1

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike

omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT)

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel.

Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna

välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358), kultuurilise

mitmekesisuse osakonna nõunik Anni Tetsmann (e-post [email protected], telefon 5887

9581) ning juriidilise ekspertiisi tegi õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post

[email protected], telefon 628 2224).

TATi muutmine on tingitud vajadusest pikendada partnerluslepinguid kolme partneriga (Haapsalu

linn, Kohtla-Järve linn ja Jõhvi vald) ning teha tõsteid eelarveridade vahel.

Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 24

kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 2. juuni 2023. a käskkirjaga nr 137, 26. oktoobri

2023. a käskkirjaga nr 223, 12. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 12, 19. detsembri 2024. a

käskkirjaga nr 214 ja 3. oktoobri 2025. a käskkirjaga nr 141).

2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja eelnõu punktiga 1 muudetakse eelarvetabelit, sest elluviija on teinud ettepanku

pikendada partnerluslepinguid kolme partneriga (Haapsalu linn, Kohtla-Järve linn ja Jõhvi vald).

Elluviija soovib jätkata koostööd seniste partneritega sh kohalike võrgustike ja sihtrühmadega ning

piloteerida arendatavaid teenuseid erinevate suurustega kohalikes omavalitsustes, kus sihtrühmade

liikmete arv erineb nii rahvuse kui mahu poolest. Partnerluslepingud Haapsalu linna ja Jõhvi

vallaga kestavad kuni 31.12.2027 ning Kohtla-Järve linnaga kuni 31.12.2028. Jõhvi valla ning

Kohtla-Järve linna partnerluslepingute summad ei muutu, Haapsalu linna partnerluslepingu

summa suureneb 3711 euro võrra (selgitus käskkirja eelnõu punktis 2).

Nimetatud partneritega on kujunenud tõhus ja usaldusväärne koostöösuhe. Partnerid on olnud

aktiivsed ja motiveeritud ning loonud nii elluviija kui ka sihtrühmaga sujuva ja usaldusliku

suhtluse, mis toetab tegevuste tulemuslikku elluviimist. Lisaks iseloomustab partnereid hea

sisuline pädevus ning põhjalik arusaam TAT-i eesmärgist ja sihtrühma vajadustest, mis tagab

tegevuste järjepidevuse ja kvaliteedi. Selline koostöökogemus vähendab oluliselt riske ning

välistab vajaduse alustada uute partneritega nullist.

Olulised alused ja esimesed tulemused on koostöös partneritega juba loodud. Partnerid on

käivitanud osaluskogude töö, kaardistanud rahvusgruppide võrgustikud, loonud

koostöövõrgustikud sidusrühmadega ning viinud läbi sihtrühma-uuringud. Samuti on alustatud

sihtrühmale suunatud teenuste pakkumisega. Käesoleva aasta fookuses on sihtrühma-persoonadel

põhineva lähenemise rakendamine kohanemisteekondade kujundamisel kohaliku omavalitsuse

tasandil, kohaliku kohanemismooduli väljatöötamine, piloteerimine ja arendamine ning kohalike

omavalitsuste töötajatele suunatud juhendmaterjali väljatöötamine, piloteerimine ja

edasiarendamine. Partnerluse jätkamine on vajalik, et tagada alustatud tegevuste järjepidev

arendamine, tulemuste kinnistamine ning kavandatud lahenduste tulemuslik rakendamine.

2

Lisaks arendustegevustele kaasavad partneromavalitsused sihtrühma oma korraldatud

sündmustesse, kus osalemine ei sõltu sihtrühma esindaja rahvastikuregistrijärgsest elukohast.

Sündmuste raames pakutakse vajaduse korral ka nõustamisteenust. Juhtudel, kui nõustamise

käigus ilmneb sihtrühma esindaja vajadus konkreetsete kohaliku omavalitsuse teenuste järele,

suunatakse isik edasiseks toe saamiseks tema elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole.

Partnerid tegutsevad piirkondades, kus elab palju sihtrühma inimesi. Haapsalu on oluline partner,

pakkudes väikese linna kontekstis toimivat kogukonnapõhist koostöömudelit, mis loob

täiendavaid võimalusi piirkondlikuks koostööks ning tugevdab TAT-i tegevuste tervikpilti. Samuti

on Jõhvi ja Kohtla-Järve keskse tähtsusega partnerid, esindades Ida-Virumaa eripära, kus

sihtrühmade vajadused on olemas, kuid lahendused eeldavad paindlikku ja kohalikku konteksti

arvestavat lähenemist.

Partnerluslepingute lõpetamine või partnerite vahetamine ohustaks seniseid tööprotsesse ja

saavutatud tulemusi. Uute partnerite leidmine ja ettevalmistamine oleks ajamahukas ning eeldaks

täiendavate ressursside kaasamist. Lühiajalised lepingud või sagedased partnerivahetused

takistaksid TAT-i tegevuste stabiilset elluviimist. Seetõttu on seniste partneritega koostöö

jätkamine ja lepingute pikendamine vajalik, et tagada tegevuste järjepidevus, kvaliteet ning riskide

maandamine.

Käskkirja eelnõu punktiga 2 muudetakse toetatava tegevuse detailset eelarve tabelit lisa 5.

Tehakse tõsteid eelarveridade vahel. Toetatava tegevuse kogueelarve ei muutu.

TAT tegevuste elluviimise tõhustamiseks tehakse muudatusi eelarveridade jaotuses, et suunata

ressursid suurema sisulise mõjuga tegevustesse.

Vähendatakse eelarve rida „1.1.3.2 „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine

ja rakendamine KOV-ides“. 48 000 euro võrra ning lisatakse 48 000 eurot eelarve reale „1.1.1

„Otsesed personalikulud (elluviija töötajad)“. Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade

tegevuse elluviimiseks palgati elluviija juurde 2024. aasta lõpus koordinaator-teenusdisainer,

kellega on elluviija sõlminud töölepingu ja kes on kahe aasta jooksul omandanud valdkonna

teadlikkuse. Algselt oli planeeritud teenusdisaini protsess lepinguga sisse osta (realt 1.1.3.2), kuid

otstarbekam oli palgata koordinaator-teenusdisainer elluviija juurde. KOV partnerite

võimestamiseks ja toetamiseks on vajalik tema tegevustes jätkamine ka järgnevatel aastatel, kuna

protsessi juhtimine toimub läbi teenusdisaini, mille lõpptulemusel on väljatöötatud koostöös

partneritega sihtrühmade toetamiseks KOV-is vajalikud teenused.

Vähendatakse eelarve rida „1.1.3.1 „KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste

toetamine“ 3 711 euro võrra ning suurendatakse vastavalt eelarve rida „1.1.3.1.7 „Haapsalu linn“

ehk Haapsalu partnerluslepingu summat. Haapsalu linn on oma tegevustes lähtunud

kogukonnapõhisest lähenemisest sihtrühma kaasamisel ja läbiviidud tegevused on olnud

tulemuslikud. Lisarahastus suurendab Haapsalu võimekust viia ellu sisulisi ja pikaajalise mõjuga

tegevusi, millel on vahetu mõju sihtrühmade toimetulekule ja lõimumisele. Eelarverida „1.1.3.1

„KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine“ on partnerluslepinguteks

ettenähtud, sellelt realt ei teki elluviijal otseseid kulusid. Elluviija jätkab KOVidele suunatud

kommunikatsiooni tõhustamist ning kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate võimekuse

arendamist sihtrühmaga töötamisel. Nimetatud tegevused tuginevad lõimumis- ja

kohanemisteekondade väljatöötamisel loodud materjalidele ning toetavad nende rakendamist

kohaliku tasandi teenuste arendamisel.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:

3

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende

ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Käskkirja eelnõu mõjud

TATi sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini täita TATi eesmärki, sest pikendatakse

partnerluselepinguid kolme olemasoleva partneriga.

5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. Tõsted eelarve ridade vahel on

olemasoleva projekti eelarve piirides.

6. Käskkirja eelnõu jõustumine

Käskkirja eelnõu jõustub allkirjastamisest.

7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele,

Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma

vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks elluviijale Eesti Linnade

ja Valdade Liidule ning partneritele Tartu linnale, Tallinna linnale, Pärnu linnale, Rakvere linnale,

Saaremaa vallale, Jõhvi vallale, Haapsalu linnale ja Kohtla-Järve linnale. Lisaks saadeti eelnõu

kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile. Kooskõlastusringilt

märkuseid ei laekunud.

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 23.07.2026 nr 105

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a

käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste

toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise

teenuste pakkumisel“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel:

Teen kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjas nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused:

1) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga:

Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 32670,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 385 000

Tallinna linn (2023-2029) 910 000

Rakvere linn (2023-2028) 204 575

Saaremaa vald (2023-2028) 254 072

Pärnu linn (2024-2028) 261 501,1

Jõhvi vald (2025-2027) 177 382,1

Haapsalu linn (2024-2027) 215508,3

Kohtla-Järve linn (2025-2028) 250 376

1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 165 000

Tallinna linn (2023-2029) 390 000

Rakvere linn (2023-2028) 87 675

Saaremaa vald (2023-2028) 108 888

Pärnu linn (2024-2028) 112 071,9

Jõhvi vald (2025-2027) 76 020,9

Haapsalu linn (2024-2027) 92360,7

Kohtla-Järve linn (2025-2028) 107 304

1.3 Omafinantseering 0 0%

KOKKU 5 859 037

2) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga