Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Proffiabi OÜ

[email protected]

Teie 08.07.2026

Meie 23.07.2026nr 12.2-1/2934-2

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud härra Jevas

Proffiabi OÜ, registrikood 11445194, (edaspidi ka: järelevalveteate või teate esitaja) seadusliku

esindajana 8. juulil 2026. a. pärast tööpäeva lõppu esitatud järelevalveteates juhtisite

Rahandusministeeriumi tähelepanu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, registrikood 74000547,

(edaspidi ka: hankija) poolt avatud hankemenetluse „Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia majasisesed

ehitus- ja remonditööd 2026 -2028“, viitenumber 306683, tulemusel sõlmitud raamlepingu alusel

hankelepingu sõlmimiseks korraldatud kahele samaesemelisele minikonkursile: (i) „Foonika

ümberehitustööd“, viitenumber 311038, (edaspidi ka: minikonkurss I); (ii) „Foonika ümberehitustööd“,

viitenumber 312512, (edaspidi ka: minikonkurss II).

Avaldasite rahuolematust sellega, et hankija lõpetas minikonkursi I, milles ainsaks pakkujaks oli

järelevalveteate esitaja, hankelepingut sõlmimata. Väitsite, et esitasite minikonkursis I pakkumuse,

mille struktuur (tehnilise kirjeldusele vastav tööde nimekiri ja tehniliste lahenduste loetelu koos

ühikuhindadega) oli detailset lahti kirjutatud. Sellest johtuvalt leidsite, et hankija omas enne

minikonkursi II korraldamist infot, mille avaldamisega konkurendile võis minikonkursis II edukaks

osutunud raamlepingu osapool saada õigusvastase eelise teiste ettevõtjate ees. Seadsite kahtluse

alla, kas minikonkursis II edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ettevõtja koostas pakkumuse

iseseivalt või võis ta saada hankijalt teavet, mis seadis nimetatud ettevõtja teistest ettevõtjatest

soodsamasse olukorda. Palusite Rahandusministeeriumil järelevalvemenetluse käigus kontrollida

muu hulgas seda, millisel viisil ja milliste lähteandmete alusel koostas edukas raamlepingu osapool oma

pakkumuse minikonkursis II, millised tarnijad ja alltöövõtjad osalesid tema pakkumuse hinnastamisel

jne. Ühtlasi leidsite, et hankija määratud pakkumuste esitamise tähtaeg oli mahuka pakkumuse

koostamiseks liiga lühike, mis samuti kinnitab eelnimetatud kahtlusi edukale pakkujale õigusvastaste

eeliste loomise võimalikkusest.

10. juulil 2026. a. kinnitasime järelevalveteate kättesaamist ning selgitasime, et riigihangete seaduses

(RHS) sätestatud riikliku ja haldusjärelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset

võimaldavat vaidlustusmenetlust riigihangete vaidlustuskomisjonis (edaspidi ka: VAKO). RHS § 185

lg 1 sätestab, et pakkuja, kes leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt, sh pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus või raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise otsus (vt RHS § 185 lg 2 p-d 7-8,

§ 30 lg 11), rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades

VAKO-le sellekohase vaidlustuse.

2

Vastavalt RHS § 189 lg-le 5 peab vaidlustus, mis esitatakse raamlepingu alusel hankelepingu

sõlmimise menetluses (sh minikonkursis – vt RHS § 30 lg 5), olema laekunud VAKO-le 7 päeva

jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või

huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Seejuures on oluline märkida, et

RHS ei sätesta minikonkursi tulemusel hankelepingu sõlmimiseks hankijale kohustuslikku

ooteaega (RHS § 120 lg 3) ja minikonkursis on ooteaja kohaldamine hankija enda otsustada (RHS

§ 30 lg 11).

Erinevalt vaidlustusmenetlusest, mille piirid määrab ära vaidlustus ja sellega taotletav eesmärk

kaitsta vaidlustaja subjektiivseid õigusi, saab Rahandusministeerium teha järelevalvet ainult

avalikes huvides (RHS § 203 lg 1). Kuigi avalikes huvides toimuv järelevalve võib üldises plaanis

aidata kaasa ka riigihankes osalevate või osalemisest huvitatud ettevõtjate õiguste paremale kaitsele,

on võimalik subjektiivsete õiguste kaitse riigihangete järelevalve puhul üksnes n-ö juhuslik kaasnähe,

soodne kõrvamõju. Ettevõtja subjektiivsete õiguste kaitseks on tõhusaim viis vaidlustusega VAKO-

sse pöördumine. Seepärast sätestab RHS § 206 lg 1 p 1, et kui järelevalveteate esitajal on (veel) õigus

esitada rikkumise peale vaidlustus VAKO-le, so vaidlustuse esitamise tähtaeg ei ole veel

möödunud, siis sama rikkumiskahtlusega seoses ei saa Rahandusministeerium järelevalvemenetlust

alustada. Samuti olukorras, kus järelevalveteate esitaja ei ole (tähtaegselt) kasutanud õigust esitada

rikkumise peale vaidlustust VAKO-le (so vaidlustuse esitamise õigus on vaidlustamistähtaja möödumise

tõttu minetatud), võib Rahandusministeerium jätta järelevalvemenetluse alustamata RHS § 206 lg 2

p-s 1 ette nähtud alusel.

10. juulil 2026. a. Rahandusministeeriumi selgitustele saadetud vastuses märkisite, et pöördusite

hankija poole teabevahetuses 2. juulil 2026. a., so samal päeval, kui saite teada konkurendi pakkumuse

edukaks tunnistamisest. Leidiste, et konkurendi kvalifitseerimise õiguspärasuse suunal teabevahetuses

hankijale esitatud küsimustega olite sisuliselt vaidlustanud hankija 2. juuli 2026. a. otsuse pakkumuse

edukaks tunnistamise kohta. Märkisite, et eeldasite, et enne VAKO-sse pöördumist tuleb oodata ära

hankija vastus ega olnud teadlik sellest, et minikonkursi puhul kulgeb VAKO-sse pöördumise

tähtaeg sõltumata hankijaga peetavast kirjavahetusest ning et vaidlustus tuleb esitada paralleelselt.

Hankija vastas Teile alles 8. juulil 2026. a. Ühtlasi palusite järelevalvemenetluse alustamise üle

otsustamisel arvestada järelevalveteates kirjeldatud asjaolude võimalikku mõju riigihanke

läbipaistvusele ja konkurentsi võrdsusele tervikuna.

Riigihangete registrist nähtuvalt lõppes minikonkurss I hankija 12. juuni 2026. a otsusega ilma hanke-

lepinguta, sest ainus pakkumus, mille esitas järelevalveteate esitaja, lükati tagasi raamlepingu

tingimustele mittevastavuse tõttu. Raamlepingu p 7.1 kohaselt ei tohi täitja poolt minikonkursside või

hinnapäringute tulemusel pakutud maksumused olla kõrgemad kui (raam)lepingu sõlmimiseks

korraldatud riigihanke pakkumuses märgitud (ühiku)hinnad. Tagasilükatud pakkumuse maksumuseks

oli 487 622 eurot, mis ületas minikonkursi eeldatavat maksumust mitmekordselt. Pakkumuse

tagasilükkamise otsust järelevalveteate esitaja VAKO-s ei vaidlustanud.

Riigihangete registrist nähtuvalt sõlmiti minikonkursis II hankija ja eduka pakkuja vahel 13. juulil

2026. a. hankeleping. Minikonkursis II laekus hankijale kaks pakkumust (rakendatud hindamise

kriteeriumiks oli madalaim hind): edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuseks oli 388 946 eurot ja

järelevalveteate esitaja pakkumuse maksumuseks 491 889 eurot. 8. juuli 2026. a vastuses järele-

valveteate esitaja pöördumisele selgitas hankija, et kõigi raamlepingu osapooleks olevate ettevõtjate

hankelepingu täitmise suutlikkust (kvalifikatsiooni) on kontrollitud raamlepingu sõlmimiseks

korraldatud hankemenetluses ning minikonkursis täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi hankija ei

kehtestanud. Hankija märkis, et edukaks tunnistati majanduslikult soodsaim pakkumus riigihangete

registris avaldatud pakkumuste hindamiskriteeriumi alusel, milleks oli pakkumuse kogumaksumus.

Ühtlasi juhtis hankija tähelepanu, et tegemist on korduva minikonkursiga, milles on vähendatud tööde

mahtu selleks, et hankelepingu maksumus väheneks. Ometi esitas järelevalveteate esitaja minikonkursis

II pakkumuse minikonkursiga I võrreldes veelgi kõrgema maksumusega. Teate esitaja poolt VAKO-le

esitatud vaidlustus jäi läbi vaatamata.

3

10. juuli 2026. a otsuses nr 149-26/312512 märkis VAKO, et kuigi vaidlustuses esineb kõrvaldatav

puudus (tasumata riigilõiv), ei saaks vaidlustust ka puuduse kõrvaldamisel sisuliselt läbi vaadata, sest

vaidlustuse esitaja on esitanud vaidlustuse hankija 2. juuli 2026. a otsusele (millest ta sai teadlikuks samal

päeval) alles 10. juulil 2026. a., so hilinenult. RHS § 198 lg-s 5 toodud 7-päevase tähtaja kulgemine algas

3. juulil 2026. a. ning vaidlustus oleks pidanud VAKO-le laekuma hiljemalt 9. juulil 2026. a.

Vaidlustuse esitamise tähtaega ei ole võimalik ennistada (vt TrtRKm 08.03.2022, nr 3-22-49, p 10;

TlnRKm 13.08.2024, nr 3-24-2145, p 11). VAKO otsuse teatavaks tegemisest on möödunud enam

kui 10 päeva ja vaidlustuse esitaja ei ole VAKO otsust kohtus vaidlustanud (halduskohtule hankeasjas

kaebust esitanud). Järelikult on VAKO otsus jõustunud.

Eeltoodut arvesse võttes ei pea Rahandusministeerium esitatud järelevalveteate ajendil järelevalve-

menetluse alustamist võimalikuks. Lisaks RHS § 206 lg 2 p-le 1, mis lubab jätta järelevalvemenetluse

alustamata, kui teate esitaja ei ole (tähtaegselt) kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust

VAKO-le, esineb praegusel juhul juhtumipõhist järelevalvemenetlus välistav absoluutne menetlus-

takistus. Menetlustakistus seisneb asjaolus, et mõlemad minikonkursid on tänaseks lõppenud. RHS §

206 lg 1 p 4 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata, kui riigihanke menetlus on lõppenud.

Minikonkurss kui riigihanke menetlus lõppeb nii hankija otsusega kõigi, sh ainsa, pakkumuse

tagasilükkamise kohta kui ka hankelepingu sõlmimisega (vt RHS § 14 p 171 ja analoogia korras § 73

lg 3 p-d 1-2). Järelevalvemenetluse alustamine oleks eesmärgipäratu, sest hankelepingu sõlmimise korral

on võimalikud rikkumised lõpule viidud ning ettekirjutuse tegemine pole enam õiguslikult võimalik

(vt RHS § 208 lg-d 1-2, mille kohaselt on järelevalvemenetluses hankijale ettekirjutuse tegemine

võimalik üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist). Kui vaidlustus ei ole tähtaegne, siis

vastavalt RHS § 194 lg-tele 2-3 ei teavita VAKO hankijat kõlbmatu (mittekõrvaldatavate

puudustega) vaidlustuse esitamisest ning sellise vaidlustusega esitamisega ei saa kaasneda RHS

§ 194 lg-s 4 sätestatud tagajärge, so sõlmitud hankelepingu tühisust. Seega saab hankelepingu

minikonkursis II lugeda kehtivalt sõlmituks. Seda enam, et vaidlustus oli esitatud ilmselgelt

pärast RHS § 189 lg-s 5 ettenähtud tähtaega. Järelikult ei saa Rahandusministeerium praegusel

juhul minikonkursside I-II õiguspärasuse kontrollimiseks RHS § 205 lg 1 p-s 1 ette nähtud korras

järelevalvemenetlust alustada.

Vaatamata eelnimetatud menetlustakistustele ei oleks Rahandusministeeriumi arvates ka nende

puudumisel järelevalvemenetluse läbiviimine avaliku huvi kaitse seisukohast põhjendatud. Ka teate

esitaja ei ole seadnud kahtluse alla asjaolu, et edukaks tunnistati hindamiskriteeriumide kohaselt

majanduslikult soodsaim, so antud juhul madalaima hinnaga, pakkumus. Iseenesest peab hankija

mistahes riigihanke menetluse, sh minikonkursi, läbiviimisel tagama pakkumuse konfidentsiaalsuse

(RHS § 45 lg 7) ega tohi avalikusta pakkumuste sisu osas, mille pakkuja on pakkumuses õiguspäraselt

märkinud ärisaladuseks (RHS § 461 lg 2). Seejuures ei ole pakkumuse konfidentsiaalsus absoluutne

ja ajaliselt piiramata, nt ei saa pakkumuses ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust ega

osamaksumusi (vt RHS § 461 lg 1 ja § 110 lg 5). Järelevalveteates esitatud hüpotees teate esitaja

pakkumuses sisalduva ärisaladusena kaitsva teabe nö lekitamisest konkurendile on paljasõnaline ja

spekulatiivne ning Rahandusministeeriumile teadaolevad asjaolud selliseid asjaolusid ei kinnita ega

selles osas põhjendatud kahtlusi ei tekita.

Põhjendamatud on ka teised järelevalveteate esitaja etteheited hankijale. Seadusandja ei ole ette

näinud minikonkursis pakkumuste esitamiseks minimaalselt nõutavat tähtaega. Hankija sätestab

pakkumuste esitamiseks minikonkursis mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust

ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega (RHS § 30 lg 9 p 2). Minikonkursis II, mis oli sama-

esemeline korduv minikonkurss, tegi hankija raamlepingu pooltele pakkumuse esitamise ettepaneku

19.06.2026, määrates pakkumuste esitamise tähtpäevaks 30.06.2026. Seega oli ettevõtjatel

pakkumuse koostamiseks kokku 10 kalendripäeva, sh 4 tööpäeva.

RHS ei näe isegi avatud hankemenetluses ette pakkumuste esitamise tähtaja kulgemise peatumist

või pikenemist seoses pakkumuste esitamise tähtaja sisse jäävate riigipühadega. Antud juhul ei

langenud pakkumuste esitamise päev riigipühale.

4

Samuti ei ole hankija minikonkursi läbiviimisel kohustatud uuesti või täiendavalt kontrollima raamlepingu

osapooleks olevate ettevõtjate (pakkujate) kvalifikatsiooni. Enamgi veel, RHS § 30 lg 10 annab hankijale

vastava kaalutlusõiguse üksnes siis, kui tingimused pakkuja täiendavaks kvalifitseerimiseks minikonkursil

olid esitatud juba raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides. Kuigi hankijal

puudus seadusest tulenevalt kohustus minikonkursis otsuste vormistamiseks ja enne hankelepingu

sõlmimist ooteaja järgmiseks (RHS § 30 lg 11), on hankija seda vabatahtlikult teinud. Seega puudub

alus hankijale ette heita, et ta oleks rikkunud minikonkursi II läbiviimisel läbipaistvuse põhimõtet

ja oleks soovinud konkurentsi tasalülitada.

Hankija vastas järelevalveteate esitaja 2. juulil 2026. a. esitatud pöördumisele viivitusteta. Kuigi RHS

sedalaadi pöördumistele sõnaselgelt vastamise kohustust ja tähtaega ei sätesta, lähtus hankija RHS §

46 lg-s 1 enne pakkumuste esitamist riigihanke alusdokumentide kohta selgituste andmise korrast

ning vastas 3 tööpäeva jooksul. Väär ja põhjendamatu on järelevalveteate esitaja seisukoht, et

riigihangete registri teabevahetuses hankija poole pöördumine võiks peatada vaidlustuse esitamise

tähtaja kulgemise. Vaidlustuse esitamise tähtaeg, nagu eelnevalt selgitatud, ei ole ennistatav. Ettevõtja peab

riigihanke menetluses osalemisel, sh õiguskaitsevahendite kasutamisel, olema hoolas ja järgima

seaduses sätestatud tähtaegasid. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole seaduse mittetundmine

käsitatav erandliku ja ettevõtjast mittesõltuva mõjuva põhjusega, millega saaks arvestada RHS § 206

lg 2 p 1 kontekstis järelevalvemenetluse alustamise kaalumisel. Seaduses toodud vaidlustuse

esitamise tähtaegade mittetundmine ei ole võrreldav sellega, kui hankija oleks ettevõtjat õiguskaitse

vajaduse (puudumise) osas eksitanud, nt lubades vaidlusaluse otsuse ise kehtetuks tunnistada vms.

Eelnevale lisaks selgitame, et RHS § 203 lg 3 järgi on subjektide ring järelevalvemenetluses piiratud

hankijaga. Järelevalvemenetluses kontrollitakse üksnes hankija tegevuse õiguspärasust. Seetõttu ei

saa Rahandusministeerium kontrollida järelevalvemenetluses eduka pakkumuse kujunemist ja

hinnastamist, sh millisel viisil, milliste lähteandmete alusel ja milliste alltöövõtjaid kaasates

koostas edukas pakkuja oma pakkumuse.

Juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4 ja lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium

ei alusta Proffiabi OÜ järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust kontrollimaks Eesti Muusika-

ja Teatriakadeemia minikonkursside „Foonika ümberehitustööd“, viitenumber 311038,

ja „Foonika ümberehitustööd“, viitenumber 312512, õiguspärasust.

Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole uurida võimalikke korruptiivseid tegusid. Meile antud juhul

teatavaks saanud asjaolude kogum ei anna alust süüteokahtluseks, millest Rahandusministeerium peaks

teavitama pädevat uurimisasutust või prokuratuuri. Sellegipoolest, kui leiate jätkuvalt, et hankija tegevus

võib olla kantud mõnele raamlepingu osapooleks olevale ettevõtjale õigusvastaste eeliste andmise

eesmärgist, on Teil võimalik pöörduda vastava kuriteoteatega karistusseadustiku (KarS) §-s 300

sätestatud kuriteokoosseisu osas menetluspäevust omava asutuse poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]