Lp ministeerium, cc asekantsler,

Halduspoliitikast: meil on selline olukord, kus kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei saa vaidlustada volikogu ega kohaliku omavalitsuse valitsuse õigusvastast otsust (ega muud kohaliku omavalitsuse haldusakti, kui selle andmine on delegeeritud kohaliku omavalitsuse asutusele) kohtus, sest HKMS § 44 lg 1: "Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks." (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/119032015024?leiaKehtiv#para44).

Nt. meil on PS, mis nõuab jätkusuutlikkust (”Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki […] mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”). Meil on riigivaraseadus, mis nõuab eesmärkide sõnastamist ja säästlikkust (RVS § 8 lg 1: "Riigivara valitseja on kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult." (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/111072026026#para8);). Kuid mitte keegi ei saa neid, kahtlemata vajalikke, õigusnorme maksma panna.

St kõige informeeritum grupp vaidlustajaid (peamiselt siis opositsioon) ei saa seista oma valijate eest õiguslikult. Saab ainult poliitiliselt (käsi laiutades). Saab ainult Õiguskantslerilt paluda PS-ile jt seadustele vastavuse kontrolli (ÕKS § 15 lg 1: "Igaühel on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks." (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/103062026036#para15);).

Õiguskantsler on aga pudelikael ja väga sageli väga liberaalne võimu suhtes. Võim on ju ta ametisse pannud ja võim saab tema ka järgmisesse ametisse panna. St Õiguskantsler ei ole tegelikult sõltumatu, kohus on.

Õiguskorra teine nurk, eraõigus on selgelt andnud kollektiivse otsuse kaebeõiguse igale kollektiivi liikmele, kes esitas vastuväite:

1. ÄS § 178 lg 3: "Osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda […] osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele." (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/112072014162?leiaKehtiv#para178); sama AS-i puhul;
2. MTÜS § 24 lg 3: "Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda […] mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele." (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/123122022015#para24);
3. Jne.

Aga kui asi puudutab avalikku asja, st 50% meie loodud väärtusest (= maksukoormus), siis on vaidlustamise õigused närused. Palju on otsuseid, mis ”ei puuduta sinu õiguseid ja kohustusi” nt eelarve jms.

Mulle tundub, et me saaksime parema avaliku halduse, kui kohaliku omavalitsuse volikogu igal liikmel oleks ka otsuste kohtus vaidlustamise õigus, ilma Õiguskantslerita. See küll koormab kohut, aga teeb avaliku halduse oluliselt õiguskuulekamaks. Ilma naljata, ilma selleta tuleb revolutsioon ja õiguskord asendub teise õiguskorraga. Ka Eesti ajaloos asendati vana põhiseadus 1933a populistide põhiseadusega, mille Päts enda kasuks pööras, nii et õiguskorra enese kaitseks on vaja, et õiguskord kontrolliks võimu sedavõrd, et inimesed ei tuleks revolutsiooni korraldama (ka populistide üleskutsel). Kui võim ei allu seadustele, siis revolutsioon varem või hiljem juhtub (”kord majja”).

Üks suurem mõttekoht selle juures on, mida teha õigusvastase õigusaktiga? Kindlasti peaks selle kehtetuks saama alates kohtu otsusest. Algusest peale kehtetuks tunnistamine koos tagasitäitmisega võib objektiivselt olla vajalik (eriti kui ainult mõne kasusaaja huvides: hea preventiivne mõju). Kuid kui õigusakt puudutab nt sadu kasusaajaid, siis selline tagasitäitmine paistab kui ”suur segadus”, aga võib mõelda sellist asja, et otsuse teinud isikud saavad ametikohal tegutsemise keelu 5 aastaks. Võimalik, et mõistlik on selle normi piiramine: RVastS § 22 lg 3: "Avaliku võimu kandja võib isikult nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist eraõiguses sätestatud alustel ja korras." (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/107052025019#para22). Samas, ka alusetu rikastumise enese sätted kaitsevad kaitset vajavaid saajaid ehk ka piisavalt: VÕS § 1033 lg 1: "Saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud." (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/111042014013?leiaKehtiv#para1033).

Kas saate selle analüüsimiseks võtta?

Edu,