseks tuleb lähtuda elektriliini paigutamisel 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva standardi EVS-EN 50341-
2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) alusel.
Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme
vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus.
1.6.PÄIKESEPARK
Planeeringualale rajatakse päikesepark koguvõimsusega kuni 20 MW. Päikeseelektrijaama tööpõhimõte
seisneb selles, et päikesepaneelid paigaldatakse kas maapinnale, katusele või muu rajatise külge ning need
toodavad alalisvoolu, mis inverteri kaudu muundatakse vahelduvvooluks, mis tarbitakse kas otse hoonetes või
suunatakse tarbimiseks edasi vooluvõrku.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 82
1.7.VÄIKETUULIKUD
Väiketuulikud on kuni 30 meetri kõrgused ja neid paigaldatakse eelkõige kohalikuks väikesemahuliseks elektri
tootmiseks ja tarbimiseks.
1.8.ENERGIASALVESTID
Planeeringualale või liitumispunktis alajaama kõrvale paigaldatakse energiasalvesti ehk akupank, mis aitab
tasakaalustada energia tootmise kõikumist. Akupanga ruumivajadus on ligikaudu 0,5-1 ha 50 MWh süsteemi
jaoks. Võimalikud akupanga tüübid on liitiumioonakud või vanaadium-redoks-akud ning võimsus vastavalt
pargi suurusele.
2.DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
2.1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA VAJADUS
Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise algatamise otsuse kohaselt asub planeeringuala Aidu ja Aidu-
Liiva külades ning hõlmab ligikaudu 435 ha suurust ala (skeem 2).
Skeem 2. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala paiknemine Lüganuse vallas.
Planeerimisseaduse § 125 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul ning olulise ruumilise mõjuga ehitise
ehitamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste
nimekiri“ on tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitis.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 82
Lüganuse valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks
põhimõtteliselt sobivad alad. Tegemist on aladega, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid tuulikute
rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, uuringute ja mõjuhindamise läbiviimist).
Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse eesmärgiks on rajada Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud
tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal nr 24 (skeem 3) ja osaliselt sellega piirneval alal
taastuvenergiapark, mis hõlmab kuni 13-st tuulikust koosneva tuuleenergiapargi ja kuni 20 MW
koguvõimsusega päikeseenergiapargi, väiketuulikute (kogukõrgusega kuni 30 meetrit), energiasalvestite ning
neid teenindava taristu rajamist. TMV Green OÜ soovib kavandada kuni 10 tuulegeneraatori rajamist (ühe
tuulegeneraatori elektriline võimsus kuni 8 MW ja kogukõrgus kuni 280 meetrit maapinnast) ning
energiasalvesti rajamist koguvõimsusega kuni 100 MW. Sihtasutus Aidu Veespordikeskus soovib kavandada
kuni 3 tuulegeneraatori (ühe tuulegeneraatori võimsus kuni 8 MW ja kogukõrgus kuni 300 meetrit),
päikesepargi koguvõimsusega kuni 20 MW, väiketuulikute ala (tuulikute kõrgus kuni 30 meetrit) ning sobiva
võimsusega salvesti rajamist.
Skeem 3. Detailplaneeringuala paiknemine Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia
tootmiseks põhimõtteliselt sobival alal nr 24 ning sellega piirneval alal.
Detailplaneeringuga planeeritakse tuulikute, päikesepargi ja energiasalvestite asukohad ning lahendatakse
vajaliku taristu, sealhulgas teede ja tehnovõrkude, paiknemine. Planeeringuga määratakse kruntidele
juurdepääsud, põhimõtteline teenindusteede võrk ja tehnovõrkude paigutus ning heakorraga seotud
lahendused. Samuti määratakse kitsendustega alad ning hinnatakse vajadust maa avalikku kasutusse võtmiseks
ja/või servituutide seadmiseks.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 82
Detailplaneeringu menetluse tulemusena muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia
tootmise, salvestamise ja jaotamise alaks. Lisaks nähakse vajadusel ette eraldi kruntide moodustamine ning
määratakse ehitusõigus tuulikute, päikesepargi, alajaamade ning energiasalvestite rajamiseks. Tuulikuid saab
kavandada kinnistule huvitatud isiku ja maaomaniku vahelise kokkuleppe tulemusena.
Detailplaneeringu eesmärk on leida tasakaal võimalikest mõjudest ning riiklike ja kohalike eesmärkide vahel.
2.2.DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE JA KOOSSEIS
Detailplaneering koosneb joonistest, seletuskirjast ja lisadest. DP vormistatakse paberkandjal ja digitaalselt (nii
pdf-formaadis kui ka joonise andmekihtidena). Planeering esitatakse kujul, mis on sobilik planeeringute
andmekogusse esitamiseks.
Nõuded detailplaneeringule:
DP koosseisus esitatakse vähemalt põhijoonis ning teede ja tehnovõrkude joonis;
DP joonistel näidatakse võimalik tuulikute ja päikesepargi paiknemine, olemasolev ja kavandatav
teedevõrk, olemasolevad ja perspektiivsed elektripaigaldised, sh alajaamad ja liinikoridorid ning
muud taastuvenergiapargi toimimiseks vajalikud rajatised;
kavandatavast keskkonnast ja rajatistest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse DP lisana
planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon (3D joonis);
DP seletuskiri sisaldab planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste loetelu, sh ehitusjärjekorda.
2.3.DETAILPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED
Detailplaneeringuga lahendatakse järgnevalt kirjeldatud ülesanded:
planeeringuga kavandatakse kuni13 tuulikust koosnev tuulepark, mis vastab Vabariigi Valitsuse
26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” määratlusele. Määratluse järgi koosneb tuulepark
mitmest elektrituulikust ning neid omavahel ja liitumispunktiga ühendavatest seadmetest,
ehitistest ja rajatistest. Planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast
elektrituulikute grupist samal planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk
ning vajadusel ka juurdepääsuteede võrk;
planeeringuga kavandatakse päikesepark koguvõimsusega kuni 20 MW, mis vastab määruse nr
184 „Võrgueeskiri” määratlusele. Päikeseelektrijaam on elektrijaam, mis muundab valguskiirgust
elektrienergiaks;
planeeringuga kavandatakse väiketuulikud kogukõrgusega kuni 30 meetrit;
planeeringuga kavandatakse energiasalvestid;
muudetakse maakasutuse sihtotstarvet osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise alaks.
Vajadusel moodustatakse eraldi krundid ning määratakse hoonestusala ja ehitusõigus tuulikute,
väiketuulikute, päikesepargi ja energiasalvestite rajamiseks;
määratakse tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringualal lähtudes tuulikutele sobiva ala
asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest. Tuulikute lubatud
maksimaalne kõrgus selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga;
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 82
määratakse kruntidel teede asukohad (sh juurdepääsud), tehnovõrkude paigutus ning
heakorranõuded. Vajadusel kavandatakse uued teed või laiendatakse olemasolevaid;
planeeritakse tuuleparki, päikeseparki ja väiketuulikuid teenindavate elektriliinide trassikoridorid
ja liitumispunktid. Kui detailplaneeringu koostamise käigus ilmneb vajadus tehnovõrkude
rajamiseks laiemal alal, siis planeeringuala laiendamise otsustamine toimub eraldi ning
kaasatakse laiendatud alale jäävate maade omanikud. Arvestatakse, et maakaablil eraldiseisva
rajatisena puudub oluline ruumiline mõju planeerimisseaduse § 6 punkti 13 tähenduses;
määratakse tuulikute, päikesepargi, väiketuulikute ja alajaamade vahelise elektriühenduse
tehniline lahendus ja trassi asukoht;
vajadusel määratakse ehitiste ehituslikud tingimused;
määratakse tuletõrje veevõtukohad ning vajadusel lisatakse uusi;
ehitusõiguse määramisel arvestatakse kõiki võimalikke mõjusid, sealhulgas sotsiaalseid ja
keskkonnaalaseid aspekte. Sotsiaalsed mõjud hõlmavad elukeskkonna muutusi, nagu müra,
visuaalne häiring ja varjutus;
sätestatakse müra normtasemed, vibratsiooni ja varjutuse nõuded ning muud keskkonnanõuded;
täpsustatakse kitsendustega alad ning vajadus maa avalikku kasutusse võtmiseks ja/või
servituutide seadmiseks;
detailplaneeringu koostamise käigus selguvad täiendavad võimalikud ülesanded lahendatakse
vastavalt planeerimisseadusele ja teistele kehtivatele õigusaktidele. Planeering koostatakse
koostöös huvitatud osapooltega ning selles määratletakse detailplaneeringu elluviimise
põhimõtted ja etapid.
PlanS § 126 lõikes 2 toodud teised detailplaneeringuga lahendatavad kohustuslikud ülesanded ei ole
asjakohased arvestades antud detailplaneeringuga kavandatut, mistõttu neid ülesandeid eelpool välja toodud
ei ole.
3.KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM
3.1.EESMÄRK JA METOODIKA
KSH koostatakse vastavalt Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Aruande
koostamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40 esitatud
sisunõuetest. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest
juhendmaterjalidest, olulisim on „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“ (Peterson, Kutsar,
Metspalu, & Vahtrus, 2017).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on (KeHJS § 311):
arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning
kehtestamisel;
tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
edendada säästvat arengut.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 82
Keskkonnamõjude olulisuse määramisel lähtutakse õigusaktides sätestatud normidest. KeHJS § 22 sätestab
„Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara“.
KSH programmi koostamise eesmärk on tuvastada võimalikud olulised mõjud ja valdkonnad, mis vajavad
hindamist. Keskkonnaelemendid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul olulist negatiivset mõju ei esine, jäetakse KSH
aruandes käsitlemata. See võimaldab keskenduda aruande koostamisel kõige olulisematele teemadele. Kui aga
KSH aruande koostamise käigus selgub lisanduva teabe põhjal, et mõni esialgu ebaoluliseks hinnatud valdkond
vajab siiski põhjalikumat käsitlemist, siis see lisatakse aruandesse.
KSH käigus:
esitatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja keskkonnaseisundi hinnang lähtudes
andmebaasidest (EELIS, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaagentuur, Metsaportaal, Statistikaamet
jt) ja varasemalt läbiviidud uuringutele tuginedes.
viiakse läbi täiendavad uuringud mis on toodud ptk 3.1.1. Uuringute andmed esitatakse KSH
koosseisus vastavuses looduskaitseseaduse § 53 lg 1, mis keelab I ja II kaitsekategooria liigi isendi
täpse elupaiga asukoha avalikustamise massiteabevahendites. ;
analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (kaasnevate
tagajärgede kaudu) ning hinnatakse mõjude ulatust;
hinnatakse kumulatiivseid ja kaudseid mõjusid ning koosmõju teiste tegevustega;
tehakse koostööd asutustega, millel on mõju hindamise läbiviimiseks asjakohast teavet ning
kaasatakse avalikkus;
antakse ülevaade kavandatava tegevuse vastavusest kehtivatele kõrgema taseme
planeeringutele ja arengukavadele;
analüüsitakse meetmeid, mis on kavandatud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendamiseks, ning hinnatakse nende tõhusust;
alternatiivide tekkimisel käsitletakse võimalikke alternatiive (need võivad seisneda tuulikute
paiknemises, arvus, ühenduskaablite või juurdepääsuteede asukohtades);
mõju hindamise tulemusel tehakse põhjendatud ettepanek keskkonnaseire tingimuste
määramiseks;
antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ja avalikkuse kaasamisest;
viiakse läbi Natura asjakohane hindamine Muraka linnualale.
3.1.1.KSH raames läbiviidavad uuringud ja analüüsid
KSH raames viiakse läbi või on juba teostamisel järgmised uuringud ja analüüsid:
linnustiku uuring – Margus Pensa teostas linnustiku uuringu välitööd 2024 sügisest kuni 2025
sügiseni ja aruande lõplikud järeldused on koostamisel. Linnustiku uuring teostati lähtuvalt
Keskkonnaameti koostatud juhisest „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire
miinimumnõuded“ (2025). Linnustiku uuringu ülesandeks on selgitada välja ja kaardistada
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 82
kaitstavate linnuliikide elupaigad detailplaneeringualal ning selle 500 m puhvris ning selgitada
välja haudelinnustiku koosseis ja arvukus potentsiaalsel tuulepargi alal. Samuti pakkuda välja
leevendusmeetmed linnustikule avalduvate oluliste mõjude leevendamiseks;
nahkhiirte uuring - eesmärgiks on välja selgitada kaitsealuste nahkhiirte levik
detailplaneeringuala piirkonnas, et hinnata kavandatavate tuuleparkide võimalikku mõju
nahkhiirtele. Vajadusel pakutakse välja leevendavad meetmed. Uuringu viib läbi Ants Tull, OÜ
Loodusekspert, uuringu teostamise metoodika on esitatud lisas 2;
taimestiku inventuur – eesmärgiks on kavandatava tegevusega avalduva mõju väljaselgitamine
taimestikule. Selleks koondatakse ja analüüsitakse olemasolevate andmebaaside (EELIS,
Keskkonnaagentuur, PlutoF, Metsaregister) teavet; teostatakse välitööd, mille käigus
kontrollitakse üle teadaolevad kaitsealuste taimede leiukohad ning dokumenteeritakse uued
leiud ning tehakse ettepanekud tuulikute ja muude ehitiste asukoha muutmiseks või
leevendusmeetmete rakendamiseks. Inventuuri teostab Robin Gielen, Mükofloora OÜ vastavalt
lisas 3 esitatud metoodikale.
müraanalüüs – sisaldab müra leviku modelleerimist lähtudes arenduse müraallikatest (tuulikutest,
alajaamade trafod, salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva keskkonna andmetest
ning analüüsiga seotud asjakohastest kirjeldustest. Mürakaart koostatakse kasutades
spetsiaaltarkvara WindPro. Müra leviku modelleerimisel lähtutakse kõige võimsamate turul
saadaolevate tuulegeneraatori mudelite parameetritest ning asukohavaliku analüüsi tulemustena
saadud aladele maksimaalselt paigutavate tuulikute arvust ja arendajate analüüsidel
põhinevatest asukohtadest. Samuti on võimalik leevendusmeetmena seada piirang paigaldavate
tuulegeneraatorite müratasemele. Tuulikute võimalike asukohtade määramisel lähtutakse
müratundlike objektide suhtes seejuures kõige ebasoodsamast olukorrast. Müratasemed
esitatakse välisõhu mürakaardil nii, et neid on võimalik võrrelda keskkonnaministri 16.12.2016
määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ ja maakonnaplaneeringuga kehtestatud müra normtasemetega. Müra
mõju hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment OÜ (2025) poolt koostatud juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise
juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine“;
varjutuse modelleerimine – varjutuse modelleerimiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPro.
Varjutuse modelleerimine teostatakse esimesena halvima võimaliku olukorra kohta. Kui sel juhul
ületatakse Kliimaministeeriumi tellitud juhises toodud norme, siis tehakse arvutused ka reaalse
tõenäolise stsenaariumi kohta, arvestades päikesevalguse levikut takistavaid objekte (hooned,
puud jmt), piirkonna reaalsed meteoroloogilisi tingimusi (päikesepaiste kestus, tuule suund) ja
prognoositavat tuulikute tööaega. Reaalse varjutuse kestuse arvutamisel arvestatakse otsese
päikesepaiste kestust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise
aega eri tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel.
Metsaaladele tuuleparkide planeerimisel on asjakohane reaalse varjutuse kestuse arvutamisel
arvestada ka puistute paiknemist, sest kui tundliku objekti ja tuuliku vahel paikneb varju levikut
takistav objekt (mets, hooned vms), ei jõua tuulegeneraatori vari tundliku objektini. Varjutuse
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 18 / 82
modelleerimisel lähtutakse Kliimaministeeriumi tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment OÜ (2025) poolt koostatud juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise
juhendi eelnõu. Müra, vibratsioon, varjutamine“;
nähtavusanalüüs ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi visualiseeringud
(fotomontaažid) – visualiseeringud tehakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi alusel on
elektrituulikud nähtavad ning kus paikneb mõni avalikult kasutatav objekt (nt puhkeala,
ühiskondlik hoone, suurema kasutajate hulgaga teelõigud) või asub mõni suurem asula (5 km
raadiuses). Visuaalse mõju hindamisel juhindutakse meretuulikuparkide arendamise
edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist1, mis on
kohaldatavad maismaa tuuleparkidele. Tuulikupargi nähtavuse hindamiseks kasutatakse
spetsiaaltarkvara WindPRO 4.2 funktsiooni ZVI (zone of visual impact) või sellel hetkel kõige
uuemast mudelist;
tuulepargi wake-analüüs on uuring, millega hinnatakse, kuidas üks tuuleturbiin mõjutab tema
taga liikuvat õhuvoolu ja seeläbi teiste turbiinide tootlikkust. Wake-analüüs koostatakse Aidu ja
Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatavate tuulikute poolt avalduva mõju väljaselgitamiseks
OÜ Aidu Wind Park tuulikutele.
3.2.KSH RUUMILINE ULATUS
Vastavalt Lüganuse Vallavolikogu 30. juuni 2026. a otsusele nr 50 hõlmab planeeringuala ca 435 ha suuruse ala
(vt skeem 2). Juhul, kui see on asjakohane, planeeritakse taastuvenergiapargi toimimiseks vajalik taristu
väljapoole detailplaneeringuala.
Mõjuala ulatus sõltub väga palju mõju liigist ja mõju retseptorist. Inimese jaoks on kõige ulatuslikum visuaalne
mõju. Visuaalne mõju võib ulatuda Lüganuse vallast väljapoole, naaberomavalitsustesse.
3.3.KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA
3.3.1.Riiklikud arengudokumendid
Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline,
teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas
elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja
positiivseid mõjusid parimal viisil kasutada. Arengustrateegia toob välja vajaduse suurendada Eestis
taastuvenergia osakaalu ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. „Eesti 2035“ tegevuskava seab aastaks 2035
kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 miljonit tonni CO2-ekvivalenti.
Kliimapoliitika põhialuste dokumendis (Riigikogu otsus, 2023) lepiti esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika
pikaajaline visioon ja teekond selle poole liikumisel. Eesti sihiks on liikuda vähese süsinikuheitega majanduse
suunas, mis eeldab järkjärgulist ja sihipärast majandus- ning energiasüsteemi ümberkujundamist, et
suurendada ressursitõhusust, tootlikkust ja keskkonnahoidu. 2023. aastal ajakohastati „Kliimapoliitika
1 Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist, AB Artes Terrae OÜ,
2020
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 19 / 82
põhialused aastani 2050“, see näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide
ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullile.
Kliimapoliitika põhialustes tuuakse energeetika ja tööstuse valdkonnas poliitikasuunisena välja:
soodustada kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu
lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada
energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustada kodumaiste bio- ning teiste
taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka
transpordikütustena.
Energiamajanduse korralduse seadus (jõustunud 20.10.2024. a) § 321 sätestab, et aastaks 2030 moodustab
taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest
lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100% (Riigikogu, 2024).
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (Kliimaministeerium, 2017) strateegiliseks eesmärgiks
on tugevdada Eesti riigi (sh kohaliku tasandi) valmidust ning võimet kliimamuutustega kohanemiseks.
Arengukavas on energeetika ja varustuskindluse valdkonna üheks alaeesmärgiks seatud: „Kliimamuutuste tõttu
ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning
ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht“. Seejuures on eesmärgi täitmisel oluline energiasõltumatuse,
varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme rakendamine. See hõlmab sõltumatust
energiakandjate impordist, energiatootmisel kodumaistele ja eelkõige taastuvatele kütustele tuginemist ning
taastuvenergiaallikate kasutamist ja energiatootmise portfelli mitmekesistamist.
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019) (edaspidi
REKK 2030) laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult
täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud
energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.
REKK 2030 asjakohased eesmärgid, mis toetavad planeeringu tegevust, on järgmised:
Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030);
taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab 2030. aastal olema vähemalt
42%. See tähendab, et 2030. aastal moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia
lõpptarbimisest, sealhulgas taastuvelekter 4,3 TWh (2018: 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018:
9,5 TWh) ja transport 0,7 TWh (2018: 0,3 TWh);
energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal,
selleks hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel tasemel (sh suurendatakse
kütusevabade energiaallikate kasutust) ning rakendatakse biometaani tootmise ja kasutamise
potentsiaali.
Aastail 2023-2024 ajakohastati REKK 2030 dokumenti uute suunistega: aastaks 2050 seati eesmärk saavutada
kliimaneutraalsus, 2030. aastal peab taastuvenergia osakaal riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest
olema 65% ning 2030. aastaks peab 100% elektrienergia summaarsest aastasest tarbimisest pärinema
taastuvatest allikatest.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 20 / 82
Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 kirjeldab eesmärke ja tegevusi energiajulgeoleku
tagamiseks konkurentsivõimelise hinnaga üleminekul kliimaneutraalsele energiatootmisele aastaks 2050.
Arengukava on koostatud lähtudes Eesti ja Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja
suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning arengustrateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, milles on
muuhulgas vajaliku muutusena välja toodud üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades samas ka
energiajulgeolek.
Fossiilkütuste asendamine heitevabade energiaallikatega on pikaajaline protsess. Euroopa Liidu eesmärk on
jõuda 2030. aastaks energia kogutarbimises vähemalt 42,5% taastuvenergia osakaaluni, tehes pingutusi 45%
eesmärgi täitmiseks. Eestis oli taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest 2023. aastal 41%
ja aastaks 2030 on kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses seatud eesmärgiks 65%. Kaugem eesmärk
on jõuda Euroopa Liidus 2050. aastaks süsiniku netoheite nulli viimiseni. Eestis on selle eesmärgi täitmiseks
kavandatud sama siht strateegias „Eesti 2035“ ja regulatiivselt sätestamiseks koostamisel olevas kliimakindla
majanduse seaduse eelnõus. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aastaks puhta
elektrienergiaga. 2050. aastaks tuleb kliimaneutraalne energiatootmine saavutada turupõhiselt ehk
tegevustoetusteta.
2035. aasta vaates aitavad ENMAK 2035 kavandatud tegevused (nt võrgu arendamine, kütusevabade
energiaallikate osakaalu suurendamine eelkõige tuule ja päikeseparkide rajamise abil, investeerimisriskide
maandamine) saavutada elektri lõpphinda, mis jääb alla võrdlusriikide Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome
keskmise elektri lõpphinna, ning vähendavad hinnavahet Soome elektri lõpphinnaga. Soodsam elektri lõpphind
aitab kaasa erinevate sektorite elektrifitseerimisele. Eelkõige taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab
hoida elektrienergia lõpphinda võrdlusriikide keskmise elektri lõpphinnaga taskukohase ja
konkurentsivõimelisemana.
Tuuleenergia on taastuv energialiik. Detailplaneeringu elluviimine loob eeldused suurendamaks riigi
energiavarustuses taastuvenergia osakaalu ja piirkondlikku energiatootmist, mistõttu aitab Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneering kaasa Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030, strateegias „Eesti 2035“
ja Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2035 kehtestatud eesmärkide saavutamisele ning
arengusuundade elluviimisele.
3.3.2.Piirkondlikud arengudokumendid
Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakavas (2024) on üheks maakonnale püstitatud strateegiliseks eesmärgiks
vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada süsiniku sidumist, tänu millele jõutakse aastaks 2050
kliimaneutraalsuseni. Eesmärgi täitmise üheks meetmeks on taastuvenergia võimsuste ja osakaalu kasvatamine
ning vastava taristu arendamine. Meetme eesmärk on viia ellu tegevusi, mis on seotud taastuvenergia
võimsuste suurendamisega (roheenergia tootmine erinevatest allikatest, sh päike, tuul, biomass, vesinik),
taastuvenergia lahenduste suurema kasutamisega (nii eramajapidamised kui ka organisatsioonid) kui ka
vastava taristu võimekuse kasvatamisega (elektri põhivõrgu tugevdamine, elektriautode laadimise taristu
arendamine jms). Eraldi tegevussuunaks on koosloomeliste taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste
arendamine (energiaühistud jms).
Seega tuuleenergeetika arendamine aitab kaasa Ida-Viru maakonna kliima- ja energiakava eesmärkide
täitmisele.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 21 / 82
Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (2016) on määratud maakonna pikaajalised strateegilised
arengusuunad. Maakonnaplaneeringus kavandatu – läbimõeldud asustusstruktuur keskuste võrgustiku ja
linnalise asustuse alade näol ning sellega seonduv taristu – on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele
ja otsustele nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Ida-Virumaa on tuuleressursist lähtuvalt arvestatavaks
tuuleenergia tootmise piirkonnaks. Taastuvenergeetika seisukohalt on Ida-Virumaal perspektiivi täiendavalt
arendada kohalikul tasemel päikesel baseeruvat energeetikat.
Maakonnaplaneeringus on toodud üldised taastuvenergia arendamistingimused:
Maakonnaplaneeringuga kavandatud potentsiaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub
läbi detailsema planeerimise (riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku omavalitsuse
üld-, teema või eriplaneering, detailplaneering) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise.
Planeerimisprotsessi käigus tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste
funktsioonide toimimine;
Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja
tuuleparkide planeeringud ja ehitusprojektid;
Tuuleparkide planeerimisel kooskõlastatakse tuulikute paigutus ja kõrgused Siseministeeriumi
haldusala vastavate asutustega;
Tuulikute kavandamisel peab tuuliku minimaalne kaugus riigimaantee ja raudtee kaitsevööndi
piirist olema võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast ja tiiviku laba kõrgus) ning tuulikute
planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest;
Tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel
leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel piirkondades, mis seni on
märkimisväärsest mürast mõjutamata (nt elamumaad hajaasustusalal), tuleb lähtuda
tööstusmüra taotlustasemest, mis tagab head tingimused. Olemasolevate tootmispiirkondade
läheduses või kokkuleppel maaomanikuga/mõjupiirkonda jääva elanikuga võib tuulikute
kavandamisel lähtuda ka piirtaseme nõuetest, mis tagab rahuldavad tingimused;
Päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja
väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike
alade kasutamisest.
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019 – 2030+. Ida-Viru maakonna arenguvisioon 2030+ on, et aastaks
2030 on Ida-Viru maakond majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud
elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast.
Ida-Viru maakonna üheks strateegiliseks eesmärgiks on kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond,
mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele
energialahendustele.
Lüganuse valla üldplaneeringuga (ÜP) (2025) on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide
kavandamiseks põhimõtteliselt sobivad alad. Üldplaneeringuga leitud ORME alad on määratud üldplaneeringu
täpsusastmes ja põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks. Reaalsed arenduse
ja tuulikute paigutuse võimalused selguvad detailplaneeringute ja nende raames läbiviidavate uuringute ning
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 22 / 82
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise tulemusena. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka
üldplaneeringuga määratud uuringute läbiviimise vajadus. Võttes aluseks aja- ja asjakohast teavet,
kokkuleppeid elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanike ja trassivaldajatega ning uuringute tulemusi võib
ORME ala piiri detailplaneeringuga täpsustada. Detailplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhindamisel tuleb arvesse võtta kavandatava(te) tuuliku(te) parameetreid, kohapõhist
hetkeolukorda (nt välistava kriteeriumi (elamu, kaitstav loodusobjekt) kadumine) ning asjakohaste
ametkondade ja trassivaldajate seisukohti (vt alljärgnevad tingimused). Põhimõtteliselt sobivad alad võivad
jääda mitmele katastriüksusele. Tuulikute püstitamise võimaluste täpsemaks kaalumiseks on soovituslik teha
ühine detailplaneering kogu alale, samas on võimalik ala arendada ka osade kaupa, ühele või mitmele
katastriüksusele koostatava detailplaneeringu kaudu.
Põhimõtteliselt sobivate alade väljaselgitamiseks kasutati välistamise meetodit. Allpool on toodud loetelu
kriteeriumitest, millega on arvestatud ORME alade leidmisel ja mida tuleb aluseks võtta järgnevate
planeeringutega ORME alasid täpsustades ja tuulikute asukohti määrates:
olemasolevad elu- ja ühiskondlikud hooned (ETAK-i alusel) koos välistava alaga hoonest 1000 m;
kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanikega välistav ala hoonest 750 m;
teadaolevad RMK puhkealad ja 1000 m puhver;
kultuurimälestised koos kaitsevööndiga;
riigikaitselised objektid (puhvertsooni ulatus täpsustub edaspidi Kaitseministeeriumiga koostöö
käigus);
kalmistud ja 500 m puhver;
riigimaanteed ja 300 m puhver (teemaa servast); puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga
detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;
raudtee ja 300 m puhver (raudteemaa servast); puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga
detailplaneeringu koostamise käigus täpsustada;
elektriliinid – õhuliinidel nimipingega 110 kV ja enam puhver 300 m, madalama nimipingega
liinidel 40 m; puhvri ulatust võib taristuobjekti valdajaga detailplaneeringu koostamise käigus
täpsustada;
gaasitrass koos kaitsevöönditega;
kaitstavad loodusobjektid ja puhvrid täpsustatakse koostöös Keskkonnaametiga;
veekogude ehituskeeluvööndiga vastavalt looduskaitseseadusele tuleb arvestada detailsemal
planeerimisel.
Üldplaneeringus on toodud tingimused (
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 23 / 82
Tabel 1) detailplaneeringu läbiviimiseks tuuleenergia tootmise aladel.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 24 / 82
Tabel 1. Tingimused detailplaneeringu läbiviimiseks tuuleenergia tootmise aladel ja nõuetega arvestamine Aidu
ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel.
Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks
sobivatel (ORME) aladel
Kuidas arvestatakse
Tuuleparke kavandatakse üldplaneeringuga määratud aladele
detailplaneeringu alusel. Tuuleparki teenindav tehniline taristu (sh
elektrituulikute ühendus põhivõrguga ja liitumispunkti asukoht)
kavandatakse vastavalt detailplaneeringuga,
projekteerimistingimustega vm aja- ja asjakohase õigusaktiga
määratud menetluse kaudu.
Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringuala kattub
valdavas osas ÜP-ga määratud
alaga.
Tuulepargi ühendustaristu (juurdepääsuteed ja ühendused elektri
põhivõrguga) võib jääda ala piiridest väljaspoole.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja võimalikud trasside asukohad.
Tuuleparkide kavandamise algetapis tuleb:
küsida Kaitseministeeriumilt lähtetingimusi, et tagada
riigikaitseliste ehitiste töövõime ja täpsustada tuulikute
lubatud kõrgus;
teha koostööd Transpordiametiga lennuohutuse
tagamiseks;
teha koostööd Keskkonnaametiga, et tagada
loodusväärtustega arvestamine;
paiknemisel arheoloogiatundlikel aladel teha koostööd
Muinsuskaitseametiga;
maardlale tuuliku või tuulepargi rajamiseks tuleb teha
koostööd Kliimaministeeriumiga või valdkonna eest
vastutava ministri volitatud asutusega. Maavarade
maardla alale tuuliku või tuulepargi rajamiseks loa
andmine toimub maapõueseaduses sätestatud korras;
kavandamise huvi korral riigimetsa aladel tuleb
varajases etapis alustada koostööd RMK-ga.
Arvestada tuleb, et RMK maadel jätkub ka tuulikute
kavandamisel metsa majandamine;
teha koostööd Siseministeeriumiga. Koostöö käigus
täpsustatakse raadioside uuringu vajadus ja vajalikud
kompensatsioonimehhanismid.
Detailplaneeringu algatamisest on
asutusi teavitatud ja tehakse
koostööd DP ja KSH koostamisel.
Maardlale tuuliku või tuulepargi rajamisel, mille kohta on kehtiv
kaevandamisluba, tuleb läbi rääkida kaevandamisloa omaja(te)ga, et
selgitada võimalused rajada tuulikuid kohtadesse, kus ehitised ei
halvenda maavarale juurdepääsu ega maavara kaevandamisväärsuse
osas olemasolevat olukorda kaevandamisloa järgsel mäeeraldisel.
Ehitisele või ehitamiseks määratav tähtaeg lepitakse kokku koostöö
käigus.
DP alaga kattuval maardla osal ei ole
kehtivat kaevandamisluba. Tuulikute
täpsed asukohad selgitatakse välja
DP ja KSH käigus.
Kohalik omavalitsus võib määrata täiendavaid koostööpartnereid,
kelle arvamust peab tuulikute kavandamisel kaaluma ja põhjendatud
juhul arvestama.
Kaasatavate ja koostöö tegijate
nimekiri koostatakse koostöös
kohaliku omavalitsusega.
Tuulikut ei rajata elamule ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale kui
1 km. Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku paigutada elamule
ja/või ühiskondlikule hoonele lähemale, kuni 750 m kaugusele
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad
arvestades sh elamute ja
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 25 / 82
Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks
sobivatel (ORME) aladel
Kuidas arvestatakse
hoonest, kui hoone aluse maa omanikuga on saavutatud kokkulepe
ning kõik keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades kumulatiivset
mõju ja tuuleparkide rajamist välistavaid kriteeriumeid.
ühiskondlike hoonete
paiknemisega.
Tuulikut ei kavandata riigiteele lähemale kui 1,5 kordne tuuliku
kogukõrgus meetrites ja kõikidele teistele avalikele teedele lähemale
kui tuuliku kogukõrgus meetrites. Detailplaneeringu koostamisel
võib tuuliku kaugust taristuobjektist selle valdajaga täpsustada
lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja kavandatavate tuulikute
parameetritest.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad,
arvestades sh riigi- ja avalike teede
paiknemisega.
Raudtee lähedusse tuuliku kavandamisel tuleb need raudtee
kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30 m kaugusele rööpme
teljest) servast paigutada vähemalt tuuliku tipukõrguse kaugusele.
Detailplaneeringu koostamisel võib tuuliku kaugust taristuobjektist
selle valdajaga täpsustada lähtuvalt konkreetsest taristuobjektist ja
kavandatavate tuulikute parameetritest.
Ei kohaldu, DP ala asub raudteest ca
2 km kaugusel.
Uute tuulikute planeerimisel tuleb järgida põhimõtet, et tuuliku masti
kaugus oleks vähemalt 4x kavandatava tuuliku rootori diameeter
olemasolevast/ehitusõigust omavast tuuliku mastist. Tuulikute
vahekaugused võivad olla väiksemad tuuliku arendajate/omanike
kokkuleppel. Kokkulepe tuleb esitada koos detailplaneeringu
algatamise taotlusega. Kokkuleppe puudumisel tuleb kaaluda
detailplaneeringu algatamisest loobumist.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad
arvestades sh olemasolevate ja
ehitusõigust omavate tuulikute
paiknemisega.
Tuulikute rajamisel tuleb vältida metsa asjatut ulatuslikku raadamist.
Metsa raadamisega tuleb arvestada ca 1 ha ulatuses ühe tuuliku
rajamiseks, põhjendatud erandid on võimalikud konkreetse asukoha
eripära arvestades. Täiendav raadamine on lubatud juurdepääsuteeks
või muu tuulikute püstituseks vajaliku taristu rajamiseks.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad
arvestades sh, et eelistatud on
minimaalne metsa raadamine.
Tuulikute kogukõrgus (absoluutkõrgus) määratakse igakordselt
detailplaneeringute ja/või projekteerimistingimustega lähtuvalt
konkreetse tuulikutüübi tehnilistest parameetritest ning arvestades
uuringute ja detailplaneeringu (või muu konkreetsel ajahetkel kehtiva
õigusraamistiku kohase tegevuse alusel) protsessi tulemusi ja
asjakohaste asutuste kooskõlastusi. Planeeringus kajastatud tuulikute
asukohtades, kuhu on varem kehtestatud teemaplaneeringute alusel
väljastatud ehitus- ja/või kasutusload tuulikute püstitamiseks, on
lubatud tuulikute kogukõrgus (absoluutkõrgus) arvestades
projekteerimistingimuste või nende andmise kohustuse puudumisel
ehitusloa eelnõu või ehitamise teatise kooskõlastust asjakohaste
asutustega.
Tuulikute maksimaalne kõrgus
selgitatakse välja koostöös
Kaitseministeeriumiga.
Tuulikute kavandamisel arvestada arheoloogiatundlike aladega, kus
võib eeldada veel leidmata leidude paiknemist maapõues. Tuulikute
kavandamisel arheoloogiatundlikele aladele tuleb küsida planeeringu
või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust
arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta.
DP alal asub arheoloogiatundlik ala
ja tehakse koostööd
Muinsuskaitseametiga.
Tuulikute kavandamisel arvestada kaevandustaristute paiknemisega
(nt Uus-Kiviõli jt).
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad
arvestades sh kaevandustaristu
paiknemisega.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 26 / 82
Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks
sobivatel (ORME) aladel
Kuidas arvestatakse
Tuulikut püstitades tuleb arvestada, et tuuliku vundament, torn ning
generaator koos tiivikuga moodustavad lahutamatu ja
funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise. Tuulik funktsionaalselt
seotud tervikliku ehitisena peab asuma detailplaneeringuga
täpsustatud/määratud ORME ala sees.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad,
arvestades sh, et kogu tuulik
tervikuna peab asuma DP alal.
Tuulepargi infrastruktuuri osad (teed, kaablid, liinid) võivad paikneda
ka väljaspool üldplaneeringus määratud tuuleenergeetika
arendamiseks sobivat ala, ehitusloa väljastamisel tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamist.
DP ja KSH koostamisel arvestatakse
võimalusega, et tuulepargi
infrastruktuur võib asuda väljaspool
DP ala.
Tuulepargi täpsemal kavandamisel tuleb riigiteede, raudtee,
elektriliinide ja gaasitrasside osas arvestada ohutusest tulenevate
kaitsevöönditega.
DP ja KSH koostamisel selgitatakse
välja täpsed tuulikute asukohad,
arvestades sh rajatiste
kaitsevöönditega.
Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhindamise käigus tuleb täpsustada uuringute vajadus ja vajadusel
läbi viia järgmised uuringud:
Kuidas arvestatakse
Kaasnev mõju loodusväärtustele koos välitöödega
konkreetsete kohapõhiste tingimuste väljatöötamiseks:
• tuulikute täpse paigutuse otsustamisel on
vajalik välja selgitada mõju lindudele,
nahkhiirtele, lendoravatele (rändekoridoridele,
pesitsus- ja toitumispaikadele).
Tuuleenergeetika alade edasisel planeerimisel
on vajalik tähelepanu pöörata vähemalt
järgmiste kaitstavate loodusobjektide kaitsele
ja läbi mõju hindamise (ning osadel juhtudel ka
Natura hindamise) välja selgitada mõju tekke
võimalused ning vajadusel neid leevendada:
Alutaguse Rahvuspark; Sirtsi looduskaitseala;
Uljaste maastikukaitseala; kõik metsise,
kotkaste, lendorava püsielupaigad ja leiukohad
(eriti oluline on elupaikade vahelise sidususe
tagamine). Natura hindamise vajadus on välja
toodud ÜP ptk 6.3.1;
DP ja KSH koostamisel viiakse läbi
lindude, nahkhiirte ja taimede,
sammalde (vajadusel ka seente ja
samblike) inventuur. Lendorava
inventuuri ei teostata, sest alal ja
lähipiirkonnas ei ole sobivaid
elupaiku. Viiakse läbi Natura
asjakohane hindamine.
• tuuleenergeetika edasisel arendamisel leida
lahendused, mis tagavad metsaseadusega
kaitstavate vääriselupaikade säilimise ja
väärtuse;
Ei kohaldu, DP alal vääriselupaiku
registreeritud ei ole.
• selgitada välja mõju rohelise võrgustiku
toimivusele ja sidususele ning ökosüsteemide
seisundile ning kaitstavatele liikidele.
DP ala ei asu rohevõrgustiku alal,
mõju hindamine ei ole vajalik.
Müra modelleerimine lähtuvalt konkreetsete tuulikute
paigutusest ja parameetritest, sh hinnata
madalsagedusliku müra mõju.
DP ja KSH koostamisel viiakse läbi
müra modelleerimine ja hinnatakse
mh madalsagedusliku müra mõju.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 27 / 82
Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks
sobivatel (ORME) aladel
Kuidas arvestatakse
Varjutuse modelleerimine lähtuvalt konkreetsete
tuulikute parameetritest ja paigutusest.
DP ja KSH koostamisel viiakse läbi
varjutuse modelleerimine lähtuvalt
tuulikute parameetritest ja
paiknemisest.
Visuaalse mõju hindamine (sh fotomontaažid vms
illustreerivad materjalid), sh mõju riiklikule ja kohalikule
kultuuripärandile, maastikupildile (sh väärtuslikele
maastikele), vaadetele.
DP ja KSH koostamisel viiakse läbi
visuaalse mõju hindamine, sh
koostatakse fotomontaažid.
Altkaevandatud ja altkaevandatavatel aladel selgitada
välja alade stabiilsus.
Ei kohaldu, DP ala ei asu
altkaevandatud ega
altkaevandataval alal.
Tuulikute mõjude hindamisel (sh müra, varjutuse ja
visuaalse mõju hindamisel) tuleb arvestada
koosmõjusid ja mõjude kumuleerumist nii teiste
piirkonda kavandatavate tuuleparkidega kui muude
koosmõju avaldada võivate objektidega.
DP ja KSH koostamisel viiakse läbi
kumulatiivse mõju hindamine.
Lüganuse–Purtse väärtuslikul maastikul on tuuleparkide
kavandamine võimalik põhimõtteliselt sobiva ala piirides. Valla teistel
väärtuslikel maastikel tuuleparke ei kavandata.
DP ala ei asu Lüganuse-Purtse
väärtuslikul maastikul ega teistel
väärtuslikel maastikel, mõju
hindamise vajadus puudub.
Põhimõtteliselt sobival alal võib sobivuse korral kombineeritult
kavandada ka teisi energiatootmisviise (päikesepargid,
salvestusseadmed jms), eelkõige avamaastikule jäävatel maa-aladel
(vt päikeseenergeetika tingimusi ÜP ptk 6.5.8.3). Tuule ja päikese vms
energiatootmise ehitiste lähestikku kavandamisel tuleb arvestada
nende võimaliku mõju/riskidega teineteisele (nt tuulikute
varjutuse/jäätumise mõju päikesepaneelide toimimisele).
DP ja KSH koostamisel arvestatakse
tuulest ja päikesest energiatootmise
ehitiste lähestikku kavandamisel
nende mõju ja riskidega teineteisele.
Põhimõtteliselt sobival alal on lubatud ka muud arendustegevused
detailplaneeringu alusel (detailplaneeringu koostamine ei ole vajalik
päikesepargi kavandamisel ja kaevandamisel). Detailplaneeringu
menetlemisel tuleb kaaluda ja hinnata arendustegevuse sobivust
piirkonda ning kaasnevaid mõjusid, kui ülejäänud üldplaneeringuga
määratud ala soovitakse kavandada tuulepargina.
DP-ga kavandatakse ehitusõigus
lisaks tuulepargile ka päikesepargile
ja väiketuulikutele ning neile
vajalikule taristule.
Üldplaneeringuga seatakse järgmised tingimused tuuleparkide
põhivõrku ühendamiseks:
Kuidas arvestatakse
Elektriühenduse tehniline lahendus ja trassi asukoha valik
lahendatakse detailplaneeringu, projekteerimistingimuste vm
õigusaktist tuleneva asjakohase menetluse raames. Vajadusel viiakse
läbi keskkonnamõju hindamine.
Elektriühenduse tehniline lahendus ja
trassi asukoht lahendatakse
detailplaneeringuga ja trassi
rajamisega kaasnevat mõju hinnatakse
vajadusel KSH-s.
Juhul, kui elektriühendus luuakse õhuliiniga, tuleb:
vältida õhuliini paigutamist eluhoonete lähedusse (kuni
100 m) ja võimalusel mastide püstitamist eluhoonete
vahetusse vaatevälja, et vähendada visuaalset mõju.
Eluhoonete vahelt läbi minnes kasutada võimalusel
võrdsuse põhimõtet, et eluhooned jääksid õhuliinist
Kui DP-s kavandatakse elektriühendus
õhuliiniga, arvestatakse vajalike kujade
ja puhvritega negatiivsete mõjude
välistamiseks.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 28 / 82
Üldplaneeringus esitatud tingimused tuuleparkide kavandamiseks
sobivatel (ORME) aladel
Kuidas arvestatakse
võrdsetele kaugustele, v.a kui on olemas kokkulepe
kinnistute omanikega;
võimalusel paigutada õhuliini koridor olemasoleva
elektriliini või muu tehnilise taristu koridori või selle
vahetusse lähedusse, et vältida täiendava
tehisobjektiga kaasnevat sekkumist looduslikku
keskkonda ja vähendada maa koormamist läbi
erinevate kaitsevööndite;
õhuliin kavandada võimalikult sirgete lõikudena
kulgevana;
võimalusel vältida õhuliini ja selle kaitsevööndi
kattumist kaitstava loodusobjektiga. Elektriliini ehitus-
ja kasutusaegsed olulised ebasoodsad mõjud
kaitstavatele objektidele ja ebasoodsad mõjud Natura
2000 aladele tuleb välistada.
Juhul, kui elektriühendus luuakse kaabelliiniga, tuleb arvestada
alljärgnevaga:
maakaabli koridori asukoha valikul on vajalik arvestada
kaitstavate loodusobjektidega lähtuvalt kaitsekorrast,
kultuuriväärtustega ja vältida elu- ning ühiskondlike
hoonete vahetut lähedust;
maakaabelliini ehitus- ja kasutusaegsed olulised
ebasoodsad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ja
Natura 2000 aladele tuleb välistada;
võimalusel paigutada kaabelliin olemasoleva tehnilise
taristu koridori või selle vahetusse lähedusse, et vältida
täiendava tehisobjektiga kaasnevat sekkumist
looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist
läbi erinevate kaitsevööndite;
maakaabelliini ehitamisel võib trassikoridor olla
vajadusel looklev, kuna puudub ulatuslik kaitsevöönd.
Kui DP-s kavandatakse elektriühendus
maakaabliga, arvestatakse asjakohaste
kitsendustega, et negatiivsed mõjud
välistada.
Võimalusel eelistada tuuleparkide ühendamisel elektri põhivõrguga
linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks kaabelliine.
DP koostamisel selgitatakse
põhivõrguga ühendamise tehniline
lahendus.
Väiketuulikute jaoks üldplaneeringus sobivaid potentsiaalseid alasid ette ei nähta, üldplaneeringu kohaselt
võib väiketuulikute püstitamine toimuda kogu valla territooriumil projekteerimistingimuste alusel ja järgides
alltoodud tingimusi (Tabel 2). Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga lahendatakse lisaks tuulepargile ka
väiketuulikute ja selleks vajaliku taristu asukohad.
Tabel 2. Üldplaneeringus seatud tingimused väiketuulikute püstitamiseks ja nõuetega arvestamine Aidu ja
Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel.
Üldplaneeringus esitatud tingimused väiketuulikute püstitamiseks Kuidas arvestatakse
Hajaasustatud aladel võib tuuleenergeetika rakendamiseks püstitada
väiketuulikuid oma majapidamise või ettevõtte tarbeks.
DP-ga kavandatakse väiketuulikuid
ettevõtte tarbeks.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 29 / 82
Väiketuulikute kavandamine väärtuslikel maastikel ja
miljööväärtuslikel aladel on erandiks ning toimub vallavalitsuse
kaalutlusotsuse alusel.
Ei kohaldu, väiketuulikuid ei
kavandata väärtuslikul maastikul ega
miljööväärtuslikul alal.
Väiketuuliku masti ja pöörlevate labade varjude langemist
naaberkinnistu elamu õuemaale ja üldkasutatavale puhkealale tuleb
vältida.
KSH koostamisel hinnatakse
väiketuulikutega kaasnevat mõju ja
selle järgi määratakse DP-s
väiketuulikute asukohad.
Projekteerimistingimuste taotlemisel tuleb esitada müra
modelleerimise ja varjutuse hindamise (varjukaart) tulemused.
Müra modelleerimisel ja varjutuse
hindamisel arvestatakse lisaks
tuulepargile ka väiketuulikutega.
Projekteerimistingimuste väljastamise eelselt tuleb küsida
lähtetingimused Kaitseministeeriumilt veendumaks, et tagatud on
riigikaitseliste ehitiste töövõime.
DP ja KSH käigus tehakse koostööd
Kaitseministeeriumiga.
Projekteerimistingimused väiketuulikute kavandamiseks antakse
vajadusel (lähedalasuvad elamud, puhkealad, miljööväärtus) läbi
avatud menetluse.
Väiketuulikute asukohad
kavandatakse DP-ga, millel on
avatud menetlus.
Päikeseenergeetika tootmise olemasolevad ja kavandatavad alad on üldplaneeringus välja toodud
taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarbega. Täiendavalt on võimalik päikesepaneele ja päikeseparke
kavandada vastavalt alltoodud tingimustele (Tabel 3).
Tabel 3. Üldplaneeringus seatud tingimused päikeseparkide püstitamiseks ja nõuetega arvestamine Aidu ja
Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel.
Üldplaneeringus esitatud tingimused päikeseparkide püstitamiseks Kuidas arvestatakse
Päikeseparkide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul
eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid – nt
endisi karjääride alasid, puistanguid, tootmisest väljalangenud
tootmisalasid, väheviljakaid põllumaid.
DP ala on endine karjääriala.
Päikeseparkide kavandamisel väärtuslike maastike avamaastikule
tuleb projekteerimistingimuste andmisel hinnata visuaalseid mõjusid
maastike väärtuste säilimisele.
Ei kohaldu, DP ala ei ole väärtuslik
maastik.
Väärtuslikul maastikul on lubatud paigaldada päikesepaneele:
elamute puhul omatarbeks (kuni 15 KW) elu-
kõrvalhoonetele, rajatistele või õuemaale. Erisused
lahendatakse kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse
alusel ja arvestades mõju maastikule;
tootmishoonete puhul omatarbeks hoonetele,
rajatistele või teenindusmaale.
Ei kohaldu, DP ala ei ole väärtuslik
maastik.
Miljööväärtuslikul alal on lubatud päikesepaneelide paigaldamine
hoone katusele.
Ei kohaldu, DP ala ei ole
miljööväärtuslik ala.
Päikeseparke ei rajata kaitsealadele. Ei kohaldu, DP ala ei kattu
kaitstavate loodusobjektidega.
Päikeseparke ei rajata väärtuslikele põllumajandusmaadele. DP alal asub väärtuslik
põllumajandusmaa, millele
päikeseparki ei kavandata.
Päikeseparke ei rajata metsamaale. DP alal asub metsamaad, millele
päikeseparki ei kavandata.
Päikeseparkide kavandamisel rohelise võrgustike aladel tuleb täita
rohevõrgustiku kasutustingimusi (ÜP ptk 6.3.2).
Ei kohaldu, DP ala ei kattu rohelise
võrgustikuga.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 30 / 82
Päikseparke ei rajata ilusate vaatekohtade vaatekoridoridesse. Ei kohaldu, DP ala ei asu ilusa
vaatekoridori alas.
Päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud
elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele
standarditele.
Arvestatakse DP ja KSH koostamisel.
Tiheasustusaladel on päikeseparkide ja salvestusseadmete puhul
kohustus koostada detailplaneering. Juhul, kui
päikesepaneelide/pargi ja salvestusseadmete kavandamine
lahendatakse hoone elektrisüsteemi ümberehitusena, ei ole
detailplaneeringu koostamine vajalik.
Ei kohaldu, DP ei asu tiheasustusalal.
Tuule ja päikese vms energiatootmise ehitiste lähestikku
kavandamisel tuleb arvestada nende võimaliku mõju/riskidega
teineteisele (nt tuulikute varjutuse/jäätumise mõju päikesepaneelide
toimimisele).
DP ja KSH koostamisel arvestatakse
kavandatavate ehitiste asukohtade
valikul nende omavahelise mõju ja
riskidega.
Rohkem kui 100 kW võimsusega päikesepargi rajamine tuleb
kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna niisuguse võimsusega
päikesepark võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.
DP kooskõlastatakse
Kaitseministeeriumiga.
Alutaguse valla üldplaneering (2020) – näeb valda ette ühe potentsiaalse tuulepargi ala, millele on 2023
kehtestatud Aidu taastuvenergia detailplaneering. Alutaguse valla üldplaneeringus ei ole seatud
taastuvenergeetika arendamiseks selliseid piiranguid, mis ulatuks naabervalda ja piiraks Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringualale tuule- ja päikesepargi ning väiketuulikute rajamist koos toimimiseks vajaliku taristuga.
Jõhvi valla üldplaneering (2013) - ei näe valda ette üle 100kW-se võimsusega elektrituulegeneraatorite
kavandamist. Koostatava Jõhvi valla üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud, et käesoleva
üldplaneeringuga ei ole kavas kavandada täiendavat olulise ruumilise mõjuga ehitist kuid kuna käesoleval
hetkel kavandatakse Jõhvi naabervallas, Lüganuse vallas mitmeid tuuleenergeetika planeeringuid, peetakse
oluliseks jälgida planeeringute võimalikke mõjude vahetuid ja kaudseid mõjusid Jõhvi valla alale.
3.3.3.Detailplaneeringualal kehtivad detailplaneeringud
Aidu Veespordikeskuse detailplaneering (2014). Algatatud Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergiapargi
detailplaneeringuala kattub osaliselt (lõunaosas) Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringualaga. Aidu
Veespordikeskuse planeeringuala hõlmab ca 386 ha suuruse maa-ala ja paikneb Aidu põlevkivikarjääri maa-
alal ja osaliselt Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldisel. Detailplaneeringu eesmärk on maa-ala kruntideks
jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine Aidu Veespordikeskuse ehitiste rajamiseks, tehnovõrkude
ja –rajatiste asukoha ning haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Taastuvenergiapargi
detailplaneeringuga kattub kavandatud puhkeala terviserada, suusakeskus, parkimisala ja osaliselt
puhkemajade ala. Detailplaneeringu elluviimist on alustatud, kuid selle täielik realiseerimine ei ole Aidu ja Aidu-
Liiva detailplaneeringualaga kattumise tõttu ja detailplaneeringu eesmärki arvestades võimalik. Aidu
Veespordikeskuse detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks alal/osas, kuhu Aidu ja Aidu-Liiva
taastuvenergiapargi detailplaneeringuga kavandatakse taastuvenergiarajatisi, mis satub konflikti Aidu
Veespordikeskuse detailplaneeringuga kavandatuga.
Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja
väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneering (2014). Algatatud Aidu ja Aidu-Liiva
taastuvenergiapargi detailplaneeringuala kattub põhjaosas kehtestatud Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 31 / 82
lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-
ala detailplaneeringualaga. Kattumine on detailplaneeringuga kavandatud säilitatava metsaalaga ja
hoonestusalaga. Detailplaneeringuga kavandatut on täpsustatud Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu
objektide teemaplaneeringuga (kehtestatud 2020), mille kohaselt ulatub taastuvenergiapargi
detailplaneeringuala põhjaosasse Aidu tööstusala tootmismaa. Algatatud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneering ei
takista kehtiva detailplaneeringu realiseerimist, avalduda võib kumulatiivne mõju müra osas, mida on käsitletud
ptk 3.6.13.
3.3.4.Lähipiirkonna taastuvenergeetika planeeringud ja muud arendused
Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava
infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik“ alusel on osaliselt väljaehitatud Aidu
tuulepark. 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering muutis nimetatud teemaplaneeringu
kehtetuks. Aidu taastuvenergiapargis on praeguseks püstitatud 17 tuulikut. Samal arendusalal on 11 tuulikule
2015. aastal väljastatud ehitusload (kuni 185 m kõrgustele tuulikutele). Kuna Aidu tuulepargi arendaja soovib
väljastatud ehituslubade kohaseid tuulikute kõrgusi olulisel määral muuta (kuni 311 m kõrguseks), on Lüganuse
Vallavalitsusel samaaegselt käimas tegevusloa menetlus kõrguste muutmiseks, mis tugineb kehtival Lüganuse
valla üldplaneeringul.
Sirtsi-Rebu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (algatatud) eesmärgiks on ca 7300 ha suurusel alal kavandada
kuni 290 m kogukõrgusega tuulikuid, arvestades, et ühe tuuliku eeldatav võimsus on 8 MW.
Varja tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm
avalikustatud) eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitise Varja tuulikupargi parima võimaliku asukoha
valiku menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus. Eriplaneeringu alaks on
kogu Lüganuse vald.
Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneering (2026) – planeeringu
eesmärgiks oli kavandada aladele 1, 2a, 2b ja 3 kaks tuuleparki, kus on kuni 50 tuulikut, mille ühe tuuliku
eeldatav võimsus on kuni 9 MW ja kogukõrgus kuni 300 meetrit.
VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering (2024) - planeeringu eesmärk oli viia läbi
tööstusjäätmete prügila parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja prügila rajamise detailne
lahendus. Asukoha eelvalikul tuli arvestada, et ala pindala peab nõlvusega 1:3 ladestamise korral võimaldama
63 miljonit m3 (81,3 miljonit tonni) mahuga prügila rajamise. Kavandatava prügila puhul on tegemist
jäätmeseaduse § 34 lg 4 tähenduses ohtlike jäätmete prügilaga.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (osaliselt kehtestatud) on Põhja-Kiviõli eelvalikualal kehtestatud ja Aidu
eelvalikualal REP-i menetlus jätkub kaitsetööstuspargi rajamiseks laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali
ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks.
VKG Wind tuulepargi detailplaneering (eelnõu). Planeeringu koostamise eesmärk on rajada tuulepark ja selle
toimimiseks vajalik taristu. Planeeringuala koosneb kahest lahustükist, mis asuvad Varja küla ja Lüganuse
aleviku territooriumitel. Planeeringuala kodupindala on ca 270 ha. Kavandatav tuulepark koosneb seitsmest
tuulikust, millest kuus tuulikut on tipukõrgusega kuni 260 m ning üks tuulik kõrgusega kuni 239 m Lisaks
tuulikutele on krundile nr 8 kavandatud tuulepargi alajaama ning energia salvestusseadmete põhimõtteline
asukoht. Täpne asukoht ja alajaamade arv täpsustatakse edasises projekteerimise etapis
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 32 / 82
Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 detailplaneering (vastuvõetud). Detailplaneeringu eesmärk on viia läbi
parima võimaliku asukoha valiku ja sobivaima tuulikute arvu määramise menetlus ja töötada välja tuulikute ja
vajalike tehnorajatiste detailne lahendus ning taluvustasu määramise põhimõtted. Planeeringualal nr 3
planeeritakse püstitada kuni 7 tuulikut. Detailplaneeringuga määrata tuuliku kruntide suurus, asukoht ja
ehitusõiguse ulatus ning ehitustingimused 286,5 m kõrguse (laba tipu kõrgus maapinnast arvatuna) vähemalt
3 MW elektrituuliku püstitamiseks.
Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneering (eelnõu) - 1 Detailplaneeringu eesmärk on viia läbi
parima võimaliku asukoha valiku ja sobivaima tuulikute arvu määramise menetlus ja töötada välja tuulikute ja
vajalike tehnorajatiste detailne lahendus ning taluvustasu määramise põhimõtted. Detailplaneeringuga
kavandatakse kuni 4 tuulikut. Detailplaneeringuga määrata tuuliku kruntide suurus, asukoht ja ehitusõiguse
ulatus ning ehitustingimused 300 m kõrguse (laba tipu kõrgus maapinnast arvatuna) vähemalt 3 MW
elektrituuliku püstitamiseks.
Aidu taastuvenergiapargi detailplaneering (2023) (Lüganuse vallas). Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli
kombineeritud taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamine. Detailplaneeringuga määratakse
tuulikute ja päikesepaneelide võimalikud asukohad, elektrialajaama, kaabelliinide, ühendusteede soovitavad
asukohad, ehituskruntide maksimaalsuurused ja maakasutussihtotstarbed, täpsustatakse servituutide seadmise
vajadus, selgitatakse täiendavad ehituslikud tingimused tuulikute, päikesepaneelide ja kommunikatsioonide
rajamiseks. Lisaks selgitatakse detailplaneeringu käigus välja võimalused kavandatava energiapargi
ühendamiseks üldisesse energiavõrku.
Aidu taastuvenergia detailplaneering (2023) (Alutaguse vallas). Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli
kavandada tingimused Aidu taastuvenergiapargi (tuule-ja päikeseenergiapargi) rajamiseks.
Detailplaneeringuga määratakse tuulikute ja päikesepaneelide võimalikud asukohad, elektrialajaama,
kaabelliinide, ühendusteede soovitavad asukohad, ehituskruntide maksimaalsuurused ja
maakasutussihtotstarbed, täpsustatakse servituutide seadmise vajadus, selgitatakse täiendavad ehituslikud
tingimused tuulikute, päikesepaneelide ja kommunikatsioonide rajamiseks. Lisaks selgitatakse
detailplaneeringu käigus välja võimalused kavandatava energiapargi ühendamiseks üldisesse energiavõrku.
Aasa gaasijaama detailplaneering (eskiis) – planeeringu koostamise eesmärk on Lüganuse vallas Varja külas
kuni 400 MW elektrilise võimsusega gaasijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamine.
Eelpool nimetatud planeeringud iseseisvalt ei loo selliseid kitsendusi, mis välistaks Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringualal taastuvenergiapargi rajamist ja vastupidi. Eelpooltoodud arenduste koosmõju on
käsitletud ptk 3.6.13.
3.4.EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
3.4.1.Tuuleolud
Keskkonnaagentuur lõi IRENESe projekti raames kaardikihi, mis näitab 100 m kõrgusel tuulekiirusi
(Keskkonnaagentuur, 2025). Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal on valdavalt tuule kiirus rohkem kui 6 m/s
(skeem 4). Tuulekiirust, mis on suurem kui 6 m/s, on loetud suureks tuule kiiruses ja 0-6 m/s väikeseks tuule
kiiruseks.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 33 / 82
Skeem 4. Hinnanguline tuulekiirus detailplaneeringualal 100 m kõrgusel maapinnast (Keskkonnaagentuur,
2025).
3.4.2.Maastik, mullastik, geoloogia (sh maardlad) ja hüdrogeoloogia
Maastik
Detailplaneeringuala ei kattu ega piirne väärtusliku maastiku alaga (skeem 5). Lähim on algselt
maakonnaplaneeringuga määratud Maidla väärtuslik maastik, mis on Lüganuse vallas võetud kohaliku kaitse
alla Maidla Vallavolikogu 21.10.2010 määrusega nr 10. Kaitse alla võtmise eesmärk on kaitsta Maidla piirkonnas
ajaloo- ja kultuuriobjekte, miljööväärtuslikku hoonestusala (Maidla miljööväärtuslik ala), väärtuslikke põllumaid,
väärtuslikku maastikku ja nende üksikelemente ning määrata kasutamise tingimusi. Maidla miljööväärtuslik ala
asub detailplaneeringualast ca 340 m kaugusel. Kohaliku tasandi väärtuslikest maastikest on lähipiirkonnas veel
Oandu-Rääsa (3 km kaugusel), mis hõlmab omapäraseid metsalt võidetud põllumaid, mida ümbritsevad
Alutaguse paksud laaned.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 34 / 82
Lähim maakondliku taseme väärtuslik maastik on Lüganuse-Purtse (3,2 km kaugusel planeeringualast), mis on
mitmepalgeline maastikukompleks põllumajandusmaastiku, Purtse jõe kanjonoru, Lüganuse aleviku ja
mererannaga. Kohtla-Nõmme maakondliku taseme väärtusliku maastiku (3,6 km kaugusel planeeringualast)
unikaalsuseks on Kohtla kaevanduse ja Aidu karjääri sulgemisega kaasnevad maastikku muutvad protsessid.
Skeem 5. Väärtuslike maastike ja Maidla miljööväärtusliku ala paiknemine detailplaneeringuala suhtes
(Lüganuse valla üldplaneering).
Lähim väärtusliku vaate koht asub detailplaneeringualast ca 2,5 km kaugusel ja lähim väärtusliku miljöö ala
asub Püssi linnas, ca 2,5 km kaugusel detailplaneeringualast.
Detailplaneeringuala jääb osaliselt maakonnaplaneeringu kohasele väärtuslikule põllumajandusmaale. Ida-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja kohaselt loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks
põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem Ida-Virumaa keskmisest, ehk 38
boniteedipunktist. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla põllumaa või püsirohumaa, kus tulenevalt viljakusest
peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud väärtuslik
põllumajandusmaa valdavalt kattub Ida-Viru maakonnaplaneeringus määratuga. Detailplaneeringualale jääb
ca 40 ha suurune väärtuslik põllumajandusmaa ala. Üldplaneeringus on toodud tingimus, mille kohaselt
väärtuslikule põllumajandusmaale saab kavandada tuuleparke juhul, kui need paiknevad tuuleenergeetika
arendamiseks sobivate (ORME) alade sees. Detailplaneeringualal asub väärtuslik põllumajandusmaa
potentsiaalsel tuuleenergeetika arendamise alal nr 24 (skeem 6).
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 35 / 82
Skeem 6. Väärtusliku põllumajandusmaa paiknemine detailplaneeringualal ja potentsiaalsel tuuleenergeetika
arendamise alal (Lüganuse valla üldplaneering).
Geoloogilised tingimused ja mullastik
Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergeetikapargi detailplaneeringuala asub ammendunud põlevkivikarjääri
territooriumil, mida liigendavad kunagiste väljaveoteede süvenditesse kujunenud kanalid. Maa- ja Ruumiameti
geoportaali mullastiku kaardi kohaselt on detailplaneeringualal valdavalt rekultiveeritud huumushorisondiga
koreserikkad rähkmullad, mis on kasutuses põllukultuuride kasvatamiseks ja inimtegevuse käigus muudetud
mullad/pinnas, mis on metsastatud.
Maardlad
Detailplaneeringuala põhjaosa kattub vähesel määral Eesti põlevkivimaardla Aidu kaevevälja põlevkivi passiivse
tarbevaru plokiga 2 ja 7 ning edelaosa kattub vähesel määral aktiivse tarbevaru plokiga 1 (skeem 7) (Maa- ja
Ruumiamet, maardlate kaardirakendus, 2026).
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 36 / 82
Skeem 7. Maardlate paiknemine detailplaneeringuala piirkonnas (Maa- ja Ruumiamet, 2026).
Hüdrogeoloogilised tingimused
Alal levivad järgmised põhjaveekogumid:
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7), mille keemiline seisund on halb,
koguseline seisund halb ning koondhinnang halva keemilise seisundi tõttu halb;
Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (nr 2), mille keemiline seisund on halb, koguseline
seisund halb ning koondhinnang halva keemilise seisundi tõttu halb;
Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (nr 1), mille keemiline ja koguseline seisund on hea ning
ka koondseisund on hea;
Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5a), mille keemiline
ja koguseline seisund on hea ning ka koondseisund on hea.
Maapinnalähedased põhjaveekihid on kaevandamise tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata või
nõrgalt kaitstud (skeem 8). Detailplaneeringuala ei asu nitraaditundlikul alal.
Detailplaneeringualal asub kolm puurkaevu: ala põhjaosas kaks hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu
(PRK0003719 ja PRK0003720), millele ei ole seatud hooldus- ega sanitaarkaitseala ning ala lõunaosas Aidu
Veespordikeskuse alal puurkaev (PRK0071456) sanitaarkaitsealaga 10 meetrit. Aidu Veespordikeskuse
puurkaevust ammutatakse vett Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 37 / 82
Skeem 8. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks
looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva reostuse eest (Maa- ja Ruumiamet, 2026).
3.4.3.Pinnavesi ja maaparandussüsteemid
Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergiapargi detailplaneeringuala piirneb ida ja lääne suunas tehisjärvedega, mis on
kujunenud põlevkivimaardla veega täitunud väljaveoteede süvenditesse. Ida suunas asub nimetu tehisjärv
VEE2014590 ning lääne suunas Aidu-Sooküla järv (tehisjärv VEE2014600) ja nimetu tehisjärv VEE2014610.
Lõuna suunast piirneb taastuvenergiapargi ala Aidu sõudekanaliga, mis ei ole veekoguna registrisse kantud.
Detailplaneeringualal maaparandussüsteeme ei asu (Maa- ja Ruumiameti geoportaal, 2026).
3.4.4.Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal ei asu kaitseala, hoiuala ega püsielupaika, samuti kaitstava looduse
üksikobjekti piiranguvööndit ega Natura 2000 võrgustiku ala (skeem 9).
Lähim kaitseala on ca 2,2 km kaugusel asuv Maidla mõisa park (KLO1200447). Püssi mõisa park (KLO1200450)
asub ca 3,4 km kaugusel detailplaneeringualast (Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, 2026).
Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määruse nr 59 kohaselt on pargi kaitse-eesmärk planeeringu, sealhulgas
ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku
pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise
ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse.
Uhaku maastikukaitseala (KLO1000621) asub ca 3,3 km kaugusel ja ala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi
ja teadusliku väärtusega karstivorme ning sellega seotud elupaigatüüpe (Vabariigi Valitsuse 11.11.2013 määrus
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 38 / 82
nr 157). Kiviõli looduskaitseala (KLO1000687) asub ca 4,1 km kaugusel ning ala kaitse-eesmärk on kaitsta,
säilitada ja taastada väärtuslikke metsakoosluseid (Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrus nr 11). Sirtsi
looduskaitseala (KLO1000076) kaitse-eesmärk on kaitsta Sirtsi sood ja sellega piirnevaid metsakooslusi ning
kaitsealuste liikide (sh kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg) elupaiku (Vabariigi Valitsuse
31.07.2017 määrus nr 122).
Sirtsi looduskaitseala paikneb detailplaneeringualast enam kui 9 km ja Oandu parkmets enam kui 5 km
kaugusel edelas ning Alutaguse Rahvuspark kagulõunas enam kui 7 km kaugusel (projekteeritav Alutaguse
rahvuspargi ala enam kui 5 km kaugusel). Detailplaneeringualast 10 km kaugusel ei asu hoiualasid.
Skeem 9. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala ümbritsevad kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000
võrgustiku alad (EELIS, 2026).
Lähim Natura 2000 loodusala on loode suunas ca 3,3 km kaugusel asuv Uhaku loodusala (EE0070132). Uhaku
loodusala on moodustatud ja kaitse-eesmärgid sätestatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Loodusala kaitse-eesmärgiks on
karstijärved ja -järvikud (*3180), jõed ja ojad (3260) ning lood (alvarid – *6280).
Muraka linnuala (EE0070172) ja loodusala (EE0070103) asuvad lõuna suunas ca 5,3 km kaugusel
planeeringualast. Muraka linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-
part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila
pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala
clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),
soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius),
rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 39 / 82
lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-
vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja
(Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt
(Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao
urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja
(Vanellus vanellus) (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615).
Muraka loodusala kaitse-eesmärgiks on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (nn loodusdirektiiv) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid:
huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),
lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),
nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad
kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-
lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys
volans*), männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii) (Vabariigi
Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615).
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, 15.04.2026 seisuga) andmetel detailplaneeringualal kaitstavate liikide
leiukohti ei ole.
Lähimate (5000 m raadiuses) kaitsealuste looma- ja linnuliikide elupaigad koos kaugusega tuulealast on
esitatud Tabel 4. Lähimate kaitsealuste linnu- ja loomaliikide leiukohad (EELIS, 2026)
Tabel 4. Lähimate kaitsealuste linnu- ja loomaliikide leiukohad (EELIS, 2026).
Kaitsealune liik Kaitse-
kategooria
Rühm Registri kood Kaugus
meetrites DP
alast (ca)
Haliaeetus albicilla (merikotkas) I Linnud KLO9133783 3800
Clanga pomarina (väike-
konnakotkas)
I Linnud KLO9133772 2800
Tetrao urogallus (metsis) II Linnud KLO9102275 4600
Picoides tridactylus (laanerähn) II Linnud KLO9114290 1900
Picoides tridactylus (laanerähn) II Linnud KLO9114291 1500
Accipiter gentilis (kanakull) II Linnud KLO9117171 4000
Emberiza hortulana
(põldtsiitsitaja)
II Linnud KLO9121337 2800
Tetrao urogallus (metsis) II Linnud KLO9125502 3800
Podiceps auritus (sarvikpütt) II Linnud KLO9127488 2600
Unio crassus (paksukojaline
jõekarp)
II Limused KLO9201555 780
Tetrao urogallus (metsis) II Linnud KLO9133448 4300
Accipiter gentilis (kanakull) II Linnud KLO9137442 4500
Dendrocopos leucotos (valgeselg-
kirjurähn)
II Linnud KLO9138252 3900
Dryocopus martius (musträhn) III Linnud KLO9130782 4600
Ficedula parva (väike-kärbsenäpp) III Linnud KLO9136195 3900
Crex crex (rukkirääk) III Linnud KLO9136175 3900
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 40 / 82
Kaitsealune liik Kaitse-
kategooria
Rühm Registri kood Kaugus
meetrites DP
alast (ca)
Jynx torquilla (väänkael) III Linnud KLO9136198 4000
Cottus gobio (võldas) III Kalad KLO9125074 3400
Cottus gobio (võldas) III Kalad KLO9125062 4000
Cottus gobio (võldas) III Kalad KLO9125073 4000
Junghuhnia pseudozilingiana
(haavanääts)
III Seened KLO9601017 3900
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9302886 4100
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9302887
4000
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9337727 4200
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9350544 3200
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9350509 2600
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9350529 2500
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9350701 2000
Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking)
II Katteseemnetaimed KLO9356054 4600
Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-
sõrmkäpp)
III Katteseemnetaimed KLO9308824 4300
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9308822 4300
Dactylorhiza incarnata
(kahkjaspunane sõrmkäpp)
III Katteseemnetaimed KLO9308823 4300
Gymnadenia conopsea (harilik
käoraamat)
III Katteseemnetaimed KLO9308825 4300
Dactylorhiza maculata (kuradi-
sõrmkäpp)
III Katteseemnetaimed KLO9301686 4800
Epipactis palustris (soo-neiuvaip) III Katteseemnetaimed KLO9334742 1600
Epipactis helleborine (laialehine
neiuvaip)
III Katteseemnetaimed KLO9302890 4100
Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9337745 4300
Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9337746 4500
Huperzia selago (harilik
ungrukold)
III Sõnajalgtaimed KLO9345907 4900
Huperzia selago (harilik
ungrukold)
III Sõnajalgtaimed KLO9345906 4600
Crossocalyx hellerianus (Helleri
ebatähtlehik)
III Helviksamblad KLO9402310 3900
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402589 4500
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402646 4300
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402638 3900
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402912 4900
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9402653 4500
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 41 / 82
Kaitsealune liik Kaitse-
kategooria
Rühm Registri kood Kaugus
meetrites DP
alast (ca)
Epipactis helleborine (laialehine
neiuvaip)
III Katteseemnetaimed KLO9346625 4500
Platanthera bifolia (kahelehine
käokeel)
III Katteseemnetaimed KLO9347187 4900
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9347211 4900
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404285 1400
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404286 4200
Neottia nidus-avis (pruunikas
pesajuur)
III Katteseemnetaimed KLO9353097 1300
Neottia nidus-avis (pruunikas
pesajuur)
III Katteseemnetaimed KLO9353098 4200
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404327 3800
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9404328 2700
Huperzia selago (harilik
ungrukold)
III Sõnajalgtaimed KLO9354033 4700
Huperzia selago (harilik
ungrukold)
III Sõnajalgtaimed KLO9354034 3400
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9405221 4500
Dactylorhiza maculata (kuradi-
sõrmkäpp)
III Katteseemnetaimed KLO9354954 4800
Dactylorhiza maculata (kuradi-
sõrmkäpp)
III Katteseemnetaimed KLO9354956 4000
Neckera pennata (sulgjas õhik) III Lehtsamblad KLO9406356 4000
Epipactis helleborine (laialehine
neiuvaip)
III Katteseemnetaimed KLO9356098 2600
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9356100 2100
Epipactis helleborine (laialehine
neiuvaip)
III Katteseemnetaimed KLO9356104 4300
Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9356097 2500
Neottia nidus-avis (pruunikas
pesajuur)
III Katteseemnetaimed KLO9356103 4300
Epipactis atrorubens (tumepunane
neiuvaip)
III Katteseemnetaimed KLO9356101 2100
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9356102 4200
Orchis militaris (hall käpp) III Katteseemnetaimed KLO9356099 2000
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9356116 4000
Gymnadenia conopsea (harilik
käoraamat)
III Katteseemnetaimed KLO9356162 2000
Listera ovata (suur käopõll) III Katteseemnetaimed KLO9301093 4300
Lähim lendorava (Pteromys volans) elupaik (KLO9133470) on rohkem kui 5 km kaugusel.
Lähim vääriselupaik (VEP207389) on ca 3,5 km kaugusel.
3.4.5.Rohevõrgustik
Ida-Virumaa roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna teemaplaneeringuga “Ida-Virumaa asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, rohelise võrgustiku piire on täpsustatud Ida-Viru
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 42 / 82
maakonnaplaneeringus 2030+. Lüganuse valla üldplaneeringuga on omakorda täpsustatud
maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi.
Detailplaneeringuala ei kattu Lüganuse valla üldplaneeringuga täpsustatud rohevõrgustiku koridori ega
tugialaga, kuid koridorid jäävad planeeringuala lähedusse nii põhja kui ka lõuna suunas (skeem 10). Lüganuse
valla üldplaneeringuga nähakse ette Aidu karjääri ala kasutuselevõtmist kooskasutusalana, mis toob kaasa
maakasutuse intensiivistumise erinevate funktsioonide tõttu, nt päikese- ja tuulepargid, kaevandustaristud.
Seetõttu arvati üldplaneeringuga Aidu karjääri ala rohelise võrgustiku alalt välja, et vältida konflikti
rohevõrgustiku eesmärgiga.
Skeem 10. Detailplaneeringuala piirkonna rohevõrgustik vastavalt Lüganuse valla üldplaneeringule.
3.4.6.Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid
Detailplaneeringu alal ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ning lähimad muinsuskaitseobjektid on esitatud Tabel
5.
Tabel 5. Lähimad kultuuriväärtuslikud objektid ja kaugused detailplaneeringu alast (Maa- ja Ruumiamet).
Nimetus Kood Kaugus tuulealast (m)
Kalmistu 9103 300
Kultusekivi 9105 400
Kultusekivi 9115 900
Kultusekivi 9113 900
Kalmistu 9104 800
Ülejäänud kultuuriväärtuslikud objektid jäävad alast kaugemale kui 1000 m.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 43 / 82
Lüganuse valla üldplaneeringu andmetel asub detailplaneeringualal arheoloogiatundlik ala (skeem 11). See on
piirkond, kus juba avastatud leidude (nii mälestiste kui kaitsestaatuseta objektide) rohkuse tõttu võib eeldada
täiendava arheoloogiapärandi paiknemist kultuurkihis. Maapõues paikneva arheoloogiapärandi seisundit
reeglina tavaline põllumajanduslik tegevus ei mõjuta, küll aga ulatuslikumad arendused, mis eeldavad ehitamist
või kaevandamist. Arheoloogiatundlikel aladel tuleb küsida planeeringu või ehitise kavandamisel
Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui ehitiste alla jääva
kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².
Skeem 11. Arheoloogiatundlikud alad Lüganuse valla üldplaneeringus detailplaneeringuala piirkonnas.
3.4.7.Sotsiaal-majanduslik keskkond
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu ala suurus on n 435 ha ja hõlmab Tabel 6 nimetatud katastriüksuseid.
Tabel 6. Detailplaneeringualale jäävad katastriüksused.
Lähiaadress Katastritunnus Asustusüksus Sihtotstarve 1 Sihtotstarve 2
Koolme 43801:001:0080 Aidu küla Ärimaa 95% Veekogude maa 5%
Terviseraja 43801:001:0081 Aidu küla Ühiskondlike ehitiste maa
90%
Ärimaa 10%
Teesiilu 43801:001:0082 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kanaliääre 43801:001:0083 Aidu küla Veekogude maa 70% Üldkasutatav maa
30%
Siilaka 43801:001:0084 Aidu küla Ärimaa 90% Veekogude maa 10%
Parkimisala 43801:001:0085 Aidu küla Transpordimaa 100%
Puhastuse 43801:001:0086 Aidu küla Jäätmehoidla maa 100%
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 44 / 82
Lähiaadress Katastritunnus Asustusüksus Sihtotstarve 1 Sihtotstarve 2
Parkla 43801:001:0087 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kaevu 43801:001:0088 Aidu küla Tootmismaa 100%
Puhke 43801:001:0093 Aidu küla Ärimaa 80% Veekogude maa 20%
Teepõllu 43801:001:0112 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kolmnurga 43801:001:0113 Aidu küla Transpordimaa 100%
Metsatuka 43801:001:0114 Aidu küla Transpordimaa 100%
Koolmenurga 43801:001:0115 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kanaliserva 43801:001:0116 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kivikalda 43801:001:0117 Aidu küla Ärimaa 70% Veekogude maa 30%
Kohtla metskond
199
43801:001:0123 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Uus-Kiviõli konveier 43801:001:0131 Aidu küla Tootmismaa 100%
Kohtla metskond
201
43801:001:0132 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Kohtla metskond
200
43801:001:0133 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Teelise 43801:001:0138 Aidu küla Transpordimaa 100%
Konksu 43801:001:0166 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 60% Veekogude maa 40%
Ranna 43801:001:0168 Aidu-Sooküla Üldkasutatav maa 80% Veekogude maa 20%
Paadi 43801:001:0169 Aidu küla Ärimaa 70% Veekogude maa 30%
Sõudekanali 43801:001:0170 Aidu küla Veekogude maa 70% Üldkasutatav maa
30%
Otsa 43801:001:0172 Aidu küla Transpordimaa 100%
Triibu 43801:001:0173 Aidu küla Ärimaa 100%
Vesiliku 43801:001:0176 Aidu küla Veekogude maa 100%
Sõudekanali tee T1 44201:001:0236 Aidu-Liiva küla Transpordimaa 100%
Sõudekanali tee T2 44201:001:0237 Aidu küla Transpordimaa 100%
Kivilille 44201:001:0655 Aidu-Liiva küla Sihtotstarbeta maa 100%
Vahe 44201:001:0791 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 100%
Jalaka 44201:001:0817 Aidu küla Sihtotstarbeta maa 100%
Sõudekanali tee 44201:001:1003 Aidu-Liiva küla Transpordimaa 100%
Aidu karjäär 44201:001:1004 Aidu-Liiva küla Mäetööstusmaa 90% Jäätmehoidla maa
10%
Aidu karjäär 1 44201:001:1005 Aidu-Liiva küla Tootmismaa 100%
Nõmme tee L1 44201:001:1006 Aidu-Liiva küla Transpordimaa 100%
Aidu karjäär 2 44201:001:1007 Aidu-Liiva küla Tootmismaa 100%
Kivinõmme 44901:002:0219 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 100%
Pihlaka 44901:002:0224 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Uuepõllu 44901:002:0230 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Nõmme 44901:002:0266 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Niitjärve 44901:002:0275 Aidu-Sooküla Maatulundusmaa 100%
Kuningamäe 44901:002:0277 Aidu-Liiva küla Maatulundusmaa 100%
Põllu 44901:002:0283 Aidu küla Maatulundusmaa 100%
Karjäärivalli 44901:002:1500 Aidu-Liiva küla Jäätmehoidla maa 90% Tootmismaa 10%
Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt välistavad tuulepargi rajamist olemasolevad elu- ja ühiskondlikud
hooned (ETAK-i alusel) koos 1000 m puhvriga; kokkuleppel elu- ja/või ühiskondlike hoonete omanikega võib
välistav ala hoonest olla minimaalselt 750 m.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 45 / 82
Lähimad tiheasutusalad on Kiviõli linn (1,8 km) ja Püssi linn (1,4 km) ning Uniküla (1 km).
Detailplaneeringualal asub Aidu veespordikeskuse territooriumil ühiskondliku kasutusega hoone, mis on
keskuse peamaja. Detailplaneeringualale lähimad elamud asuvad ca 400 meetri kaugusel põhja suunas ja ca
600 m kaugusel lääne suunas. Detailplaneeringuala piirist 1 km laiusesse puhvrisse jääb veel lisaks 2 elamut
loode suunas ja 3 elamut edela suunas. Lisaks on väljastatud projekteerimistingimused detailplaneeringualast
ca 360 meetri kaugusele elamu projekteerimiseks.
Piirkonnas on mitu tootmise sihtotstarbega maa-ala. Detailplaneeringuala ulatub Aidu karjääri alale ja piirneb
Uus-Kiviõli konveieri alaga. Lisaks on tootmise maa-ala Aidu Veespordikeskuse maa-alal ning ida suunas on
tuulepark.
Alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid (Maa- ja Ruumiamet, 2026).
3.5.ALTERNATIIVID
Lüganuse valla üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks
põhimõtteliselt sobivad alad.
Kuna detailplaneeringuala paikneb Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud potentsiaalsel tuuleenergeetika
arendamise alal ja detailplaneering on algatatud konkreetsele alale, ei käsitleta teisi asukohti väljaspool
planeeringuala alternatiivina. Kui planeeringu koostamise käigus tekivad kavandatu elluviimiseks alternatiivid,
siis viiakse nende põhjalik analüüs läbi aruande koostamise protsessis, mis tugineb täiendavatel aladel tehtud
uuringute tulemustele ning tehniliste lahenduste väljatöötamisele koostöös asjaomaste ametkondade ja
valdkonna ekspertidega. KSH aruandes dokumenteeritakse kõik protsessi käigus välja pakutud alternatiivsed
lahendused ning kirjeldatakse parima lahenduse kujunemist, sealhulgas tuuleparkide lõplikke asukohavalikuid
ja tehnilisi parameetreid koos põhjendustega.
Nn null-alternatiiviks on olemasoleva olukorra jätkumine, taastuvenergiaparki ega energiasalvesteid ei rajata.
Olemasoleva olukorra jätkumine ei taga soovitud eesmärgi täitmist ning seda ei käsitleta võrreldava
alternatiivina. KSH aruandes antakse ülevaade tõenäolisest arengust juhul, kui strateegilist
planeerimisdokumenti ellu ei viida.
3.6.EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualale on LEMMA OÜ 2025 aastal koostanud kaks eelhinnangut:
Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
(lisa 4);
Aidu küla tuule- ja päikesepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang (lisa 5).
Eelhinnangutes soovitati planeeringud liita üheks detailplaneeringuks, et oleks lihtsam ja efektiivsem hinnata
arenduse koosmõjusid. Mõju prognoosimisel on arvestatud eelpool nimetatud eelhindamiste tulemustega.
3.6.1.Mõju Natura 2000 võrgustikule
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud
lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas perspektiivis. Natura 2000
alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 46 / 82
direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud
linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine
Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamisel seatakse alati esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis
tähendab, et planeeritav tegevus ei tohi Natura 2000 alal loodusväärtusi kahjustada, hindamisel lähtutakse
asjakohastest juhenditest2, 3.
Detailplaneeringuala ei kattu ega piirne mitte ühegi Natura 2000 alaga (skeem 9). Lähim Natura 2000 loodusala
on 3,3 km kaugusel asuv Uhaku loodusala (EE0070132). Muraka linnuala (EE0070172) ja Muraka loodusala
(EE0070103) asuvad 5,3 km kaugusel planeeringualast.
Natura loodusalade puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast (Maismaa tuuleparkide
mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse
üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)). Eriti tundlike märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks
hinnata kuni 250 m. Eriti tundlike koosluste (siirdesood) puhul ulatub tuulepargi rajamisega kaasneda võivate
kuivendusrajatiste mõju 400 meetrini (Tartu Ülikool. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude
leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon). Loodusalade puhul, mille
kaitse-eesmärgiks on nahkhiired, võib mõjuala ulatuseks olla 1000 m. Väljatoodud kaugustel ühtegi loodusala
ei asu.
EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumateks liikideks must-toonekurg
ja kaljukotkas, kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Mõjuala ulatusse
jäävad linnualad on 5,3 km kaugusel lõuna suunas asuv Muraka linnuala (RAH0000075) ja 9 km kaugusele edela
suunda jääv Sirtsi linnuala (RAH0000077).
Natura-eelhindamine
Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks
olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada ehk kas on nõutud asjakohase hindamise läbiviimine.
Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning
sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on
võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või
mõju ei ole välistatud. Kui ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele
on välistatud, ei ole vaja alustada asjakohase hindamise läbiviimist. Kui eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi
kaasnevate ebasoodsate mõjude kohta, tuleb läbi viia asjakohane hindamine.
Eelhindamine hõlmab järgmisi samme:
kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või
selleks vajalik;
2 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade
direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 3 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.
Tellija: Keskkonnaamet.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 47 / 82
mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või
kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;
kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus, eelkõige kaitse-
eesmärgiks seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu ning paiknemine alal;
tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine.
Eelhindamise käigus arvestatakse üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele.
LEMMA OÜ koostatud eelhinnangutes viidi läbi Natura eelhindamine (vt lisa 4 ptk 4.1 ja lisa 5 ptk 4.1), milles
jõuti kokkuvõttes järelduseni, et Natura asjakohase hindamise läbiviimine on vajalik Muraka linnuala
(EE0070172) osas, sest ala kaitse-eesmärgiks on kaljukotkas ning EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohane
linnualale jääv kaljukotka (KLO9128330) elupaigaga seotud tähelepanu vajav ala (tsoon 3) ulatub
planeeringualani. Mõju linnuala kaitse-eesmärkidele ei saa ilma täiendava analüüsi ja kohapõhise linnustiku
uuringu tulemusteta välistada, mistõttu on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine.
Eelhinnangute kohaselt Sirtsi linnuala kaljukotka (KLO9127255) elupaiga tsoon 3 detailplaneeringualale ei
ulatu, mistõttu on mõju Sirtsi linnualale välistatud. Planeeringualani ulatub must-toonekure (KLO9127704)
elupaiga tsoon 3 ala, kuid liik ei ole linnuala kaitse-eesmärgiks, mistõttu mõju ei hinnata Sirtsi linnualale, vaid
Sirtsi looduskaitsealale, mille kaitse-eesmärgiks on must-toonekurg.
Põhjusel, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei erine juba koostatud eelhinnangutes käsitletud
tegevusest, ning Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid ei ole muutunud ega eesmärgiks olevate
liikide leiukohad muutunud, ei viida täiendavalt läbi Natura eelhindamist, vaid eelhinnangutes läbi viidud
Natura eelhindamistega saab tutvuda lisas 2 ja 3.
Natura asjakohase hindamise läbiviimisel arvestatakse läbiviidava linnustiku uuringu tulemustega.
3.6.2.Mõju kaitstavatele aladele ja kaitstavatele liikidele
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatud tegevusel võib olla mõju Sirtsi looduskaitseala kaitse-
eesmärkidele, sest EOÜ maismaalinnustiku analüüsi kohane must-toonekure (KLO9127704) tsoon 3 ulatub
detailplaneeringualale, ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, sest sama analüüsi kohane kaljukotka
(KLO9127255) tsoon 3 ulatub detailplaneeringualale. Mõju hindamisel Sirtsi looduskaitseala ja Alutaguse
rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võetakse aluseks linnustiku uuring, kus käsitletakse
võimalikku must-toonekure ja kaljukotka toitumisalade ja õhuruumi kasutust planeeringualal.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames viiakse läbi mõju hindamine kaitstavatele
loodusobjektidele, tuginedes õigusaktides sätestatud piirangutele ning peatükis 3.6.2.1.1, 3.6.2.1.2.1. ja
3.6.2.1.2.2. kirjeldatud loomastiku ja taimestiku uuringu tulemustele. Hinnang koostatakse lähtuvalt iga
kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgist ning selle põhjal töötatakse välja meetmed olulise ebasoodsa
keskkonnamõju vältimiseks ja/või leevendamiseks.
3.6.2.1.Mõju bioloogilisele mitmekesisusele
Bioloogilise mitmekesisuse (taimestik, loomastik, populatsioonid) mõjutamine on keskne teema, mida KSH
aruandes kavandatava tegevuse puhul hinnatakse, eriti tuulepargi rajamiseks sobivate alade valikul.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 48 / 82
Detailplaneeringuala on ammendunud ja rekultiveeritud põlevkivikarjäär, mistõttu ei ole tegemist väärtuslike
koosluste ega elurikka piirkonnaga. Aastatel 2018–2023 hinnati ja kaardistati Eestis üleriigiliselt nn ELME1 ja
ELME2 projektide käigus maismaaökosüsteemide ulatus (ökosüsteemide kaart ehk baaskaart), seisund ja
ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved. Keskenduti neljale peamisele maismaaökosüsteemile: mets, niit, soo,
põllumajanduslikud ökosüsteemid. Detailplaneeringualal asuvad ökosüsteemid on D väärtusega, ehk
üldistatult on detailplaneeringualal ökosüsteemide seisund hinnatud viletsaks (skeem 12), mistõttu KSH raames
ei ole vajalik hinnata mõju ökosüsteemide teenusele.
Skeem 12. ELME keskmise detailsusega seisundikaart ökosüsteemide kaupa (ELME2 kaardikihtide kataloog).
Punase joonega on näidatud ligikaudne detailplaneeringuala.
Lüganuse valla üldplaneeringuga on määratud potentsiaalselt sobiv tuuleenergeetika arendamiseks sobiv ala,
mis suures osas kattub detailplaneeringualaga. Üldplaneeringu raames ei tehtud elustiku uuringuid. Seega
tuleb arvestada Keskkonnaameti 2025. aastal valminud juhendiga "Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika
ja järelseire miinimumnõuded", mistõttu on vajalik läbi viia täiendavad uuringud linnustiku, nahkhiirte ja
taimestiku (sh samblad) osas. Täiendavate uuringute maht on kirjeldatud peatükis 3.6.2.1.1, 3.6.2.1.2.1. ja
3.6.2.1.2.2.
3.6.2.1.1 Taimestik
Detailplaneeringuala asub endise karjääri alal, mis on küll rekultiveeritud osaliselt põllumaaks ja osaliselt
metsamaaks, kuid kooslused on saanud seal kujuneda lühikest aega, mistõttu tegemist ei ole kõrge
loodusväärtusega alaga. Sellegipoolest avaldub taimestikule suurim mõju eelkõige ehitusetapis, kus taimestik
eemaldatakse ja ehitustegevuse käigus toimub taimestiku tallamine. Mõjuala piir on määratud ehitusaluse
pinna ja selle vahetu ümbrusega. Kui arendataval alal kasvab mets, ei ole vajalik metsa raadamine kogu
arendusalalt. Puid on vaja eemaldada vaid tuulikute ehitusplatsidelt ja vundamendi aladelt ning tuulepargiga
kaasneva taristu ehitusaladelt (teede koridorid, alajaama plats jne). Raadamist teostatakse ainult juhul, kui need
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 49 / 82
alad asuvad metsamaal. Tuuliku tiiviku kogu ulatuses metsaraie ei ole vajalik, kuna tiivik paikneb kõrgemal kui
metsa maksimaalne kõrgus.
Kaudsete mõjudena võib ehitustegevusega kaasneda mõju taimestikule läbi veerežiimi, valgustingimuste või
metsaserva tuulemurrule vastuvõtlikumaks muutumise. Nende mõjude ulatus võib sõltuda koosluse tüübist ja
ehitustegevuse iseloomust. Eeltoodud mõjude ulatus võib mineraalmuldades jääda 60–100 meetri ümbrusesse
ja madalsoode puhul võib veerežiimi muutuse mõju ilmneda mitmesaja meetri kaugusel. Tuuleparkide
rajamisega ei kaasne reeglina ulatuslikku kuivendustegevust.
Taimestikule avalduv mõju võib osutuda oluliseks, kui tegevus mõjutab kaitsealuste taimeliikide kasvukohti või
kõrge looduskaitselise väärtusega taimekooslusi (vääriselupaigad ja inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad).
Olulist negatiivset mõju saab vältida, paigutades tuulikud ja nendega kaasneva taristu väljapoole tundlikke
taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste liikide kasvualasid. Vajadusel kaalub ekspert
leevendusmeetmete rakendamise võimalust. Tuuleparkidel puudub oluline teadaolev kasutusaegne mõju
taimestikule. Taimestikule avalduva mõju hindamiseks viiakse läbi inventuur (lähteülesanne lisas 4)
detailplaneeringualal ja selle puhveralal, mille käigus:
1) koondatakse ja analüüsitakse olemasolevate andmebaaside (EELIS, Keskkonnaagentuur, PlutoF,
Metsaregister) teavet;
2) teostatakse välitööd, mille käigus kontrollitakse üle teadaolevad kaitsealuste taimede leiukohad ning
dokumenteeritakse uued leiud;
3) leidude korral tehakse ettepanekud tuulikute ja muude ehitiste asukoha muutmiseks või
leevendusmeetmete rakendamiseks.
3.6.2.1.2. Loomastik
Tuuleparkide rajamisega kaasnev negatiivne mõju loomadele avaldub kõige tugevamalt ja selgemalt lindudele
ning käsitiivalistele. Mõju lindudele ja käsitiivalistele võib olla oluline, kui tuulepark jääb lindude või käsitiivaliste
jaoks olulisele rändekoridorile või koondumispaigale. Detailplaneeringu koostamise raames analüüsitakse
olemasolevaid andmeid detailplaneeringuala linnustiku ja käsitiivaliste kohta. Piirkonna linnustikule ja
käsitiivalistele olulisemate alade väljaselgitamiseks viiakse läbi valdkonna ekspertide poolt täiendavad
uuringud. Koostöös ekspertidega leitakse detailplaneeringualal sobivad asukohad tuulikute ja teiste
taastuvenergiarajatiste paigutamiseks ning antakse hinnang nende väljaarendamisega ja kasutamisega
linnustikule ja nahkhiirtele kaasnevale võimalikule mõjule.
3.6.2.1.2.1 Linnustik
Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise raames on läbi viidud uuring „Tuuleenergeetika kavandamiseks
sobivate alade kriteeriumite täpsustamine, alade määramine ja tingimuste väljatöötamine“ (2020), kus on
tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobivate alade väljaselgitamiseks kasutatud välistusmeetodit,
kus on rakendatud 2000 m puhvrit kotkaste ja must-toonekure püsielupaikadest, 600 meetrit kanakulli ja
metsakanaliste leiukohtadest. Lisaks on Lüganuse valla üldplaneeringus toodud välistava kriteeriumina „Üle-
eestiline maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) tsoon 1 alad. Seega
detailplaneeringuala kaugus liikide leiukohtadest arvestab küll Keskkonnaameti 2021. a juhistega, kuid kuna
detailplaneeringuala ei kattu täielikult Lüganuse valla üldplaneeringus määratud potentsiaalse
tuuleenergeetika arendamise alaga nr 24, ulatuvad detailplaneeringualale ka töös „Üle-eestiline
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 50 / 82
maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022) toodud tsoon 1 alad. Töös esitatud
tsoneering koostati lähtuvalt lindude elupaikadest ja neid ümbritsevatest maastikest (võib olla kodupiirkonna
osa, aga ei pruugi). Kolm tsoneeringut on järgmised:
tsoon 1 on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine
põhjustab negatiivse mõju. Tsooni 1 tuulikuid üldjuhul ei kavandata, kuid on siiski erandjuhtumid,
näiteks liigi elupaik on asustamata ja see on kahjustunud määrani, kus taasasustamise tõenäosus
on väike;
tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu
ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda.
Tsooni 2 arvatakse ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid
ööbimis- ja toitumispaikade vahel. Tsooni 2 tuulikuid üldjuhul ei kavandata. Kui seda tehakse,
tuleb erandit eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendada;
tsoon 3 on tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada
sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms. Paljudel
käsitletud liikidel eristati vähem kui kolm tsooni.
Detailplaneeringualal on kattuvus mitme liigi elupaiga kaitseks koostatud tsoonidega, mis on toodud
Tabel 7.
Tabel 7. Detailplaneeringuala kattumine töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ esitatud
tsoneeringutega (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022).
Liik (või liigirühm) DP ala kattumine tsooniga
Must-toonekurg 3
Kaljukotkas 3
Teder 1 ja 2
Suur-laukhani 3
Laanepüü 1 ja 2
Soolinnud 2
Jõgitiir 2
Must-toonekure elupaik (KLO9127704) asub planeeringualast 13 km kaugusel. Kaljukotka elupaik
(KLO9128330) on 10 km kaugusel (EELIS, 2026).
Tsooni 1 ja tsooni 2 kattuvatel aladel on tuulikute kavandamine piiratud. Erandite tegemine on võimalik ainult
eeluuringu ja teadusuuringute põhjal. Maismaalinnustiku analüüs on soovituslik dokument, mis võimaldab
tuvastada tähelepanu vajavad liigid ja edasised uuringu vajadused.
Täiendava linnustiku uuringu teostas Margus Pensa, mille välitööd toimusid 2024 sügisest kuni 2025 sügiseni
ja aruande lõplikud järeldused on koostamisel. Linnustiku uuring teostati lähtuvalt Keskkonnaameti koostatud
juhisest „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“ (2025). Lühidalt on
uuringu eesmärk:
kontrollida teadaolevat alusinfot ja saada uus baasandmestik kaitstavate ja kaitsekorralduslikult
oluliste linnuliikide leviku, arvukuse ja elupaigakasutuse kohta. Liikide valiku aluseks on
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 51 / 82
“Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded” lisas 1 toodud 70
linnuliigist koosnev nimekiri (linnuliigid, keda tuulepargi ala uuring peab kindlasti kajastama);
eelneva alusel vältida planeerimisprotsessis tuulikute, teenindusplatside, teede jm ehitamist
oluliste liikide pesitsuselupaika (metsaliikide puhul metsa vanem eraldis vm) ja vältida muu olulise
mõju avaldumist;
saada alusinfo liigipõhiste hukkumisriskide (eeldatav hukkumissagedus) modelleerimiseks;
uuringu tulemuste põhjal peab olema võimalik: (a) detailplaneeringu KSH käigus hinnata
tuulepargi (erinevate alternatiivide) rajamise mõju linnustikule; (b) viia samu meetodeid
kasutades läbi ehitusaegne ja -järgne seire.
3.6.2.1.2.2. Käsitiivalised
Detailplaneeringualal tuleb läbi viia nahkhiirte uuring, et saada infot võimaldamaks hinnata täpsemalt
kavandatava tegevusega kaasneva mõju olulisust ning vajadusel töötamaks välja leevendavaid meetmeid.
Käsitiivaliste uuringut teostab Ants Tull. Uuringu metoodika tugineb Keskkonnaameti juhisele „Tuuleparkide
elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“ ja on esitatud lisas 5.
Uuringu eesmärk on selgitada välja ala kasutatavus nahkhiirte poolt nii suveperioodil kui ka kevad- ja
sügisrände ajal.
Saadud andmete baasilt hinnatakse käsitiivalistele võimalikku mõju ja esitatakse järgmine informatsioon:
kuhu uuringualale on võimalik tuulikuid ja nende teenindamiseks vajalikku taristut
(juurdepääsuteed, alajaamad, elektriliinid) ning elektrienergiasalvestit paigutada (tuulikute
esialgsed positsioonid antakse ette tellija poolt);
kuhu on võimalik leevendusmeetmeid rakendades tuulikuid ja nende teenindamiseks vajalikku
taristut paigutada ja millised on leevendusmeetmed? Vajadusel nähakse ette
kompensatsioonimeetmed;
millised on järelseire nõuded lähtuvalt uuringutulemustest pärast tuulikute püstitamist ja tööle
hakkamist (käitamisaegne periood)?
3.6.2.1.2.3. Muud loomad
Lähim lendorava elupaik detailplaneeringualale on 5 km kaugusel. Detailplaneeringuala on osa rekultiveeritud
põlevkivikarjäärist ja sellest lääne poole jääb ulatuslik avatud maastik, kus on suured põllumassiivid ja asustus.
Lendoravale sobivaks elupaigaks Eestis on vanemad, üle 50 aastaste haabadega segametsad ja haavikud, kus
puistu koosseisus on vähemalt teises rindes kuusk (Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava). Selliseid
metsi detailplaneeringualal ei ole ja lähim lendorava elupaik on 5 km kaugusel loodes, kus kulgeb lendoravate
elupaigalaikudest koosnev loode-kagu suunaline koridor. Seetõttu detailplaneeringualale taastuvenergiapargi
kavandamine ei mõjuta lendorava elupaikade vahelist sidusust. Seega lendoravale detailplaneeringuga
kavandatav tegevus mõju ei avalda ja mõju lendoravale KSH aruandes ei hinnata.
Tuuleparkide arendamisega seonduv mõju metsloomadele on seotud eelkõige mõju avaldumisega nende
elupaikadele ja liikumisteedele, mistõttu hinnatakse tuuleparkide arendamise mõju metsloomadele
rohevõrgustiku kaudu (analüüsides kavandatava tegevuse elluviimise mõju rohevõrgustikule). Lisaks antakse
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 52 / 82
ka ülevaade kirjandusallikatest leitava informatsiooni kohta. KSH aruandes antakse ülevaade tuuleparkide
võimalikust mõjust kodu- ja kariloomadele teaduskirjanduse põhjal.
3.6.2.2.Rohevõrgustik
Detailplaneeringualal ei ole kattumist ega piirnemist rohevõrgustikuga. Lüganuse valla üldplaneeringuga
täpsustatud rohevõrgustiku koridor ega tugiala ei kattu detailplaneeringualaga (skeem 10), kuid koridorid
jäävad planeeringuala lähedusse nii põhja kui ka lõuna suunas. KSH aruandes hinnatakse mõju rohevõrgustiku
sidususele juhul, kui kavandatava taastuvenergiapargi tarbeks on vaja kavandada ehitisi väljapoole
detailplaneeringuala rohevõrgustiku alale. Hinnangu andmisel lähtutakse Keskkonnaameti 2025. aasta
juhendist „Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“. Juhendi kohaselt tuleb
juhul, kui planeeringu ellu viimisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju RV-le, välja pakkuda ka leevendus-
ja kompensatsioonimeetmed.
3.6.3.Mõju pinna- ja põhjaveele
3.6.3.1.Pinnaveekogud
Tuuleparkide ja päikesepargi rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui
ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi ehitus- ja kasutusetapis võib
potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Planeeringuala kattub
veekogudele seatud kitsendustega (veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd), mistõttu tuulepargi
rajamise ja kasutamisega võib kaasneda potentsiaalseid avariiolukordi ning õlide või muude kemikaalide
keskkonda sattumisel avaldada mõju veekogudele.
Kavandatava tegevuse planeerimisel tuleb paigutada planeeritav lahendus väljapoole veekogude veekaitse- ja
ehituskeeluvööndeid.
DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele, kui eelpool toodut arvesse võtta, mistõttu mõju
pinnaveele KSH-s täiendavalt ei hinnata. Avariiolukorrad on erandid ning need ei iseloomusta tavapärast
olukorda, avariiolukordadest tekkivat mõju käsitletakse muude mõjude all ptk 3.6.12.
3.6.3.2.Maaparandussüsteemid ja märjad elupaigad
Tuuleparkide rajamisel on võimalik maaparandussüsteemide (drenaaži, eesvoolude) kahjustamisel või
muutmisel veekogude veerežiimi mõjutamine. Detailplaneeringuala ei ole Maa- ja Ruumiameti
maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmete järgi kaetud maaparandusehitiste alaga. Lisaks ei ole
planeeringualal ega vahetus läheduses kaardistatud sooalasid ega märgasid elupaiku (EELIS,
Keskkonnaagentuur 2026). Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine märgadele elupaikadele
ja maaparandussüsteemide toimimisele ei ole oluliste mõjude puudumise tõttu vajalik.
3.6.3.3.Põhjavesi
Detailplaneeringuala paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee alal, mistõttu tuleb tuulepargi püstitamisel
ja käitamisel järgida, et ohtlikke aineid (nt hoolduse käigus õli) ei satuks pinnasele ning sealtkaudu põhjavette.
Tuuleparkide puhul võib mõju põhjaveele esineda ehitusetapis (vundamentide rajamine) või kasutus- ja
sulgemisetapis avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. Kasutusetapis võib suurimaks reostuse
riskiallikaks pidada tuuleturbiini gondlis asuvas käigukastis kasutatavat õli (kokku kuni ca 600 l tuuliku kohta).
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 53 / 82
Põhjavee võimalik reostus seoses avariiga tuulikute ehitamisel või käitamisel võib olulise mõjuga olla eelkõige
juhul, kui see ohustab joogivee kvaliteeti. Detailplaneeringualal on veevõtuks üks olemasolev puurkaev ja kaks
olemasolevat hüdrogeoloogilise uuringu puurauku, seega tuleb vältida ehitamist puurkaevu sanitaarkaitseala
ja puuraukudega kattuvalt. Sellisel juhul on põhjavee reostamise oht ainult avariiolukordade ajal.
Avariiolukorrad on erandid ning ei iseloomusta tavapärast olukorda, mistõttu käsitletakse neid muude mõjude
all ptk 3.6.12. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse realiseerimisega ei kaasne olulist mõju põhjavee
kvaliteedile ega režiimile ja seda KSH-s täiendavalt ei hinnata.
3.6.4.Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale
Tuulepargi infrastruktuuride rajamine eeldab pinnasetöid. Tuulikute montaažiplatside, tuulikute vundamentide
ja uute teede rajamisel kooritakse kasvupinnas ja ehituseks mittesobiv pinnas ning asendatakse vajalike
omadustega materjalidega. Detailplaneeringu käigus ei viida läbi ehitusgeoloogilisi uuringuid, tuginetakse
olemasolevatele andmetele ja sellest lähtuvalt antakse suunised vundamendi rajamiseks.
Väljakaevatud pinnast saab kasutada teistes kohtades, nt maapinna täitmiseks, pinnase viljakat kihti ka
haljastuse rajamisel vms eesmärgil. Tuulepargi ehitamise käigus eemaldatava huumuskihi/mulla võimalikult
kiiresti laiali ajamine läheduses asuvale põllumajandusmaale on mulda kui keskkonda säästev lahendus ning
sellisel viisil saab mullaelustik eeldatavasti kõige vähem kahjustatud. Eemaldatava mulla kasutamine
põllumajandusmaal saab toimuda maaomaniku nõusolekul.
Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute arvust,
montaažiplatside paiknemisest, taristust jms), aga ka ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte
omadustest. Mõju võib pidada oluliseks eeskätt juhul, kui mõjutatavaks on väärtuslik põllumajandusmaa.
Ehitusaluse pinna arvelt toimub potentsiaalselt väärtusliku põllumajandusmaa pindala vähenemine ning
põllumaade killustumine.
Lüganuse valla üldplaneeringus on väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseks võetud Ida-Viru
maakonnaplaneering 2030+, mille kohaselt jääb detailplaneeringualale ca 40 ha suurune väärtuslik
põllumajandusmaa ala. Üldplaneeringus on toodud tingimus, mille kohaselt väärtuslikule põllumajandusmaale
saab kavandada tuuleparke juhul, kui need paiknevad tuuleenergeetika arendamiseks sobivate (ORME) alade
sees. Detailplaneeringualal asub väärtuslik põllumajandusmaa potentsiaalsel tuuleenergeetika arendamise alal
nr 24. Sellest tulenevalt on vajalik KSH käigus hinnata mõju väärtusliku põllumajandusmaa säilimisele ja
edasistele kasutamise võimalustele.
3.6.5.Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
KeHJS § 22 sätestab: „Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara.“ Tuuleparkidega kaasnevad mitmesugused mõjud (näiteks müra, varjutus, visuaalne muutus) võivad
tekitada elanikes tunde, et nende elukeskkonna kvaliteet on halvenenud. Inimese heaolu hinnatakse KSH-s
müra, vibratsiooni ja visuaalsete muutuste läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate muutuste, mis võivad
tuleneda tuuleparkide rajamisest.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 54 / 82
3.6.5.1.Müra
Inimese tervist võib mõjutada tuulikutest, energiasalvestitest ja alajaamadest tulenev müra. Tuulepargiga
kaasnev mõju õhukvaliteedile on seotud selle füüsikalise mõjutamisega ehk müraga. Välisõhus leviv müra on
atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli.
Tuuliku poolt tekitatav müra jaotatakse kaheks: aerodünaamiline müra, mida tekitab tiivikulaba liikumine ja
tuul ning mehaaniline müra, mida tekitab elektrituuliku generaator ja käigukast. Tuulikute puhul on inimesele
kuuldav ja suurimat müra põhjustav peamiselt tuuliku labade tekitatav kesksageduslik müra, teiste müraallikate
osatähtsus on väike. Labade tekitatavat sahinat täielikult vältida ei ole võimalik. Mürataset saab vähendada nt
rootori pöörete vähendamisega. Vaiksema tuule korral on pöörded väiksemad ja sellega koos ka müratase
madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörded suurenevad, samas tugevneb ka looduslik mürafoon.
Müraemissioon suureneb tuuliku mootori võimsuse suurenemisel.
Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega
nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust ning
töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Eraldi normatiivid on kehtestatud
liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed
müraallikad, sh elektrituulikud.
Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
rohealad;
III kategooria – keskuse maa-alad;
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
Elamumaad ja maatulundusmaal asuvate elamute õuealad loetakse müra hindamisel II kategooria aladeks.
Juhul kui olemasolevale õiguspärases kasutuses olevale elamule ei ole üldplaneeringus määratud maakasutuse
juhtotstarvet ega mürakategooriat, tuleb mürakategooria määramisel lähtuda ala tegelikust kasutusest ja selle
müratundlikkusest ning määrata vastav kategooria.
Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:
müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
müra sihtväärtus – piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna
parendamiseks või säilitamiseks. Müra sihtväärtust kohaldatakse müratundliku ala planeeringu
koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole
müra sihtväärtus ületatud. Müratundlik ala AÕKS-i tähenduses on ala, millele on vastavalt
üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele käesoleva seaduse § 57 alusel määratud I–IV
mürakategooria.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 55 / 82
Tabel 8. Tööstusmüra normtasemed (päeval kl 07.00-23.00/öösel kl 23.00-07.00, dBA).
Atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt tuleb taastuvenergiarajatiste kavandamisel üldjuhul lähtuda
müratundlike alade suhtes piirväärtuse tagamise vajadusest. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel
(elamumaadel ja hajaasustuses maatulundusmaal asuva elamu õuealal) on päeval (07.00-23.00) 60 dB(A) ja
öösel (23.00-07.00) 45 dB(A) (tabel 8).
Sihtväärtuse rakendamise vajadus on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt üksnes väljaspool
tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatava seni hoonestamata uue müratundliku ala
puhul, kusjuures müratundlikuks loetakse ala, mis on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ja millele on
kehtestatud müra normtasemed. Õigusakti definitsiooni järgi tuleb olemasolevate müratundlike alade puhul
lähtuda seega piirväärtuse tagamise vajadusest. Samas tuleb meeles pidada, et sihtväärtuse tagamise vajadus
on siiski pärast 2002. aastat4 realiseeritud müratundlike alade planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama
oma tegevuse planeerimisel taotlustasemetega või kellel oli toona õigustatud ootus taotlustaseme tagamise
osas5. Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski eesmärgiks kõikide müratundlike alade suhtes
rangeimate nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine, mis tagab head tingimused lähimatel
müratundlikel aladel. II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud
töötavad ööpäevaringselt, saab määravaks mürataseme vastavuse tagamine öistele ehk rangematele nõuetele
(40 dB).
Müra normtasemete tagamiseks vajalik vahemaa tuulikute ja elamumaade vahel oleneb tuulikute konkreetsest
asetusest (olenevalt, millises suunas on tuulikud rohkem lähestikku gruppides ja seega suurema koosmõjuga).
Üldjuhul piisab müra normtaseme täitmiseks üksikute tuulikute korral ca 600 meetrist. Tuulikute gruppide
korral on puhverala vajadus suurem, ca 700-900 m.
Taastuvenergiarajatiste ehitamise ja lammutamise etapiga kaasneb tavaline ehitustegevuse müra, mille allikaks
on eelkõige ehitamise ja lammutamise käigus kasutatavad masinad. Tegemist on lühiajalise ja pöörduva
mõjuga, st tavapärasest suurem müra esineb ainult ehitus- või lammutusperioodil ning tegevuste lõppemisel
see lakkab. Ehitustegevuse ajaks on vastuvõtja juures kehtestatud piirväärtused öisele (23.00-07.00)
ehitusmürale.
4 Siis jõustus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“. 5 Varasemalt oli sihtväärtuse asemel taotlustase.
Ala kategooria
üldplaneeringu
alusel
I kategooria -
virgestusrajatiste
maa-alad ehk vaiksed
alad
II kategooria -
haridusasutuste,
tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande-
asutuste ning elamu
maa-alad, rohealad
III kategooria -
keskuse maa-
alad
IV kategooria -
ühiskondlike
hoonete maa-
alad
Müra sihtväärtus 45 / 35 50 / 40 55 / 45
Müra piirväärtus 55 / 40 60 / 45 65 / 50
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 56 / 82
Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest, sellisele kaugusele, mis võimaldab täita
kehtivaid müra piirväärtusi ning vältida inimeste tervisele ja heaolule olulise ebasoodsa mõju tekkimist.
Arvestades, et müra normtasemed on kehtestatud inimeste tervise kaitset ning põhjendatud häiringuid silmas
pidades, tuleb müra normtasemetele vastavad olukorrad lugeda vastuvõetavaks. On selge, et ka normtasemele
vastav müra on tajutav, seda eelkõige müra levikut soodustava tuule suuna korral ehk müra normtasemele
vastav olukord ei taga siiski täielikku vaikust ja häirimise intensiivsus on üsnagi subjektiivne (inimeste tundlikkus
ja vastuvõtlikkus mürale on erinev).
Eristuv heli, mida labad teevad mastist möödumisel, nimetatakse müra modulatsiooniks. Tartu Ülikooli
läbiviidud ülevaateuuringu6 I etapi aruandest selgus, et suuremat amplituudmodulatsiooni (AM) sügavust
sisaldavad kuuldavad tuulikute helid on kuulamiskatsete põhjal häirivamad kui väiksema AM sügavusega helid
ning tajutav AM võib suurendada inimeste häiritust tuuleparkidest. Mida ühtlasem on tuulikute müratase, seda
vähem häirivam see on. Kliimaministeeriumi tellimusel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt
koostatud juhendi „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ (2025)
kohaselt selle efekti häirivusega arvestamiseks on parandustegurite rakendamist hinnatud, kuid täpset
metoodikat tuulikute müra modelleerimisel amplituudi modulatsiooni arvestamiseks ja eraldi parandusteguri
modelleerimisel rakendamiseks ei ole rahvusvahelises praktikas peetud asjakohaseks rakendada; seetõttu seda
modelleerimisel eraldi parandustegurina ei arvestata. Samas arvestatakse hindamisel juhendist tulenevat
konservatiivsust modelleerimistulemustele lisatakse +2 dB(A) määramatuse parandustegur.KSH läbiviimisel
tehakse tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs, mis sisaldab müra leviku modelleerimist (mürakaart) lähtudes
arenduse müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod, salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva
keskkonna andmetest, müraalasest olukorrast (piirkonna teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud
asjakohastest kirjeldustest. Mürakaardid koostatakse kasutades spetsiaaltarkvara WindPro. Müra mõju
hindamisel lähtutakse juhendist „Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon,
varjutamine“ (2025). Sellest juhendist lähtutakse muuhulgas ka varjutamise mõju hindamisel. Modelleerimise
tulemusel esitatakse halvima olukorra (maksimaalse töörežiimi) hajumiskaardid kõigi müraallikate koosmõjuna.
Madalsageduslik müra ning infraheli
Tuuleenergia rajatised genereerivad helisid väga erinevates sageduspiirkondades, sealhulgas madalatel ja väga
madalatel sagedustel. Teaduslikult defineeritakse madalsageduslik heli helilainetena vahemikus 20-200 Hz,
samas kui infraheli hõlmab sagedusi alla 20 Hz.
Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus)
kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline
madalsageduslike helide puhul nende helirõhk.
Madalsageduslikku müra on peetud tuulikute puhul läbivalt oluliseks teemaks, kuna tuulikute puhul toimub
müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega osa
kiiremini kui madalsageduslik osa7. Madalsageduslik müra (ja ka laiaspektrilise müra madalsageduslik
6 Tartu Ülikool (2025). Metoodika väljatöötamine tuuleparkide ja teiste energiatootmise tehnoloogiate võimalike tervisemõjudega seotud
teadusuuringute tulemuste tõlgendamiseks Eesti tingimustes. Ülevaateuuringu I etapi aruanne.
7 Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 57 / 82
komponent) levib kaugemale kui kesk- ja kõrgsageduslik müra, kuna võrreldes kesk- ja kõrgsagedusliku
müraga ei sumbu see nii efektiivselt atmosfääris ja erinevates tõketes. Heli kõrgemad sagedused neelduvad
(sumbuvad) efektiivsemalt erinevates ainetes (sh gaasides ehk ka õhus). Madalsageduslikku müra summutavad
aga peamiselt ainult massiivsed kehad (nt paksud seinad hoonetel) ning seetõttu on avamaastikus suhteliselt
suure vahemaa korral (nt 1 km või rohkem) madalsageduslik müra mõnevõrra paremini kuuldav ning eristatav
kui kesk- või kõrgsageduslik müra (mis on suuremal vahemaal olulisel määral juba ümbritsevas keskkonnas
sumbunud).
Müraallikatest eemaldudes võib tajuda efekti, mille kohaselt ühest ja samast müraallikast lähtuva müra spekter
tundub kuulaja jaoks mõnevõrra madalam (kuna kõrgsageduslik heli komponent sumbub ning hajub
efektiivsemalt). Seetõttu võib ka tuulikust kaugemale liikudes tajuda, et kaugemale kostub pigem madalama
sagedusega müraspekter. Samas tuuliku juures ei ole madalama sagedusega helide osa domineeriv. Sama
nähtus on tunnetatav ka teiste müraallikate puhul – ka nt maanteest eemaldudes tundub kaugemal valdav
madalamatel sagedustel liiklusmüra.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (2025) poolt koostatud juhendis „Tuuleparkide keskkonnamõju
hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ jõuti järeldusele: „Üldiselt on madalsageduslikku müra
mõjuhinnangutes käsitletud vaid inimese tervise kontekstis. Hinnangutes on välja toodud peamiselt kaks
järeldust: a) tuulikute tööst tingitud madalsageduslikku müra ei saa seostada tervisemuredega; b) selleks, et
tekiks tervisemõjusid, peab esinema kõrge (intensiivne) helirõhk, mida kaasaegsete tuulikute töötamisega ei
kaasne. Üheski analüüsitud mõjude hinnangus ei ole madalsagedusliku müra mõju käsitletud olulisena,
mistõttu ei ole ühelgi juhul määratud ka leevendusmeetmeid.“
Infraheli piirväärtused siseruumides (elamutes ja ühiskasutusega hoonetes) on reguleeritud sotsiaalministri
12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Väliskeskkonna infraheli osas piirnormid puuduvad.
Tuulikute infraheli hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud juhendist (Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025). Arvutuslikku hindamist ei teostata, kuna:
teadusuuringute põhjal jääb tuulikute tekitatud infraheli alla inimese tajuläve;
puudub oluline mõju inimeste tervisele.
Eelöeldut kinnitavad nimetatud juhendi peatükk 2.4.2, Terviseameti tuuleparkide veebilehe info ja
Sotsiaalministeeriumi 10.03.2025 kiri nr 5.1-2/679-1.
Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud juhendis (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025)
on kirjas: „Teadusuuringud ei ole tuvastanud otsest seost tuulikute poolt tekitatava infraheli ja
terviseprobleemide vahel ehk puuduvad tõendatud põhjuslikud seosed“. Samuti on lisas 1 jõutud järeldusele:
„Tuulikute tööga kaasneva infraheli ja selle võimaliku negatiivse tervisemõju osas viidatakse sageli uuringutele,
mis ei ole läbi viidud üldtunnustatud teadustöö aluspõhimõtetele tuginedes“.
Terviseameti kodulehel on ülevaade uuringutest8. Pikaajalisi uuringuid tuuleparkide tervisemõjude kohta
läheduses elavatele inimestele on tehtud nii Euroopas kui mujal maailmas. Infraheli mõju inimese tervisele on
8 https://www.terviseamet.ee/tuulepargid
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 58 / 82
põhjalikult uuritud Soomes, kus 2020. aastal viidi läbi valitsuse tellitud uuring. Uuringu eesmärk oli selgitada,
kas tuulikute tekitatud infraheli võib põhjustada tervisekaebusi, nagu peavalu, pearinglus ja unehäired.
Pikaajaliste mõõtmiste, kuulmiskatsete ja elanike küsitluste tulemusel jõuti järeldusele, et tuulikute tekitatud
infraheli ei põhjusta füüsilisi sümptomeid. Teadlased tuvastasid, et tervisekaebused on pigem seotud
psühholoogiliste teguritega, nagu isiklik tundlikkus või negatiivne suhtumine tuuleparkidesse, mitte
infraheliga9. Terviseamet jõudis järeldusele: „Kokkuvõttes viitavad uuringud sellele, et kuigi tuuleparkide
läheduses elavad inimesed võivad kogeda ärritust ja stressi, puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid
otsest seost tuuleparkide pikaajalise kokkupuute ja tervisemõjude vahel. Teadusuuringud selles valdkonnas
jätkuvad, et paremini mõista tuuleparkide mõju inimeste tervisele ja heaolule“.
Sotsiaalministeeriumi 10.03.2025 kirjas nr 5.1-2/679-1 on esitatud järgmine informatsioon: „Tuulikute infraheli
ei ole tervisele ohtlik. Infraheli tõendatult ohtlik tase on alates 100-120 dB. Tuulikute vahetus läheduses
mõõdetud infraheli tasemed jäävad vahemikku 60-70 dB, mis on madalam, kui paljud muud igapäevased
allikad ja jääb ka allapoole inimese eluruumide sees kehtestatud normile 85 dB. Kui tuulikute infraheli on tuuliku
lähedal ca 70 dB, siis me ei eelda, et see inimese kodu lähedal võiks kasvada ohtliku tasemeni. Uuema
tehnoloogiaga tuulikute infraheli tase võib tuuliku vahetus läheduses jääda isegi alla 50 dB – see tähendab
ühtlasi ka seda, et uuemad tuulikud on üldjuhul tegelikult vaiksemad.“
Kliimaministeerium on 10.04.2026 kirjas nr 18-1/26/1055-3 selgitanud madalsagedusliku ja infraheli leviku
modelleerimise osas, et ei näe vajadust muuta Eestis kehtivaid hindamise põhimõtteid: „… mistahes välja
pakutud uute (arvutus)mudelite rakendamine eeldab nende täiendavat valideerimist, korratavust ning
võrdlemist olemasolevate meetoditega. See tähendab, et sõltumatud teadlased peavad olema võimelised
sama metoodikat kasutades jõudma võrreldavate tulemusteni. Selleks peab meetod olema lisaks
avaldamisele ka laiapõhjaliselt valideeritud, sõltumatult korratav ning praktikas rakendatav võrreldavates
hindamisolukordades. Riiklikud müra hindamise metoodikad kujunevad laiapõhjalise teaduskirjanduse,
rahvusvaheliste standardite ning pikaajalise praktikakogemuse alusel. Eestis kasutatavad metoodikad
(nt SoundPlan ja WindPRO) on rahvusvaheliselt tunnustatud ning kooskõlas enamiku Euroopa riikide
praktikaga. Nende metoodikate alusel koostatud mürahinnangud põhinevad konservatiivsel lähenemisel,
mille käigus eeldatakse mh tuulikute töötamist maksimaalsel võimsusel ning müra leviku seisukohalt
ebasoodsaid ilmastiku-ja tuuleolusid vastuvõtjate suhtes, et vältida võimalike mõjude alahindamist.“
Seega tänaste teadmiste kohaselt (teaduskirjandusele tuginedes) ei ole infraheli oluline keskkonnamõju
elektrituulikutest tulenevalt. KSH aruandes käsitletakse infraheli mõju üksnes juhul, kui aruande koostamise
ajaks (võrreldes 2026. aasta aprilli seisuga) on pädevad riigiasutused avaldanud uued suunised, mis nõuavad
põhjalikumat hindamist. Uute suuniste puudumiseni lähtutakse eeldusest, et tuulikute tekitatud infraheli ei ole
olulise mõjuga ning madalsagedusliku heli kohta teostatakse müra modelleerimine lähtudes juhendist
„Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“ Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment OÜ (14.02.2025).
9 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T.,
Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M., 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the
Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 59 / 82
3.6.5.2.Varjutus
Tuulikuparkide kavandamisel tuleb arvesse võtta ka varjutuse ning valguse vilkumise ja peegelduste esinemist,
kuna tegu võib olla elanike jaoks häiriva nähtusega.
Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis
ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ärahoidmiseks kasutatakse
kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.
Tuulikute pöörlevad labad põhjustavad liikuvaid varje, mis võivad olla inimestele häirivad. Varjutamise
esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirtega) ühel joonel. Varjude ulatus on seda
suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning
talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie
laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas.
Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaares. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestus
tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene
päikesekiirgus (ilm on pilves). Lisaks võib tuulikute rootori labadelt peegelduv päikesevalgus tekitada
perioodilisi valguspeegeldusi (nn disco-efekt), mis võib avalduda ebameeldiva sähvimisena. Selle efekti
intensiivsus sõltub rootori pinna läikeastmest ja kasutatava värvi peegeldusomadustest (Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment OÜ, 2025).
Tuulikute tekitatud varjutamine võib põhjustada visuaalset häiringut. Kuigi inimesed on harjunud loomuliku
valguse muutustega (näiteks ööpäevane vaheldumine), on tuulikute põhjustatud varjude vaheldumine liiga
kiire, et silmad jõuaksid kohaneda. Erinevalt üksikutest varjudest (näiteks õhusõidukite põhjustatud) on
tuulikute puhul häiring märgatavam labade arvu ja pöörlemiskiiruse tõttu. Erilist tähelepanu vajab mõju
fotosensitiivse epilepsiaga inimestele. Uuringud (Smedley A. R. D., 2010) näitavad, et krambioht tekib
varjutamise sagedusel üle 3 Hz (vastab kolme labaga tuuliku 60 pöördele minutis). Tänapäevased tuulikud
töötavad oluliselt aeglasemalt - näiteks Enercon E-92-2 MW pöörleb 5-16,5 ja Vestas V136-4.2 MW 5-10,8
pööret minutis, mistõttu on krampide tekke risk ebatõenäoline. Siiski võivad mõned inimesed kogeda
ebamugavustunnet, peavalu või visuaalset pinget. Oluline on arvestada võimaliku kumulatiivse mõjuga, kus
mitme tuuliku üheaegne varjutamine võib põhjustada kriitilise 3 Hz sageduse ületamist. Selle vältimiseks tuleb
tuuleparkide planeerimisel pöörata erilist tähelepanu tuulikute paigutusele ja vältida varjutusalade kattumist.
Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhendid. Senini on
tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid
normatiive/juhendmaterjale ning ühtlasi tuginetakse vastvalminud Kliimaministeeriumi poolt tellitud juhendile
(Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2025).
Varjutuse mõju hindamise soovituslikud meetodid maismaatuulepargile (Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment OÜ, 2025):
kui halvim võimalik olukord ≤30 h/aastas või 30 min/päevas, siis edasisi samme ei ole vaja astuda;
kui halvim võimalik olukord >30 h/aastas või 30 min/päevas, siis tuleb läbi viia reaaltingimustest
lähtuva olukorra arvutused;
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 60 / 82
• kui reaaltingimustest lähtuv olukord >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada ja
rakendada leevendusmeetmed.
Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus viiakse läbi varjutuse modelleerimine, kasutades selleks
tarkvara WindPro. Kuna Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub, siis
koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta.
3.6.5.3.Vibratsioon
Vibratsiooni normtasemed Eestis on reguleeritud sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54, mis kehtestab
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise korra. Tuulikute töötamisel
tekib vibratsioon peamiselt seadme mehaanilistest osadest - generaatorist, käigukastist ja laagrisüsteemidest.
See vibratsioon võib kanduda läbi gondli ja torni vundamendi kaudu maapinda. Viimastel aastakümnetel on
tuulikute tootjad pööranud erilist tähelepanu vibratsiooni vähendamisele, seda eelkõige seadmete kahjustuste
vältimiseks ja käitamiskulude alandamiseks. Teadusuuringute (Borowski, 2019) põhjal on tõestatud, et
maismaatuuleparkide puhul langeb vibratsioonitase juba 300 meetri kaugusel tuulikutest alla inimese tajuläve,
mistõttu ei kujuta see ohtu inimeste tervisele. Samale järeldusele jõuab 10.03.2025 Sotsiaalministeerium oma
kirjas nr 5.1-2/679-1 „Maismaatuuleparkide puhul on teadusuuringud10, kes on leidnud, et juba 300 m kaugusel
tuulikutest jäävad vibratsiooni tasemed alla inimese tajuläve ehk ei kujuta ohtu inimestele ja nende tervisele
ega peeta tuulikute tööga kaasnevat vibratsiooni oluliseks häiringuks.“
Terviseamet oma kirjas jõuab järeldusele: „Kliimaministeeriumi koostatud „Tuuleparkide keskkonnamõju
hindamise juhendit“ arvesse võttes tuleb arvestada, et vibratsiooni levik sõltub muu hulgas piirkonna
pinnaseomadustest ja tuulikute võimsusest. Ettevaatusprintsiibist lähtudes on soovitatav negatiivsete
(sealhulgas kumulatiivsete) mõjude vältimiseks tagada, et tuulepargid paikneksid vibratsioonitundlikest
hoonetest – sealhulgas elamutest ja ühiskasutatavatest hoonetest – vähemalt 500 meetri kaugusel. /…/ Sellisel
juhul ei ole vajalik täiendavate vibratsiooniuuringute läbiviimine. Samuti ei ole soovitatav planeerida uusi
vibratsioonitundlikke hooneid tuulepargist lähemale kui 500 meetrit.“ Antud detailplaneeringualal vahemaa
detailplaneeringuala piirist lähima elamuni on ca 400 meetrit. Kuna hetkel ei ole teada tuulikute täpne
paiknemine, hinnatakse vibratsiooni mõju ja vajadusel teostatakse täiendavaid vibratsiooni arvutusi kui
tuulikupark kavandatakse vibratsioonitundlikule hoonele lähemale kui 500 meetrit.
KSH aruandes käsitletakse vibratsiooni mõju üksnes juhul, kui tuulikupark kavandatakse vibratsioonitundlikule
hoonele lähemale kui 500 m või aruande koostamise ajaks (võrreldes 2026. aasta aprilli seisuga) on pädevad
riigiasutused avaldanud uued suunised, mis nõuavad põhjalikumat hindamist. Uute suuniste puudumisel
lähtutakse eeldusest, et tuulikute tekitatud vibratsioon ei põhjusta olulist keskkonnamõju ja KSH aruandes
seetõttu teemat täiendavalt ei käsitleta kui tuulikupark jääb vibratsioonitundlikust hoonest vähemalt 500 m
kaugusele. Samas ei tähenda see seda, et leevendusmeetmete rakendamist ei kaaluta. Kuigi
vibratsioonitundlikud hooned asuvad tavaliselt maismaa tuuleparkidest piisavalt kaugel, et vältida olulise mõju
esinemist, on võimalik planeerimisetapis rakendada lisameetmeid, et minimeerida veelgi võimalikku
vibratsiooniga seotud mõju. Neid meetmeid tuleks kaaluda, kui on oht, et vibratsioon võib mõjutada lähedal
asuvaid tundlikke ehitisi või keskkonda.
10 LUBW Landesanstalt für Umwelt, Messungen und Naturschutz Baden-Württemberg, 2016.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 61 / 82
3.6.5.4.Mõju kinnisvarale ja maakasutusele
Tuulepargi pindalast ehk kogu kasutatavast maast vaid väike osa jääb otseselt planeeritavate rajatiste alla ning
enamus maa-alast säilib tuulepargis senisel kujul ja seda on võimalik kasutada ka edaspidi sihtotstarbeliselt.
Tuulepargi käitamisel on võimalik nii metsamajandusliku kui ka põllumajandusliku kasutuse jätkamine tuulikute
ümbruses. Tuuliku maakasutus sõltub ptk 1.2 toodud asjaoludest ja võib küündida kuni 0,7 ha-ni ühe tuuliku
kohta. Kui tuulikute eluea lõppedes on maaomanikul või arendajal maa-ala arendamiseks muid soove, saab
tuulikupargi likvideerida ja anda alale muu sobiva funktsiooni.
Kuna tuulepargi rajatised hõlmavad otseselt vaid väikese osa planeeringualast ning olemasoleva maa
sihtotstarbeline kasutamine on valdavas osas võimalik ka pärast tuulepargi rajamist, ei prognoosita olulist mõju
maakasutusele. Seetõttu ei käsitleta mõju maakasutusele KSH aruandes eraldiseisva hindamisteemana.
Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et
kinnisvara väärtuse vähenemist võib täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise
perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine (Tomson A., 2025). Kinnisvara hinna väärtuse
langust põhjustab eelkõige inimeste teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes (Sunak & Madlener
2016) ning tuulikute nähtavus elamu piirkonnas maastikus (Gibbons 2015). Tuuleparkide rajamisega kaasnevat
võimalikku mõju kinnisvara hindadele hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast ning
läbiviidud uuringute andmetest.
3.6.5.5.Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele
Tuulepargi lähedusse jäävatel ettevõtetel tekib võimalus saada otseliini kaudu tuulepargist elektrit ilma
võrgutasu maksmata. Otseliini rajamise võimalus on tuulepargi alajaamast (tavapäraselt tuulepargi keskosas
või alajaama juures) kokkulepitud kaugusele. Eelkõige on tegemist energiamahukate ettevõtete ja/või
taastuvenergiat eelistavate ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid
ettevõtteid kasutama taastuvenergiat või tegema muudatusi oma tootmistegevuses ning soodustada piirkonda
uute ettevõtete rajamist. Võimalus otseliini kasutamiseks muudab piirkonna ettevõtluskeskkonda
atraktiivsemaks suure energiatarbega ettevõtetele, millega võivad kaasneda uued töökohad ka kohalikele
elanikele.
Piirkonna arengut võib mõjutada juba kehtestatud detailplaneeringute realiseeritavus. Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringualaga kattub osaliselt kaks kehtestatud detailplaneeringut. Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise
lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-
ala detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole vastuolus algatatud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga
kavandatuga ja ei takista kehtiva detailplaneeringu realiseerimist. Siiski võib avalduda kumulatiivne mõju müra
osas, mida on käsitletud ptk 3.6.13. Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringuga on kavandatud puhketaristu,
mille realiseerimine ei pruugi olla võimalik, kui ala kattub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatud
tuulikutega või nende taristuga. Lisaks võib kaasneda puhkealale müra, varjutus ja visuaalne häiring, mida on
käsitletud kumulatiivsete mõjude peatükis 3.6.13.
Tuulepargi rajamisega kaasneb vajadus rajada uusi või rekonstrueerida olemasolevaid teid, millel on positiivne
mõju piirkonna infrastruktuurile. Koostöös valla ning kohalike elanikega on võimalik välja selgitada, milliste
teede rekonstrueerimine on vajalik valla ja kohalike elanike seisukohast ning millised teed oleksid olulised ka
juurdepääsu rajamiseks tuulepargile. Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualal on avaliku kasutusega
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 62 / 82
Sõudekanali tee (4420026), mille kasutamise võimalus eeldatavalt ei muutu detailplaneeringu realiseerimise
järel.
Kohalikule piirkonnale sotsiaal-majandusliku kasuna võib välja tuua rahalist kompensatsiooni. 19.07.2022 võeti
vastu maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millest tulenevalt täiendatakse keskkonnatasude
seadust peatükiga 31, mis käsitleb keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Keskkonnatasude seaduse muudatused
jõustusid 01.07.2023. Keskkonnatasude seadusega sätestatakse põhimõtted tuuleenergiast elektrienergia
tootmise tasu määramise kohta. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu on keskkonnahäiringu hüvitamise
tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik. Maismaal paikneva
tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. Keskkonnatasude seaduse § 37 lg 11 alusel kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt
kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva
tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku omavalitsuse üksus kord
aastas maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele. Maismaa tuulepargi mõjuala ulatub kuni
250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama
puhul kolme kilomeetri kaugusele tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Elukohaga seotud
tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava
aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Ülevaade on esitatud vastavalt programmi koostamise hetkel kehtiva
Keskkonnatasude redaktsiooni 01.07.2024 järgi.
Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele, hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast
ning läbiviidud uuringute andmetest.
3.6.6.Mõju maastikele e visuaalne mõju
Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel lähtutakse AB Artes Terrae OÜ 2020. aasta juhendmaterjali soovitustest,
mis on kohaldatavad maismaa tuuleparkidele. Nähtavuse hindamiseks kasutatakse WindPRO 4.0 tarkvara, mis
kombineerib Maa- ja Ruumiameti maapinna ja maakatte kõrgusmudeleid. See võimaldab koostada indikatiivse
kaardi tuulepargi nähtavuse kohta, tuvastada piirkonnad, kust tuulepark võib olla oluliselt nähtav ning arvutada
tuuliku nähtavuse vertikaalsed ja horisontaalsed vaatenurgad. Samuti kaasatakse analüüsi piirkonnas asuvad
teised tuuleparkide arendused (nt planeeringualast ida suunas asuv Aidu tuulepark).
Vaate muutust loetakse oluliseks keskkonnamõjuks, kui see avaldub väärtuslikel maastikel, väärtuslikel
vaadetel, kaitsealadega seotud vaadetel või kultuurimälestistele või neilt avanevatele vaadetele (nn
identiteediväärtusega alad). Kuni 5 km raadiuses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga kavandatavast
tuulepargi piirist viiakse läbi nähtavusanalüüs, mille põhjal valitakse visualiseeringute teostamiseks asukohad,
kus elektrituulikud on nähtavad ning kus paiknevad avalikult kasutatavad objektid (nt puhkealad, ühiskondlikud
hooned, suurema kasutajate hulgaga teelõigud) või asuvad suuremad asulad.
KSH aruandes hinnatakse mõju maastikule ja identiteediväärtusega aladele, sealjuures hinnatakse mõju
piirkonna kasutusele (Aidu piirkonna puhkevõimalused ja väljakujunenud kasutusviisid) ja väärtustele.
3.6.7.Mõju kultuurimälestistele
Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt
väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas ning vältida mälestist ja ümbritsevat
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 63 / 82
keskkonda kahjustavaid tegevusi. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada
teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Peatükis 3.4.6. on
kirjeldatud kultuuriväärtuste paiknemine. Neist lähim on 300 meetri kaugusel asuv kalmistu. Lüganuse valla
üldplaneeringu kohaselt on tuuleparkide rajamine välistatud kalmistutel ja neist 500 m puhvri alal. Seetõttu
hinnatakse KSH aruandes mõju kultuurimälestistele.
3.6.8.Mõju maavaravarudele
Detailplaneeringuala kattub põhja ja edela osas väikeses mahus Eesti põlevkivimaardla Aidu kaeveväljaga.
Maapõueseaduse (MaaPS) § 14 lg 21 sätestab, et Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri
volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist:
turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta
ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud
kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust;
savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat
kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara
kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks;
muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise
uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa
taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.
MaaPS § 15 lõike 81 järgi võib MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute
kooskõlastamisel seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg
hakkab kehtima MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest.
Maardlate aladele saab elektrituulikute parke ja seonduvaid kommunikatsioone rajada lisaks maavara
ammendumisele ka tingimusel, et on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Maardla ala
suhtes kooskõlastuse või loa andmisel analüüsitakse, kas taastuvenergia ehitise ehitamine halvendab
olemasolevat olukorda maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsuse osas. Kui halvendab, siis arvestatakse
kooskõlastuse või loa andmisel MaaPS § 14 lõikes 21 sätestatut.
KSH läbiviimisel arvestatakse MaaPS sätestatuga ja hinnatakse tuulepargi rajamise võimalikkust maardlatel.
3.6.9.Jäätmeteke
Tuulikupargi ehitusetapis tekkivad jäätmed on seotud tavapärase ehitusprotsessiga. Ehitustegevusega
kaasnevad jäätmed, nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased, on taaskasutatavad. Tööde käigus tekkiv
praht ja muud jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, mistõttu olulist negatiivset keskkonnamõju
jäätmetekkest ei avaldu.
Tuulikuid on vaja töötamise käigus hooldada. Hoolduste ja paranduste käigus tekkivate jäätmete kogus on
väga väike.
Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes 20 kuni 30 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on
maaomanikul/arendajal võimalik samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud või tuulepark likvideerida
ning anda alale mõni muu sobiv funktsioon (nt metsamaana kasutamine). Amortiseerunud ja kasutuseta
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 64 / 82
tuulikute demonteerimine on tuulepargi omaniku kohustus. Planeeringus käsitletakse tuulikute utiliseerimist
rakendussätetes. Umbes 85–90% demonteeritud tuulikust läheb taaskasutusse, sealhulgas tornid,
vundamendid ja generaatorid. Suur osa materjalidest koosneb betoonist, terasest ja malmist, mida on lihtne
taaskasutada. Turbiinilabade puhul on ringlussevõtt keerulisem, sest labades on kasutatud komposiitmaterjale.
Samas valdkond areneb ja leitakse pidevalt mitmesuguseid taaskasutuse võimalusi11.
Võrreldes teiste ehitus- ja lammutusjäätmetega on tuuleparkide lammutamisel tekkivad jäätmevood siiski
suhteliselt väikesed. Isegi maksimaalse koormuse ajal, prognoositavalt 2056. aastal, tekiks tuulikute
lammutusest pärit jäätmeid ligikaudu 28 500 tonni, mis moodustaks 2–3% ühe aasta jooksul Eestis tekkivatest
ehitus- ja lammutusjäätmetest. Sellest kogusest oleks võimalik ringlusesse suunata ligikaudu 25 650 tonni.
Tuulikute käitluse olulisus ei seisne aga niivõrd kogustes, vaid eelkõige jäätmete eripäras. Kui terase ja betooni
jäätmed on kergesti ringlusse võetavad, siis tuulikulabade komposiitmaterjali ringlussevõtu võimalused on
praegu veel üsna piiratud12.
Kuna tuuleparkide arendamisel toimub jäätmete käitlemine vastavalt seadusandlusele ja heale tavale, ei saa
eeldada olulise mõju tekkimist ja jäätmeteket KSH aruandes ei käsitleta.
Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist on seostatud tuulikute labadega, mis on peamiselt
valmistatud klaasplastist ning kuluvad välitingimustes sademete ja tuule mõjul. Kuigi uuringuid selles
valdkonnas, nagu ka mikroplasti tekkemehhanismide kohta üldiselt, on veel vähe, viitavad senised tulemused
sellele, et tuulepargid ei ole märkimisväärne mikroplasti allikas. Seni läbi viidud uuringud näitavad, et kuigi
tuuleparkide piirkondades esineb mikroplasti, ei vasta selle koostis tuulikute labade materjalile. Lisaks ei ole
täheldatud, et mikroplasti kontsentratsioon tuuleparkide aladel oleks kõrgem võrreldes ümbritsevate
piirkondadega (Teng, W. jt. 2018). Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga ja KSH aruandes teemat täiendavalt
ei käsitleta.
3.6.10.Kliimakindluse hindamine
Kliimamuutuste all mõistetakse eelkõige kasvuhoonegaasidest põhjustatud globaalse keskmise temperatuuri
tõusu, mis omakorda toob kaasa mitmeid teisi muutusi. Maismaa ja merealade temperatuuri tõus toob kaasa
liustike sulamise, maailmamere taseme tõusu, muutuse sademete hulgas ja jaotuses maailmas, mis omakorda
mõjutab väljakujunenud ökosüsteemide toimimist. Kuna inimene on sõltuvuses ökosüsteemide poolt
pakutavatest teenustest, mõjutavad kliimamuutused kaudselt või otseselt ka inimeste sotsiaalset ja
majanduslikku seisukorda.
Euroopa Liidu (lühend EL) eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – kasvuhoonegaaside
netonullheitega majandus. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi
kokkuleppe alusel võetud ELi kohustusega võtta kasutusele ülemaailmseid kliimameetmeid. Euroopa
pikaajaline strateegiline visioon kliimaneutraalsusest on esitatud Euroopa Komisjoni teatises “Puhas planeet
kõigi jaoks” (28.11.2018). Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 3.10.2019 heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni
11 Jäätmete ringlusesse võtmise ülevaade https://keskkonnaagentuur.ee/node/1375 12 Keskkonnaagentuur (2026) „Tuulikute demonteerimise ja lõppkäitluse tagamine“ https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2026-
02/Tuulikute%20demonteerimise%20ja%20lõppkäitluse%20tagamise%20analüüs.pdf
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 65 / 82
teatise kohta, milles Eesti toetas põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt
aastaks 2050.
Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia osatähtsuse suurendamine loob eeldused fossiilsete kütuste
põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Seega aitab tuuleparkide rajamine kliimamuutuste
mõjusid leevendada. Kuigi tuulepargi rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, mis mõjutab süsiniku
talletamist ja sidumist, siis nagu eelnevalt öeldud, piirdub raadamine tuulepargiga kaasneva taristu
ehitusaladega, mis moodustavad väikse osa kogu tuulepargi alast. Enamus tuulepargi maa-alast säilib senisel
kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi metsamajanduslikul eesmärgil.
Kui ühelt poolt on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, siis teiselt poolt on vajalik
tähelepanu pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele ning sellele, kuidas prognoositavad kliimamuutused
võivad planeeritavat tegevust omakorda mõjutada. Seetõttu antakse KSH aruandes üldine hinnang ka
kliimamuutuste mõju kohta tuuleparkide toimimisele.
Viimasel ajal on järjest enam tõstatanud küsimus, kas tuulikud avaldavad mikrokliimale mõju. Teadlaste seas
puudub praegu üksmeel. Rumeenia tuulepargis ja selle ümbruses viidi viie aasta jooksul läbi taimestiku
uurimus, milles jõuti järelduseni, et olulisi muutusi taime liikide koosseisus ega ökoloogilistes näitajates ei
toimunud (Pătru-Stupariu et al. 2019). Võimalikke taimestiku omaduste muutust seoses tuuleparkide
põhjustatavate mikroklimaatiliste muutustega on täheldatud mujalgi, kuid muutusi ei ole peetud oluliseks
(Diffendorfer et al., 2022.). Tegemist ei ole olulise mõjuga mikroklimaatilistele tingimustele ja teemat
täiendavalt seetõttu KSH aruandes ei käsitleta.
3.6.11.Mõju riigikaitselistele objektidele
Planeeringuala läheduses on riigikaitselistest ehitistest Aidu linnak ja Aidu lasketiir, mõlemal ehitisel on
piiranguvöönd 2000 meetrit kinnisasja välispiirist. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd ulatub ca 200 m2
suuruse alana detailplaneeringualale.
Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40 on algatatud kaitsetööstuspargi asukoha leidmiseks riigi
eriplaneering (edaspidi REP). Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala naabruses asub kaitsetööstuspargi Aidu
eelvalikuala (skeem 13).
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 66 / 82
Skeem 13. Kaitsetööstuspargi Aidu eelvalikuala ja ohutuskoefitsendi k22 alad.
Vastavalt Kaitseministeeriumi 18.06.2026 kirjas nr 12-1/26/129-2 esitatud ettepanekule tuleb kavandatava
tegevusega riigikaitselisele objektile avalduva mõju vältimiseks arvestada järgmiste tingimustega:
o elektrituuliku kaugus REP-ga kavandatavast kaitsetööstuspargi ala piirist peab olema suurem, kui
elektrituuliku tipukõrgus;
o energiasalvesteid elektrituulikutest kaitsetööstuspargi ala piiri poole mitte kavandada;
o päikesepaneele mitte kavandada skeemil 13 näidatud ohutuskoefitsendi k22 aladesse.
Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada valla territooriumil
mistahes kõrgusega elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamine. Lüganuse valla üldplaneeringu kohaselt
tuleb ka rohkem kui 100 kW võimsusega päikesepargi rajamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna
niisuguse võimsusega päikesepark võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.
Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline
ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 3 lg 1 kohaselt ei tohi
riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva ehitise laiendamine või
ümberehitamine vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele.
Vastavalt maakonna- ja üldplaneeringule tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndites Kaitseministeeriumiga
kooskõlastada kõik planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel
ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Tuulegeneraatorite ja päikesepargi rajamist puudutavate planeeringute
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 67 / 82
ja ehitusprojektide koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases staadiumis.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringulahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada kaitsetööstuspargi Aidu
eelvalikualast tulenevate kitsendustega, mis on toodud eespool ja KSH koostamisel hinnata kavandatava
tegevuse mõju kaitsetööstuspargile, sh hinnata ohutu puhvri ulatust kaitsetööstuspargi ja lähima tuuliku vahel
(suurem kui tuuliku tipukõrgus).
3.6.12.Muud mõjud
Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH-s selgitatakse
täpsemalt tuulepargi võimalikku mõju mobiilsidele, tuginedes sideoperaatorite senisele praktikale ja
kogemusele ning kättesaadavale teaduskirjandusele.
KSH aruandes käsitletakse tuuleparkide (sh võimaliku rajatava energiasalvestuse) tõrgete ja avariiolukordade
esinemise võimalikkust ning tagajärgi ja kirjeldatakse meetmeid, millega on võimalik negatiivset
keskkonnamõju leevendada või vältida. Tuulikud ja energiasalvestid on tehnoseadmed, mille puhul võib ette
tulla tehnilisi häireid. Tehnilise rikke tagajärjel on üheks võimalikuks ohuteguriks tuuliku ja energiasalvesti
süttimine. Võimalikuks riskifaktoriks on ka tuulikute tiivikute jäätumine ja tiivikult suurel kiirusel lahti murduvate
jääkamakate oht. Lisaks käsitletakse KSH aruandes võimalikku reostusohtu.
3.6.13.Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega
Kumulatiivsed mõjud võivad tekkida eelkõige seoses teiste tuuleenergia arendusprojektidega
detailplaneeringuala ümbruskonnas, põhjustades eelkõige kumuleeruvat müra ja visuaalset mõju, aga ka
kumulatiivset mõju linnustikule kokkupõrkeriski osas (eeskätt Aidu tuulepargiga).
Ümbruskonnas on teada Lüganuse vallas järgmised tuuleparkide arendamised:
Aidu tuulepark - on kavandatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Olulise
ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning
lasketiiru asukohavalik“. 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla üldplaneering muutis nimetatud
teemaplaneeringu kehtetuks. Aidu taastuvenergiapargis on praeguseks püstitatud 17 tuulikut.
Samal arendusalal on 11 tuulikule 2015. aastal väljastatud ehitusload (kuni 185 m kõrgustele
tuulikutele). Kuna Aidu tuulepargi arendaja soovib väljastatud ehituslubade kohaseid tuulikute
kõrgusi olulisel määral muuta (kuni 311 m kõrguseks), on Lüganuse Vallavalitsusel samaaegselt
käimas tegevusloa menetlus kõrguste muutmiseks, mis tugineb kehtival Lüganuse valla
üldplaneeringul.
Sirtsi-Rebu kohaliku omavalitsuse eriplaneering (algatatud);
Varja tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering (eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH
programm avalikustatud);
Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneering ala 1, 2a, 2b ja
3 osas (kehtestatud 28.05.2026);
Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneering;
Varja tuulikupargi detailplaneeringuala nr 3 detailplaneering.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 68 / 82
Teised arendused, mis võivad koosmõju põhjustada:
Aidu Veespordikeskuse detailplaneering, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks jaotamine,
sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste rajamiseks. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda
olukord, kus Aidu veespordikeskuse taristut ei saagi välja ehitada või kaasneb liigne müra,
varjutus ja/või visuaalne häiring;
Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevandus ning „Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja
teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja väljapumbatava vee settebasseini maa-ala
detailplaneering“, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks jagamine, krundi ehitusõiguse
määramine kaevise lintkonveieri ja teenindustee rajamiseks, kaevise veokonveieri, abikallakšahti,
väljapumbatava vee settebasseini, tehnorajatiste asukoha määramine jm. Kaevandustega ja
nende taristuga kaasneb müra, mis võib kumuleeruda kavandatava tuulepargi tekitatava müraga;
riigi eriplaneering (REP) Põhja-Kiviõli alale (kehtestatud) ja Aidu alale (REP-i menetlus jätkub)
kaitsetööstuspargi rajamiseks laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ning lõhkeaine
tootmiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks. Võib tekkida kumuleeruv mõju müra
osas;
Lüganuse vallas asuva Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu (kehtestatud 2023)
eesmärgiks on kombineeritud taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamine. Koosmõju
võib tekkida müra ja visuaalse häiringu osas;
Aasa gaasijaama detailplaneering – koosmõju võib tekkida müra osas;
Viru Keemia Grupp AS biotoodete tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneering;
Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering (2024) –
koosmõju võib tekkida visuaalse häiringu ja müra osas.
Naaberomavalitsustest on teada:
Alutaguse vallas asuva Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringu (kehtestatud
2023) eesmärgiks on kombineeritud taastuvenergiapargi (tuule- ja päikeseenergia) rajamine.
Koosmõju võib tekkida eelkõige visuaalse häiringu osas;
Alutaguse valla kohaliku omavalitsuse eriplaneering tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku
taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks valla lääneosas. Eriplaneeringuga on
kavandamisel 1 tuulepargi ala, mis asub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringualast rohkem kui 20
km kaugusel, mistõttu mõju kumuleerumine ei ole tõenäoline;
Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt ei ole Jõhvi valda lubatud üle 100kW-se võimsusega
elektrituulegeneraatorite kavandamine. Kumuleeruvat mõju Jõhvi vallas kavandatuga ei ole;
Vinni valla üldplaneeringuga on määratud elektrituulikute arendusalad. Lähimad Aidu ja Aidu-
Liiva detailplaneeringualale on TU20a ja TU21, mis paiknevad ca 15 km kaugusel. Nimetatud
arendusaladel ei ole detailse lahenduse väljatöötamist alustatud (st ei ole nt detailplaneeringut
algatatud). Vinni vallas lähimad arendusalad, kus detailse lahenduse väljatöötamine on algatatud,
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 69 / 82
on TU3 ja TU4, mis paiknevad rohkem kui 20 km kaugusel detailplaneeringualast ja kumuleeruvat
mõju tõenäoliselt ei teki.
Ülevaade planeeringualade paiknemisest on kujutatud skeemil 14.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 70 / 82
Skeem 14. Detailplaneeringuala lähipiirkonnas asuvad planeeringualad ja arendused, mis võivad kavandatava
tegevusega koostoimes kumulatiivset mõju avaldada.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 71 / 82
Lõplik ülevaade koosmõju avalduvatest teistest arendustest või objektidest selgib KSH aruande koostamise
käigus. Koosmõjude hindamise ulatus ja täpsusaste oleneb nimetatud tuuleenergia ja teiste arendusprojektide
menetlusetapist ehk alusinfo olemasolust ning projektide lahenduste täpsusastmest. Mõjuvaldkonnad, kus
mõjude kumuleerumine võib esineda, on eelkõige visuaalne mõju, müra ja barjääriefekt. Visuaalse ja müra
mõju kumuleerumine on võimalik, kui arendatavad tuulepargid rajatakse üksteise lähedusse. Hinnang, kas
visuaalse või müra mõjude kumuleerumine on tõenäoline, antakse KSH aruandes. Kui mõjude kumuleerumine
on tõenäoline, arvestatakse seda mõjude üldises hinnangus. Lisaks arvestatakse KSH aruandes ka võimaliku
kumuleeruva mõju avaldumist linnustikule (sh võimalikku kumuleeruvat kokkupõrkeriski kotkaste puhul),
loomastikule ning rohevõrgustikule.
3.6.14.Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat riigipiiri ülest keskkonnamõju esinemist ette näha ei ole.
4.OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM
Detailplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:
detailplaneeringu ja KSH algataja ning kehtestaja on Lüganuse Vallavolikogu ning
detailplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Lüganuse Vallavalitsus.
detailplaneeringust huvitatud isikud on:
• TMV Green OÜ (registrikood: 16162236, Meistri tn 16, Haabersti linnaosa, 13517 Tallinn, Harju
maakond, e-post: [email protected]);
• Sihtasutus Aidu Veespordikeskus (registrikood: 90010388, Kanali, Aidu küla, Ida-Viru maakond
Lüganuse vald, e-post: [email protected]).
detailplaneeringu ja KSH koostaja on Kobras OÜ (registrikood 10171636, Riia 35, 50410 Tartu, e-
post: [email protected]).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis
esitada eksperdirühma koosseis, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga ekspertrühma
kuuluv isik hindama (
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 72 / 82
Tabel 9).
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 73 / 82
Tabel 9. KSH ekspertrühma koosseis.
Valdkond Ekspert
KSH juhtekspert Noeela Kulm (KSH juhteksperdi õigused,
KMH litsents nr KMH0159)
Mõju looduskaitselistele objektidele ja Natura hindamine. Kadri Hänni, Triin Sarnit, Noeela Kulm
Mõju rohevõrgustikule Margit Lillema
Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale Kadri Hänni
Mõju maardlatele Urmas Uri
Mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju kinnisvarale,
piirkonna arengule ja ettevõtlusele
Kadri Hänni, Triin Sarnit
Mõju riigikaitselistele objektidele Kadri Hänni
Kumulatiivne mõju Vastava valdkonna ekspert ja Noeela Kulm
Mõju kliimale Maikel Daniel
Mõju maastikule ning kultuuripärandile Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt,
tase 7, kutsetunnistus nr 142815)
Visuaalne mõju ja fotomontaaž Kadri Kattai, Teele Nigola
Nähtavusanalüüs, varjutuse modelleerimine/hindamine Piret Toonpere, OÜ Lemma
Mõju linnustikule Margus Pensa
Mõju nahkhiirtele Ants Tull, OÜ Loodusekspert
Mõju taimestikule Robin Gielen, Mükofloora OÜ
Müra mõju hindamine Piret Toonpere, OÜ Lemma
KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte.
Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid.
4.1.AJAKAVA
Detailplaneeringu (edaspidi DP) ja KSH protsessi läbiviimise eeldatav pikkus on 24 kuud ja eeldatav ajakava on
esitatud Tabel 10.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 74 / 82
Tabel 10. Detailplaneeringu ja KSH protsessi läbiviimise eeldatav ajakava.
5.KAASATAVAD NING KOOSTÖÖ TEGIJAD
Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisseaduse § 9 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal
avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada
planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid.
PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu eelvaliku koostamisse
valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 75 / 82
olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas
valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse
detailplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 vastu võetud määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord
ja planeeringute kooskõlastamise alused” kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega,
kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub, samuti koostöös planeeringualaga piirnevate
kohalike omavalitsustega. Detailplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega.
Isikud ja valitsusasutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt
mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud
Tabel 11.
Kui detailplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et detailplaneeringu lahendus puudutab mõnda teist
valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -
rajatiste valdajat, asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse puudutatu koheselt planeeringu
koostamisse.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 76 / 82
Tabel 11. Kaasatavad osapooled ja koostöö tegijad.
KOOSTÖÖ TEGIJAD
Huvigrupp Asutus või isik
Ministeeriumid Kaitseministeerium
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Ametid ja riigiasutused
Keskkonnaamet
Transpordiamet
Päästeamet
Maa- ja Ruumiamet (maaparandus)
Politsei- ja Piirivalveamet
Terviseamet
Muinsuskaitseamet
Eesti Geoloogiateenistus
Riigimetsa Majandamise Keskus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED
Huvigrupp Asutus või isik
Ministeeriumid
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Kliimaministeerium
Ametid ja riigiasutused
Maa- ja Ruumiamet (riigivara kasutamine, detailplaneeringu
heakskiitja)
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Naaberomavalitsused
Jõhvi Vallavalitsus
Alutaguse Vallavalitsus
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Äriühingud ja ettevõtted
Eesti Erametsaliit
Elektrilevi OÜ
Elering AS
Telia AS
Tele 2 Eesti AS
Elisa Eesti AS
Eesti Lairiba Arenduse SA
AS Eesti Raudtee
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO eesistuja on SA
Eestimaa Looduse Fond)
TMV Green OÜ
Aidu Veespordikeskus SA
Aidu Wind Park OÜ
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 77 / 82
Aidu Wind OÜ
Ida-Viru Investeeringute Agentuur SA
Eleon Green OÜ
Sunly AS
Varja Windfarm OÜ
Enefit Wind OÜ
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
Sustainable Investments OÜ
Tartu Hoiu-laenuühistu
Utilitas Wind OÜ
Evecon OÜ
Enery Estonia OÜ
Alexela rePower OÜ
VKG Wind OÜ
Seltsid ja MTÜd
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda
Soonurme Külaselts MTÜ
Maidla Jahimeeste Selts
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
MTÜ Kinnisvara Kaitseks
MTÜ Keskkonnasõbralik Lüganuse
Kaasatavad isikud planeeringualal ja planeeringuala piirist kuni 3 km kaugusel
asuvate kinnistute omanikud
Soovi avaldanud eraisikud, ettevõtted ning seltsid ja MTÜ-d
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 78 / 82
6.KASUTATUD KIRJANDUS
Eesti õigusaktid
• Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.
• Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.
• Energiamajanduse korralduse seadus, vastu võetud 16.06.2016.
• Kaitseministri määrus 26.06.2015 nr 16. Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline
ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta.
• Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.
• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
• Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12.2005.
• Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, vastu võetud 19.07.2022.
• Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016.
• Majandus- ja taristuministri määrus 25.06.2015 nr 73. Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
• Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.
• Sotsiaalministri määrus 04.02.2002 nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.
• Sotsiaalministri määrus 12.11.2025 nr 61. Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes
ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid.
• Sotsiaalministri määrus 01.10.2025 nr 54. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ning vibratsiooni hindamise kord.
• Vabariigi Valitsuse korraldus 05.08.2004 nr 615. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 17.12.2015 nr 133. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused.
• Vabariigi Valitsuse määrus 28.07.2025 nr 59. Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 11.11.2013 nr 157. Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 26.02.2019 nr 11. Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade
moodustamine ja kaitse-eeskiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 31.07.2014 nr 122. Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 01.10.2015 nr 102. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri.
• Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2003 nr 184 Võrgueeskiri.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 79 / 82
Muud allikad
• AB Artes Terrae OÜ. (2020). Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise
metoodiliste soovituste juhendmaterjal. Allikas: https://www.fin.ee/media/2706/download.
• Aidu Veespordikeskuse ala detailplaneering (kehtestatud 27.02.2014). Planeeringute andmekogu. Allikas:
https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30100614.
• Alutaguse valla kohaliku omavalitsuse eriplaneering tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu
rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks valla lääneosas (koostamisel). Allikas:
https://www.alutagusevald.ee/ehitus-planeeringud-transport-ja-elukeskkond/planeerimine-ja-
ehitus/eriplaneering#lahteseisukohtade-ja--4.
• Borowski, S. (2019). Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case
study. MATEC Web of Conferences 302, 01002.
• Diffendorfer et al. (2022). Wind turbine wakes can impact down-wind vegetation greenness. DOI
10.1088/1748 9326/ac8da9.
• Eesti energiamajanduse arengukava 2035. https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava.
• Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. (2022). Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Allikas:
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-12/L%C3%B5pparuanne%20-
%20%C3%9Cle-eestiline%20maismaalinnustiku%20anal%C3%BC%C3%BCs_0.pdf.
• Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia.
• Eesti standard EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV Osa 2-20: Eesti
siseriiklikud erinõuded (SEN).
• ELME2 kaardikihtide kataloog. Eesti maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede
(ökosüsteemiteenuste) üleriigilised ruumiandmed. Keskkonnaagentuur, 2025. Allikas:
https://storymaps.arcgis.com/stories/3e34000da265450bb7e4db54b03dde7c.
• Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (2025). Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise
juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine. Allikas:
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-
03/Tuuleparkide%20keskkonnamõju%20hindamise%20juhend.pdf.
• Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.
Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel,
28.9.2021 C(2021) 6913 final.
• Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule. Nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale. Puhas planeet
kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise
ja kliimaneutraalse majanduseni. Brüssel, 28.11.2018 COM(2018) 773 final.
• Gibbons, S. (2015). Gone with the wind: Valuing the visual impacts of wind turbines through house price.
Journal of Environmental Economics and Management. 72:177-196.
• Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 80 / 82
• Hendrikson & Ko (2020). Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise raames läbiviidav uuring
„Tuuleenergeetika kavandamiseks sobivate alade kriteeriumite täpsustamine, alade määramine ja
tingimuste väljatöötamine“ Allikas:
https://www.lyganuse.ee/documents/18275800/0/4.+2020_11_30+Tuuleenergeetika+kavandamiseks+so
bivate+alade+kriteeriumite+täpsustamine%2C%20alade+määramine+ja+tingimuste+väljatöötamine.pd
f/9d0ab64e-435a-44c1-a652-8e256cafd76a.
• Ida-Viru maakonna energia- ja kliimakava. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/426042024007.
• Ida-Viru maakonnaplaneering (kehtestatud 28.12.2016). Planeeringute andmekogu. Allikas:
https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10102148.
• Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. Allikas:
www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/1201/9053/Ida-Viru%20arengustrateegia.pdf.
• Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013). Allikas: https://www.johvi.ee/keskkond-ehitus-ja-
teed/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering/.
• Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (kehtestatud 22.08.2025). Planeeringute andmekogu. Allikas:
https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/47115744.
• Keskkonnaagentuur (14. aprill 2026. a). Eesti Looduse Infosüsteem ehk EELIS.
• Keskkonnaagentuur (16. aprill 2026. a). IRENES 100m tuule kiirus maakonniti. Allikas:
https://keskkonnateadlik-kaur.hub.arcgis.com/content/6d32cfef4a5b42b5bbf35fbaefc0c566/about.
• Keskkonnaagentuur (2026). Tuulikute demonteerimise ja lõppkäitluse tagamine.
https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2026-
02/Tuulikute%20demonteerimise%20ja%20lõppkäitluse%20tagamise%20analüüs.pdf.
• Keskkonnaamet (10. november 2021. a). Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti
soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes.
Allikas: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused-kaitstavatel-aladel/planeerimine-
ja-ehitamine.
• Keskkonnaamet (06.02.2025). Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded.
Allikas: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-02/Tuuleparkide%20elustiku-
uuringute%20metoodika%20ja%20järelseire%20miinimumnõuded_6.02.25.pdf.
• Kliimaministeerium (2. märts 2017. a). Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.
Allikas: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-
06/Kliimamuutustega%20kohanemise%20arengukava%20aastani%202030.pdf.
• Kliimaministeerium. Kiri 10.04.2026 nr 18-1/26/1055-3. Selgitus Valga valla tuulepargi eriplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise müra ja tervisemõjude teemadele.
https://atp.amphora.ee/valgavv/index.aspx?o=929&o2=12001&itm=788932&o=929&u=-
1&hdr=hp&tbs=all.
• Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli
6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
• Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 4.01.2023 korraldusega nr
1-3/23/2. Allikas: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2023-
01/Lendorava_kaitse_tegevuskava_2023-2027_redigeeritud_versioon.pdf.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 81 / 82
• LUBW Landesanstalt für Umwelt, Messungen und Naturschutz Baden-Württemberg, 2016.
• Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud 29.05.2025). Planeeringute andmekogu. Allikas:
https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20114026.
• Maa- ja Ruumiamet, Geoportaal. Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo.
• Maidla väärtusliku maastiku kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine. Maidla Vallavolikogu
21.10.2010 määrus nr 10.
• Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi,
T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M., 2020. Infrasound Does Not Explain
Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research
activities 2020:34.
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (19. detsember 2019. a). Eesti riiklik energia- ja kliimakava
aastani 2030 (REKK 2030). Allikas: https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-
03/Eesti%20riiklik%20energia-%20ja%20kliimakava%20aastani%202030.pdf.
• Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., & Vahtrus, S. J. (2017). Keskkonnamõju strateegilise hindamise
käsiraamat. Allikas: https://dge.ee/wp-content/uploads/2023/10/ksh_kasiraamat.pdf.
• Pătru-Stupariu I, Calotă AM, Santonja M, et al. (2019). Do wind turbines impact plant community properties
in mountain region? Biologia 74: 1613–1619, https://doi.org/10.2478/s11756-019-00333-9.
• Riigikogu otsus (9. veebruar 2023. a). Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Allikas:
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-03/310022023003%20%281%29.pdf.
• Smedley A. R. D., W. A. (2010). Potential of wind turbines to elicit seizures under.
• Sunak, Y., Madlener, R., 2016. The impact of wind farm visibility on property values: A spatial difference-
in-differences analysis. Energy Economics. 55:79-91.
• Tartu Ülikool (2023). Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja
kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis. Täiendatud versioon.
• Tartu Ülikool (2025). Metoodika väljatöötamine tuuleparkide ja teiste energiatootmise tehnoloogiate
võimalike tervisemõjudega seotud teadusuuringute tulemuste tõlgendamiseks Eesti tingimustes.
Ülevaateuuringu I etapi aruanne.
• Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. (2018.) Microplastics in a
wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution
Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.
• Terviseamet. Tuuleparkide mõju inimese tervisele. https://www.terviseamet.ee/tuulepargid (viimati
vaadatud 24.04.2026).
• Tomson, A., 2025. Koduomanikud ei pea tuuleparkide läheduses eluaseme väärtuse pärast muretsema.
https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/koduomanikud-ei-pea-
tuuleparkide-laheduses-eluaseme-vaartuse (viimati vaadatud 24.04.2026).
• Uus-Kiviõli kaevanduse kaevise lintkonveieri ja teenindustee, kaevise veokonveieri ja abikallakšahti ja
väljapumbatava vee settebasseini maa-ala detailplaneering (kehtestatud 30.10.2014). Planeeringute
andmekogu. Allikas: https://www.planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/30102267.
• Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering (kehtestatud 23.04.2020).
https://lyganuse.ee/keskkond-ehitus-ja-teed/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering/.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm. Töö nr 2026-065 a
Planeeringuala: Lüganuse vald, Aidu ja Aidu-Liiva küla
Koostaja: Kobras OÜ 82 / 82
• Vabariigi Valitsus (20. oktoober 2017. a). Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Allikas:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-
03/Energiamajanduse%20arengukava%20aastani%202030.pdf.
• Vestas Wind Systems A/S. Vestas - tuulikute tootja koduleht. Allikas: https://www.vestas.com/en/energy-
solutions/onshore-wind-turbines/enventus-platform/V172-7-2-MW (viimati vaadatud 24.04.2026).
• Vinni valla üldplaneering (kehtestatud 27. juuni 2024. a). Planeeringute andmekogu. Allikas:
https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20103207.
• WSP Global Inc (24. aprill 2026. a). Getting Your Wind Farm On The Right Footing. Allikas:
https://www.wsp.com/en-gl/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing.
1
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta esitatud ettepanekud
ja nendega arvestamine
Esitaja (eraisikul
initsiaalid), kuupäev
ja kirja nr
Ettepaneku sisu Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine
M.O.
28.05.2026
Palun täpsustada, kas kavandatav detailplaneering mõjutab kuidagi järgmiseid
kinnistuid ja nende võimalikke kasutustingimusi tulevikus:
1. kinnistu 1 (kirja saatjale teada, järjekord muutmata)
2. kinnistu 2 (kirja saatjale teada, järjekord muutmata)
3. kinnistu 3(kirja saatjale teada, järjekord muutmata)
Selgitus.
Kinnistu 1 asub detailplaneeringualal, kus koostatav
detailplaneering võib mõjutada katastriüksuse
kasutamist, sest võib tekkida kattumine tuuliku
positsiooniga või tuulepargi toimimiseks vajaliku
taristuga. Tuuliku ja sellega seotud taristu kavandamine
kinnistule saab toimuda maaomaniku nõusolekul.
Kinnistu 2 ja 3 asuvad detailplaneeringuala
kontaktvööndis.
Võimalikud mõjud ja kasutustingimused selgitatakse
välja planeeringu käigus. Praegune teadmine on selline,
et küsitud kinnistud on kõik 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega ja maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks, st
põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa
kasvatamiseks alal piiranguid eeldatavalt ei teki.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
R. E.
28.05.2026
Esitan käesolevaga vastuväite Aidu ja Aidu-Liiva tuulepargi detailplaneeringu
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisele.
Minu peamine mure puudutab kohalike inimeste heaolu, tervist, une kvaliteeti
ja tegelikku elukeskkonda. Leian, et praeguses menetluses ei arvestata piisavalt
kohalike elanike reaalseid kogemusi ning mõju hinnatakse liiga formaalselt,
tuginedes administratiivsetele piiridele ja varasematele modelleerimistele.
Selgitus.
Detailplaneeringulahendust alles hakatakse koostama
ehk menetlus on algetapis ja mõjude hindamist alles
alustatakse. Praeguses etapis toimub mõjuvaldkondade
kaardistamine, millele mõju hakatakse hindama.
Vastavalt programmis toodule hinnatakse inimese
heaolu ja varale avalduvat mõju, tuginedes
keskkonnamõju hindamise ja
2
Olen vallavalitsusele varasemalt juba kirjutanud seoses olemasolevate
tuuleparkide mõjuga oma elukeskkonnale. Kirjeldasin oma pöördumises, et olen
täheldanud:
öiseid ärkamisi; ilmast ja tuule suunast sõltuvaid helisid, mida varasemalt ei
esinenud.
Vallavalitsuse 11.02.2025 vastuses ei vaidlustatud minu tähelepanekute
olemasolu, kuid sisuliselt jäeti need kontrollimata ja hindamata. Vastusest
nähtub, et vald ei pidanud vajalikuks täiendavate uuringute või mõõtmiste
läbiviimist ning tugines peamiselt:
• 2011. aastal koostatud KSH-le;
• vanadele müramodelleerimistele;
• administratiivsele 2 km mõjualale.
Pean oluliseks rõhutada, et vallavalitsus ise selgitas oma varasemas vastuses, et
2 km ja 3 km mõjualad tulenevad keskkonnatasude seadusest ning on seotud
tasude ja kompensatsioonimehhanismidega. See ei tähenda, et tegelik mõju
inimese heaolule või elukeskkonnale lõppeks täpselt selle piiri juures. Leian, et
kohalike inimeste reaalseid tähelepanekuid ei saa kõrvale jätta üksnes põhjusel,
et need ei mahu olemasolevatesse mudelitesse või administratiivsetesse
piiridesse.
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõikele 4
(inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara). Inimeste
heaolu ja tervisele avalduvat mõju hinnatakse müra (sh
madalsageduslik müra), nähtavuse ja varjutuse mõju
kaudu. KSH aruandes hinnatakse tuulikute vibratsiooni
mõju ainult siis, kui tuulepark kavandatakse
vibratsioonitundlikule hoonele lähemale kui 500 meetrit
või kui aruande koostamise ajaks on avaldatud uued
ametlikud suunised, mis nõuavad põhjalikumat
hindamist. Kui tuulikud paiknevad tundlikest hoonetest
vähemalt 500 meetri kaugusel ja uusi nõudeid ei ole,
lähtutakse eeldusest, et vibratsioon ei põhjusta olulist
keskkonnamõju ning teemat KSH aruandes täiendavalt
ei käsitleta.
KSH-s modelleeritakse müra (sh madalsageduslik) mõju
ulatust, koostatakse nähtavusanalüüs ning hinnatakse
varjutust ja visuaalset mõju (kirjeldatud programmis ptk
3.6.5).
Nõustume, et 2 km ja 3 km mõjualad on vaid häiringu
kompensatsioonimehhanismidega seotud, mitte
reaalsete mõju ulatustega. Seepärast viiakse KSH
menetluses läbi asukohapõhised modelleerimised müra
ja varjutuse osas ning hinnatakse mõju inimese heaolule
ja varale.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Lüganuse Vallavolikogu otsusega algatati detailplaneering, mille eesmärk on
rajada kuni 11 tuulikust koosnev tuulepark koos energiasalvestite, päikesepargi
ning muu teenindava taristuga. Kavandatavate tuulikute kõrgus ulatub kuni 300
meetrini ning planeeringuala suurus on ligikaudu 364 hektarit.
Leian, et tegemist on väga suure ruumilise ja visuaalse mõjuga arendusega, mille
tegelik mõju kohalikele elanikele ei ole tänaseks piisavalt hinnatud.
Selgitus.
KSH programmi eesmärk on määratleda mõju hindamise
ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja uuringute
vajadus, et tagada kavandatava detailplaneeringu
3
Kõige problemaatilisem on asjaolu, et isegi planeeringu enda dokumentides
tunnistatakse vajadust täiendavate uuringute järele. Planeeringu materjalides
tuuakse välja vajadus läbi viia:
• linnustiku uuringud;
• nahkhiirte uuringud;
• Natura hindamine;
• mürauuringud;
• varjutuse hindamine;
• visuaalse mõju hindamine;
• ning muud täiendavad analüüsid.
See tähendab, et tänasel hetkel puudub tegelikult piisav teadmine, milline saab
olema arenduse tegelik mõju kohalikele inimestele ja keskkonnale.
keskkonnamõjude terviklik, tõenduspõhine ja läbipaistev
hindamine.
KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise
protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas
kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid
leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH
menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH
programmi koostamine ja selle kohta ettepanekute
küsimine (praegune etapp), uuringute läbiviimine ja
nende alusel KSH aruande koostamine, avalikustamine ja
kaasamine (sh avalik arutelu), aruande täiendamine, KSH
aruande vastuvõtmine. Eeldatav ajakava on toodud
programmis ptk 4.1.
Selgitame, et praegu on alustatud uuringute
läbiviimisega ja sisuline mõju hindamine toimub
järgmises etapis, kus selguvad ka tuulikute ja nende
teenindamiseks vajaliku taristu täpsed asukohad ning
sellest lähtuvalt mõju inimese tervisele, heaolule, varale
ja keskkonnale.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Lisaks kinnitab teadmiste puudulikkust asjaolu, et juba on koostamisel
täiendavad kaitsealuste taimede ning nahkhiirte uuringud, mille eesmärk on
välja selgitada võimalikud olulised mõjud looduskeskkonnale ja kaitsealustele
liikidele.
Selgitus.
Väide, et täiendavate uuringute koostamine kinnitab
teadmiste puudulikkust, ei ole põhjendatud. Eestis on
tuuleparkide planeerimisel elustiku-uuringute
läbiviimine tavapärane ja nõutav osa planeerimis- ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist.
Kaitsealuste taimede, lindude ja käsitiivaliste jt
looduskaitseliselt oluliste liikide uuringute eesmärk on
koguda konkreetses planeeringualas paiknevat
asukohapõhist teavet, mis võimaldab hinnata võimalikke
4
mõjusid ning vajadusel kavandada vältimis- ja
leevendusmeetmeid.
Selliste uuringute läbiviimine on seega tuuleparkide
planeerimise tavapärane osa ning ilma vastavate
andmeteta ei ole võimalik mõju looduskeskkonnale
piisava kindlusega hinnata ega planeeringuotsuseid
teha. Uuringute koostamine näitab pigem seda, et
mõjude hindamine toimub süsteemselt ja
ettevaatuspõhimõttest lähtudes, mitte seda, et
olemasolevad teadmised oleksid ebapiisavad.
KSH aruande valmimisel toimub järgmine kaasamine ja
siis saavad kõik huvilised koostatud KSH aruandele ja
detailplaneeringulahendusele arvamust avaldada.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Leian, et olukorras, kus mõju ei ole veel selge ega lõplikult hinnatud, ei tohiks
nii suure mõjuga arendust käsitleda tavapärase või vähese riskiga projektina.
Selgitus
Tegemist on tulenevalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015
määrusest nr 102 ORME (olulise ruumilise mõjuga
ehitis) objektiga. Detailplaneeringuala asub
üldplaneeringuga määratud ORME alal. Üldplaneeringu
koostamisel on seda suure mõjuga arendust juba
hinnatud ja põhimõtteliselt sobiv asukoht selleks valitud.
Selgitame, et hetkel on koostatud keskkonnamõju
strateegilise hindamise programm, millele järgneb KSH
aruande koostamise etapp, kus hinnatakse täiendavalt
programmis välja toodud eeldatavalt olulise mõjuga
mõjuvaldkondi (programmis ptk 3.6). KSH-s hinnatakse
mõju elusloodusele, mõju väärtuslikule
põllumajandusmaale, mõju inimese tervisele, heaolule ja
varale, visuaalset mõju ja varjutust, mõju
kultuurimälestistele ja maavaravarudele, mõju
5
kliimakindlusele ja riigikaitselistele objektidele, ning
kumulatiivset mõju.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Murettekitav on ka see, kuidas avalikkuses ja ametlikes vastustes käsitletakse
inimese heaolu küsimust. Sageli rõhutatakse, et otsest seost raskete
tervisekahjustuste ja tuuleparkide vahel ei ole teaduslikult lõplikult tõendatud.
Samas tunnistatakse ka ametlikes seisukohtades, et inimesed kogevad
tuuleparkide läheduses:
• häiritust;
• stressi;
• uneprobleeme;
• ning elukvaliteedi langust.
Leian, et inimese heaolu ei saa hinnata ainult selle järgi, kas mõju põhjustab
otseselt diagnoositava haiguse. Kodurahu, normaalne uni, vaikne elukeskkond
ja turvatunne oma kodus on samuti olulised väärtused.
Praegune lähenemine jätab mulje, et kohalike elanike kogemusi püütakse
hinnata ainult väga kitsaste tehniliste normide kaudu, samal ajal kui inimeste
tegelik elukeskkonna kogemus jäetakse tahaplaanile.
Samuti jätab praegune süsteem mulje, et inimesed, kes jäävad väljapoole
ametlikku mõjuala, jäetakse sisuliselt tähelepanuta isegi siis, kui nad reaalselt
mõju kogevad. Samal ajal jäävad need inimesed ilma võimalikest hüvedest ja
kompensatsioonidest.
Leian, et selline jäik administratiivne piir ei arvesta:
• ilmastikutingimusi;
• tuule suunda;
• maastiku eripära;
• madalsagedusliku heli võimalikku levikut;
• ega inimeste erinevat tundlikkust.
Selgitus.
Keskkonnamõju hindamise üks keskseid põhimõtteid on
keskendumine olulistele keskkonnamõjudele, mille
puhul hinnatakse nende ulatust ja olulisust ning
kavandatakse leevendusmeetmed eesmärgiga viia mõju
alla olulise künnise. Seejuures lähtutakse arusaamast, et
kõik häiringud ei ole täielikult välditavad – teatud mõjud,
sh müra võivad teatud tasemel püsima jääda ka pärast
leevendusmeetmete rakendamist. Ainuüksi häiringute
olemasolu ei ole iseenesest piisav põhjus kavandatava
tegevuse keelamiseks, kui on hinnatud ja näidatud, et
mõju ei ületa olulist taset ning keskkonnakasutus on
tasakaalus ja põhjendatud.
Vastavalt programmis toodule hinnatakse inimese
tervisele, heaolule ja varale avalduvat mõju, tuginedes
leskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 40 lõikele 4 (inimese tervis, sotsiaalsed
vajadused ja vara). Inimeste heaolu ja tervisele avalduvat
mõju hinnatakse müra ja varjutuse mõju kaudu.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Tekib õigustatud küsimus, miks selliseid suuri tööstuslikke arendusi
kavandatakse peamiselt väiksemate kogukondade ja maapiirkondade
lähedusse. Kui mõju inimese heaolule on tõepoolest nii minimaalne nagu sageli
väidetakse, siis oleks loogiline kavandada selliseid arendusi ka suuremate
Selgitus.
Tuuleparkide asukoha valik ei lähtu eeldusest, et
maapiirkondade elanike huvid oleksid vähem olulised
6
linnade vahetusse lähedusse, kus mõju jaguneks ühiskonnas võrdselt. See
tekitab kohalikes elanikes põhjendatud tunde, et maapiirkondade inimeste huve
ja elukeskkonda peetakse vähem oluliseks ning nende häiringuid ollakse valmis
lihtsamini aktsepteerima.
Lisaks tekitab küsimusi kohalike elanike tegelik kaasamine otsustusprotsessi. Nii
suure mõjuga arenduse puhul peaks kogukonna arvamus olema sisuline ja
otsuseid mõjutav osa menetlusest, mitte pelgalt formaalne nõue.
Samuti tuleb arvestada piirkonna visuaalse ja identiteedilise väärtusega. Aidu
piirkond on tuntud oma ainulaadse maastiku, puhkevõimaluste ja
turismipotentsiaali poolest. Kuni 300 meetri kõrgused tööstuslikud tuulikud
muudaksid piirkonna iseloomu väga ulatuslikult ning võivad kahjustada
piirkonna atraktiivsust nii kohalike elanike kui ka külastajate jaoks.
Leian, et enne sellise arenduse edasiviimist tuleb läbi viia sõltumatud ja
põhjalikud uuringud ning anda kohalikele elanikele reaalne võimalus kaasa
rääkida.
Palun detailplaneeringu ja KSH menetluses:
• hinnata mõju ka väljaspool ametlikku 2 km mõjuala;
• viia läbi sõltumatud täiendavad uuringud inimese heaolu, unehäirete,
madalsagedusliku heli ja kumulatiivse mõju osas;
• hinnata eraldi kõrgemate tuulikute võimalikku mõju;
• kaasata kohalikke elanikke sisuliselt, mitte üksnes formaalselt;
• arvestada kohalike inimeste tegelikke tähelepanekuid ja kogemusi;
• mitte käsitleda vanu modelleerimisi lõpliku ja vaieldamatu tõena
olukorras, kus piirkonda kavandatakse uusi ja suuremaid rajatisi.
Samuti palun käesolevale vastuväitele vastamisel mitte piirduda üksnes üldiste
viidete ja varasemate normatiivsete dokumentidega, vaid käsitleda sisuliselt ka
kohalike elanike reaalseid tähelepanekuid ja tõstatatud küsimusi.
Leian, et pelgalt administratiivsetele piiridele, vanadele modelleerimistele või
üldistele normidele tuginemine ei anna piisavat vastust küsimusele, kuidas
kavandatav arendus mõjutab tegelikku elukeskkonda ja kohalike inimeste
heaolu.
või nende elukeskkonna mõjutamine vastuvõetavam.
Suuremate linnade ümbruses on asustustihedus oluliselt
suurem ning seetõttu on keeruline leida piisava
ulatusega alasid, kus oleks võimalik täita kõik kehtivad
keskkonna-, müra-, varjutus- ja ohutusnõuded, sh
sobivad tuuleolud jm kriteeriumid.
Selgitame, et käesoleval juhul ei otsita tuulepargile
asukohta Eestis tervikuna ega Lüganuse valla
haldusterritooriumil, vaid menetluses on konkreetse ala
detailplaneering. Kõnealuse detailplaneeringu ala
paikneb Lüganuse valla üldplaneeringus määratud
potentsiaalselt sobival tuulenergeetika arendamise alal,
mille puhul on üldplaneeringus selgelt märgitud, et
arendusvõimalused selguvad detailplaneeringu,
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja vajalike
uuringute käigus.
Seega ei otsustata detailplaneeringu menetluses
tuuleenergia arendamise põhimõttelist sobivust valla
territooriumil, vaid hinnatakse, kas kavandatav arendus
on konkreetsel üldplaneeringus määratud alal võimalik
ning millised on selle mõjud ümbritsevale keskkonnale
ja kohalikele elanikele. Planeerimismenetluse eesmärk
ongi nende mõjude väljaselgitamine ning otsuse
tegemine pärast uuringute (sh nähtavusanalüüs ja
visualiseeringud) läbiviimist, mille tulemusi arvestatakse
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel, ja
avalikkuse kaasamise tulemusel.
Piirkonna maastikuliste, visuaalsete ja
identiteediväärtustega arvestamine on
detailplaneeringu menetluse oluline osa. Samas ei saa
eeldada, et kavandatav tuulepark kahjustab piirkonna
7
atraktiivsust või turismipotentsiaali ilma mõjusid
põhjalikult hindamata. Seetõttu analüüsitakse
planeeringu menetluses muu hulgas ka tuulikute
visuaalset mõju maastikule ning mõju piirkonna
kasutusele ja väärtustele.
Aidu piirkonna eripärad, sealhulgas maastik,
puhkevõimalused ja väljakujunenud kasutusviisid, on
seejuures olulised lähtekohad. Menetluse eesmärk ongi
välja selgitada kavandatava arenduse tegelikud mõjud
ning hinnata, kas ja millistel tingimustel on arendus
selles asukohas võimalik.
Mõjuala ulatus sõltub mõju liigist ja retseptorist, ehk
mõjuala ei ole seotud 2 km alaga. Mõjuala ulatus on
kirjeldatud programmis ptk 3.2.
Sõltumatut uuringut tuulikute põhjustatud
tervisemõjudest koostab Tartu Ülikool ja selle
ülevaateuuringu I etapi aruanne on valminud ning
kättesaadav
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/docum
ents/2025-
09/Ülevaateuuringu%20I%20etapp%20%28tuulepargid
%29.pdf
Täpsustame, et eelmainitud uuringut viiakse läbi riiklikul
tasandil, mitte tuulepargi detailplaneeringu raames.
Koostatava detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise raames võetakse arvesse
muuhulgas eelmainitud uuringut ning hinnatakse mõju
inimese heaolule, tervisele ja varale läbi müra ja varjutuse
mõju (modelleeritakse KSH raames) ning läbi mõju
kinnisvara hindadele (programmi ptk 3.6.5).
Detailplaneeringu koostamisel selguvates võimalikes
tuuliku asukohtades modelleeritakse müra mõju,
8
varjutust ja nähtavust vastavalt valitud tuuliku
parameetritele, st kui kavandatakse püstitada 300 m
kõrgused tuulikud, siis nende andmete alusel ka
modelleeritakse.
Eraldi unehäirete uuringut detailplaneeringu menetluses
ei kavandata. Planeerimismenetluses hinnatakse
kavandatava tegevuse vastavust kehtestatud normidele
ja nõuetele, sealhulgas müra osas. Kui uuringud
näitavad, et õigusaktides sätestatud normväärtusi ei ole
võimalik täita, tuleb kavandatavat lahendust muuta või
kaaluda selle elluviimise võimalikkust. Samuti tehakse
varjutuse analüüs. Seetõttu ei annaks eraldiseisva
unehäirete uuringu läbiviimine täiendavat sisendit
võrreldes nende mõjude hindamisega, mille kaudu
võimalikke unehäireid põhjustavad tegurid juba
planeerimismenetluses analüüsitakse.
Avalikes menetlustes inimeste kaasamine tähendab
läbipaistva ja avatud protsessi tagamist, kus
huvigruppidel ja kodanikel on võimalus oma arvamust
avaldada ning ettepanekuid esitada. Kaasamise eesmärk
on parandada otsuste kvaliteeti, tuua sisse erinevaid
vaatenurki ja suurendada otsuste legitiimsust.
Samas ei tähenda kaasamine, et kõik esitatud
ettepanekud tuleb automaatselt arvesse võtta või ellu
viia. Otsustajal on kohustus kaaluda erinevaid huve,
õiguslikke raame, avalikku ja erahuvi, uuringute tulemusi
ning praktilisi võimalusi. Kohalike elanike seisukohad on
seejuures oluline sisend, mis võib mõjutada nii
planeeringulahendust, kavandatavaid
leevendusmeetmeid kui ka lõplikku otsust planeeringu
kehtestamise üle. Oluline on, et ettepanekuid
analüüsitakse sisuliselt ning nende suhtes tehakse
9
põhjendatud otsus. Seega on kaasamise keskmes mitte
üksmeele saavutamine iga hinna eest, vaid õiglane,
läbipaistev ja argumenteeritud otsustusprotsess, kus
kõigil osapooltel on võimalus esitada ettepanekuid,
küsimusi ja vastuväiteid nii planeeringulahenduse,
keskkonnamõjude hindamise kui ka koostatud
uuringute kohta.
Detailplaneeringu LS ja KSH programmi ptk 3.6.6 lisati,
et KSH aruandes hinnatakse mõju maastikule ja
identiteediväärtusega aladele, sealjuures hinnatakse
mõju piirkonna kasutusele (Aidu piirkonna
puhkevõimalused ja väljakujunenud kasutusviisid) ja
väärtustele.
Muinsuskaitseamet
29.05.2026
5-10/151-3
Muinsuskaitseamet nõustub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga ning
ei sea sellele lisatingimusi.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
OÜ S.A.Cito
I.A.
OÜ S.A.Cito omandis on kinnistu, mis jääb Aidusse planeeritava tuulepargi,
päikesepargi, väiketuulikute, energiasalvestite ja nende toimimiseks vajaliku
taristu mõjualasse - Keskküla kinnistu (44901:002:0147).
Keskküla kinnistule on KOV-i poolt väljastatud projekteerimistingimused
üksikelamu projekteerimiseks ning OÜ S.A.Cito kavatseb ehitada nimetatud
kinnistule üksikelamu.
Esitatud materjalide kohaselt jääb kinnistu Aidusse planeeritava tuulepargi,
päikesepargi, väiketuulikute, energiasalvestite ja nende toimimiseks vajaliku
taristu müra mõjualasse. Seetõttu leiame, et planeeritav planeeringu müra
mõjutab negatiivselt kinnistu kasutamist ning vähendab seega kinnistu väärtust.
Seetõttu oleme käesolevas etapis vastu tuulepargi, päikesepargi, väiketuulikute,
energiasalvestite ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamisele Aidusse.
Leiame, et planeeringu kehtestamisel tuleb ette näha müra negatiivset mõju
vähendavad meetmed.
Selgitus. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja KSH
programmi täiendatakse infoga, et Keskküla kinnistule
on väljastatud projekteerimistingimused elamu
projekteerimiseks. DP lahenduse väljatöötamisel ja KSH
aruandes analüüsitakse projekteerimistingimustega
hõlmatud alal modelleeritud mürataseme vastavust
kehtivatele normidele ja elamu projekteerimise ala ning
tuulepargi paiknemise vastavust üldplaneeringu
tingimustele (elamu kaugus tuulikust).
Transpordiamet
10.06.2026
Oleme Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH
programmiga tutvunud ning teadmiseks võtnud. Meil ei ole täiendavaid
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
10
ettepanekuid ega märkusi. Täname kaasamise eest. 03.02.2026 kirjaga nr
7.21/26/1051-2 andsime seisukohad planeeringu koostamiseks.
Palume meie seisukohtadega arvestada ning vajadusel teha tuulikute asukoha
valikul meiega täiendavat koostööd, sh juurdepäästeede määramisel ja ohutu
liikluslahenduse väljatöötamisel.
E. V.
11.06.2026
26.02.2026.a. saatsin 22.05.2024.a. 87 isiku poolt esitatud ühispöördumise
esindajana (ühispöördumine lisatud dokumentides) vallavalitsusele taotluse
„Menetlusosalise õiguslik seisukoht, vastuväide ja taotlus detailplaneeringu ja
strateegilise keskkonnamõju hindamise menetluses avaliku huvi ja
menetlusnõuete tagamiseks“. Nimetatud taotluses märkisin juba ennetavalt
punktis 4 nõuded, mida programmis tuleb arvestada:
4. STRATEEGILISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEGA SEOTUD ÕIGUSLIKUD
NÕUDED
Strateegiline keskkonnamõju hindamine peab olema sisuline, objektiivne ja
sõltumatu.
KSH programm peab hõlmama vähemalt järgmisi mõjusid:
4.1 mõju kultuurilisele ja ajaloolisele keskkonnale;
4.2 mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kogukonnale;
4.3 mõju maastikule ja ruumilisele keskkonnale;
4.4 mõju maa kasutusvõimalustele;
4.5 alternatiivsete asukohtade sisuline analüüs;
4.6 nullalternatiivi sisuline analüüs.
KSH ei tohi piirduda formaalse analüüsiga, vaid peab võimaldama teha
põhjendatud otsuse planeeringu sobivuse kohta.
28.05.2026.a. sain Lüganuse Vallavalitsuselt kirja nr 6 – 1/40 – 39 „Aidu ja Aidu-
Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi esitamine ettepanekute saamiseks“.
Tutvunud dokumendiga „Aidu ja Aidu – Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“ selgub, et nimetatud
ettepanekut ei ole arvestatud programmis ning jääb arusaamatuks, miks eelpool
kirjeldatud mõjude hindamise vajadust programm ei sisalda.
Saadan veel kord Lüganuse Vallavalitsusele 26.02.2026.a. saadetud taotluse ning
palun nimetatud taotluse punktis 4 nimetatud mõjusid arvestada programmi
Arvestatakse osaliselt.
Nõustume, et strateegiline keskkonnamõju hindamine
peab olema sisuline, objektiivne ja sõltumatu.
Selgitame, nagu ka Lüganuse Vallavalitsuse 11.03.2026
vastuskirjas nr 6-1/40-26, et KSH programm peab olema
koostatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetest. Samas
toome välja, et Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu KSH
programm sisaldab mitmeid Teie poolt välja toodud
mõjuvaldkondi:
• mõju kultuurilisele ja ajaloolisele keskkonnale on
käsitletud ptk 3.6.7 (mõju kultuuriväärtustele);
Ajaloolise keskkonnana võib käsitleda ka
identiteediväärtusega alasid, millele avalduvat
mõju hinnatakse visuaalse mõju kaudu ja see on
kirjeldatud ptk 3.6.6.
• mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kogukonnale
on käsitletud ptk 3.6.5 (mõju inimese tervisele,
heaolule ning varale). Inimese heaolu hinnatakse
KSH-s müra, varjutuse ja visuaalsete muutuste
läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate
muutuste, mis võivad tuleneda tuuleparkide
rajamisest;
• Mõju maastikele on käsitletud ptk 3.6.6 (mõju
maastikele ehk visuaalne mõju). KSH aruandes
hinnatakse mõju maastikule ja
identiteediväärtusega aladele, sealjuures
11
koostamisel ning taotlusele lisatud dokumente strateegilise keskkonnamõjude
hindamisel.
Kuna loodav Aidu kaitsetööstuspark asub tuuleala nr 24 vahetus läheduses, siis
täiendavalt palun programmis arvestada võimaliku kaitsetööstuspargiga.
hinnatakse mõju piirkonna kasutusele (Aidu
piirkonna puhkevõimalused ja väljakujunenud
kasutusviisid) ja väärtustele.
• Mõju maakasutusele on käsitletud ptk 3.6.5.4
(mõju kinnisvarale ja maakasutusele). Kuna
tuulepargi rajatised hõlmavad otseselt vaid
väikese osa planeeringualast ning olemasoleva
maa sihtotstarbeline kasutamine on valdavas
osas võimalik ka pärast tuulepargi rajamist, ei
prognoosita olulist mõju maakasutusele.
Seetõttu ei käsitleta mõju maakasutusele KSH
aruandes eraldiseisva hindamisteemana.
• ptk 3.5 on kirjeldatud alternatiivide käsitlemine,
sh nullalternatiivi käsitlemine. KSH aruandes
hinnatakse alternatiive juhul, kui
detailplaneeringu koostamise käigus kujunevad
välja erinevad lahendusvariandid, sealhulgas
tuulikute paiknemise, arvu ning taristu
asukohtade osas. Nn null-alternatiiviks on
olemasoleva olukorra jätkumine,
taastuvenergiaparki ega energiasalvesteid ei
rajata. Olemasoleva olukorra jätkumine ei taga
soovitud eesmärgi täitmist ning seda ei käsitleta
võrreldava alternatiivina. KSH aruandes antakse
ülevaade tõenäolisest arengust juhul, kui
strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.
Programmis on välja toodud olulised mõjuvaldkonnad,
mille osas mõju hinnatakse KSH-s. Nendeks on
muuhulgas mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju
piirkonna arengule, ettevõtlusele ja kinnisvarale, mõju
maastikele ning mõju kultuurimälestistele. Samuti
hinnatakse visuaalset mõju, sh varjutust.
12
Programmis on toodud, et KSH aruandes tuleb
koosmõju hindamisel planeeritava kaitsetööstuspargiga
arvestada. Teie ettepanekut arvestades täiendatakse LS
ja KSH programmi ptk 3.6.11, kus tuuakse välja, et KSH-
s tuleb hinnata tuulepargi võimalik mõju
kaitsetööstuspargile.
O.R.
11.06.2026
Minu küsimused selle detailplaneeringu kohta on järgmised:
1) Mis saab kogu sellest Aidu-Karjääri alast terviklikult? Kas see suletakse
inimestele terviklikult?
Selgitus.
Aidu karjääri ala terviklikku sulgemist ei ole kavandatud.
Tuulepargi rajamise eesmärk ei ole piirata inimeste
juurdepääsu karjäärialale ega lõpetada selle seniseid
rekreatiivseid või muid õiguspäraseid kasutusviise.
Tuulikute ja nendega seotud tehnorajatiste ümbruses
tuleb siiski tagada kehtivatest õigusaktidest ja
ohutusnõuetest tulenevad nõuded. Selleks võidakse
üksikute rajatiste vahetus läheduses kasutada
ohutusmärke, hoiatussilte või vajaduse korral piirata
juurdepääsu konkreetsetele tehnorajatistele (nt alajaam,
elektriseadmed, energiasalvestid või hooldusala).
Sellised meetmed on tavapärased kõikide elektri- ja
energiataristu objektide puhul ning nende eesmärk on
tagada külastajate ohutus.
Rajatavad korralikud teed loovad alal liikumisvõimalusi
juurde.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Mis saab tuulegeneraatoritest peale nende eluea lõppu? Keskmine tuuliku
eluiga on 20-30 aastat?
Selgitus.
Kaasaegsete tuulegeneraatorite projekteeritud
kasutusiga on üldjuhul ligikaudu 30–35 aastat, sõltudes
kasutatavast tehnoloogiast, tootjast ning käitamis- ja
hooldustingimustest.
13
Amortiseerunud ja kasutuseta tuulikute demonteerimine
on tuulepargi omaniku kohustus. Planeeringus
käsitletakse tuulikute utiliseerimist rakendussätetes.
Umbes 85–90% demonteeritud tuulikust läheb
taaskasutusse, sealhulgas tornid, vundamendid ja
generaatorid. Suur osa materjalidest koosneb betoonist,
terasest ja malmist, mida on lihtne taaskasutada.
Turbiinilabade puhul on ringlussevõtt keerulisem, sest
labades on kasutatud komposiitmaterjale.
Samas valdkond areneb ja leitakse pidevalt
mitmesuguseid taaskasutuse võimalusi. Teemat on
kirjeldatud KSH programmis ptk 3.6.9.
Täiendavalt valmis 2026. aastal Keskkonnaagentuuri
analüüs „Tuulikute demonteerimise ja lõppkäitluse
tagamise analüüs“, milles käsitletakse tuulikute
demonteerimist, jäätmete käitlemist, tuulikulabade
ringlussevõtu võimalusi, erinevate Euroopa Liidu riikide
praktikaid ning finantstagatiste rakendamise võimalusi.
Analüüsi eesmärk on toetada tuuleparkide elukaare lõpu
paremat planeerimist ning anda sisendit kohalikele
omavalitsustele, maaomanikele ja arendajatele.
Lisainfo: https://keskkonnaportaal.ee/et/tuulikute-
demonteerimise-ja-loppkaitluse-tagamise-analuus
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Millega ja millises ulatuses kompenseeritakse elamiskõlbmatuks muutuvate
piirkondade/talukohtade omanikele nende vara?
Selgitus.
Detailplaneering koostatakse kooskõlas Lüganuse valla
üldplaneeringus toodud nõudele, et elamutest peavad
tuulikud paiknema vähemalt 1 km kaugusel või kuni 750
meetri kaugusel kui selleks on maaomaniku nõusolek.
Seega elamiskõlbmatuks piirkonda ei muudeta,
14
lähimatele elanikele kompenseeritakse tuulikute
talumine vastavalt keskkonnatasude seaduses § 553
toodule. Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud
maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast
elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku
omavalitsuse üksus kord aastas maismaa tuulepargi
mõjualas asuvate eluruumide omanikele. Maismaa
tuulepargi mõjuala ulatub kuni 250 meetri kõrguse
tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise
ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri
kaugusele tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist.
Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia
tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on
kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu
alammäär. Tuulepargi nn talumistasust on kirjutatud
programmis ptk 3.6.5.5.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
K.T.
12.06.2026
Jällegi ei saa öelda, et tegemist on planeeringuga, mis annab hea ülevaate
tuulepargi vajadusest ja eriti kasulikkusest kohalikule kogukonnale. Põhirõhk
tuulepargi ehituseks on välja toodud süsinikuheite vähendamine,
kliimaneutraalsus ja poliitikasuunised, mitte mida kohalikud inimesed sellest
saavad või võidavad. Mainitakse ära prognoositavad mõjud, mitte reaalsed
tagajärjed tuulikute rajamisel ja kogu energiakulu nende rajamisel; mis paneks
ilmselt ümber mõtlema tuule ja päikesepargi vajadusest eriti Ida-Virumaal, kus
elanike ja tööstuse arv väheneb iga aastaga. Tuule ja päikeseparke ei saa rajada
ainult rohelisele ideoloogiale toetudes. Nende rajamine ei ole lihtsalt trend, või
põhimõtteline otsus, et kogu maailm ju teeb seda. Poliitika suuniline
kliimamuutuse „kaart“ on laialdaselt
kasutuses, mis teeb atmosfääris oleva süsiniku mürgiks, mille vastu peab
võitlema. Roheline ideoloogia ja kliimaneutraalsuse agenda on alternatiivse ja
olemasoleva tehnoloogia kasutuks ja kahjulikus tembeldanud.
Selgitus.
Hetkel on planeeringu koostamine varajases etapis, st on
koostatud detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH
programm, millele saite seisukoha anda.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade eesmärk on anda
esmane arusaam, mida planeeringuga soovitakse
saavutada ja milliste lähtetingimustega tuleb arvestada.
Lähteseisukohad on raamistik, mille alusel hakatakse
planeeringut koostama, et protsess oleks läbipaistev ja
kõik osapooled teaksid, millest lähtutakse. KSH
programmi eesmärk on määratleda mõju hindamise
ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja uuringute
vajadus, et tagada kavandatava detailplaneeringu
15
keskkonnamõjude terviklik, tõenduspõhine ja läbipaistev
hindamine.
Taastuvenergia on Eesti pikaajaline strateegiline valik, et
tagada riigi julgeolek ja vähendada sõltuvust teistest
riikidest imporditavast kütusest. Eesti energiapoliitika
näeb ette taastuvenergia osakaalu järjepidevat tõusu,
mis aitab kaasa stabiilsemale elektrihinnale ja kodumaise
energiatootmise suurenemisele.
Arendusega võivad kaasneda kohalikud majanduslikud
mõjud (arendus loob selleks võimalused), sealhulgas
investeeringud piirkonda, ajutine tööhõive
ehitusperioodil, kohalike teenuste kasutamine ning
seadusest tulenevad kohaliku omavalitsuse tulud ja
võimalikud kogukonnale suunatud hüved. Nende
mõjude ulatus sõltub lõplikust lahendusest ning neid
käsitletakse planeeringu ja edasise projekteerimise
käigus.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Üldplaneeringus paikeseparkide püstitamisel on nõue, et asukoha valikul tuleb,
eelistada väheväärtuslike alade kasutamist ning endisi jäätmaid. Aidus oli enne
karjäär, ja oli tõesti väheväärtuslik, mudane, tolmune üleskaevatud ala, kuhu
oleks võinud kohe tuule ja päikeseparke rajada kui karjäär lõpetas tegevuse.
Enam seda öelda ei saa. Aidu on nüüd ilus loodusala roheluse ja järvedega, kuhu
on nii linnud kui loomad endale koha leidnud.
Selgitus.
Aidu karjääris on inimtegevuse kaasabil elurikkus
taastumas, kuid võrreldes looduslike aladega (mida ei
ole kaevandatud ega nt tööstustegevusega muudetud),
on tegemist siiski liigirikkuse ja loodusväärtuste
seisukohast vähemväärtusliku alaga. Alal esineva
loodusväärtused inventeeritakse (kaitseluste taime- ja
samblaliikide kasvukohad (vajadusel ka seened ja
samblikud), lindude ja nahkhiirte elupaigad) ja inventuuri
tulemusi arvestatakse detailplaneeringulahenduse
väljatöötamisel ja KSH aruande koostamisel.
16
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Detailplaneeringualale jääb ca 40 ha suurune väärtuslik põllumajandusmaa ala.
Kas tõesti on paar tuulikut väärt põllumaa ära kaotamist. Pealegi on piisavalt
uuringuid tehtud, kus on täheldatud, et isegi tuuleparkide vahetus läheduses
olevatel põllumaadel putukate ja usside arvukus väheneb kuni 40 protsenti.
Eelmises raportis tundsid mitmed inimesed muret ka vibratsiooni ja visuaalse
häirivuse üle, mis kehtib samuti Aidu planeeringu kohta. Kui need pargid kõik
ära rajatakse, siis on Kiviõli, Püssi, Lüganuse, Varja ümberpiiratud ülisuurte
tuulikute poolt. Kes tahab sellises kohas elada, või kes tahab Kiviõli kanti üldse
elama tulla, kui see on “pilvelõhkujaid täis“? Vallajuhid, võiks rohkem mõelda
kohalike inimeste heaolu üle, mitte pimesi juhinduda Euroopa Liidu rohelise
energia populismist.
Selgitus.
Praeguses etapis ei ole tuulikute paiknemine selge,
seetõttu ei ole ka teada, kui suurt ala väärtuslikust
põllumajandusmaast hõivatakse. See selgub edasises
menetluses. Samas on oluline rõhutada, et tuuleparkide
rajamine ei välista põllumajandusliku tegevuse jätkumist.
Vastupidi – senine praktika näitab, et tuulikud ja
põllumajandus saavad samal maa-alal edukalt koos
toimida. Tuuliku rajamiseks on püsivalt vajalik
teenindusmaa suurus ligikaudu 0,5 ha, samas kui
ülejäänud maa jääb jätkuvalt haritavaks ning seda saab
kasutada senisel otstarbel.
Lisaks võimaldab tuulepargist saadav maaomaniku tulu
mitmekesistada põllumajandusettevõtte sissetulekuid
ning suurendada nende stabiilsust. Põllumajandussektor
sõltub suurel määral ilmastikutingimustest, saagikusest
ja maailmaturu hinnakõikumistest. Tuulepargist saadav
lepinguline tasu aitab neid riske tasakaalustada ning
loob maaomanikule prognoositava pikaajalise tuluallika.
See omakorda toetab põllumajandustegevuse
järjepidevust, võimaldab teha investeeringuid tootmise
arendamisse ning aitab säilitada põllumajanduslikku
maakasutust ka pikemas perspektiivis.
Inimeste heaolu ja tervisele avalduvat mõju hinnatakse
müra (sh madalsagedusliku müra), nähtavuse ja
varjutuse mõju kaudu. KSH aruandes hinnatakse
tuulikute vibratsiooni mõju ainult siis, kui tuulepark
kavandatakse vibratsioonitundlikule hoonele lähemale
kui 500 meetrit või kui aruande koostamise ajaks on
avaldatud uued ametlikud suunised, mis nõuavad
17
põhjalikumat hindamist. Kui tuulikud paiknevad
tundlikest hoonetest vähemalt 500 meetri kaugusel ja
uusi nõudeid ei ole, lähtutakse eeldusest, et vibratsioon
ei põhjusta olulist keskkonnamõju ning teemat KSH
aruandes täiendavalt ei käsitleta.
KSH-s modelleeritakse müra (sh madalsageduslik) mõju
ulatust, koostatakse nähtavusanalüüs ning hinnatakse
varjutust ja visuaalset mõju (kirjeldatud programmis ptk
3.6.5). Samuti hinnatakse koosmõju ümbruskonnas
olevate arendustega (sh tuulepargid).
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
18
Süsinikdioksiid (CO2) ei ole saasteaine, vaid loomulik osa Maa atmosfäärist, mis
mängib süsinikuringluses olulist rolli, ilma milleta fotosünteesi ei toimi. Te
oleksite pidanud ka ära märkima kui suur on CO2 osa Maa atmosfääris üleüldse
ja mis juhtub kui see langeb alla teatud taseme. Samuti peaks teada andma kui
palju sütt, või teisi fossiilkütuseid ära põletatakse, et saada vajalikud
ehitusmaterjalid tuule ja päikeseparkide ehituseks: teras, tsement, klaaskiud,
süsinikkiud, alumiinium, ränikristallid..... Kas see kavandatav tuule ja päikesepark
üldse toodab selle energia tagasi, mis sinna ehitades investeeritakse ehk
„ahjudes ära põletatakse”?
Sooviks näha numbreid, mis tõestavad ära, kuidas on võimalik, et tänapäevane
tuulik toodab tema valmistamiseks kulunud energia tagasi 5-8 kuuga. Kas sama
kehtib ka päikesepargi kohta?
Selgitus.
Süsinikdioksiid (CO₂) on tõepoolest atmosfääri looduslik
koostisosa ning oluline osa süsinikuringest ja
fotosünteesi toimimisest. Planeeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise eesmärk ei ole siiski käsitleda
süsinikuringe toimimist ega CO₂ sisaldust atmosfääris,
vaid hinnata kavandatava tegevuse mõju keskkonnale
vastavalt kehtivatele õigusaktidele, asjakohaste
uuringute tulemustele, juhendmaterjalidele,
teaduskirjandusele ning teistele hindamiseks vajalikele
andmetele ja ekspertteadmistele.
Planeeringu koostamisel lähtutakse Eesti ja Euroopa
Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest ning
kehtivast õigusraamistikust, mille kohaselt käsitletakse
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ühe
olulise keskkonnaeesmärgina. Planeeringu koostamisel
ei hinnata ega vaidlustata nende eesmärkide teaduslikke
või poliitilisi aluseid.
Tuuleenergia elutsükli süsiniku jalajälg on võrreldes
fossiilkütustel põhineva elektritootmisega väga väike.
Tuuliku tootmise, transpordi, ehitamise, käitamise ja
kasutusest kõrvaldamisega seotud kasvuhoonegaaside
heide on erinevate rahvusvaheliste elutsüklianalüüside
põhjal keskmiselt ligikaudu 9 g CO₂-ekv/kWh.
Võrdluseks on maagaasil põhineva elektritootmise
elutsükli heide ligikaudu 450–500 g CO₂-ekv/kWh ning
kivisöel põhineva elektritootmise puhul umbes 900–
1100 g CO₂-ekv/kWh. Tuuleenergia kasvuhoonegaaside
heide kogu elutsüklit arvestades ligikaudu 50–100 korda
väiksem kui fossiilkütustel põhineval elektritootmisel.
(Lisainfo:
19
https://www.vestas.com/en/sustainability/environment/
lifecycle-assessments)
Kaasaegsed tuule- ja päikeseelektrijaamad toodavad
oma valmistamiseks, transpordiks, ehitamiseks,
käitamiseks ja kasutusest kõrvaldamiseks kulunud
energia kogu elutsükli jooksul mitmekordselt tagasi.
Kaasaegse maismaatuuliku energia tasuvusaeg on
sõltuvalt asukohast ja tuuleoludest üldjuhul ligikaudu 5-
8 kuud.
(Lisainfo:
https://www.vestas.com/en/sustainability/environment/
energy-payback)
KSH aruandes hinnatakse mõju kliimale.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
20
Kui suur on saastus loodusele? Või tootes tuule ja päikeseparke, siis CO2 ei olegi
probleemiks?
Selgitus.
Tuule- ja päikesepargi toodetud elekter on roheline ehk
keskkonnasõbralik, sest selle tootmisel ei teki saastet ega
kasutata fossiilkütuseid. Tuule- ja päikeseparkide
rajamisega kaasneb teatud mõju looduskeskkonnale,
kuid nende pikaajaline panus taastuvenergia tootmisse,
kasvuhoonegaaside heite vähendamisse ning
kliimaeesmärkide saavutamisse on üldjuhul oluliselt
suurem kui rajamisega kaasnev keskkonnahäiring.
Tuule- ja päikesepark töötab aastakümneid ja toodab
selle ajaga palju keskkonnasõbralikku energiat. Tuule- ja
päikesepargi rajamisel tehakse põhjalikud uuringud, et
mõju loodusele ja elurikkusele oleks võimalikult väike.
Kui on selgunud planeeringulahendus, st mitu tuulikut ja
mis parameetritega tuulikuid alale paigaldada saab,
arvutatakse KSH aruandes kavandatava tuulepargi
süsiniku jalajälg.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Kas see tuulepark annab tööd kohalikule kogukonnale? Tuule ja
päikeseparkpark ei ole “võluvits” energia tootmiseks ja antud tehnoloogiat
kasutades kindlasti mitte roheline, kasumlik ja kliimaneutraalne. Vallajuhid
peaks rohkem huvi tundma kohalike inimeste arvamusest, muredest ja
erudeerima ennast kliima, keskkonna ja energia tootmise vallas.
Selgitus.
Tuulepargi käitamisel, aga eelkõige ehitamisel vajalike
tööde teostamisel on võimalik kohalike ettevõtete
kaasamine. Eelkõige aga loob tuulepark eeldused
täiendavate töökohtade loomiseks ja olemasolevate
säilitamiseks, sest tekib elektriühenduse otseliini
kasutamise võimalus ettevõtluse arendamiseks.
Tuuleenergia ei ole täiesti kliimaneutraalne, kuid on
oluliselt kliimasõbralikum kui fossiilkütused. ÜRO
kliimapaneeli (IPCC) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni
(UNECE) elukaareanalüüside järgi on tuule- ja
päikeseenergia kasvuhoonegaaside heide kogu elutsükli
21
jooksul kordades väiksem kui fossiilkütustel. Maismaa
tuuleenergia elukaare heide on ligikaudu 8-16 g
CO₂e/kWh ning päikeseelektril umbes 8-83 g
CO₂e/kWh, samas kui maagaasil on see umbes 400-500
g CO₂e/kWh ja söel 750-1100 g CO₂e/kWh
(https://unece.org/sites/default/files/2021-
11/LCA_final.pdf).
Tuuleparkide ja ka päikeseparkide rajamisajal tekib
eelkõige ajutisi töökohti. Hooldusfaasis on töökohad
püsivad, kuid ka nõutavad oskused spetsiifilisemad.
Lisaks otsestele töökohtadele võib taastuvenergia
tootmisvõimsuste olemasolu suurendada piirkonna
atraktiivsust ettevõtetele, kelle tegevus sõltub elektri
kättesaadavusest ja konkurentsivõimelisest hinnast.
Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele, hinnatakse
KSH aruandes, lähtudes Eesti ja välisriikide praktikast
ning läbiviidud uuringute andmetest (vt KSH programm
ptk 3.6.5.5).
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
M. H.
14.06.2026
Olen piirkonna kinnisvaraomanik ning mul on otsene isiklik ja majanduslik huvi,
et kavandatava projekti kõik olulised mõjud — tervisele, keskkonnale ja varale
— saaksid nõuetekohaselt hinnatud enne mis tahes planeeringulahenduse
kehtestamist.
1. MENETLUSLIK PROBLEEM: KAASAMINE TOIMUB ENNE UURINGUTE
VALMIMIST
Lüganuse Vallavolikogu 18.12.2025 otsusega nr 12 algatatud planeeringu
raames on juba tellitud ning käimas järgmised uuringud:
• Nahkhiirte uuring: välitööd 01.05–20.09.2026 (neli bioloogilist
hooajaperioodi: kevadrände, sigimis-, noorloomade lennuvõimestumise
Selgitus.
Rõhutame, et menetlus on praegu varases etapis.
Avalikustatud on detailplaneeringu lähteseisukohad ja
KSH programm, mille eesmärk on määratleda mõju
hindamise ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja
uuringute vajadus, et tagada kavandatava
detailplaneeringu keskkonnamõjude terviklik,
tõenduspõhine ja läbipaistev
hindamine. Planeeringulahenduse sisuline koostamine
ja keskkonnamõjude hindamine toimub järgmistes
etappides.
22
ja sügisrände periood). Käesoleval hetkel on läbitud üksnes kevadrände
periood.
• Taimestiku uuring (Mükofloora OÜ): aruanne hiljemalt 31.08.2026.
• Linnustiku uuring: samuti lõpetamata.
Avalikkuselt küsitakse ettepanekuid KSH programmi kohta, kuid selle
programmi sisulised alusuuringud on pooleli. KSH programm peaks tuginema
uuringutulemustele, mitte eelnema neile.
Palun tagada, et sisuline avalik kaasamine KSH programmi üle toimuks uuesti
pärast kõigi põhiuuringute valmimist. Muul juhul on kaasamine formaalne, mitte
sisuline.
KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise
protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas
kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid
leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH
menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH
programmi koostamine (praegune etapp), uuringute
läbiviimine ja KSH aruande koostamine, avalikustamine
ja kaasamine, aruande täiendamine, KSH lõppjäreldus ja
otsus.
Seega järgmiseks etapiks on uuringute valmimise järel
detailplaneeringu lahenduse koostamine ja sellele
keskkonnamõju strateegiline hindamine, misjärel saavad
kõik huvilised materjalidega tutvuda ja esitada oma
seisukohad.
Eeldatav ajakava koos detailplaneeringu ja KSH
etappidega on esitatud programmis ptk 4.1.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
2. HUVIDE KONFLIKT: MÕLEMAD EELHINNANGUD ON ARENDAJATE
TELLIMUSEL
Mõlemad KSH eelhinnangud (volikogu otsuse nr 12 lisad 2 ja 3) on koostanud
LEMMA OÜ — ühe ja sama tellija grupi tellimusel:
• Lisa 2: tellija TMV Green OÜ (arendaja)
• Lisa 3: tellija Sihtasutus Aidu Veespordikeskus (arendaja)
KeHJS ei keela arendajal eelhinnangu tellimist, kuid see tekitab põhjendatud
küsimuse sõltumatusest. Nõuan, et KSH ise viiakse läbi eksperdi poolt, kellel
puudub igasugune lepinguline suhe käesolevate arendajatega, ning et KSH
järeldused läbivad sõltumatu kontrolli.
Selgitus.
Koostatava detailplaneeringu menetluses läbiviidav
keskkonnamõju strateegiline hindamine toimub
planeerimismenetluse osana ning selle koostamise
korraldajaks on Lüganuse Vallavalitsus. KSH koostamisel
lähtutakse õigusaktides sätestatud nõuetest ning
hindamise viib läbi vastava pädevusega eksperdirühm.
KSH aruande koostamise käigus kaasatakse asjaomased
asutused, avalikkus ja valdkondlikud eksperdid ning
koostatud materjalid läbivad asjaomaste asutuste poolse
kooskõlastamise, avaliku menetluse (st avalikkuse
kaasamise).
23
Detailplaneeringu ja KSH läbiviimise korraldaja on
kohalik omavalitsus, kes korraldas riigihanke konsultandi
leidmiseks ning tagab sõltumatu kontrolli planeeringu
koostamise ja mõjude hindamise jooksul. Lepingulist
suhet arendajatega ei saa täielikult kuidagi vältida,
Lüganuse Vallavalitus on sõlminud kolmepoolse lepingu
Kobras OÜ-ga (konsultant) ning arendajatega.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3. EELHINNANGUTE OMA TUNNISTUSED — ANDMED ON EBAPIISAVAD
Mõlemad LEMMA OÜ eelhinnangud tunnistavad sõnaselgelt:
• "Linnustiku ja käsitiivaliste uuritus alal on ebapiisav tuulepargi
kavandamiseks vajalike mõju hinnangute andmiseks" (Lisa 2, ptk 4.2).
• Mõju Muraka linnuala (EE0070172) kaitse-eesmärgile — kaljukotkale —
"ei saa ilma täiendava analüüsi ja kohapõhise linnustiku uuringu
tulemusteta välistada" (Lisa 2, ptk 4.1). Natura asjakohane hindamine on
kohustuslik.
• Mõju Sirtsi looduskaitseala ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-
eesmärkidele ei saa samuti välistada (Lisa 2 ja 3, ptk 4.2).
• Müra ja varjutuse negatiivset mõju inimese tervisele "ei ole võimalik
välistada" (Lisa 2, ptk 4.4.3 ja ptk 5).
Nõuan, et KSH programm näeks kohustuslikult ette:
• täiemahulise linnustiku uuringu (vähemalt üks täisaasta);
• nahkhiirte uuringu kõigi nelja hooajalise perioodi katvusega;
• Natura asjakohase hindamise Muraka linnuala suhtes;
• kaitsealuste taimede, sh käpaliste põhjaliku inventuuri;
• sõltumatu tervisemõjude hinnangu, sh infraheli ja madalsageduslik
müra.
Selgitus.
Nimetatud Lemma OÜ koostatud eelhinnanguid on
arvestatud LS ja KSH programmi koostamisel. Seepärast
on KSH programmis ptk 3.6.2.1.2.1 välja toodud, et
koostamisel on linnustiku uuring, ptk 3.6.2.1.2.2. on
kirjutatud, et tehakse nahkhiirte uuring ja ptk 3.6.2.1.1 on
kirjutatud, et viiakse läbi taimestiku inventuur.
Taimestiku inventuuris kaardistatakse kõik alal
tuvastatud kaitsealused liigid, sh ka käpalised.
Koondatult on uuringute vajadus välja toodud
programmis ptk 3.1.1.
Lisaks hinnatakse KSH aruandes mõju Sirtsi
looduskaitseala ja Alutaguse rahvuspargi kaitse-
eesmärkidele, Natura 2000 võrgustiku Muraka linnuala
kaitse-eesmärkidele, see on välja toodud ptk 3.6.1 ja
3.6.2.
Inimese tervisele avalduva mõju hindamiseks KSH-s
modelleeritakse müra, sh madalsagedusliku müra levik
vastavalt 2025. aastal koostatud juhendile.
Infraheli piirväärtused siseruumides (elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes) on reguleeritud
24
sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded
müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme
mõõtmise meetodid". Väliskeskkonna infraheli osas
piirnormid puuduvad. Tuulikute infraheli hindamisel
lähtutakse Kliimaministeeriumi poolt 2025. aastal tellitud
juhendist (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment
OÜ, 2025). Arvutuslikku hindamist ei teostata, kuna:
teadusuuringute põhjal jääb tuulikute tekitatud infraheli
alla inimese tajuläve ning teadaolevalt puudub tuulikute
tekitatud infrahelil oluline mõju inimeste tervisele.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
4. METSA RAADAMINE JA PÖÖRDUMATUD KESKKONNAMUUTUSED
Aidu küla tuule- ja päikesepargi KSH eelhinnang (Lisa 3, ptk 4.2 ja 4.7) tunnistab,
et planeeringuala on kaetud metsaga 63,53 ha ulatuses ning tuulepargi
rajamisel on metsa raadamine vältimatu. Sama dokument tunnistab, et
"metsamaa raadamine ja eeskätt turvasmuldade eemaldamine ning veerežiimi
muutus põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku
talletamist ja sidumist."
See on vastuolus projekti kliimaargumentidega. KSH peab hindama
kasvuhoonegaaside täielikku koondbilanssi, nii raadamisest tulenev CO₂ heide
kui ka tuulepargi tootmisega saavutatav teoreetiline kokkuhoid.
Selgitus.
Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia
osatähtsuse suurendamine loob eeldused fossiilsete
kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside
vähendamiseks. Seega aitab tuuleparkide rajamine
kliimamuutuste mõjusid leevendada. Kuigi tuulepargi
rajamisega metsamaale kaasneb metsa raadamine, mis
mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist, siis nagu
eelnevalt öeldud, piirdub raadamine tuulepargiga
kaasneva taristu ehitusaladega, mis moodustavad väikse
osa kogu tuulepargi alast. Enamus tuulepargi maa-alast
säilib senisel kujul ning seda on võimalik kasutada ka
edaspidi metsamajanduslikul eesmärgil. Kui ühelt poolt
on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju
kliimamuutustele, siis teiselt poolt on vajalik tähelepanu
pöörata ka kliimamuutustega kohanemisele ning sellele,
kuidas prognoositavad kliimamuutused võivad
planeeritavat tegevust omakorda mõjutada. Seetõttu
25
antakse KSH aruandes üldine hinnang ka kliimamuutuste
mõju kohta tuuleparkide toimimisele.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
5. KUMULATIIVNE MÕJU ON ALAHINNATUD
Piirkonnas on juba:
• 17 väljaehitatud tuulikut (Aidu tuulepark, teemaplaneering 2011);
• 13 tuulikut ehitamisel;
• nüüd kavandatav kuni 11 täiendavat tuulikut, kõrgusega kuni 300
meetrit.
Mõlemad eelhinnangud tunnistavad, et kavandatavad tuulikud avaldavad
olemasolevaga koosmõju, kuid seda ei ole sisuliselt hinnatud. Lisa 3 ütleb
selgelt: "Keskkonnamõjuliselt on tegu ühe tuulealaga ning kavandatavad
tuulikud avaldavad koosmõju." KSH peab hindama kõigi piirkonna tuulikute
kogumõju ühtsena — müra, varjutuse, visuaalse mõju ja linnustiku osas.
Arvestatakse.
KSH programmi kumulatiivsete mõjude peatükki
täiendatakse ja lisatakse juurde piirkonnas asuvaid teisi
arendusi, millega koosmõju tuleb hinnata. Lisaks
täiendatakse peatükki teiste mõjuvaldkondade osas, kus
kumulatiivne mõju võib tekkida – nt mõju linnustikule.
Kuid juhime tähelepanu, et sisuliselt hinnatakse
kumulatiivseid mõjusid järgmises etapis, KSH aruandes,
sest kogu mõjuhindamist alles asutakse läbi viima.
Detailplaneeringu LS ja KSH programmi täiendatakse
kumulatiivse mõju osas.
6. ÜLDPLANEERINGU EBASELGE ÕIGUSLIK SEISUND
Mõlemad eelhinnangud märgivad, et Lüganuse valla üldplaneering (kehtestatud
29.05.2025) on registreeritud seisundiga "osaliselt peatunud" seoses
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringuga. Kaitseministeeriumil on viis aastat
(kuni 2030) aega otsustada, kas Aidu eelvalikuala (136 ha, asub kavandatavast
tuulepargi kinnistutest kohe ida suunas) võetakse kasutusele
kaitsetööstuspargina.
Ala pikaajaline strateegiline maakasutus on seega ebaselge. KSH peab hindama
mõlemat stsenaariumi.
Selgitus.
KSH koostamisel arvestatakse Aidu
kaitsetööstuspargiga vastavalt Kaitseministeeriumi
esitatud ettepanekule.
Planeeringute andmekogus registreeritud seisund
"osaliselt peatunud" tuleneb planeerimisseaduse § 53
lõikest 2, mille kohaselt riigi eriplaneeringu
kehtestamisega peatub sellega hõlmatud
planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle
osa kehtivus. Vabariigi Valitsuse 22.08.2025
korraldusega nr 151 osaliselt kehtestatud
kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu lahendusega on
arvestatud Lüganuse valla üldplaneeringus ning
üldplaneeringu tuuleeneregeetika alast nr 8 on
eemaldatud osa, mis kattub Põhja-Kiviõli alaga. Eelpool
nimetatud korraldusega ei kehtestatud riigi
eriplaneeringut Aidu ala osas. Aidu alal jätkati menetlust,
mis on veel endiselt koostamisel."
26
KSH-s hinnatakse Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuga
kavandatavate taastuvenergiaparkide mõju
kaitsetööstuspargile ja vastupidi ning ka kumulatiivset
mõju. Mõju hinnatakse kuna kaitsetööstuspark on
riigikaitseline ehitis.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
7. VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA
Lisa 2 (ptk 2.3) tunnistab, et Aidu-Liiva planeeringuala jääb osaliselt Ida-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ kohasele väärtuslikule põllumajandusmaale.
Maakonnaplaneeringu põhimõtte kohaselt peaks sellisel maal jätkuma
põllumajanduslik maakasutus. KSH peab hindama, kas tuulepargi rajamine on
selle põhimõttega kooskõlas.
Arvestatakse.
KSH programmis ptk 3.6.4 on välja toodud, et KSH
käigus on vajalik hinnata mõju väärtusliku
põllumajandusmaa säilimisele ja edasistele kasutamise
võimalustele. Selgitame, et tuuleparkide rajamine ei
välista põllumajandusliku tegevuse jätkumist. Vastupidi
– senine praktika näitab, et tuulikud ja põllumajandus
saavad samal maa-alal edukalt koos toimida. Tuuliku
rajamiseks on püsivalt vajalik teenindusmaa suurus
ligikaudu 0,5 ha, samas kui ülejäänud maa jääb jätkuvalt
haritavaks ning seda saab kasutada senisel otstarbel.
Lisaks võimaldab tuulepargist saadav maaomaniku tulu
mitmekesistada põllumajandusettevõtte sissetulekuid
ning suurendada nende stabiilsust. Põllumajandussektor
sõltub suurel määral ilmastikutingimustest, saagikusest
ja maailmaturu hinnakõikumistest. Tuulepargist saadav
lepinguline tasu aitab neid riske tasakaalustada ning
loob maaomanikule prognoositava pikaajalise tuluallika.
See omakorda toetab põllumajandustegevuse
järjepidevust, võimaldab teha investeeringuid tootmise
arendamisse ning aitab säilitada põllumajanduslikku
maakasutust ka pikemas perspektiivis.
27
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
8. KINNISVARA VÄÄRTUSE MÕJU — PÕHJENDAMATA HINNANG
Mõlemad eelhinnangud väidavad, et "olulist mõju piirkonna kinnisvara
väärtusele ei ole oodata" (Lisa 2 ja 3, ptk 4.5). See järeldus tugineb üksnes
subjektiivsele argumendile ("tegu on tööstusmaastikuga"), ilma ühegi
majandusliku analüüsi, võrdlusuuringu ega hindamismetoodikuta.
Kinnisvaraomanikuna nõuan, et KSH sisaldaks sõltumatut kinnisvara väärtuse
mõju analüüsi, mis tugineb võrreldavatele juhtumiuuringutele Eestis ja mujal
Euroopas, ning et võimaliku väärtuse languse korral kavandataks
kompensatsioonimehhanismid.
Selgitus.
KSH programmis on ptk 3.6.5.4 toodud, et tuuleparkide
rajamisega kaasnevat võimalikku mõju kinnisvara
hindadele hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja
välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute
andmetest.
Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju
uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et
kinnisvara väärtuse vähenemist võib täheldada
tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi
käitamise perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara
hindadele ei esine (Tomson A., 2025). Kinnisvara hinna
väärtuse langust põhjustab eelkõige inimeste teadmatus
ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes (Sunak &
Madlener 2016) ning tuulikute nähtavus elamu
piirkonnas maastikus (Gibbons 2015). Eraldisesivat
kinnisvaraeksperdi poolset analüüsi ei koostata.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
ÜLDINE SEISUKOHT
Kavandatav projekt on oma mastaabilt (kuni 11 tuulikut, kõrgus kuni 300 m, 364
ha, koguvõimsus kuni 124 MW), koosmõjult olemasoleva tuulepargiga ning
ebapiisavate lähteandmete tõttu erandlik.
Leian, et praeguses seisus, poolikute uuringute, sõltumatuse küsimuse ning
üldplaneeringu ebaselge õigusliku seisundi tingimustes ei ole KSH programmi
sisuline hindamine võimalik.
Selgitus.
KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise
protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas
kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid
leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH
menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH
programmi koostamine (praegune etapp), programmi
alusel KSH aruande koostamine, avalikustamine ja
28
kaasamine, aruande täiendamine, KSH lõppjäreldus ja
KSH vastuvõtmine.
Praeguses etapis ongi veel uuringute läbiviimine pooleli
ja teada pole tuulikute täpsed asukohad. Uuringute
valmides arvestatakse nende tulemustega KSH aruande
ja detailplaneeringulahenduse koostamisel, misjärel
toimub uus kaasamine. Siis saavad kõik huvilised
detailplaneeringulahendusega ja KSH aruandega
tutvuda ja oma seisukohad esitada.
Planeeringute andmekogus registreeritud seisund
"osaliselt peatunud" tuleneb planeerimisseaduse § 53
lõikest 2, mille kohaselt riigi eriplaneeringu
kehtestamisega peatub sellega hõlmatud
planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle
osa kehtivus. Vabariigi Valitsuse 22.08.2025
korraldusega nr 151 osaliselt kehtestatud
kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu lahendusega on
arvestatud Lüganuse valla üldplaneeringus ning
üldplaneeringu tuuleenergeetika alast nr 8 on
eemaldatud osa, mis kattub Põhja-Kiviõli alaga. Eelpool
nimetatud korraldusega ei kehtestatud riigi
eriplaneeringut Aidu ala osas. Aidu alal jätkati menetlust,
mis on veel endiselt koostamisel."
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
A. K.-P.
15.06.2026
(Tõlge) Mina ja minu abikaasa elame Püssi linnas. Neli aastat tagasi tegime
teadliku otsuse kolida Püssi, kuna otsisime rahulikumat elukeskkonda, looduse
lähedust ning võimalust elada eemal intensiivsest tööstustegevusest ja
linnamürast. See oli meie pere jaoks oluline tegur elukoha valikul ja pikaajaliste
eluplaanide kujundamisel.
Pärast tutvumist Aidu ja Aidu-Liiva tuulepargi projekti materjalidega tekkis mul
tõsiseid küsimusi selle võimaliku mõju kohta Püssi elanike elukvaliteedile.
Selgitus.
Inimese heaolu hinnatakse KSH-s müra (sh
madalsagedusliku müra), varjutuse ja visuaalsete
muutuste läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate
muutuste, mis võivad tuleneda tuuleparkide rajamisest.
Tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs sisaldab müra
29
Avaldatud dokumentidest selgub, et projekti jaoks jätkuvad või on veel plaanis
linnustiku, nahkhiirte, kaitstavate taimede, Natura 2000, müra, varjumisefekti ja
muude mõjude uuringud. Nii palju kui olen aru saanud, ei ole mitmete mõjude
lõplik hindamine veel lõpetatud.
Eriti teeb muret asjaolu, et kavandatakse kuni 280–300 meetri kõrguseid
tuulikuid. Sellised rajatised muudavad paratamatult ümbritseva keskkonna
visuaalset ilmet ja võivad mõjutada piirkonna iseloomu, mille paljud elanikud –
sealhulgas meie pere – on valinud just selle rahulikkuse ja loodusläheduse tõttu.
Lisaks märgin, et mu abikaasal on kroonilised migreenid. Seetõttu huvitab meid
eriti objektiivne hinnang võimaliku müra, varjumisefekti ja teiste tegurite kohta,
mis võivad mõjutada inimeste und ja enesetunnet.
Palun:
1. Esitada teave prognoositava mürataseme kohta Püssi territooriumil
pärast projekti elluviimist.
leviku modelleerimist (mürakaart) lähtudes arenduse
müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod,
salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva
keskkonna andmetest, müraalasest olukorrast (piirkonna
teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud
asjakohastest kirjeldustest. Varjutuse mõju hindamiseks
kasutakse tarkvara WindPro, mille abil modelleeritakse
tuulikute võimalikku varjutusulatust ja -kestust. Kuna
Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud
arvutusmetoodika puudub, siis koostatakse indikatiivsed
varjutuskaardid reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta.
Modelleeritud müra leviku ning varjutuse ulatuse ja
kestuse kaardiga saab tutvuda järgmise kaasamise ajal,
siis on selgunud tuulikute täpsed asukohad ja koostatud
KSH aruanne. KSH aruande koosseisus on ka
prognoositava müra levikukaardid.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
2. Esitada Püssi elamupiirkondade varjutusefekti ja visuaalse mõju
hindamise tulemused.
Selgitus.
Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus
viiakse läbi kuni 5 km raadiuses Aidu ja Aidu-Liiva
detailplaneeringuga kavandatavast tuulepargi piirist
nähtavusanalüüs, mille põhjal valitakse visualiseeringute
teostamiseks asukohad, kus elektrituulikud on nähtavad
ning kus paiknevad avalikult kasutatavad objektid (nt
puhkealad, ühiskondlikud hooned, suurema kasutajate
hulgaga teelõigud) või asuvad suuremad asulad. Teemat
on käsitletud ptk 3.6.6.
Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus
viiakse läbi varjutuse modelleerimine, kasutades selleks
tarkvara WindPro, mille abil modelleeritakse tuulikute
30
võimalikku varjutusulatust ja -kestust. Kuna Eestis
varjutusele normväärtus ning kinnitatud
arvutusmetoodika puudub, siis koostatakse indikatiivsed
varjutuskaardid reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta.
Teemat on käsitletud ptk 3.6.5.2.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3. Selgitada, kuidas hinnatakse projekti mõju lähedalasuvate asulate
elanike tervisele ja heaolule.
Selgitus.
Inimese heaolu hinnatakse KSH-s müra (sh
madalsageduslikku müra), varjutuse ja visuaalsete
muutuste läbi, ehk läbi looduskeskkonnas toimuvate
muutuste, mis võivad tuleneda tuuleparkide rajamisest.
Tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs sisaldab müra
leviku modelleerimist (mürakaart) lähtudes arenduse
müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod,
salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja ümbritseva
keskkonna andmetest, müraalasest olukorrast (piirkonna
teistest müraallikatest) ning analüüsiga seotud
asjakohastest kirjeldustest. Modelleerimise tulemusi
võrreldakse kehtivate müra normväärtustega, mis on
seatud inimese tervise kaitseks.
Varjutuse modelleerimisel kasutakse tarkvara WindPro,
mille abil modelleeritakse tuulikute võimalikku
varjutusulatust ja -kestust.. Kuna Eestis varjutusele
normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub,
siis koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid reaalselt
tõenäolise varjutusaja kohta.
KSH tulemuste põhjal hinnatakse, kas kavandatav
lahendus on keskkonna- ja tervisekaitsenõuete
seisukohalt vastuvõetav ning kas on vajalik rakendada
31
mõju leevendavaid meetmeid või teha muudatusi
kavandatavas lahenduses.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
4. Tagada kõigi keskkonna- ja eriuuringute tulemuste avalik kättesaadavus
enne projekti lõplike otsuste tegemist.
Palun arvestada käesolevat märkust projekti edasise menetlemise käigus.
Selgitus.
Kõiki eluslooduse valdkonna uuringuid ei ole võimalik
täies mahus avalikustada. Looduskaitseseaduse § 53 lg 1
kohaselt ei kuulu avalikustamisele I ja II kaitsekategooria
liikide isendite täpsed leiukoha- ja elupaigaandmed,
kuna nende avalikustamine võib ohustada kaitstavate
liikide säilimist. Seetõttu esitatakse selliste uuringute
tulemused avalikkusele ulatuses, mis on kooskõlas
kehtivate õigusaktidega, jättes välja seadusega kaitstud
asukohainfo.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Eesti
Geoloogiateenistus
16.06.2026
nr 13-3/26-927
Kuivõrd tegemist on DP lähteseisukohade ja KSH programmi koha arvamuse
küsimisega, ei ole kavandatav asendiplaan veel paika pandud. EGT juhib
tähelepanu, et juhul kui kavandatakse taastuvenergia objekte või seonduvat
taristut maardlaga kattuvale alale, siis tuleb järgida MaaPS § 14 lõike 2¹ punkti
2 ning saada EGT-lt vajalik kooskõlastus maardlale ehitamiseks.
Palume planeeringu koostamise käigus arvestada eeltoodud seisukohtadega.
Palume hoida EGT-d kursis menetluse edasise käiguga.
Teadmiseks võetud.
KSH läbiviimisel arvestatakse MaaPS sätestatuga ja
hinnatakse tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu
rajamise võimalikkust maardlatel.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
M. L.
17.06.2026
1. kuni 300 m kõrgused ja vaid 1 km elumajast see on hullumeelsus. Mu põlistalu
muutub elamiskõlbmatuks nende põhjustaud müra ja valguse vilkumise tõttu.
Selgitus.
Inimese heaolule avalduvaid võimalikke mõjusid
hinnatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) käigus. Sealhulgas analüüsitakse tuulepargi
rajamise ja käitamisega kaasnevat müra ning visuaalseid
mõjusid, sealhulgas varjutuse ehk valguse vilkumise
mõju lähimatele elamutele.
32
Tuulepargi käitamisaegse müra hindamiseks
koostatakse müra leviku modelleerimine (koostatakse
mürakaart), mis arvestab arenduse müraallikaid
(tuulikuid, alajaamade trafosid, salvestusseadmeid ja
muid lisaseadmeid) ning piirkonna olemasoleva
müraalase olukorraga (piirkonna teiste müraallikatega).
Modelleerimise tulemusi võrreldakse kehtivate müra
normväärtusega, mis on seatud inimese tervise kaitseks.
Varjutuse mõju hindamiseks kasutakse tarkvara
WindPro, mille abil modelleeritakse tuulikute võimalikku
varjutusulatust ja -kestust. Kuna Eestis varjutusele
normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub,
siis koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid reaalselt
tõenäolise varjutusaja kohta.
KSH tulemuste põhjal hinnatakse, kas kavandatav
lahendus on keskkonna- ja tervisekaitsenõuete
seisukohalt vastuvõetav ning kas on vajalik rakendada
mõju leevendavaid meetmeid või teha muudatusi
kavandatavas lahenduses.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
2. Ptk 3.4.2. väide, et DP ala pole väärtuslik maastik on väär, kuna tegemist on
Eestis ainulaadse kaevandusjärgselt põldudeks rekultiveeritud alaga.
Selgitus.
Märgime, et programmi peatükis 3.4.2 on kirjeldatud, et
detailplaneeringuala ei kattu maakonna- ega kohaliku
tasandi väärtusliku maastiku alaga vastavalt kehtivatele
planeeringudokumentidele. Mõju maastikele hinnatakse
KSH-s visuaalsete muutuste avaldumise kaudu. Selle
käigus analüüsitakse, kuidas tuulepark muudab
piirkonna maastikupilti ja vaateid ning millistes kohtades
võivad need muutused olla kõige enam tajutavad.
33
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3. Aidu ja Aidu-Liiva taastuvenergeetika pargi DP ala asub Aidu ja Aidu-Liiva
külade territooriumil, mille nõukogude võim kuritegelikult kokku lükkas ja
elanikud minema ajas. Just tõik, et naabruses elavad inimesed pidid 35 aastat
taluma põlevkivi kaevandamisega seotud häiringuid ja nüüd kasutatakse
tuulikute püstitamise vabanduseks, et see ala on kaevandatud, on eriti küüniline.
Selgitus.
Mõistame, et piirkonna varasem kasutus ja sellega
kaasnenud mõjud on kogukonnale olnud koormavad
ning teema on seetõttu tundlik. Samuti mõistame, et
Aidu piirkonna ajalugu ja põlevkivi kaevandamisega
seotud muutused maastikus ning kogukonna
elukorralduses mõjutavad inimeste hinnanguid ka uute
arendusettepanekute suhtes.
Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise käigus hinnatakse põhjalikult kavandatava
tegevuse mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja
heaolule ning vajaduse korral kavandatakse olulist mõju
leevendavad meetmed.
Ala varasem kasutus on üks piirkonda iseloomustav
asjaolu, mida planeeringu koostamisel arvesse võetakse,
kuid kavandatavat tegevust hinnatakse selle enda
mõjude ja tingimuste alusel.
Planeerimismenetluse käigus võetakse arvesse
läbiviidud uuringute tulemusi ning kaalutakse erinevaid
huve sh avalikkuse esitatud seisukohti.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
4. Ptk 3.4.4 Aidu karjääris võib ka merikotkast näha. Võimalik, et mõni paar siin
ka pesitseb, samuti on väärad väited, et kanakull 4500 m kaugusel
planeeringualast pesitseks või rukkirääk 3500. Rukkirääk pesitseb
planeeringualal ja ma ütleks, et ka öösorr.
Selgitus.
KSH programmis on viidatud EELIS-es
(Keskkonnaagentuur) registreeritud andmetele.
Detailplaneeringualal viiakse läbi linnustiku uuring, mille
tulemusi arvestatakse detailplaneeringu lahenduse ja
KSH aruande koostamisel.
34
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
5. Samuti on täiesti väärad väited, et sõrmkäpad 4300 m kaugusel DP alast
kasvavad. neid kasvab massiliselt planeeringualal. Mul on fotokinnitused
olemas.
Selgitus.
KSH programmis on viidatud EELIS-es
(Keskkonnaagentuur) registreeritud andmetele.
Detailplaneeringualal viiakse läbi taimestiku inventuur,
mille tulemusi arvestatakse detailplaneeringu lahenduse
ja KSH aruande koostamisel.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
6. Ptk 3.6.5.1 I kategooria virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad. Aidu
Sõudekeskuse kätte antud territoorium ongi virgestusala ja selle lähedusse ei
tohiks ühtegi lisatuulikut püstitada.
Selgitus.
Müratundliku alade kategooriad (sh virgestusrajatiste
maa-alad) määratakse üldplaneeringuga. Planeeringu
koostamisel ning visuaalse ja sotsiaal-majandusliku
mõju hindamisel tuleb analüüsida, kuidas kavandatav
tuulepark võib mõjutada ala kasutamist puhke-, spordi-
ja turismieesmärkidel ning piirkonna kasutuskogemust
laiemalt.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
7. Ptk 3.6.5.1 müra piirväärtused. Kõigepealt tuleb alustada olol tuuleparkide
läheduses olevate kinnistutel müra mõõdistustega, et võrrelda, kuidas need
tulemused modelleerimistesse suhtuvad.
Selgitus.
Olemasoleva olukorra müra mõõtmine annab teavet
piirkonna praeguse müratausta kohta, kuid ei võimalda
hinnata kavandatava tuulepargi käitamisest tulenevat
müra, kuna tuulikud ei ole veel püstitatud. Seetõttu
põhineb tuulepargi müra hindamine KSH käigus müra
modelleerimisel, mis on tavapärane ja tunnustatud
meetod kavandatava tegevuse müra mõju
prognoosimiseks.
35
Eestis on tuulepargi tegeliku ja modelleeritud müra
levikut võrreldud Saarde tuulepargi näitel. Saarde
tuulepargi haldaja tellis Terviseameti katselaborilt
müramõõdistused, mis viidi läbi 25.-27.11.2024.
Mõõtmised teostati vastavalt rahvusvahelistele
standarditele tuulikute läheduses, ümberkaudsete
elamute territooriumil ja elamutes sees. Mõõdeti nii
kuuldavat müra kui ka infraheli helirõhutasemeid.
Väliskeskkonna müra mõõtmistulemuste kohaselt ei
ületatud ühelgi mõõdetud müratundlikul alal
tööstusmüra päevaseid või öiseid norme. Ka Saarde
tuulepargi lähedal asuvate elamute siseruumides
teostatud infraheli mõõtmistulemused jäid alla
normtaseme. Seega kokkuvõttes järeldus
müramõõtmistest, et Saarde tuulepargiga seotud
kuuldav ja kuuldamatu müra on oluliselt madalamal
tasemel kui seadusega lubatud normid. Seega
modelleeritud müra levik vastab reaalsetele
mõõtmistele, sest modelleerimine tehakse lähtuvalt
halvimast stsenaariumist (tegelik müra levik sõltub
ilmastikutingimustest, metsa ja hoonete olemasolust).
KSH raames modelleeritakse tuulepargi eeldatav
müratase ning tulemusi võrreldakse kehtivate müra
piirväärtustega. Samuti määratakse KSH aruandes
vajaduse korral seiremeetmed ja järelseire nõuded.
Sealhulgas kaalutakse müra mõõtmise nõude seadmist
tuulepargi käitamise ajal, et kontrollida tegelike
müratasemete vastavust modelleerimise tulemustele ja
kehtivatele nõuetele. Nii on võimalik hinnata
prognooside paikapidavust ning vajaduse korral
rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid.
36
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
8. Ptk 3.6.5.1 Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest,
sellisele kaugusele, mis välistab inimeste elukohas tervist otseselt kahjustava
müra esinemise. Kas siit võib välja lugeda, et kaudselt/pikaajaliselt tervist
kahjustav mõju on aktsepteeritav?
Selgitus.
KSH käigus hinnatakse tuulepargi müra mõju inimese
tervisele ja heaolule nii lühi- kui pikaajalises vaates.
Seejuures võrreldakse modelleeritud müratasemeid
kehtivate normväärtustega, mille eesmärk on kaitsta
inimeste tervist ning tagada sobiv elukeskkond. Kui
hindamise käigus selgub, et kavandatav tegevus võib
põhjustada lubamatuid mõjusid, tuleb kavandada
asjakohased leevendusmeetmed või muuta lahendust.
KSH programmi ptk 3.6.5.1 esitatud sõnastust
korrigeeritakse järgnevalt: "Tuulikud paigutatakse
reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest, sellisele
kaugusele, mis võimaldab täita kehtivaid müra
piirväärtusi ning vältida inimeste tervisele ja heaolule
olulise ebasoodsa mõju tekkimist".
Tartu Ülikool viib läbi teadustööde analüüsi, mille I etapis
antakse ülevaade tuuleparkide tervisemõjudest
teadusartiklite baasil. Uuring on kättesaadav:
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/docum
ents/2025-
09/Ülevaateuuringu%20I%20etapp%20%28tuulepargid
%29.pdf.
Nimetatud uuringus jõuti järeldusele, et olemasolevad
uuringud näitavad, et tuulikuid on võimalik paigutada
tervisele ohutult, kui paigutada need käesolevas
uuringus soovitatud müranormidele vastavalt, viia läbi
planeeringud läbipaistvalt kogukonna huve arvestades
ja neile ka kasu pakkudes ning minimiseerida visuaalset
reostust. On oluline märkida, et tuule-energia kasutusele
37
võtmine aitab leevendada kliimamuutuseid ning
vähendab õhusaastusest tulevaid terviseprobleeme.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
9. Ptk 3.6.5.4. Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud,
on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et kinnisvara väärtuse vähenemist võib
täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise
perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine (Tomson A.,
2025). No see on ilmselge vale!. Kinnisvara hind sõltub teadupärast asukohast,
tingimustest mis ses kohas valitsevad. Nüüd kui vahetusse lähedusse püstitada
müra ja visuaalset häiringut põhjustav tuulik siis selgelt elutingimused ju
halvenevad. Kui need pigem paraneks siis püstitataks neid ju Viimsisse ja Nõvale.
Võite lugeda ka "Postimehes" ilmunud lugu tuuleparkide läheduses elavate
inimeste emotsioonidest seoses nendega. kusjuures seal toodud isikud jäävad
kaugemale, kui 1000 m ja ka tuulikud on kaks korda madalamad.
Selgitus.
Teemat on käsitletud programmis ptk 3.6.5.4. ja puudub
alus kahelda info usaldusväärsuses.
Kinnisvara hinna väärtuse langust põhjustab eelkõige
inimeste teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude
suhtes (Sunak & Madlener 20161) ning tuulikute
nähtavus elamu piirkonnas maastikus (Gibbons 20152).
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige ja vara hindaja
Aivar Tomson selgitab, et Eestis on näiteid kohtadest,
kus tuuleparkide rajamine on pigem aidanud kaasa
piirkonna arengule. Näiteks Paldiski, kus tuuleparkide
arendamine on käinud käsikäes tööstuse kasvuga, on aja
jooksul näinud kinnisvara väärtuse kasvu, mitte langust.
Viimase kümne aastaga on korterite ruutmeetri hind seal
piirkonnas enam kui kahekordistunud. Paldiski
kinnisvara hindadel on jätkuvalt kasvupotensiaali. Tänu
uutele töökohtadele on tekkinud ka märkimisväärse
aktiivsusega üüriturg. Tööstuse olemasolu meelitab
Paldiskisse nii lühi- kui pikaajalisi üürnikke.
(https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia
/tuuleenergia/koduomanikud-ei-pea-tuuleparkide-
laheduses-eluaseme-vaartuse).
1 Sunak, Y., Madlener, R., 2016. The impact of wind farm visibility on property values: A spatial difference-in-differences analysis. Energy Economics. 55:79-91. 2 Gibbons, S. (2015). Gone with the wind: Valuing the visual impacts of wind turbines through house price. Journal of Environmental Economics and Management.
72:177-196.
38
Tuuleparkide rajamisega kaasnevat võimalikku mõju
kinnisvara hindadele hinnatakse KSH aruandes, lähtudes
Eesti ja välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute
andmetest.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
10. Ptk 3.6.5.5. Mõju piirkonna arengule on selgelt negatiivne. Veel vähem on
kohalikel põhjust siin edasi elada, veel rohkem süveneb ääremaastumine. See
arendus töötab regionaalarengule risti vastu, mis omakorda avaldab negatiivset
mõju, muuhulgas, ka riigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks.
Selgitus.
Planeeringu eesmärk ei ole piirkonna arengut pidurdada,
vaid leida tasakaal võimalikest mõjudest ning riiklike ja
kohalike eesmärkide vahel. Samas loob
taastuvenergiapargi kavandamine eeldused piirkondliku
ettevõtluse ja energiatootmise arendamiseks ning
panustab energiajulgeolekusse ja kliimaeesmärkide
täitmisse, mis on samuti osa laiemast regionaalarengu
käsitlusest.
Arendusega võivad kaasneda ka positiivsed
majanduslikud mõjud, sealhulgas investeeringud
piirkonda, ajutine tööhõive ehitusperioodil, kohalike
teenuste kasutamine ning seadusest tulenevad kohaliku
omavalitsuse tulud ja võimalikud kogukonnale suunatud
hüved. Nende mõjude ulatus sõltub projekti lõplikust
lahendusest (täpsemalt kirjas KSH programm ptk
3.6.5.5).
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
11. Ptk 3.6.13 Aidu Veespordikeskuse detailplaneering, mille eesmärgiks on
maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste
rajamiseks. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda olukord, kus Aidu
veespordikeskuse taristut ei saagi välja ehitada või kaasneb liigne müra, varjutus
ja/või visuaalne häiring; No kasvõi see lõik on selgelt tuuleparki välistav.
Selgitus.
Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringu ala hõlmab
ligikaudu 386 ha suurust maa-ala ning paikneb Aidu
põlevkivikarjääri maa-alal ja osaliselt Uus-Kiviõli
kaevanduse mäeeraldisel. Detailplaneeringu eesmärk on
39
maa-ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ning
ehitusõiguse määramine Aidu Veespordikeskuse
rajatiste ehitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste,
haljastuse ning liikluskorralduse põhimõtete määramine.
Taastuvenergiapargi detailplaneeringuala kattub
osaliselt Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringuga
kavandatud terviseraja, suusakeskuse, parkimisala ning
osaliselt puhkemajade alaga.
Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringu elluviimist on
alustatud, kuid seda ei ole tänaseks täielikult
realiseeritud. Detailplaneeringu edasise elluviimise
võimalusi ja ulatust on hinnanud veespordikeskuse
arendaja, kes on pidanud otstarbekaks kaaluda
detailplaneeringu lahenduse ajakohastamist, arvestades
piirkonna terviklikku ruumilist arengut, sealhulgas
taastuvenergiapargi kavandamist.
Sellest tulenevalt kavandatakse Aidu Veespordikeskuse
detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist üksnes
nendes osades, kus maaomaniku ja arendaja hinnangul
on otstarbekas muuta senist planeeringulahendust ning
kus see on vajalik detailplaneeringute omavahelise
kooskõla tagamiseks. Tegemist ei ole olukorraga, kus
taastuvenergiapark iseenesest tingiks kogu
veespordikeskuse detailplaneeringu muutmise, vaid
planeeringulahenduste omavahelise kooskõlastamisega,
lähtudes maaomaniku ja arendaja arenguplaanidest
ning eelistustest.
Puudub vajadus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
KSH programmi täiendamiseks.
12. DP alal kulgeb kaks teed - Aidu Veespordikeskuse juurdepääsutee ja teisel
pool RMK matkatee. 300m kõrgun tuulik pillub talvisel ajal oma labade küljest
Selgitus.
40
jää ja lume tükke nii kaugele, et nende teede kasutamine muutub ohtlikuks. seda
teemat ei ole "AIDU JA AIDULIIVA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM" üldse kajastanud.
Jäätumisrisk on oluline ohutegur, mida
detailplaneeringu ja KSH koostamisel arvestatakse.
Vajadusel tuleb tuulikutele paigaldada jäätumisvastane
süsteem. Täpsemad meetmed jäätumisriski
maandamiseks määratakse projekteerimise käigus,
lähtudes konkreetse tuuliku tüübist ja asukohast. Lisaks
paigaldatakse tuulepargi alale teavitustahvlid võimaliku
ohu eest hoiatamiseks. Programmis on tuuliku labadelt
jää kukkumise ohu teemat käsitletud ptk 3.6.12.
Puudub vajadus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
KSH programmi täiendamiseks.
Kaitseministeerium
18.06.2026
nr 12-1/26/129-2
Lüganuse Vallavalitsus on esitanud Kaitseministeeriumile ja Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele (edaspidi RKIK) ettepanekuteks Aidu ja Aidu-
Liiva detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) programmi. Detailplaneeringuga kavandatakse tuuleparki,
päikeseparki, väiketuulikuid, energiasalvesteid ning nende toimimiseks vajalikku
taristut.
Kaitseministeeriumi valitsemisala huve kajastavate seisukohtade dubleerimise
vältimiseks esitame käesoleva kirjaga Kaitseministeeriumi ja RKIK ühised
ettepanekud.
Palume Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel arvestada Vabariigi
Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 40 algatatud riigi eriplaneeringuga
(edaspidi REP) Aidu planeeringualale kavandatava kaitsetööstuspargiga ning
teha selles osas koostööd Kaitseministeeriumiga. Kaitsetööstuspargi REP Aidu
planeeringuala asub Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringuala naabruses.
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH programmis on
REP-ga planeeritavat Aidu kaitsetööstusparki mainitud vaid kumulatiivset mõju
käsitlevas peatükis 3.6.13. Detailplaneeringuga kavandatavate rajatiste
võimalikku mõju planeeritavale Aidu kaitsetööstuspargile käsitletud ei ole.
Vabariigi Valitsus kehtestas 22.08.2025 korraldusega nr 151 kaitsetööstuspargi
REP Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas
(https://www.riigiteataja.ee/akt/326082025004). Sama korraldusega tegi
Arvestatakse.
KSH programmi ptk 3.6.11 (mõju riigikaitselistele
objektidele) täiendatakse planeeritava Aidu
kaitsetööstuspargiga.
41
Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada välja Piirsalu ja
Aidu eelvalikualade kasutusele võtmise vajadus hiljemalt viie aasta jooksul
korralduse andmisest. Käesolevaks ajaks on Kaitseministeerium otsustanud
jätkata kaitsetööstuspargi REP menetlust ka Piirsalu ja Aidu aladel. Alates
26.06.2026 toimub Piirsalu ja Aidu eelvalikualade planeeringu ja KSH esimese
etapi aruande avalik väljapanek
(https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-
planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark).
Palume juba praeguses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamise etapis
arvestada järgmiste tingimustega ning lisada need ka detailplaneeringu
lähteseisukohtadesse ja KSH programmi:
1. Elektrituuliku kaugus REP-ga kavandatavast kaitsetööstuspargi ala piirist peab
olema suurem, kui elektrituuliku tipukõrgus.
Arvestatakse. Detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendatakse nimetatud välistava tingimusega, et
kaitsetööstuspargi piirist peab olema tuulikute ehitamise
keeluala vähemalt tuuliku tipukõrguse ulatuses. KSH-s
hinnatakse, kas puhvri ulatust on vaja võimalikest
avariiohtudest vms tingimustest suurendada.
2. Energiasalvesteid elektrituulikutest kaitsetööstuspargi ala piiri poole mitte
kavandada. Arvestatakse. Detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendatakse nimetatud välistava tingimusega.
3. Päikesepaneele mitte kavandada dokumendi „Asukoha eelvaliku täiendus
Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“
https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-
05/Asukoha%20eelvaliku%20t%C3%A4iendus%20Piirsalu%20ja%20Aidu%20ee
lvalikualade%20osa s.%20Eeln%C3%B5u.pdf ) peatükis 2.3. „Ohutute kauguste
määramine“ joonisel 4 näidatud ohutuskoefitsiendi alasse k22.
Arvestatakse.
Detailplaneeringu LS ja KSH programmi täiendatakse
nimetatud välistava tingimusega.
Terviseamet
18.06.2026
nr 9.3-4/26/4352-2
Amet on tutvunud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
KSH programmiga ning märgib järgmist:
1. Soovitame tuulikute asukohtade valikul arvestada Lüganuse valla
üldplaneeringus toodud puhveralaga 1 km, kuna mida kaugemale jäävad
kavandatavad tuulegeneraatorid elamualadest, seda minimaalsem on risk ka
negatiivsete tervisemõjude avaldumiseks.
Teadmiseks võetud. Detailplaneeringu lahenduse
koostamisel arvestatakse Lüganuse valla üldplaneeringu
nõudega, et elamutest peavad tuulikud paiknema
vähemalt 1 km kaugusel. Erandjuhul võivad tuulikud
paikneda kuni 750 meetri kaugusel kui selleks on
maaomaniku nõusolek (tingimus välja toodud KSH
programmi tabelis 1 (Tingimused detailplaneeringu läbiviimiseks tuuleenergia tootmise aladel ja nõuetega
42
arvestamine Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu koostamisel)).
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
2. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt
müra leevendavaid meetmeid tuleks rakendada juhul, kui tuuleturbiinide müra
ületab 45 dB Lden (ööpäeva 24 h keskmine). Eeldusel, et tuulikupark töötab kuni
24 tundi ööpäevas, soovitab amet uute tuuleparkide arendamisel võtta aluseks
kõige rangemad ehk müra sihtväärtused, mis ei ületaks elamualadel päeval 50
dBA ja öösel 40 dBA. Kirjeldatud lähemist toetab ameti senine praktika seoses
inimeste poolt esitatud kaebustega.
Arvestatakse. Teemat on käsitletud programmi ptk 3.6.5.1,
kus on lähtutud sihtväärtuse tagamise vajadusest. /…/Samas võiks uute tuulikute kavandamisel seada siiski
eesmärgiks kõikide müratundlike alade suhtes rangeimate
nõuete ehk välisõhus leviva müra sihtväärtuse tagamine,
mis tagab head tingimused lähimatel müratundlikel aladel.
II kategooria alade tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval
ja 40 dB öösel. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt,
saab määravaks mürataseme vastavuse tagamine öistele
ehk rangematele nõuetele (40 dB).
Atmosfääriõhu kaitse seaduse uue sõnastuse (kehtivuse
algus 1.07.2026) kohaselt on müra sihtväärtus
piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike
alade elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks.
Müra sihtväärtust kohaldatakse müratundliku ala
planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse
maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra
sihtväärtus ületatud. Müratundlik ala AÕKS-i tähenduses
on ala, millele on vastavalt üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarbele AÕKS § 57 alusel määratud I–IV
mürakategooria.
3. Tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel ning lõpliku tuuliku mudeli
väljavalimisel tuleks teostada täiendav müra modelleerimine (sh
madalsageduslik müra), mis arvestaks välja valitud tuuliku andmeid ning täpset
paigutust.
Teadmiseks võetud. Kaalume DP koostamisel
rakendussätetesse tingimusena lisamist.
4. Tuulepargi käitamise järgselt tuleks teostada lähimate eluhoonete juures
tuulikute välisõhu müra mõõtmised. Eesmärgiks on kontrollida, kas olukord
vastab kehtivatele normtasemetele või planeeringus fikseeritud tingimustele.
Teadmiseks võetud. Kaalume DP koostamisel
rakendussätete tingimusena lisamist.
43
Keskkonnaamet
19.06.2026
nr 6-5/26/1320-3
Keskkonnaamet on DP LS ja KSH programmiga tutvunud ning esitab oma
pädevusvaldkonna piires järgmised ettepanekud ja märkused materjalide
täiendamiseks ja parandamiseks:
1. DP LS ja KSH programmi sissejuhatuses (lk 8) on kirjas, et DP algatamise
otsuse tekstis on ekslikult DP ala suurusena märgitud 364 ha. Viidatud on, et
õige ulatus on esitatud otsuse lisas 1 esitatud skeemil. Märgime, et nimetatud
skeemil on kujutatud vaid ala kontuur, kuid ei ole täpsustatud ala suurust
hektarites. Keskkonnaamet järeldab, et ptk-s 1 välja toodud 435 ha on sel juhul
DP ala õige suurus. Palume materjalides planeeringuga seotud parameetrid üle
vaadata ja ühtlustada.
Arvestatakse. DP LS ja KSH programm parandatakse
vastavalt Lüganuse Vallavolikogu 30. juuni 2026 otsusele nr 50 Lüganuse Vallavolikogu 18.12.2025 otsuse nr 12 „Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine.
2. DP LS ja KSH programmi ptk-s 2.1 (lk 14) on lisaks sissejuhatusele kirjeldatud
veelkord, mitu tuulikut on DP alale kavandatud (kokku 8+3). Ptk-s 2.3 (lk 15) on
kirjas, et kavandatakse kuni 13 tuulikut. Palun ühesuguse käsitluse eesmärgil
lisada ka ptk-i 2.1 ja läbivalt kogu programmis, et potentsiaalselt lisandub 11-le
tuulikule veel 2 tuulikut (kokku 13).
Arvestatakse. DP LS ja KSH programm parandatakse
vastavalt Lüganuse Vallavolikogu 30. juuni 2026 otsusele nr 50 Lüganuse Vallavolikogu 18.12.2025 otsuse nr 12 „Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ muutmine.
3. DP LS ja KSH programmi peatüki 3.6.2.1 all on alapeatükina 2.6.2.1.1., 2.6.2.1.2.
jne. Eeldatavalt peaksid need olema 3.6.2.1.1 ja 3.6.2.1.2 jne. Palume peatükkide
nummerdust korrigeerida.
Arvestatakse. Viga parandatakse.
4. DP LS ja KSH programmi ptk-s 3.1 (lk 17) on toodud välja, et KSH raames
teostatakse taimestiku, nahkhiirte ja linnustiku uuringud. Samas dokumendi
lisadena on märgitud vaid taimestiku ja nahkhiirte uuringud, mis võib lugejas
segadust tekitada. Ptk-s 2.6.2.1.2.1 (lk 47-48) on selgitatud, et aastatel 2024-
2025 on Margus Pensa poolt viidud läbi täiendav linnustiku uuring. Palume seda
asjaolu ka ülevaatlikult ptk-s 3.1 käsitleda ning tuua välja, et uuringu aruanne
esitatakse KSH aruande koosseisus.
Arvestatakse. Ptk 3.1. täiendatakse vajalike uuringute
nimekirja osas.
Uuringu aruanne esitatakse KSH aruande koosseisus
kooskõlas LKS § 53 lg 1.
44
5. DP LS ja KSH programmi ptk-s 3.6.13 (lk 62) on kirjeldatud kumulatiivsete
mõjude hindamist KSH-s ning esitatud loetelu võimalike kumulatiivset mõju
avalduvate objektide kohta, mis on Keskkonnaameti hinnangul ebatäpne.
Loetelust puuduvad näiteks Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tuulepargialad (planeering
kehtestati kõigi kolme tuuleala (alad 1, 2a ja 2b ning 3) osas 28.05.2026).
5.1. Samas ptk-s on kirjas: Detailplaneeringualast idas asub 30 tuulikuga Aidu
tuulepark, mis on kavandatud Maidla valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga
„Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja
rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavalik“.
Märgime, et 2025. aastal kehtestatud Lüganuse valla ÜP muutis nimetatud
teemaplaneeringu kehtetuks. Aidu taastuvenergiapargis on praeguseks
püstitatud 17 tuulikut. Samal arendusalal on 11 tuulikule 2015. aastal väljastatud
ehitusload (kuni 185 m kõrgustele tuulikutele). Kuna Aidu tuulepargi arendaja
soovib väljastatud ehituslubade kohaseid tuulikute kõrgusi olulisel määral
muuta (kuni 311 m kõrguseks), on Lüganuse Vallavalitsusel samaaegselt käimas
tegevusloa menetlus kõrguste muutmiseks, mis tugineb kehtestatud Lüganuse
valla ÜP-l. Eelnimetatud võimalike kumulatiivsete mõjude loetelus ei ole
märgitud, et on kavandamisel Aidu osaliselt olemasoleva tuulepargi tuulikute
mõõtmete oluline suurendamine.
Märgime, et lõplik ülevaade koosmõju avalduvatest teistest arendustest või
objektidest peab selguma KSH aruande koostamise käigus. Arvestades
võimalikke kumulatiivseid mõjusid tuleb välja tuua ka kõik
lähipiirkonnas/mõjualas menetluses olevad tuulealade planeeringud (sh silmas
pidades, et KSH aruande koostamise ajaks on võib-olla mõni kehtestatud).
Dokumendi kohaselt on mõjuvaldkonnad, kus mõjude kumuleerumine võib
esineda, on eelkõige visuaalne mõju, müra ja barjääriefekt, lisaks arvestatakse
KSH aruandes ka võimaliku kumuleeruva mõju avaldumist linnustikule,
loomastikule ning rohevõrgustikule. Keskkonnaametile teadaolevalt esineb
linnustiku osas ka potentsiaalselt oluline kumuleeruv kokkupõrkerisk, seda
seoses ala külastavate kotkaste (sh kaljukotkas) ning olemasoleva Aidu
tuulepargiga. Palume täiendada.
Arvestatakse. KSH programmi kumulatiivsete mõjude
peatükki täiendatakse. Kumulatiivset mõju saab hinnata
sõltuvalt alusinfo olemasolust ning planeeringute
menetlusstaadiumist ja projektide lahenduste
täpsusastmest.
6. DP LS ja KSH programmi ptk-s 3.4.4 (lk 35) skeemil 9 on kujutatud
püsielupaigad, sh looduskaitseseaduse (LKS) § 50 lg 2 kohased püsielupaigad,
Arvestatakse. Skeemilt 9 eemaldatakse püsielupaigad.
45
lk-l 36 tabelis 4 on loetletud kaitsealuste linnu- ja loomaliikide (sh I
kaitsekategooria) leiukohad ning kaugused planeeringualast. Keskkonnaamet
on seisukohal, et viidatud info koondmõjuna viitab juba rangelt kaitstava liigi
isendi täpsele elupaiga asukohale ning see on vastuolus LKS § 53 lg 1 ja AvTS §
35 lg 1 p 8. Palume need dokumendist välja jätta ja järgmises menetlusetapis
esitada vajadusel näiteks eraldisesivalt asutusesiseseks kasutamiseks (AK)
märkega Keskkonnaametile.
M. N. ja R. N.
24.06.2026
Seoses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamisega esitan
järgmised ettepanekud ja vastuväited.
Tutvudes avalikustatud materjalidega ilmneb, et käesolevas etapis puuduvad
veel piisavad uuringud ja analüüsid, mille alusel oleks võimalik hinnata
kavandatava arenduse tegelikku mõju piirkonna elanikele, keskkonnale ja
kinnisvara väärtusele.
Planeeringuga kavandatakse kuni 280–300 meetri kõrgused tuulikud,
energiasalvestid, päikesepark ning muu teenindav taristu. Avalikustatud
dokumentidest nähtub, et mitmed olulised mõjud on alles tulevikus hinnatavad
ning sisulised uuringud puuduvad või on alles kavandamisel.
Eelkõige pean puudulikuks järgmisi asjaolusid:
1. Mõju inimese tervisele ja elukeskkonnale ei ole piisavalt hinnatud
Dokumentides puuduvad konkreetsed sõltumatud analüüsid madalsagedusliku
müra, infraheli, vibratsiooni ning varjutuse pikaajalise mõju kohta inimese
tervisele ja heaolule. Samuti ei ole esitatud selgeid hinnanguid piirkonna
tegelikule mürakoormusele erinevates ilmastikuoludes.
2. Mõju kinnisvara väärtusele ei ole sisuliselt analüüsitud
Planeeringu materjalides puudub sõltumatu analüüs kavandatava tööstusliku
arenduse võimalikust mõjust piirkonna kinnisvara väärtusele ja
investeerimiskeskkonnale. Kinnisvaraomanikuna pean seda oluliseks puuduseks.
3. Loodusmõjude uuringud ei ole lõpule viidud
Avalikustatud nahkhiirte ja taimestiku dokumendid sisaldavad üksnes uuringute
metoodikaid, mitte uuringute tulemusi. Seetõttu ei ole võimalik hinnata
tegelikku mõju piirkonna elustikule ega kaitstavatele liikidele.
4. Kumulatiivsete mõjude analüüs on ebapiisav
Selgitus.
KSH programmi eesmärk on määratleda mõju hindamise
ulatus, metoodika, mõjuvaldkonnad ja uuringute
vajadus, et tagada kavandatava detailplaneeringu
keskkonnamõjude terviklik, tõenduspõhine ja läbipaistev
hindamine. Mõju hindamist alles hakatakse äbi viima ja
KSH programm on selle aluseks. Seetõttu ei ole tõesti
veel eluslooduse uuringud valminud ja sisuline mõju
hindamine on tegemata. Seda tehakse järgmiseks etapis.
KSH menetlus on osa detailplaneeringu koostamise
protsessist ning selle ülesanne on hinnata, kuidas
kavandatav lahendus mõjutab keskkonda ning milliseid
leevendus‑ või vältimismeetmeid tuleb rakendada. KSH
menetluse põhietapid on KSH algatamine, KSH
programmi koostamine (praegune etapp), KSH aruande
koostamine, avalikustamine ja kaasamine, aruande
täiendamine, KSH lõppjäreldus ja otsus (KSH aruande
vastuvõtmine ja hiljem planeeringu kehtestamine).
Vastuseks Teie ettepanekutele:
• KSH programmi mõnevõrra täiendatakse
laekunud ettepanekute osas, kuid programmi
laiendamine (mainimata laiendamise valdkonda)
ei ole põhjendatud.
• Sõltumatuid tervise- ja kinnisvaramõjude
eksperte ei kaasata. Tuuleparkidest tulenevaid
46
Puudub terviklik hinnang piirkonna teiste olemasolevate ja kavandatavate
arenduste
koosmõjule, sealhulgas mõjule maastikule, elukeskkonnale ja piirkonna
arengule.
5.Ettevaatusprintsiibi rakendamise vajadus
Arvestades kavandatava arenduse ulatust ja võimalikku pöördumatut mõju
piirkonna
keskkonnale ning inimeste varalistele õigustele, tuleb enne detailplaneeringu
edasist
menetlemist läbi viia sõltumatud ja põhjalikud mõju-uuringud.
Teen ettepaneku:
• laiendada KSH programmi;
• kaasata sõltumatud tervise- ja kinnisvaramõjude eksperdid;
• viia läbi täiendavad sõltumatud müra, infraheli ja kinnisvaramõjude
uuringud;
• hinnata eraldi mõju piirkonna kinnisvara väärtusele ja
ettevõtluskeskkonnale;
• tagada kohalike elanike ja kinnisvaraomanike sisuline kaasamine enne
edasiste otsuste tegemist.
Leian, et käesoleval kujul ei anna avalikustatud materjalid piisavat alust hinnata
kavandatava
arenduse sobivust piirkonda ega selle pikaajalist mõju inimese tervisele, varale
ja elukeskkonnale.
tervisemõjusid uurib Tartu Ülikool,
ülevaateuuringu I etapi aruanne on kättesaadav
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/
documents/2025-
09/Ülevaateuuringu%20I%20etapp%20%28tuul
epargid%29.pdf. Tuuleparkide rajamisega
kaasnevat võimalikku mõju kinnisvara hindadele
hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja
välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute
andmetest.
• KSH läbiviimisel viiakse läbi käitamisaegne
müraanalüüs, mis sisaldab müra leviku
modelleerimist (mürakaart) lähtudes arenduse
müraallikatest (tuulikutest, alajaamade trafod,
salvestusseadmed ja muud lisaseadmed) ja
ümbritseva keskkonna andmetest, müraalasest
olukorrast (piirkonna teistest müraallikatest)
ning analüüsiga seotud asjakohastest
kirjeldustest. Modelleerimise tulemusi
võrreldakse kehtivate müra normväärtustega,
mis on seatud inimese tervise kaitseks.
Teaduskirjandusele tuginedes ei ole infraheli
oluline keskkonnamõju elektrituulikutest
tulenevalt (vt KSH programmis ptk 3.6.5.1). KSH
aruandes käsitletakse infraheli mõju üksnes
juhul, kui aruande koostamise ajaks (võrreldes
2026. aasta aprilli seisuga) on pädevad
riigiasutused avaldanud uued suunised, mis
nõuavad põhjalikumat hindamist.
• Mõju piirkonna arengule, sh ettevõtlusele,
hinnatakse KSH aruandes, lähtudes Eesti ja
välisriikide praktikast ning läbiviidud uuringute
andmetest (KSH programm ptk 3.6.5.5).
47
• KSH aruande valmimisel toimub uus kaasamine
(eeldatav ajakava on esitatud programmis ptk
4.1), mille vältel kõik huvilised saavad esitada
ettepanekuid koostatud KSH aruande sisu kohta.
Siis on teada tuulikute täpsed asukohad,
valminud on uuringud ja neist lähtuvalt mõju
analüüs.
Tuulepargi rajamine ei ole vastuolus
ettevaatuspõhimõttega, kui planeeringuprotsessis
järgitakse kehtivaid seadusi, viiakse läbi põhjalik
keskkonnamõju strateegiline hindamine ja
rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid. Pigem tuleb
iga projekti hinnata individuaalselt, tuginedes
teaduslikele uuringutele ja seadusandlikele nõuetele.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Farad Group OÜ
U. V.
25.06.2026
Saadan Teile oma seisukoha AIDU ja AIDU-LIIVA detailplaneeringu menetluses.
Farad Group OÜ’le kuulub planeeringualal asuv PÕLLU (katastri nr
44901:002:0283, üldpindala 9,65 ha, sellest 9,37 haritud põllumaad) kinnistu.
Olen eelnevalt eri Eesti piirkondades kokku puutunud erinevate taastuvenergia
tootmise arendajate soovidega - MITTE KUSKIL pole jõutud erinevatel põhjustel
ehitusloa taotluseni. Nii Soome kui ka Läti on meist ammu mööda läinud nii
tuulikute arvu kui ka protsesside juhtimise osas.
Olen kindel, et taastuvenergia arendamine on oluline nii Eesti energiajulgeoleku,
kliimaeesmärkide kui ka kohaliku piirkonna arengu seisukohalt. Maaomanikuna
soovin, et detailplaneeringu käsitlemisel tuleb hinnata kavandatavat tegevust
kompleksselt ja ei tohiks keskenduda üksikutele vastuargumentidele.
MARU andmetel on PÕLLU kinnistu põlluosa boniteet 21, mis on ülimalt alumise
piiri peal. Lisaks ei lõpetaks mõne tuuliku püstitamine põllu harimist, st kogu
pinda pole vaja.
Maaomanikuna toetan täielikult tuulepargi kavandamist planeeringualas
asuvale PÕLLU (Aidu k) kinnistule.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
48
Palun minu positiivne seisukoht detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel arvesse võtta.
Loodan lähitulevikus näha tuulikuid kerkimas.
Maa- ja Ruumiamet
25.06.2026
nr 6-3/26/920-3
Tutvunud esitatud materjalidega, märgib MaRu järgmist.
1. Esitatud materjalide peatükis 1 „ülevaade detailplaneeringuga kavandatust“
on välja toodud, et: „Tuulikute ja tuulepargi alajaamade vahelised ülekandeliinid
kavandatakse maakaablitena, alajaamadest edasi võib kasutada õhuliine.
Planeeringus nähakse ette ka lahendus elektrienergia ülekandevõrguga
liitumiseks, selleks on eelistatud olemasolevad või uued alajaamad või liitumine
otse 110 kV või 330 kV elektriliinile. Planeeringus määratakse ka tuulepargi ja
elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste õhuliinide/maakaablite võimalikud
asukohad ja ligikaudsed pikkused koos kõikide alternatiividega.“ Peatükis 1.5
on selgitatud täiendavalt: „Lähim võimalik olemasolev põhivõrgu alajaam on
põhja suunas asuv Püssi alajaam. Samas on võimalik rajada ka uus alajaam ning
liituda sealt 110 või 330 kV liinile. Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt
tuleb võimalusel kasutada tuulepargi ja 110 kV või 330 kV alajaama vaheliste
liinidena olemasolevate liinide koridore. Täpne elektri ülekandeliinide
paiknemine selgub detailplaneeringu koostamise käigus.“
Märgime, et juhul kui elektrienergia põhivõrguga liitumiseks vajaminevad
olemasolev(ad) alajaam(ad) või 110 kV või 330 kV liinid ei paikne
detailplaneeringu alas, tuleb nendega liitumise korral õhuliiniga laiendada
detailplaneeringuala õhuliinide paiknemise ulatuses kuna õhuliinil on erinevalt
maakaablist ruumiline mõju (visuaalne mõju, kaitsevöönd, raadamise vajadus
jne).
Teadmiseks võetud.
Detailplaneeringu koostamise käigus kaalutakse
võimalikke põhivõrguga liitumise lahendusi ja vajadusel
laiendatakse detailplaneeringuala.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
2. Esitatud materjalide peatükis 3.1 „Eesmärk ja metoodika“ on välja toodud KSH
käigus toimuvad tegevused, uuringud jms. Tabelis 1 (lk 25) on selgitatud, et DP
ja KSH koostamisel viiakse läbi rida uuringuid ja hindamisi (müra ja varjutuse
modelleerimine, visuaalse mõju hindamine, sh koostatakse fotomontaaž,
kumulatiivsete mõjude hindamine jne). Samas pole peatükki 3.1 müra ja
varjutuse modelleerimist ning visuaalsete mõjude hindamist, sh fotomontaaži
koostamist välja toodud. Palume antud asjaolud parema loetavuse tagamiseks
käsitleda ka peatükis 3.1.
Arvestatakse. Kõik KSH raames tehtavad uuringud ja
analüüsid koondatakse ptk 3.1 alla alapeatükki 3.1.1.
49
3. Samuti on peatükis 3.1 toodud välja, et vajadusel viiakse läbi Natura
asjakohane hindamine. Peatükis 3.6.1 on viidatud OÜ Lemma poolt koostatud
eelhinnangutele, kus jõuti järeldusele, et Natura asjakohane hindamine on
vajalik läbi viia Muraka linnualale. Samas alapeatükis nõustutakse selle
järeldusega, mistõttu palume kaaluda, kas peatükis 3.1 oleks selguse huvides
mõistlik juba välja tuua, et Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia, mitte
viidata sellele võimalusele.
Arvestatakse. Vastav parandus tehakse KSH programmis.
4. Palume detailplaneeringu koostamisel ette näha meetmed, mida on vajalik
arvestada tuulepargi mõjualas uute hoonete kavandamisel. Otstarbekas on
määrata müratundlike ehitiste keeluala planeeringuala sees.
Arvestatakse. Detailplaneeringu koostamisel kaalutakse
meetmeid tuulepargi mõjualas uute hoonete
kavandamisel arvestamiseks.
Detailplaneeringus kaalutakse müratundlike ehitiste
keeluala määramist (mis võib eeldada selleks vajaliku
detailplaneeringuala laiendamist).
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
5. Kuna üha enam on ühiskonnas tõusetunud tuulikutega kaasneva impulssheli
mõju inimese tervisele, siis palume ka seda teemat KSH programmis lühidalt
käsitleda.
Arvestatakse. Detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täpsustati vastavalt ettepanekule ning täiendati ptk
3.6.5.1.
6. Dokumendi tabelis 12 on välja toodud kaasatavad osapooled ja
koostöötegijad. Juhime tähelepanu, et koostöötegijate hulka on arvatud
naaberomavalitsused. Märgime, et kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu
menetluses on planeeringualaga piirnevad kohalikud omavalitsused kaasatavad
arvamuse andjatena, mitte koostöötegijatena (PlanS § 124 lg-d 7, 9).
Samuti palume planeeringumenetluses kaasatavateks osapoolteks märkida
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium ning MaRu.
Selgitame, et MaRu osaleb menetluses PlanS-is sätestatud korras nii kaasatava
asutusena (planeeringu heakskiitjana) kui ka koostöötegijana (maaparandus,
geodeetilised märgid). Kuna tuulepargil võivad olla mõjud raadiosidele, siis
palume kaasatava osapoolena tabelisse märkida ka Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Palume kaasatava osapoolena tabelisse
märkida ka Kliimaministeerium. Palume eeltoodust lähtuvalt tabelit korrigeerida.
Arvestatakse. Tabel 11. on korrigeeritud vastavalt
märkustele.
50
7. Palume dokumendi ptk-is 3.3 ,,Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
dokumentidega“ välja tuua seosed muude strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mis on kajastatud nt ptk-is 3.6.13 ,,Kumulatiivse
mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega“.
Kuna planeeringuala paikneb Alutaguse valla ning Jõhvi valla läheduses, siis
palume seletuskirjas käsitleda asjakohaste strateegiliste dokumentidena ka
Alutaguse valla ja Jõhvi valla üldplaneeringuid.
Märgime, et planeeringuala ümbruses on koostamisel VKG Wind tuulepargi
detailplaneering, Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 ja Varja tuulikupargi
detailplaneeringuala nr 3 detailplaneeringud, Aasa gaasijaama detailplaneering
ning Sirtsi-Rebu tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Kehtestatud
on Evecon OÜ ja Enery Estonia OÜ tuuleparkide kohaliku omavalitsuse
eriplaneering alade 1, 2b ja 3 osas, Viru Keemia Grupp AS biotoodete
tootmiskompleksi kohaliku omavalitsuse eriplaneering, Viru Keemia Grupp AS
tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
Ülevaatlikuma informatsiooni saamiseks soovitame eelpool nimetatud
planeeringute seoseid kajastada ka joonistel. Samuti palume nimetatud
planeeringuid arvestada kavandatud tegevuse kumulatiivse mõju hindamisel
piirkonnas.
Arvestatakse. Ptk 3.3 ja ptk 3.6.13 täiendatakse.
8. Märgime, et planeeringuga tuleb lahendada PlanS § 126 lõike 2 kohased
kohustuslikud ülesanded. Selgitus. Asjakohased ülesanded on detailplaneeringu
lähteseisukohtadesse ptk 2.3 lisatud.
9. Juhime tähelepanu, et tulenevalt hiljutisest PlanS-i muudatusest on § 125 lg
1 p 4 alates 13.06.2026 kehtetu. Arvestatakse. Vastav parandus tehtud.
R. P.
25.06.2026
Esitan oma arvamuse seoses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
menetlusega. Olen ühe planeeringuala kinnistu omanik ning olen sõlminud
arendajaga kokkuleppe tuulepargi kavandamiseks minu maale.
Pean oluliseks rõhutada, et minu hinnangul ei ole põllumajandusmaa
kasutamine vastuolus tuuleenergia tootmisega. Tuulikute rajamisel jääb valdav
osa põllumaast jätkuvalt põllumajanduslikku kasutusse ning maa senine kasutus
saab jätkuda ning koostöö tuulearendusega toetab seda.
Lüganuse vald on üldplaneeringus juba ette näinud võimaluse kavandada
eelvaliku tuulealadel tuuleparke ka põllumajandusmaadele. Seetõttu pean
Teadmiseks võetud.
Üldplaneering võimaldab tuuleparkide rajamist ka
väärtuslikule põllumajandusmaale juhul, kui see jääb
tuuleenergeetika arendamiseks määratud alale, nagu
seda on koostatava detailplaneeringu ala, kuid samas
hinnatakse KSH-s täiendavalt mõjusid
põllumajanduslikule kasutusele, sh võimalikule
põllumajandusmaa killustamisele. Tuulikute asukohtade
51
oluliseks, et detailplaneeringu menetluses lähtutaks üldplaneeringu
põhimõtetest ning hinnataks kavandatava lahenduse tegelikke mõjusid.
Lisaks soovin juhtida tähelepanu sellele, et kuigi minu kinnistu on
registriandmetes käsitletud kõrge boniteediga põllumaana, ei pruugi see
rekultiveeritud maa puhul täielikult kajastada selle tegelikke omadusi ja
põllumajanduslikku tootlikkust. Seetõttu pean põhjendatuks, et lähitulevikus
hinnataks, KOV poolt maa boniteedi vastavust tegelikule olukorrale.
Toetan detailplaneeringu koostamise jätkamist ning palun minu arvamust
menetluses arvestada.
valikul kaalutakse põllumaad säästvat tuulikute
paigutust.
Nõustume, et tuuleparkide rajamine ei välista
põllumajandusliku tegevuse jätkumist. Vastupidi –
senine praktika näitab, et tuulikud ja põllumajandus
saavad samal maa-alal edukalt koos toimida. Tuuliku
rajamiseks on püsivalt vajalik teenindusmaa suurus
üksnes ligikaudu 0,5 ha, samas kui ülejäänud maa jääb
jätkuvalt haritavaks ning seda saab kasutada senisel
otstarbel. KSH-s ei hinnata maa boniteedi vastavust
väärtusliku põllumajandusmaa kriteeriumitele.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
E. K.
26.06.2026
Seoses Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi esitamisega ettepanekute
saamiseks soovin avaldada oma seisukoha maaomanikuna.
Olen sõlminud arendajaga kokkuleppe tuulikute kavandamiseks minu kinnistule
ning toetan detailplaneeringu menetluse jätkamist. Leian, et maaomaniku tahet
tuleb planeerimismenetluses arvestada samaväärselt teiste menetlusosaliste
seisukohtadega. Olen oma otsuse teinud teadlikult ning pean tuuleenergia
arendamist minu kinnistul sobivaks ja põhjendatuks.
Mulle on teada, et Lüganuse valla kehtiv üldplaneering näeb eelvaliku
tuulealadel ette võimaluse kavandada tuuleparke ka põllumajandusmaadele.
Seetõttu ei pea ma põhjendatuks seisukohti, mille kohaselt üksnes asjaolu, et
tegemist on põllumaaga või näiteks kõrge boniteediga maaga, välistaks
tuulepargi kavandamise. Põllumajandusega tegelemine sõltub üha enam
majanduslikust stabiilsusest. Tuulepargiga seotud koostöö aitab maandada
põllumajandusega kaasnevaid riske ning toetab ettevõtte pikaajalist toimimist!
Palun minu seisukohta detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmi koostamisel arvestada.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
52
Jaani Talu OÜ
H. T.
26.06.2026
Esitan käesolevaga oma seisukoha Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
kohta.
Olen planeeringualal asuva kinnistu omanik ning minu maa kuulub kavandatava
arendusala koosseisu. Olen sõlminud ettevõttega TMW Green kokkuleppe, mis
võimaldab minu kinnistule tuulikute kavandamist.
Pean oluliseks, et detailplaneeringu menetlus viiakse läbi põhjalikult ning
kavandatavat tegevust hinnatakse kehtivate õigusaktide, Lüganuse valla
üldplaneeringu, vajalike uuringute ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
tulemuste alusel. Minu hinnangul on planeerimismenetlus õige koht, kus
selgitada välja, kas ja millistel tingimustel on kavandatav lahendus piirkonda
sobiv.
Arvestades, et kehtivas üldplaneeringus on see piirkond määratud tuuleenergia
eelisarendusalaks ning selles on ette nähtud võimalus kavandada tuuleparke ka
põllumajandusmaadele, ei pea ma põhjendatuks välistada sellise arenduse
kaalumist üksnes maa sihtotstarbe tõttu. Maaomanikuna pean oluliseks, et
tuuleenergia tootmine võimaldab jätkata põllumajandusliku maa senist
kasutamist. Tuulikud hõivavad maast vaid väikese osa ning ülejäänud maa jääb
ka edaspidi haritavaks. See võimaldab ühendada taastuvenergia tootmise ja
põllumajandusliku tegevuse, toetades maa jätkusuutlikku kasutamist ka
tulevikus.
Palun minu kui puudutatud maaomaniku seisukohta detailplaneeringu
lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi
koostamisel arvesse võtta.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
Päästeamet
26.06.2026
Ida päästekeskusel puuduvad ettepanekud Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta. Teadmiseks võetud. Puudub vajadus detailplaneeringu
LS ja KSH programmi täiendamiseks.
OÜ Aidu Wind Park
D. J. K.
S. S.
OÜ Aidu Wind
M. S.
27.06.2026
- Ettepanekud
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 13
kohaselt esitatakse KSH programmis muude nõutavate asjaolude hulgas
kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, seos
planeerimisdokumentidega, teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju,
eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate
Arvestatakse osaliselt.
Detailplaneeringu LS ja KSH programmi ptk 3.3
kavandatava tegevuse seos strateegiliste
arengudokumentidega täiendatakse mh Aidu tuulepargi
teemaplaneeringu infoga.
53
keskkonnaelementide kohta. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu
või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile
või varale.
Eeltoodust tulenvalt tuleb KSH programmi täiendada järgnevate nõuetega:
1. Kajastada vastuolu Aidu tuulepargi teemaplaneeringuga
Lüganuse vald on teadlik, et Aidu tuulepargi arendamisega alustati juba 2008.
aastal. Aidu tuulepargi planeerimisel, ehitusõiguse taotlemisel,
hoonestusõiguste omandamisel, investeerimisotsuste teostamisel ning
finantseeringu kaasamisel arvestati Aidu tuulepargi teemaplaneeringus
ettenähtuga, sh asjaoluga, et algatatud detailplaneeringuala on
maatulundusmaa. Vähimalgi määral ei olnud võimalik investeerimisotsuste
teostamisel arvestada võimalusega, et Aidu tuulepargi vahetusse lähedusse
kavandatakse maatulundusmaale mastaapset negatiivset mõju omavat
tuuleparki. Seega on äärmiselt taunimisväärne KSH eelhinnangus esitatud
järeldus, et vaatamata asjaolule, et kavandatava tegevuse ala jääb Aidu
tuulepargi teemaplaneeringu kohasele maatulundusmaa juhtotstarbega alale,
siis kuna vastaval alal kitsendusi seatud ei ole, siis ei ole kavandatav tegevus
vastuolus Aidu tuulepargi teemaplaneeringuga. On ilmne, et maatulundusmaa
ei ole ette nähtud tuulepargi arendamiseks ning vastupidist väita on selgelt väär
ja eksitav ning KSH programmis sõnaselgelt vastav eelhinnangu eksitav väide
ümber lükata.
Planeeringuala on Lüganuse valla kehtivas
üldplaneeringus planeeritud potentsiaalselt sobiva alana
tuulenergeetika arendamiseks ning üldplaneeringu
koostamise menetluses oli kõigil huvitatud isikutel, sh
naaberkinnisasjade omanikel, võimalik esitada oma
seisukohad ja ettepanekud. Seetõttu ei saa nõustuda
väitega, et kavandatav detailplaneering on ainuüksi
maatulundusmaa juhtotstarbe tõttu vastuolus Aidu
tuulepargi teemaplaneeringuga.
Lüganuse valla üldplaneering näeb ette, et uute
tuuleparkide kavandamisel tuleb tagada vähemalt
üldplaneeringus sätestatud minimaalne vahekaugus
naabertuuleparkidest. Planeeringulahenduse kohaselt
on nimetatud tingimus täidetud.
Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda kavandatavat
detailplaneeringut üksnes vahekauguse aspektist
vastuolus kehtivate planeeringulahendustega.
2. Hinnata eraldiseisvalt mõju Aidu tuulepargile võttes arvesse nii püstitatud
tuulikud, kui käesolevaks hetkeks veel püstitamata tuulikud.
- Hinnata tuleb vähemalt järgnevaid asjaolusid:
• mõju tuulikute elektritoodangule;
• mõju tuulikute töörežiimidele;
• mõju tuulikute kasutegurile;
• mõju tuulikute töökindlusele;
• mõju tuulikute kasutuseale;
• mõju tuulikute hooldusvajadusele;
• mõju investeeringu väärtusele.
Arvestatakse osaliselt.
KSH koostamisel on põhjendatud hinnata kavandatava
tuulepargi ja olemasoleva Aidu tuulepargi võimalikku
aerodünaamilist koostoimet ulatuses, milles see võib
kaasa tuua keskkonna- või ruumilise arengu seisukohalt
olulisi mõjusid. Vajaduse korral võib selleks koostada
sõltumatu wake-analüüsi (lisatud programmi ptk 3.1.1)
mille maht täpsustatakse planeeringu koostamise
käigus.
54
- KSH programm tuleb täiendada nõudega koostada sõltumatu
aerodünaamiline modelleerimine (wake analysis), milles hinnatakse
kavandatavate tuulikute mõju olemasoleva Aidu tuulepargi kõikidele
tuulikutele. Analüüs peab sisaldama vähemalt:
• tuulevarju ulatust;
• turbulentsi muutust;
• aastase elektritoodangu muutust;
• energiakao protsenti;
• mõju eri tuulesuundades;
• vastavust asjakohastele standarditele.
- Kuivõrd wake-efekt ei väljendu üksnes toodangu vähenemises, vaid suurendab
ka turbulentsi, dünaamilisi koormusi ning seadmete kulumist, tuleb hinnata
mõju:
• tuulikute ekspluatatsioonile;
• hooldusvajadusele;
• töökindlusele;
• kasutuseale.
- KSH programm näeb ette mõju hindamise ettevõtlusele ja varale, mille raames
tuleb hinnata:
• mõju olemasoleva Aidu tuulepargi majanduslikule tasuvusele;
• mõju Aidu tuulepargi investeeringu väärtusele;
• võimalikku Aidu tuulepargi saamata jäävat tulu;
• mõju Aidu tuulepargi tootmisseadmete kasutamise efektiivsusele.
Samas ei ole põhjendatud täiendada KSH programmi
nõudega hinnata olemasoleva tuulepargi investeeringu
väärtust, majanduslikku tasuvust, võimalikku saamata
jäävat tulu ega muid konkurentsiolukorrast tulenevaid
ärilisi tagajärgi. KeHJS kohaselt on KSH eesmärk hinnata
kavandatava tegevuse olulist mõju keskkonnale ning
vajaduse korral inimese tervisele, heaolule,
kultuuripärandile ja varale. KSH ei ole mõeldud ühe
ettevõtja äririskide, investeeringu tasuvuse ega
konkurentsiolukorra analüüsimiseks.
Samuti ei ole põhjendatud eeldada mõju tuulikute
töökindlusele, hooldusvajadusele või kasutuseale ilma
eelneva tehnilise analüüsita. Selliseid mõjusid saab
hinnata üksnes juhul, kui aerodünaamiline
modelleerimine või muu tehniline analüüs näitab, et
kavandatav tuulepark võib põhjustada olulise turbulentsi
või muu tehnilise mõju avaldumist olemasolevatele
tuulikutele.
3. Kumulatiivse mõju hindamise täiendamine
Kumulatiivse mõju hindamisel tuleb hinnata ka mõju olemasolevate ning
varasemalt planeeritud tuuleparkide toimimisele. Kumulatiivne mõju peab
hõlmama vähemalt:
• Olemasolevate ning varasemalt planeeritud tuuleparkide
elektritoodangu muutust;
• wake-efektide summeerumist;
• piirkondliku tuuleressursi kasutamise muutumist.
Ei arvestata.
KSH koostamisel hinnatakse kavandatava tuulepargi
kumulatiivset mõju koos teiste olemasolevate ja
kavandatavate tuuleparkidega ulatuses, mis on vajalik
oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks.
Ei ole põhjendatud käsitleda olemasolevate või
varasemalt kavandatud tuuleparkide elektritoodangu
muutust iseseisva kumulatiivse keskkonnamõjuna.
55
Elektritoodangu võimalik muutus võib olla
aerodünaamilise modelleerimise tehniline väljund, kuid
selle hindamise eesmärk on vajadus välja selgitada
võimalike füüsikaliste mõjude ulatust, mitte hinnata ühe
ettevõtja majanduslikke huve või kaitsta olemasolevate
tuuleparkide tootmismahtu.
Seetõttu ei ole põhjendatud täiendada KSH programmi
nõudega hinnata olemasolevate tuuleparkide
elektritoodangu muutust eraldiseisva keskkonnamõjuna.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
4. Võimalikud leevendusmeetmed
Kui KSH käigus selgub, et kavandatav tuulepark omab negatiivset mõju Aidu
tuulepargile, tuleb KSH aruandes välja töötada konkreetsed
leevendusmeetmed, milleks võivad olla näiteks:
• tuulikute ümberpaigutamine;
• tuulikute arvu vähendamine;
• kõrguste muutmine;
• töörežiimide piiramine;
• mõju põhjustavate tuulikute kavandamisest loobumine.
Ei arvestata. Selgitame, et KSH-s määratakse meetmed
kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamiseks, vältimiseks,
vähendamiseks ja leevendamiseks ning põhjendatud
juhul kompenseerimiseks. Tuuleressursi kasutamine
iseseisvalt ei ole ebasoodne keskkonnamõju, seega
kõrvalasuvale tuulepargile tekkiv võimalik toodangu
vähenemine ei ole lahendatav leevendusmeetmetega.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
H.P.
27.06.2026
Materjali on palju ja on püütud kõike maksimaalselt heas valguses näidata.
Samas hiilitakse mööda kõikvõimalikest negatiivsetest mõjudest, ms paari
Lüganuse vallas asuva tuulepargiga juba avaldunud.
Tundub, et peale tuuliku ringide ringlevad Lüganuse vallas ainult raharattad
silme ees. Aga inimesed - neid pole Lüganusele vaja - tuulikutega asendame.
Nendel 17-l, mis praegu Aidus tiirlevad on juba negatiivne mõju. Tundlikele
inimestele on see avaldanud mõju. Paljud aga ei märkagi, et nende mõtlemine
on hajevil, mälu kaob, ebakindlus suureneb. Eriti tuuliste ilmadega muutub
olukord hullemaks, kui saabub tuulevaikne periood, on justkui teine hingamine.
Need 17 on kuni 185 m, mis juhtub siis, kui veel lähemal hakkavad tiirlema 100
Selgitus.
Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) käigus ei jäeta võimalikke negatiivseid
mõjusid tähelepanuta – vastupidi, hinnatakse põhjalikult
mõju inimese tervisele ja heaolule, sealhulgas müra,
varjutuse ja visuaalse mõju kaudu. Samuti analüüsitakse
mõjude kumuleerumist olemasolevate tuulikutega ning
modelleerimisel arvestatakse ilmastiku ja tingimuste
56
m kõrgemad? Kas üldse ette kujutate, mis siin toimuma hakkab? Hullud võivad
nii mõtlematult tegutseda.
Milleks on vaja Vallavalitsusel minna seda teed, et panna kõrvale veel kõrgemad,
võimsamad ja lähemale elanikele?
osas halvemat stsenaariumit (pärituul, metsa ja hoonete
puudumine, mis müra levikut takistaks).
Planeeringu eesmärk ei ole olemasolevaid probleeme
eirata, vaid nende olemasolul need tuvastada ja
vajadusel seada leevendusmeetmed või piirangud (sh
tuulikute asukoht, arv ja kõrgus). Tuulikute täpsed
parameetrid ja paiknemine selgitatakse alles
detailplaneeringu menetluse käigus, arvestades
uuringute tulemusi.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3.6.5.1 Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest, sh elamualadest,
sellisele kaugusele, mis välistab inimeste elukohas tervist otseselt kahjustava
müra esinemise. Mida see tähendab? millisele kaugusele peab selle ehitama?
Kui arvestada tõeliste teadlaste uuringutega, siis Eestis pole kohta, kus 100 km
raadiuses kedagi ei ela. Need meretuulepargi ehitised kuni 300 m ei sobi
maismaale. Vaadates seni kehtestatud planeeringute teemakäsitlusi, siis üheski
komisjonis ega volikogu laua taga pole neid, kes oskaksid küsida küsimusi
tervise, keskkonna, visuaalse häiringu, kinnisvara kohta. Mis saab nendest
monstrumitest siis, kui saabub arendaja pankrot? See tuleb - ja õige pea.
Maailmas on juba küllalt selliseid juhtumeid.
Aastakümneid on endise Maidla valla elanikud talunud määvärinaid ja pauke,
mis karjääris lõhkamistest tulenes. Elasime üle. Nüüd aga tahame rohkete
kuludega taastatud rekultiveeritud põllud - kõrge boniteediga viljakad alad - ja
taastuva looduse uuesti segi pöörata. See on KURITEGU! Kuhu jääb
toidujulgeolek?
Selgitus.
Detailplaneeringu ja KSH käigus modelleeritakse müra ja
varjutuse mõjud ning tuulikute asukohad valitakse
selliselt, et kehtivaid tervisekaitse nõudeid ei ületataks
eluhoonete juures. Lisaks on üldplaneeringus seatud
põhimõte, et tuulikuid ei kavandata elamutele lähemale
kui 1 km (erandkorras kuni 750 m kokkuleppel), mis
annab täiendava ruumilise puhvertsooni.
Teie tõstatatud tervisemõjude küsimus on oluline ning
KSH-s käsitletakse eraldi mõju inimese tervisele ja
heaolule, sh müra ja madalsagedusliku müra võimalikku
mõju. Samuti hinnatakse mõjude kumuleerumist
olemasolevate tuulikutega, et arvestada juba toimivaid
mõjusid, mida Te oma kogemuses kirjeldate.
Mis puudutab tuulikute elutsüklit ja võimalikke riske (nt
arendaja maksejõuetus), siis need küsimused
lahendatakse tavapäraselt ehitus- ja kasutustingimuste
ning õiguslike kohustustega, sh võimaliku hilisema
demonteerimise kohustusega. Detailplaneeringu ja
57
sellele järgneva projekteerimise käigus täpsustatakse ka
need tingimused.
Rekultiveeritud maade ja põllumaa kasutuse osas
arvestatakse, et tegemist on endise karjäärialaga, kus
maakasutus on juba inimtegevuse tulemusena
muudetud. Üldplaneering võimaldab tuuleparkide
rajamist ka väärtuslikule põllumajandusmaale juhul, kui
see jääb tuuleenergeetika arendamiseks määratud alale,
nagu seda on koostatava detailplaneeringu ala, kuid
samas hinnatakse KSH-s täiendavalt mõjusid
põllumajanduslikule kasutusele. Tuulikute asukohtade
valikul kaalutakse põllumaad säästvat tuulikute
paigutust.
Selgitame, et tuuleparkide rajamine ei välista
põllumajandusliku tegevuse jätkumist. Vastupidi –
senine praktika näitab, et tuulikud ja põllumajandus
saavad samal maa-alal edukalt koos toimida. Tuuliku
rajamiseks on püsivalt vajalik teenindusmaa suurus
ligikaudu 0,5 ha, samas kui ülejäänud maa jääb jätkuvalt
haritavaks ning seda saab kasutada senisel otstarbel.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3.6.5.4. Kuigi tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on
läbiviidud uuringutes tuvastatud, et kinnisvara väärtuse vähenemist võib
täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise
perioodil olulist negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine (Tomson A.,
2025). Kas see on huumor? Kui paneme monstrumid püsti, muutub kinnisvara
väärtus olematuks või hakkame peale maksma.
Selgitus.
Dokumendis viidatud uuringu tulemus ei tähenda, et
kinnisvara väärtus igal juhul ei muutu, vaid et seni
läbiviidud uuringutes ei ole tuvastatud üheselt ja kõikjal
esinevat pikaajalist olulist negatiivset mõju kinnisvara
hindadele tuulepargi käitamise ajal. Samas on uuringud
eri riikides ja piirkondades andnud erinevaid tulemusi
ning mõju võib sõltuda piirkonna eripäradest, tuulikute
58
nähtavusest, kaugusest elamutest ning kohalikust
kinnisvaraturust.
Teie poolt tõstatatud mure on põhjendatud ning
seetõttu käsitletakse KSH raames eraldi ka mõju
kinnisvarale ja maakasutusele. Samuti hinnatakse
visuaalset mõju, müra ja varjutust, mis võivad mõjutada
inimeste hinnangut elukeskkonna kvaliteedile.
Planeeringu koostamisel ei eeldata, et mõju kinnisvara
väärtusele puudub, vaid selle olemasolu ja ulatust tuleb
hinnata võimalikult objektiivselt olemasoleva
teaduskirjanduse, uuringute ning kohalike olude põhjal.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
3.6.13 Aidu Veespordikeskuse detailplaneering, mille eesmärgiks on maa-ala
kruntideks jaotamine, sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine ehitiste
rajamiseks. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda olukord, kus Aidu
veespordikeskuse taristut ei saagi välja ehitada või kaasneb liigne müra, varjutus
ja/või visuaalne häiring.
Aidu Veespordikeskus: kui palju investeeringuid, et piirkonda taastada. Aga kui
avalikkus saab teavituse tegelikust infraheli väljast ja mõjudest- siis paljud
inimesed keelduvad tulevikus seda atraktiivseks ehitatud kohta külastamast!
Mõelge peaga, mitte tagumise otsaga!
Selgitus.
Aidu Veespordikeskuse detailplaneeringu elluviimist on
alustatud, kuid seda ei ole tänaseks täielikult
realiseeritud. Detailplaneeringu edasise elluviimise
võimalusi ja ulatust on hinnanud veespordikeskuse
arendaja, kes on pidanud otstarbekaks kaaluda
detailplaneeringu lahenduse ajakohastamist, arvestades
piirkonna terviklikku ruumilist arengut, sealhulgas
taastuvenergiapargi kavandamist.
Sellest tulenevalt kavandatakse Aidu Veespordikeskuse
detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist üksnes
nendes osades, kus maaomaniku ja arendaja hinnangul
on otstarbekas muuta senist planeeringulahendust ning
kus see on vajalik detailplaneeringute omavahelise
kooskõla tagamiseks. Tegemist ei ole olukorraga, kus
taastuvenergiapark iseenesest tingiks kogu
veespordikeskuse detailplaneeringu muutmise, vaid
planeeringulahenduste omavahelise kooskõlastamisega,
59
lähtudes maaomaniku ja arendaja arenguplaanidest
ning eelistustest.
Planeeringu koostamisel hinnatakse tuulikute mõju
inimesele ja keskkonnale õigusaktides ette nähtud
ulatuses. Sealhulgas hinnatakse müra ning vajaduse
korral ka madalsagedusliku müra mõju asjakohaste
uuringute, metoodikate ja kehtivate nõuete alusel. KSH
järeldused tuginevad teaduspõhisele analüüsile.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Ida-Viru põhjavesi on kehvas seisus. Tuulikute labadelt lenduv mürgine plast
jõuab kunagi täiendavalt põhjavette, kiiremini aladelt, mis on kaevandatud.
Lüganuse vallas saab kontsentratsioon kõrge olema.
Selgitus.
Teemat on käsitletud programmis ptk 3.6.10.
Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist on
seostatud tuulikute labadega, mis on peamiselt
valmistatud klaasplastist ning kuluvad välitingimustes
sademete ja tuule mõjul. Kuigi uuringuid selles
valdkonnas, nagu ka mikroplasti tekkemehhanismide
kohta üldiselt, on veel vähe, viitavad senised tulemused
sellele, et tuulepargid ei ole märkimisväärne mikroplasti
allikas. Seni läbi viidud uuringud näitavad, et kuigi
tuuleparkide piirkondades esineb mikroplasti, ei vasta
selle koostis tuulikute labade materjalile. Lisaks ei ole
täheldatud, et mikroplasti kontsentratsioon tuuleparkide
aladel oleks kõrgem võrreldes ümbritsevate
piirkondadega (Teng, W. jt. 20183).
3 Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. (2018.) Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore
Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.
60
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Müra ja tervisehäired, mida sellised võimsad tuulikud tekitavad on praegu Sopi-
Tootsi aladel juba tõsised. Inimesed lahkuvad oma kodudest, et tervist hoida.
Mõõtmised, mis seal pidanuksid asjale selgust tooma on seni tegemata, sest
(loe siit)
TUULIKULAHINGUD ⟩ Aasta jagu põhjendusi ja punkt Utilitaselt – Postimees ei
saanud
tuulepargis sõltumatut ametlikku müramõõtmist tellida
Käige ja rääkige seal kohapeal inimestega. Nende probleemid on tõsised, ainult
ametnikud ja arendajad vaatavad kõigest mööda või vastupidi kiidavad takka
kui vajalik ja nn avalik huvi.
Selgitus.
Planeeringu menetluses hinnatakse kavandatava
tegevuse mõju inimese tervisele ja heaolule. Selleks
koostatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine,
mille käigus hinnatakse muu hulgas tuulikute mürataset
ning selle vastavust kehtivatele õigusaktidele ja
asjakohastele hindamismetoodikatele.
Planeeringumenetluse eesmärk on välja selgitada, kas
kavandatav tegevus on konkreetses asukohas ja
kavandatavas mahus vastuvõetav ning milliseid
tingimusi või leevendusmeetmeid on vaja rakendada.
Juhul kui uuringute tulemused näitavad olulise
negatiivse mõju riski, tuleb seda planeeringulahenduse
koostamisel arvesse võtta.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Mitmed tuulikud on töös: KUS ON SEE LUBATUD ODAV ELEKTER? Aina kallimaks
läheb.
Energiajulgeolek on tagamata. Ettevõtted sulgevad uksi. Maksumaksjad on
nende kummituste kinnimaksjad. https://arvamus.postimees.ee/8497064/ivo-
okas-arvi-hamburg-eli-kliimaeesmarkidega-valditav-kahju-on-kumneid-kordi-
vaiksem-kui-tekkivad-kulud
Kallis roheenergia on viinud nõudluse vähenemisele. See on reaalsus.
Vähem võrgust ostetud elektrit tähendab ühtlasi vähem maksude laekumisi
riigile. Väheneb elektriaktsiisi ja käibemaksu laekumine ning samuti vähenevad
võrguettevõtjate tulud. Elektriliinid, alajaamad, sagedus reservid ja kogu
elektrisüsteemi ülalpidamine tuleb aga tagada sõltumata sellest, kui palju
elektrit võrgu kaudu liigub. Kui püsikulud jagunevad väiksema müügimahu
peale, suureneb surve võrgutasude tõusuks. Ja elekter läheb veelgi kallimaks.
Selgitus.
Esitatud küsimused puudutavad riiklikku energia-,
majandus-, maksu- ja julgeolekupoliitikat ning ei kuulu
käesoleva detailplaneeringu ega keskkonnamõju
strateegilise hindamise esemesse.
Detailplaneeringu menetluse eesmärk on hinnata, kas
kavandatav ruumilahendus on konkreetses asukohas
sobiv ning millised on selle mõjud, lähtudes kehtivatest
õigusaktidest, planeeringudokumentidest ja
keskkonnamõju hindamise tulemustest. Menetluses
hinnatakse muu hulgas mõju inimese tervisele ja
61
Mitmed vallad käivad arendajatega kohut, sest ei soovi tuulikuid oma valla
piiridesse. Miks Lüganusel on kõik vastupidi? Lausa kirjutame kinnitamata
riigikogu eelnõu juurde palvekirju, et 5 miljonit vallale on vähe, kõikide
planeeringute eest oodatakse hüvitist. Kohe ja ratsa rikkaks! Sama paralleel: 5
rikkama riigi hulka- ainult altpoolt arvestuses.
KÜSIN: kelle huvides ning missuguste kulude ja tagajärgedega meie
elukeskkonnas otsuseid tehakse?
Kohalikku vastuseisu või sisulisi küsimusi ei saa vaigistada ega tembeldada
valelikeks seetõttu, et need on arendajatele või poliitikakujundajatele
ebamugavad.
heaolule, looduskeskkonnale, kultuuripärandile, varale
ning muudele asjakohastele keskkonnaaspektidele.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
Alates 01.07.2015 algatab, korraldab koostamise ja kehtestab KOV EP ja selle
KSH KOV. KOVi pädevuses on mh planeeringu realiseerimise ja kehtestamise
võimalikkuse hindamine lähtuvalt KSH tulemustest ja kooskõlastajate
tagasisidest. Meie vallas on pädevus ainult oodata ametitelt kooskõlastusi ja
sisulist analüüsi või uurimust ei tee vallas keegi. Meie pere kõik liikmed on selle
arenduse vastu.
Selgitus.
Planeerimisseadusest tulenevalt on kohaliku
omavalitsuse ülesanne planeeringu menetlemine,
mõjude kaalumine ning otsuse tegemine, võttes arvesse
koostatud uuringuid, keskkonnamõju strateegilise
hindamise tulemusi, asutuste seisukohti ning avalikkuse
ettepanekuid. KSH eesmärk on muu hulgas hinnata
kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule,
varale ja looduskeskkonnale ning anda otsustamiseks
vajalik sisuline teave.
Puudub vajadus detailplaneeringu LS ja KSH programmi
täiendamiseks.
LÜGANUSE VALLAVALITSUS
Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank
Nimekirja alusel
23.07.2026 nr 6-1/40-65
Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi täiendatud versiooni ja ettepanekute edastamine
Lüganuse Vallavalitsus küsis varasemalt ettepanekuid Aidu ja Aidu-Liiva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta.
Anname teada, et laekunud ettepanekud ning nendele koostatud vastused on leitavad kirja lisast 1
ning ettepanekute alusel täiendatud lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm lisast 2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Horn
vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes
Lisad: 1. 2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR_arvamused
2. 2026.07.22_Aidu_Liiva_DP_LS_KSH_PR
Liisa Maria Mihhailov
5883 4908, [email protected]