0

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Perioodi 2023–2027 põllumajanduse teadmussiirde- ja

innovatsioonisüsteemi (AKIS) osaku andmise tingimused

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2

lõike 2, § 7 lõike 2 ja § 12 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise

reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artiklite 9 ja 78 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks

2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 0.1 „Teadmussiirde- ja

innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames antava põllumajanduse

teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (edaspidi AKIS) osaku andmise ja kasutamise

tingimused ning kord.

§ 2. AKIS-e osaku andmise eesmärk

AKIS-e osaku (edaspidi osak) andmise eesmärk on arendada põllu-, metsa- ja maamajanduse,

toidu käitlemise, sealhulgas toidu töötlemise ning põllumajandussaaduste töötlemisega

tegelevate sektori ettevõtjate teadmisi ja oskuseid, pakkudes ettevõtjale personaalset

eksperditeavet majandustegevusega seotud regulatsioonidega kohandumiseks ning toote,

teenuse või tehnoloogia arendamiseks, et suurendada kõrgema lisandväärtusega toodete,

teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamist ning seeläbi kasvatada sektori ettevõtjate

innovaatilisust ja konkurentsivõimet.

§ 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse mittekuuluva tegevuse

elluviimiseks antav abi on vähese tähtsusega abi või riigiabi.

EELNÕU

20.07.2026

2

(2) Kui osaku andmine on riigiabi või vähese tähtsusega abi, kohaldatakse:

1) komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus-

ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81), artiklit 48;

2) komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023),

ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

3) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–

78), artikleid 18 ja 31.

(3) Kui osakut antakse lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abina, ei tohi ühele ettevõtjale

antava vähese tähtsusega abi kogusumma ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3

lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise

reegleid.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel käsitletakse kontserni kuuluvaid või muul viisil

omavahel seotud ettevõtjaid ühe ettevõtjana komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2

lõike 2 kohaselt.

(6) Määrust ei kohaldata komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–6, komisjoni

määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 ega komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 1

lõigetes 3–7 sätestatud juhtudel.

2. peatükk

Osaku saamiseks esitatavad nõuded ning osaku määr ja suurus

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Osakut antakse järgmiste teadmussiirde tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2

sätestatud eesmärkide saavutamisse:

1) toote-, teenuse- või äriprotsesside arenduse tehnoloogia- ja innovatsioonialane

konsultatsioon;

2) tootmise tehnoloogia- ja innovatsioonialane konsultatsioon;

3) metroloogia, standardiseerimise, akrediteerimise ja sertifitseerimise alane konsultatsioon;

4) täienduskoolitusel osalemine, sealhulgas mikrokvalifikatsiooni omandamine;

5) õppereisil või õppepäeval osalemine, sealhulgas osalemine välisriigis toimuval koolitusi

sisaldaval erialamessil, mis ei ole rahastatud teistest ühise põllumajanduspoliitika sekkumistest;

6) ärimudeli arendamise, muutmise või täiendamise alane konsultatsioon;

7) intellektuaalomandi kaitse alane konsultatsioon;

8) andmepõhise juhtimise ja otsustamise võimekuse suurendamise alane konsultatsioon.

(2) Osaku raames elluviidavad tegevused peavad olema põhjendatud osaku lõppkasusaaja

(edaspidi lõppkasusaaja) arenguvajadusega ning looma lõppkasusaajale täiendavat

lisandväärtust võrreldes AKIS-e raames pakutavate tavapäraste teadmussiirde, nõuande- ja

innovatsiooniteenustega.

(3) Osakut antakse järgmistes tegevusvaldkondades, mis on seotud ühe või mitme

strateegiakava erieesmärgiga:

3

1) taimekasvatus ja aiandus;

2) loomakasvatus ja mesindus;

3) toidu tootmine ja töötlemine, sealhulgas toiduohutus, toidutootmisega seotud tarneahela ja

müügiedenduse arendamine;

4) põllumajanduslik ühistegevus, ettevõtlus ja juhtimine;

5) põllumajanduskeskkond, sealhulgas rohestamine, agrometsandus ja taastav põllumajandus;

6) põllumajandussektori digitaliseerimine;

7) põllu- ja maamajanduse ning toidutootmise uued tehnoloogiad.

(4) Tegevused, mille elluviimist ei toetata, on järgmised:

1) veebilehe ja e-poe loomine;

2) rutiinne tarkvara ost ning tarkvara arendamine ja uuendamine;

3) ettevõttesiseste protsesside või teenuste arendamine;

4) kirjanduse alusel teostatavusuuringu tegemine;

5) turu-uuringu tegemine;

6) teenuse osutaja toodetava või turustatava toote alane nõustamine.

(5) Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi

olla võetud, ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud

varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 5. Osaku määr ja suurus

(1) Osakut antakse kuni 90 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(2) Lõppkasusaaja saab osakuid kasutada maksimaalset 3000 euro ulatuses kalendriaastas.

(3) Osakut antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1

punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.

(4) Paragrahvi 10 lõikes 2 sätestatud mitme lõppkasusaaja nimel esitatud ühistaotluse (edaspidi

ühistaotlus) puhul antakse osakut iga lõppkasusaaja abikõlblike kulude kohta eraldi. Kui

ühistaotlus on esitatud viie või rohkema lõppkasusaaja nimel, on osaku maksimaalne suurus

15 000 eurot kalendriaastas.

(5) Toetatava tegevuse omaosaluse määr lõppkasusaajale on vähemalt kümme protsenti toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest.

(6) Kui osakut antakse § 3 lõike 3 kohaselt riigiabina, on osaku määr 50 protsenti abikõlblikest

kuludest.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult

soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

artikliga 73 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(2) Abikõlblikud on §-s 4 sätestatud toetatavas tegevuses osalemise tasu ja eksperdi või

nõustamisteenuse osutaja tasu.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

4

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud

kulud;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamist või taotluse esitamise päeval;

4) remondi-, rendi-, üüri-, side- ning muu tegevus- ja üldkulu;

5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv ja

viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;

6) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

7) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

8) transpordi-, majutus- ja muu töölähetuskulu;

9) kulu, mille kohta on lõppkasusaaja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa

Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

10) osakuga seotud kulu, mille kohta on lõppkasusaaja saanud osaliselt või täies ulatuses

nõuandeteenuse, arendusosaku, innovatsioonikoostöö projektide või teadmussiirde- ja

innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetust;

11) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu.

§ 7. Lõppkasusaaja

Lõppkasusaaja on äriseadustiku tähenduses ettevõtja või regionaalministri 27. detsembri

2023. a määruses nr 113 „Perioodi 2003–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“ sätestatud

nõuetele vastav nõuandeteenuse osutaja, kes on kantud nõuandeteenuse osutajate nimekirja.

Strateegiakava sekkumise „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise

toetus“ raames loetakse lõppkasusaajat ka toetuse taotlejaks.

§ 8. Nõuded lõppkasusaajale

(1) Osakut antakse ettevõtjale äriseadustiku tähenduses, kelle põhitegevusala oli taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ja on taotluse esitamise hetkel äriregistri

andmetel justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise

kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK

2025) kohaselt üks järgmistest:

1) taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK 2025, jagu A,

alajagu 01), välja arvatud jahindus ja seda teenindavad tegevusalad (EMTAK 2025, jagu A,

alajagu 017);

2) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 021);

3) loodussaaduste, välja arvatud puit, varumine (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 023);

4) toiduainete tootmine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 10), välja arvatud kala, koorikloomade

ja molluskite töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 102);

5) joogitootmine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 11).

(2) Lõppkasusaaja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas.

(3) Lõppkasusaaja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse

kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(4) Lõppkasusaaja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

5

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(5) Lõppkasusaajal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298,

2981, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(6) Kui lõppkasusaaja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 2 punktide 18 ja 31 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest

Euroopa Liidu õigusaktist, ning tal ei tohi olla täitmata artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud

korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise

kohta.

(7) Lõppkasusaaja on lõikes 1 nimetatud põhitegevusalal tegutsenud vähemalt ühe taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta ning tema müügitulu taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaastal oli vähemalt 4000 eurot.

(8) Kui lõppkasusaaja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole

äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise

hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud see majandusaasta

aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.

(9) Kui füüsilisest isikust ettevõtjast (edaspidi FIE) lõppkasusaaja taotluse esitamisele vahetult

eelnenud tuludeklaratsiooni vorm E ei ole Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) esitatud ning

nimetatud vormi MTA-le esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse

aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud see vorm, mille MTA-le esitamise tähtaeg on

möödunud.

§ 9. Nõuded toetatava teenuse osutajale

(1) Toetatava teenuse osutaja (edaspidi teenuse osutaja) on strateegiakava sekkumise

„Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames toetuse saaja, kes

pakub lõppkasusaajale koolitust, teadusekspertiisi, nõustamisteenust või eelnimetatute

kombinatsiooni olenevalt lõppkasusaaja individuaalsest vajadusest (edaspidi ka toetuse saaja).

(2) Teenuse osutaja võib olla:

1) Eesti või välisriigi juriidiline isik või asutus, kes tegutseb täiskasvanute koolituse, teadus- ja

arendustegevuse, nõuandeteenuse osutamise või teadmussiirde valdkonnas ning kelle

põhikirjaline eesmärk on nimetatud valdkonna edendamine ning kes ei ole otseselt ega kaudselt

seotud äriühingutega, kes toodavad või turustavad tooteid või teenuseid, mille kasutamist nad

nõustavad;

2) täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses;

3) kõrgkool kõrgharidusseaduse tähenduses;

4) kutseõppeasutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses;

5) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse tähenduses;

6) patendivolinik;

7) standardimisorganisatsioon, akrediteerimisasutus või akrediteeritud isik.

(3) Teenuse osutaja võib olla ka juriidiline isik, kes osutab teenuseid, mis kuuluvad

EMTAK 2025 alusel järgmiste tegevusalade alla:

1) inseneritegevused ja nendega seotud tehniline konsultatsioon (EMTAK 2025, jagu N,

klass 7112);

2) programmeerimine (EMTAK 2025, jagu K, klass 6210);

6

3) teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas (EMTAK 2025, jagu N,

klass 7210).

(4) Välisriigi teenuse osutaja puhul võib aluseks võtta tema EMTAK 2025 koodile vastava

tegevusala Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev.2

2023) koodi:

1) 62.10 programmeerimine;

2) 71.12 inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine;

3) 72.10 teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas.

(5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud teenuse osutaja müügitulu oli teenuse osutamise aastale vahetult

eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta

aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle 50 000 euro.

(6) Teenuse osutaja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud.

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud

ettenähtud summas.

(7) Teenuse osutaja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse

kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(8) Teenuse osutaja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(9) Teenuse osutajal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296,

298, 2981, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(10) Kui teenuse osutaja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktide 18 ja 31 tähenduses, kui selline nõue tuleneb

asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist, ning tal ei tohi olla täitmata artikli 1 lõike 4 punktis a

nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi

tagasimaksmise kohta.

(11) Teenuse osutaja ei või olla regionaalministri määruses nr 113 „Perioodi 2003–2027

nõuandeteenuse osutamise toetus“ sätestatud nõuandeteenuse osutajate nimekirja kantud

nõuandeteenuse osutaja.

(12) Teenuse osutaja hoidub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

artikli 15 lõike 3 kohaselt huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus

teenuse osutajal või tema nimel tegutseval isikul on finantsalaseid, majanduslikke või muid

isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

3. peatükk

Osaku taotlemine

§ 10. Taotluse esitamine

(1) Osaku taotlemiseks esitab lõppkasusaaja teenuse osutaja nimel Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu

7

§-s 11 sätestatud nõuetele vastava taotluse.

(2) Mitme lõppkasusaaja nimel võib lõppkasusaajaid esindav esindusorganisatsioon esitada

ühistaotluse.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel.

(4) PRIA peatab asjaomasel kalendriaastal taotluste vastuvõtu, kui PRIA-le esitatud taotlustega

taotletav rahaline summa ületab osaku andmiseks ettenähtud eelarve.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Lõppkasusaaja esitab taotluses järgmised andmed:

1) lõppkasusaaja nimi ja registrikood ning lõppkasusaaja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) osaku kasutamise selgelt sõnastatud eesmärgid, toetatava tegevuse sisu ja oodatavad

väljundid ning seos ettevõtte ärimudeli ja arenguplaanidega ning teenuse osutaja valiku

põhjendus;

3) koolitatavate või nõustatavate nimekiri ametikohtade kaupa;

4) teenuse osutaja nimi, isiku- või registrikood ja kontaktandmed;

5) kinnituskiri, et teenuse osutaja nõustub toetuse saaja kohustustega;

6) kui osakut taotletakse riigiabina, peab lõppkasusaaja esitama taotluse, mis vastab komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 artikli 6 punktis 2 või komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6

punktis 2 sätestatud nõuetele.

(2) Koos taotlusega esitab lõppkasusaaja teenuse osutaja hinnapakkumuse, mis peab sisaldama

järgmisi andmeid:

1) teadmussiirde tegevuse nimetus;

2) teadmussiirde tegevuse pakkumise algus- ja lõppkuupäev;

3) abikõlblike kulude kogumaksumus;

4) teadmussiirde tegevuse osutaja nimi ja kontaktandmed;

5) lõppkasusaaja nimi;

6) hinnapakkumuse väljastamise kuupäev;

7) teadmussiirde tegevuse üksikasjalik kirjeldus;

8) teadmussiirde tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumus.

(3) Ühistaotluse puhul esitab esindusorganisatsioon lõikes 1 nimetatud andmed iga

lõppkasusaaja kohta eraldi.

4. peatükk

Osaku taotluse menetlemine

§ 12. Lõppkasusaaja, teenuse osutaja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning lõppkasusaaja, teenuse osutaja ja toetatava tegevuse

vastavust osaku saamise nõuetele kontrollib PRIA.

(2) Pärast taotluse esitamist esitab PRIA MTA-le osakut taotlenud FIE-de nimekirja nende

tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.

§ 13. Taotluse hindamine

8

(1) Nõuetekohaseks tunnistatud taotlused edastab PRIA sisuliseks hindamiseks Maaelu

Teadmuskeskusele (edaspidi METK).

(2) METK hindab taotlusi lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel taotluste esitamise

järjekorras, andes iga hindamiskriteeriumi eest hindeks 0 või 1.

(3) Positiivse hinnangu saamiseks peavad kõik lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumid olema

täidetud. Hindamiskriteeriumid on täidetud, kui kõigi hindamiskriteeriumite eest on saadud üks

hindepunkt. Ühistaotluse puhul hinnatakse iga lõppkasusaaja vastavust hindamiskriteeriumitele

eraldi.

(4) Taotluse hindamise kriteeriumid on järgmised:

1) taotluses kirjeldatud tegevus on kooskõlas lõppkasusaaja tegevusvaldkonnaga ja loob

lõppkasusaaja äritegevusele lisandväärtust;

2) lõppkasusaaja on veenvalt selgitanud, kuidas tegevus soodustab lõppkasusaaja

konkurentsivõime ja innovaatilisuse kasvu ning loob eeldused kõrgema lisandväärtusega

toodete, teenuste või tehnoloogiate arendamiseks või kohustuslike nõuetega kohandumiseks;

3) taotluses kirjeldatud tegevus eristub AKIS-e rakenduskavas ja AKIS-e teadmussiirde

tegevuskavades kinnitatud tegevustest;

4) lõppkasusaaja on veenvalt põhjendanud, miks ei saa tegevust mõistliku aja ega nõutava

kvaliteediga ellu viia nõuandeteenuse osutajate nimekirja kantud nõustaja;

5) tegevuse elluviimine on realistlik ja kulutõhus.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa osaku andmiseks ettenähtud

vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab osaku andmiseks ettenähtud

vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, osaku andmiseks ettenähtud vahendite piires, eelistades ajaliselt varem

esitatud taotlusi, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1

punkti 4 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud iga

hindamiskriteeriumi eest ühe hindepunkti.

(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

osaku summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 5

sätestatud tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

(5) PRIA teeb taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(7) Ühistaotluse puhul võib taotluse osalise rahuldamise teha ka iga lõppkasusaaja kohta eraldi.

9

5. peatükk

Toetuse saaja ja lõppkasusaaja kohustused ning toetuse maksmise tingimused ja kord

§ 15. Lõppkasusaaja ja toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid, ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

(2) Lõppkasusaaja ja toetuse saaja täidavad järgmisi kohustusi:

1) võimaldavad teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud osaku saamisega seotud

kontrolli ning osutavad selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldavad viibida lõppkasusaaja ja

toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitavad auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) teavitavad viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust;

4) jagavad METK-i nõudmisel osaku kasutamisel saadud kogemusi ja teadmisi;

5) osalevad METK-i kutsel teadmussiirde teemalises võrgustiku- või teavitustegevuses.

(3) Toetuse saaja eristab selgelt oma raamatupidamises osaku kasutamisega seotud kulud ning

neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.

(4) Lõppkasusaaja peab kuni PRIA poolt osaku maksmiseni vastama § 8 lõigetes 3 ja 4

sätestatud nõuetele.

(5) Toetuse saaja peab vastama § 9 lõigetes 6 ja 7 sätestatud nõuetele osaku maksmiseni.

(6) Ühistaotluse puhul teavitab lõike 2 punktis 3 sätestatud muudatustest PRIA-t taotluse

esitanud esindusorganisatsioon.

§ 16. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Osaku maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku elluviimist

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse 30 kalendripäeva

jooksul.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi ja isiku- või äriregistri kood;

2) selle lõppkasusaaja nimi või ärinimi ja isiku- või äriregistri kood, kellele toetatavat tegevust

osutati;

3) summa, mille maksmist taotletakse, ning arvelduskonto number osaku maksmiseks;

4) teave toetatava tegevuse maksumuse ja lõppkasusaaja omaosaluse tasumise kohta;

5) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta.

(3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid:

1) lõppkasusaajale väljastatud arve;

2) punktis 1 nimetatud arvel märgitud omaosaluse tasumist tõendav maksekorraldus või

väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) taotluses kirjeldatud toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, millest nähtub

toetatava tegevuse osutamine ja toetatavas tegevuses osalemine.

10

§ 17. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele.

§ 18. Osaku maksmine

(1) Osak makstakse toetuse saaja pangakontole üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning

tingimusel, et toetuse saaja ja lõppkasusaaja on järginud kõiki osaku andmise tingimustes

sätestatud nõudeid.

(2) PRIA teeb osaku maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne osaku maksmist

tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3) Kui enne osaku maksmist tehakse kindlaks, et lõppkasusaaja või toetuse saaja rikub

toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid lõppkasusaaja või toetuse saaja

kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada

makstavat osakut või keelduda osaku maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.

(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel osaku maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul

arvates §-s 16 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb osaku maksmisest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates osaku

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Osaku taotlemisega seotud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. Paragrahvis 4

sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral säilitab PRIA dokumente kümme aastat

arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

§ 20. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

11

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/424

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 põllumajanduse teadmussiirde- ja

innovatsioonisüsteemi (AKIS) osaku andmise tingimused“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu

Teadmuskeskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti

Toiduainetööstuse Liit, Eesti Aiandusliit, Eesti Maaelu Nõuandeteenistus, Eesti Erametsaliit

Kristiina Niilits

5657 0509 [email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse

„„Perioodi 2023–2027 põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS)

osaku andmise tingimused“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

(ELÜPS) § 2 lõike 2, § 7 lõike 2 ja § 12 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise

reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L

435, 06.12.2021, lk 1–186), artiklite 78 alusel.

1. jaanuaril 2023. aastal algas uus Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarveperiood 2023–2027,

mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–

2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/21151. Nimetatud määruse artikli 9

kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti

strateegiakava aastateks 2023–2027“2 (edaspidi strateegiakava), mis on kiidetud heaks Euroopa

Komisjoni otsusega. Strateegiakava raames antavad toetused on suunatud teadmiste ja

innovatsiooni edendamisele, sektori kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamisele ning

põllu- ja maamajanduse sidusamale arengule. Käesolev määrus reguleerib strateegiakava

sekkumise 0.1 „Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine“ tegevuse liigi „Teadmussiirde- ja

innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ osana antavat AKIS osaku toetuse andmise

tingimusi.

Määruse alusel toetavate AKIS osakute tegevused aitavad kaasa Vabariigi Valitsuse poolt 2021.

aasta aprillis heaks kiidetud riikliku valdkonna arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa) eesmärkide saavutamisele. Sekkumine

panustab PõKa teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde tegevussuunda. Tegevuste eesmärk

on toetada teadmiste ja innovatsiooni rakendamist põllu- ja maamajanduses, suurendada teadus-

ja arendustegevuse sidusust ettevõtlusega ning tugevdada AKIS osapoolte koostööd. Toetuse

kaudu panustatakse ka PõKa digipöörde, kliimamuutustega kohanemise, keskkonnahoidliku

tootmise ning noorte ja uute ettevõtjate kaasamise eesmärkidesse.

Eelnõu eesmärk on AKIS-e raames suurendada paindlikkust teadmussiirdeteenuste

kasutamisel, arendades põllu- ja maamajanduse, toidu käitlemise ning põllumajandussaaduste

töötlemisega tegelevate ettevõtjate ning regionaalministri määruse nr 113 “Perioodi 2023–2027

nõuandeteenuse osutamise toetus” nõuetele vastavate nõuandeteenuse osutajate (edaspidi

nõustaja) teadmisi ja oskusi, pakkudes personaalset ning taotleja vajadustest lähtuvat

ekspertteavet. AKIS osakut on võimalik kasutada teadusekspertiisiks või nõustamisteenuseks,

koolitusel osalemiseks, või kombineerides kõiki neid võimalusi, sõltuvalt kasutaja

individuaalsest vajadusest. Toetus suurendab AKIS osapoolte (tootjad, teadlased, nõustajad,

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R2115&from=ET 2 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 | Maaeluministeerium (agri.ee)

2

koolitajad ja ettevõtlusorganisatsioonid) koostööd, kiirendab innovatsiooni ja teaduspõhiste

lahenduste jõudmist praktikasse ning toetab teadmuspõhist ettevõtluskultuuri kooskõlas

Euroopa roheleppe ja ÜPP strateegiakavade eesmärkidega.

Toetatavad tegevused hõlmavad koolitusi, nõustamist, teaduslikku ekspertiisi ja nende

kombinatsioone, sh toote- ja teenusearendust, ärimudeli täiustamist ning andmepõhise

juhtimise ja digitaliseerimise ning tehnoloogiaalaseid konsultatsioone. Teenuseid osutavad

pädevad ja erapooletud asutused, kellel on valdkondlik kompetents ning kogemus

teadmussiirde, teadus- ja arendustegevuse või koolituse pakkumisel. Nendeks on näiteks

kõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, kutseõppeasutused, täienduskoolitusasutused,

standardimis- ja akrediteerimisasutused, insenertehnilised ettevõtted ning muud valdkondlikud

eksperdid. Tegu on täiendava meetmega nõuandeteenusele, kus nõustaja saab olla osaku

taotleja, kuid mitte teenusepakkuja. AKIS osaku raames ei saa toetust tegevusele, mida

pakutakse nõutaval tasemel nõuandeteenuse osutamise toetuse raames. AKIS osaku

teenuspakkujate ring on lai, et tagada erinevate vajadustega ettevõtjatele parim võimalik

juurdepääs erialasele või ettevõtlust toetavale kompetentsile.

Selliste teenuste pakkumise vajadus tuleneb Eesti põllu- ja maamajanduse arengusuundadest,

kus ettevõtted seisavad silmitsi kiirelt muutuvate tehnoloogiate, keskkonnanõuete ja

turuoludega. PõKa seab eesmärgiks teadmiste ja innovatsiooni parema rakendamise

ettevõtluses, digipöörde soodustamise ning kompetentsete spetsialistide ja nõustajate

järelkasvu tagamise. AKIS osaku toetus aitab neid eesmärke ellu viia, võimaldades ettevõtjatel

ja nõustajatel saada vajadustele vastavat, ajakohast teadus- ja tehnoloogiapõhist teavet.

Sekkumise eesmärk, sekkumisviisid ja võimalikud tegevused eesmärgi saavutamiseks selgitati

välja sektori esindusorganisatsioonide esitatud ettepanekute põhjal Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi juhtimisel toimunud strateegiakava ettevalmistamise arutelude

käigus3.

Eelnõu on vajalik strateegiakava kohase AKIS osaku toetuse andmiseks ning toetuse andmise

tingimuste kehtestamiseks.

Osaku andmise eesmärk on tagada osaku taotlejale puuduva ekspertteabe nõudluspõhine

kättesaadavus, et toetada uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamist ning kohandada

olemasolevaid lahendusi, kasvatades seeläbi põllumajanduse ja metsanduse sektori

konkurentsivõimet. Eesmärk saavutatakse teadmus- ja tehnoloogiasiirde ning koostöö kaudu

teadusasutuste, arendusasutuste ja sõltumatute ekspertidega, võimaldades kasutada ka

rahvusvahelist ekspertiisi.

Käesoleva meetme puhul on taotlejale loodud võimalikult madala halduskoormusega protsess,

kõik vajalikud andmed esitab osaku taotleja ühekordselt taotluses ning erinevad seotud asutused

suhtlevad omavahel andmevahetuse teel, et vältida topeltandmete esitamist. Näiteks kontrollib

osaku taotleja ja toetuse saaja kvalifikatsiooni jaoks vajalikku infot üks asutus, toetust hindab

teine asutus, kuid nendevaheline infovahetus toimub ilma, et taotleja peaks samu dokumente

korduvalt esitama. Taotlemisel on dokumentide esitamise nõuded lahendatud paindlikult,

teadmussiirde tegevuse pakkuja kohta võib esitada näiteks kas väljavõtte hinnakirjast, ametliku

3 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021- 2027 ettevalmistamine

3

tõendi või koolituspakkumise mitme osaku taotleja kohta. Üks osaku taotlus võib sisaldada

erinevaid sama pakkuja teadmussiirde tegevusi, üks osaku taotleja saab osakut kasutada

korduvalt. Kuna meede rakendub esmakordselt, ei ole võimalik halduskoormust hinnata

võrreldes varasema sama toetusega, kuid meetme ülesehitamisel on lähtutud HÕNTE § 41

põhimõttest, et taotleja halduskoormus oleks minimaalne, sealhulgas andmete ükskordse

esitamise printsiibist ja asutuste vahelisest koostööst. Eeldatavalt tagab selline korraldus

taotlejatele ja teenusepakkujatele lihtsama ja kiirema protsessi ning vähendab vigade esinemist

ja asjatute taotluste esitamist.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal– ja Põllumajandusministeeriumi teadus- ja

arendusosakonna valdkonnajuht Terje Kaelep ([email protected]) ja nõunik Kristiina Niilits

([email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal– ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Arro

([email protected]) ja keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 sätestab reguleerimisala.

Määruse eesmärk on kehtestada strateegikava „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakava aastateks 2023–2027“ sekkumise 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi

(AKIS) arendamise toetus“ osana antava põllumajanduse teadmussiirde- ja

innovatsioonisüsteemi (edaspidi AKIS) osaku andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

Määrusega reguleeritakse AKIS osaku raames toetatavaid tegevusi ja teenuseid, millele toetus

on suunatud. Määruse eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakava eesmärkide saavutamisele ning tagada toetuste andmise ja kasutamise

läbipaistvus.

Määrus hõlmab sätteid toetatavate tegevuste kohta, täpsemaid nõudeid osaku taotlejale ja

teenusepakkujale. Lisaks on määruses sätted toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise,

kontrollimise, toetuse vähendamise, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise, toetuse

maksmise kohta.

Eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi.

AKIS-e osaku (edaspidi osak) andmise eesmärk on arendada põllu-, metsa ja

maamajandustootjate, toidu käitlemise sealhulgas toidutöötlemise ning põllumajandussaaduste

töötlemisega tegelevate sektori ettevõtjate teadmisi ja oskuseid ning aidata nõustajatel

omandada puuduvaid valdkondlikuks arenguks vajalikke teadmisi. Oluline on ettevõtte

arenguvajadustest lähtuv teadmussiire ja koostöö, mis kiirendab uuenduslike ja kõrgema

lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamist ning rakendamist,

tugevdades seeläbi sektori ettevõtjate innovaatilisust ja konkurentsivõimet. Nõustajatel

võimaldatakse arendada edasi oma põhivaldkonna teadmisi või laiendada teadmisi teistes

valdkondades, et pakkuda kõrgematasemelist nõuandeteenust. Osaku kaasabil suureneb sidusus

põllu- ja maamajanduse ning teadus- ja arendustegevuste vahel ning kasvab sektori ettevõtjate

innovaatilisus ja konkurentsivõime.

4

Eelnõu § 3 sätestab toetusele kohalduvad riigiabi tingimused.

Riigiabi on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt

igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest mis tahes vormis antav abi, mis kahjustab

või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade

tootmist. Kuigi riigiabi on üldjuhul siseturuga kokkusobimatu, näeb ELTL ette ka erandeid,

mille alusel võib riigiabi teatud tingimustel lubada.

Põllumajandussektori eripärast tulenevalt sisaldab ELTL artikkel 42 riigiabi eeskirjade

kohaldamiseks erisätet, mis kajastub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115

artikli 145 lõikes 2. Selle kohaselt ei kohaldata riigiabi eeskirju toetustele, mis on seotud ELTL

I lisas nimetatud toodetega ehk põllumajandustoodetega. Seega kohaldatakse riigiabi nõudeid

üksnes juhul, kui toetatav tegevus ei hõlma põllumajandustoodete tootmist, töötlemist ega

turustamist. Seega kohaldatakse riigiabi eeskirju juhul, kui osakut taotletakse tegevuseks, mis

ei ole seotud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.

Nõustamis- ja teadmussiirde tegevuste korral on tegemist subsideeritud teenusega, kus osakut

(toetus) makstakse teenuse osutajale, kuid riigiabi või vähese tähtsusega abi saajaks loetakse

lõppkasusaaja. Vähese tähtsusega abi määra täitumist on võimalik lõppkasusaajal kontrollida

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist.

Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt kui osakut antakse tegevuse eest, mis ei kuulu ELTL artikli 42

(põllumajanduse erireeglid) kohaldamisalasse, siis käsitletakse seda Euroopa Liidu üldiste

riigiabi reeglite järgi. Sellisel juhul on toetus kas vähese tähtsusega abi või riigiabi ning selle

andmisel tuleb järgida vastavaid piirmäärasid ja tingimusi.

Eelnõu § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt on teenuste osutamine metsanduse valdkonnas riigiabi

vastavalt komisjoni määruse nr (EL) 2022/2472 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja

maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, artikli 48 tähenduses.

Eelnõu § 3 lõike 2 punkti 2 kohaselt on määruse alusel antav toetus vähese tähtsusega abi

komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt. Tegemist on vähese tähtsusega abiga, mille

andmisel järgitakse, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks

300 000 eurot. Ühe ettevõtjana käsitletakse kontserni kuuluvaid või muul viisil omavahel

seotud ettevõtjaid ning tuleb järgida kumuleerimisreegleid. PRIA kontrollib enne toetuse

andmist, et ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks abi ülemmäära.

Abi ei tohi olla otseselt seotud ekspordiga ega sõltuda tingimusest, et eelistatakse siseriiklikke

kaupu või teenuseid.

Eelnõu § 3 lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et toetust võib anda VKE-dele riigiabina kooskõlas

komisjoni määrus 651/2014 artikliga 18 ja 31. Artikli 18 kohaselt võib osakut anda tingimusel,

et täidetud on kõik selles artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused (sh väliskonsultandi teenus,

mitte-rutiinne iseloom, maksimaalne abimäär 50% ja taotluse esitamine enne tööde algust).

Artikli 31 kohaselt võib osakut anda tingimusel, et täidetud on kõik selles artiklis ja I peatükis

sätestatud tingimused. Maksimaalne abimäär on 50% antud määruses ja seda ei suurendata.

Sama kulu kohta antud abi ei või kumuleerimisel ületada lubatud maksimaalset abimäära.

Seega, kui vähese tähtsusega abi ei kasutata ja tuginetakse artiklitele 18 ja 31, on maksimaalne

abimäär 50%. Üldise grupierandi määruse alusel osaku taotlemisel ei ole taotleja raskustes olev

ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

5

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt, kui teenust osutatakse lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega abina,

ei tohi ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ületada komisjoni määruse

(EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse komisjoni

määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese

tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

Eelnõu § 3 lõike 5 kohaselt käsitletakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel kontserni

kuuluvaid või muul viisil omavahel seotud ettevõtjaid ühe ettevõtjana komisjoni määruse (EL)

2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Eelnõu § 3 lõike 6 kohaselt ei kohaldata määrust juhtudel, mis on sätestatud komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–6, komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1

ning komisjoni määruse (EL) nr 2022/2472 artikli 1 lõigetes 3–7. See tähendab, et toetuse

andmise piirangud ja välistused, mis on nimetatud Euroopa Liidu riigiabi õigusaktides,

rakenduvad ka käesoleva määruse alusel toetuse taotlemisel ja andmisel ning nendel juhtudel

toetust ei anta.

Eelnõu § 4 sätestatakse osaku raames toetatavad tegevused.

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, et osak on sihtotstarbeline ning suunatud vajaliku puuduva

ekspertteabe saamiseks, et saavutada §-s 2 sätestatud eesmärgid. Koolitus tähendab siinkohal

sihtrühma vajadustele kohandatud teadmiste ja oskuste arendamist struktureeritud

õppetegevuse käigus. Nõustamise ja konsultatsioonide all mõeldakse individuaalset või

organisatsioonile suunatud ekspertnõu andmist erialaspetsialistidelt. Siin ei ole mõeldud AKIS

nõuandeteenuse raames pakutavat teenust nõustajate nimekirja kantud nõustajate poolt.

Teaduslik ekspertiis viitab teadus- või arendusasutuse professionaalsele hinnangule või

analüüsile, nt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes TA-ekspertiis, sh TAIKS-

i andmekogus registreeritud eksperdi ekspertarvamus. Taotleja saab vastavalt oma vajadusele

koostada endale sobiva kombinatsiooni koolitusest, nõustamisest ja teaduslikust ekspertiisist,

et saavutada enda poolt nimetatud eesmärgid.

Toetatavaid teadmussiirde tegevusi on eelnõukohaselt kaheksa. Tegevused katavad laia spektri

teadmiste ja oskuste vajadusi, sh tehnilise arenduse ja töökorralduse parendamise uute

innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu kaudu, kvaliteedi- ja vastavusnõuete täitmise,

ärimudeli uuendamise ja andmepõhise juhtimise võimekuse loomise. Toetus on lubatud üksnes

juhul, kui sama tegevust ei rahastata teistest ÜPP sekkumistest, vältimaks topeltrahastust.

Toote- või teenusearenduse tehnoloogiaalased konsultatsioonid (lg 1 p 1) aitavad ettevõttel

uue idee viia teostatava lahenduseni. See võib tähendada uute toidutoodete või kõrvalsaaduste

väärindamise lahenduste väljatöötamist, säilivus- ja pakendustehnoloogiate valikut. Ekspertnõu

keskendub sobivate tehnoloogiate valikule, arendusplaanile ja riskide vähendamisele. Lubatud

on teaduslik ekspertiis, sh katsed või prototüüpimisega seotud analüüsid, mille eesmärk on

konkreetse lahenduse sobivuse tõendamine.

Toetatavad on ka sellised tootmis- või tehnoloogiaalased konsultatsioonid (lg 1 p 2), mis

on suunatud ettevõtte protsesside uuenduslikule tõhustamisele. Eesmärk on saavutada sujuvam

tootmine, parem ressursikasutus ja stabiilsem kvaliteet, mis suurendab konkurentsivõimet.

6

Toetatavad on protsessi-, turundus- ning organisatsiooni- ja juhtimisinnovatsiooni alased

konsultatsioonid (nt lühikeste tarneahelate ja otseturustuse lahenduste kavandamine ja

juurutamine). Toetatavad on ümberkujundused, millel on selge uuenduslik iseloom ja mõju

ettevõtte väärtusahelale. Toetatavad ei ole tegevused, mis on suunatud tavapäraste

tööprotsesside või rutiinse töökorralduse parenduseks. Näiteks ei ole toetatavad tavapärane

müügiplaani koostamine; rutiinne kvaliteedikontrolli juhendi uuendamine ilma sisulise

protsessiinnovatsioonita.

Metroloogia, standardiseerimise, akrediteerimise ja sertifitseerimise alased

konsultatsioonid (lg 1 p 3) aitavad nõuetele vastavaks muutuda või nõuetele vastavuse taset

hoida, usaldusväärseid mõõtmistulemusi saada ja kvaliteeti tõestada. Ettevõtete jaoks tähendab

see näiteks mõõteseadmete korrektset kalibreerimist, toiduohutuse süsteemide rakendamist,

mahe- või muude kvaliteedimärgiste nõuete täitmist ning vajadusel laboriprotseduuride

korrastamist. Korrektsed standardid ja sertifikaadid avavad turge ning vähendavad rikkumis- ja

tagasilükkamise riski ja suurendavad tarbijate usaldust.

Täienduskoolitusel osalemine, sh mikrokvalifikatsiooni omandamine (lg 1 p 4), võimaldab

sihipäraselt täiendada kompetentse, mida on vaja uute lahenduste kasutuselevõtuks.

Põllumajanduses on tüüpilised teemad täppisviljelus, taime- ja loomatervis, toiduohutus,

jätkusuutlikud praktikad ning digioskused. Mikrokvalifikatsioonid annavad selgelt mõõdetava

õpiväljundiga pädevuse.

Õppereisil või -päeval, sh välisriigis toimuval koolitust sisaldaval erialamessil (lg 1 p 5),

osalemine annab võimaluse tutvuda toimivate lahendustega ja hinnata nende sobivust oma

ettevõtte tingimustesse. Võimalik on näha kaasaegseid tehnoloogiaid ja korraldusvõtteid

näidistaludes, töötlemisettevõtetes või messidel, võrrelda alternatiive ja tuua tagasi praktilised

teadmised, mida saab rakendada. Messidel osalemisel katab osak ainult osalustasu või

täiendava koolituskulu, mitte reisikulud. Messil osalemise toetuse eelduseks on, et

messiprogrammis sisaldub koolituslik või selgelt teadmussiiret või ettevõtlusarendust toetav

osa ning see peab olema seotud toetatava tegevusvaldkonnaga, nagu on nimetatud käesoleva

paragrahvi lõikes 3. Pelgalt messi külastamine väljapanekutega tutvumiseks ei ole toetatav

tegevus.

Ärimudeli arendamise, muutmise või täiendamise alased konsultatsioonid (lg 1 p 6)

aitavad kujundada väärtuspakkumist ja tulumudeleid. Põllumajanduses tähendab see näiteks

otseturustuse ja lühikeste tarneahelate ülesehitamist, ühisturustuse või koostöövormide

kavandamist, kõrvalsaaduste ringmajanduslikku väärindamist ja hinnastrateegia korrigeerimist.

Tulemuseks on paremini toimiv ja tururiskide suhtes vastupidavam äri.

Intellektuaalomandi kaitse alased konsultatsioonid (lg 1 p 7) tagavad, et välja töötatud

lahendused, kaubamärgid või retseptid oleksid kaitstud ja neid saaks ohutult

kommertsialiseerida. See on oluline nii tehnoloogiliste uuenduste kui ka toodete eristamiseks

turul, võimaldades teha koostööd partneritega ja kaasata investeeringuid ilma, et ettevõtjad

loovutataks kontrolli enda loodu üle.

Andmepõhise juhtimise ja otsustamise võimekuse suurendamise alased konsultatsioonid (lg 1 p 8) keskenduvad sellele, kuidas koguda, ühildada ja kasutada ettevõtte andmeid

otsustusteks. See võimaldab andurite ja masinate kogutud andmeid siduda juhtimissüsteemide

ja selgete tulemusnäitajate ning rakendada analüütilisi tööriistu, mis aitavad prognoosida saaki,

optimeerida sööta või energia tarbimist ja vähendada riske. Nii muutuvad otsused kiiremaks,

7

täpsemaks ja kulutõhusamaks. Saadud uus teave võib olla andmeanalüüsi, andmete

tõlgendamise või andmete parema kogumise praktikate alane.

Eelnõu § 4 lõike 2 eesmärk on tagada, et osaku raames toetatavad tegevused vastaksid osaku

lõppkasusaaja tegelikele arenguvajadustele ning looksid ettevõtjale lisandväärtust võrreldes

olemasolevate AKIS-e teadmussiirde-, nõuande- ja innovatsiooniteenustega. Osak ei ole

mõeldud tavapäraste koolitus- või nõustamisteenuste rahastamiseks, vaid nende olukordade

jaoks, kus osaku taotleja vajab spetsiifilist, kõrgema kompetentsusega või teaduspõhist

ekspertteavet.

Osaku fookus on ettevõtteid aidata individuaalsete arengutõkete ületamisel ja nende

innovatsioonivõimekuse suurendamisel, võimaldades neil ligipääsu täiendavale ekspertteabele

ja teha koostööd kitsamalt spetsialiseerunud asjakohaste erialaspetsialistidega. Selline

lähenemine täiendab olemasolevat teadmussiirde-, nõuande- ja innovatsioonitegevuste

raamistikku.

Osaku puhul on rõhuasetus individuaalsusel. Iga tegevus peab lähtuma konkreetse osaku

lõppkasusaaja arengueesmärkidest. Nendeks võib olla nt tehnoloogiline uuendus, toodete

lisandväärtuse kasvatamine, digitaliseerimise juurutamine või keskkonnasõbralike

tootmistavade rakendamine. Selline individuaalne lähenemine aitab vältida dubleerimist teiste

ÜPP sekkumistega. Toetus peab panustama osaku lõppkasusaaja tegelikku arengusse, mitte ei

ole mõeldud korraliste tegevuste kulude katmiseks. Osaku lõppkasusaaja saab kasutada just

tema vajadustel kohanduvat ekspertiisi ja teenuseid, mis toetavad strateegilisi muudatusi või

innovatsiooni ettevõttes ning mille tulemusel paraneb osaku lõppkasusaaja konkurentsi- ja

kohanemisvõime.

Eelnõu § 4 lõige 3 määratleb tegevusvaldkonnad, milles on lubatud kasutada määruse alusel

antavat osakut. Osaku taotluse esitamisel märgib lõppkasusaaja taotlusele valdkonna, millesse

toetatav tegevus on suunatud. Lisaks selgitab, kuidas toetatav tegevus panustab valitud

valdkonda, nt toote- või teenusearenduse tehnoloogiaalase konsultatsiooni võtmise puhul peab

olema kirjeldatud, miks lõppkasusaajal taimekasvatuse valdkonnas sellist teenust vaja on. Iga

tegevus peab panustama ühe või mitme ÜPP strateegiakava erieesmärgi saavutamisse, et katta

kogu põllumajandus- ja toidusüsteemi väärtusahel. Osak on suunatud teadmus- ja

tehnoloogiapõhiste muudatuste elluviimiseks vajaliku teabe varumisse, et toetada ettevõtjaid

konkurentsivõime ja sissetulekute stabiilsuse ning väärtusahelas positsiooni tugevdamisel,

panustada kliima- ja keskkonnasihtide täitmisesse, aidata kaasa elurikkuse säilitamisele ning

teadmiste, innovatsiooni ja digitaliseerimise rakendamisele maapiirkondades.

Taimekasvatus ja aiandus (lg 3 p 1), sh mahetootmine, on olulised Eesti toidujulgeolekule,

aga sektori arengut survestavad ilmastikuriskid, sisendihindade kõikumine ja nõuded

taimekaitses, samas on pikaajalise tootmisvõime eelduseks hoida mulla viljakust stabiilselt heas

seisus. Osak antud valdkonnas saab aidata saagikuse tõstmise, kvaliteedi stabiliseerimisega,

mullatervise hoidmise ning tootmise ressursitõhususe suurendamisega, toetades samaaegselt nii

majanduslikke kui ka keskkonnaeesmärke.

8

Loomakasvatus ja mesindus (lg 3 p 2), sh mahe, on paljudes maapiirkondades sissetuleku ja

tööhõive kese. Sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja lahendusi metaani- ja

ammoniaagiheite vähendamiseks, loomade tervise ja heaolu parandamiseks ning

antibiootikumide sihipärasemaks kasutuseks. Mesindus toetab tolmeldamist ja elurikkuse

säilimist. Nende valdkondade prioriteetne toetamine aitab vähendada keskkonnajalajälge, tõsta

tootmise vastupanuvõimet ja kvaliteeti ning kaitsta tootjate tulubaasi.

Toidusüsteemide valdkond (lg 3 p 3) hõlmab endas toidu tootmist, töötlemist, toiduohutust,

tarneahela korraldust ja müügiedendust. Oluline on lisandväärtust suurendada läbi

väärindamise ja kõrvalsaaduste ringkasutuse. Toiduohutuse ja jälgitavuse tugevdamine ning

lühikeste tarneahelate arendamine on valdkondlikult olulised. Turundus- ja müügivõimekuse

tõstmine parandab tootjate läbirääkimispositsiooni.

Põllumajanduslik ühistegevus, ettevõtlus ja juhtimine (lg 3 p 4) on seatud fookusesse, kuna

Eesti põllumajandus on struktuurselt killustunud, kuid samas on üksiktootjate turujõud piiratud.

Koostöö, ühisturustus, professionaalne juhtimine ja riskijuhtimine võimaldavad vähendada

kulusid, jagada riske, võtta kiiremini kasutusele innovaatilisi lahendusi ning toetada

põlvkonnavahetust. Eelnimetatud võimekuste arendamine on eeltingimus, et investeeringutest

tekiks püsiv tootlikkuse ja konkurentsivõime kasv.

Põllumajanduskeskkonna valdkonna (lg 3 p 5) toetamine, sh rohestamine, agrometsandus ja

taastav põllumajandus, on otseselt suunatud kliimaeesmärkide ja looduskapitali hoidmisele.

Süsiniku sidumine, mullatervise parandamine ja elurikkuse toetamine suurendavad tootmise

vastupidavust ilmastikuriskidele. Valdkondliku teadmuse suurendamine aitab täita ÜPP

keskkonna- ja kliimasihte viisil, mis on ühtaegu ökonoomselt mõistlik ja ökoloogiliselt tõhus.

Põllumajandussektori digitaliseerimine (lg 3 p 6) on horisontaalne võimendaja, mis aitab üle

minna andmepõhisele otsustamisele, täppisviljelusele, automatiseerimisele ja kaugseirele.

Digilahendused vähendavad sisendikulu, leevendavad tööjõupuudust ning alandavad nii

ettevõtja kui ka riigi halduskoormust. Digitaliseerimise toetamine kiirendab teadmiste levikut

ja innovatsiooni ülevõttu, mis on kooskõlas ÜPP eesmärgiga soodustada teadmussiiret ja

innovatsiooni.

Põllu- ja maamajanduse ning toidutoomise uued tehnoloogiad (lg 3 p 7), sealhulgas

uuendtoit, uued valguallikad ja aretustehnoloogiad, on vajalikud toidujulgeoleku

tugevdamiseks, impordisõltuvuse vähendamiseks ja kliimajalajälje alandamiseks. Need loovad

uusi turuvõimalusi ning võimaldavad tootmist ümber kujundada ressursitõhusamaks ja

vastupidavamaks. Tehnoloogilise arengu varajases faasis on erasektori investeerimisvalmidus

sageli piiratud kõrge riski tõttu. Seetõttu on avaliku toetuse sihistatud panus põhjendatud ja

kooskõlas ÜPP eesmärgiga soodustada innovatsiooni ning üleminekut kestlikumatele

tootmisviisidele.

Eelnõu § 4 lõige 4 sätestabtegevused, mille elluviimist ei toetata. Osakut ei saa kasutada

turundus- ja müügiplatvormide, nagu veebilehe või e-poe, loomiseks ega rutiinseks

tarkvaraarenduseks või versiooniuuendusteks, sest need on ettevõtte tavapärased tegevuskulud.

Samuti ei rahastata ettevõttesiseste protsesside või teenuste arendamist, mille tulemus on

suunatud peamiselt operatiivse töökorralduse optimeerimisele, mitte uue teadmise või

9

tehnoloogilise lahenduse rakendamisele (nt. uuenduslik lahendus võib olla lean juhtimine

põllumajanduses).

Kirjanduspõhist teostatavusuuringut ja turu-uuringut ei toetata, kuna need ei hõlma

lõppkasusaajale vajaliku rakendusliku ekspertiisi siiret ega uue tehnoloogia või meetodi

valideerimist. Samuti ei rahastata teenuspakkuja enda toodete alast nõustamist (nt. väetisealane

nõustamine ei saa olla nõustatud väetist turustava ettevõtte poolt), vältimaks huvide konflikti ja

müügitoe katmist AKIS vahenditest; see ei välista sõltumatu eksperdi konsultatsiooni, mis

võrdleb alternatiivseid tehnoloogiaid.

Eelnõu § 4 lõige 5 sätestab, et tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist. See

tähendab, et enne taotluse esitamist ei tohi alustada toetatava tegevuse elluviimist, võtta sellega

seotud siduvaid kohustusi. Siduva kohustuse võtmisena käsitatakse eelkõige lepingu sõlmimist,

tellimuse kinnitamist või muud kohustust, mille täitmine on lõppkasusaajale ja teenuseosutajale

õiguslikult siduv. Samuti peavad toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, näiteks

arved, üleandmise-vastuvõtmise aktid või muud samaväärsed dokumendid, olema väljastatud

kõige varem taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Nõue aitab tagada võrdse kohtlemise,

osaku sihipärase kasutamise ning selle, et osak antakse üksnes tegevustele, mille elluviimise

otsus sõltub toetuse saamisest.

Eelnõu § 5 sätestab toetuse määra ja suuruse.

Eelnõu § 5 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et maksimaalne summa ühe osaku kohta on 3000 eurot

ning osakut antakse kuni 90 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. See

tähendab, et lõppkasusaaja peab ise rahastama osaku raames läbi viidud tegevust vähemalt 10

protsendi ulatuses. Osakut antakse kuni 90 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu

maksumusest, kuid välja makstava osaku summa ei tohi ületada 3000 eurot. Näiteks, kui

toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumus on 2200 eurot, siis väljamakstav osaku summa

on 1980 eurot, ning lõppkasusaaja peab ise finantseerima 10 protsenti ehk 220 eurot osaku

kogumaksumusest. Juhul kui taotletav summa on suurem kui on maksimaalne osakusumma,

siis on lõppkasusaaja omafinantseering selle võrra suurem. Juhul kui teadmussiirde teenuse

osutaja soovib suuremat ettemaksu kui määruses sätestatud, siis on see teadmussiirde teenuse

osutaja ja lõppkasusaaja omavaheline kokkulepe.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt antakse osakut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2115, artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude

hüvitamisena.

Eelnõu § 5 lõige 4 sätestab, et mitme lõppkasusaaja nimel võib esitada ühistaotluse. Sel juhul

rakendub lõikes 2 sätestatud väljamakstava osaku määr iga lõppkasusaaja abikõlblikele

kuludele eraldi. Kui ühistaotluses on vähem kui viis lõppkasusaajat, kujuneb taotluse

maksimaalne maht lõppkasusaajate individuaalsete piirsummade summana. Juhul kui mitme

lõppkasusaaja nimel esitatud taotluses on viis või rohkem lõppkasusaajat, siis on maksimaalne

osakusumma 15 000 eurot kalendriaastas.

Näiteks kolme lõppkasusaajaga nimel esitatud taotluses, kus iga lõppkasusaaja toetuse

maksimaalne suurus on 3000 eurot, on kogu mitme lõppkasusaaja nimel esitatud taotluse

maksimaalne maht 9000 eurot. Kui grupis on kuus lõppkasusaajat, on kogu ühistaotluse

maksimaalne toetussumma 15 000 eurot, sõltumata sellest, et individuaalne piirsumma

jätkuvalt kehtib igale lõppkasusaajale eraldi. Kogu osaku summa jaguneb lõppkasusaajate vahel

10

vastavalt nende abikõlblikele kuludele ning osaku määra rakendatakse igale lõppkasusaajale

individuaalselt.

Näiteks kui kolmest lõppkasusaajast üks on juba varem kasutanud ära 1500 eurot oma

individuaalsest 3000 euro suurusest piirsummast, siis ühistaotluse maksimaalne summa on

7500 eurot (2 * 3000 + 1 * 1500). Kui grupis on viis lõppkasusaajat ja üks neist on eelnevalt

kasutanud 1500 eurot toetust, on kogu ühistaotluse maksimaalne summa 13 500 eurot (4 * 3000

+ 1 * 1500).

Kui grupis on kuus lõppkasusaajat, kehtib ühistaotlusele samuti üldine ülempiir 15 000 eurot

ning individuaalne maksimaalne piir iga lõppkasusaaja kohta on 3000 eurot. Näiteks juhul, kui

ühel lõppkasusaajal on varasemalt kasutatud 1500 eurot ehk tal on alles kasutamiseks veel 1500

eurot, siis toetuse jagamisel on olukord, kus sellest summast katab üks lõppkasusaaja oma

abikõlblikud kulud 1500 euro eest ja ülejäänud 13 500 eurot jaotub viie lõppkasusaaja vahel

(2700 eurot igaühele). Selliselt on võimalik kombineerida erinevate lõppkasusaaja toetuse jääke

nii, et kogu osaku maksimaalpiir 15 000 eurot ära kasutatakse, kus individuaalsed limiidid

jaotuvad vastavalt varem kasutatud osakusummadele ja lõppkasusaajate arvule.

Iga lõppkasusaaja võib kasutada vähem kui tema maksimaalne limiit ehk näiteks juhul, kui ühel

lõppkasusaajal on jäänud kasutada vaid 1500 eurot, võivad kõik grupi liikmed soovi korral

piirata ka enda taotlust selle summaga, st igaüks kasutab 1500 eurot, siis oleks osakusumma

kuue lõppkasusaaja puhul kokku 9000 eurot. Kui ülejäänud lõppkasusaajad soovivad suuremat

osakut, võivad nad individuaalses mahus (nt 2700 eurot) oma osa katta, kuid see eeldab

kokkulepet ning võimalik, et suuremat omafinantseeringut. Sellisel juhul peab arvest selgelt

nähtuma, millises mahus iga ettevõte oma aastasest individuaalsest osakupiirist kasutab ning

kuidas ülejäänud omaosalused arveldatakse osaku väliselt. Osaku omaosaluse määr teenuse

lõppkasusaajale on vähemalt 10 protsenti osaku abikõlblikust maksumusest.

Kui lõppkasusaaja on käibemaksukohustuslane siis on abikõlblik ainult tegevuse ilma

käibemaksuta summa. Näiteks, kui toetatava tegevuse maksumus koos käibemaksuga on 2728

eurot ning lõppkasusaaja on käibemaksukohustuslane, siis tegevuse abikõlbliku kulu

maksumus on 2200 eurot, millest osakusumma 1980 eurot, ning taotleja peab teenuse pakkujale

maksma käibemaksu osa ehk 528 eurot ning finantseerima abikõlbliku kulu maksumusest 10

protsenti ehk 220 eurot osaku kogumaksumusest. Kokku peab lõppkasusaaja teenusepakkujale

tasuma 748 eurot.

Eelnõu § 5 lõiked 5 ja 6 sätestavad, et lõppkasusaaja omaosaluse määr on vähemalt 10%

toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest või riigiabina antava abi puhul 50%. See

tähendab, et iga lõppkasusaaja lõikes peab tasuma minimaalselt kümnendiku vastava tegevuse

kuludest. Mitme lõppkasusaaja nimel esitatud taotluse korral rakendub omaosaluse nõue iga

lõppkasusaaja abikõlblikele kuludele eraldi. Kulude jagamine võimaldama selgelt tuvastada,

millise osa kogukulust katab osak ja millise osa iga lõppkasusaaja omafinantseering.

Eelnõu § 6 sätestab abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud.

Eelnõu §-s 6 lõikes 1 selgitatakse, millised kulud on toetatava tegevuse raames abikõlblikud

ning millised nõuded nendele kuludele kehtivad. Abikõlblikud kulud on need kulud, mis on

vajalikud toetatava tegevuse elluviimiseks ning on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja

majanduslikult soodsaimal viisil.

11

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et eksperdile või nõustajale makstava tasu ehk toetatud

tegevuse pakkuja teenuse tasu all mõistetakse tasu toetatavates valdkondades teabe eest, mille

sisuks on taotleja ärilistest eesmärkidest lähtuvate vajalike teadmiste ja oskuste pakkumine. See

hõlmab konsultatsioone, juhendamist, analüüsi või analüüsi metoodika koostamist või

teadmussiirde ürituse läbiviimist. Abikõlblik on üksnes otsene teenuse maksumus vastava

hinnakirja, lepingu või hinnapakkumise tingimustel. Pakkumuses on fikseeritud töömaht ja

tulemid, mis on otseses seoses osakueesmärgi saavutamisega. Teenustasu ei hõlma ega muuda

abikõlblikuks teenusepakkuja arvel esitatud muid kõrvalkulusid, sealhulgas transpordi-,

majutus- ja muid töölähetuskulusid, samuti ei sisalda see taotleja tavapäraseid tegevus- ja

üldkulusid.

Abikõlbliku kuluna koolituse osalustasu ja teadmussiirde tegevuses osalemisel mõistetakse

registreerimis- või õppetasu, mis on makstud koolituse, seminari, töötoa, teabepäeva,

demopäeva või muu teadmussiirde ürituse korraldajale vastavalt hinnakirjale, pakkumusele või

lepingule. Abikõlblik on üksnes tasu, mis on otseselt seotud konkreetse toetatava tegevusega.

Osalustasu ei hõlma ega muuda abikõlblikuks osalejale üritusega kaasnevaid transpordi-,

majutus- või muid töölähetuskulusid ega osaleja tavapäraseid tegevus- ja üldkulusid.

Abikõlblik ei ole nõuandeteenuse osutaja poolt osutatud nõustamine, kuna nad on antud

määruses lõppkasusaaja rollis.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse kulud, mis ei ole toetatava tegevuse elluviimise kontekstis

abikõlblikud. Näiteks ei ole abikõlblikud enne taotluse esitamist tehtud kulud ega kulud, mis

on seotud maksude, litsentside, trahvide või intressidega. Samuti ei ole abikõlblikud kulud, mis

on seotud investeeringutega tootmis- või töötlemisseadmetesse, ega kulud, mis on seotud

ettevõtte ümberkorraldamisega või ülevõtmisega jne.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, artikli 73 lõikes 3 sätestatud

kulud, milleks on:

a) põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine;

b) toetusõiguste ostmine;

c) maa ostmine;

d) loomade ost ning üheaastaste taimede ost ja nende taimede istutamine muul eesmärgil kui:

i) loodusõnnetuse, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofi tagajärjel kaotatud

põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;

ii) kariloomade kaitsmine suurkiskjate eest või kasutamine masinate asemel metsanduses;

iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 (45) artikli 2 punktis 24

määratletud ohustatud tõugude kasvatamine artiklis 70 osutatud kohustuste alusel või

iv) geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamine artiklis 70 osutatud

kohustuste alusel.

e) laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu

toetusena;

f) investeeringud suuremahulisse taristusse, mille liikmesriik on kindlaks määranud oma ÜPP

strateegiakavas ja mis ei ole osa määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 sätestatud kogukonna

juhitud kohaliku arengu strateegiatest, välja arvatud lairibaühendusse ja üleujutuste või

rannikukaitsega seotud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on vähendada võimalike

loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärgi;

12

g) investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses keskkonna- ja kliimaeesmärkidega

lähtuvalt kestliku metsanduse põhimõtetest, mis on välja töötatud üleeuroopalistes

metsastamise ja taasmetsastamise suunistes.

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamist või taotluse esitamise päeval;

4) taotleja tavapärane tegevus- ja üldkulu, milleks on näiteks remondi, rendi, üüri, sidekulu

ning muu tavapärane tegevus- ja üldkulu;

5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, leppetrahv ja

viivis, tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;

6) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

7) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;

8) transpordi-, majutus- jm töölähetuskulu;

9) kulu, mis on kaetud riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või

muu tagastamatu riigiabiga; 10) Topeltrahastamise vältimiseks ei ole abikõlblik ükski osakuga seotud kulu, mis on juba osaliselt või täies ulatuses kaetud arendusosaku, nõuandeteenuse, innovatsioonikoostöö projektide või AKIS arendamise toetusega. Taotleja kohustub tagama ja tõendama, et sama kuluühikut ei hüvitata mitmest allikast. Piiritluste eesmärk on suunata toetus sihipäraselt teadmiste ja ekspertiisi omandamisse ettevõtte arenguvajadustest lähtuvalt, vältides samal ajal tavapäraste äritegevuste, turunduse või müügitoe rahastamist. Kui taotleja esitab taotluse näiteks 2026. aastal, kontrollitakse topeltrahastust kogu taotluse

kulude abikõlblikkuse perioodi kohta ning tagasiulatuvalt vähemalt ÜPP 2023–2027 perioodi

algusest (st alates 1.01.2023), et sama kuluühikut ei oleks juba kaetud AKIS i nõuandeteenuse,

arendusosaku, innovatsioonikoostöö projektide PRIA poolt. AKIS arendustoetuse

käskkirjaliste tegevuste osas kontrollib kattuvust METK. Kontroll hõlmab ka paralleelselt

käimasolevaid projekte. Taotluse esitamise järgselt PRIA teeb võimalike kattuvuste

tuvastamiseks ristkontrollid asjakohaste registritega ja esitatud andmetega. 11) osaku elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu.

Eelnõu § 7 sätestatakse lõppkasusaaja, kes saab osakut määruse raames taotleda.

Lõppkasusaaja on ettevõtja äriseadustiku tähenduses, sealhulgas ka ettevõtjaid ühendav

tulundusühistu või maaparandusühistu. Esindusorganisatsiooni puhul võib taotleja olla

sõltumata tegutsemisvormist. Äriseadustiku kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma

nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv

tegevus. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.

Lõppkasusaaja võib olla ka nõustaja, kes on kantud nõuandeteenust osutavate nõustajate

nimekirja.

Eelnõu § 8 sätestab nõuded lõppkasusaaja kohta.

Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse nõuded osakut taotleva ettevõtja põhitegevusala valdkonna

kohta. Ettevõtja eelmise majandusaasta põhitegevusala peab taotluse esitamise ajal äriregistri

andmetel olema määratletud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2025

(edaspidi EMTAK 2025) kohaselt ning kuuluma ühte järgmistest tegevusvaldkondadest

vastavalt eelnõu § 8 lõike 1 punktides loetletule:

EMTAK kood Tegevusalad

A01 Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

(v.a A017: Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad)

Siia kuuluvad näiteks:

A011: Üheaastaste põllukultuuride kasvatus;

13

A012. Mitmeaastaste taimede kasvatus;

A013: Taimede paljundamine;

A014: Loomakasvatus;

A015: Segapõllumajandus;

A0116: Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed

tegevused.

A021 Metsakasvatus jm metsamajanduse tegevusalad

Siia kuulub nt metsa istutamine, taasmetsastamine, harvendamine,

metsakaitse, võsa, paberipuu ja küttepuude kasvatus, metsapuid

kasvatavate puukoolide tegevus.

A023 Loodussaaduste, v.a puidu varumine

Siia kuulub näiteks loodussaaduste kogumine (nt metsaseened, marjad,

pähklid, tammetõrud, sammal, jne).

C10 Toiduainete tootmine (v.a C102 kala, koorikloomade ja molluskite

töötlemine ja säilitamine)

Siia kuulub näiteks:

C101: Liha töötlemine ja säilitamine ning lihatoodete tootmine;

C103 Puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine;

C104: Taimse ja loomse õli ja rasva tootmine;

C105: Piimatoodete ja toidujää tootmine;

C106: Jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmine;

C107: Pagari- ja makaronitoodete tootmine;

C108: Muude toiduainete tootmine (sh nt suhkru ja

suhkrukondiitritoodete, valmistoidu, maitseainete ja -kastmete, tee ja

kohvi töötlemine);

C109: Valmis loomasööda tootmine.

C11 Joogitootmine

Siia kuulub näiteks alkoholivabade jookide, kääritatud (õlu, vein) ja

destilleeritud jookide tootmine.

Osaku taotlemisel märgib taotleja oma taotlusele põhitegevusalale vastava EMTAK 2025

koodi. Selgitavate kommentaaridega EMTAK 2025 on kättesaadav Registrite ja Infosüsteemide

Keskuse (RIK) veebilehel http://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad, ülaltoodud

tabel annab tegevusalade jaotusest gruppideks üldistatud ülevaate, üksikasjalikumat jaotust

tuleks siiski vaadata viidatud veebilehelt.

Eelnõu § 8 lõige 2 sätestab, et lõppkasusaaja riikliku maksu võlg koos maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intressiga peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku

maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille

tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et osakut

saavad vaid need taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Osakut antakse üksnes

neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud.

Maksukorralduse seaduse § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks

tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress

ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. ELÜPS

§ 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta osakusaamiseks

esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste menetlemise ajal ja enne

14

osaku väljamaksmist osaku taotleja ja teenusepakkuja riikliku maksu võla olemasolu ning

maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 8 lõige 3 sätestab, etlõppkasusaaja suhtes ei tohi toimuda likvideerimismenetlust ega

pankrotimenetlust. See tähendab, et lõppkasusaaja äritegevus peab olema stabiilne ning ta ei

tohi olla finantsraskustes. Lisaks ei tohi lõppkasusaajal olla kohtuotsusega välja kuulutatud

pankrotti või algatatud sundlõpetamist. Samuti ei tohi lõppkasusaajal olla kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust, mis võib tähendada, et lõppkasusaajal juriidiline seisund ei ole korras või

tal on võlgnevused riigi ees.

Eelnõu § 8 lõige 4 sätestab, et kui lõppkasusaaja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese

tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on ta tagasimaksmisele kuulunud summa

tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud

ettenähtud tähtajal ja summas. Selle nõude eesmärgiks on maandada riigile lisanduvate rahaliste

kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise

sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 8 lõige 5 sätestab, et lõppkasusaajal ei tohi olla kehtivat karistust karistusseadustiku

paragrahvides sätestatud süütegude toimepanemise eest (KARS §-s 491 - ettevõtluskeeld; 209 -

kelmus, 2091 - hankekelmus; 210 - soodustuskelmus, 296 - altkäemaksu vahendus, 298 -

altkäemaksu andmine, 2981 - mõjuvõimuga kauplemine, 372 - tegevusloata ja keelatud

majandustegevus; 373 - ärikeelu rikkumine või 384 - maksejõuetuse põhjustamine).

Eelnõu § 8 lõige 6 sätestab nõuded lõppkasusaajale, kui lõppkasusaaja on riigiabi saaja. See

tähendab, et lõppkasusaaja ei tohi olla majanduslikult ebastabiilses seisundis, kus ta on näiteks

kaotanud enam kui poole oma osa- või aktsiakapitalist akumuleeritud kahjumite tõttu, on

kaotanud enam kui poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist, tal on toimumas

maksejõuetusmenetlus või ei ole ta täitnud eelnevate päästmis- või ümberkorraldusabide

tingimusi. Lõppkasusaajale ei tohi välja maksta uut riigiabi, kui tal on täitmata varasem

korraldus tagastada juba saadud ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi.

Eelnõu § 8 lõige 7 sätestab lõppkasusaajale kvalifikatsiooninõude, mille kohaselt peab tegu

olema äriseadustiku tähenduses ettevõtjaga, kes on § 8 lõikes 1 nimetatud põhitegevusalal

tegutsenud vähemalt taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ning kelle

müügitulu samal majandusaastal on vähemalt 4000 eurot. Müügitulu hinnatakse majandusaasta

aruandes kajastatud kogumüügituluna. Taotluse esitamine on lubatud üksnes juhul, kui

mõlemad tingimused on samaaegselt täidetud.

Eelnõu § 8 lõige 8 sätestab, et kui lõppkasusaaja on äriühing ja tema vahetult eelnenud

majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ning selle aruande esitamise tähtaeg ei ole

taotluse esitamise hetkel saabunud, lähtutakse hindamisel nendest varasematest majandusaasta

aruannetest, mille esitamise tähtajad on möödunud. See võimaldab tugineda viimasele

seadusest tuleneva tähtajani esitatud aruande andmetele ega eelda esitamata aruande

ennetähtaegset esitamist. Juhul kui ühtegi sellist varasemat aruannet ei ole, nt äsja asutatud

äriühingul, ei ole võimalik lõikes 8 sätestatud tingimuste täitmist tõendada.

Eelnõu § 8 lõige 9 sätestab, et kui lõppkasusaaja on FIE ning tema vahetult eelnenud

maksustamisperioodi tuludeklaratsiooni vorm E ei ole Maksu- ja Tolliametile esitatud ning

vormi esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkel saabunud, tuginetakse nendele

15

varasematele vormidele E, mille esitamise tähtajad on möödunud. See võimaldab hindamisel

kasutada viimast tähtajaks esitatud vormi E andmeid ega eelda esitamata deklaratsiooni

ennetähtaegset esitamist. Kui FIE-l puuduvad varasemad tähtajaks esitatud vormid E, ei ole

võimalik lõikes 8 sätestatud tingimuste täitmist kinnitada.

Eelnõu § 9 sätestab nõuded toetatava teenuse osutajale

Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab nõuded toetatava teenuse osutajale. Sätte eesmärk on määratleda

toetatava teenuse osutaja mõiste ning täpsustada tema roll osaku rakendamisel. Teenuse

osutajaks on isik või asutus, kes on osaku saaja strateegiakava sekkumise „Teadmussiirde- ja

innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames ning osutab selle eest

lõppkasusaajale tema vajadustest lähtuvat teenust. Teenus võib seisneda koolituses,

teadusekspertiisis, nõustamises või nende tegevuste kombineerimises. Sättega rõhutatakse, et

teenuse sisu ei ole ühetaoliselt ette määratletud, vaid see peab lähtuma lõppkasusaaja

individuaalsest vajadusest ja arengueesmärkidest. Samuti selgitatakse, et käesoleva meetme

kontekstis on teenuse osutaja ühtlasi toetuse saaja.

Eelnõu § 9 lõige 2 määratleb, kes on teenuse osutaja, et tagada osaku raames ostetava teenuse

kvaliteet, sõltumatus ja piisav teostusvõimekus. Abikõlblik teenuse osutaja on:

1) Eesti või välisriigi juriidiline isik või asutus, kelle põhikirjas on täiskasvanute koolitus,

teadus- ja arendustegevus, nõustamine või teadmussiire ning kes on sõltumatu tootjatest

või turustajatest, kelle tooteid või teenuseid nad võiksid nõustada, vältimaks huvide

konflikti.

2) Täienduskoolitusasutus on täiskasvanute koolituse seaduse alusel täiskasvanute koolitusi

pakkuv asutus.

3) Kõrgkool on kõrgharidusseaduse alusel ülikool või rakenduskõrgkool.

4) Kutseõppeasutus on kutseõppeasutuse seaduse alusel kutseharidust andev õppeasutus.

5) Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus TAIKS-i alusel on teadusasutus, kelle

teadustegevuse kvaliteet on välishindamisega kinnitatud.

6) Patendivolinik on intellektuaalomandi kaitse alal litsentseeritud esindaja.

7) Standardimisorganisatsioon, akrediteerimisasutus või akrediteeritud isik on standardite,

akrediteerimise ja vastavushindamise pädevusega teenusepakkuja.

Eelnõu § 9 lõige 3 määratleb, mis tegevusaladel teenust pakkuv juriidiline isik võib olla

toetatava teenuse osutajaks. Abikõlblik teenuse osutaja on:

1) Juriidiline isik, kelle EMTAK kood on 7112, kelle põhitegevuses on inseneritegevused ja

sellega seotud tehniline konsultatsioon

3) 2) Juriidiline isik, kelle EMTAK kood on 6210, mille alusel on nende põhitegevus

programmeerimineJuriidiline isik, kelle EMTAK kood on 7210, mille alusel põhitegevus

on loodus- ja tehnikateaduste teadus- ja arendustegevus

Eelnõu § 9 lõike 2 punktide 1-7 ja lõike 3 punktide 1-3 laieneb ka samaväärsele välisriigi

teenusepakkujale, kes vastab eespool toodud tingimustele, et võimaldada piiriülest ekspertiisi.

Välisriigi teenuse osutaja puhul esitab vastava tegevust tõendava info osaku taotleja.

Teenusliigist tulenevalt on vajalik esitada nt pädevustõend, akrediteerimistunnistus,

patendivoliniku registreering, TA-asutuse puhul positiivse evalveerimise kinnitus,

registriväljavõte või pädeva asutuse kinnitus teenuseosutaja põhitegevusala kohta NACE

koodina ja kasumiaruanne eelneva aasta müügitulu tõendamiseks jne. Lisaks võidakse nõuda,

et esitatakse sõltumatuse ja huvide konflikti puudumise kinnitus. Dokumendid esitatakse eesti

või inglise keeles, muus keeles dokumentidele lisatakse tõlge. Kui vastavust ei ole võimalik

16

usaldusväärselt tõendada, ei loeta teenusepakkujat abikõlblikuks. Juhul, kui PRIA peab

täiendavalt küsima andmeid või dokumente, peatub taotluse menetlemine täiendavate

dokumentide esitamiseni ning menetlustähtaeg pikeneb vastavalt; menetlust jätkatakse pärast

nõutud dokumentide laekumist. Päringu esitamisel küsitud dokumentide mitte esitamisel PRIA-

le jäetakse taotlus rahuldamata.

Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et välismaiste teenusepakkujate puhul võib abikõlblikkuse

hindamisel lähtuda Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilise klassifikaator (NACE

klassifikatsioonist), mis on EMTAK koodide rahvusvaheline vaste. EMTAK koodide 7112,

6210 ja 7210 vasted NACE Rev.2 klassifikaatori järgi on 71.12, 62.10 ja 72.10.

Eelnõu § 9 lõige 5 sätestab, et teenusepakkujatele kohaldub kvaliteedinõudena aastane

müügitulu alampiir alates 50 000 eurost. See piirang aitab tagada, et toetatavad teenused on

pakutud professionaalse ja jätkusuutliku teenuspakkuja poolt, vähendades võimalust, et toetust

kasutatakse ajutiste ettevõtjate kaasamiseks, kellel puudub püsiv kogemus ning usaldusväärne

tegevusajalugu.

Eelnõu § 9 lõikes 6 sätestatu tagab, et toetust saab teenuse osutaja, kes on täitnud oma

maksukohustused või kelle maksuvõla tasumine toimub maksuhalduriga kooskõlastatud korras.

Nõudega välistatakse toetuse andmine teenuse osutajale, kellel on oluline tasumata maksuvõlg,

tagades seeläbi avalike vahendite andmise usaldusväärsele ja kohustusi nõuetekohaselt täitvale

isikule.

Eelnõu § 9 lõikes 7 sätestatud nõue aitab tagada, et toetust saab teenuse osutaja, kes on tegutsev

ja õiguslikult ning majanduslikult jätkusuutlik ning kelle suhtes ei esine asjaolusid, mis viitavad

tegevuse lõppemisele või maksejõuetusele. Nõudega välistatakse toetuse andmine isikule, kelle

suutlikkus toetatavat tegevust nõuetekohaselt ellu viia võib olla oluliselt kahjustatud.

Eelnõu § 9 lõige 8 sätestab,et toetust saab teenuse osutaja, kes on varasemalt saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud avalikud vahendid nõuetekohaselt tagasi maksnud või täidab

tagasimaksekohustust kokkulepitud ajatamiskava alusel. Nõue aitab hinnata teenuse osutaja

usaldusväärsust avalike vahendite kasutamisel ning vähendada riski, et toetust antakse isikule,

kes ei ole varasemaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

Eelnõu § 9 lõige 9 sätestab, et toetust saab teenuse osutaja, keda ei ole karistatud selliste

süütegude eest, mis seavad kahtluse alla tema usaldusväärsuse, ausa tegutsemise või avalike

vahendite nõuetekohase kasutamise. Nõudega vähendatakse riski, et toetust antakse isikule,

kelle varasem õigusvastane käitumine võib ohustada toetuse eesmärgipärast ja õiguspärast

kasutamist.

Eelnõu § 9 lõikes 10 sätestatu, tagab selle, et riigiabi andmine oleks kooskõlas Euroopa Liidu

riigiabi reeglitega. Nõude kohaselt ei või toetust anda riigiabi saajale, kes on käsitatav raskustes

oleva ettevõtjana, kui selline piirang tuleneb kohaldatavast Euroopa Liidu õigusest, ega isikule,

kellel on täitmata ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi

tagasinõudmise korraldus. Sellega välditakse toetuse andmist ettevõtjale, kellele Euroopa Liidu

õiguse kohaselt ei ole riigiabi andmine lubatud.

Eelnõu § 9 lõige 11 sätestab, et osaku raames toetatavat teenust ei või osutada regionaalministri

määruse nr 113 alusel nõuandeteenuse osutajate nimekirja kantud nõustaja. Sellega hoitakse

17

eraldi sekkumiste eesmärgid selgelt piiritletud, välditakse turumoonutusi ning tagatakse, et osak

täiendab, mitte ei dubleeri, nõuandeteenuse toetusmeetmest rahastatavaid tegevusi.

Eelnõu § 9 lõikega 12 sätestatud nõude eesmärk on tagada, et teenuse pakkuja tegevuses on

huvide konfliktid välistatud, võimaldades osaku taotlejale usaldusväärset, erapooletut ja

sõltumatut teenust. See lähtub määruse (EL) 2021/2115 artikli 15 lõikes 3 sätestatud

minimaalsest nõudest teenusepakkujale ega võimalda saada toetust, kui ilmneb huvide konflikt

teenuse osutaja või tema nimel tegutseva isiku poolt. Säte aitab kindlustada toetatava tegevuse

läbipaistvust ja kaitsta osaku taotleja huvisid.

Eelnõu § 10 sätestab taotluse esitamise nõuded ja esitamise tähtaja.

Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse, et lõppkasusaaja esitab osaku saamiseks PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu PRIA-le taotluse teenuse osutaja nimel ning esitatud andmeid tõendavad

dokumendid (edaspidi koos taotlus). Taotlusi võetakse vastu üksnes PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu. Taotluse ning sellega seotud dokumentide elektroonne esitamine on vajalik menetluse

kiirendamiseks ning seireandmete kiiremaks ja süstemaatiliseks kogumiseks. Taotluses esitatud

andmed on vajalikud nii osaku taotleja kui teenuse osutaja ehk toetuse saaja määruses sätestatud

nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Osaku määramise taotlus ja maksetaotlus on kaks eri menetlusetappi. Osaku taotlus tuleb

esitada enne tegevusega alustamist vastavalt § 4 lõikele 5. Maksetaotlus esitatakse pärast

tegevuse lõpetamist 30 kalendripäeva jooksul. Tegevuste 12-kuuline elluviimise tähtaeg algab

toetuse määramise otsuse kuupäevast.

Näiteks, kui osaku määramise otsus tehakse 01.02.2026, tuleb tegevus ellu viia hiljemalt

31.01.2027. Maksetaotlus esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast teenuse kättesaamist ehk

antud näite puhul on viimane esitamise kuupäev 02.03.2027.

Näiteks, kui mikrokraad algab 01.09.2026 ja lõppeb 31.05.2027, tuleb osaku taotlus esitada

hiljemalt 31.08.2026. Kõige varasema kuupäeva puhul tuleb arvestada, et positiivsest

taotlusotsusest alates on üks aasta aega viia tegevusi ellu. Enne otsuse saamist, kuid peale

taotluse esitamist e-PRIA keskkonnas, võib alustada tegevustega või võtta maksekohustusi,

sellisel juhul peab küll taotleja arvestama võimalusega, et positiivset otsust ei tule ja kogu

summa tuleb tasuda ise. Maksetaotlus tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast tegevuste lõpetamist

ehk antud näites hiljemalt 30.06.2027.

Näiteks, kuna rahastusperiood lõppeb 31.12.2027, siis peale seda kuupäeva maksetaotlusi enam

vastu ei võeta. Kui määramise otsus tehakse 01.05.2027, siis see tähendab, et perioodi lõpuni

on 8 kuud. Sellisel juhul peavad nii tegevuse elluviimine kui ka maksetaotluse esitamine olema

tehtud hiljemalt 31.12.2027. 12-kuuline elluviimise tähtaeg ei pikenda taotleja õigust üle

sulgemiskuupäeva. Seega rahastusperioodi lõpu lähenemisel tuleb tegevus planeerida nii, et

maksetaotlus jõuab PRIA-ni enne maksetaotluste vastuvõtu sulgemist.

Rahastusperioodi lõppu osaku tegevuste planeerimisel peab arvestama, et juhul kui

maksetaotlusi pärast 31.12.2027 enam vastu ei võeta peab näiteks 6-kuuline tegevus algama

hiljemalt 30.06.2027 ja osaku taotlus peab olema esitatud hiljemalt 31.05.2027. Soovitav on

puhvri arvestamine võimalike lisadokumentide esitamiseks, seega on sel juhul mõistlik esitada

osaku taotlus hiljemalt 01.05.2027.

18

Haldusmenetluse seaduse § 13 kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses

esindajat. Mitme taotlejaga taotluse puhul § 11 lõige 3 tähenduses võib esindaja esitada taotluse

kõigi grupi liikmete nimel, kui tal on selleks nõuetekohane volitus.

Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab, et taotluse võib esitada osaku lõppkasusaajaid esindav

esindusorganisatsioon mitme lõppkasusaaja nimel, esitades mitme lõppkasusaajaga

ühistaotluse. Esindusorganisatsioon esitab ühistaotluse ning vastutab taotluse sisu,

abikõlblikkuse, aruandluse ja osaku sihipärase kasutamise eest, sealhulgas kohustub koondama

osaku lõppkasusaajate volitused, tagama nende vastavuse nõuetele, vältima

topeltfinantseerimist. Esindusorganisatsioonina käsitatakse põllumajandussektorit esindavat

eraõiguslikku juriidilist isikut, eelkõige tulundusühistut, kelle põhikirjaline eesmärk on liikmete

ühistegevuse korraldamine ja esindamine põllumajanduse ning sellega seotud valdkondades,

kes on kantud registrisse, kellel on kehtiv esindusõigus ja kelle liikmeteks või

lepingupartneriteks on taotluses nimetatud lõppkasusaajad ning kellel on nende volitus taotluse

esitamiseks. Esindusorganisatsioonina võib tegutseda ka valdkondlik mittetulundusühing või

sihtasutus, kui see vastab eeltoodud kriteeriumidele. Ühistaotluse eesmärk on toetada

organiseeritud ühistegevust, vähendada dubleerimist ja saavutada mastaabisäästu

nõudluspõhise ekspertiisi tellimisel. Ühistaotluse puhul on osaku maksimaalne suurus piiratud

15 000 euroga kogu taotluse kohta sõltumata osaku lõppkasusaajate arvust. Selline ülempiir on

vajalik, et hoida meedet eesmärgipärasena ja finantsiliselt hallatavana olukorras, kus

ühistaotluses võib olla määramata arv osaku lõppkasusaajaid; see tagab ressursi jaotamise

läbipaistvuse ja võimaldab suunata toetused võimalikult tõhusalt. Taotletavad individuaalsed

osakud võivad ühistaotlusega olla kombineeritud tingimusel, et kulud ei kattu ning ülempiire ja

abikõlblikkuse reegleid järgitakse iga osaku lõppkasusaaja lõikes. Ühes taotluses saab olla üks

teenuse osutaja, samas taotluses võib olla tegevusi kombineeritult (nt. koolitus ja nõustamine)

kuid neid peab pakkuma üks teenusepakkuja.

Eelnõu § 10 lõige 3 sätestab, et PRIA avaldab taotlusvooru avamisest, peatamisest ja

taasavamisest teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja PRIA veebilehel. Taotluste

vastuvõtt algab teates märgitud avamishetkel ja kestab kuni vooru peatamise teate avaldamiseni

või eelarvevahendite ammendumiseni. Meetme rahastus tuleb perioodi 2023–2027

põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) osaku toetuse kogumahust;

eelarve on ette nähtud kogu perioodiks ning taotluste vastuvõtt võib eelarvevahendite

ammendumisel lõppeda enne perioodi lõppu. PRIA teade eelarvevahendite lõppemisest või

vooru peatamisest on aluseks taotluste vastuvõtu lõpetamisele; pärast vastava teate avaldamist

esitatud taotlused ei kuulu menetlemisele.

Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab võimaluse taotluste vastuvõtu peatamiseks. Taotluste vastuvõtt

peatatakse juhul kui PRIA-le esitatud taotletav osaku summa võrdsustub osaku rahastamise

eelarve vaba jäägiga, PRIA peatab taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi

menetletakse nende esitamise järjekorras.

Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele.

Eelnõu § 11 lõige 1 sätestab taotluses esitatavate andmete koosseisu. Taotlus peab sisaldama

taotluse esitaja identifitseerimis- ja kontaktandmed ning esindaja ja lõppkasusaaja andmed, mis

võimaldavad tuvastada osapooled ja kontrollida esindusõigust. Osaku kasutamise eesmärkide,

tegevuse sisu ja oodatavate väljundite kirjeldus ning seos ettevõtte ärimudeli ja

arenguplaanidega on aluseks taotluse asjakohasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse

hindamisele, samuti teenusepakkuja valiku põhjendatuse kontrollile. Koolitatavate või

19

nõustatavate nimekiri ametikohtade lõikes võimaldab hinnata, kas koolitus või nõustamine on

suunatud lõppkasusaaja tegelikest vajadustest lähtuvatele ametikohtadele ning kas toetatav

tegevus on asjakohane, sihipärane ja põhjendatud. Nõude eesmärk on koolitatavate või

nõustatavate nimekiri ametikohtade kaupa (mitte nimeliselt), nii et sama ametikohta täitva isiku

vahetumisel ei ole vaja esitada taotluse muutmise taotlust. Teenusepakkuja nime,

kontaktandmete ja rekvisiitide esitamine seob taotluse konkreetse teenusepakkujaga ning loob

eeldused hilisema arvelduse ja järelkontrolli teostamiseks (vt ka lõige 2). Kuna taotluse esitab

lõppkasusaaja teenuse osutaja nimel, siis on vajalik et, teenuse osutaja saab aru ja kinnitab

nõustumist toetuse saaja kohustustega, seda fikseeritakse kinnituskirjas, mis on allkirjastatud.

Samuti täpsustakse, et kui osakut antakse riigiabina peab taotluses olema ettevõtja nimi ja

suurus; projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev; projekti toimumise koht;

projekti kulude loetelu; abi liik.

Eelnõu § 11 lõige 2 sätestab kohustuse lisada taotlusele teenusepakkuja pakkumus, mis sisaldab

teadmussiirde tegevuse nimetust, tegevuse algus- ja lõppkuupäeva, abikõlblike kulude

kogumaksumust, teenusepakkuja kontakt- ja arveldusrekvisiite, osaku taotleja nime,

pakkumuse väljastamise kuupäeva, tegevuse üksikasjalikku kirjeldust ning maksumust koos ja

ilma käibemaksuta. Pakkumus toimib kulupõhjenduse ja sisulise lähtealusena, võimaldades

hinnata hinna turupärasust, tegevuste abikõlblikkust ja ajakava realistlikkust. Lõppkasusaaja

nimetamine seob pakkumuse konkreetsesse taotlusesse märgitud teenuste saajaga, kuupäev

tagab pakkumuse ajakohasuse, tegevuste kirjeldus välistab topelt arveldamise ning käibemaksu

eristamine ja rekvisiidid tagavad nõuetekohase arvelduse ja kontrollitavuse. Pakkumus loetakse

osaku taotluse lahutamatuks osaks, see kinnitab osaku osapoolte soovi sekkumise raames

koostööd teha.

Eelnõu § 11 lõige 3 sätestab mitme taotlejaga taotluse erikorra. Mitme taotlejaga taotlus

tähendab, et üks teenusepakkuja osutab teenust mitmele osaku lõppkasusaajale.

Esindusorganisatsioon esitab iga lõppkasusaaja kohta eraldi lõikes 1 nimetatud andmed ning

tagab, et lõikes 2 nimetatud pakkumuses on iga osaku taotleja osaku rakendamise aeg ja kulu

üheselt eristatavad. Nõue tagab kulude õige jaotuse, osaku tingimuste ja võimalike ülempiiride

kohaldamise iga lõppkasusaaja lõikes ning võimaldab läbipaistvat aruandlust ja tõhusat

järelkontrolli. Selge eristatavus välistab kulude kattumise ning tagab, et mitme taotlejaga

taotluses järgitakse iga osaku taotleja aastast osaku piirmäära ja abikõlblikkuse reegleid eraldi;

seetõttu ei või ühe osaku taotleja kulud ületada talle samal kalendriaastal ettenähtud

maksimaalset osakusummat ega kanduda teise osaku taotleja arvele.

Eelnõu § 12 sätestab lõppkasusaaja, teenuse osutaja ehk toetuse saaja ja taotluse nõuetele

vastavuse kontrolli.

Eelnõu § 12 lõige 1 kohaselt kontrollib lõppkasusaaja, teenuse osutaja ja toetatava tegevuse

vastavust PRIA.

Eelnõu § 12 lõige 2 sätestab, et pärast taotluse esitamist edastab PRIA MTA-le nimekirja FIE-

dest, kes on osakut taotlenud, et saada nende tuludeklaratsiooni lisavormi E andmeid. Vorm E

sisaldab FIE ettevõtlustuluga seotud põhiandmeid, mida PRIA kasutab taotleja tegevuse

olemasolu ja iseloomu kontrollimiseks ning taotluses esitatud info, nt tegevusvaldkonna

ristkontrolliks. Taotlejalt ei nõuta vorm E eraldi esitamist, kuid PRIA võib siiski taotlejalt

küsida täpsustusi, kui MTAst saadud andmed on puudulikud, aegunud või ei võimalda vajalikke

järeldusi teha. MTA edastab PRIA-le nimetatud füüsiliselt isikust ettevõtjate taotluse esitamise

aastale vahetult eelnenud aasta ja vahetult eelnenud teise aasta tuludeklaratsioonide vormi E

20

andmed. Sätte eesmärk on vähendada taotleja halduskoormust ja tagada usaldusväärne

andmekontroll.

Eelnõu § 13 sätestab taotluse hindamise.

Eelnõu § 13 lõige 1 sätestab, et nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused edastab PRIA § 14

kohaseks sisuliseks hindamiseks Maaelu Teadmuskeskusele (edaspidi METK). METK on

riigiasutus, kellele on antud roll läbi viia käesoleva meetme sisuline hindamine vastavalt §-s 13

sätestatud korraldusele ja kriteeriumidele. Rollide eristamine, kus PRIA viib läbi

vastavuskontrolli ja METK taotluse sisuline hindamise, tagab menetluse läbipaistvuse ja

erapooletuse. Taotlused esitatakse e-PRIA kaudu ning PRIA teostab § 12 alusel

vastavuskontrolli. Seejärel suunab PRIA taotluse sisuliseks hindamiseks METK-i, kus

hindamise korraldamiseks määrab hindajad METK-i direktor. Pärast sisulise hindamise

läbiviimist teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Kogu suhtlus

taotlejaga toimub PRIA vahendusel, mis vähendab halduskoormust taotlejale.

Eelnõu § 13 lõige 2 sätestab, et METK hindab taotlusi lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumite

alusel. Hindamine toimub taotluse esitamise järjekorras, hinnates iga hindamiskriteeriumit

hindega 0 või 1.

Eelnõu § 13 lõige 3 kirjeldab hindamise ja lävendi põhimõtte. Taotlused vaadatakse läbi ning

rahastamiskõlblikkus põhineb lävendi ületamisel. Lävend on ühetähenduslik: kõik lõikes 4

nimetatud hindamiskriteeriumid on täidetud, kui kõik hindamiskriteeriumid on saanud 1

hindepunkti. See seab minimaalse kvaliteedi kriteeriumi, mis tuleb ületada ja tagab taotluse

eesmärgipärasuse. Ühistaotluse korral hinnatakse iga lõppkasusaaja vastavust

hindamiskriteeriumitele eraldi.

Eelnõu § 13 lõige 4 toob välja hindamiskriteeriumid, mille täitmine on lävendi ületamiseks

kohustuslik. Kriteeriumid on rahastuse sihipärase, lisandväärtust loova ja dubleerimist vältivale

kasutamisele suunamiseks:

1) Kooskõla taotleja tegevusvaldkonnaga ja lisandväärtuse loomise kriteeriumi puhul

hinnatakse, kas kirjeldatud tegevus toetab lõppkasusaaja põhitegevust ning toob sellele selgelt

määratletava ärilise kasu, nt tõhususe, kvaliteedi, turulepääsu paranemine. See hoiab ära

kõrvaltegevuste rahastamise ja suunab vahendid mõju omavatesse tegevustesse.

2) Konkurentsivõime ja innovaatilisuse kasvu ning eelduste loomine kõrgema lisandväärtusega

toodete, teenuste või tehnoloogiate arendamiseks või kohustuslike nõuetega kohandumiseks

kriteeriumi puhul nõutakse veenvat selgitust, kuidas tegevus tõstab ettevõtte arengutaset ja

valmisolekut uuendusteks või regulatiivseks vastavuseks. See seob toetuse strateegilise

muutusega, mitte üksikute kulude katmisega.

3) Taotluses kirjeldatud tegevuse eristumine AKIS rakenduskavas ja AKIS teadmussiirde

tegevuskavades kinnitatud tegevustest on seatud kriteeriumiks, et kontrollida ega taotletav

tegevus ei dubleeri juba kavandatud või rahastatavaid teadmussiirde tegevusi. Nõue väldib

topeltrahastust, soodustab AKIS teadmussiirde tegevuste täiendavust ja tagab ressursside

otstarbeka kasutuse AKIS süsteemis.

4) Põhjendus, miks taotletavat tegevust ei ole mõistliku aja ega nõutava kvaliteediga võimalik

teostada nõuandeteenuse nimekirja kantud nõustajalt tagab, et osakut kasutatakse juhtudel, kus

nõuandeteenus ei kata osaku taotleja vajadusi.

5) Tegevuse realistlikkuse ja kulutõhususe kriteeriumiga hinnatakse teostatavust eesmärgi,

ajakava ja ressursside võtmes ning kulude põhjendatust saavutavate tulemuste suhtes. Nõue

kindlustab proportsionaalsuse ja parima hinna-kvaliteedi suhte.

21

Eelnõu § 14 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused.

Eelnõu § 14 lõige 1 sätestab tingimused taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks.

Rahuldamisele kuulub iga nõuetele vastavaks tunnistatud osaku kasutamise taotlus, mis vastab

hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.

Eelnõu § 14 lõige 2 reguleerib olukorda, kus kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise

summa ületab eelarves ettenähtud vahendeid. Sel juhul rahuldab PRIA nõuetele vastavad

taotlused ettenähtud vahendite piires, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi, tuginedes

ELÜPS § 28 lõike 1 punktile 4. Paremusjärjestust punktisummade alusel ei moodustata.

Eelnõu § 14 lõige 3 sätestab, millal vastab taotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele.

Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud iga

hindamiskriteeriumi eest ühe hindepunkti. PRIA teeb rahuldamata jätmise otsuse ELÜPS § 28

lõike 3 alusel, sh juhul, kui vähemalt üks § 14 lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumitest on

hinnatud hindega „0“. Lisaks võib taotlus jääda rahuldamata, kui osaku taotleja, toetuse saaja,

taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele; kui taotleja ei esita

või ei tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid; kui taotluses või menetluses on

esitatud teadlikult valeandmeid; või kui taotlus ei vasta ELÜPS § 28 lõigetes 1, 2, 6, 7 või 8

sätestatud nõuetele. Need kriteeriumid tagavad, et toetust saavad vaid need taotlejad, kes

vastavad kõikidele nõuetele ja kelle taotlused on nõuetele vastavad.

Eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt on võimalik taotluse osaline rahuldamine juhul, kui taotlus vastab

muus osas osaku saamise nõuetele, kuid sisaldab ka mitteabikõlblikke kulusid. Sellisel juhul ei

jäeta taotlust tervikuna rahuldamata, vaid PRIA võib vähendada osaku summat ELÜPS § 28

lõikes 5 sätestatud tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra. See võimaldab toetada taotluse

abikõlblikku osa, tagades samal ajal osaku õiguspärase, sihipärase ja põhjendatud kasutamise.

Eelnõu § 14 lõige 5 määrab otsuse tegemise tähtaja. PRIA teeb taotluse täieliku või osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise

tähtpäevast ning teavitab taotlejat otsusest e-PRIA kaudu. Osaline rahuldamine on lubatud, kui

taotluses on mitteabikõlblikke kulusid või esinevad kulude vähendamise alused, sellisel juhul

korrigeerib PRIA abikõlblikke kulusid ning esitab otsuses põhjendused. Mitme taotlejaga

taotluse korral on osaline rahuldamine lubatud ka osaku taotlejate kaupa, kui üks või mitu osaku

taotlejat ei vasta määruse § 9 sätestatud nõuetele või kui § 13 lõike 4 hindamiskriteeriumide

alusel saab mõni osaku taotleja mõnele kriteeriumile vastuseks “0”, rahuldatakse taotlus

ulatuses, mis puudutab nõuetele vastavaid osaku lõppkasusaajaid, ning nõuetele mittevastavate

osaku lõppkasusaajate kulud arvatakse abikõlblike kulude hulgast välja, tuues põhjendused

otsuses. Osak määratakse ja makstakse välja üksnes nõuetele vastavate osaku lõppkasusaajate

kohta.

Eelnõu § 14 lõige 6 sätestab, et taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse seaduses ette nähtud

juhtudel. Viide ELÜPS § 28 lõikele 3 tagab, et rahuldamata jätmise alused tulenevad otse

seadusest ning neid ei ole vaja määruses uuesti korrata. See aitab vältida dubleerimist ja tagab

kooskõla seaduse tasandil kehtestatud nõuetega. Taotlus jäetakse rahuldamata eelkõige siis, kui

taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta osaku andmise ja kasutamise nõuetele, kui taotleja

ei esita menetluses tähtsust omavaid asjaolusid või tõendeid või takistab kohapealse kontrolli

22

tegemist, kui taotlust ei ole võimalik rahuldada seaduses sätestatud muudel alustel või kui

taotluses või menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 14 lõike 7 sätte eesmärk on võimaldada ühistaotluse puhul teha osalise rahuldamise

otsus paindlikult iga lõppkasusaaja suhtes eraldi, kui taotluse täielik rahuldamine kõigi

lõppkasusaajate osas ei ole põhjendatud või võimalik. See võimaldab toetada neid

lõppkasusaajaid, kelle puhul osaku saamise tingimused on täidetud, ning jätta osak määramata

nendele, kelle puhul esineb osalise rahuldamise takistus, tagades seeläbi osaku sihipärase ja

õiguspärase andmise.

Eelnõu § 15 sätestab toetuse saaja ja lõppkasusaaja kohustused ning toetuse maksmise

tingimused

Eelnõu § 15 lõige 1 sätestab aja, mille jooksul lõppkasusaaja ja toetuse saaja peab osaku raames

tehtavad tegevused ellu viima ning väljastatud on kõik elluviimist tõendavad dokumendid.

Toetatavad tegevused peavad olema tehtud ja seda tõendavad dokumendid (nt. tunnistus,

nõustamise aruanne jne.) peavad olema esitatud 12 kuu jooksul alates PRIA poolt tehtud

rahuldamise otsusest. Abikõlblikkuse perioodi ehk osaku kestuse pikkus on 12 kuud. Kulud,

mis on tekkinud väljaspool seda perioodi, ei ole toetatavad.

Näiteks, kui taotlus esitatakse ja rahuldatakse 15.08.2026. a, tuleb kogu osaku raames antud

summa kasutusele võtta - ehk tegevused ellu viia ja dokumendid esitada - 12 kuu jooksul ehk

hiljemalt 14.08.2027. a. Samal ajal võib toetuse saaja järgmist summat juba taotleda 2027. aasta

eelarvest ning seda kasutada vastavalt samadele reeglitele. Selliselt on igal taotlusel oma

eraldiseisvalt arvestatud 12-kuuline kasutusperiood ning igale aastale vastav toetuslimiit.

Eelnõu § 15 lõikes 2 on loetletud lõppkasusaaja ja toetuse saaja kohustused. Lõppkasusaaja ja

toetuse saaja on kohustatud võimaldama osaku sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle

järelevalvet ning teha muid osaku saamisega seotud kontrolle ja osutama selleks igakülgset abi,

sealhulgas võimaldama teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud kontrolli ning

võimaldama viibida lõppkasusaaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente

ja vara kohapeal.

Toetuse saaja on kohustatud esitama auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu

kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid.

Lisaks teavitab lõppkasusaaja ja toetuse saaja viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või

toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast

asjaolust. Lõppkasusaaja ja toetuse saaja teeb koostööd METK-iga; METK-i pöördumisel on

lõppkasuaja ja toetuse saaja kohustatud jagama osaku kasutamise käigus ja järel saadud

kogemusi ja teadmisi ning osalema METK-i kutsel asjakohastes võrgustiku- või

teavitustegevustes.

Eelnõu § 15 lõige 3 sätestab, etosaku kasutamisega seotud kulud ning neid tõendavad kulu- ja

maksedokumendid on toetuse saaja raamatupidamises muudest kuludest selgelt eristatavad,

võimaldades kontrollida osaku nõuetekohast kasutamist, kulude abikõlblikkust ja tegevuse

tegelikku elluviimist.

23

Eelnõu § 15 lõige 4 sätestavad nõuded lõppkasusaajale, mis hõlmavad § 8 lõigetes 3 ja 4

kehtestatud tingimusi. Osaku väljamaksmisele eelneb lõppkasusaaja vastavuskontroll antud

punktide osas.

Eelnõu § 15 lõige 5 sätestab, et toetuse saaja ehk teenuse pakkuja peab vastama § 9 lõigetes 6

ja 7 sätestatud nõuetele väljamaksmise ajal ja selle osas teeb PRIA vastavuskontrolli enne osaku

väljamakset.

Eelnõu § 15 lõige 6 kohustab mitme lõppkasusaaja nimel esitatud ühistaotluse puhul

teavitamise kohustusi täitma taotluse esitanud esindusorganisatsiooni.

Eelnõu § 16 sätestab maksetaotluste esitamise üksikasjad ja kehtestab nõuded maksetaotlusele.

Eelnõu § 16 lõikes 1 on sätestatud osaku väljamaksmise taotlemise kord, tähtaeg ja viis.

Toetuse saaja peab pärast toetatava tegevuse täielikku elluviimist esitama maksetaotluse

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu 30 tööpäeva jooksul, et tagada osaku

maksmise menetluse õigeaegsus, ühtsus ja kontrollitavus. Tähtaja kehtestamine aitab kaasa

sellele, et maksetaotlusega seotud andmed ja dokumendid esitatakse mõistliku aja jooksul

pärast tegevuse lõppu ning et osaku maksmise aluseks olevad asjaolud on asjakohaselt

kontrollitavad. Kui lõppkasusaaja on osaku raames tegevuse täielikult ellu viinud ning tegevuse

eest on tasutud vähemalt 10% suuruse omaosaluse summas, esitab toetuse saaja elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse.

Omaosaluse tasumine võib toimuda kahel viisil. Esiteks, kui lõppkasusaaja ja toetuse saaja on

sõlminud lepingu ja leppinud kokku ettemaksu, võib lõppkasusaaja kanda vähemalt 10%

omaosaluse ettemaksuna. Sellisel juhul maksetaotlusele lisatakse ettemaksuarve ja selle

tasumise tõend ning arve ka ülejäänud 90% ulatuses. Teiseks, kui toetuse saaja esitab arve

pärast teenuse osutamist, tasub lõppkasusaaja vähemalt 10% arvest ning esitab PRIAle arve ja

omaosaluse tasumise tõendi. PRIA hüvitab seejärel abikõlblikud kulud. Maksetaotlus esitatakse

igal juhul alles pärast tegevuse lõpetamist ning omaosaluse tasumine peab olema selleks ajaks

tõendatud. Omaosalus tuleb katta lõppkasusaaja vahenditest.

Eelnõu § 16 lõikes 2 tuuakse välja loetelu andmetest, mida maksetaotlus peab sisaldama. Sätte

eesmärk on määrata kindlaks andmed, mis on vajalikud maksetaotluse menetlemiseks, toetuse

saaja ja lõppkasusaaja tuvastamiseks, makstava osaku summa kontrollimiseks ning toetatava

tegevuse elluviimise ja omaosaluse tasumise tõendamiseks. Nõutud andmete esitamine

võimaldab hinnata maksetaotluse vastavust osaku andmise tingimustele ning teha otsus osaku

maksmise kohta.

Eelnõu § 16 lõikes 3 on toodud loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega

ja mis hõlmab järgmisi dokumente: 1) lõppkasusaajale väljastatud arve; 2) punktis 1 nimetatud arvel märgitud rahalise kohustuse 10% ulatuses tasumist tõendava

digitempli või digiallkirjaga maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte,

mis tõendab, et omaosalus on tasutud;

3) lõppkasusaajale osutatud teenust tõendavad dokumendid, millest on näha teenuse kätte

saamine ja lõpetamine ning pakutud teenuse lõpphinna vastavus hinnapakkumusele. Näiteks

tegevuse teostamise tõendavaks dokumendiks võib olla koolituse puhul tunnistus,

sertifitseerimisasutuse, akrediteerimisasutuse jne poolt väljastatud sertifikatsioon (ei vaja lisaks

mõlemapoolselt kirjaliku kinnitamist), samas muude tegevuste puhul juhtide peab olema

24

mõlemapoolne kirjalik kinnitus. Nt. nõustamise puhul kokkuvõttev memo peab olema

mõlemapoolselt kinnitatud ja võimalusel digiallkirjastatud, patenditaotluse puhul patendi

registreerimise dokumentatsioon jne.

Eelnõu § 17 sätestab maksetaotluste kontrollimise, mille käigus PRIA hindab nii taotletava

osaku õiguspärasust kui ka toetatava tegevuse vastavust EL asjakohastele õigusaktidele,

ELÜPSile ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele kehtestatud tingimustele ja eesmärkidele.

Lõppkasusaaja peab veenduma, et ta viib tegevusi ellu vastavalt taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustele ja taotluses toodud eesmärkidele. PRIA teostab kontrolli nii enne osaku

rahuldamist kui ka maksetaotluste menetlemise käigus.

Eelnõu § 18 sätestab osaku maksmise tingimused.

Eelnõu § 18 lõige 1 sätestab, et osak makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks

ning tingimusel, et lõppkasusaaja on antud osaku tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.

Teisisõnu esitab toetuse saaja maksetaotluse siis, kui osaku raames läbiviidav tegevus on

lõpetatud ja lõppkasusaaja ja toetuse saaja on järginud kõiki osaku kasutamise nõudeid.

Näiteks, kui käibemaks on tagastatav ja abikõlblik kulu arvestatakse ilma käibemaksuta.

Teenuse maksumus ilma käibemaksuta on 2 000 eurot. Käibemaks 24 protsenti on 480 eurot.

Abikõlblik kulu on 2 000 eurot. Osak 90 protsenti on 1 800 eurot. Omaosalus 10 protsenti on

200 eurot. Käibemaksu 480 eurot tasub ettevõtja teenusepakkujale ja arvestab selle

sisendkäibemaksuna, mistõttu käibemaks ei kuulu omaosaluse hulka. Osaku aastane ülempiir

ei rakendu, sest 1 800 eurot on väiksem kui 3 000 eurot.

Näiteks, kui käibemaks ei ole tagastatav ja abikõlblik kulu arvestatakse koos käibemaksuga.

Teenuse netomaksumus on 2 000 eurot. Käibemaks 24 protsenti on 480 eurot. Abikõlblik kulu

on 2 480 eurot. Osak 90 protsenti on 2 232 eurot. Omaosalus 10 protsenti on 248 eurot.

Näiteks, kui käibemaks on tagasiarvatav, kuid rakendub 3 000 euro suurune aastane ülempiir.

Teenuse maksumus ilma käibemaksuta on 4 000 eurot. Maksumus koos käibemaksuga 4 960

eurot. Abikõlblik kulu on 4 000 eurot. Osak 90 protsenti oleks 3 600 eurot, kuid makstakse

maksimaalselt 3 000 eurot. Omaosalus abikõlblikult kulult on 1 000 eurot. Lisaks tasub

ettevõtja käibemaksu 960 eurot, mille ta arvestab sisendkäibemaksuna. Käibemaks ei kuulu

omaosaluse hulka.

Näiteks, kui käibemaksu ei saa tagasi arvestada ja rakendub ülempiir. Teenuse maksumus ilma

käibemaksuta on 5 000 eurot. Käibemaks 24 protsenti on 1200 eurot. Osak 90 protsenti oleks 4

500 eurot, kuid makstakse maksimaalselt 3 000 eurot. Omaosalus on 1 500 eurot ja lisaks tuleb

tasuda käibemaks 1 200 eurot. Omaosalus ületab kümme protsenti, sest väljamakstava osaku

osa väheneb ülempiiri rakendumise tõttu.

Eelnõu § 18 lõige 2 sätestab, millal teeb PRIA osaku maksmisest keeldumise otsuse. Osaku

maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA ELÜPS § 13 lõike 4 alusel, kui enne osaku maksmist

tehakse kindlaks ELÜPS § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. ELÜPS

§ 28 lõige 3 sätestab järgmised taotluse rahuldamata jätmise alused:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

25

2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata ELÜPS paragrahv 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 18 lõige 3 sätestab, etkui enne osaku maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja või

lõppkasusaaja rikub toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja või

lõppkasusaaja kohustusi, võib PRIA ELÜPS § 13 lõike 3 alusel vähendada makstava osaku

summat või keelduda osaku maksmisest. Seejuures võtab PRIA arvesse rikkumise raskust,

ulatust, püsivust ning korduvust.

Eelnõu § 18 lõikes 4 täpsustakse ajavahemik, mille jooksul PRIA teeb osaku maksmise otsuse.

Pärast maksetaotluse esitamist toetuse saaja poolt ja nõuetekohaste dokumentide esitamist

vastavalt §-s 16 toodud nõuetele, teeb PRIA otsuse osaku maksmise kohta. Selle otsuse

tegemiseks on ette nähtud selline ajaraam, et osaku raha oleks võimalik kanda toetuse saaja

arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates §-s 16 nimetatud nõuetekohaste dokumentide

saamisest.

Eelnõu § 18 lõikes 5 sätestatakse, millal teeb PRIA osaku taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

PRIA teeb taotluse rahuldamise jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates osakumaksmisest

keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Osaku maksmisest keeldumise otsuse

korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.

Eelnõu § 19 sätestab dokumentide säilitamise korra, millest tulenevalt määruse alusel esitatud

dokumente lõppkasusaajale või toetuse saajale ei tagastata ning nimetatud dokumente

säilitatakse PRIA-s kuni 2039. aasta 31. detsembrini. Riigiabi (EL) nr 651/2014 ja vähese

tähtsusega abi korral tuleb dokumente säilitada kümme aastat.

Eelnõu § 20 sätestab toetuse saaja andmete avalikustamise.

Liikmesriigid teavitavad toetuse saajaid sellest, et neid puudutavad andmed avaldatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artiklite 98 ja 99 kohaselt ning

et liidu finantshuvide kaitsmise eesmärgil võivad liidu ja liikmesriikide auditeerimis- ja

uurimisorganid selliseid andmeid töödelda.

Veebilehel võib avaldada fondide osakuga valitud tegevuste loetelu vähemalt ühes liidu

institutsioonide ametlikus keeles. Loetelu sisaldab järgmisi andmeid: a) juriidiliste isikute puhul

toetusesaaja ja riigihangete puhul töövõtja nimi; b) kui toetusesaaja on füüsiline isik, siis tema

ees- ja perekonnanimi; d) tegevuse nimetus; e) tegevuse eesmärk ning selle eeldatavad või

tegelikud saavutused; f) tegevuse alguskuupäev; g) tegevuse eeldatav või tegelik lõpuleviimise

kuupäev; h) tegevuse kogumaksumus; i) asjaomane fond; j) asjaomane erieesmärk; k) liidu

kaasrahastamise määr; l) tegevuse ja asjaomase riigi asukohatähis või asukohatuvastus; m)

liikuva tegevuse või mitut tegevuskohta hõlmava tegevuse puhul toetusesaaja asukoht, kui

toetusesaaja on juriidiline isik; kui toetusesaaja on füüsiline isik, siis NUTS 2. tasandi piirkond;

n) tegevuse sekkumise liik vastavalt artikli 73 lõike 2 punktile g. Punktides b ja c osutatud

andmed kustutatakse kaks aastat pärast nende esmakordset avaldamist veebilehel.

26

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artiklid 9 ja 78.

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja

veebilehel https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Eelnõu mõjusid on hinnatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lg 1 alusel. Eelnõu

rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale

ning kaudseid positiivseid mõjusid haridusele ja teadusele, julgeolekule, regionaalarengule.

Mõjud majandusele

Mõju majandusele on positiivne. Määrus on suunatud nõudluspõhiselt ekspertiisi ja koolituse

hankimiseks, mis kiirendab innovaatiliste ja teadmuspõhiste lahenduste kasutuselevõttu

tootmises ja töötlemises. Toetatavad tegevused (sh täppisviljelus, digitaliseerimine ja

andmepõhine juhtimine, protsessi- ja ärimudeli täiustamine, standardimine/sertifitseerimine,

intellektuaalomandi kaitse) aitavad tõsta tootlikkust ja lisandväärtust ning vähendada

sisendikulusid. Osakuga saavad ettevõtjad juurdepääsu erapooletule ekspertiisile ja

koolitustele, mille abil saab muuhulgas tõsta otsustus- ja juhtimiskvaliteeti ning vähendada

ebaefektiivsete investeeringute riski. Standardimise, vastavushindamise ja intellektuaalomandi

alase pädevuse kasv tugevdab turulepääsu ja ekspordivalmidust ning kaitseb

arendusinvesteeringuid. Näiteks loomakasvatuses, kus söödakulud moodustavad suure osa

tootmiskuludest, toetab ekspertiis söödaratsioonide ja energiakasutuse optimeerimist;

taimekasvatuses aitab täppisviljelus vähendada väetiste ja taimekaitsevahendite tarvet sama

saagitaseme juures ning hoida mullaviljakust. Töötlemises ja turunduses soodustab

ekspertteave kõrvalsaaduste väärindamist, kõrgema lisandväärtusega toodete arendamist ning

lühikeste tarneahelate ja ekspordivõimekuse kasvu.

Toetus on väikeühikuline ehk kuni 3000 eurot, millest kaetakse kuni 90%. Väike toetussumma

vähendab turumoonutuse riski ning aktiveerib eraosaluse omafinantseeringunõudega. Määrus

ei eelda ega eelista konkreetset tehnoloogiat, lahendust ega tootjat. Taotleja valib

teenusepakkuja vastavalt oma vajadusele ning teenusepakkujad konkureerivad hinna ja

kvaliteedi alusel.

Käesoleva meetme rakendamisel kehtestatakse teenusepakkujatele kvaliteedinõudena aastane

müügitulu alampiir alates 50 000 eurost. See piirang aitab tagada, et toetatavad teenused on

pakutud professionaalse ja jätkusuutliku teenuspakkuja poolt, vähendades võimalust, et toetust

kasutatakse ajutiste ettevõtjate kaasamiseks, kellel puudub püsiv kogemus ning usaldusväärne

tegevusajalugu. 2022. aasta EISi arendusosaku statistika põhjal pakkusid selle alampiiri

ületavad ettevõtted (inseneri- ja IT-ettevõtted, eksperdilaborid, ülikoolid ja keskused) üle 80%

27

koguteenustest ning moodustasid valdava osa toetustega seotud kuludokumentidest. Käesolev

piirang ei takista olulisi turuosalisi teenusepakkumises osalemast, võimaldades siiski piisavalt

laia teenusepakkujate ringi.

Uue meetmega luuakse põllu- ja maamajanduse, metsanduse ning toiduainetööstuse

ettevõtjatele võimalus saada täiendavaid pädevusi ja teenuseid, mida ei ole võimalik saada

senise nõuandeteenuse või teiste AKIS teenuste kaudu. Nõuandeteenuse valdkondade 2025.

aasta koondandmete põhjal oli nõustamisteenuse kasutamise struktuur järgmine: maamajandus

moodustas 42,2%, metsamajandus 19,5%, loomakasvatus (sh mesindus), 12,9%, taimekasvatus

14,4%, mahepõllumajandus 3,6% ja muud kombineeritud teenused 7,4% kõigist nõustamistest

(allikas: PRIA). Seega nõuandeteenus pakub eelkõige põllumajanduse ning metsanduse alast

kompetentsi. Osakuga pakutakse täiendavaid teadmisi ka sellistes valdkondades ja teemades,

kus on nõuandeteenuse osutajate nimekirjas praegu lünk või kuhu see ei ulatu, näiteks

digilahendused, andmeanalüüs, insenertehnilised ja standardiseerimisalased küsimused. Seega

kasvab potentsiaalsete kasusaajate hulk ning erinevate tegevusalade ja ettevõtete profiil muutub

mitmekesisemaks, suurendades nii teadmussiirde kui innovaatiliste lahenduste jõudmist

erinevatesse põllumajandus-, toidu- ja metsasektori harudesse. Kuna teenust pakuvad ka

laiapõhjalisemad partnerid, nt kõrgkoolid, laborid, insenertehnilised ettevõtted, on ettevõtetel

võimalik valida sobivaim kompetents, mis toetab sektori väärtusahela arengut. See suurendab

eelkõige teadmistepõhiste lahenduste levikut ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu kogu

sihtrühmas.

Mõju keskkonnale on positiivne. Uute teadmiste ja lahenduste rakendamine aitab vähendada

keskkonnamõju, optimeerida ressursside kasutamist ning toetada kestlikke põllumajandus- ja

metsanduspraktikaid. Selline lähenemine aitab säilitada loodusvarasid, toetada bioloogilist

mitmekesisust ning tagada pikaajalist jätkusuutlikkust. Täppisviljeluse, ressursitõhususe ja

ringmajanduslahenduste (sh sõnniku väärindamine nt biogaasina) alane ekspertiis aitab

vähendada kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet, alandada väetiste ja taimekaitsevahendite

kasutust sama saagitaseme juures ning parandada mulla orgaanilise süsiniku taset ja elurikkuse

hoidmist. Standardimise ja toiduohutuse võimekuse kasv suurendab riskijuhtimise tõhusust

ning vähendab keskkonnariski kriisiolukordades. ÜPP strateegiakava 2023–2027

keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused kinnitavad, et teadmussiirde ja innovatsiooni

sihipärane kasutuselevõtt avaldab kliima- ja keskkonnaeesmärkidele soodsat mõju.

Mõju haridusele ja teadusele on positiivne. Määrus tugevdab AKIS kahepoolset teadmussiiret,

sidudes ettevõtjate praktilised vajadused ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning sõltumatute

ekspertide pakutava teadmisega ning teenusepakkujatel on võimalik nõudlustest lähtuvalt oma

teenuseid edasi arendada. Mikrokvalifikatsioonid ja sihitud koolitused tõstavad oskuste taset

ning toetavad nõustajate kompetentsi ja järelkasvu. Praktikasse jõuab teaduspõhine teadmine,

sh sordiuuringud ja kliimakohaste sortide piirkondlikud katsed, väetamisstrateegiad ja mulla

orgaanilise süsiniku ning viljakuse süsteemne haldamine, robootika/automatiseerimine ja

nende rakendused tootmises, logistikaprotsessides ning tööohutuses, toiduohutuse

riskihindamine ja jälgitavuse digitaalsed tööriistad ning standardipõhised metoodikad; samal

ajal saavad teadlased sektorilt süsteemset tagasisidet. See omakorda aitab suurendada sektori

innovatsioonivõimekust ning tõsta selle konkurentsivõimet. Valdkondlikud prioriteedid nagu

täppisviljeluse oskusteabe ja andmevoogude integreerimine, kõrvalsaaduste ringmajanduslik

väärindamine, uute energialahenduste kasutuselevõtt tootmises ning digipöörde võimekuse

kasvatamine läbi andmeanalüütika, küberturvalisuse ning automatiseeritud otsustustoe on

määruse fookusega kooskõlas ja vajalikud teadmised leiavad toetuse abil tee toojateni.

28

Mõju julgeolekule ja välissuhetele

Toetusel on toidujulgeolekule positiivne mõju, sest see soodustab tootmise jätkusuutlikkust ja

efektiivistumist, arvestades samaaegselt kliima- ja ressursitõhususe põhimõtteid. Uute

teadmiste ja lahenduste rakendamine, sh välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertide

kaasamine, aitab vähendada toidutootmise keskkonnamõju, parandab ressursside kasutust ning

toob praktikasse innovatsioonid, mis tõstavad tootmise ja töötlemise efektiivsust. Kohalike

sisendite ja ringmajanduslike lahenduste arendamine vähendab impordisõltuvust, samal ajal kui

lühikesed tarneahelad suurendavad varustuskindlust kriisiolukordades. Energiatõhususe ja

biogaasilahenduste ettevalmistamine leevendab energiakulusid ja -riske. Standardite ja

sertifitseerimise parem täitmine, koos piiriüleste ekspertide kaasamisega, ühtlustab praktikaid

EL parimate standarditega ning parandab Eesti toidusektori rahvusvahelist

konkurentsipositsiooni ja eksportvõimekust.

Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Toetusel on positiivne mõju regionaalarengule, mis avaldub ettevõtluse ja elukeskkonna kaudu.

Uute teadmiste rakendamine innovatsiooni toel aitab vähendada keskkonnamõju, optimeerida

ressursside kasutamist ning toetada kestlike põllumajandus- ja metsanduspraktikaid. Toetus on

kättesaadav üle Eesti ja sobib eri suurusega ettevõtjatele; mitme taotlejaga taotlused

soodustavad ühistegevust ja vähendavad killustatust. Digitaliseerimise ja andmepõhise

juhtimise toetus vähendab äärealade ebasoodsust erialase kompetentsi kättesaadavusel.

Arvestades põllumajandustootjate kõrget keskmist vanust, parandab oskuste kasv ja lihtne

ligipääs ekspertiisile noorte ning uute ettevõtjate sisenemistingimusi. Toetus on laiaulatuslik,

hõlmates kogu Eesti territooriumi ning tagades võimalused ja toetuse kõikidele Eesti

piirkondadele, mis omakorda tugevdab piirkondade majanduslikku võimekust, suurendab

ettevõtlustegevust ning parandab elanike heaolu ja elukvaliteeti.

Toetusvajaduse prognoosimisel on lähtutud ÜPP Eesti strateegiakavast 2023–2027,

Põllumajanduse ja kalanduse arengukavast 2030, määruse ettevalmistuse käigus kogutud

huvirühmade tagasisidest ning sektori konkurentsivõime analüüsidest. Osaku meede on

kavandatud olemasolevaid sekkumisi täiendava instrumendina: see täidab lünki, mida AKISe

teadmussiirde, nõuandeteenuse ja innovatsioonikoostöö meetmed ei kata. Nõuandeteenus

keskendub nimekirjapõhistele teenusepakkujatele ega pruugi pakkuda spetsiifilist, kõrgema

kompetentsiga või rahvusvahelist ekspertiisi. Innovatsioonikoostöö projektid seevastu on

mahukamad ja pikema tsükliga ning ei sobitu alati väike-mahuliseks, kiiresti rakendatavaks

teadmussiirdeks, mida ettevõtja vajab konkreetse arendus- või ärilise kitsaskoha ületamiseks.

AKIS teadmussiire pakub pigem laiapõhjalisi teabepäevi, konverentse ja koolitusi, mis samuti

ei suuda alati katta ettevõtjate individuaalset teadmiste vajadust uute tehnoloogiate rakendamise

osas. Osak pakub paindlikku, väikeühikulist ja nõudluspõhist ligipääsu sellisele ekspertiisile.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud.

Strateegiakava sekkumine 0.1 „Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine“ tegevuse liigi

„Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames antava AKIS

osaku toetuse määruse rakendamist rahastatakse 60 protsendi ulatuses EAFRD eelarvest ning

40 protsendi ulatuses Eesti riigi riigieelarvest.

29

Strateegiakava sekkumine 0.1 „Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine“ tegevuse liigi

„Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames antava AKIS

osaku toetuse kogueelarve on 1,8 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on ligikaudu 1,08

miljonit eurot ja Eesti riigi osalus ligikaudu 0,72 miljonit eurot.

Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning

Kliimaministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse andmiseks PRIA-le, Maaelu

Teadmuskeskusele, Eesti Aiandusliidule, Eesti Maaelu Nõuandeteenistusele, Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Erametsaliidule, Eesti Talupidajate Keskliidule ja Eesti

Toiduainetööstuse Liidule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler