Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], www.stat.ee

Teie: 22.06.2026 nr 1.1-10.1/2696-1

Rahandusministeerium [email protected] Meie: 23.07.2026 nr 1-10/0216-1 Arvamus rahandusministri määruse „krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu osas

Olete edastanud meile arvamuse andmiseks krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu, mille peamine eesmärk on koondada andmeid inimese finantskohustuste kohta ning toetada seeläbi krediidiandjat krediidivõimelisuse hindamisel, võimaldades talle juurdepääsu ajakohasele ja usaldusväärsele teabele seoses nimetatud kohustustega. Statistikaamet (edaspidi SA) on tutvunud eelnõuga ja esitab järgnevalt enda tähelepanekud.

1. Eelnõu §-is 7 täpsustatakse krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud krediiditeaberegistrisse

kantavate andmete koosseisu. Samas §-is 8 sätestatakse ka registriandmetele juurdepääsu

andmise alused. Vastavalt krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lg 1 punktile 8 on

registripidajal kohustus võimaldada juurdepääs krediiditeaberegistris sisalduvatele andmetele

teiste hulgas riikliku statistika tegijale riikliku statistika seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks statistikatöö tegemisel. Selles tulenevalt soovime täpsustada, kas SA puhul on

juurdepääs ette nähtud § 8 lõike 1 või 2 alusel või on mõeldavad mõlemad võimalused.

Esimese puhul viidatakse seletuskirjas, et andmete väljastamine tagatakse registrist ühekordse

andmepäringuna taotluse alusel, mis on vajalik eelkõige juhtudel, kus registri kasutamine toimub

üksikjuhtumipõhiselt ning puudub vajadus püsiva või automatiseeritud andmevahetuse järele.

Teisel puhul on võimalus väljastada andmeid poolte vahel sõlmitud lepingu alusel, kuid see

lahendus on vajalik eelkõige krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud

isikute ehk krediidiasutuste puhul, kes kasutavad registrit regulaarselt krediidivõimelisuse

hindamise eesmärgil ning kelle tegevus eeldab pidevat, standardiseeritud ja tehniliselt

integreeritud juurdepääsu registriandmetele.

2. Seoses eelnõu §-is 7 esitatud andmete koosseisuga soovime kinnitust, et meie tõlgenduse

kohaselt on SA õigustatud saama juurdepääsu andmetele, mille töötlemise aluseks on

riikliku statistika seaduses (edaspidi RStS) sätestatud ülesanne. Näiteks on RStS § 4 lõikes

1 sätestatud riikliku statistika programmis sisalduv statistikatöö „Rahvastik“, mille aluseks on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013. Selle järgi tehakse statistikat inimese

alalise elukoha lõikes. Kuna Eesti puhul on teada, et rahvastikuregistris registreeritud elukoht ei

pruugi kokku langeda tegeliku elukohaga, siis kasutatakse eelpool nimetatud määruse

definitsiooni „alaline elukoht”. See on koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja,

olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise,

töö, ravi või palverännaku eesmärgil. SA-s on elukoha määramisel kasutusel paiknemisindeks,

mis leiab leibkonna koosseisu ja elukoha mitmete erinevate registrite info kombineerimisel. Selles

tulenevalt vajaksime eelnõu § 7 lg 1 punktides 1-5 nimetatud andmeid. Ühine laenutaotlus või

laenukäendus on märk inimestevahelistest seostest, mis võimaldaks oluliselt täpsustada

nimetatud indeksit ning rahvastiku paiknemise ja leibkondade kohta käivat statistikat. Oluline on,

et ühiselt võetud laenu puhul oleks võimalik seostada sama laenuga seotud isikuid, st kõik

kaaslaenajad oleksid registris ning omavahel seostatavad, näiteks lepingu numbri järgi.

Samuti vajavad eluasemelaenude intresside isikupõhiseid andmeid statistikatööd Eesti Sotsiaaluuring (ESU), mida viiakse läbi iga-aastaselt, ning EUROMOD majandusprognoosimudel. ESU andmete põhjal arvutatakse Eesti leibkondade ekvivalentsissetulekud ning suhtelise ja absoluutse vaesuse määr. EUROMOD-i mudeli eesmärk on hinnata poliitikameetmete (maksud, toetused) mõju leibkondade sissetulekutele, inimeste töötamise stiimulitele, tulude ebavõrdsusele, vaesuse määrale ja riigieelarvele.

Oleme valmis ka edaspidi igakülgseks koostööks ning vajadusel jagama lisaselgitusi, et tagada määruse asjakohane rakendamine.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmet Lee peadirektor

Koostajad: Kadri Rootalu 5360 1867, [email protected] Marika Korka 5397 9941, [email protected] Helena Evert 5382 0182, [email protected] Thea Palm 5196 1547, [email protected]

Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], www.stat.ee

Teie: 22.06.2026 nr 1.1-10.1/2696-1

Rahandusministeerium [email protected] Meie: 23.07.2026 nr 1-10/0216-1 Arvamus rahandusministri määruse „krediiditeaberegistri põhimäärus“ eelnõu osas

Olete edastanud meile arvamuse andmiseks krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu, mille peamine eesmärk on koondada andmeid inimese finantskohustuste kohta ning toetada seeläbi krediidiandjat krediidivõimelisuse hindamisel, võimaldades talle juurdepääsu ajakohasele ja usaldusväärsele teabele seoses nimetatud kohustustega. Statistikaamet (edaspidi SA) on tutvunud eelnõuga ja esitab järgnevalt enda tähelepanekud.

1. Eelnõu §-is 7 täpsustatakse krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud krediiditeaberegistrisse

kantavate andmete koosseisu. Samas §-is 8 sätestatakse ka registriandmetele juurdepääsu

andmise alused. Vastavalt krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lg 1 punktile 8 on

registripidajal kohustus võimaldada juurdepääs krediiditeaberegistris sisalduvatele andmetele

teiste hulgas riikliku statistika tegijale riikliku statistika seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks statistikatöö tegemisel. Selles tulenevalt soovime täpsustada, kas SA puhul on

juurdepääs ette nähtud § 8 lõike 1 või 2 alusel või on mõeldavad mõlemad võimalused.

Esimese puhul viidatakse seletuskirjas, et andmete väljastamine tagatakse registrist ühekordse

andmepäringuna taotluse alusel, mis on vajalik eelkõige juhtudel, kus registri kasutamine toimub

üksikjuhtumipõhiselt ning puudub vajadus püsiva või automatiseeritud andmevahetuse järele.

Teisel puhul on võimalus väljastada andmeid poolte vahel sõlmitud lepingu alusel, kuid see

lahendus on vajalik eelkõige krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud

isikute ehk krediidiasutuste puhul, kes kasutavad registrit regulaarselt krediidivõimelisuse

hindamise eesmärgil ning kelle tegevus eeldab pidevat, standardiseeritud ja tehniliselt

integreeritud juurdepääsu registriandmetele.

2. Seoses eelnõu §-is 7 esitatud andmete koosseisuga soovime kinnitust, et meie tõlgenduse

kohaselt on SA õigustatud saama juurdepääsu andmetele, mille töötlemise aluseks on

riikliku statistika seaduses (edaspidi RStS) sätestatud ülesanne. Näiteks on RStS § 4 lõikes

1 sätestatud riikliku statistika programmis sisalduv statistikatöö „Rahvastik“, mille aluseks on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013. Selle järgi tehakse statistikat inimese

alalise elukoha lõikes. Kuna Eesti puhul on teada, et rahvastikuregistris registreeritud elukoht ei

pruugi kokku langeda tegeliku elukohaga, siis kasutatakse eelpool nimetatud määruse

definitsiooni „alaline elukoht”. See on koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja,

olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise,

töö, ravi või palverännaku eesmärgil. SA-s on elukoha määramisel kasutusel paiknemisindeks,

mis leiab leibkonna koosseisu ja elukoha mitmete erinevate registrite info kombineerimisel. Selles

tulenevalt vajaksime eelnõu § 7 lg 1 punktides 1-5 nimetatud andmeid. Ühine laenutaotlus või

laenukäendus on märk inimestevahelistest seostest, mis võimaldaks oluliselt täpsustada

nimetatud indeksit ning rahvastiku paiknemise ja leibkondade kohta käivat statistikat. Oluline on,

et ühiselt võetud laenu puhul oleks võimalik seostada sama laenuga seotud isikuid, st kõik

kaaslaenajad oleksid registris ning omavahel seostatavad, näiteks lepingu numbri järgi.

Samuti vajavad eluasemelaenude intresside isikupõhiseid andmeid statistikatööd Eesti Sotsiaaluuring (ESU), mida viiakse läbi iga-aastaselt, ning EUROMOD majandusprognoosimudel. ESU andmete põhjal arvutatakse Eesti leibkondade ekvivalentsissetulekud ning suhtelise ja absoluutse vaesuse määr. EUROMOD-i mudeli eesmärk on hinnata poliitikameetmete (maksud, toetused) mõju leibkondade sissetulekutele, inimeste töötamise stiimulitele, tulude ebavõrdsusele, vaesuse määrale ja riigieelarvele.

Oleme valmis ka edaspidi igakülgseks koostööks ning vajadusel jagama lisaselgitusi, et tagada määruse asjakohane rakendamine.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmet Lee peadirektor

Koostajad: Kadri Rootalu 5360 1867, [email protected] Marika Korka 5397 9941, [email protected] Helena Evert 5382 0182, [email protected] Thea Palm 5196 1547, [email protected]